AJURNNAKU MEETODI ARENEMINE KOLLEKTIIVSE MTTETEGEVUSE PROTSESSISH.Kalder, V.Ruttas

ppe-kasvatust kollektiivsed vormid ja meetodid

Krgkooli probleemid X. Tartu Riiklik likool

Krgkooli uurimise laboratoorium. Tartu 1989. Lk 50 -56.(Tlge vene keelest.1.juuli 2015)ppeprotsessi mberkorraldamine krgkoolis, seda enam aga spetsialistide kvalifikatsiooni tstmise ssteemis on meldamatu ilma ppejudude, aga ka petatavate aktiivse osavtuta. Seejuures ei piisa ilmselt ksnes petatavate arvamuste vljaselgitamisest eksisteeriva ppessteemi puuduste kohta. Traditsioonilisi sotsioloogiliste ksitluste, ankeetide jms meetodeid, mis annavad reeglina vaid olemasoleva haridusssteemi funktsioneerimise kirjeldava iseloomustuse, hakkavad ha enam vlja trjuma mitmesugused konstruktiivsed kollektiivse mttetegevuse vormid. Nende meetodite ilmseks eeliseks on ka nende operatiivsus, suunitlus autorite eneste aktuaalsete probleemide lahendamisele. Kui traditsiooniliste sotsioloogiliste uurimuste tmahukaid ja palju aega nudvaid tulemusi sai phimtteliselt kasutada vaid korrektiivide sisseviimiseks ksitletute jreltulijate ppeprotsessi, siis kollektiivselt vljattatud eelseisva tegevuse programm realiseerub olulisel mral kogu kollektiivi aktiivsel osalusel. Kollektiivse mttetegevuse organisatsiooniliste vormide kasutamise olulise momendina vib vlja tuua selle metoodika enese arenemise. Selle iseloomulikuks niteks vib tuua klassikalise ajurnnaku mberkujunemise.Krgkoolipedagoogika laboris hakati seda kollektiivset ideede genereerimise minivormi kasutama alates 1979.aastast. Aastatel 1983 -1986 viidi lbi terve rida ajurnnakuid, mis olid phendatud koolireformi lesannetele lahenduste otsingutele ( aspirandid 1983, petajad 1984, 1986), diplomiprojektidele (lipilased 1985), omavalitsusssteemile krgkoolis ( lipilased 1985), konkurentsivormidele hiskonnas ( aspirandid 1985), orgtegevuslike mngude temaatikale ( aspirandid 1985, tiendusteaduskonna kuulajad 1985).Nendel aastatel ei tehtud praktiliselt krvalekaldeid klassikalisest metoodikast. Labori ttajate phithelepanu oli pratud ideede genereerimise protsessile enesele, reitingu tulemuste operatiivse lbittamise tehnikale ja saadud tulemuste jrgnevale kasutamisele ( H.Kalder, J.Lankots, V.Ruttas, H.Heinla. Ajurnnak kui mttetegevuse aktiviseerimise vorm// Pedagoogikauuringud ja nende rakendusvimalused. Krgkoolipedagoogika teaduskonverentsi ettekannete teesid. Tartu: TR, 1986, - lk. 39-42.) Retrospektiivselt vib seda etappi iseloomustada kui perioodi, millal tegevust organiseeriti uutes vormides, kuid selle kiku ja tulemusi interpreteeriti vana, stereotpse, labori kaasttajatele harjumusprase sotsioloogiliste ja pshholoogiliste ksitluste lbittamise metoodika jrgi. Selle tulemusena neid ideid ja ettepanekuid ei arendatud edasi konkreetse tegevuse vahenditeni , vaid nad leidsid philiselt kasutamist kui informatsioon antud kontingendi iseloomustamiseks , erinevate gruppide iserasuste vljatoomiseks (niteks, koolipetajaid ja aspirante eristavad iserasused nende poolt koolireformi kohta avaldatud arvamuste phjal), aga ka antud vormi krge aktiveerimisju demonstreerimiseks vrreldes traditsiooniliste ppevormidega. Tsi kll, terve rida ajurnnakute tulemusi anti edasi krgemalseisvatele haridusssteemi hierarhiatasandeile, kus osa kige vastuvetavamaid ideid ja ettepanekuid leidsid mningat toetust (niteks paljud lipilaste omavalitsuse kohta peetud ajurnnaku ideedest veti aluseks eksperimendi programmi koostamisel igusteaduskonnas). Suur praktiline vljund oli ajurnnakutel, mis korraldati ENSV ATK Juhtimise Krgema Kooli kursustel. Siin korraldati neid esialgu klassikalises vormis, eesmrgiga kursuste kuulajate endi poolt tiustada ja operatiivselt mber korraldada kursuste ppeplaane ja ppeprogramme. Ajurnnakuid korraldati kursuse esimesel peval, et saada konstruktiivseid ideesid, mida vimalusel kohe arvestasid JKK juhtkond ja lektorid.

Aga just neil kursustel sndis ajurnnaku uus variant, mis sai nimeks Mttesel. Mttesel algab iga osalise individuaalsete ettepanekute, soovide, ideede kirjapanekuga. Sellele jrgneb nende lbiselumine vikestes gruppides, st kigile grupiliikmetele hist huvi pakkuvate ettepanekute fikseerimine ja genereerimine, koondettepanekute vormistamine , nende esitamine hisel arutelul , kommenteerimine ja tiendamine, nende vrdlev hindamine eesmrgiga vlja ttada parim variant ja, lpuks, selle parima variandi tiendamine teiste gruppide kige vrtuslikumate ettepanekutega.

Mttesela vaieldamatuks eeliseks klassikalise ajurnnakuga vrreldes on osaliste sajaprotsendiline aktiivsus. Kuid negatiivseks kljeks on osaliste suurem klammerdumine oma esialgsete, individuaalse t etapil tehtud ettepanekute ja ideede klge. Kige olulisemaks kvalitatiivseks hppeks ajurnnaku ja selle modifikatsioonide rakendamisel vib lugeda nende llitumist ppeprotsessi erinevatesse tehnoloogilistesse liinidesse. Kui ajurnnakute kasutamise algetapil neid viidi lbi kui suhteliselt isoleeritud ritusi, siis viimastel aastatel on neist saanud kindlad elemendid petamise ldises loogikas ja kollektiivse mttetegevuse protsessis. Nitena toome allpool he seminari t orgprojekti, mille viisime lbi marksismi-leninismi likoolis. ppuste kigu puhttehnilise kirjelduse krval tahaks prata lugejate thelepanu ksikute tvormide ja meetodite joondumisele kindlasse tehniliselt phjendatud ritta.

Kaadrite kujundamine tks perestroika tingimustes

Seminari korraldusprojektI. Eelt levaade

Seminari tst vtsid osa EKP KK juures asuva marksismi-leninismi likooli Tartu filiaali kommunistliku kasvatuse teaduskonna teise kursuse kuulajad.

See seminar oli sgissemestril peetud loengutskli loogiliseks jtkuks, mis oli phendatud krgkooli ppe-kasvatusprotsessi aktiivsetele ppevormidele ja meetoditele. Selle kigus anti esiteks, levaade TR Krgkoolipedagoogika laboris juurutatavatest haridusssteemi mberkorralduse aktuaalsete probleemide kollektiivse lahendamise vormidest ja meetoditest (4 tundi loenguid). Seejrel osalesid kuulajad ise erinevais aktiivppe vormides : viisid lbi rhmatid ja osalesid he ATK Juhtimise Krgemas Kooli kuulajatele ja EPA tudengitele kavandatava orgtegevusliku mngu organiseerimisprojekti arutelus (4 tundi). Kolmas, viimane neljatunnine ppus oli phendatud selle orgtegevusliku mngu kigu ja tulemuste analsile ja uue hismngu projekteerimisele ATK Juhtimise Krgema Kooli, EPA ppejudude ja lipilastega , mis phendatud pllumajanduskaadrite kujundamise probleemidele uutes majandamise tingimustes. Mdunud mngu arutelule olid kutsutud ka selle osalised vabariigi kolhooside esimehed ja sovhooside direktorid. Selle ppuse kigus tpsustati probleemi, mille lahendamisele sihiti eelseisev orgtegevuslik mng 9.- 13.mrstil 1987. Seega oli eelseisva mngu lhtelesanne formuleeritud krgharidussfri (ppejudude) ja praktikute (majandite juhtide) esindajate aktiivsel osavtul.Mngu ettevalmistamine jtkus ATK Juhtimise Krgema Kooli metodoloogilises seminaris, milles osales ka EPA prorektor ja rida ppejude .

Eesmrgiga anda avalikkusele phjalikumat levaadet aktiivsetest ppevormidest avaldati Tartu ajalehe Edasi kolmes numbris 28.-30.jaanuaril 1987 V.Ruttase artikkel Mng kui mtlemisvorm.II. Seminari t organiseerimineSeminari viisime lbi prast orgtegevuslikku mngu, mille projekteerimisest olid sgissemestril osa vtnud kik selle kursuse kuulajad, osa neist aga vtsid vahetult osa mngust kas rhmajuhtide vi reamngijatena (need EPA ppejud, kes osalesid srasel ritusel esmakordselt). Sellest oli tingitud ka kigi seminari osaliste suur huvi info vastu, kuidas see kollektiivse tga koostatud projekt realiseerus. Sestap algab seminar kigi seminarirhmade ldistungiga, millel mdunud mngust osavtnud kuulajad annavad levaate selle mngu kigust ja tulemustest (20 minutit). Seejrel viiakse kuulajate aktiviseerimise eesmrgil 20 minuti jooksul lbi lddiskussioon. Diskussiooni juhi lesanne on siin suunata osaliste mtteid nendele mngu tulemustele, millel on ldisem thendus ja mida viks kasutada mitte ksnes pllumajanduskaadrite ettevalmistamisel uutes majandamise tingimustes, vaid ka kigi teiste profiilide kaadri puhul perestroika tingimustes.

Jrgmiseks ppuse etapiks on t seminarigruppides. Grupid on koostatud vastavalt osaliste erialale ( meedikud, fsikud, matemaatikud, juristid, pllumajanduserialad jne). Iga grupi td juhivad Krgkoolipedagoogika labori ttajad, kes osalesid orgtegevuslikus mngus rhmajuhtidena.

T seminarirhmades kib neljataktilises reiimis:

I takt: individuaalsete uuendusettepanekute vormistamine kaadrite

ettevalmistamise protsessi kohta (10 minutit) Iga seminarirhma liige vormistab kirjalikult kaks ettepanekut, mida ta peab vajalikuks sisse viia kaadrite ettevalmistamise ssteemi oma konkreetsel erialal ( meedikute, juristide jne ettevalmistuses).

II takt: Ettepanekute arutelu ja kige vrtuslikumate neist vljaselumine

allrhmades. Allrhma poolt uute ideede vljapakkumine (20 minutit).

4 -6-liikmelised allrhmad valivad 8 12 ettepaneku hulgast vlja 4 -6 kige olulisemat ja hisarutelu kigus lisavad neile 2-3 uut ettepanekut. III takt: T tulemuste esitamine ldarutelule seminarirhmas ja nende

hindamine (20 minutit)

Iga allrhma esindaja kannab ette oma allrhma ettepanekud, misjrel iga allrhm koostab rea, milles esikohal on enim hinnatud allrhm, teisel jrgmine jne. Kigi rhmade hinnangute liitmisel selgitatakse vlja rhm, kelle ettepanekud said krgeima hinde. IV takt: Seminarirhma ettekande ettevalmistamine ja vormistamine (30

minutit)Seminarirhma ettekande aluseks vetakse krgeima hinnangu saanud allrhma ettepanekud. Arutelu kigus lisatakse neile teiste allrhmade kige paremad ettepanekud. Ettepanekute lhikirjeldus vormistatakse demonstratsiooniks grafoprojektoril.

Teistsuguses reiimis ttab pllumajanduserialade seminarirhm. Kuna orgtegevuslik mng , milles selle rhma liikmed osalesid, oli phendatud pllumajanduskaadri te ettevalmistuse probleemidele, on selle seminarirhma lesandeks pakkuda vlja programm , kuidas realiseerida EPA ppekasvatusprotsessis neid kige olulisemaid ettepanekuid , mis mngu kigus vlja ttati. Seminar lpeb seminarirhmade ettekannete rakuulamise (30 minutit) ja lbiarutamisega (30 minutit) ldistungil.

III. Seminari tulemuste lbittamine ja propageerimine

Seminari kigus tehtud ettepanekud ( nii individuaalsed kui rhmades tehtud) sstematiseeritakse Krgkoolipedagoogika laboris. Ka vormistatakse magnetofonisalvestuste phjal ldistungite tekst. Need materjalid antakse le TR, EPA ja teaduskondade parteiorganisatsioonide sekretridele.