Detsember 2011 / nr 14

Aasta viimasel kuul võtame kokku tähtsamad

projektid: uue arengukava, toimunud

teabepäevad ja Reumafoorumi sisulise

p o o l e . Te r v i s e r u b r i i g i s j a g a b

toitumisspetsialist Eva Leedo nõuandeid

soola tarbimisest. Ühinguid esindab

Põlvamaa Reumaliit, kes oma pika

tegutsemisaja jooksul on jõudnud nii mõndagi

korda saata.

Niigi kiirel jõuluajal on meil Teile mitu põnevat

üleskutset. Oleks ju tore alustada uut aastat

kruiisiga Läänemerel? Selleks polegi muud

vaja, kui anda tagasisidet Kuukirja vormist,

stiilist ja sisust juba ettevalmistatud

küsimuste kaudu, mille leiab ERL kodulehelt

ja eelmisest Kuukirjast.

Veel toredam oleks võita 2000 eurot koos

reisiga Berliini EULARi kongressile?

Nimelt on käes uus Stene Prize

esseekonkurss, mille teemaks „Kuidas

toime tulla liikumisraskustega reumahaige

igapäevaelus”. Essee ongi mõeldud

patsientidele, kes iga päev seisavad silmitsi

erinevate liikumisraskustest tulenevate

väljakutsetega, kuid sellest hoolimata on

positiivselt meelestatud ja kirjutades sellest

essee, valmis inspireerima ka teisi. Kirjatöö

tuleb esitada eesti keeles ja pikkuseks on 2

lehte arvutikirja. Täpsemad reeglid leiate

Kuukirjast ja ERL kodulehelt. Tähtajani on

jäänud vaid mõned nädalad, seega tasub

kiirustada.

Tegusaid jõule ja

k a u n i s t

aastavahetust.

Grete Põldemaa,

Kuukirja toimetus

Käes on järjekordne iga-aastane EULARi poolt

korraldatav esseekonkurss, mida korraldatakse

aktiivse ühiskonnategelase Edgar Stene auks,

kes hoolimata raskest anküloseerivast

spondüliidist osales aktiivselt reumatoloogide ja

patsientide vahelise koostöö arendamises.

Teemaks on:

„Kuidas toime tulla liikumisraskustega

reumahaige igapäevaelus”

(“Overcoming the challenges of getting around

with a rheumatic or musculoskeletal disease”)

Essee teema on ühenduses EULARi poolt

käsitletava suurema teemaga: füüsiline aktiivsus

ja reumaatilised haigused.

Stiil:

Essee sisu võiks lugejale anda ülevaate, kuidas

tulete toime väljakutsetega oma kodus liikumisel,

tööleminekul, osalusel sotsiaalses elus, sõprade

ja perega kokkusaamistel või näiteks kinno või

puhkusele minekul. Eesmärk on leida

inspireerivaid näiteid Teie elust.

Sisu peab olema lähtuv isiklikust kogemusest,

kirjeldades elu reumaatilise haigusega. Essee

võib kirjeldada näiteks patsiendi tundeid

haigusega võitlemisel, sotsiaalhoolekannet,

haiguse mõju pereelule ja karjäärile jne.

STENE PRIZE 2012 ESSEEKONKURSS

Reeglid:

Essee ei tohi ületada 2 A4 lk ja peab olema

kirjutatud eesti keeles.

Tekst peab olema esitatud masinkirjas,

meilina saates wordi-failina (Arial 12,

reavahe 1, normaalraamid).

Esseele tuleb lisada autori kontaktandmed, 1-4

teemakohast pilti autorist, informatiivsed

andmed autorist(vanus, amet, perekonnaseis,

kodulinn või küla, samuti - kust oled saanud

informatsiooni Edgar Stene konkurssi

toimumisest ja miks otsustasid osaleda), luba

essee avaldamiseks.

Osaleja peab olema reumaatilise haiguse

põdeja ja vähemalt 16 aastat vana.

Osaleda ei tohi r i ikl ike patsiendi -

organisatsioonide või teadusliitude töötajad.

Auhind:

Auhinnarahaks on 2000 EUR. Auhinna

üleandmine toimub EULAR 2012

kongressi toimumise paigas Berliinis.

Samuti katab EULAR sõidukulud ja 4 ööd

hotellis ning tagab kutse gala

õhtusöögile.

TÄHTAEG: 31.12.2011

E s s e e s a a t a a a d r e s s i l e

reuma@reumaliit.ee. Küsimuste korral

helistada + 372 534 355 01

Võitja kuulutatakse välja 15.03.2012.

ÜLEVAADE ERL PROJEKTI „EESTI REUMALIIDU ARENGUKAVA JA

VISUAALSE IDENTITEEDI UUENDAMINE“ ARENGUST

Eesti Reumaliit (ERL) esitas Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (KÜSK) projekti „Eesti

Reumaliidu arengukava ja visuaalse identiteedi uuendamine“ rahastamiseks taotluse ja

käesoleva aasta veebruarikuu alguses sai leping osapoolte allkirjad.

Ülle Kullamaa, ERL juhatuse liige, arengukava koordinaator

Projekti põhieesmärgid on:

ERL liikmete programmi arendamine ja

arengukava koostamine;

Kodulehekülje, Facebook’i ja e-Kuukirja

arendamine.;

Uue korporatiivse identiteedi (CVI)

loomine.

Tänaseks on projekti raames tegeldud

aktiivselt uue kodulehe arendusega, Facebooki

fänni lehe loomise ning e -Kuukir ja

väljaandmisega. Tegevused on toimunud

korrapäraselt ning tänu sellele on hetkeseisuga

ERL-i liikmete informeeritus oluliselt parem kui

aasta tagasi. Lisaks võtsime 20. aastapäeva

puhul pidulikult üheskoos vastu uue logo, mis

kajastab sisemisi arenguid ka välispidiselt.

Eelmise aasta esseekonkurssi võitja norralanna Lill

Due sai 19-aastaselt diagnoosiks anküloseeriva

spondüliidi. Enne seda jõudis ta end Rootsi

Kuninglikus Balletis Tuhkatriinuks tantsida. Äge

haigus nõudis noorukilt puusaliigeste vahetust, kuid

praeguseks tegeleb noor ema treeneritööga ja võitleb

igapäevase treeninguga haiguse vastu.

2

Arengukavast

Arengukava koostamise käigus viisime läbi

uuringu, korraldasime koolitusi ja kohtusime

riigiasutuste ametnikega. Märtsist maini

läbiviidud küsitluse ülesandeks oli välja selgitada

organisatsiooni hetkeolukord – tugevused,

nõrkused, ohud ja võimalused ning liikmete

ootused. Saadav info oli kasutusel uue

arengukava koostamisel. Saadud tulemusi sai

tutvustatud liikmetele juunikuus, ERL

Suveseminaril.

Augustis kohtusime arengukava eksperdi Kaidi

Holmi’ga Juhatuse Kompetentsikeskuse OÜ-st,

kellelt saime juhtnöörid järgnevateks

tegevusteks. 8.septembril toimus esimene

töögrupi koosolek, kus projekti üldjuht tutvustas

edaspidist tegevuskava, mis oli jaotatud kolme

etappi. Töögruppi oli kutsutud kõigi

l i ikmesühingute esindajad, juhatuse,

tegevmeeskond ja revisjonikomisjoni liikmed.

Et me kõik vajasime arengukava koostamisel

juhendamist, pakkus ekspert Kaidi Holm I

etapina organisatsiooni enesehindamise ja

juhtimisalast koolitust. 22-23.septembril

toimunud koolituse käigus tutvusime MTÜ

toimimise ja juhtimise põhimõtetega ning

juriidiliste alustega. Analüüsi koostamisel

andsime hinnangu organisatsiooni ja selle

juhtorganite senisele tegevusele ning

tuvastasime valdkonnad, kus saaks midagi teha

paremini.

E n e s e h i n d a m i n e h õ l m a s k ü s i m u s i

organisatsiooni senisest strateegiast,

tegevustest n ing samut i juhtorgani

moodustamisest, funktsioonidest ja toimivusest.

Enesehindamises, aga ka arenguvajaduste

kaardistamises osalesid nii juhatuse liikmed,

tegevmeeskond, revisjonikomisjoni liikmed kui

liikmesühingute juhid/esindajad, kokku 21

inimest.

6. oktoobril Tartus sai kokku väike

töögrupp (Aime Kindlam, Ingrid

Põldemaa, Terje Karp, Ülle Kullamaa,

Marek Jaakson, Tiina Jasinski; Hele

Lemetti), kes püüdis leida vastuseid

kaheksale väga olulisele küsimusele.

Otsustat i teha et tepanek ERL

arengukava koostada 10 aastaks,

arutati ERL eesmärke, selgeks saada,

kelle vajadustega peaks ERL oma

tegevuses arvestama.

Teise etapina sai teoks organisatsiooni

strateegia koostamine. 19.oktoobril

toimunud õppepäeval osalesid kõik

es imeses etap is kaasa löö jad.

Strateegia koostamisel arutasime

järgmisi valdkondi: organisatsiooni

miss ioon , v is ioon , väär tused ,

tegevusvaldkonnad, töö liikmetega ja

l i i k m e t e ü h i s t e g e v u s ,

kommunikatsioon, juhtimismudel,

rahastamismudel, koostöövõrgustikud.

Novembri keskel saatsime valmiva

arengukava tööversiooni töögrupis osalejatele

tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks.

Tagasisidena saime ka paar ettepanekut.

Tallinnas 28.novembril arutasime väikeses

töögrupis (Ülle Kullamaa, Marek Jaakson,

Ingrid Põldemaa, Kristi Mustkivi) valmiva

arengukava sõnastust ja struktuuri.

III etapina toimub 09.12.2011 ERL Üldkogul

arengukava lõplik arutelu ja kinnitamine.

Arengukava valmimine on olnud väga aja- ja

töömahukas.

Tänan kõiki kes selle dokumendi

väljatöötamisel osalesid: pr. Kaidi Holm’i,

juhatuse esimeest Ingrid Põldemaa’d,

juhatuse li ikmeid, tegevmeeskonda,

revisjonikomisjoni liikmeid ja liikmesühingute

juhte/esindajaid.

Arengukava täpsema sisu ja plaanide

elluviimisega hoiame teid Kuukirja

vahendusel kursis edaspidigi.

3

Tartu Reumaühingu liikmed Tiina Jasinski ja Hele Lemetti osalesid 23. novembril 2011

Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud rehabilitatsiooniteenuse osutajate infoseminaril

Tartus Maarjamõisa Polikliinikus, kus räägiti kuulmispuuetega inimestest,

taastumiskursusest Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses, sotsiaaltöötaja rollist,

RFK rakendamisest, rehabilitatsiooniteenuse halduslepingust ja järelvalvest, kohalike

omavalitsuste ja töötukassa rollist.

Puuetega inimeste seisukohast tegi emotsionaalse ettekande ajakirjanik Tiina Kangro.

Päeva lõpul oli võimalik osaleda ringkäigul SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku,

Kõrvakliiniku ja Lastekliiniku rehabilitatsioonikeskustes.

Ettekanded on leitavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel:

http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/riigi -rahastatavad-teenused/

rehabilitatsioon/infopaevad-ja-koolitused.html

Hele Lemetti, Tartu Reumaühing

REHABILITATSIOONITEENUSE OSUTAJATE SEMINAR TARTUS

Kõigepeal tutvustas Avatud Eesti Fondi juhataja

Mall Hellam programme ja selle raames

toetatavaid projekte, tegevusi. Seejärel andis

Norra Välisministeeriumi esindaja Torill

Johansen ülevaate rahastusvõimalustest

eelarveprioodil 2009-2014.

Peale põgusat kohvipausi jagati kõik

mittetulundussektori esindajad 5 töögruppi: 1)

MTÜ vajadused, 2)kuidas parandada

ühenduste tegutsemissuutl ikkust, 3)

inimõigused, 4) sotsiaalne kaasatus ja 5)VÜF

uus periood.

VABAÜHENDUSTE FONDI ARUTELU

21. novembril toimus Nordic Hotel Forumi Siriuse konverentsisaalis Avatud Eesti Fondi

kutsel vabaühenduste programmi arutelu.

Eesti Reumaliitu esindas tegevjuht Marek Jaakson.

Osalejad tööhoos. Foto

autor Kaarlo Kosesson.

4

Töögruppidel kulus tulistes vaidlustes aega

kuni 1,5 tundi, mille järel anti ülevaade töögrupi

arusaamast, kuidas antud teemadega Eesti

ühiskonnas lood on.

Allakirjutanu osales töögrupis, mille arutelu

teemaks oli: “Kuidas parandada ühenduste

tegutsemissuutlikkust?”. Kohati kippusid

vaidlused päris tuliseks, kuid lõpptulemusena

jõuti siiski konsensusele ja esitati ühised

seisukohad. Kui Eesti riik soovib, et tema

vabaühendused oleksid jätkusuutlikud, siis

tuleks eelkõige tähelepanu juhtida järgmistele

asjaoludele, nagu näiteks, et MTÜ-d peaksid

olema nähtavamad meedias, mis eeldaks

eelkõige MTÜ võtmeisikute ja juhtide

meediasuhtluse alast koolitust. Samuti jõudi

järeldusele, et programmi raames võiks Avatud

E e s t i F o n d p a k k u d a r o h k e m

mentorlusprogramme, mis suurendaks MTÜ-

de mõju ja laiendaks haardeulatust. Suurt osa

MTÜ-de töös mängivad vabatahtlikud, kuid et

vabatahtlike süsteem oleks jätkusuutlik, tuleb

leida piisavalt vahendeid vabatahtlike töö

koordinaatori tarvis.

Samuti kurdeti, et projekti elluviimisperioodid

on väga lühikesed ja puudub rahastajapoolne

paindlikkus. Ühe variandina pakuti välja, et

projekti taotluste vastuvõtmine võiks olla

kahetasandiline, mis tähendab, et kui esimesel

taotlemisel leitakse projektis puudusi, siis on

võimalus rahastajaga arutada ja mingiks

tähtajaks need puudused likvideerida ja

seejärel saata taotlus uuesti.

Vajaduste töögrupp leidis, et oluline on

tihedam koostöö ja üksteise kaasamine, eriti

esindajate kaasamine maapiirkondadest.

Samuti võiks olla suurem toetus erinevate

ekpsertide kaasamiseks (mõjude analüüs).

Arutleti ka teemal, et MTÜ-de igapäevane

juhtimine vajaks püsivat rahastust, et säilitada

ühenduste jätkusuutlik areng.

Inimõiguste vallas toodi välja, et oluline on

teadlikkuse tõstmine ühiskonnas, eelkõige

selgitada millest üldse jutt, kui räägime

inimõigustest. Ühe punktina toodi välja

positiivse kuvandi loomise vajadus

inimõiguste teemadel rääkides.

Sotsiaalne kaasatus on eriti oluline

teema, mi l lega vabaühendused

igapäevaselt tegelevad. Arutelul peatuti

eelkõige laste, narkoennetuse ja

kaugvanemluse teemadel. Mõistagi on

sotsiaalse kaasatuse sihtrühmadeks

perevägivalla ohvrid, muukeelne

elanikkond, alaealised emad, üksikud

va n u r i d , t ö ö t u d , e l u h e id i ku d ,

erivajadustega noored jms. Üheskoos

mõisteti, et tuge vajavad järgmised

tegevused nagu koo l i tused ja

nõustamised, ühenduste liikmete pidev

k o o l i t a m i n e , t u g i v õ r g u s t i k u d ,

töökohtade loomine, laste vabaaja

organiseerimine jne. Samuti tuleb

rõhutada kohalike omavalitsuste

omapära ja sellega arvestada.

Vabaühenduste Fond jätkab uut

eelarveperioodi ja seoses sellega tehti

ettepanekuid jätkata samalaadsete sisukate

infopäevade korraldamisega, kus lisaks

asjalikule infole on võimalus sõlmida ka

erinevaid kontakte, mis suurendavad

vabaühenduste omavahelist koostööd.

Rõhutati ka raamatupidamispoole jäikust, mis

pahatihti jätab varju projektide sisulise poole.

Marek Jaakson

5

10. REUMAFOORUM

Meie liit tähistas oma 20. tegevusaastat väärika 10.

Reumafoorumiga 28. oktoobril Tallink Spa & Conference hotellis.

Kohale olid tulnud meie liikmed, partnerid, külalised ja ametnikud

lähedalt ja kaugelt, kokku ligi 100 inimest. Sel aastal pöörasime

tähelepanu eeskätt koostööle ning läbiviidud kahele uuringule,

mis tõid välja tänapäevase ravi vajalikkuse töövõime säilitamisel.

Ingrid Põldemaa, ERL juhatuse esimees

Päeva juhatas sisse pressikonverents, mis

kandis nime „Koostöö parema tuleviku nimel“.

Ettekanded andsid ülevaate foorumi

põhiteemadest ning ajakirjanike huvi oli suur,

mida näitas ka hilisem meediakajastus.

Päeva esimene pool oli pühendatud

tänapäevase rav i o lu l i suse le n ing

kättesaadavusele. Päeva juhatas sisse EV

Sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes pidas

oluliseks selles valdkonnas läbiviidud uuringuid

ning nende tulemusi. Väga sisuka ja ülevaatliku

ettekande tegi dr. Tõnu Peets. Ettekande põhjal

saab öelda, et nii tema kui ka erialaselts tunneb

suurt muret haigete heaolu pärast. Eesti

Haigekassa ravimiosakonna juhataja Kaie Mõtte

andis lootust tänapäevase ehk bioloogilise ravi

eelarve suurenemise osas vähemalt 28%

ulatuses. Kahjuks on juba 4 aastat tagasi lükatud

reumatoidartriidi e. kroonilise liigesepõletiku

puhul ravi alustamise kr iteer iumide

formuleerimist. Need on hetkel Euroopa kõige

karmimad. Ettekandeid toetasid kaks läbiviidud

u u r i n g u t . E s i m e s t u u r i n g u t

„Töövõimeline Eesti?“ oli tulnud ette

kandma Work Foundationi uuringu

läbiviija Ksenia Zheltoukhova. Uuringu

üheks tulemuseks oli väga tõsine

sõnum – 59% töövõ ime l i ses t

elanikkonnast kannatab pikajalise luu-

või lihaskonna vaevuse all.

Teise uuringu „ Liigesepõletike haigus-

j a m a j a n d u s l i k k o o r m u s

Eestis“põhisõnumeid edastas Ain

Aaviksoo Poliitikauuringute Keskusest

Praxis. Kogutud andmetest tuli välja, et

Eesti riik kulutab ravile ja taastusravile

t u n d u v a l t v ä h e m k u i

töövõimetuspensionitele. Praxise uuringu

jätkuna toimuvad Mõttehommik ja mitmed

kohtumised.

Uuringutulemuste resümee juhatas sisse

järgmise, taastusravi teema, mida oli tulnud

ette kandma meie armastatud spetsialist dr.

Eve Sooba. Olukord on tõsine – spetsialiste

napib ning taastusravi kättesaadavus halb.

Reumaatilistele haigetele on taastusravi

ülioluline aktiivravi osa ning peaks olema

kõikide jaoks kättesaadav võrdsetel alustel.

Reumafoorumil sõnavõtjad: vasakult

reumatoloog dr Oivi Aakre, Ingrid Põldemaa

ja Rootsi Reumaliidu esindaja David

Magnusson. Foto: Eesti Reumaliit.

6

Päeva viimases osas vaatasime tagasi Eesti Reumaliidu 20

tegevusaastale ning toreda südamesse mineva ettekande oli

valmistanud pikaajaline juht dr. Oivi Aakre. Tänu tema entusiasmile

ja pühendumisele on meie liit tugev ja tegus ka 2011. aastal. Sõna

said ka meie katusorganisatsioonide - Eesti Mittetulundusühingute

ja Sihtasutuste Liidu, Euroopa Reumavastase Liiga ning Rootsi

Reumaliidu esindajad. Päeva lõpus andsime üle tänukirjad liidu

töösse olulise panuse andnud inimestele. Neid oli kolm – Oivi

Aakre, Maire-Liis Hääl ning prof. Reinhold Birkenfeldt. Viimastel

aastatel on meie toetajate panus oluliselt tõusnud ning pidasime

oluliseks anda tänukirjad meie 2010.—2011. aasta

kuldsponsoritele. Neid oli kokku 3: Roche, Abbott ning MSD.

Päeva lõpetas ühine õhtusöök ning kaunid muusikahelid. Oli

tore ja sisukas päev. Suur tänu kõigile!

Reumafoorum sai teoks tänu paljudele partneritele ja

toetajatele. Hea traditsioonina teeme korraldamisel koostööd

Eesti Reumatoloogia Seltsiga, kes oli ka sel aastal suureks

abiks. Kaugemalt olid meid toetama tulnud EULAR-i ja Rootsi

Reumaliidu, SLE-Yhdistys ry esindajad. Täname ka Tallink

Conference & Spa Hotelli sooja vastuvõtu ning hea koostöö

eest.

Täname rahalise toetuse eest Hasartmängumaksu Nõukogu,

kuldsponsoreid Roche, Abbotti ja toetajaid Merck Sharp &

Dohme, GlaxoSmithKline. Tänukirja saajad:

Reinhold Birkenfeldt ja

Oivi Aakre. Foto: ERL

Maire-Liis Hääl tänukirja

vastu võtmas. Foto: ERL

Ingrid Põldemaa

EUROOPA REUMAVASTASE LIIGA SÜGISKONVERENTS 24-27. NOVEMBER

2011 ATEENAS

Sel aastal oli konverentsi teemaks „Parane liikudes“ (ingl k. move to improve). Eestist osalesime

kolmekesi: mina—Ingrid Põldemaa , Ülle Kullamaa ning rahvusvahelise noortegrupi esindajana

Kristi Mustkivi. Selles numbris anname ülevaate ettekannetest ning üldkoosolekust, järgmises

numbris juba töötubadest.

Ingrid Põldemaa, ERL juhatuse esimees

Grupitööd olid kombinbeeritud loengutega. Uus

EULAR-i president Maxime Dougados tegi

ettekande osteoartroosist tingitud piirangutest

ning ravivõimalustest. Osteoartroos on

vananeva ühiskonna üha suurenevaks

probleemiks. Ennetamise seisukohast pidas

doktor eriti oluliseks kehakaalu jälgimist,

tervislikke eluviise ning traumade ennetust.

Pariisi ooperi balletitrupis läbiviidud uuringu

tulemusena vajavad 40% tantsijatest 60.

7

eluaastal puusaliigese endoproteesimist. Enamus patsiente ravitakse esmatasandil ehk

perearsti juures. Farmakoloogilise e. medikamentoosne ravi valik sõltub suuresti haiguse

ulatusest – kas haaratud on vaid mõned liigesed või kogu keha ning kas tegemist on kaasuva

haigusega. Tihti kasutatakse kombineeritud ravi. Doktor Dougados tõi probleemina välja seda,

et tihti alahinnatakse ravimite kõrvalmõjusid, mis vajavad tähelepanelikku jälgimist. Enim

levinud kaasuvad seisundid on südame- ja

veresoonkonnahaigused ning kolesterooli ja veresuhkru

tõus. Valuvaigistite valikul tuleb olla ettevaatlik, kuna

teatud ravimid võivad põhjustada pearingluse ning see

omakorda soodustab kukkumist ning seeläbi luumurde.

Mittefarmakoloogiline ehk mittemedikamentoosne ravi

(informatsioon, kehakaalu jälgimine, füsioteraapia jne)

on järjest olulisemaks muutumas. Väga huvitava

ettekande teinud doktor Thea Vliet Vlieland juhib

töögruppi, mis valmistab ette EULAR-i reumaatiliste

haiguste mittefarmakoloogilise ravi juhendit. Töögruppi

on kaasatud iga valdkonna spetsialistid. Doktor Vielandi

sõnul on näiteks valu ja liigesejäikuse puhul tõestatud

venitus- ja lõdvestusharjutuste positiivne mõju.

Uus EULAR-i president dr Maxime

Dougados ettekannet esitamas.

Foto: ERL

Sel aastal jätkus hea tava kaasata enam noori ning nende jaoks oli lausa kaks eraldi

töötuba, mida juhtis Epp Adler MTÜ-st Headest. Epp on teinud koostööd ka meie liiduga ning

tihedamalt Eesti Noorte Reumaliiduga. Seekordsest konverentsist oli võimalik osa saada ka

paljudel noortel, kes osalesid suvises rahvusvahelise noorsoovahetuse projektis „Let`s act

Seekordne kohtumine leidis aset

Ateenas. “Let’s act now” projekti

grupipilt. Foto: ERL

now“ ning samuti töövarjuprojekti „Youth`n`roll“ partnerid.

Projektide korraldajaks oli Eesti Noorte Reumaliit ning need

viidi ellu programmi Euroopa Noored ning

Hasartmängumaksu Nõukogu toel. Noorsoovahetus oli

esmakordne nii mastaapne üritus ning täna võib väita, et

see pani aluse rahvusvahelise võrgustiku taasloomisele, mis

aastaid tagasi lagunes. Üheskoos esitlesime oma projekti

tulemusi Share Fair raames ning töögruppides. Meie

meeskond, keda mul oli au juhtida, valmistas ette

interaktiivse posteri. Suureks abiks olid Saksa ja Rootsi

partnerid. Meie projektimeeskond võitis innovaatilise ning

kõige edukama postri auhinna.

Lühidalt üldkoosoleku olulisematest uudistest. EULAR PARE (People with Artritis/Reumatism in

Europe) on üks kaheksast alaliidust, mis tegutseb EULAR-is. Täpsem info on leitav kodulehel

www.eular.org.

Suuremad muudatused EULAR PARE juhatuses on seotud Jacqueline Maderi tagasiastumisega.

Juhatus valis uue juhi, kelleks on Maria Batziou Kreekast. Tema alustab oma kaheaastast

ametiaega jaanuarist 2012. Samas valiti ka tema järeltulija, kelleks on David Magnusson Rootsist.

Kõik juhatuse liikmed tutvustasid oma tegemisi, mis on jagatud projektide kaupa.

8

EULARi juhatus on kinnitanud 2 patsientide (PARE) projekti , millest esimene on CEO

meeting ehk tegevjuhtide kohtumine. EULAR PARE 33 liikmest on 12 organisatsioonil

vähemalt 2 palgalist töötajat ning see kohtumine/seminar on mõeldud just neile. Meil on

heameel olla nende hulgas ning Marekil on varsti eest kohtumine ametivendadega.

Teise projekti puhul on tegemist jätkuprojektiga – Patient research partner – patsient

uuringupartnerina. Esimesel koolitusel osales meie liidu poolt Tiina Jasinski ning loodame

tema jätkamisele.

Räägiti veel 2011 aasta Stene Prize esseekonkursist.

Kokku esitati 17 tööd, millest 10 paremat trükiti

raamatusse. Sel aastal toimub uus konkurss ning

täpsemad juhised leiate siinsest Kuukirja numbrist.

12. oktoobril tähistati Ülemaailmset luu- ja liigesehaiguste

päeva. Osalesid 40 maad, millest 25 kasutasid ühist

teemat – parane liikudes. Järgmisel aastal see ei muutu.

Sel aastal oli fotovõistlus väga populaarne ning 12 paremat

pilti valiti välja 2012 a. kalendrisse.

Veidi uuenenud on õppevisiitide programm ning täpsemalt

edaspidi. Koosolekul oli ka EULAR-i Brüsseli büroo juht

Sören Haar, kes andis ülevaate toimuvast. Horizon 2020

on uus programm, mis annab juhiseid aastateks 2014-

2020. Oluline eesmärk on reumaatiliste haiguste

prioriteetsuse tõstmine ning eeskätt uuringute vallas.

Ingrid Põldemaa

Ilus novembri lõpp Ateenas

veedeti sisukalt: huvitavaid

ettekandeid kuulates ja

töögruppides arutledes. Foto:

ERL

9

SOOL JA SINU TERVIS

Uuringud näitavad, et Euroopas – ja ka Eestis – tarbitakse umbes 10-15 g

soola inimese kohta päevas. Ühe aasta ehk 365 päeva jooksul teeb see

tarvitava soola hulgaks 3,65 kg inimese kohta. Seda on aga kaks korda

rohkem, kui soovitavad tervisehoiu organid, milleks on kuni 5-6 g päevas.

Ent kui sool vastupidiselt suhkrule ei sisalda kaloreid ja energiat, miks siis

ometi peaksime piirama tarvitatava soola hulka meie toidus?

Eva Leedo, toitumisspetsialist

Email: evaleedo@dsr.life.ku.dk

Soola sisaldus 100 g toote kohta:

Sai 1 g

Leib 1,2 g

Maisihelbed 1,3 g

Kartulikrõpsud 1,5 g

Juust 1,4-1,8 g

Feta juust 2,5 g

Sink/vorst 2.8 g

Soola, nagu ka suhkru, liigtarbimine on harjumus, mis

võib märkamatult külge hakata aastatega, aga millest

lahti saamiseks on tarvis kindlat soovi ja aktiivset

tegutsemist. Vaatamata sellele, et paljud meist

kasutavad toiduvalmistamisel mõistlikus koguses

soola, leidub suurel hulgal seda nii öelda „peidetul“

kujul enamuses toiduainetes. Isegi kuni 70 %

tarbitavast soolast meie menüüs saame „peidetud“

kujul toiduainetest nagu vorst, juust, konservid,

valmistoidud, aga ka esmapilgul nii öelda „süütutest“

toiduainetest nagu sai, leib, maisihelbed jms.

Kuidas mõjutab sool meie keha

Toiduvalmistamisel kasutatav sool ehk natriumkloriid koosneb 40 % naatriumist ja 60 %

kloorist. Soola kahjulik toime organismile tuleneb naatriumist, ehk selle liigtarbimisest, kuna

naatrium on vedelikku siduva toimega. Süües liiga suures koguses naatriumi, takistab see

kehast vedeliku eritumist, mis omakorda koguneb veresoontesse. Selle tulemusena suureneb

vere volüüm ja sellega kaasnevalt ka rõhk vereringele. Tulemuseks on vererõhu tõus, mis

o m a k o r d a m õ j u t a b p a l j u s i d t ä h t s a i d o r g a n e i d m e i e k e h a s .

Aju: Kõrgenenud vererõhk kiirendab oluliselt veresoonte lupjumise protsessi ajusse suunduvates

suurtes veresoontes, põhjustades seega märgatavalt suurenenud riski insuldi tekkimisele.

Süda: Vererõhu tõustes suureneb koormus südamele. Kõrge vererõhk koormab pärgarterite seinu,

mis kiirendab veresoonte lupjumise protsessi ning omakorda suurendab infarkti haigestumise

ohtu.

Neerud: Kõrgenenud vererõhk sunnib neerusid eraldama suuremas koguses vett ja soola,

koormates sel viisin neere, mis halvimal juhul võib põhjustada neerupuudulikkuse. Olenevalt

geneetilistest faktoritest taluvad mõned soola ületarbimist paremini kui teised. Soola taluvuse koha

pealt on mõned meist „soolaimmuunsed“, kus vererõhk tõuseb vaid minimaalselt. Kuid on ka

olemas „soolatundlikud“ inimesed, kellel liigne soola tarbimine toob endaga kaasa eriti suure

vererõhu tõusu. Kahjuks ei ole aga võimalik testida millisesse gruppi me kuulume ja sel põhjusel

oleks haiguste ennetamise koha pealt mõistlik soola tarbimist piirata.

10

Hüva nõu soola tarbimise vähendamiseks:

Eelista töödeldud toidule kodus isevalmistatud roogasid, kus sul on kontroll lisatava

soolakoguse suhtes

Maitsesta toitu ürtide, küüslaugu, pipra, chilli ja muude soolavabade maitseainetega.

Hoia soolatops kapis, mitte toidulaual!

Harjutamine teeb meistriks! Vähenda vähehaaval toidule lisatava soola kogust ja

pikapeale harjub sellega ka teie maitsmismeel.

Viska alati pilk toidu koostisele ja veendu, et oled teinud „tervislikuma“ valiku.

Jäta suitsetamine maha! Suitsetamine mõjutab maitsmismeelt, muutes selle tuimaks

ja laisaks. Suitsetamisest loobumine seevastu ergutab maitsmismeelt, vähendades

vajadust soola järele.

Aort: Kõrge vererõhk võib negatiivselt mõjutada ka peamist tuiksoont ehk aorti kõhus, kuna

veresooned üldjuhul aastatega laienevad, samaaegselt kui veresoonte elastsus aja möödudes

väheneb. Sel põhjusel võib kõhuaordil tekkida aneurüsm ehk veresoone seina lõtvumine, mis

ootamatult võib lõhkeda ja põhjustada eluohtliku verejooksu.

Arterid: Kõrge vererõhk suurendab ka veresoonte lupjumise ja tromboosi ohtu tuiksoontes ehk

arterites.

Liigne soolatarbimine võib sellele lisaks põhjustada luude hõrenemist, soodustada kehakaalu

tõusu (kuna tekib janu, mida paljud kustutavad magusate jookidega) ja mao limaskesta

kahjustusi.

Vaatamata soola kahjulikule mõjule organismile ei saa aga öelda, et see meile üldsegi vajalik ei

ole. Sool ehk naatriumkloriid on mineraal, mis on hädavajalik musklite, aju ja närvisüsteemi

normaalseks toimeks. Päevane minimaalne naatriumi vajadus on 1,5 g (mis vastab 3,75 g

soolale). Kuna aga enamuse oma soolavajadusest saame me kaetud „peidetud“ kujul

toiduainetest, siis soolapuuduse all kannatamine on üks äärmiselt vähelevinud nähtus.

Allpool on hüva nõu, kuidas toime tulla soola liigtarbimisega.

Kuukirja valmimist toetavad:

Toimetuse aadress:

ERL Kuukiri

Toompuiestee 10

VÄLJAANDJA: Eesti Reumaliit

Vastutav toimetaja: Marek Jaakson

Peatoimetaja: Grete Põldemaa

Küljendus: Grete Põldemaa

Keeleline toimetaja: Asta Põldmäe

www.reumaliit.ee

kuukiri@reumaliit.ee

Eesti Reumaliit Facebookis

11