Panagiotis Kampylis, Yves Punie, Jim Devine

Digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistik

Tõhusa digiajastu õppe edendamine

2015

EUR 27599 EN

Käesolev väljaanne on teaduspõhise poliitikakujunduse eesmärgil koostatud raport, mille andis välja Euroopa Komisjoni sisemine teadustalitus Teadusuuringute Ühiskeskus. Selle eesmärk on pakkuda Euroopa poliitikakujundusele tõenduspõhist teaduslikku tuge. Esitatud teaduslikud järeldused ei kätke endas Euroopa Komisjoni poliitilist seisukohta. Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas väljaandes sisalduva info kasutamise eest. JRC Science Hub https://ec.europa.eu/jrc JRC98209 EUR 27599 EN

PDF ISBN 978-92-79-54005-9 ISSN 1831-9424 doi:10.2791/54070 LF-NA-27599-EN-N © Euroopa Liit, 2015 Reprodutseerimine on lubatud, kui viidatakse allikale. Viitamisjuhis: Kampylis, P., Punie, Y. ja Devine, J. (2015); Tõhusa digiajastu õppe edendamine: digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistik; EUR 27599 EN; doi:10.2791/54070 Kõik pildid © Euroopa Liit 2015, välja arvatud: kaanepilt, f/sco - Fotolia.com Lühikokkuvõte Tõhusa digiajastu õppe edendamine: digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistik Digitehnoloogiaid rakendatakse põneval ja paljutõotaval moel kõigil haridustasanditel. Saavutatud edu kindlustamiseks ning sobiva mastaabi ja kestlikkuse tagamiseks peavad haridusasutused analüüsima oma organisatsioonilisi strateegiaid, et suurendada innovatsioonivõimekust ning kasutada ära kõik digitehnoloogiate ja -sisu võimalused. Käesolevas raportis tutvustatakse digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistikku (DigCompOrg). See raamistik võib suurendada omavahel seotud algatuste läbipaistvust ja võrreldavust kogu Euroopas ning aidata vähendada killustatust ja liikmesriikide arenguerinevusi. Raamistiku DigCompOrg põhieesmärgid on i) soodustada haridusorganisatsioonides eneseanalüüsi ja -hindamist seoses e-õppe ja -õpetamise järjest ulatuslikuma rakendamisega ning ii) võimaldada poliitikakujundajatel välja töötada, rakendada ja hinnata poliitilisi sekkumisi, mis toetavad e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimist ja tõhusat kasutamist. Raporti tõlkimist eesti keelde rahastati „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetmest "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

3

Sisukord Eessõna .......................................................................................................... 4 Tänuavaldus .................................................................................................... 5 Kokkuvõte ....................................................................................................... 6

1. Sissejuhatus ......................................................................................... 9 2. Eesmärgid ja metoodika ....................................................................... 10

2.1 Kirjandusega tutvumine .............................................................. 11 2.2 Andmestik ................................................................................ 11 2.3 Süvaanalüüs ............................................................................. 15 2.4 Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimine.............................. 19

3. Tulemused: raamistik DigCompOrg ........................................................ 20 3.1 Temaatiline element: eestvedamis- ja valitsemistavad ................... 25 3.2 Temaatiline element: õpetamis- ja õppimistegevus ........................ 27 3.3 Temaatiline element: erialane enesetäiendamine ........................... 29 3.4 Temaatiline element: hindamine .................................................. 30 3.5 Temaatiline element: sisu ja õppekavad ....................................... 32 3.6 Temaatiline element: koostöö ja võrgustumine .............................. 34 3.7 Temaatiline element: taristu ....................................................... 36

4. Arutelu ............................................................................................... 38 5. Lõppmärkused ja edasine töö ................................................................ 40

Kasutatud kirjandus ....................................................................................... 42 Lühendid ja mõisted ....................................................................................... 43 Tabelid ......................................................................................................... 49 1. lisa. Raamistiku DigCompOrg väljatöötamisel osalenud eksperdid ..................... 50 2. lisa. Süvaanalüüsi maatriks ......................................................................... 51 3. lisa. Analüüsitud raamistike/küsimuste struktureeritud teabelehed ................... 55

4

Eessõna Teadusuuringute Ühiskeskuse Tulevikutehnoloogiate Instituut on tegelenud uuringutega, mis toetavad poliitika ja praktika kujundamist kiiresti arenevas e-õppe valdkonnas, juba üle kümne aasta alates õpikojast ja raportist teemal IKT ja õppe tulevik teadmusühiskonnas1. Nimetatud õpikojas ja raportis sõnastati vajadus uue õpikäsitluse järele, milles võetaks arvesse uusi oskusi ja pädevusi, mis on Euroopale vajalikud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Nendes esitati idee õpiruumidest, kus kasutatakse ära e-õppe tehnoloogiate potentsiaali (tolleaegses sõnastuses IKT kasutamine õppe ja oskuste edendamiseks), et kujundada ja täiendada eeldatavaid tulevase õppe tunnusjooni: ühendatud, sotsiaalne, personaalne, aktuaalne, usaldusväärne, meeldiv, emotsionaalne, loominguline, paindlik, avatud ja tõendatud. See õpiruumide idee oli õppijakeskne, kuid selles mõisteti ka, et õppimine on sotsiaalne protsess. Kümme aastat hiljem on paljud sellesse ideesse kätketud küsimused endiselt hariduses päevakorral. Personaal- ja haridustehnoloogiad on vahepeal kiiresti arenenud nii funktsionaalsuse, laialdase leviku kui ka üldise ühiskonda sisseimbumise poolest. Tänaseks on digitehnoloogiate, -sisu ja -protsesside mõju märgatav kõigis haridussektorites (nt koolid, kõrgharidus, informaalne ja mitteformaalne õppimine), see mõjutab kõiki hariduse väärtusahela aspekte (nt õppekavareform, õpetamis- ja õppimistavad, hindamine, õpetajate koolitus ja täiendõpe) ning hõlmab kõiki hariduse osapooli (õpetajad, õppijad, koolijuhid). Digitehnoloogiad võimaldavad teha õppimis- ja õpetamistavades suuri muudatusi, kuid ei garanteeri neid. Et muudatus oleks nii kestlik kui ka paraja suurusega, tuleb seda ellu viia süsteemselt, võttes arvesse paljusid eri aspekte, kaasa arvatud investeeringud taristusse ja õpetajate erialasesse enesetäiendamisse, õppekavade muutmine, õpitulemuste ja õpetajate töö hindamise uuesti läbimõtlemine, õppekavade sisu küsimustes õigete otsuste tegemine, koostöö ning avatud sisu ja tavade edendamine ning selle kõige tervikuks ühendamine keskkonnas, kus järgitakse head juhtimistava ja on tagatud kvaliteedikontroll. Teadusuuringute Ühiskeskuse Tulevikutehnoloogiate Instituudi järjestikused uurimisalgatused toetavad Euroopa poliitikat, mis on suunatud hariduse ja koolituse kaasajastamisele ja uuendamisele. Täpsemalt tutvustatakse käesolevas raportis digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistikku (European Reference Framework for Digitally-Competent Educational Organisations (DigCompOrg)), mille väljatöötamiseks on kasutatud mitmete meetodite kombinatsiooni, mis hõlmab põhjalikku tutvumist akadeemilise ja halli kirjandusega, digitehnoloogia hariduses ja koolituses kasutamist edendavate olemasolevate riiklike/rahvusvaheliste raamistike ja enesehindamisküsimustike põhjalikku analüüsi ning ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimist. Raamistiku DigCompOrg ideekavand võib anda erinevas suunas tõukeid e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimiseks ja tõhusaks kasutamiseks ning ergutada sellealaseid edasisi uuringuid, hoogustades sellega haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamist kogu Euroopas. Käesolev raport on üks osa uuringust „Innovaatilise hariduse edendamine” (InnovativEdu), mille hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskuse Tulevikutehnoloogiate Instituudi infoühiskonna üksus2 käivitasid 2014. aasta detsembris ja mis kestab 2017. aasta juunini. Rohkem teavet raamistiku DigCompOrg kohta ning linke seotud publikatsioonidele võib leida veebilehelt https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomporg. 1 http://ftp.jrc.es/EURdoc/eur22218en.pdf 2 Tulevikutehnoloogiate Instituut (Institute for Prospective Technological Studies, IPTS) on üks Euroopa

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse seitsmest uurimisinstituudist. Instituudi koosseisus on kuus uurimisüksust, millest üks on infoühiskonna üksus. Lisateave: https://ec.europa.eu/jrc/en/institutes/ipts.

5

Tänuavaldus Aruande autorid soovivad tänada Mario Roccarot, Konstantin Schellerit, Geir Ottestadi, Irina Sombre-Nizovtsevat, Jan Pakulskit, Bodo Richterit ja Denis Crowley’t, hariduse ja kultuuri peadirektoraadist nende püsiva toetuse ja tagasiside eest seoses uuringu InnovativEdu kõigi aspektidega, kaasa arvatud käesolev raport. Eraldi tunnustatakse Mario Roccaro väärtuslikke ja üksikasjalikke märkusi raporti varasemate versioonide kohta ning tema ja Konstantin Schelleri rolli raamistikku DigCompOrg käsitleva rühmatöö ja vastastikuse õppe koordineerimisel HK 2020 digi- ja e-õppe töörühma koosolekutel. Samuti täname töörühma liikmeid raamistiku väljatöötamise eri etappidel väljendatud heade mõtete ja arutelule kaasa aitamise eest. Autorid soovivad tänada ka neid, kes osalesid 20. novembril 2014. aastal Sevillas toimunud ekspertide mõttekodades, kus tutvustati projekti DigCompOrg esialgseid tulemusi ning arutati raamistiku ideekavandi edasiarendamist. Meie eriline tänu kuulub ekspertidele, kes andsid lisateavet analüüsitud raamistike ja enesehindamisvahendite kohta (vt 3. lisas esitatud teabelehed), ning ekspertidele, kes esitasid tagasisidet ja mõtteid raamistiku tööversioonide kohta (1. lisas on esitatud kõigi raamistiku DigCompOrg väljatöötamisele kaasa aidanud ekspertide nimekiri). Lõpetuseks täname kolleege Tulevikutehnoloogiate Instituudist, kes esitasid märkusi ja ettepanekuid, eriti Riina Vuorikari, Margherita Bacigalupo, Jonatan Castaño Muñoz ja Andreia Inamorato dos Santos. Samuti täname Patricia Farrerit raporti lõppversiooni korrektuuri lugemise ja toimetamise eest.

6

Kokkuvõte Poliitika kontekst Strateegias „Euroopa 2020” kinnitatakse, et haridus ja koolitus on Euroopa konkurentsivõime säilitamisel, majanduskriisist väljumisel ja uute võimaluste kasutamisel strateegilise tähtsusega valdkond. Mitmed strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatused hõlmavad haridus- ja koolitussüsteemide digitaliseerimist ning president J. C. Junckeri prioriteetide hulka kuulub digioskuste ja e-õppe ergutamine. Ka Euroopa Komisjoni avatud haridusruumi algatuses rõhutatakse vajadust, et haridusasutused analüüsiksid oma strateegiaid eesmärgiga lõimida digitehnoloogiaid oma õpetamis-, õppe- ja korraldustegevusse. Paraku edeneb haridusorganisatsioonide digitaliseerimine Euroopa eri piirkondades ja riikides erineva kiiruse, erinevate eesmärkide ja tulemustega. Seetõttu on vähe võimalusi õppida üksteiselt parimaid tavasid või seda, kuidas vältida e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimise ja tõhusa kasutamise protsessis ebaõnnestumisi. Nii tekib oht kaotada koostöövõimalusi, teha topelttööd ning korrata vigu või ebaõnnestunud rakendusi. Põhijäreldused Digitehnoloogiaid rakendatakse põneval ja paljutõotaval moel kõigil haridustasanditel. Saavutatud edu kindlustamiseks ning sobiva mastaabi ja kestlikkuse tagamiseks peavad haridusasutused analüüsima oma organisatsioonilisi strateegiaid, et suurendada innovatsioonivõimekust ning kasutada ära kõik digitehnoloogiate ja -sisu võimalused. Mitmetes Euroopa riikides kasutatakse erinevaid raamistikke ja enesehindamisvahendeid, kuid seni ei ole püütud välja töötada organisatsioonide digivõimekuse suurendamise üleeuroopalist käsitlust. Üleeuroopaline süsteemne võrdlusraamistik võib luua lisaväärtust tänu läbipaistvuse, võrreldavuse ja vastastikuse õppe edendamisele. See on digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistiku (DigCompOrg) eesmärk. See võib suurendada omavahel seotud algatuste läbipaistvust ja võrreldavust kogu Euroopas ning aidata vähendada killustatust ja liikmesriikide arenguerinevusi. Raamistikul on ka oma sisemine väärtus, kuna haridusorganisatsioonid (st esimese ja teise haridustaseme koolid, kutse- ja kõrgkoolid) saavad seda kasutada juhtnöörina, mille põhjal analüüsida enda liikumist e-õppe tehnoloogiate ulatusliku õppetöösse lõimimise ja tõhusa rakendamise poole. Lisaks saavad poliitikakujundajad kasutada raamistikku DigCompOrg strateegilise planeerimise vahendina, et edendada piirkondlikul, riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil üldisi poliitikaid e-õppe tehnoloogiate tõhusaks kasutusele võtmiseks haridusorganisatsioonides. Peamised tulemused Uuringu peamine tulemus on arusaam, et Euroopa tasandi ühine kontseptuaalne käsitlus, mis toetaks haridusorganisatsioonide digivõimekuse arengut, on nii soovitav kui ka saavutatav. Raamistik DigCompOrg sisaldab seitset põhielementi ja viitteist alamelementi, mis on kõigi haridussektorite jaoks ühised. Samuti on võimalus lisada sektoripõhiseid elemente ja alamelemente. Raamistiku DigCompOrg iga elemendi ja alamelemendi jaoks töötati välja mitu deskriptorit (kokku 74). Graafiliselt kujutatakse raamistiku DigCompOrg elemente, alamelemente ja deskriptoreid ringi sektoritena, rõhutades nende vastastikust seotust ja sõltuvust.

7

Teadusuuringute Ühiskeskuse seonduv ja edasine töö Euroopa Komisjoni avatud haridusruumi algatuses rõhutatakse, kui oluline on välja töötada „…digitaalse pädevuse raamistikke ja enesehindamise juhiseid õppijatele, õpetajatele ja asutustele” ning kutsutakse üles tegema ühiseid jõupingutusi, et haarata kinni digirevolutsiooni pakutavatest võimalustest ja suurendada meie 21. sajandi digioskuste alaste teadmiste baasi. Lisaks raamistikule DigCompOrg on Tulevikutehnoloogiate Instituut välja töötanud ka õppijate digipädevuste raamistiku (DIGCOMP) ning tegeleb praegu õpetajate digipädevuste raamistiku väljatöötamisega. Projekti DigCompOrg järgmisel etapil keskendutakse raamistiku deskriptoril põhineva digipädevate koolide enesehindamisküsimustiku väljatöötamisele (põhi-, kesk- ja kutsekoolide jaoks). Lühiülevaade Raamistikus DigCompOrg on e-õppe tehnoloogiad haridusorganisatsioonide põhilised võimestajad, mis võivad toetada nende konkreetseid püüdlusi kvaliteetse hariduse pakkumisel. Kui digitehnoloogiate õppetöösse lõimimine toimib süvitsi, mitte pealiskaudselt, eeldab see märkimisväärseid haridusalaseid uuendusi ning muudatuste kavandamist kolmes põhivaldkonnas: pedagoogiline, tehnoloogiline ja organisatsiooniline. Projekt DigCompOrg esitab ulatusliku ja üldise kontseptuaalse raamistiku, mis hõlmab digitehnoloogiate süstemaatilise haridusorganisatsioonidesse lõimimise kõiki aspekte kõigis haridussektorites. See on kohandatav vastavalt haridusorganisatsioonide, vahendajate või projektiarendajate konkreetsele tegevuskeskkonnale (nt on võimalik lisada sektoripõhiseid elemente, alamelemente või deskriptoreid). DigCompOrg täiendab,

8

mitte ei asenda teisi raamistikke ja töövahendeid, mida teatud kindlal eesmärgil juba kasutatakse: nt raamistik DIGCOMP, mida saab kasutada õpilaste digipädevuse oluliste aspektide arendamiseks. Raamistiku DigCompOrg põhieesmärgid on i) soodustada haridusorganisatsioonides eneseanalüüsi ja -hindamist seoses e-õppe ja -õpetamise järjest ulatuslikuma rakendamisega ning ii) võimaldada poliitikakujundajatel (kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil) välja töötada, rakendada ja hinnata programme, projekte ja poliitilisi sekkumisi, mis toetavad e-õppe tehnoloogiate haridus- ja koolitussüsteemidesse lõimimist. Raamistikus DigCompOrg keskendutakse põhiliselt õpetamisele, õppimisele, hindamisele ja nendega seotud tugitegevustele, mida konkreetne haridusorganisatsioon korraldab. Seega ei ole eesmärk käsitleda kõiki organisatsioonis kasutatavaid haldus- ja juhtimisinfo süsteeme. DigCompOrg sisaldab elemente, alamelemente ja deskriptoreid, mida võib käsitada seoses „organisatsiooni kohustustega” (nt taristu) või „üksikisikute kohustustega” (nt õpetamine ja õppimine). Sellest nähtub, et digipädev haridusorganisatsioon vajab võrdsel määral nii tugevat eestvedamist ja valitsemist (et sõnastada visioon ja ülalt kehtestatavad strateegiad) kui ka töötajaid ja sidusrühmi, kes suudaksid isiklikult initsiatiivi haarata (et korraldada omal algatusel tegevusi ning rohujuuretasandilt lähtuvaid algatusi).

9

1. Sissejuhatus Haridust peetakse üldiselt üheks kõige olulisemaks hoovaks, mis aitab globaliseerumise ajastul tagada konkurentsivõimet ja heaolu. Seda arvestades püüavad maailma riigid oma haridus- ja koolitussüsteeme ajakohastada, et pidada sammu digimajanduse ja -ühiskonna arenguga. Strateegias „Euroopa 2020”3 kinnitatakse, et Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks, majanduskriisist väljumiseks ja uute võimaluste kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste pakkumine eeldab hariduse ja koolituse põhjalikku ümberkujundamist. Haridus- ja koolitussüsteemide uuendamine on strateegia „Euroopa 2020” mitme juhtalgatuse (eriti uute töökohtade ja -oskuste loomise kava, noorte liikuvus, digitaalne tegevuskava ja innovatsiooni tegevuskava) prioriteet. Lisaks hariduse ja koolituse digitaalsele ümberkujundamisele mainitakse Junckeri komisjoni uute prioriteetide seas ka digioskuste ja e-õppe edendamist, eriti seoses digitaalse ühtse turuga4 ning töökohtade, majanduskasvu ja investeeringutega5. 6 On mõistetud, et haridusorganisatsioonid7, näiteks koolid ja ülikoolid, peavad digitehnoloogiaid õppetöösse lõimima ja tõhusalt kasutama, et saavutada oma üldeesmärki: anda õpilastele haridust, mis võimaldab olla edukas keerulises ja vastastikku ühendatud maailmas, kus toimuvad kiired tehnoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, teabealased ja rahvastikuga seotud muutused. Sellises olukorras on digitehnoloogiatel üha tähtsam roll haridusuuenduse soodustamisel ja hoogustamisel, mistõttu on heaks kiidetud palju kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja rahvusvahelisi poliitikaid nende haridus- ja koolitussüsteemides kasutamise edendamiseks (nt Kampylis et al., 2013). E-õppe tehnoloogiate tõhus kasutamine on oluline element ka Euroopa Komisjoni strateegias, mille eesmärk on haridus- ja koolitussüsteemide avamine ja ajakohastamine. Avatud haridusruumi algatuses (Euroopa Komisjon, 2013), rõhutatakse, et haridus- ja teadusasutused peavad läbi vaatama oma organisatsioonistrateegia ning suurendama innovatsiooni edendamise ning uue tehnoloogia ja digisisu potentsiaali kasutamise võimekust. Seda arvestades on selge, et Euroopa Komisjon peab koostöös sidusrühmade ja liikmesriikidega välja töötama „...digitaalse pädevuse raamistikke ja enesehindamise juhiseid õppijatele, õpetajatele ja asutustele” (ibid., lk 7). Selles raportis käsitletud uurimistöö lähtub kodanike digipädevuse raamistikust (DIGCOMP) 8 (Ferrari, 2013) ja täiendab seda ning selle eesmärk on täiendada ja toetada käimasolevat poliitilist tegevust digitehnoloogiate õppetöösse lõimimise ja tõhusa kasutamise edendamisega haridusorganisatsioonides. Euroopa haridusorganisatsioonid ja poliitikakujundajad tegelevad praegu digitehnoloogiate edendamise ning oma õpetamis-, õppe- ja korraldustegevusse lõimimisega. Paraku edeneb haridusorganisatsioonide ajakohastamine Euroopa eri piirkondades ja riikides erineva kiiruse, erinevate eesmärkide ja tulemustega (vt nt Euroopa Komisjon, 2015). Seetõttu on vähe võimalusi õppida üksteiselt parimaid tavasid ja/või seda, kuidas vältida ebaõnnestumisi, ning tekib oht kaotada koostöövõimalusi, teha topelttööd ning korrata vigu või ebaõnnestunud rakendusi.

3 http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm 4 https://ec.europa.eu/digital-agenda/en/digital-single-market 5 http://ec.europa.eu/archives/juncker-commission/priorities/01/index_en.htm 6 Ülevaade on esitatud aadressil: http://ec.europa.eu/europe2020/europe-2020-in-a-nutshell/flagship-

initiatives/index_en.htm 7 Põhimõistete sõnastik on esitatud 1. lisas. Iga sõnastikumõiste esmakordsel esinemisel on see tekstis alla

joonitud ning lisatud on hüperlink sõnastikule. 8 Raamistikus määratletakse digipädevuse põhielemendid ning selle rakendamine on mitmes liikmesriigis

juba alanud (https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp/implementation).

10

2. Eesmärgid ja metoodika Käesoleva töö eesmärk on töötada kõnealuste probleemide lahendamiseks välja digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa raamistik (DigCompOrg). Raamistiku DigCompOrg väljatöötamine on üks osa uuringust Innovaatilise hariduse edendamine (InnovativEdu), mille hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskuse Tulevikutehnoloogiate Instituudi infoühiskonna üksus käivitasid 2014. aasta detsembris ja mis kestab 2017. aasta juunini. Uuringu InnovativEdu eesmärgid on järgmised:

(i) töötada välja digipädevate haridusorganisatsioonide Euroopa võrdlusraamistik (DigCompOrg – seda käsitletakse käesolevas raportis) koos selle juurde kuuluva enesehindamisküsimustikuga, mis koostatakse raamistiku DigCompOrg põhjal; (ii) töötada välja õpetajate digipädevuse raamistik koos selle juurde kuuluva enesehindamisküsimustikuga; (iii) analüüsida digitehnoloogiate haridus- ja koolitussüsteemidesse lõimimise ja innovaatilise kasutamise tõhusaid poliitikamudeleid; (iv) esitada teaduslikke tõendeid õpianalüütika kasutamise kohta hariduses ja koolituses ning sellest tulenevate võimalike hariduspoliitiliste järelduste kohta.

Raamistiku DigCompOrg väljatöötamiseks kasutati valdavalt kvalitatiivset metoodikat (ülevaade joonisel 1), mis põhineb neljal tähtsamal elemendil, mida on järgnevates alaosades üksikasjalikumalt kirjeldatud: põhjalik tutvumine akadeemilise ja halli kirjandusega; digitehnoloogia haridus- ja koolitussüsteemides kasutamist edendavate olemasolevate riiklike/rahvusvaheliste raamistike ja enesehindamisküsimustike andmestiku koostamine;

valitud raamistike/enesehindamisküsimustike süvaanalüüs; ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimine.

11

Joonis 1. Raamistiku DigCompOrg väljatöötamise üldine metoodika 2.1 Kirjandusega tutvumine Raamistiku DigCompOrg väljatöötamise lähtekohana tutvus Tulevikutehnoloogiate Instituut põhjalikult akadeemilise ja halli kirjandusega. Täpsemalt vaadeldi andmete kogumisel ja sisu analüüsimisel suurt hulka erinevaid materjale, näiteks tehnilised, hindamis- ja poliitikaraportid, ajakirjad ja konverentsiettekanded, raamatupeatükid, veebisaidid, vikid ja veebipäevikud, reklaamkirjandus (nt voldikud), videolõigud ja slaidiesitlused. Kirjandusega tutvumise eesmärk oli

anda mõistele digipädevad haridusorganisatsioonid sisu, sh esitada määratlused, põhielemendid, mudelid, soodustavad ja takistavad tegurid; teha kindlaks digipädevate haridusorganisatsioonidega seotud raamistikud ja enesehindamisküsimustikud, kõrvutada neid ja koostada nende andmestik.

Kirjandusega tutvumine võimaldas kindlaks teha mitmeid Euroopas ja maailma muudes piirkondades kasutavaid raamistikke ja enesehindamisküsimustikke. Tulevikutehnoloogiate Instituut valis nende seast 20 perspektiivikamat ja analüüsis neid, et valida välja põhjalikumas analüüsis vaadeldavad raamistikud/enesehindamisküsimustikud. 2.2 Andmestik Analüüsis käsitleti järgmisi kriteeriume:

iga raamistiku või enesehindamisküsimustiku puhul kontrolliti, kas seda kasutatakse (või on võimalik kasutada) haridusorganisatsioonides digitehnoloogiate õppetöösse lõimimise ja tõhusa kasutamise enesehindamiseks ja/või poliitikakujundajate seas seotud poliitiliste algatuste kohta teabe saamiseks; kontrolliti, kas algatus on veel kasutusel ning kas selle kohta on võimalik koguda usaldusväärseid ja asjakohaseid andmeid; raamistike ja enesehindamisküsimustike kaardistamiseks kasutati Tulevikutehnoloogiate Instituudi välja töötatud kaardistamisskeemi (vt joonis 2), et valida välja raamistikud, mis kajastaksid võimalikult avaralt järgmisi asjaolusid:

o rakendusetapp: arendusetappide kirjeldus alates piiratud rakendusest (katseprojekt) kuni üldisema kasutuselevõtu (mastaabi suurendamine) ja väljakujunenud kasutuseni (peavoolu jõudmine); o juurdepääsutase: raamistiku/enesehindamisküsimustiku geograafiline katvus, mis võib ulatuda piiratud alast (piirkondlik) üldisemalt kogu riigini (riiklik) või ka rahvusvahelise või ülemaailmse tasemeni (rahvusvaheline); o haridussektor: tehakse kindlaks haridussektorid, milles raamistikke/enesehindamisküsimustikke kasutatakse; variandid on üks sektor või kaks või enam sektorit (sektoriteülene); o teabeallikad: tehakse kindlaks, kes annab konkreetses haridusorganisatsioonis teavet digitehnoloogiate õppetöösse lõimimise kohta; see võib olla üks isik (üks teabeesitaja), mitu isikut (mitu teabeesitajat) või terve hulk sidusrühmi (suurem hulk teabeesitajaid); o kasutusala: raamistiku/enesehindamisküsimustiku tulemuste kasutamine; kasutamine võib toimuda ainult üksikisikute või ka organisatsioonide või kõrgemal tasandil, nt tulemuste süsteemne koondamine;

kontrolliti, kas iga juhu puhul on tegemist algupärase ja kordumatu lähenemisviisiga, mis võib anda kasulikke ideid raamistiku DigCompOrg ja (järgmises etapis) sellega seotud enesehindamisküsimustiku väljatöötamiseks.

12

Joonis 2. Kaardistamise skeem9 Tabelis 1 on esitatud ülevaade 15 raamistikust/enesehindamisküsimustikust, mille Tulevikutehnoloogiate Instituut eespool nimetatud kriteeriumide põhjal põhjalikumaks analüüsiks välja valis. Kaks valitud raamistikku/enesehindamisküsimustikku ei keskendu otseselt digitehnoloogiate õppetöösse lõimimisele: HEInnovate vaatleb kõrgkoolide ettevõtlus- ja innovatsioonipotentsiaali ning Vensters on eelkõige vahend koolide aruandekohustuse täitmise ja läbipaistvuse hindamiseks. Uurimismeeskond otsustas neid siiski põhjalikumalt analüüsida (tehes erandi esimese kriteeriumi suhtes), kuna nad pakuvad kasulikke ideid raamistike/enesehindamisküsimustike ülesehituse ja haridusorganisatsioonides kasutamise kohta.

Tabel 1. Ülevaade analüüsitud raamistikest ja enesehindamisküsimustikest Raamistik/küsimustik

Tüüp Elementide / alamelementide / deskriptorite või väidete arv

Kasutuselevõtu aasta

Haridussektor / geograafiline katvus

Teabeesitajad

eLEMER Raamistik ja veebiküsimustik 4/40/100 2010 E–T10, Ungari

Õpetajad, õpilased Opeka Raamistik ja veebiküsimustik

3/17/145 2012 E–T, Soome Õpetajad

Microsoft SRT Raamistik ja veebiküsimustik 4/16/16x6 2009 E–T, ülemaailmne

Juhid

LIKA Raamistik ja veebiküsimustik 4/-/78 2013 E–T, Rootsi Juhid

9 Kaardistamine viidi läbi Sevillas toimunud mõttetalgute käigus sinna kutsutud ekspertide osalusel ning valik

sisaldab ka seitset ekspertide esindatud raamistikku/enesehindamisküsimustikku. 10 E–T tähendab esimese ja teise taseme haridust; K tähendab kõrgemat (kolmanda taseme) haridust. ODS

tähendab platvormi Open Discovery Space (http://opendiscoveryspace.eu). Raamistike/enesehindamisküsimustike täisnimed on esitatud tabelis 3.

13

Ae-MoYS Raamistik ja veebiküsimustik 5/-/30 2011 E–T, EL ODS-i koordinaator koolis

e-Learning Roadmap Raamistik ja trükitud maatriks

5/-/27x4 2009 E–T, Iirimaa Juhid

School Mentor Raamistik ja veebiküsimustik 6/-/30x5 - E–T, Norra Juhid

NAACE SRF Raamistik ja veebiküsimustik 6/11/55x4 2005 E–T, Ühendkuningriik

Erinevad võimalused

FCMM Raamistik ja veebiküsimustik 5/-/5x5 2010 E–T, EL Erinevad võimalused

Speak Up NRP Raamistik ja veebiküsimustikud Erinevad küsimustikud 2003 E–T, USA Erinevad sidusrühmad

Vensters Veebiküsimustikud 20 näitajat 2008 E–T, Madalmaad

Erinevad sidusrühmad SCALE CCR Raamistik 8/28/- 2012 peamiselt E–T, ülemaailmne

Küsimustikku ei ole ePOBMM Raamistik ja veebiküsimustik

7/-/60x5 2013 peamiselt K, EL -

Jisc Raamistik ja küsimustikud (Exceli failina) 6/-/69 2010 K, Ühendkuningriik

Juhid (ettevõtted ja IKT) HEInnovate Raamistik ja veebiküsimustik

7/-/44 2013 K, ülemaailmne Erinevad sidusrühmad

Iga raamistiku/enesehindamisküsimustiku kohta koostati kahel Exceli lehel andmestik, mis sisaldas (i) kogu olemasolevat teavet, mis saadi uuritud teabeallikate ja ekspertide esitatud teabelehtede (4. lisa) põhjal; (ii) raamistiku/enesehindamisküsimustiku täisteksti.

Andmestiku struktuur on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Andmestiku struktuur

Nimi ja veebiaadress(id) Raamistiku/enesehindamisküsimustiku nimi ja link selle veebisaidile (saitidele) Tüüp Märgitakse, kas tegemist on raamistiku, enesehindamisküsimustiku või mõlemaga Lühikirjeldus Esitatakse lühike taustainfo, mis aitab paremini sisu mõista Geograafiline ulatus Piirkonnad/riigid, kus tegutsetakse või raamistikku/küsimustikku rakendatakse Haridussektor Esimene tase, teine tase, kutseharidus, kõrgharidus Keel(ed) Keel(ed), milles see on kasutatav Ajavahemik Arenduse/rakendamise alguse ja lõpu aeg Väljatöötaja(d) Väljatöötamisega tegelenud isik(ud) ja sidusrühmad Taust Märgitakse, kas on eelkäijaid, sarnaseid raamistikke/enesehindamisküsimustikke Võtmeisik(ud) Väljatöötamise ja/või rakendamisega tegelevate võtmeisikute nimed ja kontaktandmed

14

Rahastamis-/tegevusmudel Märgitakse, kuidas projekti rahastatakse, sh riigi/äriühingute poolne rahastamine Eesmärgid Esitatakse projekti üldised ja konkreetsed eesmärgid Põhiteema Peamine eesmärk (nt digitehnoloogiate õppetöösse lõimimine) Seos poliitikaga Märgitakse, kas projekt on seotud mõne piirkondliku, riikliku või ELi tasandi hariduspoliitikaga Kasutajate profiil Raamistiku/enesehindamisküsimustiku otsene sihtrühm (mõnikord võib hõlmata mitut rühma, nt õppealajuhatajad, õpetajad ja õpilased) ja teavet esitavad isikut (samuti teabe esitamise aeg) Rakendusstrateegia Märgitakse, kuidas poliitikaalgatust rakendatakse, mitu haridusorganisatsiooni on kaasatud, kas rakendatakse kasutamist ergutavaid stiimuleid jne Kasutamine Märgitakse, kes ja kuidas saavad tulemusi kasutada, kas asutuse tulemuste võrdlemine teistega on lubatud jne Mõju Rakendamise otsese tulemusena loodavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed väljundid, nt kaasatud haridusorganisatsioonide arv Põhielemendid Põhielementide nimetused ja kirjeldus Alamelemendid Alamelementide nimetused ja kirjeldused Küsimused / väited Enesehindamisküsimustiku korral kasutatavate küsimuste/väidete arv, nende tüüp, kohustuslike küsimuste arv jne Tasemed/skaala Enesehindamisküsimustikus kasutatav skaala/hindamistasemed Saadud õppetunnid Konkreetsed tähelepanekud / tõlgendused / järeldused raamistiku või küsimustiku väljatöötamise ja rakendamise kohta Publikatsioonid/allikad Seotud publikatsioonid, raportid ja veebidokumendid Uurijate kommentaarid Uurimismeeskonna kommentaarid Raamistiku/enesehindamisküsimustiku täistekst

Raamistiku/enesehindamisküsimustiku täistekst lisati eraldi Exceli lehele Peaaegu kõik analüüsitud raamistikud ja enesehindamisküsimustikud pärinevad Euroopast (välja arvatud Ameerika Ühendriikidest pärit Speak Up NRP), kuna eesmärk oli välja töötada kontseptuaalne raamistik Euroopa haridusorganisatsioonide jaoks. Eespool esitatud raamistike ja enesehindamisküsimustike loend ei ole ammendav, kuid esindab küllaltki hästi Euroopas kasutatavate raamistike ja küsimustike valikut. See kehtib eriti üldhariduskoolide sektori kohta, sest 15st raamistikust/küsimustikust 12 on koostatud esimese või teise haridustaseme jaoks. Kõrgkoolidele mõeldud raamistike/enesehindamisküsimustike nappus võib tuleneda asjaolust, et nende IKT-taristu on üldiselt kõrgel tasemel, mistõttu nad ei ole seni keskendunud õpetamist ja õppimist toetava digivõimekuse ja eriti uute pedagoogikameetodite arendamisele. Mõne analüüsitud raamistiku ja enesehindamisküsimustiku väljatöötamiseks on kulunud rohkem kui kümme aastat (näiteks USA Speak Up NRP) või on tegemist mõnel varasemal algatusel põhineva töövahendiga (näiteks Ühendkuningriigi enesehindamisraamistik NAACE on Becta enesehindamisraamistiku järeltulija11). Enamus analüüsitud raamistikke/enesehindamisküsimustikke on välja töötatud riiklikes organisatsioonides ja uurimisasutustes (välja arvatud Microsoft SRT). Kõik analüüsitud

11

http://webarchive.nationalarchives.gov.uk/20101102103713/https:/selfreview.becta.org.uk/about_this_framework

15

raamistikud/enesehindamisküsimustikud, välja arvatud NAACE SRF, on tasuta kasutatavad. Mõne raamistiku/enesehindamisküsimustiku puhul on selgelt tegemist katseversiooniga, näiteks ePOBMM koostati projekti Europortfolio12 raames. Teised seevastu (näiteks Madalmaade Vensters) on jõudnud juba peavoolustamise etappi (joonis 2). Geograafilise katvuse poolest on analüüsitud raamistike/enesehindamisküsimustike seas nii kohalikus keeles riiklikke algatusi (näiteks rootsi keeles kasutatav LIKA) kui ka mitmeid riike hõlmavaid piiriüleseid algatusi (nt Microsoft SRT ja HEInnovate). Raamistike/enesehindamisküsimustikega tegelevaid osapooli esindavad valdavalt koolijuhid, kes on esitanud teavet digitehnoloogiate õppetöösse lõimimise kohta oma haridusorganisatsioonis. Mõne raamistiku/küsimustiku puhul esitavad asjakohast teavet erinevad sidusrühmad, kasutades selleks kohandatud küsimustikke (näiteks Speak UP NRP). Suurem osa algatustest sisaldab nii raamistikku kui ka enesehindamisküsimustikku või -maatriksit. Enamus küsimustikke/maatrikseid on saadaval veebipõhiste töövahenditena, aga ühte (e-Learning Roadmap) pakutakse trükitud kujul. Analüüsitud raamistikud/enesehindamisküsimustikud sisaldavad 3–8 põhielementi. Mõned on suhteliselt lühikesed (näiteks 5 x 5 deskriptorist koosnev maatriks FCMM), samas kui teised on keerukamad (nt 30 x 5 deskriptorit sisaldav ePOBMM). 2.3 Süvaanalüüs Eesmärk oli valitud raamistikke/enesehindamisküsimustikke süvitsi analüüsida ja võrrelda, et teha kindlaks ühisosa, lahknevused ja lüngad, saada teavet nende ülesehituse, suunitluse, metoodika ja rakendusstrateegiate kohta ning tuletada nendest parimad tavad ja saadud õppetunnid. Tabelis 3 on esitatud lühikokkuvõte kõigi analüüsitud 15 raamistiku/enesehindamisküsimustiku suunitlusest, silmapaistvatest tunnustest ja saadud õppetundidest. Väärtuslikke mõtteid raamistiku DigCompOrg arendamiseks saadi ka muudest raamistikest ja veebivahenditest:

mudel „Four in Balance”13 (Kennisnet, 2013), mille eesmärk on aidata digitehnoloogiat kasutavatel Madalmaade koolidel teha pakutava hariduse kvaliteeti ja tulemuslikkust suurendavaid valikuid; Maailmapanga uurimisalgatus SABER-ICT14, milles määratleti kaheksa teemat, mida käsitletakse hariduses IKT kasutamisega seotud poliitikadokumentide rahvusvahelises andmebaasis (visioon ja planeerimine; IKT-taristu; õpetajad; oskused ja pädevused; õppematerjalid; IKT kasutamine haridussüsteemi juhtimises; seire ja hindamine, uuringud ja innovatsioon; võrdsus, kaasamine ja turvalisus); tasakaalus tulemuskaardi (Balanced Scorecard) meetod15, mida kasutatakse palju ettevõtluses tulemusi parandava mudelina.

Süvaanalüüsi lähtekoht ja alus on mitmemõõtmeline loova klassiruumi (Creative Classroom) mõiste, mille Tulevikutehnoloogiate Instituut on hariduse ja kultuuri peadirektoraadi tellimisel välja töötanud seoses uuringuga „Up-scaling Creative Classrooms in Europe” (SCALE CCR) (Kampylis, Bocconi ja Punie, 2012; Bocconi, Kampylis ja Punie, 2013). Loovad klassiruumid on innovaatilised õpikeskkonnad, kus digitehnoloogia innovatsioonipotentsiaal on formaalses, mitteformaalses ja informaalses kontekstis täielikult õppimise ja õpetamise teenistusse rakendatud. Loovate klassiruumide kontseptuaalne raamistik võimaldab süstemaatiliselt käsitleda digitehnoloogia rakendamist hariduses ning koosneb kaheksast omavahel seotud üldisest põhimõõtmest:

12 http://www.europortfolio.org/events/eportfolios-and-open-badges-maturity-matrix-webinar 13 https://www.kennisnet.nl/fileadmin/kennisnet/publicatie/vierinbalans/Four_in_balance_Monitor_2013.pdf 14 http://saber.worldbank.org/index.cfm?indx=8&tb=10 15 http://balancedscorecard.org/Resources/About-the-Balanced-Scorecard

16

sisu ja õppekavad, hindamine, õppimistavad, õpetamistavad, organisatsioon, eestvedamine ja väärtused, ühendatus, taristu. Teine DigCompOrgi väljatöötamise eesmärgil eeskujuna uuritud raamistik/enesehindamisküsimustik on Euroopa Komisjoni ja OECD koostöös välja töötatud HEInnovate. Kuigi HEInnovate on eelkõige ettevõtlusele orienteeritud kõrgkoolide enesehindamisvahend, on selle struktuuri ja rakendusstrateegiate põhjal saadud õppetunnid osutunud raamistiku DigCompOrg väljatöötamisel äärmiselt kasulikuks. Süvaanalüüsi esimesel etapil kaardistati valitud raamistike/enesehindamisküsimustike (tabel 1) põhielemendid, mis kanti maatriksisse (vt 3. lisa) ja mille põhjal valmis DigCompOrgi esimene versioon. Süvaanalüüsi teisel etapil keskendus Tulevikutehnoloogiate Instituudi meeskond iga analüüsitud raamistiku/enesehindamisküsimustiku alamelementidele ja nendega seotud deskriptoritele, et DigCompOrgi edasi arendada ja täpsustada. Analüüsitud raamistike/enesehindamisküsimustike alamelementide ja väidete/deskriptorite kaardistamisel kõrvutati neid DigCompOrgi põhielementidega. Raamistiku DigCompOrg lõplikud alamelemendid ja deskriptorid, mis on esitatud 3. peatükis, on saadud järgmiste tegevuste väljundina:

kaardistamine; kirjandusega tutvumise tulemused; ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemused.

Nimetatud sisendite põhjal tegi uurimismeeskond (Tulevikutehnoloogiate Instituut ja Jim Devine) lõplikud otsused, raamistiku DigCompOrg väljatöötamise, korralduse ja tutvustamise kohta.

Tabel 3. Süvaanalüüsi põhjal kindlaks tehtud suunitlus, silmapaistvad tunnused ja õppetunnid Nimi/lühinimi ja hüperlink

Suunitlus Silmapaistvad tunnused ja saadud õppetunnid eLEMER IKT lõimimine õppetöösse – kooli tervikperspektiiv

Kasutajatel palutakse esitada võimalikke tõendeid (nt tunnikavad, kooli eeskirjad, e-portfellid jne), mis kinnitavad nende vastuseid. Esitab ülevaate riigi hetkeolukorrast. Küsitleda tuleb 66% õpetajatest ja 50% õpilastest. Võrdlus riigi keskmisega. Koondandmeid kasutatakse poliitikakujunduseks. Opeka Õpetajate ja koolide digipädevuste ja kultuuri hindamine

Korraldatakse kvalitatiivne uuring, mille kontrollitakse töövahendiga saadud tulemusi. Küsimustik sisaldab ka küsimusi töövahendi enda kvaliteedi kohta. Võrdlus sama kooli või sama linna teiste õpetajatega, sama aine õpetajatega või kõigi õpetajatega. Töövahendiga saadud teavet kasutatakse Soome hariduse IKT poliitika kujundamiseks. Microsofti innovaatiliste koolide programm ja enesehindamisvahend / Microsoft SRT

Töövahend IKT õppetöösse lõimimisel tehtavate muudatuste haldamiseks Keskendutakse visiooni kujundamisele. Toetab muutmisprotsessi juhtimist.

Ledning, Infrastruktur, Kompetens, Användning / LIKA Koolide toetamine IKT õppetöösse lõimimise hindamisel, planeerimisel ja prioriteetide määramisel

Seda täiendab küsimuste ja vastuste ning videotega veebipäevik. Kasutaja otsustab, kellel on juurdepääs tulemustele (ainult mina, minu kool või anonüümselt igaüks). Võrdlusi saab teha ainult kohalikus arvutis. Kooli e-küpsuse hindamine / Ae-MoYS

Tugevused ja nõrkused, mis esinevad IKT kasutamisel õpetamise ja õppimise eesmärgil

Võrdlusi ei tehta, aga tulemusi kasutatakse kooli tegevuskava koostamiseks. Paljude näitajate puhul esitatakse orienteeruv lõimimise protsent.

E-õppe kavandamine ja rakendamine koolis / e-Learning Roadmap Uuritakse e-õppe rakendamise seisu koolis ja eelistatud tulevikueesmärke

Trükitud planeerimisvahend, mis on avaldatud e-õppe kavandamise ja rakendamise käsiraamatus. Võrdlusi ei kasutada, kuid võimalik on kooli tervikuna hõlmav planeerimine ja enesehindamine. School Mentor Reflekteeritakse IKT pedagoogilise kasutamise võimaldamise ja teostuse teemal

Seda täiendab töövahend Teacher Mentor. Ette nähtud kasutamiseks õppealajuhatajatele koostöös teiste töötajatega. Võrdlusi ei tehta, sest tulemusi saab kasutada ainult kool ise. Kool saab ka otsustada, kas lubada kooli omanikul tulemustega tutvuda või mitte. Enesehindamisraamistik / NAACE SRF

Struktureeritud vahend kooli tehnoloogiakasutuse hindamiseks ja täiustamiseks – aastane kulu

Kui kool saavutab teatud taseme (ja see on tõendatud), saab ta taotleda riiklikku kvaliteediakrediteeringut ICT Mark.

Tuleviku klassiruumi küpsuse mudel / FCMM Võimaldab õpetajatel ja koolidel hinnata tehnoloogilise innovatsiooni taset

CC litsentsi alusel levitatavad avatud õppematerjalid. Kuulub tuleviku klassiruumide (Future Classrooms) töövahendisse. Diagnostiline raport järgmisele

18

küpsustasemele jõudmise planeerimiseks. Võrreldavus riiklike ja rahvusvaheliste keskmistega. Riiklik uurimisprojekt „Speak Up” / Speak Up NRP

Õpilaste, lapsevanemate ja pedagoogide arvamused haridusest ja tehnoloogiast 21. sajandil

Igal aastal muudetakse 40% küsimustest. Tulemused edastatakse igal aastal riigi, osariigi ja kohalikele poliitikakujundajatele, et võimaldada teadlikke otsuseid haridusprogrammide, poliitika ja rahastamise kohta. Seni on osalenud 2,6 miljonit seotud isikut. Vensters voor Primair en Voortgezet Onderwijs16 / Vensters

Aruandekohustus ja läbipaistvus17 – peavool Kasutatakse riiklikku tulemuste andmebaasi ja partnerlusi uurimisasutustega. Koolid otsustavad, millised tulemused avaldatakse ja kuidas, ning nad saavad lisada neile oma selgituse. Kaasatud on 88% esimese ja 95% teise taseme koolidest. Kasutamine on vabatahtlik, kuid esineb kolleegide ja avalikkuse surve. Loovate klassiruumide laialdasem kasutamine Euroopas / SCALE CCR

IKT toega õpiinnovatsiooni kasutamise laiendamine – ilma enesehindamiseta Muutuste ökoloogiline mudel. Mitmed rakendused ja mõju (nt rohkem 120 viitamist, sh poliitikadokumentides).

E-portfellide ja õpimärkide küpsuse maatriks / ePOBMM E-portfellide ja õpimärkide kasutamine

Kavand, mille põhjal saab koostada kohandatud maatrikseid. Ei ole kohustuslik.

Jisci strateegiline IKT töövahend / Jisc Institutsionaalne ja individuaalne võimekus „tehnoloogiaettevõtluse strateegilistes võimaldajates”

Kohandamise lihtsustamiseks kasutatakse MS Excelit. Erinevad küsimused igale rühmale. Võrdlusi ei kasutata, aga Exceli fail on lihtsalt kohandatav.

HEInnovate Kõrgkoolide ettevõtlus-18 ja innovatsioonipotentsiaal Algatuse ümber kujuneb rahvusvaheline erialane kogukond. Juurdepääs juhtuuringutele, juhendmaterjalidele jne.

16 Tõlkes: esimese ja teise taseme hariduse raamistik. Kasutatakse ka nime Scholen op de kaart (kaardil olevad koolid). 17 Kuigi Vensters ei käsitle otseselt digitehnoloogiate kasutamist hariduses, kaasati see süvaanalüüsi, kuna see on juba peavoolustamise etapis ning võimaldab saada

kasulikku teavet edukate rakendusstrateegiate kohta. 18 HEInnovate vaatleb eelkõige kõrgkoolide ettevõtlus- ja innovatsioonipotentsiaali, mitte digitehnoloogiate õppetöösse lõimimist. Seda on siin käsitletud põhjusel, et

see on hästi struktureeritud kasutajasõbralik töövahend, mida kasutatakse rahvusvaheliselt ja millel on huvitavad rakendusstrateegiad.

19

2.4 Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimine Raamistike/enesehindamisküsimustike kaardistamist ja süvaanalüüsi ning raamistiku DigCompOrg esimest versiooni kontrolliti Tulevikutehnoloogiate Instituudi korraldatud mõttetalgutel (20. november 2014, Sevilla), millest võtsid osa analüüsitud raamistike/enesehindamisküsimustike väljatöötamisel osalenud eksperdid (vt 2. lisa). Kutsutud eksperdid täitsid enamiku raamistike/enesehindamisküsimustike kohta struktureeritud teabelehed (4. lisa), mida kasutati analüüsi teises etapis. Sevilla mõttetalgute ajal toimunud ekspertidega konsulteerimise ning valitud raamistike/enesehindamisküsimustike kaardistamise ja süvaanalüüsi põhjal jõudis Tulevikutehnoloogiate Instituudi uurimismeeskond järgmisele järeldusele:

„Kuigi mitmes Euroopa riigis on võimalik kasutada erinevaid raamistikke/töövahendeid, mis on seotud digitehnoloogiate kasutamisega haridusorganisatsioonides, ei ole veel valdkonda süsteemselt uuritud ja puudub ühine kontseptuaalne käsitlus. Soovitatav on koostada üleeuroopaline süsteemne võrdlusraamistik, mis võib luua lisaväärtust tänu võrreldavuse ja vastastikuse õppe võimaldamisele.” Tulevikutehnoloogiate Instituut vaatas süvaanalüüsi ja ekspertide mõttetalgute tulemuste põhjal läbi raamistiku DigCompOrg esimese versiooni ning esitas selle HK 2020 digi- ja e-õppe töörühma kolmandale koosolekule, mis toimus Brüsselis 18. märtsil 201519. HK 2020 töörühma liikmetele laekunud tagasisidest lähtudes töötas Tulevikutehnoloogiate Instituut välja raamistiku muudetud ja põhjalikuma versiooni (täisversioon) ja esitas selle 29. juunil 2015. aastal Brüsselis toimunud digi- ja e-õppe töörühma neljandale koosolekule koos 15 valitud raamistiku ja enesehindamisküsimustiku süvaanalüüsi ülevaatega. Samad materjalid saadeti ka Sevilla mõttetalgutel osalenud ekspertidele raamistiku kohta tagasiside saamiseks ja süvaanalüüsi järelduste kontrollimiseks. 20 3. peatükis on esitatud raamistiku DigCompOrg konsolideeritud versioon, mida on selgitatud 4. peatükis.

19 https://www.yammer.com/et2020workinggroups/#/uploaded_files/32625464?threadId=512249049

20

3. Tulemused: raamistik DigCompOrg Raamistik DigCompOrg on koostatud haridusorganisatsioonidele (st üldhariduse esimese ja teise taseme koolid, kutsekoolid ja kõrgharidusasutused, näiteks ülikoolid, ülikoolide kolledžid ja polütehnikumid), et võimaldada neil analüüsida oma edasiminekut e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimisel ja tõhusal kasutamisel. Paljud haridusorganisatsioonid peavad e-õppe tehnoloogiaid vahendiks, mis võimaldab neil saavutada kvaliteetse hariduse pakkumise üldeesmärki ja visiooni. Selliselt käsitledes võib digitehnoloogiate järk-järguline õppetöösse lõimimine ja tõhus kasutamine kujutada ennast haridusuuendust, mis eeldab muutuste planeerimist kolmes põhivaldkonnas: pedagoogiline, tehnoloogiline ja korralduslik. Raamistik DigCompOrg jaguneb ülesehituselt temaatilisteks elementideks, mis on kõigi haridussektorite jaoks ühised (st sektoriülesed). Igaüks neist seitsmest elemendist vastab e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimise ja tõhusa kasutamise keeruka protsessi ühele aspektile. Kõik elemendid on üksteisega ühendatud ja seatud ning neid tuleks käsitada ühe terviku osadena. Lisaks sektoriülestele elementidele võimaldab DigCompOrg lisada ka sektoripõhiseid elemente (lisateavet leiate 4. peatükis esitatud arutelu osast). Seitsmest sektoriülesest temaatilisest elemendist kuue puhul on määratletud hulk sellega seotud alamelemente. Joonisel 3 on graafiliselt kujutatud raamistiku DigCompOrg elemente ja alamelemente. Välised kaared vastava seitsmele sektoriülesele elemendile ning üks (esialgu täpsustamata) element on reserveeritud sektoripõhiste nõuete jaoks. Väljaspool ringi on loetletud raamistiku 15 alamelementi. Ringi sisemus on jagatud 75 alaks, mis hõlmavad 74 deskriptorit ja ühte sektoripõhist elementi, mille võib jaotada X arvu hiljem määratletavate deskriptorite vahel. 21

21 See arv on orienteeruv. Vastavalt arutelu osale võib sektoripõhiste elementide, alamelementide ja

deskriptorite arvu kohandada kohalike vajaduste ja eritingimuste järgi.

21

Joonis 3. Raamistiku DigCompOrg põhi- ja alamelemendid

Allpool on esitatud 74 deskriptori lühitutvustus (vt tabel 5) ning neid on pikemalt kirjeldatud järgnevates osades. Tabel 4. Raamistiku DigCompOrg ülevaade

Temaatilised elemendid Alamelemendid Deskriptorid

Eestvedamis- ja valitsemistavad

Digiajastu õppe lõimimine õppetöösse on kavandatud üldises missioonis, visioonis ja strateegias

1. E-õppe tehnoloogiate potentsiaal on välja selgitatud 2. E-õppe tehnoloogiate eeliseid tutvustatakse 3. Strateegiline plaan hõlmab digiajastu õpet 4. Avatud haridus on üks avalikkuse kaasamise aspekt

Digiajastu õppe strateegia elluviimiseks on koostatud rakenduskava

5. Kava koostamisel toetutakse võimaldavatele teguritele ja püütakse kõrvaldada takistusi 6. Sisemised sidusrühmad on teatud määral iseseisvad 7. Personalile pakutavad võimalused, stiimulid ja preemiad on kindlaks tehtud 8. Digiajastu õpe on kooskõlas üldisemate prioriteetidega 9. Eesmärgid hõlmavad nii senise õppe kaasajastamist kui ka uute võimaluste pakkumist

22

Loodud on juhtimis- ja valitsemismudel

10. Rakenduskava suhtes on kujunenud ühine arusaam ja valmisolek seda täita 11. Juhtkonna kohustused on selgelt määratud 12. Ressursid on kooskõlas eelarve ja personali koosseisuga 13. Rakenduskava tulemusi, kvaliteeti ja mõju analüüsitakse 14. Erialgatusi või katseprojekte hinnatakse 15. Rakendamise seisu kohta tehakse võrdlusanalüüse 16. Poliitika ja tegevussuundade üle toimub ilmne järelevalve

Õpetamis- ja õppimistegevus

Digipädevust edendatakse, võrreldakse ja hinnatakse

17. Töötajad ja õpilased on digipädevad 18. Turvalisuse, riskide ja veebikeskkonnas käitumise teemad on esiplaanile tõstetud 19. Töötajate ja õpilaste digipädevuse kohta tehakse võrdlusanalüüse 20. Töötajate hindamisel võetakse arvesse digipädevust

Toimub rollide ja pedagoogiliste meetodite uuesti läbimõtlemine

21. Töötajad on muudatuste tegemisel partnerid 22. Töötajate jaoks kavandatakse uusi rolle 23. Õpilaste jaoks kavandatakse uusi rolle 24. Pedagoogilisi meetodeid laiendatakse 25. Arendatakse personaliseeritud õpet 26. Edendatakse loovust 27. Eeldatakse koostööd ja rühmas töötamist 28. Kujundatakse sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi

Erialane enesetäiendamine -

29. Organisatsioonil on selge eesmärk võimaldada pidevat erialast enesetäiendamist 30. Pidevat erialast enesetäiendamist võimaldatakse kõigi tasandite töötajatele 31. Pidev erialane enesetäiendamine vastab üksikisikute ja organisatsiooni vajadustele 32. Kasutatakse paljusid erinevaid pideva erialase enesetäiendamise meetodeid 33. Edendatakse akrediteerimist/sertifitseerimist võimaldavaid erialase enesetäiendamise võimalusi

Hindamine

Hindamise vormid on köitvad ja motiveerivad

34. Kujundava hindamise kasutusala laiendatakse 35. Kokkuvõtvat hindamist mitmekesistatakse 36. Edendatakse enesehindamist ja vastastikust hindamist 37. Põhjaliku, personaalse ja sisulise tagasiside andmist soodustatakse ja eeldatakse

Informaalset ja mitteformaalset õppimist tunnustatakse 38. Varasemaid, kogemuspõhiseid ja avatud õpinguid tunnustatakse ja akrediteeritakse

Õppe kavandamisel kasutatakse analüütikat

39. Strateegias käsitletakse õpianalüütika kasutamist 40. Koostatud on õpianalüütika kasutamise juhend 41. Õppimist toetatakse õpianalüütikaga 42. Kvaliteedijuhtimist ja õppekavade väljatöötamist toetatakse õpianalüütikaga

Sisu ja õppekavad Digisisu ja avatud õppematerjale tutvustatakse ja

43. Töötajad ja õpilased loovad sisu 44. Sisuhoidlaid kasutatakse laialdaselt ja tõhusalt

23

kasutatakse laialdaselt 45. Austatakse intellektuaalomandi- ja autoriõigusi 46. Digitaalsetel töövahenditel ja sisul on nõutavad litsentsid 47. Avatud õppematerjale tutvustatakse ja kasutatakse

Õppekavasid muudetakse või tõlgendatakse uudselt, et võtta arvesse digitehnoloogiate pakutavaid pedagoogilisi võimalusi

48. Ainepõhine õpe kujundatakse ümber, et luua terviklikumaid meetodeid 49. Õppimise aegade ja kohtade plaan tehakse ümber 50. Pakutakse tegelikke veebipõhiseid õppimisvõimalusi 51. Autentses keskkonnas õppimist edendatakse 52. E-õppe võimaluste pakkumine on näha kõigis õppekavavaldkondades 53. Õpilaste digipädevust arendatakse kogu õppekava ulatuses

Koostöö ja võrgustumine

Edendatakse võrgustumist, jagamist ja koostööd

54. Töötajate võrgupõhine koostöö erialateadmiste koondamiseks ja sisu jagamiseks on norm 55. Teadmiste vahetamist tunnustatakse 56. Õpilased tegelevad tõhusa võrgustamisega 57. Edendatakse teadmiste vahetamise tegevustes ja üritustel osalemist 58. Eeldatakse sisemist koostööd ja teadmiste vahetamist

Teabevahetust korraldatakse strateegiliselt 59. Koostatud on selge teabestrateegia 60. Organisatsioon on internetis dünaamiliselt ja nähtavalt esindatud

Arendatakse partnerlusi 61. Organisatsioonil on selge eesmärk vahetada teadmisi partnerluste kaudu 62. Töötajaid ja õpilasi motiveeritakse aktiivselt partnerlustes osalema

Taristu

Füüsilised ja virtuaalsed õpiruumid on projekteeritud vastavalt digiajastu õppe vajadustele

63. Füüsilistes õpiruumides kasutatakse optimaalselt digiajastu õppe võimalusi 64. Virtuaalsed õpiruumid on optimeeritud

Digitaristuga töötamine toimub plaanipäraselt ja juhitult

65. Kehtestatud on arvutiressursside kasutamise kord 66. Pedagoogiliste ja tehniliste erialateadmiste põhjal tehakse otseinvesteeringuid digitehnoloogiasse 67. Mitmete e-õppe tehnoloogiatega toetatakse ajast/kohast sõltumatut õppimist 68. „Tule oma seadmega” (BYOD) meetodite kasutamist toetatakse 69. Ebavõrdsuse ja digitaalse kaasamisega seotud riske on vähendatud 70. Pakutakse tehnilist ja kasutajatuge 71. Erivajaduste korral kasutatakse hõlbustustehnoloogiaid 72. Privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamise meetmed on selged 73. Hangete planeerimine on tõhus 74. Koostatud on põhiliste IKT baassüsteemide ja teenuste kasutamise plaan

Sektoripõhised elemendid Sektoripõhised alamelemendid Sektoripõhised deskriptorid

24

25

3.1 Temaatiline element: eestvedamis- ja valitsemistavad Raamistiku DigCompOrg selles elemendis käsitletakse juhtkonna rolli digitehnoloogiate õppetöösse lõimimise ja tõhusa kasutamise edendamisel õpetamis- ja õppimiseesmärkide saavutamiseks kogu organisatsiooni tegevuses. Organisatsiooni strateegilise planeerimise protsess peaks hõlmama e-õppe tehnoloogiaid, mis omakorda peaksid olema täpselt määratletud ja selgelt teatavaks tehtud pikaajalise haridusvisiooni nurgakiviks. Visiooni tuleb eestvedamise ja valitsemisega nähtavalt toetada ning see peab olema liigendatud lühiajalisteks ja keskpikkadeks strateegilisteks kavadeks. Temaatiline element eestvedamis- ja valitsemistavad koosneb allpool esitatud kolmest alamelemendist ja kuueteistkümnest deskriptorist.

Tabel 5. Eestvedamis- ja valitsemistavade alamelemendid ja deskriptorid Digiajastu õppe lõimimine õppetöösse on kavandatud üldises missioonis, visioonis ja strateegias

Tõhusat õppimist, sealhulgas e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimist ja kogu organisatsioonis kasutamist soodustavaid tegureid on organisatsiooni missioonis, visioonis ja strateegias selgelt käsitletud.

E-õppe tehnoloogiate potentsiaal on välja selgitatud

Organisatsiooni strateegilised plaanid ja dokumendid sisaldavad visiooni ja üldeesmärki, milles on selgelt sõnastatud e-õppe tehnoloogiate potentsiaal pedagoogilise tegevuse kaasajastamiseks, et saavutada mitmekülgsemaid õpitulemusi. E-õppe tehnoloogiate eeliseid tutvustatakse

Organisatsioonis kasutatakse sobivat töökorraldust, et tutvustada nii seespool kui ka väljaspool e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimisega kaasnevaid eeliseid.

Strateegiline plaan hõlmab digiajastu õpet

Organisatsiooni strateegiline plaan on tõenduspõhine, selle aluseks on digitehnoloogiate pedagoogilist kasutamist käsitlevad värsked teadusuuringud ning see sisaldab konkreetseid eesmärke digiajastu õppe kestlikuks juurutamiseks kogu organisatsioonis koos vastavate tulemusnäitajatega. Avatud haridus on üks avalikkuse kaasamise aspekt

Organisatsiooni strateegia avalikkuse kaasamist käsitlev osa sisaldab eesmärki pakkuda avatud haridusvõimalusi, näiteks avatud kursusi, avalikke loenguid ning avatud juurdepääsu digitaalsetele materjalidele ja publikatsioonidele. Digiajastu õppe strateegia elluviimiseks on koostatud rakenduskava

Organisatsiooni üldine õpetamise, õppimise ja hindamise poliitika / strateegiline plaan sisaldab hoolikalt välja töötatud ja realistlikku digivõimekuse rakendamise kava, milles on määratletud selged prioriteedid ja mõõdetavad eesmärgid e-õppe tehnoloogiate tõhusaks kasutusele võtmiseks kogu organisatsioonis. Kava koostamisel toetutakse võimaldavatele teguritele ja püütakse kõrvaldada takistusi

Digivõimekuse rakendamise kava lähtub reaalsest tegevuskeskkonnast ning toetub e-õppe tehnoloogia õppetöösse lõimimist võimaldavatele/soodustavatele teguritele, käsitledes ühtlasi võimalike takistuste kõrvaldamise meetodeid.

Sisemised sidusrühmad on teatud määral iseseisvad Digivõimekuse rakendamise kavas antakse sisemistele sidusrühmadele teatav iseseisvus e-õppe tehnoloogiate rakendamisel üldise õpetamis- ja õppimispoliitika ja/või õppekava nõuete raames.

Personalile pakutavad võimalused, stiimulid ja preemiad on kindlaks tehtud

Digivõimekuse rakendamise kavas määratletakse võimalused, stiimulid ja preemiad, mida pakutakse nendele töötajatele, kes tegelevad aktiivselt

26

digivõimekuse suurendamise ja õpikeskkondade kaasajastamisega.

Digiajastu õpe on kooskõlas üldisemate prioriteetidega

Digivõimekuse rakendamise kava on kooskõlas üldisemate prioriteetidega, mis hõlmavad võrdsete võimaluste tagamist ja suuremat kaasamist, et leevendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vältida teatud rühmade (nt andekad õpilased, sisserändajad ja koolist väljalangejad) vajaduste tähelepanuta jätmist. Eesmärgid hõlmavad nii senise õppe kaasajastamist kui ka uute võimaluste pakkumist

Digivõimekuse rakendamise kavas nähakse ette e-õppe tehnoloogiate kasutamine senise õppetöö kaasajastamiseks, aga ka formaalõppes, mitteformaalses ja informaalses õppimises uute võimaluste pakkumiseks. Loodud on juhtimis- ja valitsemismudel

Loodud on juhtimis- ja valitsemismudel, mis võimaldab koordineerida ja kontrollida digiajastu õppe ja digivõimekuse rakendamise kava täitmist ning hõlmab personali ja muude ressursside tõhusat kasutamist ning e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimise ja tõhusa kasutamise üldist koordineerimist. Rakenduskava suhtes on kujunenud ühine arusaam ja valmisolek seda täita

Juhtkonnal on ühine arusaam sellest, miks ja kuidas organisatsioon soovib digitehnoloogiaid õppetöösse lõimida, ning nähtav on selge soov rakenduskava täita. Juhtkonna kohustused on selgelt määratud

Juhtkonna liikmetel on selgelt määratud kohustused seoses digivõimekuse rakendamise kava täitmise ja järelevalvega. Ressursid on kooskõlas eelarve ja personali koosseisuga

Digivõimekuse rakendamise kava täitmiseks vajalikud personali- ja eelarveressursid on välja selgitatud ja optimeeritud vastavalt organisatsiooni eelarvele ja personali värbamise kavadele.

Rakenduskava tulemusi, kvaliteeti ja mõju analüüsitakse

Kasutatakse töösisekorda, mille alusel digivõimekuse rakendamise kava täitmise tulemusi, kvaliteeti ja mõju regulaarselt hinnatakse ja avaldatakse ning kava kohaldatakse vastavalt organisatsiooni muutuvatele vajadustele, uutele tehnoloogiatrendidele ja pedagoogilistele arengutele. Erialgatusi või katseprojekte hinnatakse

Kasutatakse sobivaid töösisekordi, mille alusel hinnatakse erialgatusi või katseprojekte, mida organisatsioon võib oma digivõimekuse rakendamise kava alusel korraldada. Rakendamise seisu kohta tehakse võrdlusanalüüse

Kasutatakse töösisekorda, mille alusel tellitakse väljast organisatsiooni digivõimekuse võrdlusanalüüse, et teha piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil võrdlusi sarnaste organisatsioonidega. Poliitika ja tegevussuundade üle toimub ilmne järelevalve

Juhatus või muu juhtorgan tegeleb digiajastu õppe poliitika ja tegevussuundade küsimustega.

27

3.2 Temaatiline element: õpetamis- ja õppimistegevus Üleminek digiajastu õppele (European Network of Education Councils, 2014) eeldab organisatsioonidelt õpetamis- ja õppimistegevuse kaasajastamist, kui nad soovivad ära kasutada e-õppe tehnoloogiate potentsiaali tõhusamate õppimiskogemuste pakkumiseks nii organisatsiooni sees kui ka laiemas väliskeskkonnas ja teadmiste ökosüsteemis. Temaatiline element õpetamis- ja õppimistegevus koosneb allpool esitatud kahest alamelemendist ja kaheteistkümnest deskriptorist.

Tabel 6. Õpetamis- ja õppimistegevuse alamelemendid ja deskriptorid Digipädevust edendatakse, võrreldakse ja hinnatakse

See alamelement rõhutab vajadust, et töötajad ja õpilased tõendaksid oma digipädevust, mis on vajalik digitehnoloogiate tõhusaks kasutamiseks õpetamisel, õppimisel, hindamisel ja juhtimisel. Samuti käsitleb see organisatsiooni vastutust ja hoolduskohustust seoses töötajate ja õpilaste turvalisuse ja heaoluga digivahendite kasutamise ajal. Turvalisus ja riskiteadlikkus koos selge arusaamaga vastutustundlikust käitumisest on ääriselt olulised.

Töötajad ja õpilased on digipädevad

Organisatsiooni tegevusega tagatakse, et töötajad ja õpilased suudavad digitehnoloogiaid enesekindlalt ja pädevalt oma igapäevategevusse (õpetamine, õppimine, teavitamine, hindamine, juhtimine) lõimida ning oskavad valida (või saavad kasutada) oma vajadustele ja haridusalastele ootustele vastavaid seadmeid, tarkvara, rakendusi, digisisu ja veebiteenuseid. Turvalisuse, riskide ja veebikeskkonnas käitumise teemad on esiplaanile tõstetud

Töötajate ja õpilaste digipädevus hõlmab põhjalikke teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tagada turvalisust, olla teadlik riskidest ning järgida veebikeskkonnas vastutustundliku käitumise norme.

Töötajate ja õpilaste digipädevuse kohta tehakse võrdlusanalüüse

Organisatsiooni tegevuskavades kirjeldatakse digipädevuse arendamise meetmeid. Organisatsioon on kasutusele võtnud või enda jaoks kohandanud sobivad hindamisraamistikud ja veebipõhised vahendid (nt DigComp, UNESCO õpetajate IKT-alase pädevuse raamistik), et teha süstemaatilisi võrdlusanalüüse töötajate ja õpilaste digipädevuse kohta. Töötajate hindamisel võetakse arvesse digipädevust

Töötajate töötulemuste hindamisel vaadeldakse ka nende digipädevust. Toimub rollide ja pedagoogiliste meetodite uuesti läbimõtlemine

Organisatsioon loob töötajatele ja õpilastele vastavad võimalused ja eeldab neilt, et nad võtaksid kasutusele tõhusad ja innovaatilised e-õppe tehnoloogiatel põhinevad õppemeetodid ning kasutaksid neid meetodeid erinevates õpiolukordades (nii organisatsioonis kui ka sellest väljaspool) ja erinevatel (formaalsetel ja informaalsetel) eesmärkidel.

Töötajad on muudatuste tegemisel partnerid

Organisatsiooni eesmärk on luua sisemine kultuur, milles töötajaid (ja vajaduse korral õpilasi) käsitatakse muudatuste tegemisel partneritena ning neid julgustatakse ja motiveeritakse võtma kaalutletud riske ja proovima uusi meetodeid, mis soodustavad e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimist ja tõhusat kasutamist mitmekülgsete õpitulemuste saavutamiseks.

Töötajate jaoks kavandatakse uusi rolle

Organisatsioon loob töötajatele võimaluse tegutseda õppimise mentorite, korraldajate ja võimaldajatena ning olla eeskujuks elukestva õppe ning isikliku erialase enesetäiendamise alal. Töötajatelt eeldatakse, et nad katsetavad digitehnoloogiate loovat ja innovaatilist kasutamist, et tõhustada õppimist ja õpetamist. Õpilaste jaoks kavandatakse uusi rolle

Organisatsioon edendab erinevaid e-õppe tehnoloogiaid ning multimodaalset sisu, töövahendeid ja platvorme, mis soodustavad konkreetse õpiolukorra jaoks kohandatud

28

õpilaskesksete meetodite kasutamist (kaasa arvatud näiteks audiovisuaalsed materjalid, e-portfellid, avatud õppematerjalid, simulatsioonid, tõsised mängud, kodeerimis- ja loomekeskkonnad, loovkunstid). Õpilasi innustatakse ja neilt eeldatakse, et nad juhiksid ise oma õppetegevust ning võiksid olla õppeprotsessi kaasautorid.

Pedagoogilisi meetodeid laiendatakse

Õpetamine ja õppimine kujundatakse ümber nii, et see hõlmaks digitehnoloogiaid. Organisatsioon edendab asjakohastest teadusuuringutest lähtudes mitmekesiseid tehnoloogiapõhiseid õppimis- ja õpetamismeetodeid, mis on paindlikud, kohandatavad ja köitvad (nt digitehnoloogiatega täiendatud ja tõhustatud mänguline õppimine, avastusõpe, loovõpe, tegevusõpe). Arendatakse personaliseeritud õpet

Organisatsioon toetab ja eeldab e-õppe tehnoloogiate kasutamist, et suurendada personaalõppe võimalusi, võttes arvesse õpilaste tugevusi, võimeid ja ootusi.

Edendatakse loovust Õpilasi ja töötajaid innustatakse mitmekesistama oma loovtegevusi digitehnoloogiate abil ning katsetama nende kasutamist loovust ja loovat eneseväljendust võimaldavate vahenditena.

Eeldatakse koostööd ja rühmas töötamist

Kuna õppimine on sotsiaalne protsess, soodustab ja eeldab organisatsioon koostööd ja rühmas töötamist, mida paljudel juhtudel toetavad digitaalsed töövahendid ja platvormid. See parandab töötajate ja õpilaste iseseisva ja koos teistega mõtlemise ja töötamise võimet, võimaldades neil näha erinevaid seisukohti.

Kujundatakse sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi

Organisatsioon edendab töötajate ja õpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste (need oskused on vajalikud emotsioonide mõistmiseks ja juhtimiseks, positiivsete eesmärkide püstitamiseks ja saavutamiseks, empaatiavõime arendamiseks, positiivsete suhete loomiseks ja säilitamiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks) kujunemist ning nende oskuste rakendamist digitaalsetes ja veebikeskkondades.

29

3.3 Temaatiline element: erialane enesetäiendamine Organisatsioon soodustab oma töötajate pidevat mitmekülgset ja kohandatud erialast enesetäiendamist kõigil tasanditel ja investeerib sellesse, et arendada ja võtta kasutusele uusi õpetamis- ja õppimisviise, milles kasutatakse e-õppe tehnoloogiaid mitmekülgsemate õpitulemuste saavutamiseks. Organisatsioon eeldab töötajatelt selliste erialase enesetäiendamise võimaluste täielikku kasutamist. Õppimisvõimalusi luues keskendutakse eriti e-õppe võimekuse suurendamisele nende töötajate seas, kes tegelevad otseselt õpilastega ning kes juhivad õppetööd/kooli või kavandavad kursusi. Temaatiline element erialane enesetäiendamine sisaldab allpool esitatud viit deskriptorit, aga ei sisalda alamelemente. Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimise ja süvaanalüüsi järelduste põhjal jõuti veendumusele, et erialane enesetäiendamine peaks olema eraldi põhielement, nagu see on mitmetes muudes raamistikes/enesehindamisküsimustikes (vt 3. lisa). Ka mitmetes poliitikadokumentides (nt Euroopa Komisjon 2013; 2015) rõhutatakse, et õpetajate pidev erialane enesetäiendamine on asjakohase ja kvaliteetse digiajastu õppe jaoks vajalik nõue. Õpetajate tugev toetamine (muu hulgas) innovaatiliste õppemeetodite ja digitehnoloogiate optimaalseks kasutamiseks on samuti üks 2020. aasta haridus- ja koolituseesmärkide prioriteetne valdkond22.

Tabel 7. Erialase enesetäiendamise alamelemendid ja deskriptorid

Organisatsioonil on selge eesmärk võimaldada pidevat erialast enesetäiendamist

Organisatsioon on võtnud eesmärgiks töötajate erialase enesetäiendamise seoses digitehnoloogiate ja e-õppe õppetöösse lõimimise ja tõhusa kasutamisega kooskõlas organisatsiooni üldisema visiooni, üldeesmärgi ja õppetööga seotud erialase enesetäiendamise võimaldamisega. Pidevat erialast enesetäiendamist võimaldatakse kõigi tasandite töötajatele

Erialane enesetäiendamine toimub kogu organisatsioonis ning seda võimaldatakse nii juhtkonnale kui ka madalama tasandi töötajatele, kasutades sobivaid erialase enesetäiendamise meetmeid, eeldades töötajate ulatuslikku osalemist. Pidev erialane enesetäiendamine vastab üksikisikute ja organisatsiooni vajadustele

Organisatsiooni tegevuse korraldus võimaldab kindlaks teha, kavandada ja välja töötada (või hankida) erialase enesetäiendamise programme, milles käsitletakse e-õppe tehnoloogiate ja digitaalse pedagoogika erinevaid aspekte vastavalt üksikisikute ja organisatsiooni konkreetsetele vajadustele. Kasutatakse paljusid erinevaid pideva erialase enesetäiendamise meetodeid

Õppeorganisatsioon kasutab paljusid erinevaid töötajate erialase enesetäiendamise meetodeid (sh juhendamine ja mentorlus), ühendades vahetu ja veebipõhise koolituse võimalusi nii organisatsiooni sees kui ka sellest väljaspool. Edendatakse akrediteerimist/sertifitseerimist võimaldavaid erialase enesetäiendamise võimalusi

Õppeorganisatsioonid innustavad ja toetavad töötajaid kasutama akrediteerimist/sertifitseerimist võimaldavaid erialase enesetäiendamise võimalusi, mis suurendavad töötajate õpetamis- ja hindamistegevuste professionaalsust.

22 http://ec.europa.eu/education/news/2015/0901-et2020-new-priorities_en.htm

30

3.4 Temaatiline element: hindamine Raamistiku DigCompOrg see element hõlmab e-õppe tehnoloogiate abil toetatavat terviklikku hindamiskorraldust, mis annab kõigile sidusrühmadele õigeaegset ja sisukat teavet õpilaste kogemuste ja saavutuste kohta. Hindamise element sisaldab meetmeid, mille rakendamist õppeorganisatsioonid võivad kaaluda, et liikuda traditsioonilise hindamise juurest järk-järgult mitmekesisema hindamismeetodite valiku suunas. See valik sisaldab õpilasekeskseid, personaalseid, autentseid, terviklikke ja sisulisi hindamismeetodeid, milles võetakse arvesse ka formaalõppe, informaalse ja mitteformaalse õppimise käigus omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi. Temaatiline element hindamine sisaldab allpool täpsemalt kirjeldatud kolme alamelementi ja üheksat deskriptorit.

Tabel 8. Hindamise alamelemendid ja deskriptorid Hindamise vormid on köitvad ja motiveerivad

Kasutatakse mitmesuguseid hindamise vorme, et anda õpilastele õigeaegset, personaalset ja sisulist tagasisidet, mis neid köidab ja motiveerib. Kujundava hindamise kasutusala laiendatakse

Organisatsioonid kasutavad e-õppe tehnoloogiaid, et laiendada kujundava hindamise (õppimist toetav hindamine) ulatust ja mitmekesisust, võimaldades õpetajatel/tuutoritel hinnata lisaks teadmistele ka oskusi ja pädevusi (eriti digipädevust).

Kokkuvõtvat hindamist mitmekesistatakse

E-õppe tehnoloogiaid kasutatakse kokkuvõtva hindamise (õpitulemuste hindamine) mitmekesistamiseks. Organisatsioonid kasutavad veebipõhiseid teadmiste kontrolli meetodeid, mis võivad anda õpilastele ja õpetajatele vahetut või isegi reaalajas tagasisidet ning ühtlasi suurendada paindlikkust teadmiste kontrolli aegade kavandamisel.

Edendatakse enesehindamist ja vastastikust hindamist

Soodustatakse usaldusliku hindamisõhkkonna tekkimist organisatsiooni töötajate ja õpilaste vahel ning töötajaid ja õpilasi innustatakse regulaarselt tagasisidet küsima ja andma. Tõhusat ja täpset enesehindamist ja vastastikust hindamist peetakse omaette pädevusteks ning e-õppe tehnoloogiad võimaldavad kasutada neid tavasid kogu organisatsioonis kujundavaks, kokkuvõtvaks ja mitteformaalseks hindamiseks.

Põhjaliku, personaalse ja sisulise tagasiside andmist soodustatakse ja eeldatakse

Organisatsioon innustab töötajaid kasutama e-õppe tehnoloogiate võimalusi õpilastele põhjaliku, personaalse ja sisulise tagasiside andmiseks ning iga õpilase edasijõudmise dokumenteerimiseks ja selle kohta teabe edastamiseks, kasutades uusi ja tõhusamaid vahendeid, nagu e-portfellid, kohandatavad simulatsioonid ja arukad juhendamissüsteemid. Informaalset ja mitteformaalset õppimist tunnustatakse

E-õppe tehnoloogiad võimaldavad isikutel õppida vabalt valitud kohas ja ajal. Õppeorganisatsioon tunnustab ja hindab väljaspool formaalõpet toimuvat informaalset ja mitteformaalset õppimist. Varasemaid, kogemuspõhiseid ja avatud õpinguid tunnustatakse ja akrediteeritakse

Õppeorganisatsioon on kehtestanud põhimõtted varasemate, kogemuspõhiste ja avatud õpingute tunnustamiseks ja akrediteerimiseks ning see hõlmab ka piisaval määral tõendatavat informaalset ja mitteformaalset õppimist. Nimetatud põhimõtteid vaadatakse süstemaatiliselt läbi ja täiustatakse vastavalt pedagoogilistele ja tehnoloogilistele arengutele (nt õpimärgid). Õppe kavandamisel kasutatakse analüütikat

E-õppe tehnoloogiate kasutamise käigus on võimalik koguda suurel hulgal andmeid õppeprotsesside kohta. Õppeorganisatsioonid kasutavad õpianalüütikat õpilaste ja õppekeskkondade kohta andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja edastamiseks, et parandada õpitulemusi ning kasutada andmeid õppekavade koostamisel ja otsuste tegemisel.

31

Strateegias käsitletakse õpianalüütika kasutamist Organisatsioon on kaalunud õpianalüütika strateegilist kasutamist eesmärgiga parandada üksikisikute ja rühmade õpitulemusi ja organisatsiooni tulemuslikkust.

Koostatud on õpianalüütika kasutamise juhend

Organisatsioon on enne õpianalüütika kasutamise algust vastu võtnud tegevusjuhendi ja töösisekorra õpilaste andmete ohutuks ja turvaliseks kogumiseks, kontrollimiseks, säilitamiseks, koondamiseks, analüüsimiseks ja avaldamiseks.

Õppimist toetatakse õpianalüütikaga

Organisatsioon on rakendanud õpianalüütika erinevaid tahke, sealhulgas võimalust pakkuda õpilastele reaalajas personaalset tagasisidet (mis mõjutab nende vahetut õppeprotsessi) ja andmeid koondavaid analüütikat eesmärgiga tõhustada tulevasi õppeprotsesse või toetada töötajate juhendamis- või järeleaitamistegevust.

Kvaliteedijuhtimist ja õppekavade väljatöötamist toetatakse õpianalüütikaga

Üksikisikute edasijõudmist ja saavutusi käsitlevad andmed koondatakse ja neid analüüsitakse organisatsiooni tasandil, et saada teavet erinevate protsesside jaoks, sh kvaliteedijuhtimine ja -parandus, kursuste kavandamine ja hindamine ning kohandatud meetmed teadmiste kinnistamise ja tulemuste üldiseks parandamiseks.

32

3.5 Temaatiline element: sisu ja õppekavad Õppekavasid vaadatakse läbi või tõlgendatakse vastavalt organisatsiooni sõltumatusele selliste muudatuste tegemisel ning neid uuendatakse regulaarselt, et kasutada ära e-õppe tehnoloogiate ja digisisu võimalusi õpetamise, õppimise ja hindamise kaasajastamisel ning õpitulemuste mitmekesistamisel. Temaatiline element sisu ja õppekavad sisaldab allpool kirjeldatud kahte alamelementi ja ühtteist deskriptorit.

Tabel 9. Sisu ja õppekavade alamelemendid ja deskriptorid

Digisisu ja avatud õppematerjale tutvustatakse ja kasutatakse laialdaselt Organisatsioon eeldab, soodustab ja ergutab sobiva kvaliteetse ja kohandatud digisisu kasutamist. Selline sisu peaks olema kõikjal kättesaadav ning vastama töötajate ja õpilaste vajadustele, olenemata õpetamise ja õppimise kohast ja ajast.

Töötajad ja õpilased loovad sisu Organisatsioon innustab ja toetab töötajaid ja õpilasi olema lisaks ainespetsiifilise ja läbiva digisisu tarbimisele ka selle loojad ning kasutama seda nii formaalsetes kui ka informaalsetes õppekavavaldkondades.

Sisuhoidlaid kasutatakse laialdaselt ja tõhusalt Töötajatel ja õpilastel kujuneb vilumus, mis võimaldab kindlaks teha ja kasutada nende õppekavade jaoks sobivaid sisuhoidlaid ning lisada hoidlatele ühist väärtust oma märkuste ja kommentaaridega.

Austatakse intellektuaalomandi- ja autoriõigusi Organisatsioon on kehtestanud põhimõtted ja töösisekorrad, mis tagavad sidusrühmade kursisoleku intellektuaalomandi- ja autoriõigusi käsitlevate reeglitega, mida kohaldatakse digisisu hankimise, kasutamise, töötlemise ja loomise suhtes.

Digitaalsetel töövahenditel ja sisul on nõutavad litsentsid

Organisatsioon on kehtestanud põhimõtted ja töösisekorrad, mida rakendatakse sisu (nt e-raamatud, ajakirjad), tarkvara, rakenduste, platvormide ja muude tulunduslikelt kirjastajatelt/pakkujatelt hangitud õppematerjalide litsentside suhtes. Avatud õppematerjale tutvustatakse ja kasutatakse

Organisatsioon edendab aktiivselt avatud õppematerjalide ja Creative Commonsi litsentside kasutamist/töötlemist/loomist, et toetada kaasajastatud õppekavasid ning anda õpilastele võimalusi suurendada oma teadmisi ja oskusi ning saavutada mitmekülgseid õpitulemusi. Õppekavasid muudetakse või tõlgendatakse uudselt, et võtta arvesse digitehnoloogiate pakutavaid pedagoogilisi võimalusi

Õppekavades käsitletud sisu, pedagoogilisi meetodeid ja õpilaste kaasamise kavasid kujundatakse iteratiivselt ümber (või vajadusel tõlgendatakse uuel moel). Õpilased võivad osaleda õppekavade kaasautoritena ning nad on tugevalt kaasatud oma õppeprotsessi juhtimisse.

Ainepõhine õpe kujundatakse ümber, et luua terviklikumaid meetodeid

Õppeorganisatsioon võimaldab oma tegevuses ainepõhise õppe ümberkujundamist, et luua võimalusi terviklikumate meetodite (läbivad ja ainetevahelised meetodid) kasutamiseks ning võimaldada järjepidevat õpilasekeskset õppimist ja hindamist. Sellist lähenemisviisi toetavad e-õppe tehnoloogiad soodustavad põhjaliku multimodaalse sisu valimist, loomist ja temaatilist korrastamist, et võimaldada õpilastel analüüsida ja mõista keerukaid ideid erinevate vaatenurkade alt.

Õppimise aegade ja kohtade plaan tehakse ümber

Kasutatakse paindlikke ja kohandatud tunniplaane, mis annavad töötajatele ja õpilastele rohkem võimalusi tõhusaks õppetööks ning hõlmavad nii koolis kui ka väljaspool seda toimuvaid individuaalseid ja rühmategevusi. E-õppe tehnoloogiad loovad uusi võimalusi asukohast sõltumatuks õppimiseks ja põhjalikumaks tunniplaanide haldamiseks.

33

Pakutakse tegelikke veebipõhiseid õppimisvõimalusi

Organisatsioon on võtnud eesmärgiks töötada välja ja pakkuda täielikult veebipõhiseid kursusi või programme, mis võimaldaks juurdepääsu ka varem esindamata õpilasrühmadele, pakkudes samal ajal suuremat paindlikkust olemasolevatele õpilastele.

Autentses keskkonnas õppimist edendatakse

Õppekavade uuendamisel võetakse arvesse e-õppe tehnoloogiatega kaasnevaid võimalusi, mis võimaldavad töötajatel ja õpilastel tegutseda autentses keskkonnas, kus nad saavad oma varasemaid teadmisi, uurimise ja iseseisva mõtlemise oskusi igakülgselt arendada ja rakendada. See võimaldab neil lahendada probleeme, mis väljuvad traditsiooniliste aineteadmiste piiridest ning eeldavad neilt läbivate oskuste ja võtmepädevuste, eriti digipädevuse rakendamist. E-õppe võimaluste pakkumine on näha kõigis õppekavavaldkondades

Organisatsioon korraldab regulaarselt õppekavade analüüsi eesmärgiga tagada e-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimine ja tõhus kasutamine õppimise ja õpetamise toetamisel.

Õpilaste digipädevust arendatakse kogu õppekava ulatuses Õpilaste digipädevuse kujunemist soodustatakse, seda arendatakse ja hinnatakse erinevates õpikeskkondades kogu õppekava ulatuses.

34

3.6 Temaatiline element: koostöö ja võrgustumine Organisatsioon toetab koostöö- ja teabevahetuskultuuri ning on kehtestanud töösisekorrad ja põhimõtted, mis võimaldavad töötajatel ja õpilastel suhelda sisemiste ja väliste sidusrühmadega, jagada kogemusi ja õppida tõhusalt nii organisatsiooni piires kui ka sellest väljaspool. Temaatiline element koostöö ja võrgustumine sisaldab allpool kirjeldatud kolme alamelementi ja üheksat deskriptorit.

Tabel 10. Koostöö ja võrgustumise alamelemendid ja deskriptorid Edendatakse võrgustumist, jagamist ja koostööd

Digiajastu õpe toetub paljuski mitmemõõtmelisele teabevahetusele, võrgustumisele ja teabe jagamisele sisemise ja välise teadmiste ökosüsteemiga. Organisatsioon pakub vajalikke vahendeid, taristut ja tugisüsteeme, et kujundada ühendatud õppe kultuuri, mis ulatub asutusest väljapoole ning edendab sellist ajast ja kohast sõltumatut õppimist, mis on vajalik hästi toimiva e-õppe keskkonna jaoks.

Töötajate võrgupõhine koostöö erialateadmiste koondamiseks ja sisu jagamiseks on norm

Organisatsioon eeldab töötajatelt praktikuid ühendavates võrgustikes, portaalides ja erialastes/ainepõhistes kogukondades osalemist ja ergutab seda, et suurendada pädevust, kvaliteeti ning hariduse sisu ja e-õppe tehnoloogiate erinevas kontekstis kasutamist käsitlevate teadmiste kättesaadavust. Sellise tegevuse kaudu saavad töötajad ühtlasi juurdepääsu teadusuuringutele, tõendusbaasile ja laiemale õppe ökosüsteemile ning neil on võimalik sellesse panustada. Teadmiste vahetamist tunnustatakse

Võrgustumist, koostööd ja teadmiste vahetamist, mis võib toimuda ka veebiplatvormide vahendusel, tunnustatakse erialaselt oluliste õpitulemustena.

Õpilased tegelevad tõhusa võrgustamisega

Õliõpilasi innustatakse osalema sobivates sotsiaal-/erialavõrgustikes ja huviala-/praktikakogukondades, et luua sidemeid ideede, huvialade ja inimestega. Kogu organisatsioonis kasutatakse laialdaselt digitehnoloogiaid ja sotsiaalseid/erialaseid meediaplatvorme tõhusa võrgustumise, suhtlemise ja koostöö eesmärgil ning selleks, et luua rohkem ja avaramaid vaatenurki sisaldavat keerukamat õpikeskkonda.

Edendatakse teadmiste vahetamise tegevustes ja üritustel osalemist

Organisatsioon eeldab töötajatelt ja õpilastelt, et nad korraldavad teadmiste vahetamise tegevusi ja üritusi ning osalevad nendel (silmast silma, veebis või kombineeritud meetodil), ning innustab ja soodustab sellist tegevust, et luua vastastikku viljakaid õpikogemusi suhtluses välise teadmiste ökosüsteemi teiste osapooltega.

Eeldatakse sisemist koostööd ja teadmiste vahetamist

Organisatsioon rakendab töösisekorda, mida toetavad sobivad digivahendid ja -platvormid, et tuua kokku sisemisi sidusrühmi (töötajad ja õpilased), tekitada sünergilist toimet, kasutada ära sisemise teadmisi ja ressursse ning jagada tegevusuurimuste tulemusi ja tõhusaid tavasid funktsioonide- ja valdkondadevaheliste struktuuride ja meeskondade kaudu. Teabevahetust korraldatakse strateegiliselt

Organisatsiooni teabestrateegiat toetab dünaamiline digitaalne esindatus, mida iseloomustavad avatud suhtlusprotsessid ja kogemuste jagamine. Kasutatakse digitehnoloogiaid ja sotsiaalseid/erialaseid meediaplatvorme, mis võimaldavad suhelda sidusrühmadega ja laiema hariduskogukonnaga. Need täiendavad muid suhtlusvahendeid (nt silmast silma suhtlus) ning võimaldavad turvalist ja tõhusat suhtlust nii organisatsiooni sees kui sellest väljaspool. Koostatud on selge teabestrateegia

Organisatsioonil on selge teabestrateegia, milles on kindlaks määratud erinevates olukordades ja eri sihtrühmade puhul kasutatavad teavituskanalid/-süsteemid, kaasa arvatud veebisait, esindatus sotsiaalmeedias ja õppeplatvorm.

35

Organisatsioon on internetis dünaamiliselt ja nähtavalt esindatud

Organisatsioonil on dünaamiline digitaalne esindatus (veebisaidid, suhtlusvõrgustikud), mida regulaarselt ajakohastatakse ja mida kõik sidusrühmad kasutavad keskse vahendina, mis toetab ja võimaldab veebipõhist koostööd, teabe jagamist, suhtlust ja õppimist. Arendatakse partnerlusi

Välises teadmiste ökosüsteemis osalemine ning koostöö selle sidusrühmadega võimaldab luua uusi suhteid ning võib olla väärtuslikuks eriteadmiste allikaks ja kogu organisatsiooni hõlmavate õpikogemuste kujundamise vahendiks. Seda arvestades arendab ja säilitab õppeorganisatsioon kontakte ja suhteid kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste partneritega, võttes eesmärgiks koostöö ning ressursside ja eriteadmiste jagamise, kasutades sel moel täielikumalt ära e-õppe tehnoloogiate potentsiaali. Organisatsioonil on selge eesmärk vahetada teadmisi partnerluste kaudu

Organisatsioon on võtnud eesmärgiks teha koostööd ja vahetada teadmisi partnerlustes teiste õppeorganisatsioonidega, avaliku ja erasektori organisatsioonidega (kaasa arvatud tehnoloogia/digimeedia sektoris) ja laiema avalikkusega. Töötajaid ja õpilasi motiveeritakse aktiivselt partnerlustes osalema

Organisatsioon innustab ja toetab töötajaid ja õpilasi, et nad osaleksid aktiivselt partnerlustes väliste organisatsioonidega, kasutades selleks vastavalt vajadusele digitaalseid vahendeid ja platvorme.

36

3.7 Temaatiline element: taristu Raamistiku DigCompOrg see element rõhutab taristu olulist rolli innovaatilise tegevuse võimaldamisel ja soodustamisel ning (füüsiliste ja virtuaalsete) õpiruumide piiride laiendamisel nii, et need hõlmaksid mitmeid või kõiki avatuse ja paindlikkuse mõõtmeid (iga isiku/rühma võimalus õppida igal pool, igal ajal, kasutades mis tahes seadet ning valida juhendajaks kes tahes). Organisatsiooni tervikuna vaatlev käsitlus virtuaalsete ja füüsiliste õpiruumide innovaatilisest kujundamisest, kohandamisest ja/või ümberkorraldamisest vastab organisatsiooni tegevuse kaasajastamise visioonile, et saavutada mitmekülgsemaid õpitulemusi. Selliste arengute aluseks on digiteenused, mis peavad olema töökindlad, turvalised ning mastabeeritavad. Temaatiline element taristu sisaldab allpool kirjeldatud kahte alamelementi ja kahtteist deskriptorit.

Tabel 11. Taristu alamelemendid ja deskriptorid Füüsilised ja virtuaalsed õpiruumid on projekteeritud vastavalt digiajastu õppe vajadustele

See, kuidas füüsilised ja virtuaalsed õpiruumid on projekteeritud, võib kanda varjatud sõnumit valitseva õpetamis- ja õppimisparadigma kohta ning kujundada ja mõjutada seal toimuvat õpetamist ja/või õppimist. Seetõttu pöörab õppeorganisatsioon piisavalt tähelepanu õpiruumide projekteerimisele ja korraldamisele, et nende kasutusvõimalused oleksid kooskõlas soovitud õpetamis- ja õppimistegevustega.

Füüsilistes õpiruumides kasutatakse optimaalselt digiajastu õppe võimalusi

Füüsilised õpiruumid on projekteeritud / ümber paigutatud ja sisustatud nii, et kasutada optimaalselt ära e-õppe tehnoloogiate võimalusi, andes paindlikult muudetavas õppekeskkonnas juurdepääsu erinevatele vajalikele digitaalsete töövahenditele, sisule ja teenustele.

Virtuaalsed õpiruumid on optimeeritud

Virtuaalsete õpiruumide (ja õpiplatvormide) ülesehitus (või mugandus) vastab soovitud pedagoogilisele paradigmale ning pakub töötajatele/õpilastele kogemust, mis täiendab kontaktõpet ja on sellega kooskõlas. Virtuaalsed õpiruumid on kavandatud (või mugandatud) nii, et tagada võimalikult hea kasutatavas, juurdepääsetavus ja kasutuskogemus. Digitaristuga töötamine toimub plaanipäraselt ja juhitult

Organisatsioonis on olemas vajalikud eriteadmised ja töösisekorrad, mis tagavad organisatsiooni suurusele ja vajadustele vastavate erinevate e-õppe tehnoloogiate tõhusa kindlakstegemise, valimise ja kogu organisatsioonis kasutusele võtmise. Lõppkasutaja teenused peavad toimima töötajate ja õpilaste jaoks tõrgeteta. Selle saavutamiseks peavad kõikjal kasutatavad olema põhilised IKT baassüsteemid ja teenused. Kehtestatud on arvutiressursside kasutamise kord

Töötajad ja õpilased kasutavad digitehnoloogiat, sisu, platvorme ja teenuseid vastavalt arvutiressursside kasutamise korrale, mille organisatsioon on ametlikult vastu võtnud ja mis on kõigile kasutajatele selgelt teatavaks tehtud. Pedagoogiliste ja tehniliste erialateadmiste põhjal tehakse otseinvesteeringuid digitehnoloogiasse

Organisatsioonil on võimalik kasutada (sisemisi ja/või väliseid) pedagoogilisi ja tehnilisi erialateadmisi, mis toetavad tehnoloogiatesse, ressurssidesse ja teenustesse tehtavate investeeringute planeerimist ja sellekohaste otsuste tegemist. Mitmete e-õppe tehnoloogiatega toetatakse ajast/kohast sõltumatut õppimist

Organisatsioon kasutab mitmeid e-õppe tehnoloogiaid, töövahendeid, rakendusi, sisu ja teenuseid ning loob töötajatele ja õpilastele võimalusi nende kasutamiseks kohast/ajast sõltumatult (nt nii formaalses kui ka informaalses õppes ja/või igaühe oma seadmes). „Tule oma seadmega” (BYOD) meetodite kasutamist toetatakse

Töötajatel ja õpilastel on lubatud kasutada oma seadmeid ja nad võivad võtta nende abil ühendust organisatsiooni pakutavate teenustega. Oma seadmete kasutamise

37

tingimused on kindlaks määratud oma seadmete kasutamise korras. Ebavõrdsuse ja digitaalse kaasamisega seotud riske on vähendatud

Seoses digiseadmete ja ühenduste kiire levikuga võib organisatsioonis tekkida risk suurendada ebasoodsamas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate õpilaste kogetud ebavõrdsust ning organisatsioon rakendab erimeetmeid, mis võimaldavad selliseid õpilasi vajalike seadmetega varustada.

Pakutakse tehnilist ja kasutajatuge

Tehniline ja kasutajatugi on kavandatud ja digitaristusse sisse ehitatud, et tagada selle töökindlus, hooldamine ja koostalitlusvõime ning anda õpilastele ja töötajatele tõrgeteta juurdepääs neile vajalikele digitehnoloogiatele, sisule ja teenustele. Organisatsioon võib kasutada teenustaseme kokkulepet, et määrata kindlaks pakutavate teenuste ja toe maht (sisemiselt või väliste teenusepakkujatega). Erivajaduste korral kasutatakse hõlbustustehnoloogiaid

Kogu organisatsioonis kasutatakse hõlbustustehnoloogiaid ja sobivat digisisu, mis vastab täiendavat või erinevat õpituge vajavate õpilaste erivajadustele.

Privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamise meetmed on selged

Organisatsioonis kasutatakse sobivaid põhimõtteid, töösisekordi ja kaitsevahendeid, mis tagavad isikute privaatsuse ja andmete konfidentsiaalsuse kaitse ning e-õppe tehnoloogiate ja andmete turvalise kasutamise. Nende hulka kuuluvad andmekaitse ja litsentsidega seotud õiguslikud kohustused, õpianalüütika kasutamise põhimõtted ning privaatsust, konfidentsiaalust ja internetiturvalisust käsitlevad ametlikud juhendid töötajatele ja õpilastele.

Hangete planeerimine on tõhus

Hangete planeerimisel võetakse arvesse nii üldisi kui ka erivajadusi (nt ainespetsiifiline või erialane tarkvara, spetsiaalsed/tippklassi tööjaamad) ning tehakse vajalikud korraldused, mis võivad muu hulgas hõlmata näiteks paindlikkuse suurendamist virtuaalsete töölaudade abil. Võrkude, seadmete ja tarkvara hankeotsused tehakse olelusringi kulumudelite põhjal. Koostatud on põhiliste IKT baassüsteemide ja teenuste kasutamise plaan

Organisatsioonil on olemas oma suurusele ja vajadustele vastav teostatav plaan põhiliste IKT baassüsteemide ja teenuste hankimiseks, hooldamiseks, koostalitlusvõime ja turvalisuse tagamiseks.

38

4. Arutelu Raamistiku DigCompOrg seitse käsitletud elementi sobivad kasutamiseks kõigi sektorite haridusorganisatsioonide puhul: üldhariduse esimese ja teise taseme koolid, kutsekoolid ja kõrgkoolid (nt ülikoolid, ülikoolide kolledžid ja polütehnikumid). Samas on eri haridussektori organisatsioonide vahel märkimisväärseid erinevusi (muu hulgas ka nende suuruses). Raamistiku DigCompOrg kasutusele võtmine eeldab elementide, alamelementide ja deskriptorite täpset häälestamist, et need vastaksid iga konkreetse haridussektori eripärale. Teisiti öeldes tuleb iga haridussektori puhul tõenäoliselt kaaluda täiendavaid elemente, mis on vajalikud organisatsiooni digipädevuse kirjeldamiseks ainult selles sektoris. Näiteks kõrgkoolid on iseseisvamad kui üldhariduskoolid ning tegelevad ka teadusuuringute ja innovatsiooniga. Seega võidakse nende puhul DigCompOrgi raamistikku lisada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlev alamelement; sama kehtib õpetamise ja õppimise uurimise kohta. Võimalikud lisatavad alamelemendid on näiteks järgmised:

Teadus- ja arendusetegevuse ning innovatsiooni strateegias käsitletakse haridusteaduslikke uuringuid ja innovatsiooni: õpetamise, õppimise ja hindamisega seotud teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on organisatsiooni üldise teadusuuringute ja/või innovatsiooni strateegia lahutamatu osa. Toetatakse õpetamise ja õppimise uurimist23: organisatsiooni strateegias toetatakse aktiivselt ainevaldkondade sisest õpetamise ja õppimise uurimist, et tagada õpetajate erialase tegevuse pidev kaasajastamine.

Need täiendavad elemendid võivad mõjutada raamistiku DigCompOrg muid elemente, sest kõik on omavahel seotud ja ühendatud. Näiteks kõrgkoolides on investeeringud füüsilisse ja digitaalsesse taristusse üldjuhul tingitud mitme erineva vajaduse kombinatsioonist, mis hõlmab lisaks õpetamisele/õppimisele ka teadusuuringuid ja innovatsiooni. Samuti võib digitehnoloogia tänu võrgustumisele ja partnerlusele soodustada sidemete loomist organisatsioonisiseste uuringute ja laiemate teadmiste ökosüsteemide vahel. Raamistiku DigCompOrg elementide, alamelementide ja deskriptorite esitamise järjekord eelmistes osades ei näita nende tähtsuse järjekorda, sest kõik elemendid on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad. Raamistiku DigCompOrg sektoriteülesed elemendid vastavad teemarühmadele, mille suhtes kirjanduses valitseb üldine üksmeel, ning nad esinevad mingil kujul ka enamikus analüüsitud raamistikes ja enesehindamisküsimustikes, kuigi nende konkreetne sisu või rakendamise valdkond võib olla eri raamistike puhul erinev. DigCompOrg ei piirdu ainult raamistike/enesehindamisküsimustikega seotud praeguse teooria ja praktika sünteesimisega, vaid selles esitatakse põhjalik kontseptuaalselt põhjendatud alus eneseanalüüsi ja -hindamise korraldamiseks nendes haridusorganisatsioonides, kes soovivad oma digivõimekust edasi arendada. Raamistiku DigCompOrg hindamisel osalenud eksperdid ja sidusrühmad näevad selles võimalikku mitmekülgset ja sektoriteülest töövahendit. Tervikuna võttes näitab DigCompOrg, kui keeruline on kogu organisatsiooni hõlmav e-õppe õppetöösse lõimimine. Paljud haridusorganisatsioonid võivad leida, et neile sobib järkjärguline lähenemine, eriti kui nad on väiksemad või alles digiküpsuse saavutamise algusjärgus. Teisiti öeldes võivad nad olla alguses huvitatud ainult mõne DigCompOrgi elemendi, alamelemendi ja deskriptori arendamisest. Seega on haridusorganisatsioonidel, vahendajatel ja algatuste väljatöötajatel võimalus kasutada raamistikku DigCompOrg paindlikult, et kohandada seda vastavalt vajadustele ja konkreetsetele asjaoludele. Raamistiku DigCompOrg mitmekülgsus võimaldab jagada selle

23 Vt näiteks http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC94955/jrc94955.pdf

39

väiksemateks osadeks ning kohandada seda vastavalt konkreetsetele oludele või rakendusvajadustele, kaotamata silmist kõigi elementide omavahelist seost. Lisaks võib haridusorganisatsioon kasutada raamistikku DigCompOrg koos muude raamistike ja töövahenditega, mis täiendavad organisatsioonist saadavat üldpilti. Näiteks võib organisatsioon töötajate ja õpilaste digipädevuse arendamiseks kasutada ka raamistikku DIGCOMP (Ferrari, 2013) või UNESCO õpetajate IKT-alase pädevuse raamistikku (UNESCO, 2011). DigCompOrg peaks olema pigem kirjeldav kui kohustav raamistik. Näiteks käsitletakse DigCompOrgi elementides autoriõiguse ja turvalisuse küsimusi, kuid seda tehakse neutraalselt, esitamata täpseid reegleid, juhiseid ega korraldusi. Eesmärk ei ole esitada üksikasjalikke juhiseid ega kirjutada haridusorganisatsioonidele ja nende sidusrühmadele ette, kuidas nad peavad toimima. Konkreetse rakendamise käigus on soovi korral vastavalt olukorrale ja vajadustele võimalik sõnastada raamistiku DigCompOrg elemendid, alamelemendid ja deskriptorid ka kohustuslikumas vormis. Üks probleem, mis võib käesoleva ettepaneku edasiarendamisel tekkida, on seotud tehnoloogia arengu suure kiirusega, mistõttu on raske täpselt kirjeldada e-õppe tehnoloogiate tulevast arengusuunda. Näiteks alles hiljuti ei osatud veel näha analüütika või sotsiaalmeedia kasutusvõimalusi õpetamises ja õppimises. Sel põhjusel peab raamistik DigCompOrg sisaldama ka läbivaatamise ja muutmise protsessi, milles võetakse arvesse uute tehnoloogiliste arengute tõenäolist mõju õpetamisele ja õppimisele. Raamistikus DigCompOrg keskendutakse õpetamisele, õppimisele, hindamisele ja nendega seotud tugitegevustele, mida konkreetne haridusorganisatsioon korraldab. Seega ei ole eesmärk käsitleda kõiki organisatsioonis kasutatavaid haldus- ja juhtimisinfo süsteeme. Mõned raamistikus DigCompOrg sisalduvad elemendid (näiteks eestvedamis- ja valitsemistavad ja taristu) kuuluvad enamasti organisatsiooni kohustuste hulka. Teised elemendid (näiteks õpetamine ja õppimine) on seotud rohkem üksikisiku kohustustega. Siin ei ole vastuolu, sest digipädev haridusorganisatsioon vajab nii tugevat eestvedamist ja valitsemist (et sõnastada visioon ja ülalt kehtestatavad strateegiad) kui ka töötajaid ja sidusrühmi, kes suudavad üksikisikutena initsiatiivi haarata ning korraldada omal algatusel tegevusi ja rohujuuretasandilt lähtuvaid algatusi (Kampylis et al., 2013). Sama lähenemisviisi kasutatakse ka mõnedes analüüsitud enesehindamisküsimustikes (nt Speak Up NSRS, eLEMER, HEInnovate), milles organisatsiooni olukorra hindamiseks küsitakse arvamust erinevatelt sidusrühmadelt, mitte ainult organisatsiooni juhtidelt.

40

5. Lõppmärkused ja edasine töö Raamistik DigCompOrg ei ole välja töötatud tühjalt kohalt – see on mitmekülgne metaraamistik, mida saab kasutada mitmel eesmärgil:

allikmaterjalina olemasolevate raamistike ja enesehindamisküsimustike edasiarendamisel; uute sektoripõhiste raamistike ideekavandite väljatöötamise alusena; enesehindamisküsimustike koostamise alusena; töövahendina, mille abil poliitikakujundajad edendavad digitehnoloogiate tõhusamat haridus- ja koolitussüsteemidesse lõimimist.

DigCompOrg on kavandatud kui terviklik metaraamistik, mis annab ülevaate olemasolevatest raamistikest/enesehindamisküsimustikest ning mille järgi haridusorganisatsioonid saavad hinnata digitehnoloogiate õppetöösse lõimimist ja tõhusat kasutamist oma tegevuses. Raamistik DigCompOrg võib suurendada omavahel seotud algatuste läbipaistvust ja võrreldavust kogu Euroopas ning aidata sel moel vähendada killustatust ja liikmesriikide vahelisi ja sisemisi arenguerinevusi. Raamistikku DigCompOrg võib kasutada ka teatmeallikana, mis võimaldab olemasolevaid raamistikke ja algatusi võrrelda, et teha kindlaks, milliseid elemente, alamelemente ja deskriptoreid mõni olemasolev raamistik või enesehindamisküsimustik sisaldab. Haridusorganisatsioonid saavad raamistikku DigCompOrg kohandada ja kasutada arendustöö abivahendina, et võtta järk-järgult kasutusele e-õppe tehnoloogiaid, mis aitavad parandada edasijõudmist õppeainetes ning omandada mittekognitiivseid oskusi ja võtmepädevusi. Liikmesriigid saavad seda kasutada oma digivõimekust arendada ja täiustada soovivatele haridusorganisatsioonidele sobiva toetuse pakkumiseks. Kavandatud raamistik DigCompOrg on valminud kombineeritud meetoditega uurimisprotsessi tulemusena, kuid see on esialgu üksnes ideekavand, kuna seda ei ole veel katsetatud ega tegelikes tingimustes rakendatud. Vastavalt esitatud selgitusele on uuringu InnovativEdu raames tehtav järgmine samm DigCompOrgi deskriptoritel põhineva enesehindamisküsimustiku koostamine. Raamistiku DiGCompOrg deskriptorite loend on küllaltki põhjalik, aga mitte ammendav. Eesmärk oli välja töötada deskriptorid, mida saab kasutada kõigis haridussektorites alates esimese taseme haridusest kuni kolmanda taseme hariduseni ning mille põhjal saab sõnastada enesehindamisküsimustiku küsimusi/väiteid. Samuti on kaalutud, milliseid tõendeid või näitajaid saaks iga deskriptori puhul kasutada. Jätku-uuringus oleks võimalik kavandatud enesehindamisküsimustikku kohandada vastavalt konkreetse haridussektori vajadustele ning seda reaalsetes oludes katsetada. See võimaldaks kasutajate tagasiside põhjal parandada ja täpsustada nii kontseptuaalset raamistikku (DigCompOrg) kui ka sellega seotud enesehindamisküsimustikku. Kokkuvõtteks: me teame, et digitehnoloogiaid rakendatakse põneval ja paljutõotaval moel meie haridus- ja koolitussüsteemide kõigil tasanditel: esimese ja teise taseme hariduses, teise taseme järgses hariduses, kutse- ja kõrghariduses. Saavutatud edu kindlustamiseks ning sobiva mastaabi ja kestlikkuse tagamiseks peavad haridusasutused analüüsima oma organisatsioonilisi strateegiaid, et suurendada innovatsioonivõimekust ning kasutada ära kõik uute ja tekkivate tehnoloogiate ja digisisu võimalused. Kentaro Toyama24 sõnadega: „Tehnoloogia esmane ülesanne on anda inimesele lisajõudu ja seega suurendab tehnoloogia hariduses juba olemasolevat pedagoogilist võimekust.” Haridusorganisatsioonide digitaalset/pedagoogilist võimekust saab arendada või suurendada selliste töövahenditega nagu siin esitatud DigCompOrg, mis võimaldavad neil

24 http://www.theatlantic.com/education/archive/2015/06/why-technology-alone-wont-fix-schools/394727/

41

analüüsida oma hetkeseisu ja pädevust e-õppe tehnoloogiate kasutamisel ning kavandada tulevasi parendusi.

42

Kasutatud kirjandus Bocconi, S., Kampylis, P. ja Punie, Y. (2013). Innovating teaching and learning practices: Key elements for developing Creative Classrooms in Europe. eLearning Papers, Special edition 2013, 8–20. Euroopa Komisjon (2013). Avatud haridusruum: innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu [COM(2013) 654 final]. Kasutatud 10. juunil 2015 aadressil http://ec.europa.eu/education/news/doc/openingcom_en.pdf Euroopa Komisjon (2015). Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruande projekt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta. Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid {SWD(2015) 161 final}. Kasutatud 8. septembril 2015 aadressil https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2015/EN/1-2015-408-EN-F1-1.PDF European Network of Education Councils (2014). Learning in the Digital Age - Report of the seminar of the European Network of Education Councils, Athens, 5-6 May 2014 with the support of the European Commission DG Education and Culture. Brussels: European Network of Education Councils (EUNEC) Secretariat. Kasutatud 12. juunil 2015 aadressil http://www.eunec.eu/sites/www.eunec.eu/files/event/attachments/report.pdf Ferrari, A. (2013). DIGCOMP: A Framework for Developing and Understanding Digital Competence in Europe. Teoses: Y. Punie ja B. n. Brecko (Eds.): JRC-IPTS. Kampylis, P., Law, N., Punie, Y., Bocconi, S., Brecko, B., Han, S., . . . Miyake, N. (2013). ICT-enabled innovation for learning in Europe and Asia: Exploring conditions for sustainability, scalability and impact at system level. Kasutatud 5. juunil 2015, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse publikatsioon EN 26199 http://ipts.jrc.ec.europa.eu/publications/pub.cfm?id=6362 Kennisnet (2013). Four in Balance Monitor 2013 - ICT in Dutch primary, secondary and vocational education. Zoetermeer, The Netherlands: Kennisnet Foundation. Kasutatud 20. juulil 2015 aadressil http://archief.kennisnet.nl/fileadmin/contentelementen/kennisnet/Over.kennisnet/Vier_in_balans/Four_in_balance_2013_12.pdf Kampylis, P., Bocconi, S. ja Punie, Y. (2012). Towards a mapping framework of ICT-enabled innovation for learning. Luxembourg: Publications Office of the European Union. EUR 25445 EN. UNESCO (2011). UNESCO ICT Competency Framework for Teachers. Kasutatud 10. juulil 2015 aadressil http://unesdoc.unesco.org/images/0021/002134/213475e.pdf

43

Lühendid ja mõisted Kasutamise kord Kasutamise kord on dokument, milles esitatakse arvutiressursi (nt arvutivõrk, veebisait või suur arvutisüsteem) kasutajatele järgimiseks kohustuslikud reeglid. Kasutamise korras öeldakse selgelt, mida kasutaja tohib ja mida ei tohi arvutiressurssidega teha. Allikas: https://www.techopedia.com/definition/2471/acceptable-use-policy-aup Hõlbustustehnoloogia

Hõlbustustehnoloogia on üldmõiste kõigi selliste tark- või riistvaravahendite kohta, mis aitavad puuetega inimestel arvutit kasutada. Need võivad olla eraldi sel otstarbel välja töötatud ja turustatavad vahendid või kohandatud standardtooted. Hõlbustustehnoloogia mõiste võib hõlmata näiteks teisendatud klaviatuuri ja hiiri, kõnetuvastustarkvara, kuvaripildi suurendamise tarkvara, mitme lülitiga juhtkange ja kõnesünteesivahendeid. Allikas: http://www.webopedia.com Autentne õppimine (autentses keskkonnas õppimine)

Autentne õppimine keskendub reeglina tegeliku elu keerukatele probleemidele ja nende lahendustele, kasutades rollimänge, probleemipõhiseid tegevusi ja virtuaalsetes praktikakogukondades osalemist. Allikas: Educause, https://net.educause.edu/ir/library/pdf/eli3009.pdf Võrdlusalus Standard või standardite kogum, mille järgi hinnatakse sooritust või kvaliteeti. Võrdlusalus võib põhineda organisatsiooni enda kogemustel või teiste samas valdkonnas tegutsevate organisatsioonide kogemustel. Kohandatud allikast: www.businessdictionary.com Tule oma seadmega Pragmaatiline põhimõte „tule oma seadmega” (Bring Your Own Device, BYOD) lähtub tõsiasjast, et tänapäeva õpilaste isiklikus kasutuses on tõenäoliselt vähemalt üks internetiühendusega seade (nutitelefon, sülearvuti, tahvelarvuti). Kui õpilastel lubatakse üldhariduskoolis (või kõrgkoolis) selliseid seadmed õppeotstarbel kasutada, on võimalik saavutada olukord, kus iga õpilane saab töötada oma seadmega, ilma et organisatsioon peaks tegema suuri investeeringuid sarnaste seadmete soetamiseks. Pidev erialane enesetäiendamine

Pidev erialane enesetäiendamine on vahend, mille abil ühe elukutse esindajad säilitavad, parandavad ja laiendavad oma teadmisi ja oskusi ning kasvatavad tööeluks vajalikke isiksuseomadusi. Tavaliselt kasutatakse selleks lühi- ja pikaajalisi koolitusi, millest mõned võivad sisaldada ka akrediteerimist. See tööalane täiendõpe ja -koolitus hõlmab kõiki organiseeritud süstemaatilisi haridus- ja koolitustegevusi, milles inimesed osalevad eesmärgiga omandada praeguses või tulevases töös kasutatavaid teadmisi ja/või uusi oskusi. Kohandatud allikast: http://www.umultirank.org/#!/glossary?trackType=home&sightMode=undefined&section=undefined Creative Commons Creative Commons on mittetulundusühing, mis võimaldab inimestel tasuta seaduslike vahendite abil jagada ja kasutada loometeoseid ja teadmisi. Selle lihtsalt kasutatavad tasuta autorilitsentsid pakuvad standardset võimalust, kuidas isik saab anda avaliku loa (tema valitud tingimustel) oma loometeoste jagamiseks ja kasutamiseks. Kohandatud allikast: http://creativecommons.org/about Õppekava Loetelu tegevustest, mida kasutatakse õppe- või koolitustegevuse kavandamiseks, korraldamiseks ja planeerimiseks ning mis hõlmab õppe eesmärkide, sisu, meetodite (sh hindamine) ja materjalide määratlemist ning õpetajate ja koolitajate väljaõppe korraldamist. Allikas: Cedefop http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/4106. Raamistikus DigCompOrg käsitatakse õppekavadena ka kõrgkoolide või koolitusorganisatsioonide pakutavaid kursusi või programme. Digivõimekuse rakenduskava

Selliseid kavasid nimetatakse ka digiõppe strateegiateks, e-õppe strateegiateks jne. Põhiline on see, et i) selline kava peab olemas olema ning ii) peab olema selge, kuhu see organisatsiooni üldises taustsüsteemis paigutub.

44

digipädevus Digipädevust võib laialt mõista kui enesekindlat, kriitilist ja loovat IKT kasutamist töö, tööhõive, õppimise, puhkuse, kaasatuse ja/või ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamiseks. Allikas: raamistik DigComp http://ftp.jrc.es/EURdoc/JRC83167.pdf Digisisu Digisisu on üldmõiste, mis hõlmab tekstilisi ja audiovisuaalseid ressursse (nende digitaalsel kujul) ning interaktiivset meediat (mängud/mobiilirakendused, simulatsioonid, visualisatsioonid). Digitaalne kaasatus Isiku tõhus ja kestlik tegelemine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega (IKT) viisil, mis võimaldab tal majanduse, sotsiaalvaldkonna, kultuurielu, kodanikuaktiivsuse ja isikliku elu tegevuste kaudu täielikult ühiskonnaelus osaleda. Digitaalselt kaasav ühiskond on seega selline ühiskond, kus kõigil isikutel on, olenemata nende sotsiaal-kultuurilisest või sotsiaalmajanduslikust taustast, võrdsed võimalused tegeleda IKTga nii, et sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine pidurdub või pöördub selle vähenemiseks. Kohandatud Ellen Helsperi määratlusest artiklis „Digital Inclusion in Europe: Evaluating Policy and Practice”, www.ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=11614&langId=en E-õppe tehnoloogiad Mitmesugused autonoomsed ja internetipõhised seadmed, mida õpetajad ja/või õpilased igapäevase õpetamise/õppimise käigus kasutavad, koos nende juurde kuuluva tarkvara, platvormide ja teenustega. Seadmed võivad olla arvutid, sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid, kaamerad, kantavad seadmed, projektorid, puutetahvlid, 2D- ja 3D-printerid, skannerid ja muud välisseadmed. Tarkvara hõlmab kogumina üld-, eri- ja õppeotstarbelisi rakendusi, mänge, mobiilirakendusi ja töövahendeid (mida kasutatakse teatud ülesannete täitmiseks ja suhtlemiseks). Platvormid on muu hulgas virtuaalsed õppekeskkonnad/õppekorraldussüsteemid, sotsiaalmeedia, veebiportaalid ja andmehoidlad. Teenused hõlmavad lairiba-internetiühendusi, turvet (salasõnad, privaatsus) ning failide salvestamist ja haldust. Sünonüümid: haridustehnoloogia, IKT ja haridus, tehnoloogiapõhine õpe Digiajastu õpe Digiajastu õpe (või digiajastul toimetuleku nimel õppimine) tähendab arusaama, et peaaegu eranditult toimub kõigi kodanike elu, töö, õppimine ja vaba aja veetmine tänapäeval kõikjale tunginud digiseadmetega, hästi kättesaadava internetiühendusega digitaalselt vahendatud maailmas. Digitaalajastul ja selles toimetuleku nimel õppimine on pedagoogide ja õppijate jaoks uudne olukord. Digipädev haridusorganisatsioon

Olukord, kus haridusorganisatsioon ja selle töötajad kasutavad digitehnoloogiat tõhusalt selleks, et pakkuda õpilastele köitvaid kogemusi ning saavutada digitehnoloogiasse tehtud investeeringu hea tasuvus. Kohandatud organisatsiooni Jisc digivõimekuse algatuse veebisaidilt: https://www.jisc.ac.uk/rd/projects/building-digital-capability Haridusorganisatsioon

Mõistel on mitu kontekstist sõltuvat tähendust ning sageli kasutatakse seda samas tähenduses mõistega haridusasutus (nt Euroopa Komisjon, 2013b). Uuringus InnovativEdu peetakse mõistet haridusorganisatsioon kasutades silmas eelkõige üldhariduse esimese ja teise taseme koole, kutsekoole ja kõrgharidusasutusi (nt ülikoolid, ülikoolide kolledžid ja polütehnikumid). Kogemusõpe

Kogemusõpe suunab õpilasi nende jaoks aktuaalsetes olukordades kriitiliselt mõtlema, probleeme lahendama ja otsuseid tegema. Selle õppemeetodi korral luuakse ka võimalusi aruteluks ning ideede ja oskuste kinnistamiseks tagasiside, reflekteerimise ning ideede ja oskuste uutes olukordades rakendamise kaudu. Allikas: UNESCO http://www.unesco.org/education/tlsf/mods/theme_d/mod20.html Formaalõpe, informaalne ja Formaalõpe on (eesmärkide, aja või ressursside mõttes) otseselt õppimiseks ette nähtud organiseeritud ja struktureeritud keskkonnas (haridus- või koolitusasutuses või töökohas) toimuv õpe. Formaalõpe

45

mitteformaalne õppimine on õppija seisukohast vaadates tahtlik tegevus. Tavaliselt lõpeb see teadmiste kontrolli ja tunnistuse andmisega. Informaalne õppimine on õpe, mis toimub igapäevase tegevuse käigus tööl, perekonnas ja vabal ajal. See ei ole eesmärkide, ajakasutuse ja õpitoe mõttes organiseeritud ega struktureeritud tegevus. Informaalne õppimine on enamasti õppija seisukohast mittetahtlik. Informaalne õppimine ei lõpe tavaliselt tunnistuse andmisega, kuid selle tulemusi võidakse kontrollida ja tõendada varasema õppe tunnustamise raames. Informaalset õppimist nimetatakse ka kogemusõppeks või juhuslikuks õppimiseks. Mitteformaalne õppimine toimub kavakohase, aga (õpieesmärkide, õppeaja või õpitoe mõttes) mitte otseselt õppimiseks ette nähtud tegevuse raames. Mitteformaalne õppimine on õppija seisukohast vaadates tahtlik tegevus. Mitteformaalse õppimise tulemusi võidakse kontrollida ja tunnistusega tõendada. Mitteformaalsed õppimist nimetatakse mõnikord ka vabaõppeks. Allikas: Cedefop http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/4106 Kujundav hindamine Kujundava hindamise mõiste hõlmab erinevaid meetodeid, mida õpetajad kasutavad tunni, mooduli või kursuse ajal õpilaste arusaamise, õpivajaduste ja edasijõudmise jooksvaks hindamiseks. Kujundava hindamise üldine eesmärk on koguda üksikasjalikku teavet, mida saab jooksvalt kasutada õpetamise ja õppimise tõhustamiseks. Allikas: Glossary of Education Reform http://edglossary.org/formative-assessment/ Valitsemine Struktuurid, funktsioonid ja organisatsiooni traditsioonid, mis on loodud selleks, et organisatsiooni juhtimine võimaldaks saavutada organisatsiooni eesmärke tõhusalt ja läbipaistvalt. See on kasutajate, sidusrühmade ja avalikkuse ees vastutamise raamistik. Kohandatud allikast: World Bank: http://siteresources.worldbank.org/EXTGLOREGPARPROG/Resources/grpp_sourcebook_chap12.pdf IKT Vt digitehnoloogiad Informaalne õppimine

Vt formaalõpe, informaalne ja mitteformaalne õppimine Innovatsioon, haridusuuendus

Innovatsioon tähendab mõnes väljakujunenud asjas muudatuste tegemist, eriti uute meetodite, ideede või toodete kasutusele võtmist. Allikas: Oxford English Dictionary E-õppe tehnoloogiate õppetöösse lõimimine ja tõhus kasutamine

Mõistega õppetöösse lõimimine tähistatakse e-õppe tehnoloogiate „loomulikku” ja ulatuslikku kasutamist organisatsioonis ja sellest väljaspool, et saavutada kvaliteetse hariduse pakkumise eesmärki. Mõistega tõhus tähistatakse e-õppe tehnoloogiate kasutamisega kavandatud, soovitud ja otsustava mõju saavutamist, näiteks mitmekülgsemate õpitulemuste määratlemist ja saavutamist, mida oleks raske või võimatu saavutada ilma kõnealuste tehnoloogiatega (vt ka allpool mõiste „õpitulemused”). Õpianalüütika Õpianalüütika on õppijate ja õppimiskontekstiga seotud näitajate mõõtmine, andmete kogumine, analüüsimine ja avaldamine eesmärgiga mõista ja optimeerida õppeprotsessi ja õpikeskkonda. Allikas: Esimesel rahvusvahelisel õpianalüütika konverentsil heaks kiidetud määratlus. http://edutechwiki.unige.ch/en/Learning_analytics Õpitulemused Õpitulemused on teadmised, oskused ja pädevused, mille inimesed on õppimise tulemusena omandanud ning mida nad suudavad vajaduse korral tõendada. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohaselt on õpitulemused väited selle kohta, mida õppija õppeprotsessi lõpuks teab, mõistab ja teha oskab (Euroopa Komisjon, 2006). http://www.eucen.eu/sites/default/files/OECD_RNFIFL2010_Werquin.pdf Terminiga „mitmekülgsed” soovitakse rõhutada, et digitehnoloogiad võivad avardada õpitulemuste ulatust, mitte lihtsalt seniseid tulemusi parandada või nende saavutamist tõhustada. Seega loob digitaalsus

46

uusi võimalusi, mis lisanduvad senistele ja tulemuseks on „mitmekülgsem” haridus.

Õpiruumid Meie arusaam õpiruumidest on viimastel aastatel oluliselt avardunud. Õpilased kasutavad üha enam omavahel ühendatud digitehnoloogiaid ning teevad seda nii traditsioonilises klassiruumis, stuudios, töökojas, laboris ja raamatukogus kui ka nendest väljaspool. Õpiruumi mõiste hõlmab nii füüsilist keskkonda kui ka võrgukeskkonda, milles õpilased tänapäeval õpivad, samuti praktilise mitmekesisuse aluseks olevaid õppimis- ja õpetamisteooriaid. Kohandatud allikast: Educause: http://www.educause.edu/research-and-publications/books/educating-net-generation/learning-spaces Juhtimine Igapäevane tegevus valitseva organi kehtestatud strateegiate, poliitikate, protsesside ja töökordade raames. Kui valitsemise eesmärk on „teha õigeid asju”, siis juhtimise eesmärk on „teha asju õigesti”. Kohandatud allikast: World Bank: http://siteresources.worldbank.org/EXTGLOREGPARPROG/Resources/grpp_sourcebook_chap12.pdf Üldeesmärk Eesmärgidokumendis määratletakse organisatsiooni praegune seis või eesmärk ning vastatakse kolmele küsimusele organisatsiooni olemasolu põhjuste kohta: MIDA organisatsioon teeb, KELLELE seda tehakse ja KUIDAS seda tehakse. Allikas: Psychology Today. Vision and Mission - What's the difference and why does it matter? https://www.psychologytoday.com/blog/smartwork/201004/vision-and-mission-whats-the-difference-and-why-does-it-matter Mitteformaalne õppimine

Vt formaalõpe, informaalne ja mitteformaalne õppimine Õpimärgid Õpimärgid (Open Badges) võimaldavad isikutel tõendada oma oskusi, huvisid ja saavutusi usaldusväärsete organisatsioonide vahendusel. Süsteem põhineb avatud standardil ning inimesed saavad kombineerida erinevate väljaandjate märke, et anda terviklik ülevaade oma saavutustest – nii internetis kui ka tegelikus maailmas. Kohandatud allikast: http://openbadges.org Avatud haridus Mõistel „avatud haridus” on mitu seletust. Avatus võib tähendada paremat juurdepääsu õppimisvõimalustele ja õppematerjalidele (eriti alaesindatud, ebasoodsamas olukorras olevate või tõrjutud rühmade puhul). Avatuse iseloomulik tunnus on ka õppimise aja, koha ja kiiruse kasvav paindlikkus koos püüdlustega pakkuda personaalsemaid/individuaalsemaid õppekavasid ja õppimisvõimalusi (sh paindlik e-õpe ja/või personaalsema/avatud/kohandatud õpitoe pakkumine õppijatele õpianalüütika abil). Avatud õppematerjalid

Mis tahes digitaalsel või muul andmekandjal olevad õpetamis-, õppimis- ja uurimismaterjalid, mis on vabalt kasutatavad või on lubatud kasutamiseks avatud litsentsi alusel, mis võimaldab neid ilma piiranguteta või väheste piirangutega tasuta kasutada, kohandada ja levitada Allikas: UNESCO määratlus http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/access-to-knowledge/open-educational-resources/what-are-open-educational-resources-oers/ Avatud haridusruum Euroopa Komisjoni teatis, milles esitatakse tegevuskava „kvaliteetsete ja innovaatiliste õppimis- ja õpetamismeetodite edendamiseks uue tehnoloogia ja digitaalse infosisu kaudu”. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52013DC0654&from=EN Vastastikune hindamine

Vastastikuse hindamise meetod võimaldab õpetajal kaasata õpilasi ülesannete täitmise hindamisse. Selle aluseks on aktiivõppe (Piaget, 1971), täiskasvanuõppe (Cross, 1981) ja sotsiaalse õppimise (Vygotsky, 1962) teooriad.

47

Allikas: Cornell University Centre for Teaching Excellence http://www.cte.cornell.edu/

Tulemusnäitajad Tulemusnäitajad on vahendid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas eesmärk on saavutatud või saavutamata. Seega on näitajad seotud eesmärkidega ning toimivad mõõdupuudena, mille järgi mõõdetakse eesmärgi saavutamise õnnestumist. Tulemusnäitajad on kvantitatiivsed ning tavaliselt väljendatakse neid määra, suhtarvu või protsendina. Allikas: EQAVET, http://www.eqavet.eu Enesehindamine Enesehindamine eeldab võimet oma sooritust realistlikult hinnata. Enesehindamise pooldajad väidavad, et sellel on mitmeid eeliseid:

• annab õigeaegset ja tõhusat tagasisidet ning võimaldab õppesisu omandamist kiiresti hinnata; • võimaldab õpetajatel õppesisu omandamist mõista ja selle kohta kiiresti tagasisidet anda; • edendab akadeemilist ausust, kuna õpilased ise annavad aru oma edasijõudmise kohta; • edendab refleksiooni ja enesevaatluse oskust; • arendab endale suunatud õppimist; • suurendab õpilaste motivatsiooni; • suurendab rahulolu tänu osalemisele koostööle orienteeritud õpikeskkonnas; • aitab õpilastel kujundada mitmeid personaalseid ülekantavaid oskusi, et vastata tulevaste tööandjate ootustele. Allikas: Cornell University Centre for Teaching Excellence http://www.cte.cornell.edu/

Enesehindamisküsimustik Uuringu InnovativEdu kontekstis tähendab enesehindamisküsimustik hulka põhiküsimusi, mida eri sektorite haridusorganisatsioonid saavad kasutada, et analüüsida ja strateegiliselt planeerida digitehnoloogiate õppetöösse lõimimist ja tõhusat kasutamist.

Töötajad Kõigi kategooriate töötajad, kes on otseselt või kaudselt seotud formaalse haridusega. Nende ametinimetus võib olla õpetaja, tuutor, akadeemiline töötaja, lektor, õppejõud, koolitaja, mentor, juhendaja ning mõiste hõlmab ka abistavaid ametikohti, nagu raamatukoguhoidja, IKT tugitöötaja, e-õppe tugitöötaja, ning juhtivatel kohtadel töötavaid isikuid (direktor, rektor). Strateegiline kava Strateegiline planeerimine on organisatsiooni juhtimistegevus, mille käigus määratakse kindlaks prioriteedid, suunatakse energiat ja ressursse, tugevdatakse tegevust, tagatakse töötajate ja muude sidusrühmade tegutsemine ühiste eesmärkide nimel, saavutatakse kokkulepe soovitud tulemuste kohta ning hinnatakse ja kohandatakse organisatsiooni tegevuse suunda vastavalt keskkonnas toimuvatele muutustele. Strateegiline kava on dokument, milles tutvustatakse organisatsiooni eesmärke, eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid ja kõiki muid planeerimise käigus välja töötatud olulisi elemente. Allikas: Balanced Scorecard Institute http://balancedscorecard.org Õpilased Mis tahes vanuses isikud, kes osalevad formaalses õppeprotsessis (kursusel või programmis). Õpilasi nimetatakse sageli ka õppijateks, kuigi see võib olla veidi avaram mõiste, kuna hõlmab nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas õppimist. Kokkuvõttev hindamine

Kokkuvõtva hindamisega hinnatakse õppesisu ja oskuste omandamist ning õppeedukust kindlaksmääratud õppeperioodi lõpus (tavaliselt projekti, mooduli, kursuse, semestri, programmi või õppeaasta lõpus). Kokkuvõtva hindamise tulemused registreeritakse sageli punktide või hinnetena, mis kantakse õpilase lõplikule hinnetelehele. Allikas: Glossary of Education Reform http://edglossary.org/summative-assessment/ Õpetaja Õpetaja üldmõiste hõlmab kõiki haridussektoreid. Muudes sektorites peale esimese ja teise haridustaseme koolide võidakse kasutada ka nimetusi tuutor, juhendaja, lektor või professor.

48

Visioon Visioonis kirjeldatakse soovitavat optimaalset tulevast olukorda – see on kujutluspilt sellest, mida organisatsioon soovib aja jooksul saavutada. See annab juhiseid ja inspiratsiooni selle kohta, mida organisatsioon soovib esmajärjekorras viie, kümne või enama aasta pärast saavutada. Allikas: Psychology Today. Vision and Mission - What's the difference and why does it matter? https://www.psychologytoday.com/blog/smartwork/201004/vision-and-mission-whats-the-difference-and-why-does-it-matter Olelusringi kulumudel Seda nimetatakse ka olelusringi kulude arvestamiseks või omamise kogukulude mudeliks. Seoses IKT-sse tehtud investeeringutega võetakse sellistes mudelites arvesse kõik soetatud seadme kasutusajal tekkivad kulud, kaasa arvatud hoolduskulud ja vajalike litsentside kulud.

49

Joonised Figure 1: Overall methodology for the development of DigCompOrg ...................................... 11 Figure 2: Mapping schema ........................................................................................................................ 12 Figure 3: Key elements and sub-elements of DigCompOrg ......................................................... 21 Tabelid Table 1: Overview of the frameworks and self-assessment questionnaires analysed ....... 12 Table 2: Inventory structure .................................................................................................................... 13 Table 3: Focus, salient features and lessons learnt from the in-depth analysis .................. 17 Table 4: Overview of DigCompOrg ................................................................................................................ 21 Table 5: Sub-elements and descriptors of Leadership and Governance Practices .............. 25 Table 6: Sub-elements and descriptors of Teaching and Learning Practices ........................ 27 Table 7: Sub-elements and descriptors of Professional Development ..................................... 29 Table 8: Sub-elements and descriptors of Assessment Practices .............................................. 30 Table 9: Sub-elements and descriptors of Content and Curricula ............................................. 32 Table 10: Sub-elements and descriptors of Collaboration and Networking ........................... 34 Table 11: Sub-elements and descriptors of Infrastructure .......................................................... 36

50

1. lisa. Raamistiku DigCompOrg väljatöötamisel osalenud eksperdid Perekonnanimi Eesnimi Asutus/tegevusala Osales projektis Balaban Igor Zagrebi Ülikool, organisatsiooni- ja informaatikateaduskond

ePOBMM Balanskat Anja Euroopa Koolivõrk FCMM Beetham Helen kõrghariduskonsultant Jisc Bocconi Stefania Itaalia riiklik teadusnõukogu, haridustehnoloogia instituut

SCALE CCR Brolpito Alessandro Euroopa Koolitusfond Davies Sarah Jisc Jisc Dimitrov Georgi hariduse ja kultuuri peadirektoraat HEInnovate Ekonomou Anastasia Küprose haridusinstituut Ae-MoYS Emans Bruno konsultant Vensters Gallagher Seán PDST Technology in Education e-Learning Roadmap Halonen Marianna Microsoft in Education Microsoft SRT Hunya Marta Ungari haridusuuringute ja -arenduse instituut

eLEMER Hylen Jan konsultant LIKA McMorrough Anne kasvatusteaduste lektor, Marino haridusinstituut, Iirimaa SCALE CCR Medina Bravo Carlos Javier Hispaania haridusministeeriumi haridustehnoloogia üksus

Meuwissen Maartje Schoolinfo Vensters Ravet Serge ADPIOS ePOBMM Rubio Navarro Gabriel Navarra avalik ülikool (UPNA), Hispaania

Scepanovic Danijela Serbia haridusministeerium, teaduse ja tehnoloogia arengu üksus

Shapiro Hanne Taani tehnoloogiainstituut Søby Morten Norra hariduse IKT keskus School Mentor Viteli Jarmo Tampere ülikool, Soome Opeka

51

2. lisa. Süvaanalüüsi maatriks

52

DigCompOrgi 1. versioon Õppekavad ja sisu

Hindamine ja mõju Õppimine Õpetamine ja erialane enesetäiendamine

Eestvedamine ja strateegiline planeerimine

Avatus ja võrgustumine Tehnoloogiline ja füüsiline taristu

Muud / sektoripõhised DigCompOrgi lõplik versioon

Sisu ja õppekavad Hindamine Õpetamis- ja õppimistegevus Eestvedamis- ja valitsemistavad

Teabevahetus ja võrgustumine

Taristu Sektoripõhised

SCALE CCR Sisu ja õppekavad Hindamine Õppimine Õpetamine Organisatsiooni eestvedamine ja väärtused

Ühendatus Taristu

HEInnovate Mõju mõõtmine Ettevõtluse arendamine õpetamises ja õppimises

Ettevõtluse arendamine õpetamises ja õppimises

Organisatsiooni võimekus, inimesed ja stiimulid Eestvedamine ja valitsemine

Ettevõtluskeskne kõrgkool kui rahvusvaheline asutus; kõrgkooli suhted ettevõtjatega / välissuhted teadmiste vahetamiseks

Ettevõtlusvõimalused

Jisc Ettevõttearhitektuuri strateegiline juhtimine; IKT valitsemine

Teabevahetus ja kaasamine; jagatud teenused

IKT teenus

ePOBMM Õppekavade väljatöötamine (õppimise all)

Hindamine; e-portfellid Õppimine; inimesed – õppijad

Inimesed – õpetajad Tehnoloogiad; e-portfellid – tehnoloogiad; õpimärkide tehnoloogia (määratlemisel)

Õpimärgid

FCMM Õppematerjalid (tehnoloogia toega); õpitulemus

Õpetamise, õppimise ja hindamise juhtimine

Haridusprotsessid (õpetamine; õppija roll) Suutlikkuse suurendamine – haridusprotsessid

Organisatsiooni e-küpsus, õpetamise, õppimise ja

Õpetaja-õpilase koostöö Töövahendid ja ressursid

53

ed (õpieesmärgid) (õpetamine; õppija roll)

hindamise juhtimine

Microsoft SRT Õpetamine, õppimine ja hindamine

Õpetamine, õppimine ja hindamine Suutlikkuse suurendamine Õpetamine, õppimine ja hindamine

Eestvedamine, innovaatilise juhtimise kultuur ja innovatsioonikultuur

5. õpikoda – ideede jagamine Õpikeskkond

eLEMER Õppijad ja õppimine Õpetajad ja õpetamine Juhtimine Taristu

Opeka IKT-oskused E-õppe kultuur Seadmed ja tarkvara

School Mentor Õpetamistegevus, digipädevus

Organisatsioon; juhtimine ja raamtingimused; kaardistamine ja planeerimine

(Organisatsioonis: teabevahetus ja välissuhtlus)

Kooli ressursid

LIKA Kasutamine (administratsioon; õpetajate kasvatustöö; õpilane)

Kasutamine (administratsioon; õpetajate kasvatustöö; õpilane); (kooli töötajate digi-) pädevus

Eestvedamine: visioon ja strateegiatöö, organisatsioon, töösisekorrad ja juhendid IT juhtimine, eelarve, järelevalve

Taristu Mõju

Ae-MoYS IKT õppekavas Erialane enesetäiendamine

Kooli IKT kultuuri eestvedamine ja visioon

Ressursid ja taristu

e-Learning Roadmap IKT õppekavas

Erialane enesetäiendamine E-õppe kultuuri eestvedamine ja planeerimine

IKT-taristu

NAACE SRF IKT kasutamine õppekavas Digivõimekuse hindamine

Õpetamine ja õppimine Erialane enesetäiendamine, õpetamine ja õppimine

Eestvedamine ja juhtimine Ressursid (algselt ka: õppimisvõimaluste laiendamine; mõju

54

õpitulemustele) Speak Up NRP

Digisisu Veebipõhine hindamine Veebipõhine õppimine / erialane enesetäiendamine

Strateegiline planeerimine Sotsiaalmeedia

Suhtumine tehnoloogiasse ja selle kasutamine; internetiühendus

Mobiilne õppimine; 21. sajandi oskused/karjäärivõimalused

55

3. lisa. Analüüsitud raamistike/enesehindamisküsimustike struktureeritud teabelehed Microsofti innovaatiliste koolide programm ja enesehindamisvahend (Microsoft SRT) Teabe esitas Marianna Halonen

Mis on raamistiku täisnimi ja veebiaadress(id)? Microsoft Innovative Schools Toolkit, http://www.is-toolkit.com Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Microsoft Corporation, Mark Sparvell Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Microsoft Mis on projekti taust? Kas sellel on eelkäijaid? Kas on seotud küsimusikke / veebipõhiseid töövahendeid?

Toetada koolides muudatuste juhtimise protsessi

Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad? 2009. aastast praeguseni

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne?

Milles seisneb projekti põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Keskendutakse muutuste juhtimise protsessile ja IKT kasutamisele hariduses

Miks raamistik välja töötati? Kes ja kuidas peaksid seda kasutama? Kas sellel on poliitiline toetus või mõju poliitikale?

Hariduse ümberkujundamise protsessis osalevad koolijuhid ja õpetajad

Millised on raamistiku põhivaldkonnad/mõõtmed? Millised on alamvaldkonnad (kui neid on)? Raamistiku põhivaldkonnad: • õpetamine, õppimine ja hindamine; • eestvedamine ja innovatsioonikultuur; • suutlikkuse suurendamine; • õpikeskkond.

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave http://pilnetwork.blob.core.windows.net/public/Creating%20Innovative%20Schools.pdf

Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)?

Eneseanalüüsi vahend http://www.is-toolkit.com/selfreflection/index.php?id=1 Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Microsoft Corporation, Mark Sparvell Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Microsoft Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid?

Strateegiline juhtimisvahend, mis aitab luua visiooni hariduse ümberkujundamise kohta Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

2010 Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)?

Veebipõhine

Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse

Eneseanalüüsi vahend. Keskendutakse 21. sajandi õppele ja IKT kasutamisele hariduses

56

lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)? Kes ja millal vastab küsimustikule? Koolijuhid üks kord aastas Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega? Ei

Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

Küsimustiku täitjad

Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud? -

Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)?

-

Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)?

Ei

Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud? Kõik üldhariduskoolid (K12)

Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Ei

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne? Innovative Teaching and Learning Research, www.itlreearch.com

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave Partners in Learning School Research, www.pilsr.com

57

Tuleviku klassiruumi küpsuse mudel (FCMM) Teabe esitas Anja Balanskat Mis on raamistiku täisnimi ja veebiaadress(id)? Future Classroom Maturity Model Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Euroopa Koolivõrk. Kontaktisik [sõltub sellest, kes küsib ja kus andmed avaldatakse] Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Väljatöötamine: Euroopa Koolivõrk, Futurelab UK (praeguseks liitunud riikliku haridusuuringute fondiga), rahastaja sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat. Rakendamine: iTEC MoE partnerid, SMART, Promethean Mis on projekti taust? Kas sellel on eelkäijaid? Kas on seotud küsimusikke / veebipõhiseid töövahendeid?

Sai alguse 1990. aastatel Nottinghami ülikoolis välja töötatud Becta e-küpsuse mudelist, vt http://fcl.eun.org/documents/10180/14691/2.4+-+Maturity+Model+Background.pdf/6c708c00-29c6-4b6f-8ace-221dce95f5e7 iTEC tellis ka ülevaate sarnastest skeemidest mujal maailmas, nt Norra, NAACE ICT Mark. Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

Algas 2010. a septembris, ametlikult lõppes 2014. a augustis, kuid Euroopa Koolivõrk jäi projekti „Future Classroom” partneriks. Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne?

iTECi töö tulemused, nt rakenduskava, taustauuring http://fcl.eun.org/documents/10180/14691/2.4+-+Maturity+Model+Background.pdf/6c708c00-29c6-4b6f-8ace-221dce95f5e7 Võrdlusteave: http://fcl.eun.org/documents/10180/14691/2.2+FCMM+reference+guide.pdf/5fe0addb-3934-436c-aba3-8693bf90a95a?version=1.0 FCMM asub internetis aadressil http://fcl.eun.org/toolkit projekti „Future Classroom” töövahendite seas. Otselink: http://fcl.eun.org/toolset2. Veebivormide kasutamiseks on vaja registreerida.

Milles seisneb projekti põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Tasuta eneseanalüüsivahend, mis võimaldab esimese ja teise haridustaseme õpetajatel ja koolidel hinnata oma praegust küpsust IKT kasutamisel õppimise ja õpetamise toetuseks. Keskendutakse innovatsioonile, muutustele, pedagoogikale, tugitehnoloogiale, erialasele ja institutsionaalsele arengule. Miks raamistik välja töötati? Kes ja kuidas peaksid seda kasutama? Kas sellel on poliitiline toetus või mõju poliitikale?

See töötati välja töövahendina, et aidata koolidel hinnata oma tehnoloogilise innovatsiooni taset ning luua ja rakendada tulevase õppe stsenaariume, milles arvestatakse koolide tugevusi ja nõrkusi, tegevuskeskkonna trende, võimalusi ja probleeme. Töövahend on inglise keeles ning on ette nähtud koolidele (ja nende sidusrühmadele) ja õpetajatele. Seda toetavad 13 iTECi projektis osalenud haridusministeeriumi ning selle väljatöötamise kiitsid heaks 30 Euroopa Koolivõrgus osalevat ministeeriumi. Nende toetus põhineb vahendi tõendatud kasutamisel innovatsiooni, koolireformi ja muutuste toetajana. Millised on raamistiku põhivaldkonnad/mõõtmed? Millised on alamvaldkonnad (kui neid on)?

Kasutatakse viit järjestikust taset 1–5 (1: vahetamine, 2: rikastamine, 3: täiustamine, 4: laiendamine, 5: võimestamine). Koos kooli liikumisega igale järgmisele tasemele suureneb selle küpsus, mis avaldub võimekuses kasutada õppimiseks ja õpetamiseks tehnoloogial põhinevaid innovaatilisi lahendusi. Kasutatakse tuleviku klassiruumide stsenaariume, et kujundada nägemust sellisest õppest ja õpetamisest,

58

mis kergitaks kooli tuleviku klassiruumi küpsuse skaalal kõrgemale tasemele. Stsenaariumide väljatöötamine algab kooli IKT kasutuse hetkeseisu ja küpsuse mudelile vastava taseme hindamisest. Küpsuse mudelit saab kasutada kahel viisil: kooli eneseanalüüsi tegemiseks või tuleviku klassiruumide stsenaariumide mõttetalgutel. Põhieesmärk on kindlaks teha, mida kool peab tegema, et saavutada kõrgemat tuleviku klassiruumi küpsuse taset. Küsimused hõlmavad viit õppimise ja õpetamisega seotud valdkonda, mida nimetatakse mõõdeteks (õppijate roll, õpetaja roll, õpieesmärgid ja hindamine, kooli suutlikkus innovatsiooni toetada, töövahendid ja ressursid). Pärast küsimustiku täitmist näitab töövahend küpsuse taset koondarvestuses ja iga mõõtme lõikes eraldi. Seda võrreldakse riiklike ja rahvusvaheliste keskmistega. Olulisem on aga see, et koostatakse ka diagnostikaraport, milles märgitakse tuleviku klassiruumi stsenaariumisse lisatavad elemendid, mis aitavad koolil tõusta kõrgemale küpsuse tasemele. Teie arvates vajalik ja oluline muu teave FCMM on Creative Commonsi litsentsi alusel levitatav avatud õppematerjal.

59

E-õppe kavandamine ja rakendamine koolis (e-Learning Roadmap) Teabe esitas Seán Gallagher Mis on raamistiku täisnimi ja veebiaadress(id)? E-õppe kavandamine ja rakendamine koolis, http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Handbook/ Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

PDST Technology in Education (varem NCTE) Seán Gallagher, Madeleine Murray Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Hariduse ja kutseoskuste ministeerium (Iirimaa) ja seotud tugiteenused Mis on projekti taust? Kas sellel on eelkäijaid? Kas on seotud küsimusikke / veebipõhiseid töövahendeid?

Hariduse ja kutseoskuste ministeerium avaldas 2008. aastal koolide IKT strateegia ning kõigil koolidel peab olema e-õppe kava, milles kirjeldatakse IKT lõimimist õpetamisse ja õppimisse. Et koole selles tegevuses toetada, on avaldatud e-õppe käsiraamat. Iiri koolijuhid ja õpetajad on kaasatud koolide arenduse kavandamisse. Kuna algkooli õppekava ega algkoolijärgsed ainekavad ei sisaldanud eraldi arvutiõpetuse ainet, tekkis vajadus lõimida IKT õpetamisse ja õppimisse koolide arenduse planeerimise käigus. e-Learning Roadmap on selle tegevuse juurde kuuluv planeerimisvahend, mis peaks aitama koolil kindlaks teha oma praegust olukorda ja soovitud tulevikueesmärke e-õppe valdkonnas. - Lisateave: http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Roadmap/#sthash.6gfyqTK2.dpuf Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

2009. aastal avaldatud e-õppe käsiraamat viiakse kooskõlla koolide digistrateegiaga (2015–2020), mis käivitati Iirimaal 7.oktoobril 2015. Muudetud e-õppe käsiraamat ja tegevuskava kuuluvad digistrateegias kavandatud soovitud tulemuste hulka, mis peaks võimaldama arvesse võtta uut tehnoloogiat ning olema kooskõlas riiklike prioriteetidega koolide enesehindamise, kirja- ja arvutusoskuse valdkonnas. Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne?

Seotud dokumente on koostatud kõigi järgmiste planeerimisprotsessi etappide kohta: Planeerimisprotsessi tutvustus, http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Handbook/Introduction.pdf Planeerimise alguses koolis korraldatav audit, http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Handbook/Getting-Started.pdf Prioriteetide sõnastamine, http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Handbook/Step-1-Review-Prioritise.pdf Plaani väljatöötamine, http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Handbook/Step-2-Develop-plan.pdf Plaani rakendamine ja rakendamise jälgimine, http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Handbook/Step-3-Implement-and-monitor-plan.pdf Plaani hindamine, http://www.pdsttechnologyineducation.ie/en/Planning/e-Learning-Handbook/Step-4-Evaluate-plan.pdf Milles seisneb projekti põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Organisatsiooni PDST Technology in Education e-õppe käsiraamatus kirjeldatakse koolis toimuvat e-õppe planeerimise protsessi ning see on koostatud konsultatsioonides esimese taseme ja järgnevate tasemete koolide arenduse planeerimise algatustega (PPDS ja SDPI/SLSS). Selles esitatakse punkthaaval juhised kooli e-õppe kava koostamiseks ning

60

kirjeldatakse kõigi kava koostamisse kaasatud osapoolte ülesandeid ja kohustusi. Miks raamistik välja töötati? Kes ja kuidas peaksid seda kasutama? Kas sellel on poliitiline toetus või mõju poliitikale?

Peamised kasutajad on eeldatavasti koolijuhid ja IKT kasutamist koordineerivad õpetajad.

Millised on raamistiku põhivaldkonnad/mõõtmed? Millised on alamvaldkonnad (kui neid on)? Raamistiku põhivaldkonnad: eestvedamine ja planeerimine, IKT ja õppekava, Erialane enesetäiendamine e-õppe kultuur, IKT-taristu.

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave

61

E-portfellide ja õpimärkide küpsuse maatriks (ePOBMM) Teabe esitasid Serge Ravet ja Igor Balaban Mis on raamistiku täisnimi ja veebiaadress(id)?

ePortfolios & Open Badges Maturity Matrix, http://bit.ly/mmpdf (allalaaditav pdf), http://bit.ly/mmgdoc (kommenteeritav Googledoc) Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Juhtiv organisatsioon on Europortfolio ning kontaktisikud on Serge Ravet, serge.ravet@iosf.org ja Igor Balaban, igor.balaban@foi.hr Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Põhiautor on Serge Ravet ning kaastööd on teinud Helen Barrett, Europortfolio algatuse partnerid (Lourdes Guàrdia; Marcelo Maina; Elena Barberà, Ivan Alsina, Birgit Wolf, Peter Baumgartner, Igor Balaban) ja Europortfolio kogukonna liikmed. Rakendamist ei ole veel alustatud, kuid maatriksil põhinev interaktiivne töövahend on väljatöötamisel. Mis on projekti taust? Kas sellel on eelkäijaid? Kas on seotud küsimusikke / veebipõhiseid töövahendeid?

Küpsusmaatriksi koostamisel saadi inspiratsiooni Becta e-küpsuse alasest tööst, eneseanalüüsi raamistikust ja projektist ICT Mark (2006), mis nüüd on üle läinud NAACE alla (muudetud 2014. aastal), organisatsiooni EIfEL koostatud varasemast e-portfelli maatriksist (2007), Austraalia e-portfelli projektist, Austraalia e-portfelli algatusest, Austraalia e-portfelli töövahenditest (2008) ning organisatsioonide Jisc ja SURF tööst. Täielik kirjanduse loetelu avaldatakse maatriksi lõppversioonis. Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

Oleme veel alfaversiooni etapis. Töö algas 2013. aasta keskel. Veebipõhise enesehindamisvahendi esimene versioon peaks valmima 2015. aastal. Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne?

Veel mitte

Milles seisneb projekti põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Maatriksi eesmärk on aidata organisatsioonidel kasutusele võtta e-portfelle ja õpimärke kui vahendeid õppetöö ümberkujundamiseks. Suures osas maatriksist ei räägita otseselt e-portfellidest ega õpimärkidest, vaid nende aluseks olevatest elementides, mis on seotud pedagoogilise tegevuse ja IKT õppetöösse lõimimisega. Miks raamistik välja töötati? Kes ja kuidas peaksid seda kasutama? Kas sellel on poliitiline toetus või mõju poliitikale?

Raamistiku põhjal koostatakse töövahend, mida organisatsioonid või kogukonnad hakkavad kasutama eneseanalüüsiks, 360° hindamiseks või vastastikuseks hindamiseks. Samuti võib seda kasutada tulevaste arenduste kavandamiseks ning kavade täitmisel tehtud edusammude mõõtmiseks. Keskendutakse organisatsioonidele või kogukondadele, mitte üksikisikutele. Üksikisikute vajaduste jaoks koostatakse pädevusraamistik. Millised on raamistiku põhivaldkonnad/mõõtmed? Millised on alamvaldkonnad (kui neid on)?

Põhivaldkonnad on: õppimine (pedagoogika), tehnoloogia, e-portfellid ja õpimärgid.

62

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave Küpsusmaatriks on katse kirjeldada keerukat õppeprotsessi seoses järgmiste tunnustega: > kaks konteksti: formaalne ja informaalne; > kolm ruumi: õppe-, töö- ja suhtlusruum; > neli komponenti: õppimine, tehnoloogiad ja nende kombinatsioon e-portfellides ja õpimärkides; > viis küpsuse taset: teadlik, uuriv, arenev, lõimunud, ümberkujundav. Maatriksi eesmärk ei ole teha ettekirjutusi, vaid panna organisatsioone oma tegevuse üle mõtlema. Seda tuleks käsitada üldise plaanina, mille põhjal on võimalik välja töötada kohandatud maatrikseid vastavalt organisatsiooni või kogukonna konkreetsetele oludele.

63

eLEMER Teabe esitas Marta Hunya Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)?

eLEMER, http://ikt.ofi.hu/ Piiratud mahus ingliskeelne versioon: http://ikt.ofi.hu/english/ Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Oktatáskutató és Fejlesztő Intézet / Ungari haridusuuringute ja -arenduse instituut – Marta Hunya, PhD Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Vt eelmine vastus Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid?

Kujundava hindamise enesehindamisvahend koolidele (), kasutatakse ühtlasi riikliku järelevalvevahendina Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

Väljatöötamine: 2010–2011, rakendamine: 2011–2014 Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)?

Veebiandmebaas

Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Üleriiklik enesehindamisvahend kogu üldharidussüsteemile alates 6. eluaastast (1. klass) kuni 19. eluaastani (13. klass). Suunitlus: IKT õppetöösse lõimimine kooli kui terviku perspektiivist, neli valdkonda: kasutamine õppimisel, õpetamisel, organisatsioon ja taristu.

Kes ja millal vastab küsimustikule? Kaks võimalust: 1) üks isik sisestab eelnevalt kokkulepitud andmed. On vahendid teabe kogumiseks õpetajatelt ja õpilastelt; samuti võivad nad moodustada komisjoni või korraldada töötajate koosoleku, kus lepitakse vastused kokku ja täidetakse küsimustik; 2) eespool nimetatud meetod koos individuaalsete veebiküsimustikega (õpetajatele ja õpilastele alates 10. eluaastast). Need andmed ilmuvad automaatselt hindamisvormile, et kinnitada valitud väärtuse õigsust. Soovitatavalt peaks vastama vähemalt 2/3 õpetajatest ja 50% õpilastest. Andmeid saab igal ajal esitada ja üle kirjutada. Iga aasta veebruaris korraldatakse vastav kampaania ja veebruari lõpus tehakse vahekokkuvõte. Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

100, kõik, 0–4, kus 0 tähendab, et küsimus ei ole kohaldatav

Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega? Jah, jah – kolme aasta jooksul

Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

Koolil on oma pääsukood, mis võimaldab näha oma andmeid. Neid on võimalik välja printida arendustegevuses kasutamiseks ning IKT arenduskava või strateegia aluseks võtmiseks. Töövahend näitab kooli paiknemist riikliku keskmise suhtes. Projekti kaasatud teadlastel on juurdepääs kõigile andmetele. Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud?

Igal aastal esitab vastused rohkem kui 700 kooli. Umbes pooled neist teevad seda igal aastal uuesti. Ungaris on kokku ligikaudu 5800 kooli. Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb Ei, aga see on plaanis.

64

haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)?

Ei

Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud? 100% üldhariduskoolidest (ilma lasteaedadeta).

Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Jah, iga kahe aasta järel

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne? Iga-aastane aruanne avaldatakse internetis aprillis või mais ning igal aastal ilmub ka muid publikatsioone ja konverentsiettekandeid. Kaks korda on osaletud rahvusvahelistel konverentsidel.

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave Sooviksime võtta kasutusele nimetuse „innovaatilised koolid”, mis oleks Euroopa Koolivõrgu innovaatiliste koolide projekti taaskehastus, aga selleks ei ole piisavalt aega, energiat, raha ning eelkõige poliitilist tahet.

65

Kooli e-küpsuse hindamine (Ae-MoYS) Teabe esitas Anastasia Economou Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)?

Assessing the e-Maturity of your School http://e-mature.ea.gr Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Küsimustik on üks osa avatud avastusruumi projektist, mida kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni programmi CIP-ICT PSP- 2011-5 raames, teema 2: digisisu, eesmärk 2.4: e-õppe eesmärk 2.4 Kontaktisikud: Thanasis Hadzilacos, Küprose avatud ülikool Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Avatud avastusruumi (Open Discovery Space) projekti partnerid (korraldab Kreeka kool Ellinogermaniki Agogi) Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid?

Küsimustik põhineb enesehindamisvahendil, mis töötati välja digikoolide auhinna algatuse raames, mille käivitas Iirimaa haridustehnoloogia keskus NCTE koostöös organisatsioonidega IPPN, INTO ja CESI (www.digitalschools.ie). Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

2011-2015 Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)?

Veebiandmebaas

Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Töövahend koosneb küsimustikust, mida kasutatakse avatud avastusruumi projekti raames uurimisotstarbel, ning see on suunatud kogu Euroopa koolide töötajatele, et võimaldada neil kirjeldada oma tugevusi ja nõrkusi seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT). Küsitluses peetakse mõiste IKT all silmas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üldist kasutamist hariduses. Seega on see kavandatud üldmõistena, mis hõlmaks kõiki võimalikke IKT-vahendeid, mille rõhuasetus on õpetamises ja õppes kasutatavatel e-õppe rakendustel. Küsimustik on enesehindamisvahend, mis hõlmab viit valdkonda: 1. Eestvedamine ja visioon Võimaldab koolil tõendada järgmist: kooliülene IKT poliitika, milles kirjeldatakse visiooni ja esitatakse strateegia ning kujundatakse positiivset suhtumist IKT kasutamisse koolis. Poliitikas käsitletakse õppekavade seostamist, IKT-vahendite üldise kasutatavuse planeerimist ja internetiturvalisust. 2. IKT õppekavas Võimaldab koolil tõendada järgmist: IKT on lõimitud õppe- ja õpetamistegevusse kogu õppekava ulatuses; töötajad mõistavad, kuidas saab IKT-d õppekavas õpilaste edasijõudmise parandamiseks kasutada. 3. Kooli IKT-kultuur Võimaldab koolil tõendada järgmist: teadlikkus sellest, et IKT mõjutab õppe ja õpetamise kvaliteeti, õpilaste suhtumisi ja käitumist ning üldist koolikogukonda. 4. Erialane enesetäiendamine Võimaldab koolil tõendada järgmist: võetud eesmärk võimaldada pidevat erialast enesetäiendamist seoses IKT-ga. 5. Ressursid ja taristu

66

Võimaldab koolil tõendada järgmist: konkreetsete õpikeskkonda toetamiseks kasutatakse sobivaid IKT-ressursse ning kool on võtnud kasutusele sobivad IKT-ressursid, mis vastavad kooliüleses poliitikas kirjeldatud IKT täiustamis- ja arendusplaanidele. Iga kool saab näha iga kategooria tulemuste kokkuvõtet ning kasutada neid andmeid kooli tegevuskava koostamiseks. Tegevuskava aluseks on veel üks veebiküsimustik, mille esitamine süsteemile võimaldab luua avatud avastusruumi portaalis kooli profiili (http://portal.opendiscoveryspace.eu/schools).

Kes ja millal vastab küsimustikule? Avatud avastusruumi projektis kooli koordinaatoritena osalevatel õpetajatel palutakse läbi töötada iga kategooria kõik küsimused ning märkida, milles ulatuses nende kool tingimustele vastab. Võimalikult täpseks vastamiseks on soovitatav konsulteerida koolidirektori, kolleegide ja kooli dokumentidega, mis aitavad kirjeldada IKT kasutamist koolis. Enne küsimustele vastamist palutakse õpetajal sisestada oma andmed (kooli nimi ja kontaktisiku e-posti aadress), mis võimaldavad avatud avastusruumiprojekti meeskonnal kooliga ühendust võtta. Koostatakse tulpdiagramm, mis näitab kooli tulemusi igas kategoorias. Kogu teave jääb konfidentsiaalseks ning seda kasutatakse ainult uurimiseesmärgil. Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

Viis valdkonda kokku 30 küsimusega. Need kõik on kohustuslikud. 1. Eestvedamine ja visioon 6 küsimust (skaala jah/ei) 2. IKT õppekavas 6 küsimust (nõustumise-mittenõustumise skaala 1–4, protsendid) 3. Kooli IKT-kultuur 8 küsimust (nõustumise-mittenõustumise skaala 1–4, protsendid) 4. Erialane enesetäiendamine 5 küsimust (nõustumise-mittenõustumise skaala 1–4, protsendid) 5. Ressursid ja taristu 5 küsimust (skaala jah/ei)

Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega? Tulemusi saab salvestada ja igal ajal vaadata. Tulemusi uuendatakse automaatselt (varasemaid sissekandeid ei säilitata).

67

Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

Enesehindamisküsimustik: kõik kasutajad saavad enesehindamisvahendis vaadata oma tulemusi. Juurdepääs teiste isikute tulemustele puudub. Tegevuskava küsimustik: kõik kasutajad saavad tegevuskava küsimustikus vaadata oma tulemusi. Võimalik on vaadata ka teiste koolide tulemusi (neid saab isegi redigeerida – programmiviga?). Samal ajal edastatakse see teave avatud avastusruumi portaalis asuvasse kooli profiili (http://portal.opendiscoveryspace.eu/schools).

Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud? Koolide tegevuskava küsimustikku on täidetud 114 korda. E-küpsuse küsimustiku täitmise kohta andmeid ei ole.

Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)?

Avatud avastusruumi kogukonnas avaldatavad koolide profiilid

Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)?

Avatud avastusruumi projekt, mida kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni programmi CIP-ICT PSP- 2011-5 raames, teema 2: digisisu, eesmärk 2.4: e-õppe eesmärk 2.4 Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud?

Eeldatakse, et projekti lõpuks 2015. aastal jõutakse umbes 100 osaleva koolini Küprosel ja 2000 osalejani kogu Euroopast. Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Sellise korra kirjeldus puudub

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne? Avatud avastusruumi portaali dokumentide jaotis sisaldab publikatsioone, tulemusdokumente, esitlusi ja muud levitatavat materjali avatud avastusruumide projekti kohta üldiselt (mitte konkreetselt e-küpsuse küsimustiku kohta).

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave

68

69

Jisci strateegiline IKT töövahend (Jisc) Teabe esitas Sarah Davies Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)?

Jisc Strategic ICT Toolkit http://www.jisc.ac.uk http://www.jiscinfonet.ac.uk/tools/strategic-ict-toolkit/ Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Jisc, Myles Danson Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Juhtrühm, kuhu kuuluvad Jisci, sihtasutuse Leadership Foundation for Higher Education 25(LFHE) ja Nottinghami ülikooli esindajad. Välikatsetes osalejad: City of Glasgow College, Coventry University, Deeside College, Liverpool John Moores University, Loughborough University, Manchester Metropolitan University, University of Central Lancashire, University College Falmouth, University of Gloucestershire, University of York

Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid? 2008. aastal nägid Jisc ja LFHE võimalust abistada kõrgkoole IKT strateegilisel kasutamisel. Sel ajal valitsesid ettevõttejuhtide ja IKT juhtide vahel erimeelsused, mille tulemuseks oli IKT ebapiisav kajastamine tegevusstrateegiates, puudulik rakendamine ja vähene kasu IKT-sse tehtud investeeringutelt. Nottinghami ülikooli juures moodustati töörühm, mis pidi välja töötama eneseanalüüsi töövahendi, et aidata kõrgkoolidel analüüsida, hinnata ja arendada infotehnoloogia strateegilist kasutamist. IKT-d peetakse oluliseks vahendiks, mis toetab organisatsioonide põhitegevust, kuid tellitud Jisci aruandest26 ilmnes, et kõrgkoolid olid IKT strateegilise kasutamise poolest väga erineva küpsusega. Jisc ja LFHE tellisid selle töövahendi, et toetada kõrghariduses töötavaid IT-juhte, infosüsteemide juhte ja tippjuhte IKT strateegilisema kasutamise suunas liikumisel. Projekti lähtekohana kasutati kõrgkoolide esindusliku valimi kogemusi, arvamusi ja senist praktikat IKT vajalikkuse mõistmist suurendavate ja organisatsiooni arengut toetavate eneseanalüüsivahendite väljatöötamisel.

Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad? 2010-2011

Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)? Enesehindamisvahendist on kasutusel kaks versiooni. Mõlemad on koostatud MS Excelis, et võimaldada asutustel endil sõnastust kohandada. Lisaks on olemas internetis avaldatud rakendamise ja analüüside abimaterjal, mis koosneb järgmistest osadest: teadmusbaas, mis aitab suurendada teadlikkust IKT strateegilist kasutamist mõjutavatest teguritest ning seeläbi nende kasutamisega tekkivast väärtusest. Me käsitame neid valdkondi IKT strateegilise kasutamise põhiliste „võimaldajatena”; kogum kõrgharidussektori asutustest kogutud juhtuuringuid, mis kirjeldavad korraldusliku, strateegilise ja ümberkujundava küpsuse näiteid. Need

25 http://www.lfhe.ac.uk 26 http://jisc.ac.uk/media/documents/programmes/jos/lfhe_finalreport.pdf

70

näitlikustavad erinevaid tingimusi, milles organisatsioonid kasutavad IKT-d korraldusliku, strateegilise või ümberkujundava toe pakkumiseks. Projekti läbi viinud Nottinghami ülikool korraldas 2010. aasta alguses Ühendkuningriigi kõrgharidussektori 20 asutust hõlmava uuringu; eneseanalüüsivahendid ise, mis võimaldavad kirjeldada kahte perspektiivi: asutuse küpsus ja isikute suhtumine IKT strateegilisse kasutamisse („Individual ICT Strategy Savvy”). Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Enesehindamisvahend, mis võimaldab võrdlevalt analüüsida asutuste (organisatsiooni) ja üksikisikute (kõrgem juhtkond ja IT-juhid) võimekust seoses erinevate tehnoloogia strateegilist kasutamist võimaldavate teguritega. Tulemused annavad ülevaate tugevustest ja nõrkustest, mida saab arvesse võtta asutuse strateegilistes prioriteetides, et rakendada meetmeid olukorra parandamiseks. Kes ja millal vastab küsimustikule? Asutuste juhid ja IKT juhid, kes teevad seda sageli olemasolevate ühingute kaudu; asutuste tippjuhtkonna liikmed, kõik tähtsamad otsustajad, kes vastutavad oma teaduskonnas, koolis, osakonnas või meeskonnas IKT strateegilise kasutamise eest, ja kõrgemad IKT juhid. Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

Asutuste hindamisvahend: strateegiline juhtimine (12 küsimust), IKT teenused (11), IKT valitsemine (18), teabevahetus ja kaasamine (8), jagatud teenused (7), ettevõttearhitektuur (13). Üksikisikute hindamisvahend: kõrgem strateegiline juht (44 küsimust), osakonna juht (40), IT-juht (40), IT tippspetsialist (48), Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega?

Jah, need on Excelis

Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

Automaatselt mitte, aga käsitsi küll

Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud? Raske öelda. See töötati välja ja võeti kasutusele katseasutustes, mis kõik teatasid, et neil oli plaanis korraldada töövahendite alusel iga-aastaseid tegevusi. LFHE käsitles neid oma kursustel (väidetavalt on kursustel osalenud 80% Ühendkuningriigi kõrgkoolide tippjuhtidest), mis võib soodustada nende levikut.

Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)?

Ei

Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)?

Tõenäoliselt, aga selle väljatöötamine ei toimunud otseselt ühegi meetme raames

Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud? Selle arendamisega enam aktiivselt ei tegeleta

71

Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Selle arendamisega enam aktiivselt ei tegeleta

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne? Meie teada mitte

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave

72

School Mentor Teabe esitas Morten Søby Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)?

School Mentor http://www.skolementor.no/index.php/en/ Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Norra hariduse IKT keskus (Norwegian Centre for ICT in Education) Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Arendaja: Norra hariduse IKT keskus koos koolijuhtide ja ekspertidega. Sidusrühmad: kohalikud omavalitsused, maakonnad Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid?

Digitaalne kirjaoskus on riikliku õppekava kohaselt üks baasoskustest. Kuna riiklikku õppekava peetakse õiguslikult siduvaks, on see koolide jaoks kõige tähtsam IKT-poliitika dokument. Teadmiste edendamise õppekavas on määratletud iga aine ja iga kooliastme jaoks üldised ja konkreetsed eesmärgid. Kooliastmete jaotuse järgi paiknevad astmete piirid, teise, neljanda, seitsmenda ja kümnenda/kolmeteistkümnenda õppeaasta järel. Norra hariduse ja koolituse direktoraat on välja töötanud raamistiku viie baasoskuse jaoks: suuline eneseväljendus, lugemine, kirjutamine, digitaalne kirjaoskus ja arvutamisoskus. Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

Toimub pidevalt Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)?

Veebipõhine. (School Mentor) on veebipõhine enesehindamisvahend, mis toetab koolijuhtide tööd digipädevuse arendamisel. School Mentori kasutamine aitab tugevdada kooli arengukavasid ja strateegiaid, et need vastaksid digipädevuse arendamise vajadustele. See on välja töötatud eesmärgiga tagada, et kool teeks investeeringuid IKT seadmetesse ja töötajate digipädevuse suurendamisse realistlikest eesmärkidest lähtudes. School Mentor on reflekteerimise ja kooliarenduse ressurss, mille eesmärk on toetada koolijuhtide tööd digipädevuse suurendamisel. School Mentor on saadaval tasuta ning selle on välja töötanud Norra hariduse ITK keskus. Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

School Mentor on reflekteerimise eesmärgil koostatud ressurss ning selle oluliseks osaks on erinevate väidete pinnalt tekkivad arutelud. School Mentor ei ole kavandatud olukorra kirjeldamise või aruandluse vahendina. Algselt on kooli aruanded nähtavad ainult koolile endale. Kool võib otsustada, et tulemused tehakse kättesaadavaks ka kooli omanikule. Vahendit School Mentor on kõige parem kasutada nii, et kooli juhtkond arutab selles esitatud erinevad väited koolis ühiselt läbi. Hinnangud väidete kohta peaks School Mentorisse sisestama üks inimene. School Mentor annab koolile võimaluse reflekteerida selle üle, kui hästi on koolis võimaldatud ja teostatud IKT pedagoogiline kasutamine. School Mentori abil saab kooli juhtkond kasutada arutlusi praeguse olukorra üle ja selle põhjal tehtud ettepanekuid, et tõhustada kooli strateegilist ja pedagoogilist tööd, mis omakorda võib parandada õpilaste õpitulemusi. School Mentor on välja töötatud eesmärgiga, et kooli investeeringud IKT seadmetesse ja töötajate digipädevuse suurendamisse lähtuksid realistlikest eesmärkidest.

73

School Mentor võib olla kasulik vahend, mille alusel alustada dialoogi kooli omanikuga, et dokumenteerida vajadusi ja teha kindlaks probleeme. Kooli tugevused ja nõrkused tehakse kindlaks reflekteerimise abil. Kui see protsess on lõppenud, esitatakse soovitused edasiseks tööks. Kuigi School Mentor on ette nähtud eelkõige kooli juhtkonnale, tuleks seda kasutada koostöös õpetajate ja muude töötajatega. Selline õpetajate kaasamine peaks tagama koolis IKT kasutamist käsitleva visiooni, praktika ja teadmiste hea omaksvõtmise ja mõistmise.

Kes ja millal vastab küsimustikule? Koolijuht Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

School Mentor sisaldab 30 väidet, mis jagunevad kuue valdkonna vahel. Väidete kohta antavad hinnangud sõltuvad sellest, millisel tasemel kool enda arvates on, ning vastamist võib alustada ükskõik millisest valdkonnas. Valdkonnad on järgmised: * juhtimine ja raamtingimused, * kooli ressursid, * kaardistamine ja planeerimine, * digipädevus, * õpetamistegevus, * organisatsioon. Iga valdkonna kohta esitatakse teavet valdkondade juhendis. Valdkondade juhendit saab lugeda ka pärast School Mentori käivitamist. Vastused salvestatakse üksteise järel ning School Mentori vastused võib sisestada ükskõik kui kiiresti või aeglaselt ning suvalises järjekorras. Samuti on võimalik salvestada ühe vastamisvooru andmeid ning võrrelda neid järgmiste voorudega. 500 kasutajat. Demoversiooni kasutajaid on 1200? 1200 kasutajat/vastust

Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega? Igas valdkonnas koostatakse raport, mis näitab hetkeseisu ja ettepanekuid meetmete kohta. Pärast School Mentori kõigi vastuste sisestamist koostatakse põhiraport, mille aluseks võetakse kõik pakutud meetmed ja mis sisaldab konkreetseid nõuandeid IKT pedagoogilise kasutamise planeerimise ja rakendamise alal tehtava edasise töö kohta.

Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud? Meil ei ole andmeid demoversiooni kohta

Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)?

Ei

Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne

74

hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)? Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud?

Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Koolide omanikud hakkavad School Mentorit kasutama planeerimisvahendina

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne?

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave

75

Opeka Teabe esitas Jarmo Viteli Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)?

Opeka, veebipõhine hindamisvahend õpetajate ja koolide digipädevuse ja kultuuri hindamiseks, www.opeka.fi Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Tampere info- ja meediauuringute keskus, Tampere ülikool, Soome Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Algselt tegeles Opeka arendamisega Tampere info- ja meediauuringute keskus, tehes tihedat koostööd Tampere linna, haridusameti ja haridusministeeriumiga. Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid?

OPEKA aluseks on õpetajate IKT-alase pädevuse hindamise meetodid (oskused, hoiakud, motivatsioon, õpetamistegevus, koostöö) Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

Arendamist alustati 2012. aasta alguses. Esimesed prooviuuringud tehti 2012. aasta kevadel ning 2013. aastal avati teenus kogu riigis kasutamiseks. Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)?

Veebiandmebaasil põhinev veebiteenus

Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

- Esimese ja teise taseme hariduses töötavad Soome õpetajad - Õpetajate enesehindamine - Kolm moodulit: e-õppe kultuur, seadmed ja tarkvara, IKT-oskused

Kes ja millal vastab küsimustikule? Õpetajad vastavalt oma soovile, valdavalt üks kord aastas või pärast IKT-ga seotud meetmete rakendamist. Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

145 küsimust, sh 10 küsimust küsimustiku kvaliteedi kohta, mõned küsimused vastaja valitud seadmete ja tarkvara kohta ning umbes kümme küsimust taustateabe kohta (kool, kus õpetaja töötab jne). Ainult taustateabe küsimused on kohustuslikud. Praktikas vastab enamik õpetajaid kõigile küsimustele. Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega?

- Tulemusi saab vaadata igal ajal kalendriaasta jooksul. - Võimalik on teha võrdlusi varasemate tulemustega. Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

- Veebiliideses ei saa vaadata küsimusi, mis võimaldavad seostada vastuseid konkreetsete isikutega. - Iga vastaja saab võrrelda oma tulemusi oma kooli, linna, sama aine või kooliastme õpetajate või kõigi vastajatega. - Võrdlusandmeid esitatakse ka küsimustiku täitmise ajal pärast seda, kui vastaja on küsimuse vastuse sisestanud. - Sama organisatsiooniga seotud töötajad saavad vaadata raporteid, mis annavad ülevaate vastuste jaotumisest koolide, linnade või nende kombinatsiooni lõikes. Vastajate anonüümsuse kaitsmiseks avaldatakse need üksnes juhul, kui on laekunud vähemalt viis vastust.

76

Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud? 151 kohalikku omavalitsust / 330st 1267 kooli / 2800st 13 540 vastajat / 50 000st

Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)?

Ei

Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)?

Teavet kasutatakse Soome IKT poliitika kujundamiseks koolides

Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud? Meie eesmärk on jõuda kõigi Soome koolide ja kohalike omavalitsusteni, kuid praktikas otsustavad koolid ja kohalikud omavalitsused (mõnel juhul ka õpetajad ise), kas nad soovivad osaleda.

Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Oleme küsimustikku mõned korrad ajakohastanud, aga kindlat korda selle jaoks ei ole.

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne? Mõned publikatsioonid: Heikki Sairanen ja Mikko Vuorinen. „Opetusteknologian käytön trendit”. Tuovi 12: Interaktiivinen tekniikka koulutuksessa 2014-konferenssin tutkijatapaamisen artikkelit. 2014. Jarmo Viteli, Heikki Sairanen ja Mikko Vuorinen. „The building blocks of a working digital culture: The case of some Finnish schools.” World Conference on E-Learning in Corporate, Government, Healthcare, and Higher Education. Vol. 2013. No. 1. 2013. Jarmo Viteli. „Teachers and Use of ICT in Education: Pilot Study And Testing of the Opeka System.” In Jan Herrington et al. (Eds.), Proceedings of World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications 2013 (pp. 2326-2346). Chesapeake, VA: AACE. Heikki Sairanen, Jarmo Viteli ja Mikko Vuorinen. „Laitteiden ja ohjelmistojen käyttö suomalaisissa kouluissa vuonna 2012.” (2013). Heikki Sairanen ja Mikko Vuorinen. „Opetusteknologian kartoittimen kehittäminen ja arviointi.” Tuovi 10: Interaktiivinen tekniikka koulutuksessa 2012-konferenssin tutkijatapaamisen artikkelit (2012): 22. Heikki Sairanen, Mikko Vuorinen ja Jarmo Viteli. „Collecting and Using Data to Develop Digital Learning Culture at School”, esitelty TEPE 2013 konferenssissa

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave

77

Vensters voor Primair en Voortgezet Onderwijs (Vensters) Teabe esitasid Maartje Meuwissen ja Bruno Emans

Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)? www.scholenopdekaart.nl, hollandi keeles Vensters voor Primair en Voortgezet Onderwijs, kõigi esimese ja teise taseme koolide aruandekohustuse ja läbipaistvuse veebipõhine töövahend

Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud? Madalmaade esimese taseme hariduse nõukogu (www.poraad.nl) Madalmaade teise taseme hariduse nõukogu (www.vo-‐raad.nl) Korraldustegevus sihtasutuses Schoolinfo (www.schoolinfo.nl) Maartje Meuwissen, maartjemeuwissen@schoolinfo.nl Bruno Emans, bruno@emans.nl Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad? Esmased sidusrühmad: kõik koolid Esmane sihtrühm: lapsevanemad, õpilased, avalikkus Teisesed sidusrühmad: haridusministeerium, haridusinspektsioon, muud Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid?

Ajalehed ja muud meediaväljaanded koostasid koolide pingeridasid. („Millised on Madalmaade parimad ja halvimad koolid?”) Andmete kiire kättesaadavus ilma kooli osaluseta www.scholenopdekaart.nl on haridussektori vastureaktsioonina tekkinud algatus, mille eesmärk on saada tagasi kontroll andmete üle. Süsteem loob läbipaistvust ning võimaldab aru anda Madalmaade kõigi koolide kvaliteedinäitajate ja tegevuspõhimõtete kohta. Sellega on loodud haridusteabe jaoks ühine „kullaproov”. Raamistiku haldajad on koolid ise. Nemad otsustavad, millist teavet ja kuidas esitatakse. Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad? 2008: arendustegevuse algus 2011: teise taseme hariduse kaetus kogu riigis Praegune seis: teise taseme hariduse puhul stabiilne, tegeletakse esimese taseme hariduse kogu riiki hõlmava kaetuse saavutamisega, regulaarne ajakohastamine Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)?

Keskne andmebaas koos veebipõhise süsteemiga, mis võimaldab koolidel lisateavet esitada. Tulemused avaldatakse avalikul veebisaidil. Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Madalmaade kõigi koolide tegevuspõhimõtete ja saavutustega seotud aruandlus ja läbipaistvus Esimese taseme (6000) ja teise taseme (1360) koolid Kakskümmend standardnäitajat, mis katavad palju erinevaid teemavaldkondi: õpilaste arv, eksamitulemused, õpilaste rahulolu, vanemate rahulolu, õpetajaskonna kirjeldus, rahaline olukord, partnerlused, kooli õppekava jne. Koolid saavad ennast riiklikul veebisaidil tutvustada kahekümne standardse näitaja alusel, millele lisatakse võrdlusandmed.

78

Arvandmed esitatakse koos kooli selgitusega. Lisaks avalikule veebisaidile on ka koolidele endile mõeldud turvaline veebisait, mis sisaldab rohkem teavet ja võrdlusandmeid (juhtimisalast teavet). Põhimõtted: 1) teavet esitatakse kooli tasandil (avalikkusele nähtaval kujul); 2) esitatav teave on lihtne, aga täpne; 3) koolid esitavad oma tulemuste kohta „digitaalse” raporti; 4) andmed võimaldavad alustada dialoogi sidusrühmadega ning teha parenduste tegemiseks vajalikke võrdlusi; 5) esitatav ülevaade on õiglane ja tasakaalustatud (20 erilaadilist näitajat). Kes ja millal vastab küsimustikule? Kesksed andmed: haridusministeerium, haridusinspektsioon, kaks korda aastas. Muud andmed: koolid, standardperioodidel õppeaasta jooksul. Kaks põhimõtet: võimaluse korral kasutada olemasolevaid andmeid; vähendada koolide korduvat küsitlemist (ja seeläbi töökoormust). Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

20 näitajat koos kesksete andmete ja kooli andmetega. Koolid saavad valida esitatava teabe põhjalikkuse astme ning võivad andmetele lisada oma kirjeldusi ja selgitusi. Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega?

Jah, koolide jaoks lihtsalt kasutatavates raportites kasutatakse standardina ajaloolisi võrdlusi kuni viie aasta kohta. Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

20 näitajat on avalikud ja sisaldavad võrdlusandmeid. Sihtrühmaks on lapsevanemad, õpilased ja haridusteemadest huvitatud avalikkus. Tõene vaidlustamatu ja ajakohane teave võimaldab parandada sidusrühmade vahel toimuvat dialoogi poliitika ja saavutuste teemal. Tundlik ja põhjalikum juhtimisalane teave on kättesaadav ainult koolidele. See osa sisaldab veel rohkem võimalusi võrdlusanalüüside ja võrdluste tegemiseks. Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud?

>95% teise taseme koolidest 88% esimese taseme koolidest Kesksed andmed: 100% Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)?

Kesksed andmed avaldatakse kõigi koolide kohta. Muus osas on töövahendi kasutamine vabatahtlik, kuigi esineb kolleegide ja avalikkuse surve. Osalevad koolid saavad juurdepääsu põhjalikumale juhtimisalasele teabele. Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)?

Jah, sellel on tugevad poliitilised komponendid: Süsteemis on kajastamist leidnud teatud poliitikad (nt „õpetamisaeg”). Raamistik annab teavet Madalmaade nõukogudele ja ministeeriumile, kes saavad otsuseid teha õigete ajakohaste ja vaidlustamatute andmete alusel. Andmeid saab välja võtta uute poliitikate algatamiseks.

79

Võimaldab vähendada koolide korduvat küsitlemist (valitsuse, nõukogude, uurimisasutuste, inspektsiooni poolt). Vähendab koolide halduskoormust. Võimaldab tõhustada koolide inspekteerimist. Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud?

100%, rakendatakse ennetavaid algatusi kõigi koolide kaasamiseks ja nende abistamiseks töövahendi kasutamisel. Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Keskendutakse süsteemi stabiilsusele, seda hinnatakse, täiustatakse ja ajakohastatakse pidevalt. Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne? Lõppes koolide järjestamine üleriigilistes meediaväljaannetes. Kohalike omavalitsuste veebisaidid suunavad lapsevanemaid saidile www.scholenopdekaart.nl Juhtkondade ja õpilaste hindamissüsteemides kasutatakse meie võrdlusaluseid. Meie platvormil on otsene võrguühendus inspektsiooni veebisaidiga. Partnerlussuhted uurimisasutustega. Teie arvates vajalik ja oluline muu teave Saadaval on täiendav esitlus koos slaididega.

80

LIKA Teabe esitas Jan Hylen Mis on küsimustiku / veebipõhise töövahendi täisnimi ja veebiaadress(id)?

Ledning, Infrastruktur, Kompetens, Användning – LIKA (Juhtimine, taristu, pädevus ja kasutamine), http://lika.skl.se/ Milline organisatsioon on algatuse taga? Kes on kontaktisikud?

Eestvedaja on SALAR (Rootsi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit). Kontaktisik on Johanna Karlén, johanna.karlen@skl.se Kes on väljatöötamisse/rakendamisse kaasatud arendajad/sidusrühmad?

Väljatöötamisega tegeleb SALARi tellimusel konsultatsioonifirma Governo. Väljatöötamisega seotud sidusrühmade hulgas on ka riiklik haridusagentuur ja digiteerimiskomisjon Mis on projekti taust? Kas see põhineb mõnel kontseptuaalsel raamistikul? Kas sellel on eelkäijaid?

Taustaks on valitsuse ja SALARi vahel sõlmitud kokkulepe. SALARi ülesanne on välja töötada raamistik, mis aitaks koolidel ja omavalitsustel koostada muudatuste juhtimise ja pideva hindamise strateegiaid. Lisaks peab ta toetama koolide hindamis-, planeerimis- ja prioriseerimistegevusi digivaldkonnas. Eelkäijaid ei ole. Mis on arenduse/rakendamise algus- ja lõppkuupäevad?

Arendus algas 2013. aasta sügisel. Rakendamine algas 27. augustil 2014. Millises vormis küsimustikku kasutatakse (veebiandmebaas, paberkujul, muu)?

Veebiandmebaas

Milles seisneb selle põhisisu (esitage lühikirjeldus, nimetage hõlmatud haridussektorid, geograafiline katvus, kas tegemist on enesehindamise, eneseanalüüsi, välise hindamise vm töövahendiga jne)? Millele keskendutakse (nt IKT õppetöösse lõimimine, innovatsioon, avatus, pedagoogiline tegevus, muu)?

Põhisisu on seotud juhtimise, taristu, pädevuse ja kasutamisega. See on ette nähtud kasutamiseks koolides. Seda võivad kasutada kõik Rootsis (või välisriikides) asuvad koolid. Eesmärk on koole juhendada, kuidas nad peaksid oma meetmeid (pädevuse arendamine, taristu arendamine, pedagoogiline arendamine jne) prioriseerima. Töövahend annab automaatset tagasisidet järgmisel kujul: „Alustada võiks valdkonnast ... ja esimesed tegevused võiksid olla ...” Töövahendit täiendab veebipäevik, mis sisaldab küsimusi ja vastuseid, videolõike projektijuhi selgitustega küsimustiku täitmisele järgnevate sammude kohta, teavet töövahendi abil toimuva koolide kogemustevahetuse kohta jne, http://lika.sklblogg.se/ Kes ja millal vastab küsimustikule? Kooli direktor. Endale sobival ajal. Mitu küsimust küsimustik kokku sisaldab? Mitu nendest on kohustuslikud? Milliseid hindamisskaalasid kasutatakse?

Kokku 78 küsimust. Ükski ei ole kohustuslik. Skaalal on viis astet: ei ole planeeritud, planeeritud, alustatud, peaaegu lõpetatud, saavutatud. Kas tulemusi saab hiljem vaatamiseks salvestada? Kas tulemusi saab võrrelda oma varasemate tulemustega?

Jah. Jah

Kellel on juurdepääs tulemustele? Kuidas nad neid kasutada saavad? Kas küsimustik / veebipõhine töövahend võimaldab organisatsiooni/iseenda võrdlemist teistega?

Kasutaja saab otsustada, kellele ta juurdepääsu lubab. See võib olla ainult kasutaja ise või tema kool, aga soovi korral saab tulemusi anonüümselt jagada ka ülejäänud riigiga. Kooli tulemusi ei saa teistega võrrelda internetis, aga seda saab teha kohalikus arvutis. Mitu haridusorganisatsiooni/üksikisikut on seni küsimustiku täitnud / veebipõhist töövahendit kasutanud?

Prooviperioodil (Spring 2014) kasutasid töövahendit 18 omavalitsuse koolid. Kas küsimustiku täitmise / veebipõhise töövahendi kasutamisega kaasneb haridusorganisatsioonide/isikute jaoks mingeid tagajärgi (nt stiimulid, sanktsioonid jne)?

Ei, see on täiesti vabatahtlik.

81

Kas küsimustik / veebipõhine töövahend on seotud mõne hariduspoliitilise meetmega (piirkonna, riigi, Euroopa tasandil)?

Ei

Kui suurele osale teie piirkonna/riigi haridusorganisatsioonidest/isikutest on küsimustik/töövahend mõeldud? 100% riigi koolidest

Kas on olemas küsimustiku / veebipõhise töövahendi ajakohastamise kord? Kui jah, siis kuidas ja kui sageli seda tehakse?

Minu teada mitte

Kas on seotud publikatsioone, hindamisaruandeid, veebiressursse jne? On olemas veebipõhised juhendid, mis aitavad koolidel töövahendit kasutada. Samuti on olemas eespool nimetatud veebipäevik http://lika.sklblogg.se/

Teie arvates vajalik ja oluline muu teave

Kust saab ELi väljaandeid? Meie väljaandeid saab EU Bookshopist (http://publications.europa.eu/howto/index_en.htm), kus saate esitada tellimuse valitud müügiesindajale. Väljaannete talitusel on ülemaailmne edasimüüjate võrgustik. Nende kontaktandmete saamiseks saatke faks numbrile (352) 29 29-42758.

Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastuseid Euroopa Liitu käsitlevatele küsimustele. Tasuta infotelefon (*): 00 800 6 7 8 9 10 11 (*) Mõned mobiilioperaatorid ei luba kõnesid 00 800 algavatele numbritele või küsivad nende eest tasu. Internetis on avaldatud palju lisateavet Euroopa Liidu kohta. Seda saab vaadata Euroopa serverist http://europa.eu

doi:10.2791/54070 ISBN 978-92-79-54005-9

Teadusuuringute Ühiskeskuse missioon Komisjoni teadusasutusena on Teadusuuringute Ühiskeskuse missioon pakkuda ELi meetmete toetamiseks sõltumatut tõenduspõhist teadus- ja tehnikaalast tuge kogu poliitikatsükli vältel. Keskus tegeleb tihedas koostöös poliitika peadirektoraatidega ühiskonna olulisemate väljakutsetega ja ergutab innovatsiooni, töötades välja uusi standardeid, meetodeid ja töövahendeid ning jagades ja edastades oma oskusteavet liikmesriikidele, teadlastele ja rahvusvahelistele partneritele. Ühiskonna teenimine Innovatsiooni ergutamine Õigusloome toetamine

LF-NA-27599-EN-N