ASTRONOOMIA ASTRONOOMIA AJALOOSTAJALOOST

20072007

Astronoomia e. täheteadus:Astronoomia e. täheteadus:

Uurib taevakehade, nende süsteemide Uurib taevakehade, nende süsteemide hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ja hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ja arengutarengut

Temal põhinevad orienteerumine ajas ja Temal põhinevad orienteerumine ajas ja ruumisruumis

On umbes 2000 aastat vana – nii vanad On umbes 2000 aastat vana – nii vanad on regulaarsed taevavaatlusedon regulaarsed taevavaatlused

Vana-KreekaVana-Kreeka

Kirjeldati astronoomilisi nähtusi, nende Kirjeldati astronoomilisi nähtusi, nende sügavamat mõistmist ei olnudsügavamat mõistmist ei olnud

Homeros kirjeldas osaliselt juba praegusi Homeros kirjeldas osaliselt juba praegusi sodiaagimärkesodiaagimärke

Taevas on poolsfäär maaketta kohalTaevas on poolsfäär maaketta kohal Puudus arusaam, kus asuvad tähed Puudus arusaam, kus asuvad tähed

loojumise ja tõusu vahelloojumise ja tõusu vahel

6.-5. sajandil eKr (Sokratese-eelne 6.-5. sajandil eKr (Sokratese-eelne periood)periood)

PäikesekellPäikesekell Thales Mileetosest ennustas 585 eKr Thales Mileetosest ennustas 585 eKr

päikesevarjutustpäikesevarjutust Anaximandros – postuleeris geotsentrilise Anaximandros – postuleeris geotsentrilise

maailmasüsteemi: maailmasüsteemi: * Taevas on sfäär, mille keskel asub Maa* Taevas on sfäär, mille keskel asub Maa* Maa pole kerakujuline* Maa pole kerakujuline

Ptolemaios – geotsentrilise maailamasüsteemi Ptolemaios – geotsentrilise maailamasüsteemi kunstiline esituskunstiline esitus

Klassikalise ajajärgu KreekaKlassikalise ajajärgu Kreeka

Astronoomiaga tegeldi ilma astroloogilise Astronoomiaga tegeldi ilma astroloogilise tagapõhjatatagapõhjata

Maa läbimõõdu ja ümbermõõdu väga täpne Maa läbimõõdu ja ümbermõõdu väga täpne mõõtminemõõtmine

Katse mõõta Päikese kauguse ja Kuu kauguse Katse mõõta Päikese kauguse ja Kuu kauguse suhet – metoodika oli õige, tulemus 20 korda suhet – metoodika oli õige, tulemus 20 korda tegelikust väiksemtegelikust väiksem

Töötati välja astronoomilised instrumendid, mida Töötati välja astronoomilised instrumendid, mida kasutati kuni pikksilma leiutamiseni 2000 aastat kasutati kuni pikksilma leiutamiseni 2000 aastat hiljemhiljem

Arutati heliotsentrilise maailamsüsteemi ideed, Arutati heliotsentrilise maailamsüsteemi ideed, üldtunnustatuks jäi geotsentriline üldtunnustatuks jäi geotsentriline maailamsüsteemmaailamsüsteem

Ptolemaiose geotsentrilise maailmasüsteemi Ptolemaiose geotsentrilise maailmasüsteemi kunstiline esituskunstiline esitus

Ptolemaios “Almagest” (150 pKr) oli Ptolemaios “Almagest” (150 pKr) oli antiikastronoomia kulminatsioon ja antiikastronoomia kulminatsioon ja

lõpetus. Raamatust sai astronoomia lõpetus. Raamatust sai astronoomia standardteos, mille tähekataloogile viitasid standardteos, mille tähekataloogile viitasid

astronoomid renessansiajani väljaastronoomid renessansiajani välja

Vana-Roomas hinnati astronoomiat kui Vana-Roomas hinnati astronoomiat kui hariduse osa, kuid ei arendatud seda hariduse osa, kuid ei arendatud seda

edasi. Kui üldse, siis harrastati seal pigem edasi. Kui üldse, siis harrastati seal pigem astroloogiat.astroloogiat.

Antiikaegsed astronoomiateosed säilisid Antiikaegsed astronoomiateosed säilisid BütsantsisBütsantsis

KeskaegKeskaeg

8.-9. sajandil hakati jälle rohkem rõhku 8.-9. sajandil hakati jälle rohkem rõhku panema astronoomia õpetamiselepanema astronoomia õpetamisele

““Poeticon Astronomicon” – astronoomia Poeticon Astronomicon” – astronoomia standardteos hiliskeskaja lõpuni, sisaldas standardteos hiliskeskaja lõpuni, sisaldas tähtkujude kirjeldusitähtkujude kirjeldusi

Kultuurivahetuses islamimaadega 12. Kultuurivahetuses islamimaadega 12. sajandil jõudsid Aristotelese ja sajandil jõudsid Aristotelese ja Ptolemaiose teosed läbi Bütsantsi uuesti Ptolemaiose teosed läbi Bütsantsi uuesti Kesk-EuroopasseKesk-Euroopasse

Kõrgkeskajal Kõrgkeskajal tegeldi rohkem filosoofilis-tegeldi rohkem filosoofilis-teoloogiliste arutlustega astronoomia teoloogiliste arutlustega astronoomia teemadel kui taevavaatlustega teemadel kui taevavaatlustega

Arutleti Ptolemaiose ja Aristotelese Arutleti Ptolemaiose ja Aristotelese taasavastatud teoste ületaasavastatud teoste üle

Trükiti astronoomia-alaseid raamatuid – Trükiti astronoomia-alaseid raamatuid – Regiomontanuse “Calendarium”Regiomontanuse “Calendarium”

HiliskeskajalHiliskeskajal kandus haridus kloostrite kandus haridus kloostrite seinte vahelt ülikoolidesse, tasapisi hakati seinte vahelt ülikoolidesse, tasapisi hakati vaatluste abil kontrollima seniavaldatud vaatluste abil kontrollima seniavaldatud teostes sisalduvatteostes sisalduvat

IslamimaadIslamimaad Juhtivad teadlase olid sageli ka õueastronoomid Juhtivad teadlase olid sageli ka õueastronoomid

või õuematemaatikudvõi õuematemaatikud Tehti täpseid taevavaatlusiTehti täpseid taevavaatlusi Koostati tähekataloogeKoostati tähekatalooge Reformiti kalendriaastat Reformiti kalendriaastat Geotsentriline maailmasüsteem oli Geotsentriline maailmasüsteem oli

üldtunnustatudüldtunnustatud Parandati antiikastronoomias leidunud viguParandati antiikastronoomias leidunud vigu Teherani (10. saj.) ja Samarkandi Teherani (10. saj.) ja Samarkandi

observatoorium (Ulugbek, 15. saj. algus) – oma observatoorium (Ulugbek, 15. saj. algus) – oma aja parimaja parim

IndiaIndia Sodiaagi jaotus 360 kraadiks ja 12 Sodiaagi jaotus 360 kraadiks ja 12

tähtkujukstähtkujuks Aastas 360 päeva, kuid aastas 12Aastas 360 päeva, kuid aastas 12 Päeva pikkus on sõltuvalt aastaajas 9,6 Päeva pikkus on sõltuvalt aastaajas 9,6

kuni 14,4 tundi pikkkuni 14,4 tundi pikk Alates 1000. a. eKr. Tekkis detailne Alates 1000. a. eKr. Tekkis detailne

kosmoloogia jumalike loodusjõududega – kosmoloogia jumalike loodusjõududega – taevas, päike, maa, kuu, tuli ja kaheksa taevas, päike, maa, kuu, tuli ja kaheksa ilmakaart. Maailm sai alguse pühast ilmakaart. Maailm sai alguse pühast munast, mille koorest said alg-Maa, munast, mille koorest said alg-Maa, tähistaevas ja õhk selle vaheltähistaevas ja õhk selle vahel

HiinaHiina

Hiina keisririigis oli neli eriti tähtsat Hiina keisririigis oli neli eriti tähtsat ametikohta:ametikohta:

• Õueastronoom –süstemaatilised Õueastronoom –süstemaatilised taevavaatlusedtaevavaatlused

• Peaastroloog – ülestähenduste tegeminePeaastroloog – ülestähenduste tegemine• Peameteoroloog – ilma ja Peameteoroloog – ilma ja

päikesevarjutuste ennustajapäikesevarjutuste ennustaja• Ajahoidja – kronoloogia eest vastutavAjahoidja – kronoloogia eest vastutav

Kasutati algelisi vaatlusseadmeid nagu Kasutati algelisi vaatlusseadmeid nagu Vana-KreekaskiVana-Kreekaski

Koostati tähekaardid, mida kasutati Koostati tähekaardid, mida kasutati merenavigatsioonismerenavigatsioonis

Qingi dünasiya ajal ehitati jesuiitide Qingi dünasiya ajal ehitati jesuiitide juhtimisel tähetornjuhtimisel tähetorn

Ameerika vanad kõrgkultuuridAmeerika vanad kõrgkultuurid

Indiaanlased - kultusehitised ja tähetornid on Indiaanlased - kultusehitised ja tähetornid on säilinud, kirjutised on hävinudsäilinud, kirjutised on hävinud

MaajadMaajad• Aasta pikkus oli täpsem kui Gregoriuse Aasta pikkus oli täpsem kui Gregoriuse

kalendriskalendris• Kuu faasid ja Veenuse positsioonid olid Kuu faasid ja Veenuse positsioonid olid

arvutatud paljudeks sajanditeksarvutatud paljudeks sajanditeks• Teadaoleva viie planeedi tiirlemisperioodid olid Teadaoleva viie planeedi tiirlemisperioodid olid

olid teada mõneminutilise täpsusegaolid teada mõneminutilise täpsusega• Kuu pikkus vastab tänapäevastele väärtustele Kuu pikkus vastab tänapäevastele väärtustele

ülitäpseltülitäpselt

RenessansRenessans

Klassikaline astronoomia jõudis õitsenguniKlassikaline astronoomia jõudis õitsenguni Teadus universumi geomeetrilisest Teadus universumi geomeetrilisest

ehitusest –tegeldi tähtede ja planeetide ehitusest –tegeldi tähtede ja planeetide asendite ja nende arvutamisegaasendite ja nende arvutamisega

Taevakehade liikumise füüsikalisi põhjusi Taevakehade liikumise füüsikalisi põhjusi ei uuritudei uuritud

Astronoomiaalased teadmised olid Astronoomiaalased teadmised olid astroloogiale eelduseksastroloogiale eelduseks

Euroopa astronoomia uus tõus algas 16. Euroopa astronoomia uus tõus algas 16. sajandilsajandil

Euroopa nimekaid astronoomeEuroopa nimekaid astronoome

Aristoteles ja Ptolemaios Aristoteles ja Ptolemaios

Geotsentriline maailmasüsteem.Geotsentriline maailmasüsteem. Universum on lõplik. Universum on lõplik. Maa ümber on kontsentrilised taevasfääridMaa ümber on kontsentrilised taevasfäärid

Mikolaj Kopernik (1473 Torun)Mikolaj Kopernik (1473 Torun)

Heliotsentriline maailmasüsteemHeliotsentriline maailmasüsteem Maa pöörlemine ümber oma teljeMaa pöörlemine ümber oma telje

Giordano BrunoGiordano Bruno (1548)(1548)

Universumi keskpunkt pole Maa ega Universumi keskpunkt pole Maa ega Päike, universumil polegi keskpunktiPäike, universumil polegi keskpunkti

Päike on vaid üks paljudest omasugustestPäike on vaid üks paljudest omasugustest Planeete, ka asustatuid, on paljuPlaneete, ka asustatuid, on palju Kogu universum on ühtne süsteemKogu universum on ühtne süsteem

Galileo Galilei (1564)Galileo Galilei (1564)

Ehitas 1609. aastal esimese pikkslimaEhitas 1609. aastal esimese pikkslima Avastas neli Jupiteri kaaslast, Kuu mäedAvastas neli Jupiteri kaaslast, Kuu mäed Uuris Veenust – faasid nagu KuulUuris Veenust – faasid nagu Kuul Avastas Päikese plekid, Päikese Avastas Päikese plekid, Päikese

pöörlemise ja Linnutee tähestruktuuripöörlemise ja Linnutee tähestruktuuri Tõestas vaatlustega Koperniku oletusedTõestas vaatlustega Koperniku oletused

Tucho Brahe (1546)Tucho Brahe (1546)

Vaatles supernoova plahvatust Kassiopeia Vaatles supernoova plahvatust Kassiopeia tähtkujus 1572.a.tähtkujus 1572.a.

Sisustas kaks tähetorniSisustas kaks tähetorni Üritas määrata taevakehade kaugusi Üritas määrata taevakehade kaugusi

MaastMaast Tema koolkond mõjutas astronoomia Tema koolkond mõjutas astronoomia

arengut Tartu Ülikoolisarengut Tartu Ülikoolis

Johannes Kepler (1571)Johannes Kepler (1571) Planeetide liikumise kolm seadust, mis Planeetide liikumise kolm seadust, mis

põhjendavad matemaatiliselt Koperniku põhjendavad matemaatiliselt Koperniku teooriatteooriat

Isaac Newton (1643)Isaac Newton (1643) Klassikalise mehaanika rajajaKlassikalise mehaanika rajaja Põhjendas teoreetiliseltKepleri seadused Põhjendas teoreetiliseltKepleri seadused

ja täpsustas neidja täpsustas neid Seletas taevakehade liikumise häiritused, Seletas taevakehade liikumise häiritused,

Maa pretsessioonid ja loodedMaa pretsessioonid ja looded

Eesti astronoomiaEesti astronoomia

1802 taasavati Tartu Ülikool1802 taasavati Tartu Ülikool

1805 -1807 - ajutine observatoorium1805 -1807 - ajutine observatoorium

1807-1809 - teine ajutine observatoorium1807-1809 - teine ajutine observatoorium

1810 - Tartu tähetorn alustas tööd1810 - Tartu tähetorn alustas tööd

1814 – Tartu Tähetornis alustati regulaarseid 1814 – Tartu Tähetornis alustati regulaarseid vaatlusivaatlusi

1820 – 1839 – Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul1820 – 1839 – Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul

1963 – avati Tõravere observatoorium1963 – avati Tõravere observatoorium

Friedrich Georg Wilhelm StruweFriedrich Georg Wilhelm Struwe(1773)(1773)

Alates 1820. aastast Tartu Tähetorni Alates 1820. aastast Tartu Tähetorni direktordirektor

Uuris kaksiktähtiUuris kaksiktähti Määras esmakordselt maailmas kauguse Määras esmakordselt maailmas kauguse

tähenitäheni Aastast 1839 Pulkovo observatooriumi Aastast 1839 Pulkovo observatooriumi

direktordirektor Juhtis Maa meridiaani mõõtmisiJuhtis Maa meridiaani mõõtmisi

Taavet Rootsmäe (1885)Taavet Rootsmäe (1885) Rahvusliku astronoomia rajajaRahvusliku astronoomia rajaja Koostas koos Juhan Langiga esimese Koostas koos Juhan Langiga esimese

eestikeelse astronoomia õpikueestikeelse astronoomia õpiku

Ernst Öpik (1893)

Kõigi aegade kuulsaim eesti astronoomKõigi aegade kuulsaim eesti astronoom Kaasosaline paljudes rahvusvahelistes Kaasosaline paljudes rahvusvahelistes

projektidesprojektides

Uurimisvaldkonnad:Uurimisvaldkonnad: Valged kääbusedValged kääbused Kaugus Andromeda udukoguniKaugus Andromeda udukoguni Galaktikate struktuur ja tekeGalaktikate struktuur ja teke

Aksel Kipper (1907)Aksel Kipper (1907)

Pärastsõjaaegse astronoomia taastaja, Pärastsõjaaegse astronoomia taastaja, üks Tõravere observatooriumi rajajatestüks Tõravere observatooriumi rajajatest

Uurimisvaldkonnad:Uurimisvaldkonnad: Tähtedevaheline aineTähtedevaheline aine Tähesüsteemide arengTähesüsteemide areng

Grigori Kusmin (1917)Grigori Kusmin (1917)

Tähtedevaheline aineTähtedevaheline aine

Jaan Einasto (1929)Jaan Einasto (1929) Galaktikasüsteemide ehitus ja kinemaatikaGalaktikasüsteemide ehitus ja kinemaatika Varjatud mass universumisVarjatud mass universumis