Ajaleht Banaan
-
Upload
helen-kiiver -
Category
Documents
-
view
244 -
download
0
description
Transcript of Ajaleht Banaan
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
Business Name
Õpetajaamet ei küsi sugu Meesõpetajate osakaal on üha vähenemas, ent meie kool võib olla uhke kolme
meesõpetaja üle: füüsika õpetaja Ants Pärna, inglise keele õpetaja Tõnis Ohu ja poiste
kehalise kasvatuse õpetaja Kaarel Kallas. Lisaks annab Urmas Saluste sõidutunde ja
Margus Tiitsmaa kunstiga seonduvaid aineid.
Kristiina Aderov ja Kaspar Kaarjas
Meesõpetajate osakaal on üha vähenemas, ent
meie kool võib olla uhke kolme meesõpetaja üle:
füüsika õpetaja Ants Pärna, inglise keele õpetaja
Tõnis Ohu ja poiste kehalise kasvatuse õpetaja
Kaarel Kallas. Lisaks annab Urmas Saluste
sõidutunde ja Margus Tiitsmaa kunstiga
seonduvaid aineid.
Oma kooli ajast mäletavad Pärna ja Kallas, et oli
veidi rohkem meesõpetajaid, ent eks
meesõpetajate seis ole püsivalt madal. Põhiliseks
põhjuseks arvavad meie kooli meesõpetajad, et asi
võib olla palgas. Kallas toob, aga isegi palga
mõnes mõttes plussiks. „Õpetajaks olemisel on
hea külg see, et iga kuu on kindel sissetulek. Isehakanud ärimehel ei pruugi iga kuu püsivat sissetulekut olla,“
lausub ta.
„Tasu kulutatud aja eest pole piisav. Isegi haige ei saa õieti olla, sest tunnid peavad olema alati ette valmistatud,“
arvab Ohu. Pärna toob veel põhjusteks miks õpetajaametis vähe mehi leidub, näiteks suurt bürokraatiat, mõned
arusaamatud asjad (näiteks tema jaoks eKool) ja võib-olla meesterahvad ei pea pingele vastu. „Inimene saab
asjadega hakkama siis, kui tal hea teha, aga kui midagi ei meeldi siis pole seda hea teha,“ lisab ta.
Kõik kolm meest lisavad kui ühest suust, et naiste seltsis on hea töötada küll, ent mehi võiks ikka rohkem olla
ja küllap hoiaksid nad siis ka rohkem kokku, aga praegu on neid nii vähe, et tihti peale ei puutu nad üksteisega
kokkugi. Pärna sõnab naljatlemisi, et ahistamisjuhtumeid naiskolleegidelt pole siiani tõesti olnud.
Õpetajaks poolkogemata
Keegi kolmest ei plaaninud saada õpetajaks, Pärnal läks see juhuse radu, kuna pärast põhikooli sattus füüsika ja
matemaatika eriklassi. Kallas plaanis saada algselt hoopis treeneriks ning Ohu tuli sellele ideele alles pärast
sõjaväes käimist. Ükski neist, aga pole oma otsust siiani kahetsenud.
Kallas käib lausa Viljandist siia tööle, sest seal pole erialast tööd ja siin saab ta tegeleda ka spordialadega, mis
talle enim huvi pakuvad- orienteerumine ja suusatamine. „Siin on nii huvitavaid inimesi kui ka ideaalsed
võimalused sportimiseks- valgustatud suusarada, super staadion, uisuväli, lai invertar,“ lausub ta.
Sel aastal esimest korda Türil õpetajana olles on õpetaja Ohu ka klassijuhataja(meesõpetajatest ainuke
klassijuhataja). Eelnevalt on talle pakutud samuti võimalust olla klassijuhataja, ent seda klassi oli ta nõus
juhatama sellepärast, kuna seda klassi polnud enam vaja vormida ja probleeme lahendada ning klassi
mikrokliima oli terve, heatahtlik, ironiseeriv ja mitte rumal. „Nad on kõik nagu minu lapsed nüüdseks!“
Kõik kolm meesõpetajat tunnevad ennast naiste
seltsis hästi.
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
2
Kallis lugeja,
hoiad käes Türi ühisgümnaasiumi
päris esimest koolilehte, päris
esimest BANAANI!
Selle lehe kohta tahaksin loota, et
öeldakse kaua oodatud kaunikene.
Esimesse numbrisse on
koondunud parimad palad
eelmisest õppeveerandist,
suurepärased lood suurepäraste
inimestega ja palju muudki.
Kõigile peaks olema nii
äratundmisruumi, näiteks
jõulupidu kui ka midagi uut,
näiteks võimalikud muutused
koolipersonalis järgmisel aastal.
Oleks olnud siia lisada veel
muidugi palju nii meie
suurepärastest sportlastest,
edukatest tulemustest
olümpiaatidel, ent valik sai
seekord selline. Tulemas on veel
numbreid, nii et kõik, kes peavad
sattuma lehte üks kord kindlasti
ka satuvad!
Suurepäraseid lugemiselamusi!
Kristiina Aderov
peatoimetaja
Arvamuslugu Tänapäeval on levinud hinnetega hindamisesüsteem koolis.
Minu arust on kurb, et tuleb saada hea hinne ning inimese
tegelik potensiaal ei loe selle kõrval midagi.
Meie koolielu on
justkui suures
meeltesegaduses, mille
puhul on ainult üks
võimalus
õnnestumiseks- tuleb
saada häid hindeid,
mida aksepteeritakse.
Jah tõesti, hinnetele
õppimine on kurb
ning võib mõned väga adukad inimesed „ringlusest maha
kanda“. Oletame, et inimene omandab vajaliku ning tema
potensiaal elus läbi lüüa on tugev ja veenev, siis hinde „2“
saamisel võetqakse temalt justkui ära tema võimekus ja
tegelikud teadmised. Ka
edasiõpingute puhul
lähtutakse eksami
tulemustest.
Muidugi võib kõike
kritiseerida, kuid kui reaalselt
mõelda, siis praegusest
pareamt õppesüsteemi pole.
On suur oskus leppida
praeguse olukorraga, praeguste vüimalustega ja ületada
takistused, mis elu meie teele toob, mida me kõik õpilastena
ka püüame.
Kui liikuda veatuse poole, tuleks õppesüsteemis ühendada
inimese IQ* ja EQ*. Seda just sellel põhjusel, et IQ ei
pruugi olla tegur, mis meid edasises elus probleemidest
päästab...
Hinnetega hindamise süsteem ei pruugigi hetkel kõige
hullem olla. Nigel on see, et hinded sõltuvad sageli IQ-st või
kui palju inimene suudab lihtsalt tuppida.
Arvan, et kui keegi töötatakse välja haridussüsteem, mis
hõlmaks hindamist, IQ-d ning samal ajal ka EQ-d, algaks
uus ajastu!
*IQ ehk intelligentsuskvoot
**EQ ehk emotsionaalne inteligentsus
Peatoimetaja: Kristiina Aderov
Toimetajad: Maarja Liiv, Kaspar
Kaarjas, Kevin Brenner, Kerta
Übner, Helen Kiiver.
Fotograaf: Helen Kiiver
Küljendaja: Helen Kiiver
Meelelahutus: Anu Udula,
Karmen Kauge
: Muidugi võib
kõike kritiseerida,
kuid kui reaalselt
mõelda, siis
praegusest paremat
Kaspar Kaarjas ja Kevin Brenner
11a.
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
3
Uuest veerandist peaks tulema uus huvijuht
Enamus on märganud nüüdseks juba kindlasti, et meie huvijuht Ene Hunt on
lapseootel. Uurisimegi, millal ta täpsemalt dekreeti läheb ja uuest huvijuhist.
Maarja Liiv
Lapsesünd on alati üks tore sündmus ning oma teist last
ootab ka meie kooli huvijuht. Selle veerandi lõpuni on ta
veel meiega ja siis läheb dekreeti ning järgmisest peaks
tulema uus huvijuht. „Kahjuks pole keegi veel
kandideerinud,“ sõnab ta. Tal mõlgub mõttes, et miks
mitte ei võiks tulla keegi noor siia, kas või oma praktikat
tegema.
Uurisime temalt ka lapse soo kohta, ent selle peale ütles talle, et tema jaoks on tähtsaim, et laps
oleks terve.
„Kahju on küll minna jua TÜG-i esimesel aastal, sest nii palju tahaks veel teha. Tahaks
tänuüritust korraldada ja lõpuaktust... Gümnaasiumis koorub alles see pilt välja,“ lausub ta.
Enne äraminekut loodab Ene veel paljutki teha, kasvõi oli möödunud nädala teemaks male, et
noored mängiks ka selliseid mänge üldse ja miks mitte nii veeta vahetunde.
Uuelt huvijuhilt, kes iganes see ka poleks loodab ta, et ta ärgitaks osalema noori
välisprojektides.
Soovime omalt poolt veel Enele palju-palju õnne!
20. jaanuaril anti preemiatseremoonial Albu Rahvamajas välja Järvamaa noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad, kultuurkapitali aastapreemiad ja Järvamaa Kultuuropärli preemia, kust Türi Ühisgümnaasiumil õnnestus napsata kolm preemiat.
Spordipreemia laureaadid läbi punktiarvestuse süsteemi siis Grete Šadeiko 12a klassist- edukas neiu spordis Järvamaal 2011 ja Joosep Lohur 11a klassist- edukas noormees spordis 2011. Ent meie kool polnud silmapaistev ainult spordis, kolmanda preemia sai meie kooli spordiõpetaja Leonhard Soom- Järvamaa Kultuuripärl 2011. Palju õnne!
Preemiatseremoonialt tuli sel aastal meie kooli kolm
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
4
Andekate näppude ja nobedate jalgadega läbi elu
10ndas klassi õppiv Kelly Vokk on neiu, kes paistab silma imeliste punutistega, mida teeb nii endale kui sõpradele. Lisaks on ta ka sportlik ning pole midagi erilist, kui ta suvel sõidab päevas 30 kilomeetrit rattaga.
Kerta Übner
Kelly peab ennast sõbralikuks inimeseks, kes armastab väga palju naerda ning ütleb enda kohta, et on kohati tõsine „puhtusehull“.
Parimaks päevaks on Kellyl pühapäev. See on päev, mis on tema jaoks igati kohustustevaba ning ta saab ka korra õhtul Blast FX-i trennis käia. „See on täpselt selline päev, kus magan mis tahes kellani ja siis lebotan seni kuni kell on seal maal, et peab trenni ennast vedama,“ lausub ta.
Lisaks BlastFX-le harrastab ta ka palju jalutamist ning suviti käib ta koos sõbranna Elisega rohkelt rattaga sõitmas, kus sõidu pikkuseks võib kujuneda kolmkümmend kilomeetrit või isegi rohkem. Pilku püüab ta punutisi tehes nii endale kui lähedastele. Enamasti harjutab ta kätt oma
sõbrannade või 13-aastase õe peal. Enne kooli sõbrannade poole patse punuma
Punutisi on Kelly teinud ammusest ajast ning punutiste meisterdamist õppis ta täiesti ise. Esimesed proovikatsed tegi ta enda peal teleka ees istudes, mis on tema meelest parim viis õppimiseks. Nüüdseks ta ruttab oma õe poole, kui on avastanud mõne uue ja huvitava punutud patsi kuskilt ning on kange soov jalamaid järele proovida kellegi peal.
Kelly punutud patsid on omamoodi kunst ning võimalusel haaravad ka sõbrannad temalt sabast kinni ning paluvad oma juuksed punuda mingisuguseks huvitavaks palmikuks. On ka hommikuid, kui sõbranna helistab enne kooli, et Kelly tema juurest läbi käiks ja teeks talle punutise. Samuti on ka õega, kes hommikuti võtab sammud Kelly toa suunas ja palub üht ilusat patsikest. „Sõbrannadel on ilmselt vedanud kui sõpruskonnas on inimene, kes erinevaid punutisi oskab teha,“ loodab ta. Õpetussõnu jagab ka professionaalsele juuksurile
"Endale teen punutisi ainult, siis kui tahan, kas tuka kinni panna või kui lihtsalt juuksed ajavad vihale, sest ei taha kuidagi normaalselt püsida. "lausub ta. Kelly ise leiab, et punutised on mugavad ning neid on sobiv kanda nii tavalisel päeval kui ka erinevatel üritustel. „Ja kui trenni lähen, siis peavad mul ka juuksed kinni olema, sest muidu ajavad juuksed nii vihale, et lõika või seal samas maha.“
Ega kiidusõnadestki puudust ei tule. Standardlause, mida ta on läbi aegade kuulnud on punutiste kohta „Issand, kui ilus! Kes tegi?“, millele ka võib järgneda palve Kellyle, et ta õpetaks oma sõbrannasid. Sellist palvet on tal aga raske täita, sest õpetada on palju raskem kui ise teha. Kiidusõnu poetab tüdrukule ka tema ema, kes küsib tütrelt, kuidas viimane oskab teha sellised ilusaid punutisi ning kust kohast on ta oma oskused saanud, sest ema ei oska paraku ise ühtegi patsi punuda.
Punutisi on Kelly teinud ammusest ajast ning punutiste meisterdamist õppis ta täiesti ise.
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
5
Peres on ka professionaalne juuksur, kellelt on Kelly nii mõningadki näpunäited üles korjanud kuid, kes on õppinud punutiste meisterdamist hoopis Kellylt endalt. Juuksuritööst unistas Kelly väikese plikatirtsuna ning siiani mõlgutab mõtteid selle ameti üle, kuid täiesti kindel ta oma tulevikuplaanides veel ei ole. „Mingil määral tahaks küll seda hobi oma tulevikuga siduda, sest see on asi, mille tegemisest ma rõõmu tunnen ja alati meeldib teha, aga elame näeme!“
1. Jaga juuksed kolmeks võrdseks osaks 2. Alustad täpselt nagu tavalist punutist ehk siis paned äärmised salgud üle keskmise. 3. Nüüd kordad seda sama kuid iga tõstega võtad juukseid küljelt juurde ja punud aina taha poole. 4. Kuna pats tuleb kaarjase kujuga, siis iga juurde võtuga lased patsi aina alla poole. 5. Kui arvad et eest on juuksed juba piisavalt kinni, hakkad juurde võtma ainult ülevalt ning lased aina nõrgemaks. Ära päris lõpuni patsi punu juurde võttes. Lõpus punud täpselt nagu tavalist punukat, kuid ära punu väga tugevalt! 6. Kinnita kummiga, siis jääb lõpptulemus ilusam.
Soengu lõpptulemusega olid rahul nii soendumodell kui ka soengu autor ise.
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
6
TÜG’i raamatukogu kohta on palju küsimusi, eriti veel nendel kes mäletavad vana TMG raamatukogu mis asus 3.korrusel. Rääkisime raamatukoguhoidja Leelia Karuga, et nii mõnelegi küsimusele vastuse
saaks.
Helen Kiiver
Raamatukogu on käivitunud Leelia meelest hästi.
„Enamus õpilasi on leidnud tee raamatukokku, kas
siis laenutama, paljundama, printima või arvutit
kasutama.“ lisab ta. Kõige rohkem laenutatakse
kohustuslikku kirjandust, vähem ilukirjandust või
teiste valdkondade raamatuid.
Uus raamatukogu kolis aasta alguses 1. korrusele
eesti keele klasside kõrvale. Leelia meelest ongi
kolimise suureks põhjuseks eesti keele klassid,
kuna antud aines laenutatakse raamatuid kõige
rohkem. „Muidugi on uued raamatukogu ruumid
palju avaramad ja valgusküllasemad, mis loovad
hea keskkonna raamatute lugemiseks ja
ajaviitmiseks,“ sõnab ta.
Koos uue asukohaga on tulnud ka uus laenutamise
süsteem. Vana süsteem oli raamatupõhine ehk siis kõik
laenutamised märgiti raamatusse käsitsi. Nüüd on
raamatukogu varustatud uudse elektroonilise laenutamise
süsteemiga. Leelia meelest on uudne elektrooniline
süsteem mugav ja kiire. Ka on paljud õpilased märganud
nagu oleks raamatukogul koos uudse süsteemiga
automaatne pikendamine. „Automaatse pikendamise põhimõtet üldiselt ei ole. Pikendanud
olen raamatu tagastamise tähtaegu nö automaatselt vaid neil õpilastel, kes peaksid raamatu
tagastama sellel nädalal kui mind ei ole,“ selgitab Leelia. Laenutamistähtaeg on kaks nädalat ja
seega soovib Leelia kõigile meelde tuletada, et raamatud tuleb tagastada õigeaegselt või tuleb
teada anda pikendamissoovist. Ta lisab, et hetkel viivist TÜGi raamatukogus ei ole.
Paljuid lugemishimulisi õpilasi huvitab kas uusi raamatuid tuleb juurde. Leelia sõnul ei tule uusi
raamatuid raamatukogusse tihti, kuid aegajalt saab ikka mõne uuema raamatu soetada. Kool
soetab rohkem õpikuid ja seega jääb väiksem eelarve uutele raamatutele. Kuid Leelia kutsub
kõiki õpilasi tutvuma ka teiste riiulil olevate teostega, sest sealt võib leida palju põnevat
lugemist. Kuid uusi ajakirju leidub küll. „Alates sellest aastast on jõudnud meie raamatukokku
uued huvitavad teadusajakirjad Geo ja Imeline Ajalugu , ajakiri Cosmopolitan ning kunstiajakiri
Kunst.ee.“ lausub Leelia.
Uue süsteemiga ja asukohaga raamatukogu käivitub jõudsasti
“Muidugi on uued
raamatukogu ruumid
palju avaramad ja
valgusküllasemad, mis
loovad hea keskkonna
raamatute lugemiseks ja
ajaviitmiseks.”
Raamatukoguhoidja Leelia on ise rahul
raamatukogu käivitumisega.
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
7
Eelmisel nädalal jõudsid kooli lõpuks Türi ühisgümnaasiumi esimesed õpinguraamatud. Kujunduseks sai mustad kaaned ja kuldne kiri.
Kristiina Aderov
Lõpuks saadi tellida õpinguraamatud, sest valmis sai eelmisel veerandil kooli logo. Küsimusele, miks just selline kujundus meenutab õppealajuhataja Maili Roosme kevadet, kui mõlema kooli aktivistid käisid koos arutamas uue kooliga seonduvat ning siis tulid ka teemaks õpinguraamatud, et kas ühisgümnaasium läheb sellele süsteemile üle ning õpilased olid sellega kärmelt nõus. „Kujundust arutades ütles Anni Adamson, et must ja kuldne ning teised nõustusid sellega,“ sõnab Roosme. Eelmisel nädalal õpilastele kätte andes ütleski Roosme Anni Adamsonile, et tulidki täpselt sellise kujundusega nagu soovisid. Õppealajuhataja lisab, et värvi valides üritati vältida nii majandusgümnaasiumi kui gümnaasiumi toone, et oleks täiesti uus algus koolil igas mõttes. Õpinguraamatud tellis kool firmalt Büroodisain. Esimeseks tiraažiks tellis kool 500 eksemplari. Õppealajuhtaja sõnab, et kuigi nad vaatasid mitu korda enne õpinguraamatu mustandi üle kui trükki lasid on nad leidnud ikka esimesest trükist vigu, mille lasevad parandada kindlasti järgmises trükis. „Sel aastal läks käiku kuskil 160, sest Türi gümnaasiumist tulnud 12H ja 12R soovisid oma õpinguraamatutega jätkata,“ lausub ta. Eksemplari hinnaks kujunes ligikaudu kolm eurot. „Ärge jumala eest palun õpinguraamatuid ära kaotage, kuna kaotamise puhul tuleb õpilasel teha uue saamiseks avaldus direktorile ning arvatavasti ka uus kinni maksta,“ toonitab Roosme.
Õpilasteni jõudsid õpinguraamatud
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
8
Abiturientidest sõbrad Chris Lee ja Markus Mats Lellsaar on silmapaistvate tulemustega spordis. Enim paistavad nad silma aga jalgpalliga, millega Chris tegelenud juba 11 aastat ja Markus Matsil saab kevadel üheksa aastat. Kaspar Kaarjas Jalgpalliga alustas Chris juba seitsme aastaselt. „Oli vaja minna mõnda trenni ning valida just selline, mis oleks meeltmööda. Polnud palju vaja proovidagi, kohe hakkas meeldima,“ meenutab ta. Markus Matsil on aga jalgpallitrenni sattumise kohta lausa lugu. „Kord juhtusin ühel hiliskevadel sõitma koos sõpradega jalgratastega Säreveres ja sõitsin mööda jalgpalli väljakust, kus toimus trenn. Mõned sõbrad olid seal samuti trennis ja kutsusid mind ka, kuigi tol hektel ei julgenud ma eriti minna, kuid järgmine trenn olin ise juba platsis,“ meenutab ta. Eelnevalt oli Markus Mats käinud viis aastat võrkpalli trennis. „Jalgpalli puhul köitis mind võrkpallist eemale see, et seal on rohkem jooksmist ja kiirust. Kui võrkpallis seisad enam-vähem ühe koha peal, siis jalgpallis on rohkem vabadust ja loovust. Lihtsalt see pallimäng tundus mulle meelepärasem ja ega ju sellele ära saa öelda,“ põhjendab ta. „Sellel spordialaga seoses on mul tekkinud palju väga häid sõprdu kellega meil on uskumatu meeskonna hing. Samuti kui vaadata proffessionaale, kuidas nemad mängivad- see on suurepärane minu jaoks,“ toob Chris välja, miks teda just jalgpall köidab. Trenn kuni 7 korda nädalas Praegu kuuluvad mõlemad Paide Kumakese võistkonda, kus on oldud kaks aastat. Ning kumbki poiss on teinud isegi Paide linnameeskonna all mõned mängud. Hetkel on neil niiöelda talvepuhkus. „Tiimis on keerulised ajad, sest nüüdseks endine treener hakkas treenima teist meeskonda. Õnneks leidsime algavaks hooajaks uue treeneri ja nüüd on vaid aja küsimus, millal saab hakata uuesti intensiivsemalt treenima ja hooajaks ette valmistam,“ räägib Markus Mats. Muidu eelmisel hooajal (aprill-oktoober 2011) oli neil pallitrenn kuskil 3-4 korda nädalas ning jooksutrenni 2-3 korda nädalas ja kui juhtus nädala peale kaks mängu, siis piisas ühest trennist nädalas. Samuti on poisid noppinud üksjagu auhindu. „Tulemusi ja kohti on tulnud küll, näiteks igasugused sisejalgpalli turniirivõidud, või siis ka teist karva medaleid. Aga kui võtta võistlusena hooaega, siis noorteklassis tulime eelmine hooaeg (2011) kolmandaks. Paide Kumake (põhimeeskond) koosseisus jäime samuti 2011 hooajal kolmandaks,“ räägib Markus Mats.
“Muidugi on hea kui me võidame,“ lisab Chris. Ent jalgpall poel ainus, millega noormehed tegelevad. Chris käib veel võrkpall ja korvpalliga, kus on juba samuti jõudnud võistlemas käia, kuigi vähe trennis käinud. Markus Mats tegeleb veel võrkpalli, tennise, ujumise, rahvatantsu ning vahel ka korvpalliga.
Jalgpall jätab kustumatu esmamulje
“Jalgpall on maailmas
spordiala nr. 1 ja seda
ka minu silmis.”
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
9
Jalgpallist loobumismõtteid ei mõlgutata
Ei Chrisil ega Markus Matsil pole otseseid iidoleid jalgpallis, aga mõlemad hoiavad päialt just
FC Barcelona tiimile. Chris peab ennast jalgpallifänniks küll. „Eriti neid vaatamas ei käi, aga
internetist jälgin küll,“ lausub ta.
Markus Mats aga jälgib huvitavaid mänge nii telerist kui kohapealt ning toetab ikka
koondist.„Jalgpall on maailmas spordiala nr. 1 ja seda ka minu silmis,“ lausub ta.
Mõlema poisi ideaalpäev oleks seotud spordiga. Chrisi päev oleks kindlasti päikseline, 21-24
kraadi ringis, siis alustuseks teeb sõpradega vöikse jalgpalli mängu, hiljem liiguks randa võrkpalli
mängima ning ka korvpallimäng mahuks päevaplaani. Markus Matsi päev algaks kümnest
hommikul võrkpalliga, siis 12st 16ni oleks vaba aeg, kuhu mahuks ka õppimine, 17.00-19.00
oleks jalgpallitreening ning õhtu lõpetaks mõnus saun.
Nii Markus Mats kui Chris plaanivad minna edasi õppima peale keskkooli, ent täpselt pole veel
kummagil paigas kuhu või mida õppima. Sõnavad aga kui ühest suust, et jalgpalli loodavad ikka
edasi mängida ka edaspidi- niikaua kuni on võimalust ja isu.
Chris Lee
Markus Mats
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
10
Eelmise veerandi aktusel kuulutati välja vilistlaspreemia. Seekord läks preemia jagamisele Chris Lee ja Kristiina Roosilehe vahel.
Kristiina Aderov
2009.aastal sai alguse Türi majandusgümnaasiumis vilistlaspreemia väljaandmine, mille saab õppetööga hästi toimetulev, koolielus hakkaja ja aktiivne gümnasist. Kõik sai alguse, et 2009.aasta detsembris helistas kooli vilistlane, kes rääkis, et temal on elus hästi läinud ja nüüd tahtis ta omalt poolt koolile midagi tagasi anda. Nii otsustas ta välja panna iga-aastase vilistlaspreemia, mis antakse välja enne jõule. Tema ainus tingimus oli, et tema nime ei avalikustata. 2009.aastal sai
selle Kristi Tobbi ja 2010.aastal Laura Tatrik. Sel aastal võttis aga preemia andja uuesti ühendust. Öeldes, et tema kooli küll pole enam, aga ta on siiski Türi kooli endine vilistlane ja tahab preemia väljaandmist jätkata. Ta võttis sel aastal ühendust küll suhteliselt viimasel minutil ning koolijuhtkond otsustas, et seekord peaks minema preemia jagamisele, et üks õpilane oleks majandusgümnaasiumist ja teine gümnaasiumist-just kes aitasid uut kooli luua. Mõeldi, et võtavad abiturientide seast, sest 11ndikud jõuavad veel järgmine aasta ka saada seda preemiat. Uuriti aineõpetajatelt ja huvijuhilt ning
enamasti kerkisid esile sarnased nimed. Valituks osutusidki Chris Lee ja Kristiina Roosileht, kelle vahel läks 100 eurone vilistlaspreemia jagamisele. „See tuli muidugi üllatusena! Ma arvan, et mind valiti selle tõttu, et paistsin silma õpitulemustega, võtan osa nii tantsu kui laulugrupist ning olen aktiivne spordis. Igatahes ma olen väga rahul, et mind niiviisi märgati ja ka tunnustati,“ on Chris tänulik. Samuti oli Kristiina üllatunud. „Ma olin taolisest preemiast ainult kunagi lehest lugenud. Seda, miks just mina selle tunnustuse osaliseks sain ei oska ma öelda, sest tublisi ja aktiivsemaid noori on meie koolis veelgi. Laulan noortekooris ja kuulun õpilasesindusse. Olen kaasa aidanud mitmete ürituste korraldamises. Tore, et minu tegemisi on märgatud ja nii kõrgelt hinnatud,“ tänab Kristiina.
Selgusid vilistlaspreemiate saajad
“Koolijuhtkond otsustas,
et seekord peaks minema
preemia jagamisele, et üks
õpilane oleks
majandusgümnaasiumist
ja teine gümnaasiumist-
just kes aitasid uut kooli
luua.”
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
11
Jõuluballi fotoseeria
Õhtut alustati näidenditega, kus publiku
lemmikuks valiti 11RH telesarja “Vali mind”
teemailine näidend.
Žürii kuulutas kõige paremini kaunistatud
lauaks 11A klassi omapärase laua.
Pidu oli muinasjututeemaline ja paljud õpilased
olid ennast vastavalt riietanud.
Korraldati palju seltskonnamänge, sealhulgas
aja peale mandariini söömise mäng. Võitis
Martin Liidlein kes sõi 15 mandariini kahe
minuti jooksul.
Õhtu lõpuks jõudis kohale ka jõuluvana, kes jaotas
kingitusi. Pildil on 11b klass koos jõuluvanaga.
Piltide autor: Türi Ühisgümnaaasium.
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
12
Järgnev õppeaasta võib tuua koolile uue direktori
Meie kooli direktori kohuseid täidab Ellu Rusi, kes tegeleb koolieluga tulihingeliselt ning jagub ka huvitavaid hobisid väljaspool koolimaja.
Anet Adamson
Mida Teie sellest koolireformist üldse arvasite?
Kõike seda, kas see oli hea või halb, on veel vara öelda. Ümerkorraldused olid küll kõigile vajalikud kuid mitte sellisel moel. Oleks saanud teha paljud asjad teisiti ning võib-olla ka paremini. Olin arvamusel, et reform on vajalik ning tänu sellele on ka lootust, et Türile jääb gümnaasium püsima.
Millest tuli üldse selline mõte, et asuda koolis tööle?
Mulle meeldib õpetaja töö. Kõik sai alguse umbes 20 aastat tagasi, kui olin õpetaja Sargvere koolis. Pärast seda andsin spordikoolis tunde treenerina. Ja kuna mulle meeldib väga ka õigus, õppisin teatavasti vahepeal ka õigust. Õigust õppides olin kindel, et ei tule enam kooli tagasi, kuid siis kutsuti andma TMG-s suunatunde. Andsin alguses 2 tundi nädalas õigusõpetust.
Õpetaja olin enne direktori kohusetäitjaks olemist 4 aastat.
Kust tuli mõte kandideerida direktoriks? Teil oli suur karjäär politseis, juristina ja muudel ametikohtadel. Miks tulla kooli, kus iga päev on suur stress ja kindlasti ka väike palk?
Ma ei kandideerinud sellele ametikohale. Kuna ma olin juba siin koolis õpetaja ja koolil oli vaja pabereid korda ajada
seoses kooli lõppemisega, paluti mind algselt sellele tööle pabereid korda ajama. Samal ajal oli käimas konkurss direktori kohale. Kui konkurss direktori kohale luhtus, tehti mulle ettepanek asuda koolis tööle sellel ametikohal ja ma olin nõus.
Ka mu vanaema ja vanaisa olid õpetajad, samuti ka tädi ning veel mitmeid lähedasi inimesi. Küll aga kooli tulemise ja jäämise põhjus võib selles olla, et mulle meeldib töö inimeste keskel. Meeldib vaadata õpilaste ja õpetajate kordaminekuid... see tekitab erilise tunde. Olen paljude inimeste pärast siin koolis palju muret tundnud aga nähes mõnda sellist õpilast lõpetajate seas, see on suurepärane tunne. Paari aasta jooksul, mis ma koolis eemal olen olnud, selle aja jooksul ma puudust pole tundnud selles kõigest, aga siin olles on hea tunne. Olete ametlikult meie kooli direktori kohusetäitja. Miks Te pole ametlikult direktor?
Ma pole direktor kuna ei kandideerinud sellele ametikohale, et saada direktoriks, tuleb läbida 240 tunnine koolitus, millel praegu osalen. Kevadel tuleb aga uus konkurss, kuhu saavad kandideerida ka teised. Konkurssil kellelgi eeliseid ei ole ja on täiesti võimalik, et järgmisel aastal on Türi ühisgümnaasiumi direktoriks keegi teine.
Mis on direktori ameti plussid ja miinused?
Plussiks on kindlasti see, et saan töötada koos inimestega. Tunnen suurt rõõmu kui õpilastel läheb hästi ja see ühtekuuluvus ning suur hulk õpilasi huviringides, südamega asja juures, tekitab samuti positiivse emotsiooni.
“Täiesti võimalik, et
järgmisel aastal on Türi
Ühisgümnaasiumi
direktoriks keegi teine.”
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
13
Positiivne külg selles ametis on kindlasti ka inimeste kõrvalt jälgimine, vaadata kuidas inimesed arenevad ja kõigest õpivad on hea.
Negatiivsed küljed on, et suur kogus pürokraatiat, vähene võimalus otsustada ning suur vastutus, mis minust ei sõltu.
Kummas koolis oli meeldivam töötada, TMG-s või TÜG-s? Milline tulevik on TÜG-il teie silmade läbi?
Need kaks kooli on mõlemad suurepärased. Kuna koolid on erinevad siis konkreetset vastust sedasi öelda on keeruline. Kuna majandusgümnaasiumisse võeti mind küllaltki lühikeseks ajaks tööle, on raske hinnata. Sellest lühikesest ajast olenemata oli raske lõpetada. TMG-l olid head traditsioonid. Türi ühisgümnaasiumil jälle näen suurt potensiaali tulevikus. Suureks plussiks on see, et kõik on vabad oma muredest ja probleemidest rääkima ja koos lahenduste otsimine mõjub hästi. Mida peate oma ametis oldud aja jooksul suurimaks kordaminekuks?
Türi majandusgümnaasium sai väärikalt lõpetatud. Kordaminekuks loen ka seda, et enamik endise kooli koosseisust(õpetajad, õpilased) said aru, et nad olid sellele koolile tähtsad. Suur tähtsus mu ametis oldud aja jooksul on ka ühisgümnaasiumi käimalükkamine. Olen õnnelik, kus me praegu oleme ja meil on suurepärane koolipere.
Teil on ka väga huvitavad hobid. Olete olnud kunagi väga edukas Eesti laskmises. Mis olid teie suurimad saavutused ja kas tegelete siiani sellega? Kuidas sattusite selle hobi peale?
Alguses käis mu vend laskmas. Ühel trennil öeldi kõigile, et järgmisel korral peavad kõik ühe tüdruku kaasa võtma ning sealt ma selle pisiku sain. Olin sel ajal 8. klassis. Peagi lõpetas vend laskmise kuid mina jätkasin. Noorteklassis on mul mitmeid medaleid ning olen Eesti täiskasvanute kiirlaskmises meister. Nüüdseks olen aga lõpetanud. Pärast koolis tööle asumist ei tegele selle hobiga enam.
Tegelete ka hobustega. Kuidas nendeni jõudsite?
Hobusteni jõudsin tänu tütardele, kes nende vastu väga suurt huvi tundsid. Esimesed 2 hobust saime ühelt taluperemehelt, kes oli oma hobused karjamaale hooleta jätnud. Ta ei hoolitsenud nende eest ega tundnud nende vastu enam huvi. Kui tegime ettepaneku hobused osta, oli ta nõus. Vahepeal oli kokku meil 4 hobust. Nüüdseks on järgi jälle 2.
On teil lisaks veel mõningaid huvitavaid hobisid?
Kasvatan lisaks hobustele ka muid loomi: kanad, haned, lambad, jänesed. Kõik, mis on maalähedane meeldib mulle. Teen võimalikult palju ise. Küpsetan meeletult palju, ka saia ja leiva teen ise kodus. Lisaks sellele meeldib lugeda ning käsitööd meeldib samuti teha. Benji-hüppeid ja muid ekstreemseid asju ma ei armasta.
Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan
14
Meelelahutus
Juku on koolis.
Õpetaja: Lapsed mis te siis ütlete kui mina
surnud olen???
Jukul kukkus samal ajal kustukumm laua alla.
Õpetaja: Juku ole hea ja vasta!!!
Samal ajal leidis Juku kustukummi.
Juku: Siin sa vedeledgi vana kõnts .
Õpetaja küsib õpilastel, et mida nad teeksid ta
matustel !?
Kuna Jukul oli just sellel hetkel kustukumm
kadunud ja otsis seda ja kui üles leidis karjus
ta: "Siin sa nüüd oled vana raibe"