ATH sündroomiga laps

UurimustööHelge Käär28.veebruar 2010

Hüperaktiivsus-mis see on?

Aktiivsus – ja tähelepanuhäire tähendab häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes.

Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud.

Diagnoosi saavad kindlaks määrata ainult lastepsühhiaater koos erialaspetsialistidega

Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 11.Tartu Ülikooli kirjastus

AJALOOLISED KÄSITLUSED

Juba 1902.a kirjeldas Still lapsi, kes olid agressiivsed, kuritegevusele kalduvad, ei allunud distsipliinile. Nad olid vähese tähelepanuvõimega ja väga püsimatud.

Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks.

Euroopas kehtivasse haiguste kvalifikatsiooni jõudis hüperaktiivsus 1978.a. ja Ameerikas 1980.a.

Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 12.Tartu Ülikooli Kirjastus

Hüperaktiivsuse närvisüsteemiga seotud põhjused

Hüperaktiivsete laste ajuvedelikus on leitud dopamiini sisalduse langust.

Praeguseks on kinnitust leidnud aju otsmikusagara olulisus ATA tekkel.

Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides madalakaalulised.

Ainult 5% sünnitraumadega lastest on hüperaktiivsed

Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 13. Tartu Ülikooli Kirjastus

Pärilikud põhjused

On uuritud hüperaktiivsete laste lähisugulasi, võimalusel kaksikõdesid-vendi. Tulemuseks osadel lastel on pärilik eelsoodumus olemas.

Täpselt ei teata, kuidas hüperaktiivsuse eelsoodumus põlvest põlve edasi kandub.

Ümbritseva keskkonna mõjutused

Hüperaktiivsete laste vanemad keelavad ja kamandavad lapsi ja ei suuna ega õpeta.

Hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ema masendus, alkoholi-ja narkosõltuvus, toimetulekuraskused ja suhtlemisprobleemid - erinevate tegurite koosmõju.

Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 14,Tartu Ülikooli Kirjastus

Hüperaktiivsuse esinemine

Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed.

Mõnede uuringute põhjal isegi kuni 20%.

Eestis tähendaks see umbes 7000-12000 hüperaktiivset last vanuses 0-15 aastat.

Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 15. Tartu Ülikooli Kirjastus

Hüperaktiivsuse avaldumine -ülemäärane aktiivsus

Laps ei suuda rahulikult paigal püsida;

on pidevas liikumises - jookseb, ronib, hüppab – ka olukordades, kus see ei sobi;

on paigalpüsimatu, ei suuda rahulikult istuda või seista, niheleb, vehib käte – jalgadega.

Roomeldi M. jt Hüperaktiivne laps Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 lk 19

Impulsiivne käitumine

Laps käitub mõtlematult, asub tegutsema enne, kui korralduse lõpuni kuulanud;

räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele;

sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult;

ei suuda mängudes ja grupitöös oodata oma järjekorda.

Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus

Tähelepanu puudulikkus Laps suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt,

enamasti 15-25 minutit; suudab keskenduda ainult ühele tegevusele, esemele või

inimesele korraga; suunab oma tähelepanu pidevalt ühelt tegevuselt, esemelt või

inimeselt teisele; jätab kõnetamisel mulje, nagu ei kuulekski, et tema poole

pöörduti; ei pane tähele väikesi detaile, teeb hooletusvigu; teeb vastumeelselt vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid; ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega; kaotab sageli oma asju, sest ei pane tähele, kuhu need unustas; on igapäevases tegevuses halva mäluga. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus

Lapse kirjeldus

Elav, liikuv, rõõmus Vaimsed võimed kõrgemad

kaaslastest Motoorika korras, käekiri

lohakas Rahutu - niheleb, käed,

jalad ei püsi paigal Keskendumisraskused –

alustab tööd tunduvalt hiljem, ei leia järge üles

Tegutseb muude asjadega – joonistab sõjateemalisi pilte, ise kaasa häälitsedes

Unustab asju koju, tõuseb pingist ja võtab teistelt vajaminevat

Asjad kotis ja sahtlis sassis

Suhted kaaslastega

On rõõmsameelne, tal on sõpru Tihti kaklused – tahab olla liider Meelistegevus: koolikottide loopimine,

togimine – põhjustab õiendamisi, riidu Trügib kampa, kus teda ei soovita Kutsub sõpru külla – mäng lõpeb tihti

kaklusega Jookseb vahetunni ajal sõbraga sihitult ringi Pärast tunde kolab ringi, ei taha koju minna

Lapse tööd, tegemised

Positiivsed tegevused

Loeb soravalt, räägib palju

Arvutab kiiresti, enamasti veatult

Joonistab ja meisterdab innukalt talle sobivatel teemadel

Peab õpetajat heaks ja korraks kuuletub

Näiteid elust enesest

Pidevalt on tintenpen kadunud. ,,Kus on ?”,,Kodus, kadunud.” Alustab tööd hariliku pliiatsiga. Varsti avastab asjade vahelt penni. Rõõmsalt: ,,Ah, leidsin!”

Sünnipäevakaardile kirjutatakse nimed õnnitluse alla. Kõik teevad nii, ainult hüpik kirjutab suurelt õnnesoovi kohale oma nime.

Algamas on aktus. Klass on rivis saaliminekuks. Puudu hüpik - on jooksmas. Kohale ta jõuab - ainult, et saalis lauldakse juba hümni.

Poiss muretseb tekstülesannete pärast. Tegemist ühe küsimusega ülesandega. Kas peaks tegema ühe või kahe küsimusega? Teeb igaks juhuks kahe küsimusega ja vastus tuleb üle saja (pole veel koolis õppinud).

Ei alusta kirjalikke töid peaaegu kunagi õigeaegselt. Ei tea järge, tunneb end ebalevalt. Üleminek uuele tegevusele raske.

Minu tegutsemine

Näitan üles heatahtlikkust: tegijal juhtub nii mõndagi!

Tähelepanu köitmine – märguanded. Tagasiside – miks nii juhtus, analüüs. Tunnis virgutusharjutused. Sobiliku koha ja pinginaabri valik. Vajadusel struktureeritud ülesanded. Edu puhul tunnustamine.

Laste tegutsemisviisid Laste tegutsemisviisid (Aunola & Nurmi)(Aunola & Nurmi)

ÕigeÕige Ei oleEi oleKui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oskaKui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oska.. xxKKoooli on tore tullaoli on tore tulla.. xxKui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abiKui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abi xxKooliülesanded on mulle raskedKooliülesanded on mulle rasked xxKooliasju on tore tehaKooliasju on tore teha xxMõnikord ma viivitan ülesande alustamisegaMõnikord ma viivitan ülesande alustamisega xxKui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muudKui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muud xxPingutan ja teen ära ka rasked ülesandedPingutan ja teen ära ka rasked ülesanded xxTahan teha kõik koolitööd ilma abitaTahan teha kõik koolitööd ilma abita xxTeen koolitööd alati lõpuni äraTeen koolitööd alati lõpuni ära xxKui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe pooleliKui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe pooleli xxMa oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti tehaMa oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti teha xxMinu arvates on paha kooli tullaMinu arvates on paha kooli tulla xxAlati ma ei suuda teha kõiki koolitöidAlati ma ei suuda teha kõiki koolitöid xxMõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli Mõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli xxTahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö üleTahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö üle xxMulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängudMulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängud xx

Kuidas toime tulla?

Märka varakult ATH sündroomiga last. Esimesed märgid avalduvad juba 3-4 aastastel lastel.

Pole paha last, näe lapse juures neid omadusi ja enneta lapse halba käitumist.

Kaardista, millised oskused lapsel puuduvad. Nõua seda, millega laps toime tuleb.

Diagnoosi määrab pädev komisjon. Koolituse materjalid, 27.11.2009 Tarja Orellana ja Terhi Ojala

Õpetaja tegevused Märkamine - õpetaja näeb mind, kuuleb mind,

mina olen õpetajale tähtis, mind oodatakse. Tagasiside – neutraalne seletus tegevustele, ei

tohi ära kaduda soov heale pürgimuslikule õppimisele. Sul on probleem ja ma aitan sind.

Piirid - reeglid, karistused koos paika panna. Motiveerimine - positiivsete omaduste

rõhutamine, positiivse minapildi kujundamine – saan hakkama, , toimetulekustrateegiad – ma tahan seda teha.

Tunnustamine

Kontakt lapsega

Lühike pilkkontakt, puudutus. Juhendid lihtsate sõnadega. Selged tunniüleminekud. Struktureeritud ülesanded. Sagedane tagasiside. Rahulik õhkkond klassis. Kokkulepitud märgusõnad nagu ,,Stopp!”

jne. Neuhaus,C (2001)Hüperaktiivne laps, lk 142-143 Tallinn: Kunst

Koostöö lapsevanematega

Individuaalne vestlus - mida rohkem infot lapse kohta, seda tegusam on koostöö

Tugirühmad – sarnaste muredega lastevanemate kokkuviimine spetsialistidega

Koolitused, loengud

Koostöö tulemuslikkus

Lapsevanem on toetav, huvitatud lapse käekäigust. Kohtume vajadusel. Info liigub päeviku ja interneti kaudu.

Ema on vähendanud poisi internetis viibimise aega. Sõbrad käivad külas ainult siis, kui vanemad on kodus.

Poiss käib jalgpallitrennis. Õpetaja vastutab koolis toimunu pärast,

vanemad kodus.

Struktureerimine

Õpetatav materjal tükeldatakse osadeks nii, et õppimine oleks lapsele omastatav.

Struktuur võimaldab keskendumist. On õpetuse süsteemne

planeerimine ja täideviimine. Pibacka – Rönkä T. Loengumaterjal 02.02.2010 põhjal

Tulevikuvisioon

Laps on klassi sulandunud. Kasutan erinevaid tehnikaid tähelepanu köitmiseks: näit rütmi - ja virgutusharjutusi, mõistatusi, vanasõnu, õppemänge, vaikuse kuulamist jne

Laps peab tundma eduelamust, et eneseväärikustunne saaks välja areneda.

Koolitusest ja kirjanduse läbitöötamisest on olnud tuge. Püüan praktikas kasutada neid nõuandeid ja jagada teadmisi teistega.

Lapsevanemate ja õpetaja tasakaalukus, hoolivus, järjekindlus ja armastus aitavad ATH laste probleeme leevendada.

Kasutatud kirjandus

Roomeldi,M. jt (2003) Hüperaktiivne laps,Tartu Ülikooli Kirjastus

Neuhaus, C. (2001) Hüperaktiivne laps, Kirjastus ,,Kunst”

Pibaca-Rönkä, T. Koolitusmaterjalid Tallinn, 02.02.2010

Orellana, T. ja Ojala T. Koolitusmaterjalid Tallinn, 02.02.2010