Autorid: Uku Varblane Kerly Espenberg Urmas Varblane Tõnu Roolaht (toimetaja)
description
Transcript of Autorid: Uku Varblane Kerly Espenberg Urmas Varblane Tõnu Roolaht (toimetaja)
Autorid:Uku VarblaneKerly EspenbergUrmas VarblaneTõnu Roolaht (toimetaja)
Tartu Ülikooli Kirjastus2011, 354 lk.
Raamatu saamislugu
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusRAKE koos majandusteaduskonnaga konkureeris EAS-i konkursil masinatööstuse sektoriuuringu läbiviimiseks. Uuring toimus 2010 sügisest kuni 2011 suveni.Töö tulemuste põhjal koostati kollektiivne monograafia, milles püütakse kaardistada Eesti masinatööstuse hetkeolukord ja arenguväljavaated.Toimetajatöö tegi vanemteadur Tõnu Roolaht.
Eesti masinatööstuse sektoriuuring
Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Eesmärk: kaardistada Eesti masinatööstuse peamised
protsessinäitajad, tuumikkompetentsid ja võimekus ning pakkuda lahendusi sektori konkurentsivõime arendamiseks
Ajavahemik: september 2010 – juuli 2011 Masinatööstus laiemas tähenduses - lisaks metalli- ja
metallitoodete ning masinate ja seadmete tootmisele ka elektroonika- ning transpordivahendite tööstus.
Uuringu raames viidi läbi 100 intervjuud, lisaks veebipõhine ankeetküsitlus (kokku 143 vastust, sh intervjuude omad)
Neli teemapõhist fookusgrupiarutelu (haridus, koostöö, riigi roll, tulevikuväljavaated)
StruktuurSissejuhatus1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses2. Eesti masinatööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime3. Masinatööstusettevõtete sisetegurite seisund4. Eesti masinatööstus kui eksportsektor5. Uuendused ja koostöösuhete areng Eesti masinatööstuses6. Eesti masinatööstuse arengu tugiraamistik7. Eesti masinatööstuse toimetulek majanduslangusega8. Masinatööstuse globaalsed arengutrendid ja Eesti
masinatööstuse eelised9. Eesti masinatööstuse arengusuunad10. Soovitused Eesti masinatööstuse konkurentsipositsiooni
parandamiseksKokkuvõte
Masinatööstuse roll erinevates riikides - lisandväärtus
Masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötlevast tööstusest (%)
20 1724
29
42 4551 50 51
48
58
18 2230
32
46
5253 56 53 55
60
2026
31
3947
52 53 5456 58 60
0
10
20
30
40
50
60
70
2001 2005 2008
Eestis II kv.2011 – 36.8%
Harude struktuur – lisandväärtuse tase ja hõive osakaal
• Mõneti struktuurne probleem? - Eestis on väga suur osakaal ühel valdkonnal (metalltooted), milles pikas plaanis tootlikkust oluliselt suurendada on keeruline
Masinatööstuse allharude osakaal kogu masinatööstuse hõivest (%)
Lisandväärtus ühe hõivatu kohta masinatööstuse allharudes (tuh. EUR)
Võrdlev hinnang Eesti masinatööstuse konkurentsipositsioonile - kokkuvõte
• Masinatööstuse tähtsus Eestis võrreldes teiste riikidega nii loodud lisandväärtuse kui tööhõive seisukohalt suhteliselt väike
• Masinatööstuse struktuur juhtriikidest erinev• Eestis suhteliselt suurem hõive osakaal harudes, mille
lisandväärtus masinatööstuse juhtriikides madal – struktuurne probleem?
• Struktuurimuutuste panus tootlikkuse kasvu olnud siiani väga väike
Ettevõtete jagunemine suuruse järgi
• Masinatööstus on väga killustunud – palju mikroettevõtteid
41
49
57
59
64
71
77
78
88
18
11
14
10
14
11
11
11
6
18
17
18
12
11
10
8
8
4
7
8
9
9
11
4
2
2
1
16
16
2
10
4
2
2
1
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
mootorsõidukid, haagised
elektriseadmed
mujal liigitamata masinad ja seadmed
arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed
metallitootmine
kogu masinatööstus
metalltooted
muud transpordivahendid
kogu majandus
1-9 10-19 20-49 50-99 100 ja enam
Masinatööstuse ettevõtete jaotus töötajate arvu järgi 2011 aasta 1. kvartalis (%).
KOKKU
Metalli-tootmine
Metalltooted
elektroonika elektriseadmedmuud
masinad ja seadmed
mootor-sõidukid, haagised
muud transpordi-vahendid
2005 28 33 18 65 48 25 95 132009 21 16 13 50 67 26 55 9
2011 I kv 20 17 11 55 59 21 78 7
Masinatööstuse ettevõtete keskmine suurus mõõdetuna töötajate arvu alusel
• Hetkeülesanne – lisandväärtuse kasvatamine läbi teadmusmahukama allhanketöö suurendamise ja omatoodangu osakaalu kasvatamise
• Tulevase edu jaoks oluline, kuivõrd suudetakse väärtustada koostööd nii ettevõtete kui ka toetavate struktuuride vahel ning kuidas suudetakse ette näha ja kaasa minna suuremate globaalsete trendidega
• Riigi tugisüsteemide arendamine, et pakkuda ettevõtetele tuge teadus-arendustegevuse valdkonnas
Mõned järeldused
Innovatsioon
• Uuendusi on tehtud ka majanduskriisi ajalProtsessiinnovatsioonid viimasel
3 aastal
Uute toodete turuletoomine viimasel 3 aastal
54
20
20
46
80
80
0% 20% 40% 60% 80% 100%
uued tootmisprotsessid
uued ostujuhtimisprotsessid
uued tootmise abitegevused
jah ei
Innovatsiooni takistavad tegurid
6
9
14
17
20
26
34
35
34
11
29
34
34
31
26
30
39
19
41
32
35
30
23
23
21
61
16
17
11
12
18
12
0% 10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%
vajaduse puudumine
välisomaniku vähene huvi
tehnoloogilise informatsiooni puudumine
võimalike koostööpartnerite puudumine
uuendusprojektide madal tulusus
ebakindel või puuduv nõudlus uute toodete järgi
finantseerimisvõimaluste puudumine
vajalike oskustega töötajate puudumine
väga oluline pigem oluline pigem väheoluline pole üldse oluline
(N=124)
Tulemused – teadus-arendustegevus
• Suur osa ettevõtetest ei tegele teadus-arendustegevusega.
Põhjuseid on mitmeid:
- ei nähta vajadust (allhankele orienteeritud ettevõtetes)
- pole võimekust (väiksematel ettevõtetel)
• Tootearendus on paljuski kliendikeskne, vähestel ettevõtetel on olemas tootearenduse plaan
• Kõrgharidussüsteemis motivatsioonisüsteem ei suuna teadlasi koostööle ettevõtetega
Teadusasutustega koostööd takistavad tegurid (%)
10
17
26
27
40
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
TAde soovimatus koostööd teha
keerukus kontakti leidmisel
info puudus
TAde tegevusel puudub ettevõttes rakendus
puudub ettevõttepoolne vajadus
(N=143)
• „Lasime TTÜ-s ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis katsetusi läbi viia, kuid need on olnud ühekordsed, lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Pikaajalist koostööd ei ole tehtud, pigem on see ühekordne tellimine.“ (Metalltoodete tootmisettevõtte tootmisjuht)
• „Meil on olnud tahtmist kaasata ülikoole ja sellest ei ole midagi välja tulnud. /.../ Me oleme oma jõududega hakkama saanud, oma inseneridega ja mida me siis arvutada ja visualiseerida/simuleerida ei oska, seal me oleme lihtsalt läinud selle riski peale, et tuleb katsetustega välja, katsetused lähevad selle võrra kallimaks, kahjuks läheb see raha Eestist välja.“ (Elektrijaotus- ja juhtimisseadmete tootmisettevõte juhataja)
• „Oleme teinud koostööd TTÜ-ga, otsisime tehnilistele probleemidele lahendusi, probleemid on nii spetsiifilised, et endal ei ole kompetentsi, teadmisi, tehnoloogiat. /.../ Konsultatsiooniettevõtetega oleme teinud koostööd kvaliteedisüsteemide juurutamisel, personali otsimisel. /../ Kõiki kompetentse ei saa (Eesti) riigist kätte, tuleb mujalt sisse osta, oleme Soomega koostööd teinud.“ (Väliskontserni kuuluva elektroonikaseadmete tootmisettevõtte juhataja)
Muud väljakutsed
• Strateegilise arenguvisiooni nõrkus nii ettevõtete kui sektori kui terviku tasandil
• Ühendavate katusorganisatsioonide nõrkus
• Regionaalne majanduspoliitika (riigipoolsete partnerite nõrkus regioonides)
• Kuidas muutub sektori positsioon väärtusahelas tulevikus?
Masinatööstust mõjutavad trendid
Paindlik tootmine (adaptive manufacturing) ja masskohandumine (mass customization)
• Põhiolemus:– kiire reageerimine turuvajaduste muutumisele– suutlikkus toota väikepartiisid masstootmise
võimalusi ja eeliseid kasutades• Hinnang Eesti masinatööstuse valmisolekule:
– tootmise paindlikkuse osas on valmisolek rahuldav kuni hea
– teadmised globaalsetest tarbijatest ja tarbijasegmentidest on pigem nõrgad
Teadmuspõhine innovaatiline tootmine (knowledge-based innovative production)
• Põhiolemus:– erinevate teadusvaldkondade alusuuringute,
tehnoloogia ja organisatsioonilise teadmuse ühendamine innovaatiliste toodete tootmiseks
• Hinnang Eesti masinatööstuse valmisolekule:– ettevõtete teadus- ja arendustegevuse baas on ebapiisav– side Eesti teadus- ja arendusasutustega ei ole piisav– ettevõtted ei osale üle-Euroopalistes arendustegevuse
projektides – üldine informeeritus globaalsetest suundumustest on
tagasihoidlik
Kaasnevate teenuste osatähtsuse suurenemine
• Põhiolemus:– toodetega kaasnevate teenustega seotud tulu
osatähtsuse suurenemine
– tehnoloogiaga seotud teenuste väljatöötamine
• Hinnang Eesti masinatööstuse valmisolekule:– koostöö ettevõtete vahel nõrk
– võimekus ja valmisolek kasutada koostööks IT-lahendusi suhteliselt hea
– IT lahenduste pakkujate valmisolek mõõdukas