Õppekavade kaardistus

Catlyn Kirna

Eesti Üliõpilaskondade LiitAseesimees hariduspoliitika valdkonnas

Kaardistuse eesmärk

• Kui palju Eestis õppekavu on ja mida õpetatakse?

• Kus ja kui palju on õppekavades segadust?

• Kui palju tudengeid satub akrediteerimata õppekavadele?

• Kas on kattuvaid erialasid? Kui palju?

• Tulevikuks: millised muudatused toimuvad esimese astme õppekavades?

Kaardistuse plaan

• Suvi-sügis 2007 – esimese astme kavade kaardistus– Esmaste tulemuste tutvustus suvekoolis– Lõplikud tulemused üldkogul

• Talv-kevad 2007/2008 – teise ja kolmanda astme kavade kaardistus– Tulemuste tutvustus märtsis-aprillis

Kõrgharidusmaastik Eestis

• Eestis annavad kõrgharidust 35 õppeasutust– 6 avalik-õiguslikku ja 5 eraülikooli

– 9 riiklikku ja 11 era rakenduskõrgkooli

– 3 riiklikku ja 1 era kutsekooli, mis annavad kõrgharidust

• Eestis antakse kõrgharidust 328 õppekaval– 181 bakalaureuse tasemel

– 133 rakenduskõrgharidus

– 5 inseneriõpet

– 9 muud integreeritud õpet

Õppekavad on kolmes keeles: eesti, vene ja inglise

Segadused õppekavade arvudega

• Spetsialiseerumised – kas õppekava sees või eraldi õppekavad (TTÜ vs TÜ)

• Mitu eriala õpivad sama õppekava (EMÜ ja Mainori kõrgkool)

• Puudub selge ülevaade õppekavadest (mitmed erakõrgkoolid)

• Õppekavad, mis on akrediteeritud, on tegelikult kinni pandud ja vastuvõttu ei toimu

Õppekavade akrediteeringud

• 328-st on akrediteeritud 251 õppekava• 38 on tingimisi akrediteeritud• 39 pole veel akrediteeritud• Kevadisel akrediteerimisel suleti 2

õppekava ning 1 muutis nime. Mitu eelnevalt akrediteeritud õppekava sai tingimisi akrediteeringu.

Akrediteerimised jätkuvad sügisel ning on võimalik, et tuleb veel negatiivseid otsuseid.

Probleemid akrediteeringutega

• Andmebaas lünklik ja ajast maha jäänud

• Kogu aeg avatakse uusi erialasid, mis pole lihtsalt veel akrediteerimist läbinud

• Akrediteeringuid kantakse üle uutele erialadele, kuid puudub ülevaade toimuvast

• Selgusetu erialade ja õppekavade suhe

Populaarsemad õppekavad

• Kõige populaarsemad on erinevad ärijuhtimised, majandused jne

• Lisaks on levinud ka usuteadused (igale usutunnistusele oma), õigus (mitmed akrediteerimata), erinevad arvutierialad ja kõikvõimalike asjade juhtimine

• Kunstierialadega tegelevad valdavalt vastavad koolid (EMTA, EKA, TÜ VKA jne)

Õpingute finantseerimine

• Riigikoolides on peaaegu kõikidel erialadel võimalik õppida riigieelarvelistel kohtadel.

• Spetsiifilistes koolides ja mitmetes rakenduskõrgkoolides ei ole riigieelarveväliseid kohti

• Erakoolidest saavad riigitellimusi näiteks Akadeemia Nord, Mainori kõrgkool, Arvutikolledž, ITK ja EBS

• Mitmed koolid finantseerivad õppekohti ka ise (Mainor, Tartu Ülikool)

Õppekavade pikkus, väljundid ja kättesaadavus

• Kõige kiiremini saab kõrghariduse kolme aastaga, kõige kauem läheb arstidel, 6 aastat.

• Integreeritud õppekavadel puudub Eestis vaheväljund

• Õppekava eesmärke ja väljundeid pole enamus juhtudel kirjeldatud. Õppekavu pole tihti ka kodulehel üleval või on nad arusaamatud

Edasine tegevus

• Iga õppekava läbi uurimine ja analüüsitabeli koostamine

• Ülevaate kirjutamine ning tutvustamine

• Teise ja kolmanda astme kavade kogumine ja uurimine

• Korraliku akrediteeritud õppekavad andmebaasi loomine

Suur tänu!

Küsimuste ja ettepanekutega pöörduda

catlyn.kirna@eyl.ee