Aju verejooksud

Natalja Semjonova

Aju verejooksud• Kõige levinumad ajuveresoonkonna haigused:

ajutromboos (40% juhtudel) ja ajuemboolia (30%), järgneb peaaju verejooks (20%)

• Aju verejooksud tekivad sageli liiklustraumade korral; arteriaalsete ja arteriovenoossete anomaaliate korral (aneurismid); verehaiguste, ajukasvajate jm. haiguste tüsistusena

• Meeste arvuline ülekaal• Suurem osa haigetest vahemikus 20-45 aastat• Eraldi rühma moodustavad sünnitraumad

Kolju anatoomia:a-koljuluu; b-dura mater; c-arachnoidea; d-subarahnoidaalruum; e-pia mater.

Hemorraagia tüübid: 1-interventrikulaarne; 2-subduraalne; 3-subarahnoidaalne; 4-epiduraalne.

Epiduraalne hemorraagia (EDH)• Epiduraalsed verejooksud esinevad

koljuluu periosti ja kõvakelme (dura) vahel. Seega kõvakelme peal.

• Sünnitrauma puhused subduraalsed verevalumid sagedamini tentorium cerebelli piirkonnas. Falx cerebri hemorraagiaid tunduvalt harvem - mõelda vägivalla võimalusele, meningiidijärgsele seisundile (Haemophilus influenzae jt.).

• Eristatakse 3 tüüpi EDH:1. Kelme arterite harudest ( a. meningea media );2. Kõrvakelme pindmisest veenidest ja diploe veenidest;3. Siinustest ja siinustesse kulgevatest veenidest.

EDH moodustavad ligi 20% kõikidest koljusisestest verejooksudest. Kliiniliselt kutsuvad esile ajukoekompressiooni. Aju kompressiooni sümptomaatikavõib olla erineva raskuseganing kujuneda aju kommotsioonivõi kontusiooni foonil.

diploe

sinus sagitalis superior

galea aponeurotica

Sümptomaatika1. Teadvuse häired2. Algul võib esineda nn. selge periood (3-6t.)2. Pupilli laienemine kahjustatud poolel. Lõpuks ei reageeri

valgusele, jääb liikumatuks3. Vastaspoolne hemiparees4. Süvenev uimasus5. Arefleksia, atoonia6. Bradükaardia, arütmia7. Vererõhu langus8. Niitjas pulss9. Pindmine hingamine,apnoe

KT-s kaksikkumera läätse kujuline hüperdensne, tõusnud tihedusega (valge) ala luu ja ajukoe vahel

Subduraalne verejooks (SDH)• Subduraalne verejooks lokaliseerub kõvakelme (dura) alusi.Seega kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel.• SDH moodustavad 40% koljusisestest verejooksudest• SDH puhul on tegemist venoosse verejooksuga ja seetõttukujuneb kliiniline pilt mõnepäeva jooksul• Sageli vanematel, kellel aju atroofiline• Pupillilaienemist esinebharvem, tekib parees ühes jalasvõi hemiparees (jalades)• Suured hemorraagiad on aga on tavaliselt fataalsed (komprimeerib ajutüve ja IV vatsakest).

Subduraalse hemorraagia ajupoolne kontuur on nõgus

Subarahnoidaalne hemorraagia (SAH) • Lokaliseerub ämblikvõrkkesta ja pehmekelme vahel. Seega

ämblikvõrkkesta alusi.• Käesoleval ajal peetakse spontaansete SAH-de peamisteks

etioloogilisteks faktoriteks arteriaalsete ja arteriovenoosseid aneurisme, mis on 40-80% SAH juhtudest

• Põhjuseks võiks olla hüpertoonia, ateroskleroos, leukeemia, aneemia,trombotsütopeenia; koagulatsiooni defekt; maksahaigused; hemofiilia• Veresoonte haigused – purpur,kollagenoosid.

Kliiniline pilt

• Sisemise unearteri aneurismidpõhjustavad n.oculomotoriusˇe pareesikoos lokaalse fronto-orbitaalsete valuga• Eesmise ajuarteri aneurism – psühhika häired, jalgade parees, nägemiseteravuse langus jahemianopsia• a. cerebri media aneurism – vastaspoolse jalade halvatus ja

kõnehäired• Vertebrobasilaarsüsteemi aneurismid – düsartria, nüstagm,

ataksia, perifeerse n.trigeminusˇe ja n.facialsˇe pareesi

• Haiget on vaja opereerida esimese päeva jooksul ehk kohe, kui angiograafia on saadud

• Ravikomponendiks on intrakraniaalset rõhku alandav ja tursevastane ravi

• Kestva lamarežiimi tingimustes tuleb suurt tähelepanu pöörata adekvaatse põetusele, eriti teadvuse häiretega haigete puhul

• 20-25% sureb vahetu verejooksu ajal

MRT uuring: aneurüsm

Intratserebraalsed hemorraagiad• Üldiselt on põhjuseks hüpertoonia, mis põhjustab muutusi

aju väikeste veresoonte seintes• Võib olla põhjuseks ajukasvaja, mis ei ole tekitanud

sümptomeid• Arteriovenioossed malformatsioonid võivad olla eriti noore patsiendi ajuverejooksu põhjuseks• Ajusisese hemorraagia raskeim vorm on intraventrikulaarne hemorragia (IVH)

Raskeim sünnitrauma!

Sümptomid• Äkiline ühe kehapoole halvatus, millega võib kaasneda

teadvustaseme langus või teadvusetus ja krambihoog, mis on tihti fokaalne

• Hemisfäärisisese hemorraagia korral tihti nägemisvälja väljalangemine, kõnehäire või suunataju häirumine samuti muud kõrgema närvisüsteemi talitluse häired

• Kui verejooks levib liikvoriruumidesse, areneb kuklakangestus

• Väikeaju hemorraagia: peapööritus, oksendamine, ataksia ilma jäsemete halvatuseta, kitsad pupillid, VI kraniaalnärvi parees

• Kui hematoom on suur või asetseb ajutüves või väikeajus, suureneb intrakraniaalne rõhk

Kui KT-uuring on kättesaadav, on see esimene diagnoosimisprotseduur

Aitäh!Спасибо!