Asendushoolduse teemaline küsitlus 2017€¦ · Asendushoolduse teemaline küsitlus 2017 Tellija:...
Transcript of Asendushoolduse teemaline küsitlus 2017€¦ · Asendushoolduse teemaline küsitlus 2017 Tellija:...
1
Asendushoolduse teemaline küsitlus 2017 Tellija: Tervise Arengu Instituut
Teostaja: Turu-uuringute AS
Aruanne: Vaike Vainu
Pärnu mnt. 102, 11312 Tallinn Tel: +(372) 585 29 700
www.turu-uuringute.ee
Küsitluse taust
Perekonnas hooldamine on üks asendushoolduse vormidest, mida pakutakse alternatiivina asenduskodu
pakkumisele. Erinevalt lapsendamisest on perekonnas hooldamine ajutise iseloomuga ning eesmärgiks on seatud
lapse tagasipöördumine oma (bioloogilisse) perekonda. Eeskätt on see mõeldud olukorras, kus laps vanema
haiguse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma perekonnas elada, kuid samas ei ole põhjendatud vanemalt
täieliku isikuhooldusõiguse ära võtmine.
Asendusperedele on seatud mitmeid nõudmisi, muuhulgas on vajalik läbida ka kasuvanemate koolitus.
Perekonnas hooldamiseks sõlmib kohalik omavalitsus asendusperega kirjaliku lepingu, riik maksab perele lapse
hooldamisega seotud kulude katteks igakuist toetust (240 eurot kuus ühe perre hooldusele võetud lapse kohta)
ning pakub tasuta psühholoogilist nõustamist. Täpsem info on leitav siit: https://www.sm.ee/et/asendushooldus-0
Selgitamaks elanike teadlikkust perekonnas hooldamise tingimustest, hoiakuid perekonnas hooldamise suhtes
ning valmidust hooldust vajavaid lapsi oma perre hooldusele võtta, viis Turu-uuringute AS Tervise Arengu Instituudi
tellimusel vastaval teemal läbi elanikkonnaküsitluse.
Küsitluse sihtrühm oli Eesti elanikkond vanuses 15-74 (ESA andmetel 01.01.2016 seisuga 982 231 inimest).
Andmekogumine viidi läbi Turu-uuringute ASi 2017. aasta maikuu silmast silma Omnibuss-küsitluse keskkonnas
(andmekogumine toimus perioodil 25. aprill – 9. mai). Kokku küsitleti 915 vastajat vanuses 15-74.
Vastaja valik toimus mitmeastmelise juhuvalikuna (100 küsitluspunkti üle Eesti; stardiaadressi meetodil igas
punktis ca 10 intervjuud inimestega vanuses 15+; vastaja valikul leibkonnasiseselt nn noorema mehe reegel ning
kvoot vanima vanuserühma jaoks). Andmed on kaalutud vastajate soo, vanuserühma, rahvuse ning elukoha järgi.
2
Valimi profiil, kaalutud andmed (1) n=kõik vastajad (915)
3
SUGU
Mees
Naine
VANUS
15-24 a.
25-34 a.
35-49 a.
50-64 a.
65-74 a.
HARIDUS
Alg- või põhi
Kutse-, kesk, kesk-eri
Kõrg
RAHVUS
Eesti
Muu
ASULATÜÜP
Pealinn
Suur linn
Väiksem linn, alev
Alevik, küla
48
52
14
17
28
29
11
12
65
24
72
28
31
18
19
32
0 25 50 75 100 %
REGIOON
Tallinn
Põhja-Eesti
Ida-Virumaa
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
STAATUS
Ettevõtja, juht, tippspetsialist
Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja
Oskustööline, operaator
Muu töötav
Õpilane, üliõpilane
Pensionär
Muu mittetöötav
NETOSISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA
Kuni 300 EUR
301-400 EUR
401-650 EUR
Enam kui 650 EUR
Vastamata
31
18
11
11
7
23
19
24
18
5
8
16
9
10
13
21
26
29
0 25 50 75 100 %
4
Valimi profiil, kaalutud andmed (2) n=kõik vastajad (915)
%
65
20
12
4
16
19
65
24
13
28
36
30
42
28
0 25 50 75 100
ALLA 18-AASTASTE LASTE ARV LEIBKONNAS
Ei ole lapsi
1 laps
2 last
3 ja enam last
LEIBKONNAS ELAVATE LASTE VANUSED
Leibkonnas on alla 7-aastaseid lapsi
Kõik lapsed leibkonnas on vähemalt 7-aastased
Leibkonnas pole lapsi
LEIBKONNA KOOSSEIS
Üksi elav
Abielu/vabaabielupaar, lasteta
Muu täiskasvanutest koosnev leibkond (kõik liikmed 18-a. võivanemad)
Leibkond alla 18-a. lastega
VASTAJA ENDA LAPSED
Vastajal on lapselapsi/lapselapselapsi
Vastajal on lapsi, kuid mitte lapselapsi/lapselapselapsi
Vastajal pole lapsi
1. Arvamused asendushooldusele suunatavatest lastest ning
suhtumine perekonnas hooldamise teenuse kontseptsiooni
5
1.1. Arvamused asendushooldusele suunatavatest lastest –
kokkuvõte
Teema alustuseks paluti kõigil 15-74-aastastel vastajatel (vabas vormis) öelda, mis võiks nende arvates ajendada peresid
võtma oma perre hooldusele lapsi, kelle vanematelt on hooldusõigused ära võetud. Vastused liigitati sagedamini esinevate
märksõnade alusel. Kõige sagedamini nimetasid inimesed põhjuste seas empaatiaga seonduvaid märksõnu - kaastunnet,
altruismi, missioonitunnet, soovi teha head ja aidata (kokku mainis 58% vastajatest). Järgmisteks sagedamini mainitud põhjusteks
oli soov saada perre laps (kui neid peres veel pole) ning üksilduse leevendamine (kokku nimetas 30%). Küsitletutest 16%
pidas ajendiks materiaalseid huvisid - soovi saada riigilt rahalist toetust. Muid ajendeid mainiti harvemini. Näiteks öeldi ka seda,
et motivaatoriks võib olla see, et perel on piisavalt ressursse, mida veel ühe lapsega jagada (raha, ruumikas kodu, aeg) (mainis
7%), et tegu on tuttavate lastega (3%) või et soovitakse suurt peret (2%).
Empaatiat mainisid spontaanselt keskmisest pisut sagedamini naised (67%), kõrgharidusega inimesed (65%), inimesed, kel on
leibkonnas lapsi (65%) või kes vastaksid jaatavalt ettepanekule võtta perre hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära
võetud laps (70%). Soovi saada perre laps nimetasid põhjuste seas keskmisest sagedamini eesti rahvusest inimesed (34%),
materiaalseid huvisid aga muudest rahvustest inimesed (26%). Regioonide võrdluses nimetasid nii empaatiat kui ka materiaalseid
huvisid kõige sagedamini Ida-Virumaa elanikud (vastavalt 69% ja 29%), soovi saada perre last aga Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud
(vastavalt 54% ja 38%).
Selgitamaks võimalikku eelarvamuslikku suhtumist laste- või turvakodudes elavate laste suhtes esitati vastajaile hindamiseks neli
väidet, mis kirjeldasid (eeldatavaid) üldlevinud uskumusi nende laste suhtes. Kuigi 83% vastajaist nõustus väitega, mille
kohaselt on lastekodudes või turvakodudes elavad lapsed samasugused lapsed nagu kõik teisedki, arvas 43% ka seda,
et nad on enamasti raskesti kasvatatavad, 29% arvas, et nad on enamasti orvud, ning 27% arvas, et neil on enamasti
mõni püsiv terviserike.
Arvamus, et nende laste näol on enamasti tegu orbudega, on keskmiselt levinum meeste seas (nii arvas 34%). Vanuserühmade
võrdlus näitas, et kui 50-aastased ja eakamad arvasid keskmisest sagedamini seda, et neil lastel on mõni püsiv terviserike (50-64-
aastastest 34% ja 65-74-aastastest 44%), siis vanuserühmas 15-24 arvati keskmisest sagedamini seda, et need lapsed on
samasugused nagu kõik teisedki (90%).
Võrreldes eestlastega jagavad mitte-eestlased sagedamini arvamust, et laste- või turvakodudes elavad lapsed on enamasti orvud
(mitte-eestlastest arvab nii 37%) või et neil on mõni püsiv terviserike (vastavalt 35%).
6
1.2. Arvamused asendushooldusele suunatavatest lastest –
kokkuvõte
Selgitamaks, millisena tajutakse üldist suhtumist asendushooldusele suunatavesse lastesse, paluti vastajail anda hinnang
ka sellele, kuidas suhtuksid ümbritsevad inimesed sellesse, kui vastaja võtaks oma perre hooldusele bioloogilistelt
vanematelt ajutiselt ära võetud lapse. Tulemused näitavad, et võimalikku negatiivset suhtumist ei peeta enamasti
tõenäoliseks. Kõige sagedamini eeldati võimalikku negatiivset suhtumist lähisugulastelt ja sõpradelt (16% arvas, et nad
suhtuksid sellesse, et laps on hooldusele võetud, negatiivselt) ning naabritelt, töökaaslastelt jt. tuttavatelt (vastavalt 11%).
Samas negatiivset suhtumist lapse õpetajate ja lasteaiakasvatajate või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate poolt pidas
tõenäoliseks vaid 5-6% küsitletutest.
Võimalikku negatiivset suhtumist (erinevate inimeste poolt) pidasid keskmisest sagedamini tõenäoliseks 65-74-aastased
inimesed. Võrreldes eestlastega pidasid lähisugulaste ja sõprade hukkamõistu sagedamini tõenäoliseks mitte-eestlased
(eestlastest eeldas negatiivset suhtumist 13% ja mitte-eestlastest 22%). Samuti pidasid lähisugulaste/sõprade negatiivset
suhtumist keskmisest sagedamini tõenäoliseks lihttöölised (29%) ning pensionärid (23%). Inimesed, kes ei sooviks võtta
oma perre hooldusele asendushooldusele suunatud last, olid keskmisest sagedamini mures ka lähisugulaste ja sõprade
ning naabrite, töökaaslaste jt. tuttavate negatiivse suhtumise üle. Samas inimesed, kes oleksid nõus olema asenduspereks,
eeldasid keskmisest sagedamini, et ka teised inimesed nende ümber suhtuksid nende sellisesse otsusesse hästi.
Uuriti ka seda, kas sellised lapsed peaksid vastaja arvates ajutiselt elama riigi poolt loodud kodudes (turvakodud, nn
lastekodud) või asendusperedes. Vastajatest 62% pooldas lapse hooldamist asendusperes (9% pooldas kindlasti ja
52% pigem pooldas), 30% pooldas lapse hooldamist riigi loodud laste- või turvakodudes (8% pooldas kindlasti ja
22% pigem pooldas) ning 8% ei omanud selget seisukohta.
Selged erinevused ilmnesid eestlaste ning mitte-eestlaste arvamuste vahel. Eestlased eelistasid ülekaalukalt lapse
hooldamist asendusperes (66%) ning laste- või turvakodudes hooldamist toetas märksa väiksem osa (27%). Ka mitte-
eestlased pooldasid üldjoones sagedamini asendusperes hooldamist (50%), kuid palju vähem polnud ka neid, kes pooldasid
lapse hooldamist laste- või turvakodus (40%). Eriti tugev on toetus lapse hooldamisele laste- või turvakodus Ida-Virumaal
(51%).
7
1.3. Mis võiks Teie arvates ajendada peresid võtma oma
perre hooldusele lapsi, kelle vanematelt on hooldusõigused
ära võetud? Spontaanne vastus, n=kõik vastajad (915)
8 17
3
2
0
2
3
7
16
30
58
0 20 40 60 80 100
Ei oska öelda
Muu
Mitteasjakohane vastus
Peres on samasoolised vanemad, kel pole võimalik lapsisaada
Perre soovitakse rohkem lapsi, soovitakse suurt peret
Tuttavate lapsed
Perel on piisavalt ressursse (raha, piisavalt ruumi, aega)
Materiaalsed huvid (soov saada riigilt rahalist toetust)
Peres pole lapsi, soov saada perre laps, üksildus
Empaatia, kaastunne, altruism, misssioonitunne, soovteha head ja aidata
%
1.4. Laste kohta, kes elavad lastekodus või turvakodus, on
erinevaid uskumusi. Palun öelge, kuivõrd Teie nendega
nõustute? n=kõik vastajad (915)
9
1
45
6
5
8
0
38
21
24
35
2
10
40
42
35
5
1
17
14
9
91
7
16
15
13
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Midagi muud
Nad on samasugused lapsed nagu KÕIKteisedki
Neil on enamasti mõni püsiv terviserike
Nad on enamasti orvud
Nad on enamasti raskesti kasvatatavad
Täiesti nõus Pigem nõus Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu Raske öelda
1.5. Oletagem, et Te olete juba võtnud oma perre hooldusele bioloogilistelt
vanematelt ajutiselt ära võetud lapse. Mida Te arvate,
kuidas suhtuksid sellesse teised Teie ümber? n=kõik vastajad (915)
10
26
25
20
31
20
38
38
42
34
41
4
4
12
4
8
1
1
4
2
3
31
31
22
29
28
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Lapse lasteaiakasvatajad
Lapse õpetajad koolis
Teie lähisugulased ja sõbrad
Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad
Teie naabrid, töökaaslased jt tuttavad
Positiivselt Pigem positiivselt Pigem negatiivselt Negatiivselt Raske öelda
1.6. Kas sellised lapsed peaksid ajutiselt elama riigi poolt loodud
kodudes (turvakodud, nn lastekodud) või asendusperedes?
n=kõik vastajad (915) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning
punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool
11
Kindlasti riigi loodud laste- või
turvakodudes8%
Pigem riigi loodud laste- või
turvakodudes22%
Pigem asendusperedes
52%
Kindlasti asendusperedes
10%
Raske öelda8%
62
59
64
64
62
62
61
60
66
50
63
53
69
60
63
59
46
63
70
65
30
32
28
30
29
28
32
34
27
40
24
41
29
31
24
33
51
28
26
30
8
8
8
6
10
10
7
6
7
10
13
6
2
9
13
9
3
9
4
5
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
SUGU
Mees
Naine
VANUS
15-24 a.
25-34 a.
35-49 a.
50-64 a.
65-74 a.
RAHVUS
Eesti
Muu
ASULATÜÜP
Pealinn
Suur linn
Väiksem linn, alev
Alevik, küla
REGIOON
Tallinn
Põhja-Eesti
Ida-Virumaa
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
Kindlasti/pigem asendusperedes
Kindlasti/pigem riigi loodud laste- või turvakodudes
Raske öelda
2. Teadlikkus perekonnas hooldamise tingimustest.
Hinnangud riigipoolsele toele
12
2.1. Teadlikkus perekonnas hooldamise tingimustest.
Hinnangud riigipoolsele toele – kokkuvõte
Küsitluses kaardistati ka inimeste teadlikkust sellest, millised on lapse perekonda hooldamisele võtmise tingimused ning millist abi
pakub siinkohal perele riik. Kõige enam ollakse kursis sellega, et riik maksab asendusperele lapse hooldamise eest toetust
(teab 64%), kuid samas ei olda üldjuhul teadlikud selle toetuse suurusest. Toetuse suurus oli 2017. aasta kevadel 240 eurot kuus
ühe asendushooldusele võetud lapse kohta. Vastajatest, kes olid teadlikud, et riik asendusperele toetust maksab, teadis enam-vähem
õiget suurusjärku (200-299 EUR) vaid 5%. Samas 5% pidas toetuse summat väiksemaks ja 10% suuremaks. Üldse ei osanud toetuse
suurust numbriliselt öelda 81% vastajatest (kes olid teadlikud, et riik toetust maksab).
Sama kõrge, kui teadlikkus sellest, et riik asendusperedele rahalist toetust maksab, oli teadlikkus ka sellest, et hoolduspere sobivust
hindab kohaliku omavalitsuse töötaja (teadis 62%), et hoolduspereks soovija peab läbima vastava koolituse (62%) ning et
lapse perre ajutisele hooldusele võtmise aeg on tähtajaline (lõpptähtaeg lepitakse eelnevalt kokku) (63%). Vastajatest pooled
pidasid kehtivaks ka seda, et hoolduse ajal võimaldab riik hooldusperele tasuta psühholoogi nõustamisteenust. Selles, kas hooldusele
võetaval lapsel on õigus perre jäämise osas ise otsustada, olid arvamused erinevad – 33% vastajatest arvas, et lapsel on selleks
võimalus, 47% aga arvas, et ei ole. Keskmisest paremini on perekonnas hooldamise tingimustest teadlikud naised.
Samuti uuriti, kas inimese hinnangul pakub riik asendusperele täna vajalikku ja igakülgset tuge. Küsitletutest 35% nõustus, et
riik seda täna teeb (sealjuures 8% vastas: „jah, kindlasti“ ning 27%: „pigem jah“) ning 26% arvas, et riik täna asendusperele
vajalikku ja igakülgset tuge ei paku, sealjuures 19% vastas „pigem ei“ ning 6% „kindlasti mitte“. Selget arvamust ei omanud antud
küsimuses 39% vastajatest.
Keskmisest sagedamini andsid riigipoolsele toele positiivse hinnangu 65-74-aastased (47%), mitte-eestlased (51%), alg- või
põhiharidusega inimesed (49%), suurte linnade (v.a Tallinna) elanikud (53%), Ida-Virumaa (60%) ja Kesk-Eesti (50%) elanikud,
lihttöölised (50%), pensionärid (43%) ning kuni 300-eurose isikliku netosissetulekuga inimesed (50%). Keskmisest sagedamini
hindasid riigi abi kas mitteasjakohaseks või ebapiisavaks Lääne-Eesti elanikud (37% andis negatiivse hinnangu) ning üllataval kombel
ka inimesed, kes vastaksid jaatavalt ettepanekule olla asenduspereks (35%). Kuna asenduspereks olla soovivate inimeste seas on
vähem neid, kes riigi toetusmeetmete kohta selget seisukohta ei osanud võtta, on nende kõrgem kriitilisus tingitud paremast
informeeritusest.
Teadlikkus perekonnas hooldamise tingimustest ning suhtumine riigipoolsesse abisse on omavahel seotud – keskmisest teadlikumad
olid perekonnas hooldamise tingimustest inimesed, kes hindasid riigipoolset tuge piisavaks (st kes olid nõus, et riik pakub
asendusperedele vajalikku ja igakülgset tuge).
13
2.2. Teadlikkus täna kehtivast olukorrast lapse oma perre
ajutisele hooldusele võtmisel, n=kõik vastajad (915)
14
64
62
61
50
33
20
4
5
7
7
19
17
32
33
32
43
47
63
0% 25% 50% 75% 100%
Riik maksab asendusperele lapsehooldamise jaoks toetust
Hoolduspere sobivust hindab kohalikuomavalitsuse töötaja
Hoolduspereks soovija peab läbimavastava koolituse
Hoolduse ajal võimaldab riikhooldusperele tasuta psühholoogi
nõustamisteenust
Laps võib asendusperre jäämise üle iseotsustada
Lapse oma peresse ajutiselehooldusele võtmise aeg on tähtajatu
(lõpptähtaega eelnevalt kokku ei lepita)
Kehtib Ei kehti Ei oska öelda
Neist, kes teadsid, et riik maksab lapse hooldamise jaoks toetust, teadis 5% ka üldjoontes selle summa suurust (nimetas õige suurusjärgu: 200-299 EUR) 5% nimetas väiksema summa, 10% nimetas suurema summa ja 81% ei osanud midagi välja pakkuda
2.3. Kui pere on võtnud lapse hooldusele, siis kas riik täna
Teie arvates pakub asendusperele vajalikku ja igakülgset
tuge? n=kõik vastajad (915)
15
Jah, kindlasti8%
Pigem jah27%
Pigem ei20%
Kindlasti mitte6%
Raske öelda39%
35
34
37
39
29
32
37
47
29
51
31
31
60
19
50
37
33
36
30
41
35
18
39
40
38
41
43
38
38
37
44
27
46
37
12
44
32
43
32
39
50
36
37
66
26
26
25
21
28
31
26
16
27
22
23
32
28
37
18
20
35
26
20
23
28
16
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
SUGU
Mees
Naine
VANUS
15-24 a.
25-34 a.
35-49 a.
50-64 a.
65-74 a.
RAHVUS
Eesti
Muu
REGIOON
Tallinn
Põhja-Eesti
Ida-Virumaa
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
VALMIDUS OLLA ASENDUSPEREKS
Kindlasti/pigem nõus
Kindlasti(pigem vastu
Raske öelda
KAS POOLDAB PEREKONNAS HOOLDAMIST
Pooldab riigi loodud laste- või turvakodusid
Pooldab asendusperesid
Raske öelda
Kindlasti/ pigem jah Raske öelda Kindlasti/ pigem ei
3. Valmidus võtta perre hooldusele asendushooldusele
suunatud lapsi
16
3.1. Valmidus võtta perre hooldusele asendushooldusele
suunatud lapsi – kokkuvõte
17
Kõigilt 15-74-aastastelt vastajatelt küsiti, kas ta on mõelnud, et tema pere võiks praegusel ajal olla asenduspereks
mõnele lapsele, kelle vanematelt on hooldusõigused ära võetud. Sellele on mõelnud 10% küsitletutest. Keskmisest
enam on sellele mõelnud inimesi leibkondades, kus on alaealisi lapsi (15%), eriti 2 lapsega leibkondades (17%) või kus
kasvab ka eelkooliealisi (alla 7-aastaseid) lapsi (17%). Inimesi, kes olid asenduspereks olemisele mõelnud, oli keskmisest
enam rühmas „muu mittetöötav“ (18%) – st rühmas, kuhu liigituvad nt lapsehoolduspuhkusel olevad, kodused ning muud
mitteaktiivsed (ei tööta ja ei otsi tööd) inimesed.
Järgnevalt küsiti: Kui Teie perele tehtaks ettepanek võtta hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära võetud laps ning
see otsus sõltuks ainult Teist, siis kas Te vastaksite eitavalt või jaatavalt? Küsimus esitati ainult neile vastajatele, kes olid
vähemalt 21 aastat vanad. Jaatavalt vastaks ettepanekule olla asenduspereks 22% elanikest vanuses 21-74 (sealjuures
5% arvas, et vastaks kindlasti jaatavalt, ning 17% pigem jaatavalt). Eitavalt vastaks sellisele ettepanekule 63% 21-74-
aastastest elanikest (29% kindlasti eitavalt ning 34% pigem eitavalt). Vastust ei osanud anda 15% küsitletutest.
Jaatava vastuse andnud inimeste osatähtsus on keskmisest kõrgem 25-49-aastaste seas (30%), Põhja-Eestis (32%),
alaealiste lastega leibkondades (34%) ning 651-1000-eurose isikliku sissetulekuga inimeste seas (30%). Eitava vastuse
andnud inimesi on keskmisest enam 50-aastaste ja eakamate seas (71%), Kesk-Eestis (82%), ilma lasteta leibkondades
(67%) ning pensionäride seas (75%).
Vastajatelt, kes väljendasid valmidust olla asenduspereks (vastaksid sellisele ettepanekule kas kindlasti või pigem jaatavalt),
küsiti ka seda, millistele küsimustele sooviksid nad enne otsustamist vastust saada. Vabas vormis antud vastused liigitati
sagedamini esinevate teemade alusel. Kõige sagedamini tunneksid asenduspereks soovivad inimesed huvi lapse
tausta kohta – tema päritolu kohta (vanemad jm lähisugulased, varasem elu-olu) (mainis 42%) ja lapse enda kohta (lapse
tervis, erivajadused, probleemne käitumine, harjumused) (mainis 42%). Muude küsimustena, millele enne otsustamist vastust
soovitakse saada, nimetati ka seda, milline on riigi või kohaliku omavalitsuse poolne toetus (rahaline toetus, nõustamine ja
koolitused) (mainis 13%), millistel põhjustel on laps vanematelt ära võetud (11%), millised on asenduspere kohustused (9%)
ning kui kauaks laps perre jääb (mis on lepingu kestus, kas last oleks võimalik ka lapsendada) (8%). Muid, eelpool nimetamata
teemasid mainis lisaks 8% vastajatest.
3.2. Valmidus võtta perre hooldusele asendushooldusele
suunatud lapsi – kokkuvõte
18
Suur osa (49%) asenduspereks olemisest huvitatud inimestest eelistaks võtta perre hooldusele eelkooliealise lapse:
23% mainis, et laps võiks olla kuni 3-aastane, ning 37% eelistas 3-6-aastast last (vastaja võis märkida ka mitu eelistatud
vanusevahemikku). Kooliealist last eelistaks võtta 27% vastajatest, kuid siiski oli ka siin kõige enam neid, kelle eelistuseks
oleks sel juhul 7-10-aastane laps (23%). Last vanuses 11-13 oleks valmis perre hooldusele võtma 8% vastajatest ja last
vanuses 14-17 vastavalt 2%. Siiski oli vastajate seas ka 30% neid, kelle sõnul poleks lapse vanus antud otsuse
tegemise juures oluline.
Asenduspereks olemisest huvitatud inimestelt küsiti ka seda, kas nad oleksid valmis suhtlema ka lapse bioloogiliste
vanemate ja sugulastega. Vastajatest 57% arvas, et nad oleksid selleks (pigem) valmis, 26% aga oletas, et pigem mitte.
Selget seisukohta ei osanud võtta 17% vastajatest.
Lisaks uuriti ka seda, et kui otsuse olla asenduspereks on teinud keegi teine vastaja leibkonnast, kas vastaja seda otsust
toetaks. Küsimus esitati kõigile 15-74-aastastele vastajatele. Leibkonnaliikme otsusesse võtta perekonda hooldamisele
bioloogilistelt vanematelt ajutiselt äravõetud laps suhtuks 54% küsitletutest toetavalt, sealjuures kindlasti toetavalt 20%
ja pigem toetavalt 34%. Sellist otsust ei toetaks 31% vastajatest, sealjuures 15% pigem ei toetaks ja 16% oleks kindlalt vastu.
Küsimusele ei osanud vastust anda 13% vastajatest.
Inimesi, kes suhtuksid leibkonnaliikme sellisesse otsusesse toetavalt, on keskmisest enam naiste (59%), 15-34-aastaste
(66%), eestlaste (59%), Lääne-Eesti elanike (68%), ilma isikliku sissetulekuta (65%) või 651-1000-eurose isikliku
netosissetulekuga inimeste seas (61%), ettevõtjate/juhtide/tippspetsialistide (66%) ja õpilaste/üliõpilaste seas (67%) ning
alaealiste lastega leibkondades (64%), eriti 1 lapsega leibkondades (67%) või leibkondades, kus on eelkooliealisi lapsi (68%).
Inimesi, kes väljendaksid vastuseisu leibkonnaliikme otsusele olla asenduspereks, on keskmisest enam vanuserühmas 50-64
(42%), mitte-eestlaste seas (39%), Kesk-Eestis (61%) ning lihttööliste seas (48%).
Ootuspäraselt toetaksid leibkonnaliikme otsust olla asenduspereks sagedamini need inimesed, kes ka ise sellisele
ettepanekule jaatavalt vastaksid või kes peavad asendusperesid sobivamaks lahenduseks kui turva- või lastekodusid.
Negatiivselt suhtuksid pereliikme sarnasesse otsusesse eelkõige need, kes ettepanekule olla asenduspereks vastaksid
eitavalt või kes pidasid turva- ja lastekodusid asendusperedest sobivamaks lahenduseks.
AASA
3.3. Kas olete mõelnud, et Teie pere võiks praegusel ajal olla mõnele sellisele
lapsele asenduspereks? n=kõik vastajad (915) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning
punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool
19
10
8
11
8
11
13
8
4
10
10
10
12
7
12
6
9
10
6
12
10
9
11
7
16
12
10
4
5
10
5
6
11
4
23
6
7
6
9
9
11
81
81
82
75
77
77
88
91
80
85
84
78
88
65
88
84
84
85
78
79
0
0
0
1
0
1
0
0
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
SUGU
Mees
Naine
VANUS
15-24 a.
25-34 a.
35-49 a.
50-64 a.
65-74 a.
RAHVUS
Eesti
Muu
REGIOON
Tallinn
Põhja-Eesti
Ida-Virumaa
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
ASULATÜÜP
Pealinn
Suur linn
Väiksem linn, alev
Alevik, küla
Jah Raske öelda Ei Oleme juba praegu asenduspereks
HARIDUS
Alg- või põhi
Kutse-, kesk, kesk-eri
Kõrg
STAATUS
Ettevõtja, juht, tippspetsialist
Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja
Oskustööline, operaator
Muu töötav
Õpilane, üliõpilane
Pensionär
Muu mittetöötav
SISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA
Kuni 300 EUR
301-400 EUR
401-650 EUR
Enam kui 650 EUR
Vastamata
LEIBKONNA KOOSSEIS
Üksik
Abielus / vabaabielus, lasteta
Muu täiskasvanutest koosnev leibkond
Leibkond alla 18-a. lastega
LAPSED LEIBKONNAS
Leibkonnas on alaealisi lapsi
Leibkonnas pole alaealisi lapsi
8
9
13
14
9
9
6
5
4
18
13
8
10
6
13
7
8
6
15
15
7
15
9
6
12
4
10
9
12
5
15
8
7
6
10
11
8
11
5
12
11
7
76
82
81
74
86
81
86
81
90
67
79
85
84
84
76
85
81
89
73
73
86
1
0
1
1
0
0
0
0
0
1
0
0
0
0% 25% 50% 75% 100%
3.4. Kui Teie perele tehtaks ettepanek võtta hooldusele bioloogi-
listelt vanematelt ajutiselt ära võetud laps ning see otsus sõltuks
ainult Teist, siis kas Te vastaksite…?, n=vähemalt 21-aastased vastajad (842) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning
punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool
20
Kindlasti jaatavalt
5%
Pigem jaatavalt17%
Pigem eitavalt34%
Kindlasti eitavalt29%
Raske öelda15%
22
18
26
24
31
29
13
17
22
22
24
32
13
24
9
21
34
17
25
18
23
22
24
15
17
12
22
14
13
15
14
14
16
12
11
18
33
9
11
12
16
14
14
15
12
19
63
64
61
53
55
58
72
69
63
61
64
57
69
43
82
67
54
67
61
68
63
66
57
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
SUGU
Mees
Naine
VANUS
21-24 a.
25-34 a.
35-49 a.
50-64 a.
65-74 a.
RAHVUS
Eesti
Muu
REGIOON
Tallinn
Põhja-Eesti
Ida-Virumaa
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
LAPSED LEIBKONNAS
Leibkonnas on alaealisi lapsi
Leibkonnas pole alaealisi lapsi
SISSETULEK ÜHE LEIBKONNALIIKME KOHTA
Kuni 300 EUR
301-400 EUR
401-650 EUR
651+ EUR
Sissetulekut ei ole/vastamata
Kindlasti/pigem jaatavalt Raske öelda Kindlasti/pigem eitavalt
3.5. Millistele küsimustele Te sooviksite enne otsustamist
vastust saada? Spontaanne vastus, n=vastajad, kes vastaksid jaatavalt
ettepanekule võtta perre hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära
võetud laps (186)
21 11
8
8
9
11
13
42
42
0 20 40 60 80 100
Ei oska öelda
Muu
Kui kauaks laps perre jääb (lepingu kestus), kas onvõimalik teda lapsendada
Millised on pere (hooldaja) kohustused
Miks on laps perelt (vanematelt) ära võetud
Riigi/KOV poolne toetus (rahaline toetus, nõustamine,koolitused)
Taustainfo lapse kohta (tervis, erivajadused, probleemsekäitumine, harjumused)
Taustainfo lapse päritolu (vanemate, lähisugulaste javarasema elu-olu) kohta
%
3.6. Eelistused hooldusele võetava lapse vanuse osas
ning valmidus suhelda selle lapse bioloogiliste vanemate
ja sugulastega, n=vastajad, kes vastaksid ettepanekule võtta
hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära võetud laps (186)
22 17
26
57
4
30
2
8
23
37
23
0 20 40 60 80 100
Raske öelda
Pigem ei
Pigem jah
Raske öelda
Vanus pole oluline
14-17 a
11-13 a
7-10 a
3-6 a
Kuni 3 a
%
Kui vana see laps, keda Te olete nõus hooldusele võtma, sel juhul võiks olla?
Kas oleksite valmis sel juhul suhtlema ka lapse bioloogiliste vanemate ja sugulastega?
3.7. Kui otsuse olla asenduspereks on teinud keegi teine
Teie leibkonnaliige, siis kas Te toetaksite seda otsust?
n=kõik vastajad (915) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning
punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool
23
Kindlasti toetaksin
20%
Pigem toetaksin
34%
Pigem ei toetaks
15%
Kindlasti ei toetaks
16%
Muu2%
Raske öelda13% 54
49
59
66
66
55
44
47
59
42
54
61
39
68
26
59
64
49
54
42
52
57
58
14
16
13
12
11
15
14
21
12
19
12
13
21
17
14
14
10
17
14
21
15
13
12
31
35
28
22
23
29
42
32
28
39
34
26
40
15
61
27
26
34
32
37
32
30
29
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
SUGU
Mees
Naine
VANUS
15-24 a.
25-34 a.
35-49 a.
50-64 a.
65-74 a.
RAHVUS
Eesti
Muu
REGIOON
Tallinn
Põhja-Eesti
Ida-Virumaa
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
LAPSED LEIBKONNAS
Leibkonnas on alaealisi lapsi
Leibkonnas pole alaealisi lapsi
SISSETULEK ÜHE LEIBKONNALIIKME KOHTA
Kuni 300 EUR
301-400 EUR
401-650 EUR
651+ EUR
Sissetulekut ei ole/vastamata
Kindlasti/pigem toetaksin Muu/raske öelda Kindlasti/pigem ei toetaks
Tellija: Tervise Arengu Instituut Tellija kontaktisik: Helen Noormets ([email protected], tel. 659 3987)
Teostaja: Turu-uuringute AS
Aruanne: Vaike Vainu ([email protected], tel: 585 29 709) Küsitlustöö juhtimine: Kristel Merusk ja Kaja Södor
Programmeerimine ja andmetöötlus: Irina Strapatšuk Raporti keeleline toimetamine: Hella Kaldaru
Pärnu mnt. 102, 11312 Tallinn
Tel: +(372) 585 29 700
www.turu-uuringute.ee
24