1

INFOLEHT

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest, ega ka tagajärgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa võib tuua.

VALGEVENE

2

INFOLEHT

SiSukord

SiSukord 2i. ÜLdtEAVE 3ii. rELiGiooN 5iii. MAjANduS 5iV. trANSport jA iNfrAStruktuur 6V. tööturG 7 1. Töötajate õigused 9Vi. pANGANduSSÜStEEM 9Vii. tErViShoid 10 1. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabisüsteem 11 2. Abielu 16Viii. hAriduS 16iX. rEiSidokuMENdid 17X. SidEVAhENdid 18 1. Telekommunikatsioon 18 2. Postiteenused 19 3. Meedia 19Xi. kASuLikud LiNGid 21

3

INFOLEHT

Pärast seitset aastakümmet Valgevene Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki sai Valgevene 1991. aastal iseseisvaks riigiks. Võrreldes teiste endiste liiduvabariikidega on Valgevene säilitanud tihedamad poliitilised ja majandussidemed Venemaaga. Valgevene ja Venemaa sõlmisid 8. detsembril 1999 kahepoolse liidulepingu eesmärgiga suurendada riikidevahelist poliitilist ja majanduslikku lõimumist. Olgugi et Valgevene kooskõlastas kokkuleppe elluviimise raamistiku, ei ole seni jõutud liidulepingu tegeliku rakendamiseni.

Valgevene riigipea on president. Presidendi volitused on kehtestatud ja määratletud Valgevene konstitutsiooni ja Valgevene vabariigi presidendi seadusega. Valgevene presidendi valivad otse Valgevene kodanikud 5-aastaseks ametiajaks. Valimistest võivad osa võtta kõik üle 18-aastased Valgevene kodanikud. Pärast seda, kui Aleksandr Lukašenka 1994. aasta juulis riigi esimeseks presidendiks valiti, on ta autoritaarsete meetmete abil võimu järjepidevalt täitevvõimu kätte koondanud ja valitsenud riigivalitsemise kõigis valdkondades. Novembris 1996 muutis Lukašenka referendumi abil 1994. aasta konstitutsiooni, laiendades oma võimu ja pikendades presidendi ametiaega. Valgevene opositsioonijõudude, inimõigusi kaitsvate organisatsioonide ja mitmete välisvaatlejate väitel esines referendumi korraldamisel rohkelt rikkumisi.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) vaatlejad märkisid, et 2006. aasta 19. märtsi ja 2010. aasta 19. detsembri presidendivalimised ei vastanud rahvusvahelistele standarditele. Valimisi iseloomustas kogunemis-, ühinemis- ja väljendusvabaduse põhiõiguste eiramine ning valimistel kasutatud häälte lugemise protsess oli äärmiselt ebakorrektne.

Valgevene parlamendi ametlik nimetus on Valgevene Vabariigi Rahvuskogu. Rahvuskogu tegutseb Valgevene Vabariigi seadusandliku ja esinduskoguna.Valgevene parlament koosneb kahest kojast:• Esindajatekojast;• VabariigiNõukogust.Esindajatekoda koguneb igal aastal kaheks korraliseks istungiks. Erakorralisi istungeid saab korraldada presidendi dekreediga. Valgevene parlamendi ametiaeg on neli aastat.

OSCE/ODIHRi andmeil ei vastanud 2000. aasta oktoobri parlamendivalimised, 2003. aasta märtsi kohalikud valimised ega 2004. aasta oktoobri parlamendivalimised

i. ÜLdtEAVE

• Rahvaarv:9 612 632 (juuli 2010, hinnanguline)• Pindala:207 600 km²• Pealinn:Minsk• Riigipea:president Aleksandr LUKAŠENKA (alates 20. juulist 1994)• SKTelanikukohta:13 400 USD (2010, hinnanguline)• Religioon:ida õigeusk 80%, muu (sh roomakatoliku usk, protestantism, judaism ja

islam) 20% (2010, hinnanguline)• Riigikeel:valgevene 36,7%, vene 62,8%• Muudkeeled:0,5% (sealhulgas väikesed poola- ja ukrainakeelsed vähemused)

(1999. aasta loendus)• Rahvusrühmad:valgevenelasi 83,7%, venelasi 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi

1,7% (2009. aasta loendus)• Keskmineeeldataveluiga:70,92 aastat• Rahaühik:Valgevene rubla (BYR)

4

INFOLEHT

rahvusvahelistele demokraatlikele standarditele. Järgmised parlamendivalimised toimusid 2008. aasta septembri lõpus. Kuigi Valgevene võimud kinnitasid avalikult, et valimised on „pretsedenditult” demokraatlikud ja läbipaistvad, tegi OSCE/ODIHRi valimiste vaatlusmissioon taas kindlaks, et 2008. aasta valimised ei vastanud OSCE standarditele. Valgevene valitsus ehk ministrite nõukogu koosneb Valgevene peaministrist, tema asetäitjatest ja ministritest. Valitsus annab aru Valgevene vabariigi presidendile ja on vastutav parlamendi ees. Peaministri kandidaadi esitab president ja kiidab heaks parlament. Valitsuse volitused on kindlaks määratud Valgevene Vabariigi konstitutsiooniga. Kehtiv konstitutsioon on koostatud 1994. aastal ja seda on muudetud 1996. ja 2004. aastal. Konstitutsiooni nimetatakse ka riigi põhiseaduseks ja see on Valgevene ajaloo viies konstitutsioon.

Valgevene konstitutsioon põhineb kolmel peamisel elemendil:• õigustejavabadustereguleerimine;• uueriigisüsteemiloomine;• uuteseadustejauuekohtusüsteemiväljakujundamine.

Vastavalt Valgevene konstitutsioonile on Valgevene kodanikel järgmised õigused:• õigustervishoiule(tervishoiuteenuseidpakutakseriiklikesasutustestasuta);• eakatel, haigetel, puuetega isikutel ja sissetulekuta leibkondadel on õigus

sotsiaalhoolekandele;• universaalneõigustasutaüldharidusele;• õigustasutatehniliselekutseõppele.

Valgevene Vabariigi konstitutsiooni kohaselt kuulub riigis kohtuvõim kohtusüsteemile.Valgevene kohtusüsteem jaguneb üldiselt kolmeks:• üldkohtud;• majanduskohtud;• konstitutsioonikohus.Kõik kohtumenetlused peavad järgima kehtivat süsteemi. Ühelgi juhul ei ole lubatud asutada erikohtuid.

Valgevene üldkohtud tegelevad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjadega ning sõjaväelasi puudutavate kohtuasjadega. Valgevene üldkohtute hulka kuuluvad:• ValgeveneVabariigiÜlemkohus;• piirkonnakohtud;• MinskiLinnakohus;• linnakohtud;• sõjaväekohtud.

Valgevene majanduskohtute süsteemi eesmärk on kaitsta üksikisikute ja juriidiliste isikute, sealhulgas välismaalaste majandus- ja ärihuve. Valgevene majanduskohtute hulka kuuluvad:• ValgeveneVabariigiKõrgemMajanduskohus;• piirkondlikudmajanduskohtud;• MinskiLinnaMajanduskohus.

Valgevene konstitutsioonikohtu peamine eesmärk on tagada uute seaduste ja määruste vastavus riigi konstitutsioonile. Konstitutsioonikohus koosneb 12 kõrgetasemelisest õiguseksperdist. Kuus kohtunikku nimetab ametisse Valgevene president ja ülejäänud kuus nimetab ametisse Vabariigi Nõukogu. Kohtu eesistuja nimetab ametisse otse Valgevene president ja kiidab heaks Vabariigi Nõukogu. Konstitutsioonikohtu kohtuniku

5

INFOLEHT

ametiaeg on 11 aastat.ii. rELiGiooN

Valgevene konstitutsioonnäebette usuvabaduse; samaspiiravad võimud selle õigusetegelikku rakendamist. Kuigi 1996. aastal muudetud konstitutsiooni artiklis 16 on veel kord kinnitatud usutunnistuste ja konfessioonide võrdõiguslikkust seaduse silmis, sisaldab sama artikkel ka piiravaid sätteid, mille kohaselt riigi ja usuorganisatsioonide vahelist koostööd „reguleeritakse nende mõju Valgevene rahva vaimsete, kultuuriliste ja riiklike traditsioonide kujunemisele silmas pidades”.

Samuti piirab valitsus usuvabadust vastavalt 2002. aasta ususeadusele ja 2003. aasta konkordaadile, mille sõlmisid riik ja Valgevene õigeusu kirik, mis on Vene õigeusu kiriku haru ja ainus ametlikult tunnustatud õigeusu konfessioon. Kuigi Valgevenes ei ole ametlikku riigiusundit, annab konkordaat Valgevene õigeusu kirikule eelisseisundi. Negatiivset tähelepanu on pälvinud eriti just protestandid. Ette on tulnud mitmeid antisemiitlikke juhtumeid ja esinenud on rünnakuid usutunnistustega seotud mälestusmärkidele, hoonetele ja kalmistutele, ilma et valitsus oleks intsidentidele märkimisväärselt reageerinud. Ametivõimud on sundinud paljusid usuühinguid ootama aastaid vara registreerimise või tagastamisega seotud otsuseid. Samuti on ametivõimud taga kiusanud ja trahvinud teatud usuliste rühmituste liikmeid, võttes eelkõige sihikule rühmitused, keda võimud peavad välismaa kultuurimõju või poliitiliste eesmärkide kandjateks. Kirikutega seotud välismaa misjonäride, vaimulike ja humanitaartöötajate tegevusele on valitsus seadnud palju takistusi, saates neid näiteks riigist välja, keeldudes neile viisat andmast või tühistades juba antud viisad.

iii. MAjANduS

Pärast 1995. aastat on Valgevene majandussüsteemis tehtud piiratud ümberkorraldusi. Pärast 2005. aastat on valitsus taasriigistanudmitmederafirmad. Jätkuv riiklik kontrollmajandustegevuse üle pärsib nii kohalike kui ka välismaa ettevõtete võimalusi turule siseneda. Ametlik statistika näitab, et Valgevene SKT kasv 2008. aastal oli tugev, ületades 10% piiri vaatamata takistustele, mida seab kasvule jäik keskjuhtimisele alluv majandusriigis,kusonkõrgeinflatsioonimäärjamadaltööpuudusetase.Entülemaailmsemajanduskriisi tagajärjel tabas riiki 2009. aastal majanduslangus ja selle aasta jooksul kasvas Valgevene SKT üksnes 0,2%. Langev välisnõudlus andis tööstussektorile tugeva löögi. Minsk on maksebilansi puudujääkide katmise osas sõltunud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) sõlmitud reservkrediidi lepingust. Kooskõlas IMFi esitatud tingimustega devalveeris Valgevene oma rubla rohkem kui 40% võrra ja rakendas osaliselt karmimat fiskaal- ja rahapoliitikat. 2010. aasta1. jaanuaril panidVenemaa,Kasahstanja Valgevene aluse ühtsete kaubanduseeskirjade ja tollikoodidega tolliliidule, kusjuures eeskirjade ja koodide üle käivad veel läbirääkimised. Jaanuari lõpus muutsid Venemaa ja Valgevene 2007. aastal sõlmitud naftatarnelepingut. Uute tingimuste kohaselt tõusid kvooti ületavate naftaostude hinnad, mis suurendas Valgevene jooksevkonto puudujääki. 2010. aastal kasvas SKT 4,8%, osalt tänu ekspordi kasvu taastumisele. 2010. aasta detsembris sõlmisid Valgevene, Venemaa ja Kasahstan ühise majandusruumi loomise kokkuleppe ja Venemaa tühistas kõik Valgevenele müüdavalt naftalt võetavad tollimaksud.

Aastatel 2003–2008 oli Valgevene reaalse SKT keskmine kasvumäär 8%. 2009. aastal mõjutas ülemaailmne finantskriis ka Valgevene majandust: reaalse SKT kasvumäärValgevene rublades langes 0,2% tasemele. Samas oli IMF prognoosinud selle näitaja langemist 1,2% võrra. Näiteks Venemaal vähenes reaalne SKT 2009. aastal 7,9% ja Ukrainas langes see näitaja 15,9% võrra (2009. aasta III kvartalis). 2009. aastal oli Valgevene SKT 136,8 triljonit Valgevene rubla.

6

INFOLEHT

Venemaa on Valgevene olulisim partner majanduse ja poliitika valdkonnas. Kolmandik Valgevene kaubandusekspordist on suunatud Venemaale. Valgevene tööstussüsteemi ülesehituse tõttu sõltub riik suurel määral teistest Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) maadest ja eelkõige Venemaast, mis on nii eksporditurud kui ka tooraine, subsideeritud energia ja koostisosade tarnijad. Maagaasi hinna järsk tõus 2007. aastal ning Venemaalt imporditava nafta ja naftatoodete kõrgemad tariifid on aidanud kaasa Valgevenemajanduskriisi tekkele ja sundinud ametivõime tühistama populaarseid toetusi ning võtma eelarve finantseerimiseks välislaene. Valgevene sai Venemaalt 2007. aasta lõpus 1,5miljardi USD suuruse ja 2008. aasta lõpus 2 miljardi USD suuruse stabiliseerimislaenu.

Valgevene peamised loodusvarad on metsad, turbavarud, potas ning väikesed nafta- ja maagaasivarud. Riigi olulisemad põllumajandustooted on teravili, kartul, köögivili, lina, veiseliha ja piim. Valgevene tähtsamad tööstussektorid on seotud masinate ja transpordiseadmete, keemiatoodete, kangaste ja tarbekaupadega.

2009. aastal eksportis ja importis Valgevene järgmisi kaupu eeskätt allpool nimetatud riikidesse ja riikidest.Eksport – 24,8 miljardit USD (puhastatud nafta, kaaliumväetised, masinad ja transpordiseadmed, kemikaalid, toidukaubad, metallid ja tekstiilmaterjalid). Peamised turud – Venemaa, Saksamaa, Holland, Poola, Suurbritannia, Ukraina ja Läti.Import – 30,4 miljardit USD (mineraalsed maavarad, masinad ja seadmed, metallid, toornafta ja maagaas, kemikaalid, toidukaubad). Peamised tarnijad – Venemaa, Ukraina, Poola, Itaalia, Leedu, Hiina.

Riigi majanduskasv on olnud jõuline ja on suures osas järginud vaeseid toetavat strateegiat. Üks ELi institutsioon märkis hiljuti, et Valgevene majanduskasvu ülesehitus on teiste SRÜ riikidega võrreldes tööjõu seisukohast tunduvalt soodsam. Töömahukate sektorite kasv koos riigi palga- ja sissetulekupoliitikaga on aidanud tagada, et hiljutisest majanduskasvust tulenenud kasu on elanikkonnaga laialdaselt jagatud. Valgevene valitsus on pannud rõhku vaestega arvestava kasvu ja kõrge tööhõive taseme alalhoidmisele. Samas põhineb riigi näiline edukus tööhõive alal tõenäoliselt reformide edasilükkamisel ja odaval energial, mis mõlemad on toetanud just madala tootlikkusega kasvu. Alates 1995. aastast on reaalsete palkade kasv üldjuhul edestanud tööviljakuse tagasihoidlikku suurenemist. Kuigipalgatõusonpõhjustanudinflatsiooni,onseepikemasperspektiivisaidanudkaasaminimaalse elatustaseme alalhoidmisele rahvastiku märkimisväärse osa jaoks. Ent palgatõus võib samuti olla vähendanud töötajate motivatsiooni majandusreformidele poolehoidu avaldada.

iV. trANSport jA iNfrAStruktuur

Valgevene koosneb kuuest provintsist, mida kutsutakse ka oblastiteks või voblastiteks.

Need on:• Brestioblast;• Gomelioblast;• Grodnaoblast;• Magiljovioblast;• Minskioblast;• Vitsebskioblast.

2009. aastal oli Valgevene linnastumise määr 73,8% kogu elanikkonnast, mis on rahvusvahelises kontekstis märkimisväärselt kõrge tase. Varasemad linnastumise määrad olid 56% 1980. aastal, 66% 1990. aastal, 70% 2000. aastal ja 72,6% 2006. aastal, mis näitab, et linnastumise tase on pikas perspektiivis tõusuteel, kuigi võrreldes

7

INFOLEHT

iga-aastase 0,9% kasvuga 1980. aastatel on see 2000. aastate lõpuks aeglustunud ja jääb 0,4% piiresse. Rahvusvahelised allikad ei prognoosi edasist linnastumist; samastunduvad riikliku statistikabüroo hiljutised aruanded viitavat linnade kasvu jätkumisele. Riigi konkurentsitult suurim linn on Minsk, kus elab peaaegu 1,8 miljonit inimest.

Valgevene linnade vahel saab reisida mitut moodi ning kõige tavalisemad transpordivahendid on rongid ja bussid. Bussid on veidi kiiremad ja odavamad, kuid rongid onüldiseltmugavamad.Piletidjasõidugraafikudonkättesaadavadvastavatesrongi- jabussijaamades. Valgevenes on kokku 5537 km raudteid ja 94 797 km maanteid.

Valgevenes on 67 lennujaama (millest 35 on varustatud sillutatud lennuradadega). Valgevenes on väga vähe siseriiklikke lende ja nende toimumissagedus on väike – üks või kaks korda nädalas.

• ValgeveneRaudtee–http://www.rw.by

Valgevene Raudtee klienditeenindusAadress: Lenini tn 17, Minsk, 220030(+37517)225-47-04;faks:225-46-21Minsk-Passažirskiraudteejaamainfolaud(+375 17) 225-70-00Infobüroo (Minsk) - 105 Infoliin(+375 17) 225-44-77 (tööpäevadel kl 13–15)Piletite broneerimine telefoni teel (üksnes Minski elanikele): (+375 17) 225-70-51Piletite kättetoimetamine Minski piires: (+375 17) 225-62-46

• MinskiRiiklikLennujaam–http://airport.by

(+375 17) 279 13 00(+375 17) 279 17 30

Minski Riiklik Lennujaam on Valgevene Vabariigi peamine õhuvärav ja selle asukoht on ideaalne ühenduspunkt põhiliste lennuliinide jaoks, mis ühendavad Lääne-Euroopat Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) maadega. Valgevenest väljuvad lennud enam kui 37 rahvusvahelisse sihtpunkti Lääne-Euroopas, Lähis-Idas ja muudes piirkondades.

• Belavia(Valgeveneriikliklennufirma)–http://belavia.by

Riikliku lennufirmaBelavia jamuude lennufirmade toeleksisteerib laialdanesiseriiklikelennuliinide võrgustik.

V. tööturG

Valgevene palgakujundus sõltub suurel määral riiklikest instantsidest ja on tsentraliseeritud. Töötasuastmete süsteem on siduv niinimetatud eelarvesektori (avaliku sektori) jaoks, kuhu kuulub umbes 80% töötajatest, ning ka väike erasektor ei ole palkade määramisel sõltumatu. Eelarvesektoris määratakse palgad kindlaks kolmeastmelise süsteemi alusel, mis koosneb palgaastmete arvestussüsteemi skaalast, esimese palgaastme määrast ja palgaastme määramise juhendist. Juhend sisaldab kutsealade ja töö liikide üksikasjalikke kirjeldusi ja reastust. Suhe palgaastmete skaala kõrgeimate ja madalaimate palkade vahel oleks rohkem kui kaheksakordne, kuid üheksa kõige madalamat palgaastet saavad riigilt toetusi, mistõttu tegelik suhtarv on üksnes 5:1. Valgevene palgastruktuuris mängivad

8

INFOLEHT

olulistrollikatööstaažigaseotudreeglid.

2010. aasta detsembris oli keskmine kuupalk 1 595 870 Valgevene rubla (530 USD). Alates 1. jaanuarist 2011 on kuupalga alampiir 460 000 BYR (138 USD) ja tunnipalga alampiir 2710 BYR (0,8 USD).

Seadusega on kehtestatud 40-tunnine töönädalastandard ja töötajatele on tagatud vähemalt üks 24-tunnine puhkeperiood nädalas. Kuigi olukord on aruandeperioodi vältel paranenud, töötasid paljud töötajad riigi keerulise majandusolukorra tõttu märkimisväärselt vähem kui 40 tundi nädalas ning tehased sundisid töötajaid sageli palgata puhkusele minema, sest langes nõudlus tehaste toodangu järele. Seadusega on sätestatud kohustuslik ületunnitöö- ja puhkusetasu ja ületunnitöö on piiratud neljale tunnile iga kahe päeva kohta, kusjuures aastas tohib teha maksimaalselt 120 tundi ületunnitööd. Allikate hinnangul tagab Valgevene valitsus tõhusalt eespool nimetatud standardite järgimise.

Valgevene puhul varieeruvad töötunninormid vastavalt tegevusalale ja ei sõltu töötaja soost. Näiteks oli 2008. aastal põllumajandussektori keskmine töötundide kuunorm 177 töötundi, samas kui kõigi teiste tegevusalade kuunorm oli 155 tundi.

Kuigi seadusega on sätestatud tööohutuse ja töötajate tervishoiu miinimumnõuded, eiravad tööandjad sageli kehtestatud standardeid. Mitmete suuri masinaid valmistavate tehaste töölised ei kanna minimaalset nõutavat ohutusvarustust. Olemasoleval riiklikul tööinspektsioonil puuduvad volitused, selleks et sundida tööandjaid kehtivad reegleid järgima, ja ametkond jätab rikkumised sageli tähelepanuta.

Rahvusvaheliste allikate andmeil moodustavad riigiasutuste ja riigiettevõtete töötajad umbes 80% Valgevene tööealisest rahvastikust. Valgevenes on jätkuvalt vähe eraettevõtteid. 2008. aastal oli riigis registreeritud umbes 51 000 väikeettevõtet, millest umbes 39 000 tegutsesid täies ulatuses. Seetõttu on väikeettevõtete roll tööhõives tagasihoidlik (2008. aastal 440 000 töökohta ehk 10% kõigist töökohtadest), mis tähendab ka seda, et nende panus riigi majandusarengusse on piiratud. Isegi kui lisada sellele näitajale erasektori registreeritud tööandjate (ettevõtjate) arv, mis oli 2008. aastal 212 000 (umbes 5% töötavast elanikkonnast), siis jääb Valgevene ettevõtluse tase isiku kohta alla enamikule teistest SRÜ riikidest, sealhulgas Venemaale ja Ukrainale.

2008. aastal määratleti majanduslikult aktiivsetena 4,9 miljonit inimest Valgevene kogu rahvastikust. Ainult 0,5% majanduslikult aktiivseteks liigitatud isikutest – st 25 100 inimest – olid 65-aastased või vanemad.

2008. aastal oli riigis umbes 290 000 majanduslikult aktiivset inimest, kes ei käinud tööl, mis tähendab, et Valgevene töötuse üldtase (mis hõlmab heitunud töötajaid ja isikuid, kes ei ole ennast ametlikult töötuna registreerinud) on ligikaudu 6%. Kuigi see näitaja on suurem kui ametlik töötuse tase, mis põhineb tööhõive-, värbamis- ja sotsiaalabiasutustes registreeritud töötute arvul, ning oli 2008. aasta lõpul 0,8% – töötuna olid registreerunud 0,7% kõigist meestest (14 700 isikut) ja 1,0% kõigist naistest (22 600 isikut) – on see siiski üsna madal. Vaatamata ülemaailmsele majanduskriisile kasvas töötus 2009. aastal vaid marginaalselt: aasta lõpuks oli töötute arv tõusnud 17 300 töötuni meeste seas ja 23 000 töötuni naiste seas. Nagu varemgi, otsustasid ettevõtted halvenevates tingimustes töötajaidmittevallandada,vaidvähendadanendetöötundejapalka;loomulikultonvana,töötajate tasuta puhkusele sundimise lahenduse asemel kasutusele võetud n-ö moodne paindlike töösuhete süsteem, mis põhineb tähtajalistel lepingutel.

2000. aastatel tõusis ametlik töötus 3,1% tasemeni (2003), sest suurenes töötute naiste arv (2003. aastal oli 3,9% naistest töötu). 2000. aastate esimesel poolel oli tööturu

9

INFOLEHT

nõudlus ikka veel suunatud traditsiooniliselt n-ö meestetööga seostatavatele ametitele, eeskätt tootmise valdkonnas. Nüüdseks on Valgevene kasvumudel muutunud pigem teenustepõhiseks ja seetõttu on hääbunud meeste suunas kallutatud nõudlus ja naiste üleesindatus töötute seas. 2008. aastal kuulus 45% töötutest naistest 16–29-aastaste vanusegruppi, kusjuures töötutest meestest kuulus samasse vanusegruppi 35% – need suhtarvud olid üsna stabiilsed terve vaadeldava aastakümne vältel. Kõrgharidusega naiste töötuse tase vähenes 2000. aastate jooksul märgatavalt: kui kümnendi algul oli ligikaudu kaks kolmandikku töötutest kõrgharidusega naised, siis 2008. aastaks oli nende osatähtsuskahanenudviiekümneprotsendini;töötutemeesteseaseiilmnenudsarnanetrend sama selgelt.

1. Töötajate õigused

Seadus lubab kõikidel töötajatel, välja arvatud riigi julgeolekutöötajad ja sõjaväelased, moodustadasõltumatuidühinguidjanendegaliituda;samaseivõimaldavalitsustöötajateltegelikult nimetatud õigust kasutada. Ametivõimud suruvad sõltumatuid ametiühinguid maha, et lõpetada ametiühingute iseseisev tegevus ja koondada kontroll igasuguse ametiühingutega seotud tegevuse üle riigi kätte. Riigi kontrolli all olev Valgevene Ametiühingute Liit (VAL) on riigi suurim ametiühing, millel on väidetavalt neli miljonit liiget. Valgevene Demokraatlike Ametiühingute Kongress (VDAK), millesse kuulub neli ametiühingut ja umbes 10 000 sõltumatute ametiühingute liiget, on Valgevene suurim sõltumatute ametiühingute katusorganisatsioon.

Valgevene kuues vabamajanduspiirkonnas ei kehti eriseadused ja need piirkonnad ei ole vabastatud tavapärastest tööseadustest.

Kuigi seadusega on keelatud sunniviisiline ja kohustuslik töö, on riigist tulnud teateid naistest, meestest ja lastest, kes on inimkaubanduse ohvrid ja keda on kaubanduslikul eesmärgil seksuaalselt ekspluateeritud ja tööle sunnitud.

2010. aastal kiitis valitsus heaks laupäevakute korraldamise otsuse, mis kohustab avaliku sektori, riigiettevõtete ja paljude eraettevõtete töötajaid laupäeviti töötama ja teenitud raha riiklike sotsiaalprojektide rahastamiseks annetama.

Seadusega on keelatud laste ekspluateerimine töökohtades, sealhulgas laste sunniviisiline ja kohustuslik töö, ning määratletud on strateegia vastuvõetavate töötingimuste loomiseks. Üldiselt on valitsus neid seadusi praktiliselt rakendanud.

Tööea alampiir on 16 eluaastat, kuid vähemalt 14-aastane laps võib ühe vanema või seadusliku hooldaja kirjalikul loal sõlmida töölepingu.

Vi. pANGANduSSÜStEEM

Valgevene pangandussüsteem koosneb kahest tasemest. Esimese taseme moodustab Valgevene Vabariigi Riigipank, mis tegutseb Valgevene keskpangana. Teise taseme moodustavad kommertspangad ning krediidi- ja finantsorganisatsioonid, mis ei olepangad. 1. oktoobril 2009 oli Valgevenes 32 panka, millest neli kuulusid riigile. 25 panga aktsiakapitali kuulub väliskapital, üheksa panka kuuluvad täies ulatuses välismaa omanikele ja kahes pangas kuulub vaid üks aktsia Valgevene elanikule.

• BPS-Bank

Postiaadress: , Minsk 220005Tel: (+375 17) 289-41-48

10

INFOLEHT

Faks: (+375 17) 210-03-42E-post:inbox@bpsb.byVeebileht:www.bpsb.by

• Belarusbank

Postiaadress: Mjasnikova tn 32, 220050 MinskTel: +375 (17) 289 38 14Faks: +375 (17) 226 47 50E-post:info@belarusbank.byVeebileht:http://belarusbank.by/

• Belvnesheconombank

Postiaadress: Mjasnikova tn 32, 220050 MinskTel: (375 17) 209 29 44Faks: (375 17) 226 48 09E-post:interdep@bveb.minsk.by,office@bveb.minsk.byVeebileht:http://www.bveb.by

• Belinvestbank

Postiaadress: Mašerova pst 29, 220002 MinskTel: + 375 17 2892812, + 375 17 2893589Faks: + 375 17 2893670E-post:belbb@belinvestbank.byVeebileht:http://www.belinvestbank.by

• Belgazprombank

Postiaadress: Pritõtskovo tn 60/2, 220121 MinskTel: (+375-17) 229-16-29, (+375-17) 229-16-61Faks: (+375 17) 206 79 30 E-post:bank@bgpb.byVeebileht:http://www.belgazprombank.by

• Belagroprombank

Postiaadress:220036,Minsk,Žukovipst3Tel: (+375 17) 218 57 77Faks: (+375 17) 218 57 14E-post:info@belapb.byVeebileht:http://www.belapb.by

Vii. tErViShoid

Valgevene tervisekindlustushüvitised on ulatuslikud. Riik katab kõik tervishoiukulud ja riigisektoris ei toimu teenuste normeerimist. Rahaliste vahendite ümbersuunamine haiglasektorist esmatasandi arstiabisse ja tehnilise töö tõhustamine on toimunud aeglaselt. Nõukogude süsteemi põhiomadused on samaks jäänud ja endiselt domineerib haiglasektor. Kuigi Valgevene tervishoiusüsteemil on õnnestunud alandada vastusündinute ja emade suremust, on nakkushaiguste või terviseprobleemidega seotud terviseedendamismeetmed jäänud tagaplaanile. Traditsiooniliselt prioriteetseks peetud emade ja laste tervishoiul on riigis jätkuvalt oluline positsioon.

11

INFOLEHT

Paaridel ja üksikisikutel on Valgevenes õigus otsustada oma laste arvu ja nende sündimise aja üle ning neil on juurdepääs vajalikule infole ja vahenditele selliste otsuste langetamiseks diskrimineerimiseta. Valgevene elanikel on laialdane juurdepääs infole rasestumisvastaste vahendite kohta ning kvaliteetsele arstiabile sünnituse jooksul ja pärast sünnitust.

Naistel ja meestel on võrdne juurdepääs seksuaalsel teel levivate nakkushaigustega seotud diagnostikateenustele ja ravile. Valgevene tervishoiusüsteemi eesmärk on tagada tervishoiuteenuste üldine kättesaadavus kogu elanikkonnale. Vastavalt Valgevene konstitutsioonile pakutakse tervishoiuteenuseid tasuta. Üldise järelevalve ja meditsiiniteenuste koordineerimise eest vastutavad Valgevene tervishoiuministeerium (http://minzdrav.by) ja kohalikud tervishoiuametkonnad. Meditsiiniteenuseid pakuvadriiklikud kliinikud, haiglad, sünnituskodud ja muud asutused; meditsiiniteenustehaldamisega tegelevad tervishoiuministeerium ja kohalikud tervishoiuametkonnad.

Valgevene olulisemad rahvatervise probleemid on seotud alkoholitarbimise ja suitsetamise kõrge tasemega.

Rahvusvaheliste organisatsioonide kogutud statistika kohaselt elas 2007. aasta lõpus Valgevenes hinnanguliselt 13 000 HIVi/AIDSi põdevat inimest ehk 158–180 inimest 100 000 täiskasvanu kohta. Enamik uutest HIViga nakatunutest elab Minskis või selle ümbruses ja Bresti ja Vitsebski oblastis. Epideemia levib eeskätt süstivate uimastitarbijate seas ning just selles rahvastikugrupis on HIVi levimus suur. HIVi levimus naissoost seksitöötajate seas on umbes 1%, mis tähendab, et kaitsevahenditeta pakutavad seksiteenused näivad epideemias vähemtähtsat rolli mängivat. 2006. aasta andmetel süstis umbes 10% kõigist seksitöötajatest narkootilisi aineid, samas kui nende kondoomi kasutamise tase oli suhteliselt kõrge (2006. aastal väitis 70% seksitöötajatest, et nad olid viimati seksiteenust osutades kondoomi kasutanud). Üldiselt näib, et Valgevenes on HIVi/AIDSi levikut puudutava avaliku teabe kättesaadavus üsna piiratud. 2007. aastal omas üksnes 34%15–24-aastastestnaistestpõhjalikkujatäpsetteavetHIVi/AIDSikohta;võrreldavaidandmeid samasse vanusegruppi kuuluvate meeste kohta ei leidu. Rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil on riigis HIVi leviku aeglustamiseks rakendatud mitmesuguseid kahju vähendamise algatusi.

Kuigi rahvusvaheliselt käivad veel ägedad vaidlused Tšernobõli katastroofi pikaajalisetervisemõjuüle,usutakseValgevenesüldiselt,etkatastroofitagajärjelonrahvastikuseasmärkimisväärselt suurenenud vähktõve ja muude haiguste esinemissagedus. Samas on uuringud näidanud, et Tšernobõli juhtum on vaid üks kilpnäärmevähi esinemissagedust suurendanud teguritest. Tundub, et peamine õnnetusest tulenev rahvatervise probleem onkatastroofimõjusellestpuudutatudisikutevaimseletervisele.

1. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabisüsteem

Valgevene sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabisüsteemi alla kuuluvad kõik töötavad alalised elanikud. Eksisteerivad spetsiaalsed süsteemid pilootidele, õpetajatele, kunstnikele, professionaalsetele sportlastele, riigiteenistujatele, spetsiaalsetele meditsiinitöötajate kategooriatelejaTšernobõlikatastroofiskannatanutele.Süsteemirahastavadkindlustatudisikud(1%sissetulekust);füüsilistestisikustettevõtjad(29%deklareeritudsissetulekust),tööandjad (5–28% palgafondist sõltuvalt majandusharust ja tegevusalast) ja riik (sotsiaalpensionide ja sotsiaalabi maksumus).

Programme haldavad Valgevene töö- ja sotsiaalkaitseministeerium (http://mintrud.gov.by) ja selle kohalikud bürood. Teatud programmide haldamise eest vastutab töö-ja sotsiaalkaitseministeeriumi rahvastiku sotsiaalkaitsefond (http://www.ssf.gov.by).Valgeveneühtne vabariiklik kindlustuskompaniiBelgostrahh (http://www.bgs.by) haldab

12

INFOLEHT

tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kindlustusprogrammi.

VanaduspensionVanaduspensioni saamiseks peab mees olema vähemalt 60 aastat vana, tal peab olema vähemalt 25aastat kindlustusstaaži ja tapeabolema teinudkindlustusesissemakseidvähemaltviieaastajooksul;nainepeabolemavähemalt55aastatvana,talpeabolemavähemalt 20aastat kindlustusstaaži ja tapeabolema teinudkindlustusesissemakseidvähemalt viie aasta jooksul. Vanaduspensioni antakse lihtsustatud korras sõjaveteranidele, puuetega laste vanematele, lapsepõlvest peale puudega isikutele, viie või enama lapse emadele ja sõjategevuses hukkunud sõdurite emadele. Kindlustatud isikule, kes ei täida täieliku pensioni saamiseks kehtestatud nõudeid, makstakse osalist pensioni. Kui kindlustatud isikul on igapäevaste toimingute sooritamiseks vaja pidevat kõrvalist abi, makstakse talle pideva kõrvalise abi lisatoetust. Välismaal on hüvitised kättesaadavad, kui teise riigiga on sõlmitud sellekohane vastastikune leping.

Isiku igakuine pension on 55% tema palgast, millele lisandub 1% baaspalgast (kuid mitte vähem kui 1% minimaalsest vanaduspensionist) iga sotsiaalkindlustussüsteemi liikmeks oldud aasta kohta, mis ületab 25 aasta piiri (meeste puhul) või 20 aasta piiri (naiste puhul). Täiendavalt lisandub pensionile 1% baaspalgast (kuni 20% baaspalgast) iga sotsiaalkindlustussüsteemi liikmeks oldud aasta kohta, mis ületab 10 aasta piiri, kui isik on selle aja jooksul teinud ohtlikku tööd (naiste puhul on piir 7,5 aastat). Pensioni alammäär on 25% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust, millele lisandub 15% riigi keskmisest töötasust. Pensioni ülempiir on 75% baaspalgast. Hüvitisi korrigeeritakse, kui keskmine palk kasvab rohkem kui 15% kvartalis.

Osalise pensioni puhul vähendatakse igakuist hüvitist proportsionaalselt kindlustuskatteta aastatega, mis isikul täieliku pensioni saamisest puudu jäävad. Minimaalne osaline pension on 50% pensioni alammäärast, kusjuures emadele, kellel on rohkem kui viis last, makstakse välja 100% pensioni alammäärast.

Pideva kõrvalise abi lisatoetus on 50% vanaduspensioni alammäärast ja seda makstakse pensionäridele, kes on 80-aastased või vanemad, või toimetulekuks abi vajavatele pensionäridele sõltumata nende east.

InvaliidsuspensionInvaliidsuspensioni makstakse I grupi invaliidsuse puhul (täielik invaliidsus, mis nõuab pidevat toimetulekuabi), II grupi invaliidsuse puhul (täielik invaliidsus) või III grupi invaliidsuse puhul (osaline invaliidsus), kui töötajal on olnud kindlustuskate 1–15 aasta jooksul, sõltuvalt kindlustatu east ajal, kui puue alguse sai. Puude raskusastme määrab kindlaks ekspertidest koosnev taastusravikomisjon.

I grupi invaliidsuspension on 75% baaspalgast, II grupi invaliidsuspension on 65% baaspalgast ja III grupi invaliidsuspension on 40% baaspalgast. Baaspalga määrab kindlaks ministrite nõukogu. I ja II invaliidsusgrupi invaliidsuspensioni alammäär on 100% vanaduspensioni alammäärast ja III invaliidsusgrupi pension on 50% vanaduspensioni alammäärast. Vanaduspensioni alammäär on 25% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust, millele lisandub 15% riigi keskmisest töötasust.

Sotsiaalne invaliidsuspension (sotsiaalabi) on I grupi puude puhul 85% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust, lapsepõlves alguse saanud II grupi puude puhul 75% riigi keskmisest minimaalseks toimetulekuks vajalikust sissetulekust, täiskasvanuna alguse saanud II grupi puude puhul 65% riigi keskmisest minimaalseks toimetulekuks vajalikust sissetulekust ja III grupi puude puhul 55% riigi keskmisest minimaalseks toimetulekuks vajalikust sissetulekust.

13

INFOLEHT

Alla 18-aastaste puuetega laste puhul moodustab invaliidsuspension riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust 60–85% sõltuvalt kindlaksmääratud puudest.Puude raskusastme määrab kindlaks ekspertidest koosnev taastusravikomisjon.

ToitjakaotuspensionToitjakaotuspensioni makstakse isikutele, kelle perepea on surnud. Toitjakaotuspensioni võivad saada ülalpeetav abikaasa; alla 18-aastased lapsed, vennad ja õed ninglapselapsed (tudengite puhul on vanusepiir 23 aastat ja nooremana kui 18-aastasena invaliidistunud isikute puhul vanusepiir puudub); kindlustatud isiku vanemad, kui nadsaavad vanaduspensioni ja on puudega või hooldavad alla 8-aastast last ning ei tööta, ja kindlustatu sissetulekust sõltunud vanavanemad.

Igale toitjakaotuspensioni saajale makstakse 40% baaspalgast, kusjuures täielikult orvuks jäänud isikute toitjakaotuspension on 50% baaspalgast. Baaspalga määrab kindlaks ministrite nõukogu. Minimaalne toitjakaotuspension on võrdne vanaduspensioni alammääraga ning mõlema vanema kaotuse või üksikema kaotuse puhul on toitjakaotuspensioni suuruseks kahekordne vanaduspensioni alammäär. Vanaduspensioni alammäär on 25% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust, millele lisandub 15% riigi keskmisest töötasust.

MatusetoetusMatusetoetus makstakse välja matuse eest tasuvale isikule. Ühekordne matusetoetus (sotsiaalkindlustus) on võrdne surmale eelneval kuul kehtinud riikliku keskmise palgaga.Hüvitiste korrigeerimine: hüvitisi korrigeeritakse, kui keskmine palk kasvab rohkem kui 15%.Sotsiaalne orvupension (sotsiaalabi): makstakse 65% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust.

SotsiaalpensionSotsiaalpensioni makstakse mittetöötavatele kodanikele, kes ei vasta vanaduspensioni, invaliidsuspensioni või toitjakaotuspensioni saamise tingimustele ja on vähemalt 60-aastased (mehed) või 55-aastased (naised), puudega alates lapsepõlvest, nooremad kui 18-aastased ja puudega või nooremad kui 18-aastased ja orvud (piirang puudub, kui isik on enne 18-aastaseks saamist puudega).

Haigus- ja emadustoetusSotsiaalkindlustuse (rahaliste toetuste) ja universaalsete (meditsiiniliste) toetuste süsteemi alla kuuluvad kõik töötavad või sõjaväeteenistuses olevad Valgevene elanikud ning registreeritud töötud naised (viimased saavad üksnes emadustoetust). Töötud naised peavad saama töötushüvitist.

Haigushüvitis moodustab 80% kindlustatu keskmisest sissetulekust kuue esimese haiguspäeva jooksul ja seejärel 100% tema keskmisest sissetulekust. Igakuise haigushüvitise ülemmäär on 300% riigi keskmisest palgast haigushüvitise saamisele eelneval kuul. Samuti makstakse haigushüvitist kindlustatu keskmise palga ulatuses , kui kindlustatu peab hoolitsema alla 14-aastase haige lapse eest, kuni 14 päeva jooksul või arsti poolt ettekirjutatud lapse haiglaravi jooksul.

Töötavad naised saavad emadustoetust, mis võrdub nende keskmise igakuise sissetulekuga; mittetöötavate üliõpilaste toetus on võrdne nende õppetoetusega ningtöötud naised saavad emadustoetust, mis võrdub nende töötushüvitisega. Igakuise hüvitise alammäär on 50% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust. Igakuise hüvitise ülemmäär on kolmekordne riigi keskmine palk, mis kehtis lapse sünnile ja emaduspuhkuse algusele eelneval kuul. Emadustoetust makstakse 126 kalendripäeva

14

INFOLEHT

jooksul (140 kalendripäeva jooksul komplikatsioonide või mitmike sünni puhul). Alla 3-kuuse lapse adopteerimisel makstakse emadustoetust 70 päeva jooksul alates adopteerimise päevast. Esimese 12 rasedusnädala jooksul makstakse välja ühekordne toetussumma, mis võrdub riigi keskmise minimaalseks toimetulekuks vajaliku sissetulekuga.

RavihüvitisedTerviseteenuseid pakuvad otse riiklikud tervishoiuteenuste osutajad ja need hõlmavad üld- ja eriarstiabi, haiglaravi, proteese, ravimeid ja muid raviteenuseid. Töövigastuste vastu on kindlustatud töötavad isikud, vangla töökojas töötavad vangid, tsiviillepingu või notariaalse lepingu alusel töötavad isikud ja kutseõppes osalevad üliõpilased. Töövigastushüvitise summa väheneb kuni 25%, kui leitakse, et töövigastuse põhjuseks oli kindlustatu raske hooletus.

Ajutise töövõimetuse hüvitisedAjutise töövõimetuse hüvitis põhineb kindlustatu sissetulekul enne töövõimetuse tuvastamist, mida korrigeeritakse vastavalt kaotatud töövõime hinnangulisele ulatusele. Hüvitist makstakse alates töövõimetuse esimesest päevast kuni töövõime taastumiseni või püsiva töövõimetuse tuvastamiseni. Korrigeeritud kuusissetulek ei või olla väiksem kui 60% riigi keskmisest kuupalgast.

Püsiva töövõimetuse hüvitisedPüsiva töövõimetuse pension põhineb kindlustatu igakuisel sissetulekul enne töövõimetuse algust, mida korrigeeritakse vastavalt kaotatud töövõime hinnangulisele ulatusele. Pensionisumma arvutamisel kasutatav korrigeeritud kuusissetulek ei saa olla alla 60% riigi keskmisest kuupalgast. Lisaks muudele pensionidele võib riik maksta sissetulekuga seotud hüvitisi töövigastuste või kutsehaiguste eest.

ToitjakaotushüvitisedKui kindlustatu sureb töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel, makstakse tema perekonnaliikmetele igakuist pensioni. Toitjakaotushüvitist võivad saada kindlustatu lesk, kindlustatu alla 18-aastased lapsed (üliõpilaste puhul on vanusepiir 23 aastat), vanaduspensioni saavad pereliikmed, puuetega pereliikmed, üks kindlustatu vanematest ja teised kindlustatu mittetöötavad sugulased, kellel on alla 14-aastased või puuetega ülalpeetavad. Toitjakaotushüvitist võivad saada kindlustatu lesk sõltumata töövõimest, kindlustatu alla 18-aastased lapsed (üliõpilaste puhul on vanusepiir 23 aastat), vanaduspensioni saavad pereliikmed, puuetega pereliikmed, üks kindlustatu vanematest ja teised kindlustatu mittetöötavad sugulased, kellel on alla 14-aastased või puuetega ülalpeetavad. Hüvitis jaguneb võrdselt kõigi toitjakaotushüvitise saajate vahel.

TöötushüvitisTöötushüvitist makstakse töötutele tööealistele Valgevenes elavatele kindlustatutele. Kindlustatu peab ennast riigi tööhõiveametis töötuna registreerima (ta ei tohi osaleda haridusasutuse päevases õppes, teenida sõjaväes või olla riigiteenistuses ega olla seotud äritegevusega) ning olema võimeline ja valmis töötama. Isiku töötus ei tohi olla vabatahtlik.

Esimese 13 nädala jooksul makstakse täiskohaga töötanud kindlustatutele (või neile, kes töötasid vähemalt 12 nädalat viimase 12 kuu jooksul) hüvitist 70% ulatuses kõigi töötajate keskmisest palgast nende viimases töökohas ning järgmise 13 nädala jooksul makstakse neile hüvitist 50% ulatuses eespool nimetatud summast.

Töötutele isikutele, kes on teinud rohkem kui 12 kuud kindlustuskattega tööd (kuid on teinud vähem kui 12 nädalat tasustatud tööd viimase 12 kuu jooksul), või töötajatele, kes naasevad tööle rohkem kui 12-kuulise vaheaja järel, kuid on teinud vähemalt 12

15

INFOLEHT

kuud kindlustuskattega tööd, makstakse esimese 13 nädala jooksul töötushüvitist terve baaspalga ulatuses ja järgmise 13 nädala jooksul töötushüvitist kolmveerandi baaspalga ulatuses.

Töötutele isikutele, kes otsivad esmakordselt tööd, või töötutele isikutele, kelle töös on esinenud pikaajaline katkestus ja kes on töötanud kokku vähem kui ühe aasta, makstakse esimese 13 nädala jooksul hüvitist baaspalga 85% ulatuses ja järgmise 13 nädala jooksul hüvitist baaspalga 70% ulatuses.

Töötule isikule, kellel ei ole õigust saada tavapäraseid töötushüvitisi, kuid kes on teinud vähemalt 22 päeva jooksul tasulist riiklikku ehitustööd, makstakse esimese 13 nädala jooksul töötushüvitist terve baaspalga ulatuses ja järgmise 13 nädala jooksul töötushüvitist kolmveerandi baaspalga ulatuses.Töötushüvitise ülemmäär on kahekordne baaspalk.

PeretoetusedPeretoetusi makstakse kõigi alla 3-aastaste laste eest ja 3–16-aastaste laste eest (kuni 18-aastaste isikute eest juhul, kui nad on üliõpilased ja neile ei maksta õppetoetust), kui pere kuusissetulek eelmise aasta septembri seisuga ei ületanud 80% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust.Puuetega 3–18-aastaste laste eest hoolitsevatele peredele makstakse peretoetusi täies ulatuses sõltumata nende sissetulekust.

Alla 3-aastaste laste eest makstav peretoetus moodustab 100% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust, kui toetust saav naine ei tööta, ja 50% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust, kui toetust saav naine töötab rohkem kui poole kohaga või kui tema laps käib lasteaias. 3-aastaste ja vanemate laste puhul makstakse toetust, mis võrdub 30% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust iga lapse eest, kelle pere sissetulek eelmise aasta septembri seisuga ei ületa 60% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust. Kui pere sissetulek eelmise aasta septembri seisuga oli 61–80% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust, siis makstakse lapse eest poole väiksemat toetust.

Haige lapse hooldushüvitisHaige lapse hooldushüvitist makstakse kodusel ravil olevate alla 14-aastaste laste eest või haiglaravil viibivate alla 5-aastaste laste eest. Kodusel ravil olevat last hooldavale vanemale makstakse hooldushüvitist terve tema palga ulatuses kuni 14 päeva jooksul ja haiglaravil viibivat last hooldavale vanemale makstava hüvitise puhul ajalist piirangut ei ole.

Puudega lapse hooldushüvitisPuudega lapse hooldushüvitist makstakse mittetöötavatele isikutele, kes ei ole pensionärid ja kes hoolitsevad alla 18-aastase puudega lapse eest. Hooldushüvitis on 65% riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust.

Igakuised lisatoetusedTeatud tingimustel makstakse laste eest igakuiseid lisatoetusi. Kuni 18-aastaste laste eest makstakse vallasemadele toetust 75% ulatuses riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust ja laste eest vanuses 18 kuud kuni 3 aastat makstakse vallasemadele toetust 40% ulatuses riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust.

Üksikvanemale, kes ei saa alimente, makstakse iga kuni 16-aastase lapse eest (üliõpilaste puhul on vanuse ülempiir 18 aastat) toetust 40% ulatuses riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust.

16

INFOLEHT

Alla 18-aastaste puuetega laste peredele ja tegevteenistuses sõjaväelaste naistele makstakse toetust 40% ulatuses riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust.Igale alla 18-aastasele lapsele, kellel on diagnoositud HIV või AIDS, makstakse toetust 45% ulatuses riigi keskmisest toimetulekuks vajalikust sissetulekust.

SünnitoetusSünnitoetust makstakse lapse sünni puhul. Esimese lapse puhul on sünnitoetus viiekordne riigi keskmine toimetulekuks vajalik sissetulek ja järgmiste laste puhul on sünnitoetus seitsmekordne riigi keskmine toimetulekuks vajalik sissetulek. Riigi keskmine toimetulekuks vajalik sissetulek on 226 230 rubla kuus. Mitmike sünni puhul ja mitmelapselistele peredele makstakse lisatoetusi.

2. Abielu

Seaduslikuks abiellumiseks peavad nii naised kui mehed olema vähemalt 18 aastat vanad. Seadusliku abiellumisea alampiiri võib alandada kuni kolme aasta võrra raseduse või alaealise isiku varajase küpsuse korral. Seega tuleb ette varast abiellumist, kuid suhteliselt harva. ÜRO 2004. aasta aruandes esitatud hinnangu kohaselt on 6% 15–19-aastastest tüdrukutest abielus, lahutatud või leseks jäänud. Sel aastal oli ainult 2,4% kõigist leibkondadest perekonnapeaks alla 25-aastane isik. Alla 20-aastaste emade sünnitatud laste osakaal kõigist elussündidest on üsna madal ja väheneb jätkuvalt: kui 1995. aastal oli see näitaja 14,3%, siis 2006. aastaks oli see langenud 8,5% tasemele. 2006. aastal oli naiste keskmine vanus esimese lapse sünni ajal 24,0 aastat.

Viii. hAriduS

Valgevene haridussüsteemis eksisteerib kaks ametlikku keelt: vene keel ja valgevene keel. Valgevene Vabariigi Haridusministeerium (http://www.minedu.unibel.by) on vabariiklikvalitsusasutus, kes viib ellu valitsuse hariduspoliitikat, tagab hariduse reguleerimise ja juhtimise, teostab valitsuse nimel järelevalvet hariduse valdkonnas ning koordineerib vabariiklike valitsusasutuste haridusvaldkonnaga seotud tegevust.

Alusharidus ei ole Valgevenes kohustuslik, kuid umbes 70% lastest käib enne kooliminekut lasteaias. Enamik Valgevene lapsi läheb kooli kuueaastaselt. Kõik õpilased peavad kuni 15-aastaseks saamiseni omandama haridust põhihariduse õppekava järgi ja valdav enamus õpilastest käib koolis kuni 18 aasta vanuselt keskkooli lõpetamiseni.

Algharidus kuulub üldkeskhariduse alla, mis hõlmab algkooli (1.–4. õppeaasta), põhikooli (5.–9. õppeaasta) ja täielikku keskharidust (10. ja 11. õppeaasta). Pärast põhikooli lõpetamist on võimalik alustada kutsehariduse omandamist või õpet konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud õppeasutuses.

Haridus on tasuta ja kõigile kättesaadav ning kohustuslik 10 aasta vältel alates sellest, kui õpilane kuueaastaselt kooli läheb (põhikooli ja alusharidus ei ole kohustuslik), kuni põhikooli lõpetamiseni 15 aasta vanuselt. Tegelikkuses õppisid mõlemast soost õpilased 2005. aasta seisuga koolis keskmiselt 10,4 aastat, st mõnevõrra kauem kui koolikohustus ette näeb. Sellest võib järeldada, et paljud õpilased jätkavad kooliskäimist kuni keskhariduse täieliku omandamiseni 18 aasta vanuselt.

15 aasta vanuselt võivad õpilased, kes on edukalt omandanud põhihariduse, minna õppima kolledžisse või tehnilisse kutseharidusasutusse, kus nad saavad keskendudakeskhariduse lõpetamisele ja kutsetunnistuse omandamisele. Keskhariduse või kutsetunnistuse omandamine võimaldab õpilastel jätkata õppimist kõrghariduse tasandil.

17

INFOLEHT

Valida saab nelja põhikategooriasse jagunevate kõrgharidusasutuste vahel, mis võivad kuuluda eraomanikele või riigile:• klassikalineülikool;• kindlaprofiiligaülikoolvõiakadeemia;• instituut;• kõrgemkolledž.

Enamik kursusi kestab 5 aastat ja üliõpilastel on võimalik valida päevase, õhtuse ja kaugõppe vahel. Päevase õppe üliõpilastele pakutakse toetusi ja väga andekatel üliõpilastel on võimalik saada stipendiumi.

Kõikide kõrgharidusasutuste tegevust reguleerib Valgevene haridusministeerium. Haridusministeeriumi käskkirja kohaselt võivad haridusasutused välja heita üliõpilasi, kes osalevad valitsusvastases tegevuses või sanktsioneerimata poliitilises tegevuses. Samuti on haridusasutused kohustatud tagama üliõpilastele õige ideoloogilise hariduse pakkumise.

Valgevene hariduskulud on pärast riigi iseseisvumist vähenenud ja nende kõrget taset ei ole alal hoitud. Aastatel 2000–2007 moodustasid avaliku sektori kulutused haridusele 9,3% valitsuse kogukuludest, mis oli üks madalamaid näitajaid SRÜ riikide seas. Riigi haridussüsteemi juhitakse ja kontrollitakse tsentraalselt. Haridusministril on õigus määrata ametisse ja vallandada eraharidusasutuste juhte.

Kutseõpet väärtustatakse kõrgelt ja sellele pannakse suurt rõhku. Praegu käib uute kutseharidusstandardite väljatöötamine, mis on suunatud laiapõhjalisele spetsialistide koolitamisele. Valgevene kutseharidussüsteem hõlmab kutsekoole, kutseõpet pakkuvaid lütseume ja kutseõpet pakkuvaid kolledžeid. Spetsialiseerunud haridusasutuste hulkakuuluvad tehnikumid, kolledžid, kunstikoolid-kolledžid, kunstigümnaasiumid-kolledžid,tehnilist kutseõpet pakkuvad kolledžid, keeltegümnaasiumid-kolledžid ja kõrgemadkolledžid.

Riigis on kokku 57 kõrgharidusasutust, millest 43 (k.a 28 ülikooli) kuuluvad riigile, 13 eraomanikele ja 2 usuorganisatsioonidele. Valitsuse sõnul saavad üksnes parimad üliõpilased õppida riigi kulul; päevase õppe üliõpilastele, kellel on positiivsed hinded,makstakse igakuist õppetoetust. Kuigi Valgevene ei osale ametlikult Bologna protsessis, on riigis tehtud ümberkorraldusi, et viia haridussüsteem kooskõlla kahetasemelise bakalaureuse- ja magistriõppe süsteemiga, mis kehtib kogu Euroopas. Samas on endiselt kasutusel vanad 5-aastased õppekavad.

iX. rEiSidokuMENdid

Valgevene pass väljastatakse Valgevene kodanikele ja seda kasutatakse nii välismaal reisides kui ka riigisiseselt. Passe väljastab Valgevenes elavatele isikutele Valgevene Vabariigi Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsiooniamet ja väljaspool riiki elavatele kodanikele Valgevene välisministeerium.

Passi hankimine Valgevene VabariigisValgevene Vabariigi Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsiooniametAsukoht:Minsk,ГородскойВал2(siseministeeriumihoones)Vastuvõtt: 3. hoone sissekäik MIAKodanike vastuvõtt: kuu 1. ja 3. neljapäeval kl 8–13 ja 14–17 ning kuu 2. laupäeval kl 9–13Kontaktinfo:Telefon:218-72-36;Faks:218-76-02

18

INFOLEHT

E-post:dcm@mia.byValgevene passi taotlemiseks vajalikud blanketid on kättesaadavad aadressilhttp://mvd.gov.by/main.aspx?guid=3211

Valgevene passi hankimine Eesti VabariigisValgevene Vabariigi saatkond Eesti VabariigisAadress: Magdaleena 3b, 11312 TallinnTelefon:+(372)6515500;Faks:+(372)6558001E-post:estonia@mfa.gov.byVastuvõtuajad: esmaspäev – reede kl 9–13 ja 14–18

Vastuvõtuajad viisaküsimustesPäevad: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, reedeKellaajad: 9.30–13.00 (viisataotluste esitamine)15.00–16.00 (viisaga passide väljastamine)

Kodakondsuse, alalise elamisloa, legaliseerimise, notariaaltoimingute ning passide väljastamise ja vahetamisega seotud vastuvõtuajadPäev: neljapäevKellaaeg: 9.30–13.00

X. SidEVAhENdid

1. Telekommunikatsioon

Valgevene on viimastel aastatel teinud edusamme telekommunikatsioonisektori arendamises. Kui riik 1991. aastal iseseisvus, sai ta pärandina kaasa vananenud, ebatõhusa ja halvas seisukorras telefonisüsteemi. Praegu suureneb tavatelefoniliinide arv ja parandatakse riigisisese magistraalsüsteemi kvaliteeti, kuigi Valgevene jääb oma telekommunikatsiooni infrastruktuuri arendamisel endiselt naaberriikidest maha. Tavatelefoniühenduste arv 1000 elaniku kohta on suurenenud 150 ühenduselt 1990. aastal 280 ühenduseni 2000. aastal ja 391 ühenduseni (ehk 3,7 miljoni telefoniliinini) 2008. aastal. Kasutuses olevate mobiiltelefonide arv, mis oli 2000. aastal üksnes 5 mobiiltelefoni 1000 elaniku kohta, on pärast sajandivahetust kiiresti kasvanud ja 2008. aasta seisuga oli riigis 905 mobiiltelefoni iga 1000 elaniku kohta ehk kokku peaaegu 8,7 miljonit mobiiltelefoni. 2007. aastal katsid mobiiltelefonivõrgud 93% Valgevene elanikkonnast.

Enamik Valgevene tavatelefoniliinidest rakendab pulssvalimist. Ainult mõnel liinil on võimalik kasutada ka toonvalimist. Valgevenes elavatele sideteenuste klientidele helistamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt sellest, kas helistatakse tavatelefonile või mobiiltelefonile.

Kõne tavatelefonilt tavatelefonile:kohalikukõnepuhultuleblihtsaltnumbervalida;kaugkõne puhul tuleb valida 8, oodata valimistooni, valida suunakood ja seejärel telefoninumber.

Kõne tavatelefonilt mobiiltelefonile:tuleb valida 8, oodata valimistooni ja seejärel valida 029-XXX-XXXX.MÄRKUS: mobiiltelefonide suunakoodid on 029 ja 025. Välismaalt helistades jääb suunakoodist välja 0.

Kõne mobiiltelefonilt mobiiltelefonile:+375 – suunakood – number.

19

INFOLEHT

Kõne mobiiltelefonilt tavatelefonile:+375 – suunakood – number.

Valgevenes tegutseb neli mobiilsideoperaatorit. Üks neist käitab NMT-analoogvõrku ja CDMA2000digitaalvõrkujaülejäänudkakskäitavadGSM-digitaalvõrke.Teenusepakkujatevõrgud katavad peamiselt suuremaid linnu ja maanteid ning ei ole kättesaadavad kaugemates maapiirkondades.

Valgevene suuremates linnades eksisteerib üsna laialdane telefoniautomaatide võrgustik. Valgevene telefoniautomaate saab kasutada üksnes spetsiaalsete telefonikaartide abil ja helistamiseks ei saa kasutada sularaha ega krediit- või deebetkaarte. Telefonikaarte müüakse postkontorites ja ajalehekioskites.

Kuigi on registreeritud mitmeid alternatiivseid tavatelefoniteenuste pakkujaid, on riigile kuuluv Beltelcom (Beltelekam) endiselt turu ainus teenusepakkuja. Valgevenetelekommunikatsiooniturgu ei saa mingil juhul pidada liberaliseerituks. Seadus keelab ametivõimudel telefonside ja muude kanalite teel peetava side jälgimise ilma vastava kohtuotsuseta. Tegelikkuses jälgivad võimud inimeste elukohti, telefone ja arvuteid. Õigusaktid võimaldavad KGB-l, siseministeeriumil ja teatud piirivalveüksusteltelefonikõnesid salaja pealt kuulata, kuid selleks tuleks esmalt hankida prokuröri luba. Samas muudab prokuröride sõltumatuse puudumine sellise nõuetekohase menetluse järgimise mõttetuks. Valgevene sideministeeriumil on õigus katkestada seadust rikkunud isikutele telefoniteenuse pakkumine.

2. Postiteenused

Valgevenepostiteenusedonüsnausaldusväärsed.ValgevenePostil(http://www.belpost.by/) on kogu riigi territooriumi kattev postkontorite võrgustik. Kohalike postisaadetistelähetamine on odav ja postkaartide, kirjade ja väikepakkide (alla 0,5 kg) puhul on postikulud alla 0,10 USD. Ka rahvusvaheliste postisaadetiste lähetamine on odav. Samuti eksisteerib kogu riigis postkastide võrgustik, mis on mõeldud nii siseriiklike kui ka rahvusvaheliste postisaadetiste jaoks.

3. Meedia

Valgevene konstitutsioonis on sätestatud sõna- ja ajakirjandusvabadus; vaatamatasellele ei austa valitsus tegelikult neid õigusi ja on jõustanud mitmeid seadusi meedia kontrollimiseks ja tsenseerimiseks. Võimud filmivad poliitilisi kohtumisi, kontrollivadsageli ebasoosingusse sattunud inimeste isikutunnistusi ja rakendavad muid hirmutamismeetmeid. Ajakirjandusvabadust piirab veelgi 2009. aasta 8. veebruaril vastu võetud uus meediaseadus. Nimetatud seadus allutab internetis tegutsevad uudisteallikad samadele reeglitele, mis kehtivad trükimeedia ja ringhäälingu suhtes, nõuab olemasolevate meediakanalite uuesti registreerimist, muudab kohustuslikuks ajakirjanike akrediteerimise ja piirab välismaa organisatsioonidelt saadava abi suurust. Infoväljal domineerivad riigimeedia kanalid, millel on ka kõige suurem tiraaž või vaatajaskond.2009.aastalkeeldusidriiklikpostisüsteemBelpotštajariiklikkioskisüsteemBelsajuzdrukjätkuvalt kätte toimetamast ja müümast 11 sõltumatut ajalehte. 2007. aastal eemaldas Belpotšta oma tellimiseks pakutavate väljaannete nimekirjast kolm populaarset Vene ajalehte(Kommersant,MoskovskiKomsomoletsjaNezavissimajaGazeta).Samasjätkatimuude Vene ajalehtede, sealhulgas Izvestija, levitamist. Meediaanalüütikud kinnitasid,et eespool nimetatud ajalehed jäeti välja seetõttu, et neis oli kritiseeritud Lukašenka poliitikat. Kohalikud ametivõimud hoiatavad sageli sõltumatuid toimetajaid ja ajakirjanikke, et need ei kirjutaks teatud teemadest ega kritiseeriks valitsust. Valgevene prokuratuur teeb akrediteeringuta töötamise eest jätkuvalt hoiatusi ajakirjanikele, kes edastavad riigist

20

INFOLEHT

reportaaže sellistele rahvusvahelistele meediakanalitele nagu Poola toetusel tegutsevsõltumatusatelliitkanalBelsatjaPoolaraadiojaamRadioRacyja.

TelevisioonTelevisioon on riigi peamine uudisteallikas. Telerid on riigis kahtlemata laialdaselt levinud. Hinnangute kohaselt oli 2007. aastal 97%-l kõigist leibkondadest teler, mis tähendab, et teleriomanike osakaal oli 2000. aastaga võrreldes suurenenud 10%. Valgevenes on neli riiklikku telekanalit. Riigi tähtsaimad telekanalid on Valgevene TV, ONT ja STV. Mõnes piirkonnas on nähtavad ka Poola ja Vene telekanalite saated. Nende kanalite hulka kuulub Poola rahastatav valgevenekeelne satelliitkanal Belsat.

RaadioRiigile kuuluval Valgevene Raadiol on kolm riiklikku kanalit ja üks väliskanal. Samuti on riigis võimalik kuulata Vene ja Poola raadiokanaleid.

AjalehedAmetlikke ajalehti subsideeritakse, samas kui opositsiooniline trükimeedia on seisnud silmitsi üha rängemate süüdistustega ja on pidanud nime vahetama, tegevuse lõpetama või hakkama ilmuma väljaspool riiki. Olulisemad riiklikud päevalehed on Sovetskaja Belorussija(venekeelne),Respublika(venekeelne),NarodnajaHazeta(valgevenekeelne)jaZvjazda(valgevenekeelne).EraväljaannetehulkakuuluvadmajandusteemalinepäevalehtBDGDelovajaGazeta javalitsusega sõjajalal olevad opositsioonilised ajalehed Naša Niva ja Narodnaja Volja.

2008. aasta lõpus astusid ametivõimud mitmeid positiivseid samme, näiteks levitati riiklike kanalite kaudu kahte juhtivat sõltumatut ajalehte Naša Niva ja Narodnaja Volja, registreeriti liikumine „Vabaduse Eest” ja loodi riiklik nõukogu kodanikuühiskonna kaasamiseks. Veebruaris 2009 jõustus Valgevene uus meediaseadus. Seadus keelab Valgevene meediakanalitel võtta vastu tehnilist või rahalist tuge välismaa organisatsioonidelt või üksikisikutelt, kui need ei ole meediakanali kaasasutajad. Samuti nõuab seadus enamiku olemasolevate meediakanalite uuesti registreerimist ja ajakirjanike akrediteerimist ning allutab veebipõhised uudistekanalid samadele nõuetele, mis kehtivad trükimeedia ja ringhäälingu suhtes. Need piirangud ohustavad Valgevene viimaseid sõnavabaduse väljundeid veebis.

InternetKõik Valgevene internetiteenuse pakkujad tegutsevad riigi kontrollile alluva portaali vahendusel. Samas kasutavad internetti oma arvamuste avaldamiseks Valgevene opositsioonijõud. Juunis 2010 oli riigis ligikaudu 4,4 miljonit internetikasutajat.

8. veebruaril 2009 jõustus uus meediaseadus, mida on laialdaselt kritiseerinud riigisisesed ja rahvusvahelised vabaühendused ja pressivabaduse eest seisvad organisatsioonid. Uue seaduse järgi võib riik seaduslikult blokeerida mis tahes registreerimata veebilehe päritolule vaatamata. Vastuseks valitsuse sekkumisele ja internetis tegutsemise piiramisele on mitmed opositsioonirühmitused ja sõltumatud ajalehed hakanud kasutama välismaiseid internetidomeene. Vähesed allesjäänud sõltumatud meediasaidid, mis kasutabadkodumaiseidby-domeene,teevadkarmienesetsensuuri.Valitsuse2010.aasta19. aprilli dekreedis 647 on sätestatud rangeid piiranguid kehtestavad internetikasutuse nõuded. Alates 1. juulist 2010 tohib internetikohvikus internetti kasutada üksnes pärast kasutaja isiku tuvastamist. Kogu internetikasutust puudutav info tuleb säilitada ühe aasta välteljaseetulebnõudmiselesitadaametivõimudele,sealhulgasKGBlejakohtutele.Kakõnealuse dekreedi sätteid on nii riigis kui ka rahvusvaheliselt laialdaselt kritiseeritud.

21

INFOLEHT

Xi. kASuLikud LiNGid

Valgevene Vabariigi ametlik veebilehthttp://www.belarus.byVikipeediahttp://en.wikipedia.org/wiki/BelarusCIA-TheWorldFactbookhttp://www.cia.govValgevene haridusministeeriumhttp://www.minedu.unibel.byAmeerika Ühendriikide Riigidepartemanghttp://www.state.govBBChttp://www.bbc.co.ukLonelyPlanethttp://www.lonelyplanet.com/belarusNationMasterhttp://www.nationmaster.comLegislationlinehttp://www.legislationline.org/DecisionsforLifehttp://dfl.wageindicator.org/homeSocialSecurityOnlinehttp://www.ssa.gov/policy/docs/progdesc/ssptw/Belstathttp://belstat.gov.byÜRO Arenguprogrammhttp://www.beta.undp.org

22

INFOLEHT