daviT kakabaZe - GFSIS · albaT, yvela Tqvengans gaugia daviT kakabaZis saxeli da saqarTvelos...
Transcript of daviT kakabaZe - GFSIS · albaT, yvela Tqvengans gaugia daviT kakabaZis saxeli da saqarTvelos...
albaT, yvela Tqvengans gaugia daviT kakabaZis saxeli da
saqarT velos erovnul galereaSi unaxavs misi imeruli peiza
Jebi, misi „ca“, misi avtoportretebi, zeTsa da akvarelSi
Sesrulebuli abstraqtuli Tu naxevrad abstraqtuli kom
poziciebi, mTawmindaze ki – akakis saflavis Zegli, romelic
swored daviT kakabaZis proeqtis mixedviT daidga 1931 wels.
Tuki SegviZlia laparaki Tanamedrove xelovnebis msoflio
donis qarTvel Semoqmedze, maT Soris erTerTi pirveli namd
vilad daviT kakabaZea. igi gansakuTrebuli mniSvnelovanebis
figuraa qarTuli xelovnebis istoriaSi da mis saxelTan aris
daviT kakabaZe
mxatvroba
dazguri suraTi mxatvrobis is formaa, romelic damoukideblad arsebobs da, gansxvavebiT monumenturi mxatvrobisgan, romelic arqiteqturuli ansamblis organuli Semadgeneli komponentia, misi aRqma ar aris damokidebul garemoze, romlisganac igi CarCoTia gamoyofili. dazguri suraTi iqmneba tiloze, dafaze, muyaoze, qaRal dze, xolo ZiriTad masalad gamoiyeneba zeTi, tempera, akvareli, guaSi, pasteli, akrili Tu Sereuli teqnika.
ekaterine metreveliimereTi – dedaCemi, 1918
78
dakavSirebul qarTuli mxatvrobis ganviTarebis
axa li etapi – rodesac wina planze modis mxatvruli
formis erovnulobis Rrma gageba, Serwymuli evro
puli dazguri mxatvrobis principebTan. amave dros
daviT kakabaZes gansakuTrebuli adgili uWiravs
msoflio Tanamedrove, novatoruli xelovnebis is
toriaSic. mis Rvawls aRniSnaven me20 saukunis da
sawyisis Tanamedrove xelovnebis mniSvnelovani
mkvle vrebi da mxardamWerebi.
19201927 wlebSi, msoflio xelovnebis centrad
aRiarebul parizSi moRvaweobisas, daviT kakabaZis
namuSevrebi mudmivad ifineboda Salon des Indepen-dants-Si. swored es sagamofeno sivrce gansazRvravda
me20 saukunis dasawyisis xelovnebis ZiriTad mimar
Tulebebsa da gemovnebas.
qarTuli sazogadoebisTvis naklebad cnobili
qandakeba Zis foto ki, win uZRoda Tanamedrove xe
lovnebisadmi miZRvnil im periodisTvis metad mniSv
nelovan gamocemaTa Sesaval werilebs, igulisxmeba
daviT kakabaZe
Tanamedrove xelovneba ukavSirdeba me20 saukunis dasawyisSi mimdinare movlenebs, kacobriobis ganviTarebis axal etaps, teqnikur revolucias, romelmac Tan arsebiTi cvlilebebi moitana da gavlenis gareSe ar datova adamianis saqmianobis arc erTi sfero. Seicvala cxovrebis ritmi, stili, gamoicvala gemovneba, upiratesoba mieniWa yovelive novatorulsa da eqsperimentuls, ramac asaxva hpova xelovnebis yvela dargSi – arqiteqturaSi, mxatvrobasa Tu qandakebaSi.
amave dros, xelovneba, romelsac Cven Tanamedroves vuwodebT, sruliadac aRar aris im epoqis Tanamedrove, romelSic Cven vcxovrobT. ai, ukve TiTqmis saukune gavida mas Semdeg, rac sxvadasxva `izmebis~ warmomadgenlebi – fovistebi, kubistebi, eqspresionistebi, dadaistebi, futuristebi, siurealistebi moRvaweobdnen, xolo saukuneze meti, rac vasili kandinskim pirveli abstraqtuli an, rogorc am dargis specialistebi uwodeben dasavleTSi, arafiguratiuli xelovnebis nimuSi Seqmna (1910). magram miuxedavad droisa, saukuneebis mijnaze Tanamedrove xelovnebam is cvlilebebi moitana, romelTaganac ukan dabruneba aRar SeiZleboda da Taviseburi wyalgamyofi Seqmna Zvelsa da axals Soris.
Société Anonyme 1920 wels daaarses cnobilma mecenatma qeTrin draierma da Tanamedrove xelovnebis warmomadgenlebma – man reim da marsel diuSanma. am sazogadoebam moawyo bruklinis 1926 wlis Tanamedrove xelovnebis sanimuSo gamofena.
qandakeba Z, ielis universitetis galerea, aSS
v. kandinski, kompozicia IV, 1911
79
Societie Anonyme-is mier gamocemuli
Tanamedrove xelovnebis enciklope
dia da ielis universitetis galereis
katalogi.
daviT kakabaZis namuSevrebi war
modgenili iyo 1926 wels niuiorkSi,
bruklinis muzeumSi, Tanamedrove xe
lovnebis sanimuSo gamofenaze, iseT
xelovanTa gverdiT, rogorebic arian
vasili kandinski, Jan arpi, paul kle,
albert glezi, marqs ernsti, jorjo
de kiriko, xuan miro, pablo pikaso,
jino severini, pit mondriani, JorJ
braki. abstraqtuli xelovnebis am
gamofenas cnobili mecenati da Ta
namedrove mowinave xelovnebis Seqm
nis aqtiuri monawile qeTrin draieri
xelmZRvanelobda. swored draierma
SearCia gamofenisTvis daviT kakabaZis
namuSevrebi. igi kakabaZis Sesaxeb wer
da: xelovanma „miaRwia rig SesaniSnav
Sedegebs skulpturaSi, skulpturul
reliefsa da ferweraSi, rogorc ak
vareliT, ise zeTiT. is iyo im pirvel
xelovanTa Soris, vinc pirveli msof
mxatvroba
qeTevan maRalaSvili, lado gudiaSvili, daviT kakabaZe da elene axvlediani parizSi
daviT kakabaZe, avtoportreti, 191780
lio omis Semdeg pirvelma Semoitana poliqromia Tavis abstraqtul skulpturul
formebSi“. draieri imasac aRniSnavda, rom daviT kakabaZis namuSevarTa originalu
ri, momxibvleli stili ganapiroba saqarTvelos usazRvro siyvarulma, romel
ic Canda ara kakabaZis namuSevrebis gamosaxulebaTa Tu siuJetis TaviseburebaSi,
eTnografiul Tu istoriul peizaJebSi, aramed mis mier gamoyenebul formasa da
feris xasiaTSi.
amave mosazrebas iziarebda daviT kakabaZis Tanamedrove da megobari lado gudi
aSvili – ̀ dakvirvebul Tvals kargad SeuZlia SeamCnios, rom es suraTebi ar hgvanan
Cveulebriv abstraqtul namuSevrebs, arc feriT, arc kompoziciiT. me, magaliTad,
maTSic vgrZnob saqarTvelos miwawyals, zecas, haers, kolorits~.
marTlac es ori elementi – Tanamedroveobis umaRlesi xarisxi da erovnu
loba – gansazRvravs daviT kakabaZis xelovnebis unikalurobas da mis adgils
Tanamedrove xelovnebis istoriaSi. daviT kakabaZe scdeba mxolod qarTul
sivrces da igi mTeli msoflio xelovnebis monapovaria. igi scdeba erovnul,
provinciul Caketilobasa da dasavleTisa da aRmosavleTis kulturaTa sinT
ezs warmoadgens.
miSel seifori, abstraqtuli xelovnebis erTerTi pirveli mkvlevarTagani,
Tavis `abstraqtuli xelovnebis leqsikonSi~ mimoixilavs yvela im mxatvars, rome
lic ama Tu im TvisebaTa gamo originalurobiTa da TviTmyofadobiT gamoirCeoda
abstraqtuli xelovnebis gariJraJze da maT Soris Cvens Tanamemamules – daviT ka
kabaZesac moixseniebs. avtori Tavis mimoxilvas kakabaZis Sesaxeb am sityvebiT as
rulebs: `misi dRevandeli adgilsamyofeli ucnobia~.
samwuxarod, 1928 wels parizidan samSobloSi
dabrunebuli daviT kakabaZisTvis SeuZlebeli
aRmoCnda moRvaweoba im mimarTulebiT gaegr
Zelebina, romliTac midioda dasavleTis xe
lovneba. 1928 wlis maisSi TbilisSi, sastumro
`oriantSi~, imarTeba xelovanis namuSevarTa
gamofena. gamofenasTan dakavSirebul recen
ziebSi erTxmad aRniSnavdnen, rom daviT kaka
baZis magaliTze kargad gamoCnda is, Tu rogor
CixSi moeqca dasavleT evropuli xelovneba da
urCevdnen mxatvars gadarTuliyo warmoeba
ze, sadac misi miRwevebi funqciur datvirTvas
miiRebdnen. samwuxarod, sabWoTa ideologiis
gamo samSobloSi jerovani Sefaseba ver miecaT
swored im namuSevrebs, romlebic Tanamedrove
xelovnebis moRvaweTa interess imsaxurebdnen.
kakabaZe iZulebuli gaxda dahyoloda ofi
cialuri presis moTxovnas, romelic sabWoeTis
ideologTa Sexedulebebs aJRerebda da Tavisi
daviT kakabaZe
daviT kakabaZe, avtoportreti broweulebiT, 1913
81
niWi, ostatoba, gemovneba da gamocdileba Teatrisa da kinos sferoSi gadaitana.
swored 1928 wlis maisSi mowyobil am sabediswero gamofenaze miiRo daviT kakabaZem
kote marjaniSvilisgan TanamSromlobis SeTavazeba. aqedan iwyeba misi warmatebu
li moRvaweoba rogorc Teatris, operisa da kinos mxatvris. pirveli speqtakli,
`hopla, Cven vcocxlobT~, ukve 1929 wels daidga quTaisSi. daviT kakabaZe aformebs
aseve daviT rondelis yvelasaTvis sayvarel mxatvrul films `dakarguli samoTxe~
(1937).
sastumro ̀ oriantSi~ gamarTuli gamofena kidev imiT aRmoCnda sabediswero, rom
man gansazRvra Semoqmedis tragikuli bedi. miuxedavad imisa, rom kakabaZe aRaras
dros mibrunebia abstraqtul mxatvrobas, mas sicocxlis bolomde ar moscilebia
formalistis saxeli, ris gamoc daiTxoves kidec samxatvro akademiidan 1948 wels.
aseve es iyo daviT kakabaZis ukanaskneli personaluri gamofena, mowyobili mis si
cocxleSi.
mxatvroba
Teatrisa da kinos eskizebi: `dakarguli samoTxe~, 1933; `ninoSvilis guria~, 1934
sastumro `orianti~ rusTavelze, parlamentis Senobis win idga, mogvianebiT aq `mxatvris saxli~ ganTavsda. Senoba Tbilisis omis dros daiwva.
82
saocari emociuroba da amave dros
swrafva gonis primatisa da samyaros
mecnieruli aRqmisken; bunebis movlene
bis Seswavlis dauokebeli survili da
am movlenebis ganzogadebuli, zogjer
ki abstrahirebuli gadmocemis unari;
Tanmimdevruloba, mizanswrafuloba da
ukompromisoba; gansxvavebuli teqniki
sa da mxatvruli gamoxatvis formebis
mravalferovneba, saerTo Semoqmedebi
Ti xazidan gadaxvevis gareSe dasrule
bulobis umaRlesi xarisxi – ai, es aris
Zalian mokled daviT kakabaZis Semoq
medebis kredo da arsi.
am midgomiT aixsneba is, rom Cveulebriv
daviT kakabaZe qmnis nawarmoebTa seriebs,
romlebSic erTi da imave Temis sxvadasxva
variaciebia warmodgenili, Tumca TiToeu
li namuSevari TavisTavad dasrulebuli
da srulyofilia.
mxatvris es damokidebuleba gansazRv
ravs imasac, rom daviT kakabaZis mTeli moRvaweoba mudmiv Zie
basTan, zrdasTan, progresTan aris dakavSirebuli. 19091918
wlebSi petrogradSi, dimitrievkavkazskis saxelosnoSi xat
vis dauflebas igi uTavsebs universitetSi fizikamaTema
tikis fakultetze swavlas. petrogradSi interesdeba kakabaZe
sabunebismetyvelo mecnierebebiT, im miRwevebiT, romlebic me
20 saukunis teqnikur revolucias daedo safuZvlad. mTeli Semo
qmedebis manZilze mecnieruli midgoma, msjeloba da eqsperi
menti iqneba arsebiTi kakabaZisTvis. petrogradSive yalibdeba
misi mxatvruli gemovneba. 1914 wlis ruseTi cnobilia lariono
vis, gonCarovas, rus futuristTa gamofenebiT, tatlinis pir
veli reliefebiT, maleviCis alogikuri periodiT. es mraval
ferovneba ar xiblavda axalgazrda Semoqmeds, romelic werda,
rom ruseTSi gavrcelebuli uamravi deklaraciebi, xSirad ro
melime `izmiT~ daboloebuli evropuli mowinave xelovnebis ro
melime miRwevis ganmeorebas warmoadgenda. aseT mravalferovan
garemoSi igi erTiandeba rusuli avangardis TvalsaCino warmo
madgenlis – pavel filonovis TaosnobiT Seqmnil kavSirSi `ga
keTebuli suraTebi~ (Cделанные картины), sadac upiratesoba
eniWeba xazs, organulobas, inteleqts, suraTis dasrulebulo
bas da `gakeTebulobas~. daviT kakabaZis TiToeul namuSevarSi,
iqneba es misi portretebi, imeruli peizaJebi Tu abastraqtuli
daviT kakabaZe
v. tatlini, III internacionalis monumentis modeli, 19191920
k. maleviCi, torsi, 19281929
daviT kakabaZe, kubisturi kompozicia, 1920
formebi, CarCoianad yvela detali bolomde gaaz
rebuli da dasrulebulia. kakabaZis laTinurSrif
tiani warwerac ki namuSevris Semadgenel nawilad
warmogvidgeba.
Tanamedrove xelovnebis miRwevaTa gasacnobad
daviT kakabaZe ruseTis Semdgom parizSi miemgzavre
ba, sadac rCeba kidec 19201927 wlebSi. 20iani wlebis
parizi msoflio xelovnebis centrad gvevlineba. aq
ikribebodnen xelovnebis mowinave warmomadgenle
bi, awyobdnen gamofenebs, uziarebdnen erTmaneTs
gamocdilebebs, ayalibebdnen mimdinareobebs,
aqveynebdnen manifestebs. mxatvrisTvis parizi iyo
saukeTeso skola xelovnebis Sesaswavlad da lado
gudiaSvili ixsenebs kidec Tavis mogonebebSi, ro
gor urCies mas da daviTs akademiaSi ar Caebare
binaT, darCeniliyvnen parizSi, Tvali edevnebinaT
mxatvruli mimdinareobebisTvis, emuSavaT damou
kideblad, monawileoba mieRoT gamofenebSi.
ra suraTi xvdeba parizSi Casul kakabaZes? fo
vizmi da kubizmi ukve gardasuli etapia. xdeba
kubizmis miRwevaTa Taviseburi gadamRereba gansx
vavebuli mimdinareobebis mxatvrebTan. kubizmis
gavlenam moicva mTeli msoflio, plastikuri xe
lovnebis yvela dargi. parizi icnobs eqspresio
nist Ta namuSevrebs, Seqmnilia pirveli abstraqtu
li kompoziciebi, gamoqveynebulia futuristuli
da siurealisturi manifestebi.
parizSi yofnisas, 19201927 wlebSi, kakabaZe as
rulebs gansxvavebul kompoziciaTa seriebs, rom
lebSic asaxva hpova parizSi miRebulma gamocdile
bam. aseTia misi kubisturi, bretanisa da abstraqtul
formaTa seriebi, konstruqciuldekoratiuli
kompoziciebi.
daviT kakabaZis Semoqmedebis ori umniSvnelo
vanesi Tezisi – suraTi unda iyos mudam gakeTebu
li da cxovrebis ritmi unda aisaxebodes nebismier
namuSevarSi – yvelaze srulyofil gamoxatulebas
poulobs parizSi Sesrulebul, 19241925 wlebis
konstruqciuldekoratiul kompoziciebSi, ro
melTac aseve kolaJebad moixsenieben.
fovizmi (les Fauves) mimdinareoba Tanamedrove xelovnebaSi 19041908 wlebSi. momdinareobs franguli sityvidan `gareuli mxe cebi~. misi warmomadgenlebi upiratesobas aniWebdnen ferwerulobasa da mWaxe ferebs. fovizmis wamyvani wevrebi iyvnen henri matisi da andre dereni. saxeli fovizmi xmarebaSi Semovida mas Semdeg, rac 1905 wels parizSi, Salon d’AutomneSi SemdgomSi fovistebad cnobili mxatvrebis namuSevarTa gamofenis daTvalierebisas, erTerTma kritikosma SesZaxa: `donatelo gareul mxecebSi~.
termini kolaJi modis franguli sityvidan coller, rac miwepebas niSnavs. kubistebma, kerZod ki, brakma da pikasom, pirvelebma gamoiyenes aramxatvruli masala – qviSa, naxerxi, gazeTi, savarZlis sazurge da a.S. Tavisi namuSevrebis, kolaJebis Sesaqmnelad. es zedapirs aniWebda materialur faqturas, risi saSualebiTac daxatuli formebi mxatv rulad ufro realuri iyo, vidre imitirebuli. kolaJisa da gansxvavebuli masalis gamoyenebiT kubistebma sagnebi abstraqciamde daiyvanes, daamuSaves isini eqspresiulad da konstruqciulad erTdroulad. maT mier Seqmnili namuSevari ufro simbolos warmoadgenda, vidre xiluli faqtis warmoCenas.
mxatvroba
anri matisi, cekva, 190919010
pablo pikaso, kolaJi, 1912
84
kolaJs mimarTavda Tanamedrove mxatvrobis TiTqmis yvela mimdinareoba. kolaJi
gaxda simbolo im revoluciisa, romelsac adgili hqonda me20 saukunis dasawyisis
xelovnebaSi. futuristebi iyenebdnen kolaJs, raTa gadmoecaT TavianTi protes
ti politikur Tu socialur faseulobaTa mimarT. rusuli avangardi mimarTavda
fotomontaJs – kolaJis nairsaxeobas, axali, `progresuli~ wyobis mimarT Tavisi
damokidebulebis gamosaxatad; siurealistebi – qvecnobieris gadmosacemad da a.S.
daviT kakabaZis kolaJebi scdeba kolaJis tradiciul gagebas, masTan irRveva sa
suraTo zedapiris tradiciuli sibrtyovani xasiaTi da gamoirCeva dinamikurobi
Ta da sasicocxlo tempiT.
axali epoqa axlebur xelovnebas da gamosaxvis axlebur saSualebebs saWiroebda.
mas aRar akmayofilebda aRweriTi xasiaTis namuSevrebi. Tanamedrove xelovnebis
daviT kakabaZe
daviT kakabaZis bretanuli peizaJebi, 1921
daviT kakabaZe, konstruqciuldekoratiuli kolaJebi, 1924 85
nimuSs Tanamedrove cxovreba, misi ritmi, dinamizmi unda gadmoeca. teqnikuri rev
oluciis miRwevebma, warmoebam, manqanebma, anu `maSinizmma~ – rogorc amas kakabaZe
uwodebda, Secvala ara mxolod cxovrebis stili da wesi, aramed adamianTa azrovne
ba, fsiqika, aRqmis unari, sivrcis gancda. amaSi udidesi roli kinematografmac
Seasrula. Tanamedrove epoqis Sesabamisi dinamikuri sivrcis eqspresiis gadmo
sacemad ki sruliad gansxvavebuli xerxebi da formebi iyo saWiro, vidre adre: ar
qiteqturaSi wina planze modis rkinabetonis konstruqciebi; minis masobrivi gamo
yeneba da yovelgvari plastikuri ornamentis uaryofa. axali dizainis saSualeba
gaxda ganaTebis SesaZleblobani. daviT kakabaZis kolaJebSi brtyeli zedapiri
cocxldeba zedapiris gabrwyinvalebiTa da feris aqcentebiT. amisTvis ki yvelaze
Sesaferisi masala liToni da minaa. daviT kakabaZis kolaJebSi gamoyenebul minas,
sarkesa da liTonis elementebSi iseve airekleba maT miRma mimdinare procesebi –
mosiarule adamianebi, rogorc gropiusisa da mis van der roes mier daproeqtebul
axali stilis SenobebSi, romlebic garedan ZiriTadad minis sartyliT ifareboda,
xolo am minebSi irekleboda Tanamedrove cxovrebis ritmi, rac mudmiv moZraobasa
da dinamizms gadmoscemda garSemo mdebare sivrceSi.
mxatvroba
daviT kakabaZe, abstraqtuli kompozicia, 1926
86
daviT kakabaZe
daviT kakabaZe kargad grZnobs im cvli
lebebs, romlebic mis garSemo xdeba da
TviTon, rogorc suliTa da xorciT Tana
medrove, novatori adamiani, iwyebs cdebs
plastikuri reliefis sferoSi, romelTa
saSualebiTac `SesaZlebeli xdeba kine
matografiuli suraTis reliefiT gacocx
leba~. 19221923 wlebSi xelovani muSaobs
usaTvalo stereokinos gamogonebaze da aR
wevs kidec dadebiT Sedegebs, ris safuZvel
zec SesaZlebeli xdeba rig wamyvan qveyneb
Si patentis miReba. samwuxarod, usaTvalo
stereokinos sistemis saeqsploataciod
gamzadeba safrangeTSi ver moxerxda.
parizSi Sesrulebul namuSevarTa seri
ebidan umetesoba naxevradabstraqtuli
da abstraqtuli kompoziciebia. ratom
mimarTavs daviT kakabaZe arafigurati
ul xelovnebas? ras warmoadgens misTvis
abstraqcia? xelovani miiCnevs, rom siuJe
daviT kakabaZe, abstraqtuli kompozicia, 1926
daviT kakabaZe, industria, 1927
87
ti ar warmoadgens namuSevris Rirebulebis Semqmnel elements, radganac igi aris
`movlenaTa konkretuli gamosaxuleba~ da xelovnebis nimuSi `imdenad ufro Zlie
ria, ramdenadac is gadmogvcems araCveulebriv da moulodnel movlenebs~. ideis
gadmocema SeiZleba `organizaciul da ritmul wesebze damyarebuli formiT~. xe
lovnebis nimuSi swored Sinagani organizaciiTa da ritmuli wyobiT zemoqmedebs
mayurebelze, rogorc `damoukidebeli obieqturi sagani~. xelovnebis mizani aris
ara samyaros kopireba, aramed misi Sinagani saxis gadmocema.
sainteresoa, rom Tanamedrove epoqis sulis Zlieri gancdis miuxedavad, daviT
kakabaZes Rrmad swams, rom TiToeuli epoqis kulturas `axsovs warsuli, magram ara
Seucvleli, aramed saxeSecvlili, TanamedroveobasTan TanxmobaSi mosuli saxiT~.
novatoroba mxatvrul procesebSi tradiciis nayofieri gagrZelebaa da kakabaZis,
rogorc novatorisa da eqsperimentatoris xelovnebis safuZveli swored qarTu
li Suasaukuneebis xelovnebis da saqarTvelos Rrma codna da Semecnebaa. kakaba
Ze Tvlida, rom Tanamedrove qarTuli mxatvrobis Sesaqmnelad aucilebelia Zveli
qar Tuli xelovnebis, kulturuli danatovris Seswavla da am codnis Sexameba me20
saukunis Tanamedrove xelovnebis monapovarTan formis dargSi. da marTlac, daviT
kakabaZe mSvenivrad icnobs qarTul xelovnebas, mas ekuTvnis fundamenturi kvle
va qarTul ornamentze, igi aris avtori dokumenturi filmisa `saqarTvelos mate
rialuri kulturis Zeglebi~, romelic, samwuxarod, dakargulad iTvleba, aseve
qarTuli xuroTmoZRvrebis Zeglebis 300ze meti fotosi, Sesrulebuli aqvs Sua
saukuneebis qarTuli freskebisa da miniaturebis aslebi.
mxatvroba
daviT kakabaZe, imeruli naturmorti, 1919
88
daviT kakabaZe
dabolos, ar SeiZleba ka
kabaZeze saubari davasru
loT da araferi vTqvaT mis
imerul peizaJebze. miuxeda
vad misi mravalmxrivi miRwe
vebisa, daviT kakabaZis saxe
lis xsenebisas pirveli, rac
Tvalwin warmogvidgeba, aris
misi mSobliuri imereTis
peizaJebi. imereTi, rogorc
amas leo rCeuliSvili aR
niSnavs, kakabaZis `sakuTari~
Temaa, Sinaganad misTvis ax
lobeli, mis mier bolomde
gaazrebuli da srulyo fi
lebamde gancdili. imerul
peizaJebs mxatvari jer kidev
parizSi wasvlamde asrulebs.
misi 1918 wlis `imereTidedaCemi~, romelic pirvelad `didebis taZarSi~ gamoifina
1919 wels, ara konkretulad dedis portrets, aramed mSobeli dedis da mSobliuri
peizaJis ganzogadebul ferwerul saxes warmoadgens. ``imereTi~ mxatvris esTeti
ur `gulisnadebaT unda CaiTvalos~, werda grigol robaqiZe.
daviT kakabaZEe, rionhesi, 1934
daviT kakabaZe, imereTi
89
miuxedavad imisa, rom imerul
peizaJebs xelovani mogvianebiT,
30ian wlebSic ubrundeba, rode
sac misi ferTa gama bevrad ufro
xalisiani da Tamami xdeba, es namu
Sevrebi, mainc saerTo, imeruli
peizaJebis seriis ganuyofeli
nawi lia, sadac dekoratiulobis
didi xarisxi, feradovani laqebi
da sibrtyeze maTi ganawileba abs
trahirebis zRvarze meryeobs. ama
Si mdgomareobs kakabaZis, rogorc
xelovanis ukompromisoba. miuxe
davad im Seviwroebisa, romelsac
formalistis damRis gamo xelovani ganicdida 3040ian wlebSi, daviT
kakabaZe mainc Tavisi SemoqmedebiTi kredos erTguli darCa da misi namu
Sevrebi `mitingi~ Tu `rionhesi~, miuxedavad socialisturi ideologi
isaTvis damaxasiaTebeli Tematikis Setanisa tradiciul imerul peiza
JebSi, mainc Tanamedrove xelovnebis mowinave namuSevrebad gvevlinebian
da ver jdebian socialisturi realizmis CarCoebSi.
mxatvroba
akakis saflavi mTawmindaze, avtori daviT kakabaZe
daviT kakabaZe, wiTeli mTa, 194490
daviT kakabaZe
daviT kakabaZe daibada imereTis sofel kuxSi,
Raribi glexis ojaxSi 1989 wels. quTaisis gimnazi
is damTavrebis Semdeg, 19101915 wlebSi peterbur
gis universitetSi, fizikamaTematikis fakultetze
gaagrZela swavla, paralelurad ki xatvas eufleba
dimitrievkavkazskis saxelosnoSi.
1919 wlis 4 maiss axlandeli suraTebis
erovnul galereaSi, maSindel `didebis
taZarSi~, gaixsna qarTvel mxatvarTa ga
mofena, sadac qarTuli sazogadoeba pir
velad gaecno daviT kakabaZis, lado gudi
aSvilis, Salva qiqoZis, elene axvledianis
da sxvaTa Semoqmedebas. vaxtang kotetiS
vili maRal Sefasebas aZlevs gamofenas da
Tavis werils amTavrebs sityvebiT: `…es qa
rTuli xelovnebis didi gamarjvebaa. ur
wmunoT unda naxon `didebis taZari~, rom
darwmundnen qarTveli eris SemoqmedebiT
siZliereSi~.
daviT kakabaZe gardaicvala 1952
wlis 10 maiss. dakrZales vakis sasa
flaoze, 1962 wels ki gadaasvenes
didubis panTeonSi.
1948 wils 12 ivniss daviT kakabaZes aTavisuf
leben samxatvro akademiidan, mizeziT, rom man
ver uzrunvelyo studentTa aRzrda socialis
turi meTodis safuZvelze.
`didebis taZari~ – dRevandeli erovnuli galerea
91