Loone Ots

Birkenruh’episood. Kurb armuluguNäitemäng, mis põhineb Birkenruh’ mõisakohas 95 aastat tagasi asetleidnud sündmustikule, mille keskmes olid Marie Under ja Friedebert Tuglas.

Näidend kahes vaatuses.Esietendus 19. juulil 2012

Idee autor ja teostaja MTÜ TuulekellLavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater)Kunstnik Jaanus Laagriküll (Ugala Teater)

2

Harju-Jaani Kihelkonnapäevade suvelavastuse eellugu

Suvelavastus „Birkenruh’ episood. Kurb armulugu“ leiab tee lavalaudadele Harju-Jaani Kihelkonnapäevade 10. toimumisaastal. Olles olnud kihelkonnapäevade idee sünni ja kõikide sündmuste toimumise juures, tahan siinkohal rõhutada nende õhustikku ning motot „Lähemale oma juurtele“. Selles õhustikus on kihelkonna erinevates vaimse väe ja põneva ajalooga paikades toimunud rida meenutamist väärivaid sündmusi.

2003. aastal toimunud kihelkonnapäevade ajalookonverentsi raames sai korraldatud ringsõit, mille käigus külastati kõiki kihelkonna mõisakohti. See päev avas uksed järgnevatel aastatel toimunud sündmustele ning on teadvustanud kihelkonna elanikele kohti, mis on nende kõrval, tutvustanud nende ajalugu, elustanud kohavaimu.

Emotsionaalselt meeliköitvad on olnud folgikontserdid Perila Veskimäel, Aksel Kurti dendropargis ja Tõhelgi külaplatsil ning tutvumine muistsete rituaalipaikadega (Pärnamäe hiies käimine, kultusekivisid tutvustav jalgrattatuur). Meenutamist väärivad suvelavastused E. Vetemaa „Roosiaed“ Kiviloo mõisa pargis ja I. Põllu „Ernesaks ja Oamats“ Harju-Jaani kirikumõisas ning kunstidepäevad Harju-Jaani, Anija, Pikavere, Aruküla, Kiviloo, Haljava, Kambi, Raasiku ja Perila mõisakohtades.

2012. aastal etenduv suvelavastus avab meile Bikrenruh’ mõisakoha uksed. Tunde-küllase sündmustiku taastamisega loodame teadvustada kultuuriväärtusliku Birkenruh’ mõisakoha olemasolu nii kohalikele elanikele kui ka laiemale üldsusele. Kui pärast seda suve Kaunissaarest läbi sõites mõtleksid inimesed Birkenruh’st kui ühest olulisest paigast Eesti kultuurikaardil, peab MTÜ Tuulekell oma ettevõtmist kordaläinuks ja usub, et 95 aasta taguse suve taaselustumine oleks olnud meelepärane ka tolleaegsetele noorkirjanikele.

Meeldivaid teatrielamusi!

Margit EerikMTÜ Tuulekell, suvelavastuse projektijuht

3

Marie Hacker, abielunaine .............................Kersti Heinloo (Eesti Draamateater)

Friedebert Tuglas, tema armastatu .................Kristo Viiding (Eesti Draamateater)

Artur Adson, Marie armuke .............................Ott Sepp (Teater Vanemuine)

Karl Hacker, Marie abikaasa ...........................Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater)

Dagmar Hacker, Marie ja Karli vanem tütar ....Kati Ong (vabakutseline näitleja)

Hedda Hacker, Marie ja Karli noorem tütar .....Adeele Sepp (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Tegevus toimub Eduard Virgo Birkenruh’ suvemõisas juunist augustini 1917. aastal.

4

BIRKENRUH’ EPISOOD – KOHT, AEG JA VAIMUDLoone Ots

KOHAVAIMMõned kohad on kõhedad, teised mugavad. Mõni paik inspireerib, mõni lööb mõtte lukku. Ühes ruumis elatakse intensiivsemalt kui teises. Mõni on tuulte tallermaa, teine vaga tiigivesi. Sügava põhjaga.

Üks koht, mille põhja loodides selgub, et vaim – või vaimsus? – on püsinud aegade kiuste, on Birkenruh’ suvemõis Anija vallas, endise Harju-Jaani kihelkonna kaardil. Mingi eriline tüüne rahu, vaevalt hoomatav salapära ja üllas nukrus mähib endasse need, kes tänaseks kadunud mõisamaja asemele palverännu sooritavad. Miks just palverännu? Aga kas pole see peaaegu unustatud paik emmanud mitut eesti kultuuriloo tähtsündmust, olnud suurte „henge palangote“ tumm, kuid hea mäluga tunnistaja?

Birkenruh, maakeeli Kaserahu, tekib aastal 1884, kui Pikva mõisast eraldatakse pisike suvituskohaks kavandatud pool-mõis. Umbes samal ajal või veidi hiljem kerkib tagasihoidlik viilkatusega elamu. 1916. aastal ostab mõisakese EDUARD VIRGO (1873–1938), andekas ja rahutu hing, kes on töötanud ajalehe Teataja toimetuses ja elanud Pariisis. Selja taga on ka poliitilise pagulase põlv Soomes. Virgo on ka eesti kirjanduse usin tõlkija. Naasnud pärast 1909. aasta amnestiat Eestisse, saab temast Soome paberikaupmeeste esindaja. Odav paber lubab asutada kirjastusühisuse Maa ning ajakirja Tallinna Kaja. Iseseisvas Eestis saab temast diplomaat ja riigitegelane. Birkenruh on tema nö suur-projekt, kuigi mõisas endas viibib ta harva.

AJAVAIMMurranguline, revolutsiooniline, vabastav ja heitlik 1917. Suur sõda kestab juba kolmandat aastat. Rindel plahvatavad enneolematu purustusjõuga pommid. Mürkgaas pole enam uudis, suurem ime on äsja leiutatud ja masstootmisse antud tank. Ehmunud ühiskonnad on kaotanud turvatunde ja usu iseendasse. Kõigest on puudus. Linnad nälgivad. Impeeriumide alustoed vanguvad, kuni langeb neist esimene – Venemaa.

1917. aasta naine on sõjas karastunud. Paljud naised on ametlikult tööl, asendades rindele lahkunud mehi. Juba on seelik lühenenud, paljastades jalad poole sääreni. Poliitika ühelt, esteetika teiselt poolt. Igal juhul on eesti naine just aastal 1917 vabam kui kunagi enne. On lihtsalt aeg, mil tundub, et kõik tabud on langenud.

5

Ja keset kõiki keeriseid on Birkenruh’ petlik vaikus, lilled ja linnud. Siin, maailma lõpus, kohtuvad aeg ja ruum kahe pimestavalt ereda isiksuse suhtedraamas.

TÕDEMis on tõde? Isegi väiketähega kirjutatult pole see kunagi tõsi. Kõik on suhteline. Me teame murdosa sellest, mis juhtub praegu ja kübemeid sellest, mis on olnud. Autor Loone Ots pakub oma tekstis mitut võimalust, mille abil iga vaataja võib oma tõe vitraaži kokku panna. Tinaraamiks killukeste vahel on reaalsed dokumendid: märkmed, kirjad, luuleread. Ja mõnda tühja ruutu ei oska me iialgi täita. Võtkem siis toimuvat nii, et ka autori lihvitud klaasid on tõde. Siin ja praegu. Võrratus Birkenruh’ s.

PROTAGONISTID JA TEISED VAIMUD

MARIE UNDER (1883–1980) on armusuhtes Karl Artur Adsoniga ja ootab oma esimese luulekogu ilmumist. Sõda takistab üllitist, kuid juba võtab kuju järgmine raamat: vahekorrast Adsoniga on juba sündinud Underi kuulsad, erootikat ja naise seksuaalsust avameelselt kirjeldavad sonetid. Midagi sellist pole keegi eesti kirjanduses enne Underit isegi mõelnud. Söakas vaade Naise buduaari, voodisse ja alusrõivaisse teevad Underist kauaks ajaks „kauni, julge patu“ ikooni. Trotslik tõde ehmatab loojat ennastki – hilisemate valikkogude jaoks kirjutab ta sonetid ositi ümber, füüsilise aime osakaalu tunduvalt mahendades.

Friedebert Tuglas, kes Marie esikkogu, sonettide-eelse luule käsikirja loeb, peab luuletusi väga headeks, kuid soovitab muuta naiivset pseudonüümi Maria Maarjamaa. Marie Hackerist – Maria Maarjamaast saab taas Marie Under. Nagu alusseelikute batist ja pitsivaht langeb maha abielunimi. Saabub mässuaasta suvi, mis pöörab osaliste elus hoopis uue ja ootamatu lehe.

6

FRIEDEBERT TUGLAS (1886–1971) on sel aastal kõige romantilisem ja kõige populaarsem eesti mees. Tema noorus, lehviv must juus, rahvusvaheline elukogemus ja eriti revolutsionääri, märterpagulase oreool teevad temast kõikide naiste ihalusobjekti. Espriirikkaid ja vormikindlaid novelle loetakse ribadeks, nagu ka kahe ilusa õe ja nende kirjanikust kostilise fl irte kujutavat suvitusromaani „Felix Ormusson“. Maikuus tekib ja areneb armusuhe Marie Hackeriga. Kahe kirjaniku ihar duett jätkub ja vaibub Birkenruh’ s. Kirjade põhjal tundub, et Mariet on Friedeberti jaoks „liiga palju“.

Vaikselt ja varjuna lehvib Birkenruh’ episoodi taga kaunite eesnimede, kuid esteetilis-semiootiliselt kahtlase perenimega EMMA ELISABETH OINAS (1896–1970). Eesti kultuuriloos on ta rohkem tuntud kui ELO TUGLAS. Tuglas kirjutab rööbiti nii talle kui ka Marie Underile. Dekadentlik Prints (Tuglas) peab Printsessi (Under) kõrval metressi. Siuru-seltskond, eriti Adson, narrib Elisabethi Oinamaaks. Nimi ei riku naist – preili Oinase pühendumus Printsile saab tasutud. Aasta pärast Birkenruh’ sündmusi saab nimelt just Elost Tuglase abikaasa, kes on ustav nagu ema, sest Tuglas ise jääb alati poisiks.

KARL ARTUR ADSON (1889–1977), teenijatüdruku vallaslaps on juba varakult pida-nud enda eest väljas olema. Ta on küps, tugev ja tahtejõuline. Omandanud maamõõtja nõudliku elukutse, hakkab ta teenima head raha. 24. augustil 1913, Estonia teatrimaja avamise banketil, on tema ees Marie Hacker. Adsonist saab eluks ajaks tema paaž. Aga ka rüütel. Mehine kaitsja.

KARL või CARL EDUARD FRIEDRICH HACKER (eestindatult Kaarel Haling, 1878–1948) on Underi esimene abikaasa ja laste isa. Tegelikult on ta oma traditsiooni-liste vaadetega justkui Underi isa. Ta esindab möödunud aegu, eelmist põlvkonda. Isast vabanemine on tütre naiseks saamise tõend. Marie kasvab oma abieluväliste suhete kaudu. On tõendeid, et Hacker armastas oma esimest naist Mariet väga ega saanudki sellest päriselt üle.

Alles 1923. aastal saab Marie viimaks vabaks. Birkenruh’ ajaks on ta kaotanud oma „vabadussõja esimese lahingu“: 8. juunil 1917 lükkab konsistoorium pärast pikka kaalumist Underi lahutustaotluse tagasi.

DAGMAR ehk DAGY HACKER, hiljem STOCK (1902–1994) ja HEDVIG ehk HEDDA HACKER (1904–1988), kes kandis surmani neiunime, on Marie ja Karl Hackeri tütred. Adson kasutab nende kohta endaloodud uudissõna tütrendid. Birkenruh’ suurte inimeste mängust on nad justkui väljas. Ometi on nad näidendi tegevusajaks juba mitu aastat elanud isa ja ema laguneva suhte paines. Sellest, kuidas tütred oma vanemate suhet tajusid, pole peaaegu räägitud. Murdeiga on ohtlik aeg. Suurte egoism ja väikeste abitus on üks näidendi kontrapunkt.

7

Autori tänusõnad: Tänan südamest Ants Miidlat, kes varustas mind detailsete materjalidega Birkenruh’ mõisa kohta. Samuti tänan Underi ja Tuglase kirjanduskeskust, eriti selle juhatajat Eha Randa hindamatute näpunäidete eest nii Underi kui Tuglase ja nende lähedaste kohta. Võlgnen palju Sirje Kiinile, kelle Underi-monograafi a tõi varjust välja paljud Underi elu seni tundmata vaated. Lõpuks tänan Vallo Keppi, kes esimesena juhtis mu tähelepanu H. Visnapuu kogule „Talihari“ kust on pärit epigrammid minu näidendi siurulastest. Just need mikrotekstid sundisid mind esimest korda mõtlema Underist, Tuglasest, Adsonist ja teistest mitte kui lihtsalt kirjanikest, vaid kui inimestest kõigi oma ihade, murede ja lootustega. Üle kõige tänan MTÜd Tuulekell, kes pani Birkenruh’ s kõlama minu peas vormunud helid.

BIRKENRUH’ TAUSTA TSITAATE

Ja sinu oma lapsed saavad sind ka põlgama ja sinust häbi tundma…. Mõtle, et Sa Jumalat maha oled jätnud; ja kuradid teenida on raske. Pööra ära sealt, kust sa oled langenud, ja Jumalal on sest hea meel… Isa kiri tütar Mariele. 15.10.1915.

Karolus meeldis mulle kui ilus mees. Mustad põlevad silmad, must juuks, kahvatu pale… hirmus oli silmapilk, kui enesele ütlema pidin: „ta on rumalam kui sina…“ muidugi – suudlusi oli palju ja kirge oli palju, kuid siiski – puudus midagi, puudus midagi!“ arusaamine, hingeline kokkukõla!“ Marie Under Ants Laikmaale 1916.

Õe hinnangul elas Karl abielu purunemist raskelt üle, jäi kaua üksikuks ja abiellus alles hilisemas eas ühe venelannaga. Sirje Kiin. Marie Under. Tänapäev, 2009, lk 118.

Oh seda kurbust, oh seda rõõmu, Oh, uuestisünd!Oh sureliku suurt elulõõmu! Kes päästab mind?! Marie Under. Luuletus „Friedebert Tuglas’ elle“. 26.05.1917.

Sest meie päralt ei ole muud kui üksainus Tänapäev ja Siinpaigas. Friedebert Tuglas Marie Underile. 22.07.1917.

Kuis võiksin magada, kui armastan ma nõnda!Kuu valgest vaasist langeb õitelehti.Kui pisaraid on puhkend taevas tähti –Kuis võiksin unusta nüüd Sind ja iseenda! Marie Under, „Unetus“, 19.08.1917.

Ah, ma ei kiida ennast – aga ma tahan Sinuga olla, Sinuga jääda, ikka: mulle on nii selge, nii selge, et ainult Sinuga, ainult Sinuga, ikka. Armsakene, jääme ühte! Palun Sind, palun, palun!! Tule jälle mu juure! Artur Adson Marie Underile 18./19.03.1918.

SUVETEATRI KORRALDUSMEESKOND

Projektijuht: Margit Eerik Lava ja dekoratsioonid: Mait Eerik, Virgis Bartnikas, Sven Andresen, Heigo Eeriksoo, Kaarel KübarseppNäiteplatsi taimdekoratsioonid: Liise Verpson, Margit Eerik, Ülle RoosilehtLavamees: Tarvo Aro MettKostümeerija-rekvisiitor: Liise VerpsonValgus: Allan Räim OÜ TrummJuuksur-konsultant: Maarja KohtlaKava ja plakati kujundus: Ivar ReimannPlakati fotod: Mats ÕunKava koostajad: Loone Ots, Margit Eerik, Liise VerpsonKava fotod: Mats Õun, Mait Eerik

ABISTAJAD JA TOETAJAD

Anija Vallavalitsus, AS Mistra-Autex, AS Raasiku Elekter, AS Viacom Eesti, Eesti Kultuurkapital, Kauplus EFE, LEADER, OÜ Kehra Puidutööstus, OÜ Nelico, OÜ Sunmarin, Raasiku Meierei pood, Raasiku Vallavalitsus, Vahtra talu, Andre Sepp, Ants Miidla, Darja ja Ants Verpson, Elmar Mättik, Indur Toomas Talkop, Liie Kaljumäe, Marianne Leis, Margit Kuusik, Regina ja Vahur Lõoke, Tarmo Sell, Urmas Jõemees, Virgis Bartnikas, Ülle Roosileht, Teeme Ära talgulised