Rahvastikust positiivselt

Andres Oopkaup,

Statistikaameti peadirektor

Teadlikud otsused

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus (REL 2011)

Rahva ja eluruumide loendus on suurim statistikatöö. REL 2011 kulminatsioon oli 2012. aastal, mil toimusid

loenduse välitööd ja avaldati esimesed andmed. REL 2011 tõstis rahvastikuarengu Eesti ühiskonnas oluliste

teemade hulka.

Kui räägitakse Eesti rahvastikust, siis reeglina räägitakse selle vähenemisest ja vananemisest ning jutt on suhteliselt pessimistlik.

Eesti rahvastikust saab rääkida siiski ka positiivsemas võtmes.

26.07.2013

Imikusurmad 1000 elussündinu kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, 2011

RootsiSoome

EestiTšehhi

SloveeniaHispaania

KüprosPortugal

ItaaliaBelgia

PrantsusmaaKreeka

TaaniIirimaa

SaksamaaHollandAustriaEL 27 Leedu

SuurbritanniaLuksemburg

PoolaUngari

SlovakkiaMalta

LätiBulgaaria

Rumeenia

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

1000 elussündinu kohta26.07.2013

Imikusurmad 1000 elussündinu kohta mõnes Euroopa Liidu riigis, 1960–2011

26.07.2013

0

5

10

15

20

25

30

35

40

EL 27

Saksamaa

Eesti

Rootsi

1000 elussündinu kohta

Oodatav eluiga sünnimomendil Euroopa Liidu liikmesriikides, 2011

26.07.2013

LeeduLäti

BulgaariaRumeenia

UngariSlovakkia

EestiPoola

TšehhiTaani

SloveeniaEL 27BelgiaIirimaaSoome

SaksamaaKreeka

MaltaPortugal

LuksemburgSuurbritannia

KüprosAustriaHollandRootsi

PrantsusmaaHispaania

Itaalia

68 70 72 74 76 78 80 82 84

Aastat

Euroopa Liidu liikmesriigid sünnimomendil oodatava eluea muutumise järgi, 1989–2000, 2000–2011

26.07.2013

LeeduRootsi

SaksamaaMalta

BelgiaBulgaaria

KreekaSlovakkia

SoomeItaalia

TšehhiAustria

TaaniPrantsusmaaLuksemburg

HollandSuurbritannia

HispaaniaPoola

UngariRumeenia

KüprosSloveenia

IirimaaPortugal

Eesti

0 1 2 3 4 5 6

2000–2011

1989–2000

Aastat

Eesti oodatav eluiga sünnimomendil (prognoos), 2010–2060

26.07.2013

2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 206065

70

75

80

85

90

Mehed Naised

Aastat

Oodatav eluiga sünnimomendil Euroopa Liidu riikides (prognoos), 2060

26.07.2013

LeeduLäti

EestiBulgaaria

RumeeniaUngari

SlovakkiaPoola

TšehhiSloveenia

PortugalTaani

SoomeIirimaaBelgia

SaksamaaAustriaKreeka

LuksemburgMalta

PrantsusmaaKüprosHolland

SuurbritanniaHispaania

ItaaliaRootsi

80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90

Mehed

Aastat

Oodatav eluiga sünnimomendil Euroopa Liidu riikides (prognoos), 2060

26.07.2013

Naised

BulgaariaRumeenia

LeeduLäti

UngariSlovakkia

TšehhiPoolaEesti

KreekaTaani

PortugalSloveenia

SaksamaaIirimaaMalta

BelgiaKüprosHollandAustria

SuurbritanniaSoomeRootsi

LuksemburgItaalia

HispaaniaPrantsusmaa

80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90

Aastat

Ülalpeetavate määr Eestis kui tööealised on 1) 15–64-aastased ja 2) 15–74-aastased (prognoos),

2010–2060

26.07.2013

2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 20600

10

20

30

40

50

60

70

80

90%

1: 0–14-aastased 1: 65+ 2: 75+ 2: 0–14-aastased

Ülalpeetavate määr näitab mitu mittetööealist inimest on 100 tööealise inimese kohta. Kui tööiga defineerida vanuserühmana 15-64 aastat, siis on ülalpeetavate määr arvutatav valemiga (0–14-aastased + vähemalt 65 aastased) / (15–64-aastased)*100

Kolmanda taseme haridust omavate inimeste osatähtsus 30–34-aastaste seas, 2012

26.07.2013

Itaalia

Malta

Tšehhi

Bulgaaria

Ungari

Saksamaa

Läti

Poola

Hispaania

Taani

Belgia

Suurbritannia

Leedu

Küpros

0 10 20 30 40 50 60

Kolmanda taseme haridus — doktori-, magistri-, bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus, lõpetatud diplomiõpe, kutsekõrgharidus, keskeriharidus keskhariduse baasil.

%

Rahva ja eluruumide loenduse 2010. aasta vooru e-loenduse vastamise aktiivsus

26.07.2013

Suurbritannia

Tšehhi

Leedu

Läti

Itaalia

Bulgaaria

Portugal

Kanada

Eesti

0 10 20 30 40 50 60 70

%

REL 2011 e-loendusest osavõtu aktiivsus Eesti maakondades, 2012

26.07.2013

Ida-Viru

Valga

Võru

Jõgeva

Põlva

Viljandi

Lääne-Viru

Lääne

Pärnu

Saare

Järva

Rapla

Hiiu

Tartu

Harju

0 10 20 30 40 50 60 70 80

%

Maakond Kogu Eesti

Rahvaarvu muutus Eestis, 31.03.2000 – 31.12.2011

26.07.2013

Rahvastiku tihedus (ruutkaart 1x1 km), 31.12.2011

26.07.2013

Võru

Elva

Tapa

Türi

Saue

SindiPärnu

Keila

Narva

Tartu

Rapla

Jõhvi

Kehra

Loksa

Paide

Põlva

Tõrva

Valga

Võhma

Kunda

Püssi

Kärdla

Lihula

Antsla

Otepää

Räpina

Maardu

Jõgeva

Rakvere

Tamsalu

TallinnKiviõli

Mustvee

Kallaste

Viljandi

Haapsalu

Paldiski

Sillamäe

Mõisaküla

Põltsamaa

Kuressaare

Karksi-Nuia

Suure-Jaani

Narva-Jõesuu

Kilingi-Nõmme

50 km

Rahvastikutihedus, inimesi km

2 kohta Linn

Maakonna piir

Linna või valla piir

100 – 499

500 – 4 999

> 5 000

0

10 – 99

1 – 9

Eesti Vabariigi piir

Rahvaarv Eesti omavalitsusüksustes, 31.12.2011

26.07.2013

Kokkuvõte

REL 2011 tulemuste avaldamine hakkab lõppema. Kindlasti on viimase rahvaloenduse positiivne tulemus see, et rahvastikuteema on ühiskonnas tähelepanu alla sattunud. Eesti rahvastikuarengus on positiivseid trende ja on trende, mis väärivad tõsist tähelepanu.

Rahvaloendusel koguti andmeid ligi 90 entsüklopeediaköite jagu, seega põhjalik andmestik ühiskonna analüüsiks ning seda väga suure detailsusastmega, on olemas. See, kas rahvaloendust saab edukaks pidada ka kahe, kolme või nelja aasta pärast ei sõltu nüüd enam niivõrd Statistikaametist, vaid üha rohkem ühiskonna elu analüütikutest, arengu kavandajatest ja otsustajatest. Statistikaamet on rahvaloendusega oma peamise panuse — andmed arengu jälgimisse ja kavandamisse — andnud ja ärgitab neid aktiivselt kasutama!

26.07.2013

IGAÜKS LOEB!

26.07.2013

26.07.2013

26.07.2013