TPL

Ameerika poeet,

novellist,

kirjanduskriitik ja

toimetaja.

Rahutu unistaja ja

õnnetu luuletaja

võrdkuju.

Ei kohanenud oma aja

ega maaga: “Parim, mida

inimestele võib soovida,

on üldse mitte sündida.”

E. A. Poe sündis Bostonis rändnäitlejate perekonnas keskmise lapsena.

Mõlemad vanemad surid Poe’ varases nooruses tiisikusse ja poiss kasvas üles Richmondi eduka ärimehe John Allani hoole all.

6-aastaselt läks ta kasuvanematega Inglismaale, kus õppis kuni Ameerikasse naasmiseni (1821) erinevates erakoolides.

Konflikt kasuisaga põhjustas rahahäda, millest pääsemiseks läks armeeteenistusse, kus pälvis vanemseersandi auastme.

Õppis West Pointi sõjaväeakadeemias; visati distsiplineerimatuse pärast välja.

Konfliktid kasuisaga olid

tingitud kaardimängu-

võlgadest ja sellest, et Poe

kihlus kasuisa

kompanjoni tütrega.

1829 kirjutas ta sõbrale:

„Ma olen luuletaja … ja

tahan olla seda sõna kõige

otsesemas mõttes.”

Kui Allani naine suri,

abiellus lesk uuesti ja ütles

kasupojast lahti.

1835. aastal abiellus Poe

oma 14-aastase

täditütre Virginia

Clemmiga.

Seltskond pidas seda

alaealise võrgutamiseks.

Poe ise oli väga õnnelik

ja see väljendus ka tema

loomingus.

Pärast abiellumist, 1840. aastatel oli E. A. Poe

kirjanduslikult produktiivne: loengud, esseed, kriitika,

ainus romaan „Arthur Gordon Pymi lugu” (1838),

jutukogu „Arabesksed ja grotesksed jutustused” (1839-

1840),

Luulekogu “„Kaaren “ ja teisi luuletusi” (1845).

Poe sai üleameerikaliselt kuulsaks.

Teenis leiba peamiselt ajakirjanikuna (nt ajakirja

Southern Literary Messenger toimetuses

Richmondis).

1847. a suri Virginia Clemm

tuberkuloosi ja Poe murdus.

Alkoholism

Poe’ varase surma põhjuseks

võib pidada alkoholi ja

narkootikume, kuigi tema

surma asjaolud on hägusad (viimasel ajal on hakatud arvama, et ta suri

marutõppe).

Saade E. A. Poe’ eluloost (1994, u

40 min):

https://www.youtube.com/watch?v=W

70cinvFKko

Poe langes selgelt välja noore USA kirjanduse üldisest

valgustuslik-romantilisest kontekstist. Tema maailm oli

igavese ilu ja õuduse vahepeal.

Poe oli väga palju lugenud, suure eruditsiooniga

kirjanik ning kõik oma teadmised rakendas ta

loomingu teenistusse.

Poe’ kujundite sugestiivsus avaldas sügavat mõju 19.

saj lõpu prantsuse sümbolistidele (Ch. Baudelaire), aga

ka 20. saj modernistidele (T. S. Eliot), samuti

nooreestlastele (Fr.Tuglas, J. Aavik).

1827 - ilmus Poe’ esikkogu

„Tamerlan ja teisi luuletusi”,

1829 „Al Aaraaf, Tamerlan ja

lühemaid luuletusi”;

1830 - „Edgar A. Poe luuletusi”

- pühendatud kaaskursantidele

West Pointis.

Need luulekogud jäid laiema

tähelepanuta, Poe oli endiselt

vaene.

Lisaks luulele ja proosale on E. A. Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, milles pööras tähelepanu loomingu teoreetilistele küsimustele.

Tema esseedes „Loomingu filosoofia” ja „Luule põhimõte” leiab esimese nn kunst kunsti pärast doktriini: kunsti eesmärk on tekitada naudingu- või õnnetunnet,

kusjuures need võivad võrsuda ka melanhoolia ja jubeduse pinnalt.

Luule ülim siht on hingelise erutuse ja ülenduse, mingi kõrgema ilu edasiandmine. Selle saavutamise peamine vahend on kõlaline külg, sõnade ja fraaside muusika. Luule on ilu rütmiline loomine.

Poe leidis, et luule on sõnade ja fraaside muusika, mis peab pakkuma hingelist erutust ja ülendust.

Erinevalt romantikutest tekitab Poe distantsi enda ja luuletuse vahele, et luua lugejale mänguruum.

Poe on eksistentsiaalfilosoofiline luuletaja, teda saab siduda XVII sajandi hispaania draamakirjaniku Pedro Calderóniga. Ühised ideed: unenägu on veel suurema eluunenäo osa, elu on

nagu näitemäng (luuletused „Unenägu unenäos”, „Vallutaja vagel” (ka novellis “Ligeia”))

Poe’ kogutud luuletuste e-väljaanne W. Heath Robinsoni illustratsioonidega + Poe’ esseed luulest ja loomisest http://ebooks.adelaide.edu.au/p/poe/edgar_allan/p74p/complete.html

Poe’ luuletustele on omane

dramaatiline pingestatus,

mille ta loob, paigutades

noore ja puhta armastuse –

elu ilu ülevaima hetke –

surma piirile.

See motiiv kordub kolmes

kuulsas luuletuses:

“Kaaren”

“Annie’le”

“Annabel Lee”

Julian Petersi koomiks: http://julianpeterscomics.com/annabel-

lee/

Kuulsaim luuletus Ilmus koos autori põhjaliku

kompositsiooni- ja taustaeritlusega “Loomingu filosoofia”, nt Poe kalkuleeris luuletuse

pikkust; jälgis, et sümbol avaneks

vähehaaval, et kordus “ei iialgi” varieeruks

luuletuse jooksul, nii et lugeja saaks luua oma seoseid.

Loeb Vincent Price http://www.youtube.com/watch?v=T7zR3IDEHrM

Loeb James Earl Jones http://www.youtube.com/watch?v=sXU3RfB7308

Räpp http://www.youtube.com/watch?v=jH02k80kEHg&feature=related

Lenore joonistab oma elulugu https://www.youtube.com/watch?v=elAyLCjtVXk

Kristen Lawrence “Kaaren" (Poe põhjal) http://www.youtube.com/watch?v=vJXFqji99N4 http://www.youtube.com/watch?v=upY4RCu9VsE&feature=relmfu

E. A. Poe pidas ennast eelkõige

luuletajaks, kuid raha

teenimiseks hakkas kirjutama

gooti romaani laadis hirmu- ja

õuduslugusid.

Poe on kirjutanud u 70 novelli ja

jutustust ning teda on peetud ka

üheks novelližanri alusepanijaks

Ameerika kirjanduses.

Suurem osa tema lugudest ilmus

erinevates ajakirjades.

E. A. Poe’ proosaloomingu

kolmeks komponendiks on peetud

oskust luua sündmustele

lummav miljöö,

olla usutav,

viia lood ootamatute

pöördepunktideni;

tema ilukirjanduslik proosa

paistab silma keskendatusega ja

täpse loogilis-süstemaatilise

ülesehitusega, kõik teisejärgulise

on autor kõrvale jätnud.

Poe’ novelle iseloomustab loogiline

ülesehitus, jutustuse põnevus ja

lakoonilisus.

Poe kujutab oma proosateostes väga sageli

täiesti ebausutavaid juhtumusi.

Toimuvat kirjeldatakse ebatavalise

täpsusega kuni pisidetailideni ja

kinnitatakse suurema usutavuse andmiseks

väljavõtetega ajalehtedest, viidatakse

aastatele ja kuupäevadele.

Tähtsamad jutustused koonduvad

kogudesse „Arabesksed ja grotesksed jutustused”,

„Jutte”.

Temaatiliselt jagatakse Poe

novellid ja jutustused kolmeks

tsükliks:

1. hirmu- ja õudusjutud,

2. teaduslik-fantastilised jutud,

3. detektiivilood.

Novellide sõnum: elu on

müstiline matemaatikaülesanne,

mis tuleb lahendada, kusjuures

tähtis on lahendamise protsess,

mitte lahendus kui tulemus.

Poe novellides ei ole otsest

ühiskonnakriitikat, moraalseid ja

sotsiaalseid probleeme.

„Usheri Maja hukk”

„William Wilson”

„Ovaalne portree”

„Kaev ja pendel”

„Langemine Maelströmi”

Poe´d võib pidada nn gooti

õudusjuttude traditsiooni jätkajaks.

Tema lugude läbivad teemad on

õudus, surm, kannatus.

Meelisteemasid on elusalt matmine.

Tegelased on passiivsed, tahtejõuetud,

meeleheitel, nad ei võitle enda eest.

Pealkirjadki on pahaendelised, nt

„Must kass”.

Väga sageli on Poe’ novellide peategelaseks noor

romantiline ja kaunis naine („Ligeia”, „Berenike”,

„Ovaalne portree” jt), kelle üks prototüüpe on kindlasti

kirjaniku kaunis ja noorelt surnud lapsnaine Virginia.

Abiellumine surma äärel oleva kaunitariga jäi

kinnismotiivina kummitama nii tema luulesse kui ka

proosasse.

On märgitud, et armastus Poe’ novellides on äärmiselt

platooniline, peaaegu müstiline ja naistegelased

salapärased, aristokraatlikud, kahvatud, haiglaslikult

tundlikud, isegi ülemaised.

Et surm on Poe meelisteemasid, sureb enamik

kangelannasid.

The Tomb of Ligeia (1964) https://www.youtube.com/watch?v=ImbdfE4bxnE

Edgar Allan Poe's Ligeia (2009) http://www.youtube.com/watch?v=tqCBn48x95U

Kuulsamaid ja iseloomulikumaid novelle,

siin on ühendatud õudus ja loodusteaduse saavutused (Rodericki arutlus taimede ja kivide aistimisvõimest).

1960. aasta õudusfilm Vincent Price’iga https://www.youtube.com/watch?v=byrCEhq7b5Y

„The Fall of the House of Usher” (1979) https://www.youtube.com/watch?v=rxwd7EqQNiw

Philip Glassi ooper „The Fall of the House of Usher” (1987)

http://www.youtube.com/watch?v=rxycbRgBZcM&feature=relmfu

Gärtnerplatztheateri esitus, treiler http://www.youtube.com/watch?v=XVm45Ni4LTQ&feature=rela

ted

Animatsioon

https://www.youtube.com/watch?v=C_3JdKoQ914

“Kaev ja pendel” “Reetlik süda”

“Kaev ja pendel” 1961 https://www.youtube.com/watch?v=7ZTB6Zc8Fxg

“Punase surma mask” 1964 https://www.youtube.com/watch?v=uCazBlhBs_Q

“Vaat amontilladot” https://www.youtube.com/watch?v=SoUPJId_AWk

“Reetlik süda” http://www.youtube.com/watch?v=q5wAqADsMMU

“Ovaalne portree” (animatsioon) http://www.youtube.com/watch?v=cuHQV65Bazw

“Ronk” 2012, Poe’ novellide põhjal http://www.youtube.com/watch?v=vYAZnVk0Czw

„Arthur Gordon Pymi lugu” (sai

mõjutusi Defoe´lt ja Coleridge´ilt),

„Mõni sõna muumiaga”,

„Mis juhtus monsieur Valdemariga”.

Teaduslik-fantastilised lood

põhinevad teaduse ja tehnika

saavutustel.

Kirjanik ei näe oma teostes ette

uusi avastusi, vaid loetleb

teaduslikke ja tehnilisi üksikasju.

„Mõrv Rue Morgue´il”,

„Marie Rogêt´ mõistatus”,

„Näpatud kiri”,

„Kuldmardikas”.

Detektiivilugudega saavutas Poe

populaarsuse, suurem osa neist

ilmus enne R. L. Stevensoni ja A. C.

Doyle´i teoseid – seega võib Poe’d

pidada kirjanikuks, kes pani aluse

kaasaegsele detektiivijutule.

Esikohal on analüüs,

juurdlemine,

intellektuaalne protsess,

mitte uurimise konkreetne

tulemus.

Peegel hävitab peegeldatava. Kunstnik, looja peab tapma modelli, et teha sel viisil elust täiuslik kunstiteos.

Narcissose pilk/müüt: peegel seostub pigem pimeduse kui nägemisega, täpsemalt nägemise pimestumisega.

Peegel = automaat, tehisinimene: pilk, mille võtan vastu koopialt, on tühi; peegel teeb lõpu ühtsusele iseendaga.

Tegelased otsivad naises omaenda hinge peegeldust; hukkuvad need, kes pole suutelised vahet tegema elu ja luule vahel.

Luule – prantsuse sümbolistid, modernistid

O. Wilde’i „Dorian Gray portree“

H. de Balzaci „Filosoofilised etüüdid“

F. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“, „Vennad Karamazovid“

E. Zola „Thérèze Raquin“ A.C.Doyle’i Sherlock Homesi

lood A. Christie’ Hercule Poirot’ lood

Eesti lugejale sai Poe tuntuks 1930ndatel Ants Orase ja Johannes Aaviku vahendusel. Aavik rakendas novelle tõlkides enda keeleuuenduse printsiipe.

Poe otsene järgija mitmes oma teoses on Friedebert Tuglas („Usheri Maja hukk“ → „Popi ja Huhuu“).

Aaviku mõttekäik: „...on huvitav kujutella, mis oleks saand Poest kirjanikuna, kui ta oleks täpselt samasuguse psyhho-fysioloogilise struktuuriga syndind Eestis ja alustand oma kirjanduslikku tegevust umbes 20-aastasena, ytleme Siuru ajal või Esimese maailmasõja lõpul ja oleks saand ka natukene ylikooliharidust. Siis kõigepäält armastus ta novellides ja luuletustes poleks olnud sugugi nii eeterlik, ylemaine ja ylev, vaid ta oleks kirjutand erootilisi julgusi, koguni roppusi ja jõhkrusi à la Gailit, Jakobson, Visnapuu. Ta oleks luule alal äärmine modernist, suur vabavärsi ja irdriimi harrastaja ning tarvitaja. Ta oleks kirjutand yleskruvit ja ebaloomulikku stiili... Ta novellid ei eviks siis seda kompositsioonilist selgust ja rangust, ta proosastiil poleks nii rahulikult intellektuaalne ja klassiline, vaid lodevam ja hooletumam – muide, esineks ka töis keelevigu. /---/“

Poe’ novellide uuemad tõlked pärinevad Helga Krossilt ja Urve Hankolt.

J. Talvet “Maailmakirjandus” II osa. Koolibri, 1999

I. Šaitanov “Maailmakirjandus. 19. sajand. Romantism.

Realism”. Avita, 2006

“Ameerika luule antoloogia”. Tartu Ülikooli Kirjastus,

2008.

E. A. Poe “Novelle”, T. Liivi järelsõna. Avita, 2001.

Tiina Aunini loengu konspekt

Youtube