AINEKAVAD... · Web viewon võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid...

AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED“

Valdkonna pädevus

Gümnaasiumi lõpetaja:- suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid- mõistab ja tõlgendab võõrkeeles esitatut- on omandanud teadmisi erinevatest kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid.

Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda „Võõrkeeled“ kuuluvad võõrkeeled ja eesti keel teise keelena eesti keelest erineva õppekeelega koolis.Gümnaasiumis õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt, mis valitakse järgmisest loetelust: inglise prantsuse, saksa, vene või muu keel. Keelepoliitiline eesmärk on saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja tasemel (B-tase).Gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpetatakse eesti keelt teise keelena, on üks kohustuslik võõrkeel.

B1 ja B2 keeleoskustasemega võõrkeeled valib kool. Võõrkeelerühmi moodustades arvestatakse õpilaste taset ja soove ning kooli võimalusi. Kui gümnaasiumi õppekavas on kolmas võõrkeel, on soovitatav õpilaste soove ja kooli võimalusi arvestades õpetada prantsuse, saksa, vene või muud keelt. Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks.

Kohustuslikud kursused on:Eesti keel teise keelena - 9 B1 keeleoskustasemega võõrkeel - 5B2 keeleoskustasemega võõrkeel - 5Valikkursused on:B1 keeleoskustasemega võõrkeel - 4B2 keeleoskustasemega võõrkeel - 2

Ainevaldkonna kirjeldus

Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma, arendavad süsteemset mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega.Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis (edaspidi raamdokument). Kõikide võõrkeelte, k.a eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel.

Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse suhtluspädevust.

Need on kõigile võõrkeeltele ühtsed, erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest.Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu on täpsustavad õpitulemused esitatud osaoskuste kaupa. Erinevaid osaoskusi õpetatakse integreeritult.Võõrkeelte, eriti aga eesti keele kui teise keele integratsioon teiste õppeainetega ning õppimist soodustava õpikeskkonna loomine toetab suhtluspädevuse omandamise kõrval ka maailmapildi, enesehinnangu ja väärtuskäitumise arengut. Raamdokumendi põhimõtete rakendamine õppetöös võimaldab arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära, suunab erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning annab tagasisidet saavutatu kohta, toetades õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist.

Keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Seetõttu peab keelte valik olema lai, et õpilane saaks arendada oma keelelisi pädevusi mitmes keeles.

Keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni, arendada oskusi, kujundada enesekindlust ning saada keelekogemusi ka väljaspool kooli, mis loob eelduse elukestvaks õppeks. Keeleõpe on pidev protsess, kus edasimineku tagab ainult järjepidevus.

Õppijas arendatakse oskust võrrelda oma keelt ja kultuuri teistega, mõista ja väärtustada nende eripära, olla tolerantne ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat. „Mitmekesisust tuleb käsitleda kultuuride paljususe taustal. Keel ei kujuta endast mitte ainult kultuuri olulist tahku, vaid ka vahendit, mis aitab kultuurinähtusi mõista. Erinevad (rahvuslikud, piirkondlikud, sotsiaalsed) kultuurid, millesse inimene kuulub, ei eksisteeri tema teadvuses lihtsalt koos, vaid kõrvuti, vastandudes ja mõjutades üksteist.“ Õppija ei omanda lihtsalt kaht käitumis- ja suhtlemisviisi, vaid temast saab mitme keele kõneleja ja mitme kultuuri tundja. Ühe keele oskamine mõjutab keele- ja kultuuripädevust teises keeles ning aitab kaasa inimese kultuuriteadlikkuse, oskuste ja oskusteabe arengule tervikuna.Nüüdisaegne võõrkeeleõpe eeldab avatud ja paindlikku metoodilist kontseptsiooni, mis põhineb metoodilis-didaktilistel arusaamadel, mida saab õppija vajaduste põhjal kombineerida ja varieerida.

Õppijakeskse võõrkeeleõppe olulisemad põhimõtted on:- õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine- keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele - erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine- õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessis- õppematerjalide mitmekesisus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest ning vajadustest.

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnan-gud ja käitumine. Nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja

käitumist. Võõrkeelte valdkonna õpitulemustes sisalduvad keelepädevused, kultuur (väärtushinnan-gud, käitumine) ja õpioskused.

Võõrkeelte valdkonda kuuluvate ainete õpetamisega kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspäde-vust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapä-devust, ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeeto-dite ja -tegevuste kaudu.

Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.

Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus seotud ka väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt).

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes.

Matemaatikapädevusega on võõrkeeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes), samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi oma ideede ja eesmärkide teostamisel ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega.

Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Valdkonnapädevustest arendatakse võõrkeeleõppes eelkõige suhtluspädevust ja teisi valdkonnapä-devusi (sotsiaalset, kunsti-, loodusteaduslikku, matemaatika- ja kehakultuuripädevust). Kokkupuude kunstipädevusega toimub erinevate maade kultuurisaavutuste tundmaõppimise, eelkõige teemavald-konna „Kultuur ja looming“ kaudu. Loodusteaduslik pädevus, matemaatikapädevus ja kehakultuuri-pädevus teostuvad erinevate teemavaldkondade (nt „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühis-kond“) ning nendes kasutatavate alustekstide kaudu.

Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.Keelteoskus võimaldab õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteostele, võõrkeelsele kirjandusele, internetile jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus, aineteülesed rahvusvahelised projektid jms).Eesti keele kui teise keele omandamist toetab lisaks eespool nimetatule eestikeelne aineõpe gümnaasiumis.

Läbivad teemad

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.

Kõiki läbivaid teemasid käsitletakse kõigi teemavaldkondade kaudu. Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega:- „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“ – elukestev õpe ja karjääri planeerimine- „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond“ – keskkond ja jätkusuutlik areng- „Eesti ja maailm“, „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“ – kodanikualgatus ja ettevõtlikkus- „Eesti ja maailm“, „Kultuur ja looming“, „Inimene ja ühiskond“ – kultuuriline identiteet- „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ – teabekeskkond- „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ – tehnoloogia ja innovatsioon- „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ – tervis ja ohutus- „Väärtused ja kõlblus“ (käsitletakse kõigis teemavaldkondades).

Õppetegevused

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodata- vatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega- taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks- võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks- kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid- mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvutiklass jne- kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projekt- õpe jne.

Füüsiline õpikeskkond’

1) Kool korraldab õppe vajaduse korral rühmades.2) Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist regulee- rivate õigusaktide käsitlusest. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

VÕÕRKEELED

Õppe-eesmärgid

Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:- omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida- mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi- suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides- on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas- analüüsib oma teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

Õppeaine kirjeldus

Gümnaasiumiastmes õpitakse võõrkeelt tasemepõhiselt.B2 keeleoskustasemega võõrkeeleks on keel, kus õpilane on varasemate õpingutega jõudnud kõrgemale keeleoskustasemele (nt B1 põhikooli lõpus) ning tema eesmärk on jõuda B2 keeleoskustasemele, sõltumata sellest, kas õpitav keel oli põhikoolis A-, B- või C-keel või on õpilane seda võõrkeelt õppinud väljaspool kooli.B2 keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2

keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid.

B2 keeleoskustasemega võõrkeeleks on keel, mis algab madalamalt keeleoskustasemelt (nt A2 põhikooli lõpus), õpilase eesmärk on jõuda vähemalt B1 keeleoskustasemele, sõltumata sellest, kas õpitav keel oli põhikoolis A-, B- või C-keel või on õpilane seda võõrkeelt õppinud väljaspool kooli. B1 keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2 keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid.

Kohustuslike kursuste arv võimaldab õpilasel saavutada valitud sihttasemega võõrkeeles õpitulemused rahuldaval või heal tasemel olenevalt õppija võimekusest ning tema algsest keeleoskustasemest. B1 või B2 keeleoskustaseme oskuste süvendamiseks ja kinnistamiseks ning liikumiseks järgmise keeleoskustaseme poole pakub kool õpilasele valikkursusi ning lisakursusi vastavalt kooli õppekavale.

Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles.Teemavaldkonnad on ühised nii B1 kui ka B 2 keeleoskustasemega võõrkeeltele.

Gümnaasiumis on üldteema „Mina ja maailm“.Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust.Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis.Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane peaks olema teadlik oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning suutma anda adekvaatseid hinnanguid.Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.

Õpitulemused

B1 keeleoskustasemega keel

Gümnaasiumi lõpetaja:- mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal- saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega- kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane

- koostab lihtsa teksti tuttaval teemal- arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme- tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid- kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades- seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpist- rateegiaid- seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutaminerahuldav õpitulemus B1.1 B1.1 B1.1 B1.1hea ja väga hea õpitulemus B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

B2 keeleoskustasemega keel

Gümnaasiumi lõpetaja:- mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma- vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga- selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi- loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti- arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme- tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid- kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades- seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpist- rateegiaid- seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutaminerahuldav õpitulemus B2.1 B2.1 B2.1 B1.2hea ja väga hea õpitulemus B2.2 B2.2 B2.2 B2.1 – B2.2

Õppesisu

1. Eesti ja maailmEesti riik ja rahvas:1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse;1) geograafiline asend ja kliima;2) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid;3) mitmekultuuriline ühiskond.

Eesti keel ja eesti meel:1) rahvuslik identiteet;2) kultuuritraditsioonid;3) kodukoha lugu.Eesti ja teised riigid:1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus;2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö.

2. Kultuur ja loomingKultuur kui looming:1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne;2) rahva ajalooline kultuurimälu;3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu;4) loomeprotsessi soodustavad või takistavad tegurid (nt olme, perekond, ühiskonnakord,tavad).Kultuuritraditsioonid ja tavad:1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkusevaramu;2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi.

3. Keskkond ja tehnoloogiaGeograafiline keskkond:1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus;tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad;2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima jakliimamuutused;3) keskkonna jätkusuutlik areng.Elukeskkond:1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel;2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikudtoetused ja fondid, abirahad, soodustused puuetega inimestele jne);3) säästlik eluviis;4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond;lähinaabrid.Tehnoloogia:1) teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus;2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus;3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid,arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne;4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne.

4. Haridus ja tööPere ja kasvatus:1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine;2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiakjne.Haridus:1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused;2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine;3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid;

4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal;5) elukestev õpe.Tööelu:1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine;2) tööotsimine: eluloo (CV) koostamine, tööleping, töövestlus;3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad);tööpuudus;4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes;5) töötaja ning tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö,puhkus;6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja;7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks;8) puuetega inimeste töö.

5. Inimene ja ühiskondInimene kui looduse osa:1) eluring: sünd, elu ja surm;2) tasakaal inimese ja looduse vahel (loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees);3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik).Inimene kui indiviid:1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine;2) iga inimese kordumatu eripära;3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale;134) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed;5) erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid).Inimestevaheline suhtlus:1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne);2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend.Ühiskond kui eluavalduste kogum:1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond;2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus;3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.

Õppetegevus

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla erinevad. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonst- ruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris).Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust.Õpetaja planeerib koos õpilasega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase.Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

Õppetegevuseks sobivad näiteks:- meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine- iseseisev lugemine ning kuulamine- tarbekirjade koostamine (nt CV, seletuskiri, avaldus, kaebus)- loovtööd (nt kirjand, essee, artikkel, retsensioon, kokkuvõte, luuletus, tõlge, blogi)- referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine- argumenteerimisoskuse arendamine (nt väitlus, vaidlus)- rolli- ja suhtlusmängud- projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine)- info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).

Lõiming

Inglise keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeai-netes. Inglisekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks. Võõrkeelte oman-damist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames.

Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab vajadusel rühmaõppe.Kool korraldab õppe klassiruumis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetavruumikujundus koos vajaliku kaasaegse õppematerjali, sisustuse ja tehniliste vahenditega.

INGLISE KEEL (A-võõrkeel)

I kursus „Üldkeel 1“

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane1. huvitub võõrkeele õppimisest ja liigub tasemelt B1.1 > B1.22. suudab omandatud keeleoskust edasi arendada3. kasutab ja arendab omandatud õpiviise4. omandab lugemisvilumuse5. oskab kasutada sõnaraamatuid paberkandjal ja internetis6. oskab iseseisvalt õppida, on valmis koostööks7. julgeb ja oskab suhelda õpitavas võõrkeeles

8. suudab aru saada võõrkeelsest kõnest9. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires10. tunneb õpitava keele maade kultuuri, kombeid ja käitumisnorme11. tunneb huvi õpitava keele maade kultuuri ja majanduse vastu

ÕppesisuEesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond. Tehnoloogia.Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevaheline suhtlus.

KeeleteadmisedInglise keele ajavormide kordamine ja kasutamine aktiivis. Inglise keele ajavormid passiivis. Tuleviku väljendamine inglise keeles. Kaudne kõne. Tingimuslaused (0, I, II, III, segatüüp).Artikli kasutamine. Loendatavad ja loendamatud nimisõnad. Umbmäärased ajamäärsõnad.Eessõnad ja väljendid.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel esseesid (kuni 200 sõna), juhendi järgi ametkirju, sõbrakirju ja e-kirju.

Õpitulemused B1.2

KuulamineSaab kuuldust aru, taipab peamist sõnumit ja üksikasju kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kui kõne on selge ja üldkeelneLugemineLoeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel. Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid.RääkimineOskab edasi anda elulist infot ja kirjeldada sündmust või muljeid. Tuleb toime harilikes suhtlusolu-kordades. Kasutab põhisõnavara ja väljendeid. Väljendab ennast üsna vabalt.Hääldus on õige, selge ja õige rõhu ning intonatsiooniga.KirjutamineOskab kirjutada antud teemal lühikirjandit. Oskab teha info põhjal kokkuvõtet, kirjeldada sündmusi ja isikuid. Oskab kirjutada isiklikke ja ametkirju. Nii kõnes kui kirjas valdab põhilist grammatikat, oskab kasutada tüüpkeelendeid ja väljendeid. Tuleb ette vigu kuid need ei takista mõistmist.

II kursus „Üldkeel 2“

Õppe-eesmärgid

Võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane1. huvitub võõrkeele õppimisest ja liigub tasemelt B1.1 > B1.22. suudab omandatud keeleoskust edasi arendada3. kasutab ja arendab omandatud õpiviise4. omandab lugemisvilumuse5. oskab kasutada sõnaraamatuid paberkandjal ja internetis

6. oskab iseseisvalt õppida, on valmis koostööks7. julgeb ja oskab suhelda õpitavas võõrkeeles8. suudab aru saada võõrkeelsest kõnest9. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires10. tunneb õpitava keele maade kultuuri, kombeid ja käitumisnorme11. tunneb huvi õpitava keele maade kultuuri ja majanduse vastu

ÕppesisuEesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond. Tehnoloogia.Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevaheline suhtlus.

KeeleteadmisedAjavormid aktiivis. Ajavormid passiivis. Modaaltegusõnad. Infinitiiv ja -ing vorm, keelendid: would rather, had better. Eessõnad ja väljendid. Tingimuslaused – segatüüp.

KirjutamineKirjutab õpitud teemadel esseesid (200 sõna), juhendi järgi ametkirju, raportit ja e-kirju.

Õpitulemused B1.2

KuulamineSaab kuuldust aru, taipab peamist sõnumit ja üksikasju kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kui kõne on selge ja üldkeelneLugemineLoeb ja mõistab mõneleheküljelist selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel. Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid.RääkimineOskab edasi anda elulist infot ja kirjeldada sündmust või muljeid. Tuleb toime harilikes suhtlusolu-kordades. Kasutab põhisõnavara ja väljendeid. Väljendab ennast üsna vabalt. Hääldus on õige, selge ja õige rõhu ning intonatsiooniga.KirjutamineOskab kirjutada teemal lühikirjandit. Oskab teha info põhjal kokkuvõtet, kirjeldada sündmusi ja isikuid. Oskab kirjutada isiklikke ja ametkirju. Nii kõnes kui kirjas valdab üsna hästi grammatikat, oskab kasutada tüüpkeelendeid ja väljendeid. Tuleb ette vigu kuid need ei takista mõistmist.

Lõiming

Inglise keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppe-ainetes. Inglisekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõp-pe raames.


Kool korraldab vajadusel rühmaõppe.kool korraldab õppe klassiruumis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos kaasaegse õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

III kursus „Üldkeel 3“ 10. klassis

Õppe-eesmärgid

Võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:1. huvitub võõrkeele õppimisest ja liigub tasemelt B1.1 > B1.22. suudab omandatud keeleoskust edasi arendada3. kasutab ja arendab omandatud õpiviise4. omandab lugemisvilumuse5. oskab kasutada sõnaraamatuid paberkandjal ja internetis6. oskab iseseisvalt õppida, on valmis koostööks7. julgeb ja oskab suhelda õpitavas võõrkeeles8. suudab aru saada võõrkeelsest kõnest9. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires10. tunneb õpitava keele maade kultuuri, kombeid ja käitumisnorme11. tunneb huvi õpitava keele maade kultuuri ja majanduse vastu

Õppesisu

Eesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond. Tehnoloogia.Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevaheline suhtlus.

Keeleteadmised1. Ajavormid aktiivis ja passiivis2. Küsimuste moodustamine3. Lauseliigid, täiendlaused4. Keelestruktuur: the causative5. Eessõnad ja väljendid6. Tingimuslaused: unreal past7. Kesksõnad (participles)8. Otse- ja kaudsihitis9. Õigekirjareeglid

KirjutamineKirjutab õpitud teemadel esseesid ja ettekandeid (200 sõna), juhendi järgi ametkirju, sõbrakirju ja e-kirju.

Õpitulemused B1.2

KuulamineSaab kuuldust aru, taipab peamist sõnumit ja üksikasju kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kui kõne on selge ja üldkeelneLugemineLoeb ja mõistab mõneleheküljelist selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel. Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid.RääkimineOskab edasi anda elulist infot ja kirjeldada sündmust või muljeid. Tuleb toime harilikes suhtlusolu.-kordades. Kasutab põhisõnavara ja väljendeid. Väljendab ennast üsna vabalt. Hääldus on õige, selge ja õige rõhu ning intonatsiooniga.KirjutamineOskab kirjutada teemal lühikirjandit. Oskab teha info põhjal kokkuvõtet, kirjeldada sündmusi ja isikuid. Oskab kirjutada isiklikke ja ametkirju. Nii kõnes kui kirjas valdab üsna hästi grammatikat, oskab kasutada tüüpkeelendeid ja väljendeid. Tuleb ette vigu kuid need ei takista mõistmist.

Lõiming

Inglise keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeai-netes. Inglisekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõp-pe raames.


Kool korraldab vajadusel rühmaõppe.Kool korraldab õppe klassiruumis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetavruumikujundus koos vajaliku kaasaegse õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

IV kursus „Üldkeel 4“ 11. klassis



8. suudab aru saada võõrkeelsest kõnest9. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires10. tunneb õpitava keele maade kultuuri, kombeid ja käitumisnorme11. tunneb huvi õpitava keele maade kultuuri ja majanduse vastu

Õppesisu

Eesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond. Tehnoloogia.Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevaheline suhtlus.

Keeleteadmised1. Inglise keele ajavormide kasutamine aktiivis2. Inglise keele ajavormide kasutamine passiivis3. Tegusõnad4. Tuleviku väljendamise võimalused inglise keeles5. Tingimuslaused 6. Artikli kasutamine7. Loendatavad ja loendamatud nimisõnad8. Omastav kääne9. Omadussõnade võrded

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid ehk esseesid ja ettekandeid (200 sõna).2. Valdab ametkirjade kirjutamist.3. Kirjutab isiklikke kirju sõbrale.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B2.1

KuulamineSaab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest.LugemineLoeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, õige häälduse ja intonatsiooniga. Oskab kasutada sõnaraamatuid.RääkimineOskab esitada selgeid seisukohti üldhuvitavatel ja globaalsetel teemadel. Oskab põhjendada oma seisukohti ja osaleda arutelus. Kasutab mitmekesist põhisõnavara ja väljendeid. Kasutab keeruka-maid lausestruktuure. Kõnetempo on ühtlane, võib esineda pause. Intonatsioon on loomulik.KirjutamineKirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel. Põhjendab oma seisukohti. Oskab kirjutada ametkirju. Mis on seotud elu, reisimise, õppimise või tööga. Eristab isikliku ja ametkirja stiile. Võib esineda ebatäpsusi lauseehituses kuid need ei sega mõistmist. Valdab üsna hästi gram-matikat, esineb vigu kuid need ei takista mõistmist. Üldiselt grammatiliselt korrektne.

Lõiming




V kursus „Üldkeel 5“ 11. klassis


Võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane1. huvitub võõrkeele õppimisest ja liigub tasemelt B1.2 > B2.12. suudab omandatud keeleoskust edasi arendada3. kasutab ja arendab omandatud õpiviise4. omandab lugemisvilumuse5. oskab kasutada sõnaraamatuid paberkandjal ja internetis6. oskab iseseisvalt õppida, on valmis koostööks7. julgeb ja oskab suhelda õpitavas võõrkeeles8. suudab aru saada võõrkeelsest kõnest9. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires10. tunneb õpitava keele maade kultuuri, kombeid ja käitumisnorme11. tunneb huvi õpitava keele maade kultuuri ja majanduse vastu.

Õppesisu

Eesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond ja tehnoloogia.Tehnoloogia. Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevaheline suhtlus.

Keeleteadmised1. Kaudne kõne.2. Infinitiiv ja -ing vorm.3. Tingimuslaused (0, I, II, III, segatüüp).4. Modaalverbid.5. Täiendlaused.6. Põhjuslaused.7. Lausete erimudelid.8. Eessõnad.9. Küsimuste moodustamine.10. Otse ja kaudsihitis.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid ehk esseesid ja ettekandeid (200 sõna).2. Valdab ametkirjade kirjutamist.3. Kirjutab raporteid.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B2.1


Lõiming




Kursus „Üldkeel 6“ 11. klassis

Õppe- ja kasvatuseesmärgidVõõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane

1. omandab keeleoskuse tasemel B2.1> B2.2 (C1), mis võimaldab toimida iseseisvalt võõrkeelses keskkonnas2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi3. suhtleb sihtkeele kõnelejatega kultuurinorme järgides4. mõistab konkreetsel ja abstraktsel teemal tekstide ja mõttevahetuse sisu5. vestleb ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, huvitub kirjandusest, filmidest, TV saadetest ja majandusest7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid8. seostab omandatud teadmisi kõigi teiste valdkondadega9. seab endale õigeid eesmärke ja suudab neid ellu viia.

Õppesisu

Eesti ja maailm. Eesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond ja tehnoloogia. Elukeskkond. Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevahe-line suhtlus

Keeleteadmised1. Inglise keele ajavormide kasutamine aktiivis.2. Inglise keele ajavormide kasutamine passiivis.3. Stative verbs.4. Tuleviku väljendamise võimalused inglise keeles.5. Tingimuslaused – unreal past.6. Artikli kasutamine.7. Loendatavad ja loendamatud nimisõnad.8. Omastav kääne.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid ehk esseesid ja ettekandeid (report) (200 sõna)2. Valdab ametkirjade kirjutamist3. Kirjutab poolametlikke ja isiklikke kirju sõbrale4. Kirjutab e-kirju

Õpitulemused B2.2

KuulamineSuudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõt-tevahetusest milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad rakendada idioo-mid ja keerukad tarindid.LugemineSuudab lugeda pikki ja keerukaid tekste, leiab neist asjakohase teabe ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kii-ärust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.RääkimineVäljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajadusel sõ- nastab öeldu ümber ja parandab oma vigu. Oskab valida sobiva keeleregistri.

Kirjutamine Oskab kirjutada esseed ja aruannet, arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (isiklik, poolametlik, ametlik kirja stiil). Kirjavahemärkide kasutus reeglipärane.

Lõiming

Inglise keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lutes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeai-netes. Inglisekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõp-pe raames.


Kool korraldab vajadusel rühmaõppe.Kool korraldab õppe klassiruumis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku kaasaegse õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.


Õppe-eesmärgid

Võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane1. omandab keeleoskuse tasemel B2.1> B2.2 (C1), mis võimaldab toimida iseseisvalt võõrkeelses keskkonnas2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi3. suhtleb sihtkeele kõnelejatega kultuurinorme järgides4. mõistab konkreetsel ja abstraktsel teemal tekstide ja mõttevahetuse sisu5. vestleb ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, huvitub kirjandusest, filmidest, TV saadetest ja majandusest7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid8. seostab omandatud teadmisi kõigi teiste valdkondadega9. seab endale õigeid eesmärke ja suudab neid ellu viia.

Õppesisu

Eesti ja maailm. Eesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond ja tehnoloogia. Elukeskkond. Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevahe-line suhtlus

Keeleteadmised1. Omadussõnade võrded, omadussõnade sõnajärg.2. Kaudne kõne.3. Infinitiiv ja -ing vorm.4. Tingimuslaused (0, I, II, III, segatüüp).

5. Modaalverbid.6. Keelestruktuur: põhjuslause.7. Põhjuslause mudelid.8. Eessõnad.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid ehk esseesid (200 sõna)2. Valdab ametkirjade kirjutamist3. Kirjutab raporteid4. Kirjutab e-kirju

Õpitulemused B2.2 (C1)

KuulamineSuudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad rakendada idioomid ja keerukad tarindid.LugemineSuudab lugeda pikki ja keerukaid tekste, leiab neist asjakohase teabe ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kii-rust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.RääkimineVäljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajadusel sõnas-tab öeldu ümber ja parandab oma vigu. Oskab valida sobiva keeleregistri.KirjutamineOskab kirjutada esseed ja aruannet, arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (isiklik, poolametlik, ametlik kirja stiil). Kirjavahemärkide kasutus reeglipärane.

Lõiming



Kool korraldab vajadusel rühmaõppe.Kool korraldab õppe klassiruumis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav.ruumikujundus koos vajaliku kaasaegse õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.


Õppe- ja kasvatuseesmärgidVõõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane1. omandab keeleoskuse tasemel B2.1> B2.2 (C1), mis võimaldab toimida iseseisvalt võõrkeelses keskkonnas2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi3. suhtleb sihtkeele kõnelejatega kultuurinorme järgides4. mõistab konkreetsel ja abstraktsel teemal tekstide ja mõttevahetuse sisu5. vestleb ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, huvitub kirjandusest, filmidest, TV saadetest ja majandusest7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid8. seostab omandatud teadmisi kõigi teiste valdkondadega9. seab endale õigeid eesmärke ja suudab neid ellu viia.

Õppesisu

Eesti ja maailm. Eesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond ja tehnoloogia. Elukeskkond. Haridus ja töö. Pere ja kasvatus.n Inimene ja ühiskond. Inimestevahe-line suhtlus.

Keeleteadmised1. Inglise keele ajavormide kasutamine aktiivis.2. Inglise keele ajavormide kasutamine passiivis.3. Küsimuste moodustamine.4. Põhjuslaused.5. Otse- ja kaudsihitis.6. Määrsõnad, sõnade järjekord lauses.7. Lauseliikmed.8. Lauseõpetus, kirjavahemärgid.9. Eessõnalised tegusõnad.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid ehk esseesid ja ettekandeid (200 sõna.)2. Valdab ametkirjade kirjutamist.3. Kirjutab raporteid.4. Kirjutab e-kirju

Õpitulemused B2.2 (C1)

KuulamineSuudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad rakendada idioomid ja keerukad tarindid.

LugemineSuudab lugeda pikki ja keerukaid tekste, leiab neist asjakohase teabe ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kii-rust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.RääkimineVäljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajadusel sõ-nastab öeldu ümber ja parandab oma vigu. Oskab valida sobiva keeleregistri.KirjutamineOskab kirjutada esseed ja aruannet, arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (isiklik, poolametlik, ametlik kirja stiil). Kirjavahemärkide kasutus reeglipärane.

Lõiming

Inglise keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeai-änetes. Inglisekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõp-pe raames.




ETTEVALMISTAV KURSUS RIIGIEKSAMIKS:

1) Iseseisev kirjutamine: essee, raport, ametlik kiri

2) Kuulamine

3) Lugemine

4) Keelestruktuurid

VENE KEEL (B-VÕÕRKEEL)

Ainealane pädevus

Gümnaasiumi lõpetaja: 1) omandab vene keele oskuse tasemel, mis võimaldab venekeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2) mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; 3) suhtleb vene keele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides; 4) omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

Õppesisu

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõi-met, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid. Kõiki läbivaid teemasid käsitletakse viie teemavaldkonna kaudu.

Läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega: 1) „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“ - elukestev õpe ja karjääri planeerimine; 2) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ - keskkond ja jätkusuutlik areng; 3) „Eesti ja maailm“, „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“ - kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; 4) „Eesti ja maailm“, „Kultuur ja looming“, „Inimene ja ühiskond“ - kultuuriline identiteet; 5) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ - teabekeskkond; 6) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ - tehnoloogia ja innovatsioon; 7) „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ - tervis ja ohutus; 8) läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus“ käsitletakse kõigis viies teemavaldkonnas.

Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, esitluste, kirjalike või praktiliste tööde ja tegevuste alusel arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavale. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma mida ja millal hinnatakse ja mis on hindamise kriteeriumid.

I kursus „Üldkeel 1“ 10. klassis



Õppesisu

Eesti riik ja rahvas- puhkus Eestis. Eesti ja teised riigid- puhkus välismaal, Sankt- Peterburg.Kultuuritraditsioonid ja tavad. Tähtpäevad ja nende tähistamine. Keskkond - linn ja maa, Tallinn.Tehnoloogia- arvuti ja telefon. Haridus ja töö- kool ja õppimine, tegevused koolis. Pere ja kasvatus- pere iseloomustus, kirjeldus. Inimene ja ühiskond- suhted perekonnas. Inimestevaheline suhtlus.

Keeleteadmised1. Vene keele ajavormide kordamine ja kasutamine .2. Vene keele tegusõnade vormid. 3. Tuleviku väljendamine vene keeles.4. Kaudne kõne.5. Eessõnad.6. Teemakohased väljendid.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel esseesid (kuni 150 sõna).2. Kirjutab juhendi järgi ametkirju.3. Kirjutab sõbrakirju.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B1.2

KuulamineSaab kuuldust aru, taipab peamist sõnumit ja üksikasju kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kui kõne on selge ja üldkeelneLugemineLoeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel. Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid.RääkimineOskab edasi anda elulist infot ja kirjeldada sündmust või muljeid. Tuleb toime harilikes suhtlusolu-kordades. Kasutab põhisõnavara ja väljendeid. Väljendab ennast üsna vabalt. Hääldus on õige, selge ja õige rõhu ning intonatsiooniga.KirjutamineOskab kirjutada antud teemal lühikirjandit. Oskab teha info põhjal kokkuvõtet, kirjeldada sündmusi ja isikuid. Oskab kirjutada isiklikke ja ametkirju. Nii kõnes kui kirjas valdab põhilist grammatikat, oskab kasutada tüüpkeelendeid ja väljendeid. Tuleb ette vigu kuid need ei takista mõistmist.

Lõiming

Vene keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppe-ainetes. Venekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks. Võõrkeelte oman-damist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames.


Kool korraldab vajadusel rühmaõppe.Kool korraldab õppe klassiruumis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku kaasaegse õppematerjali, sisustuse ja tehniliste vahenditega.

II kursus „Üldkeel 2“ 10. klassis

Õppe-eesmärgid


8. suudab aru saada võõrkeelsest kõnest9. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires10. tunneb õpitava keele maade kultuuri, kombeid ja käitumisnorme11. tunneb huvi õpitava keele maade kultuuri ja majanduse vastu.

Õppesisu

Eesti riik ja rahvas – maakonnad, kodukoht. Eesti ja teised riigid. Ida – Virumaa. Kultuuritraditsioo-nid ja tavad- vene traditsioonid Eestis. Keskkond- maapiirkond. Tehnoloogia- telefon. Haridus ja töö- vanemate tegevused. Pere ja kasvatus- pere traditsioonid ja ühistegevused. Inimene ja ühis-kond- küla traditsioonid. Inimestevaheline suhtlus- suhtlemine maapiirkonnas.

Keeleteadmised1. Tegusõnade vormid olevikus.2. Tegusõnade vormid minevikus.3. Käskiv kõneviis.4. Infinitiiv ja tulevikuvormid.5. Eessõnad. 6. Teemaga seotud väljendid.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel esseesid (150 sõna).2. Kirjutab juhendi järgi ametkirju.3. Kirjutab sõbrakirju.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B1.2

KuulamineSaab kuuldust aru, taipab peamist sõnumit ja üksikasju kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kui kõne on selge ja üldkeelne.LugemineLoeb ja mõistab mõneleheküljelist selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel. Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid.RääkimineOskab edasi anda elulist infot ja kirjeldada sündmust või muljeid. Tuleb toime harilikes suhtlusolu-kordades. Kasutab põhisõnavara ja väljendeid. Väljendab ennast üsna vabalt. Hääldus on õige, selge ja õige rõhu ning intonatsiooniga.KirjutamineOskab kirjutada teemal lühikirjandit. Oskab teha info põhjal kokkuvõtet, kirjeldada sündmusi ja isikuid. Oskab kirjutada isiklikke ja ametkirju. Nii kõnes kui kirjas valdab üsna hästi grammatikat, oskab kasutada tüüpkeelendeid ja väljendeid. Tuleb ette vigu kuid need ei takista mõistmist.

Lõiming

Vene keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest.-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppe-ainetes. Venekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõp-pe raames.


Kool korraldab vajadusel rühmaõppe.Kool korraldab õppe klassiruumis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos kaasaegse õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

III kursus „Üldkeel 3“ 11. klassis

Õppe-eesmärgid


Õppesisu

Eesti riik ja rahvas- elukutsed. Eesti ja teised riigid- õppimine välismaal. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond- loodus ja keskkonnaharidus. Tehnoloogia- internet. Haridus ja töö- õppimine Venemaal. Pere ja kasvatus- Tulevane pere. Inimene ja ühiskond- iseseisev areng, karjäär. Ini-mestevaheline suhtlus- igapäevasituatsioonid tehniliste vahenditega.

Keeleteadmised1. Ajavormid. 2. Küsimuste moodustamine.3. Lauseliigid.4. Keelestruktuuri erinevused.5. Eessõnad ja väljendid.

6. Teemaga seotud väljendid.7. Määrsõnad.8. Omadussõnad.9. Õigekirjareeglid.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel esseesid ja ettekandeid (150 sõna).2. Kirjutab juhendi järgi ametkirju.3. Kirjutab sõbrakirju.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B1.2

KuulamineSaab kuuldust aru, taipab peamist sõnumit ja üksikasju kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kui kõne on selge ja üldkeelne.LugemineLoeb ja mõistab mõneleheküljelist selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel. Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid.RääkimineOskab edasi anda elulist infot ja kirjeldada sündmust või muljeid. Tuleb toime harilikes suhtlusolu-kordades. Kasutab põhisõnavara ja väljendeid. Väljendab ennast üsna vabalt. Hääldus on õige, selge ja õige rõhu ning intonatsiooniga.KirjutamineOskab kirjutada teemal lühikirjandit. Oskab teha info põhjal kokkuvõtet, kirjeldada sündmusi ja isikuid. Oskab kirjutada isiklikke ja ametkirju. Nii kõnes kui kirjas valdab üsna hästi grammatikat, oskab kasutada tüüpkeelendeid ja väljendeid. Tuleb ette vigu kuid need ei takista mõistmist.

Lõiming

Vene keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppe-ainetes. Venekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keele-õppe raames.



IV kursus „Üldkeel 4“ 11. klassis



Õppesisu

Eesti riik ja rahvas - kultuur. Eesti ja teised riigid – kultuurisidemed. Kultuuritraditsioonid ja tavad.Keskkond – sotsiaalne olukord. Tehnoloogia – tehnilised vahendid. Haridus ja töö – tööintervjuu.Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevaheline suhtlus.

Keeleteadmised1. Vene keele ajavormide kasutamine. 2. Inglise keele ajavormide kasutamine passiivis.3. Tegusõnad.4. Tuleviku väljendamise võimalused vene keeles.5. Tingimuslaused. 6. Eessõnade kasutamine.7. Loendatavad ja loendamatud nimisõnad.8. Kääne kasutamine.9. Omadussõnade võrded.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid ehk esseesid ja ettekandeid (150 sõna).2. Valdab ametkirjade kirjutamist.3. Kirjutab isiklikke kirju sõbrale.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B2.1

KuulamineSaab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest.

LugemineLoeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, õige häälduse ja intonatsiooniga. Oskab kasutada sõnaraamatuid.RääkimineOskab esitada selgeid seisukohti üldhuvitavatel ja globaalsetel teemadel. Oskab põhjendada oma seisukohti ja osaleda arutelus. Kasutab mitmekesist põhisõnavara ja väljendeid. Kasutab keeruka-maid lausestruktuure. Kõnetempo on ühtlane, võib esineda pause. Intonatsioon on loomulik.KirjutamineKirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel. Põhjendab oma seisukohti. Oskab kirjutada ametkirju. Mis on seotud elu, reisimise, õppimise või tööga. Eristab isikliku ja ametkirja stiile. Võib esineda ebatäpsusi lauseehituses kuid need ei sega mõistmist. Valdab üsna hästi gram-matikat, esineb vigu kuid need ei takista mõistmist. Üldiselt grammatiliselt korrektne.

Lõiming

Vene keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppe-ainetes. Venekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keele- õppe raames.



V kursus „Üldkeel 5“ 12. klassis



Õppesisu

Eesti riik ja rahvas- eesti kui Euroopa riik. Eesti ja teised riigid- slaavi riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad- erinevused slaavi riikides. Keskkond ja tehnoloogia- imago. Tehnoloogia- liiklusvahendid.Haridus ja töö- kõrgkoolid. Pere ja kasvatus- eneseareng ja analüüs. Inimene ja ühiskond.Inimeste-vaheline suhtlus- eritüübid.

Keeleteadmised1. Kaudne kõne.2. Infinitiiv ja tegusõnade pööramine.3. Tingimuslaused.4. Käskiv kõneviis.5. Lausete erimudelid.6. Eessõnad.7. Küsimuste moodustamine.8. Otse ja kaudsihitis.

Kirjutamine1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid ehk esseesid ja ettekandeid (150 sõna).2. Valdab ametkirjade kirjutamist.3. Kirjutab sõbrakirju.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B2.1


Lõiming

Inglise keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.

Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeai-netes. Inglisekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks. Võõrkeelte oman-damist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames.





Võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane1. omandab keeleoskuse tasemel B2.1> B2.2 , mis võimaldab toimida iseseisvalt võõrkeelses kesk-konnas2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi3. suhtleb sihtkeele kõnelejatega kultuurinorme järgides4. mõistab konkreetsel ja abstraktsel teemal tekstide ja mõttevahetuse sisu5. vestleb ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, huvitub kirjandusest, filmidest, TV saadetest ja majandusest7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid8. seostab omandatud teadmisi kõigi teiste valdkondadega9. seab endale õigeid eesmärke ja suudab neid ellu viia.

Õppesisu

Eesti ja maailm. Eesti riik ja rahvas. Eesti ja teised riigid. Kultuuritraditsioonid ja tavad. Keskkond ja tehnoloogia. Elukeskkond. Haridus ja töö. Pere ja kasvatus. Inimene ja ühiskond. Inimestevahe-line suhtlus.

Keeleteadmised1. Vene keele ajavormide kasutamine aktiivis.2. Vene keele ajavormide kasutamine passiivis.3. Käskiv kõneviis.4. Tuleviku väljendamise võimalused vene keeles.5. Tingimuslaused. 6. Eessõnade kasutamine.7. Nimisõnade sugu, naissoost sõnade erandid.8. Käänded.

Kirjutamine

1. Kirjutab õpitud teemadel lühikirjandeid (150 sõna).2. Valdab ametkirjade kirjutamist.3. Kirjutab poolametlikke ja isiklikke kirju sõbrale.4. Kirjutab e-kirju.

Õpitulemused B2.2

KuulamineSuudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõt-tevahetusest milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad rakendada idioo-mid ja keerukad tarindid.LugemineSuudab lugeda pikki ja keerukaid tekste, leiab neist asjakohase teabe ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kii-rust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.RääkimineVäljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajadusel sõnastab öeldu ümber ja parandab oma vigu. Oskab valida sobiva keeleregistri.KirjutamineOskab kirjutada esseed ja aruannet, arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (isiklik, poolametlik, ametlik kirja stiil). Kirjavahe-märkide kasutus reeglipärane.

Lõiming

Vene keele õppimisel arutletakse väga paljudel teemadel. Ei ole ühtegi teist õppeainet, mida vest-lustes ette ei tuleks.Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppe-ainetes. Venekeelset materjali saab kasutada mõne teise õppeaine omandamiseks.Võõrkeelte omandamist toetab integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keele-õppe raames.



SAKSA KEEL (B-VÕÕRKEEL)

Õppe-eesmärgid

Õpilane: omandab keeleoskustaseme, mis võimaldab tal saksakeelses keskkonnas iseseisvalt

hakkama saada; mõistab ja tolereerib teiste kultuuride omapära ning väärtustab erinevate kultuuride

sarnasusi ja erinevusi; oskab saksa keelt kõnelejaga suhtlemisel arvestada tema kultuurinormidega; on võimeline jätkama õpinguid saksa keeles ja osalema erinevates rahvusvahelistes

projektides ning kasutama saksa keelt rahvusvahelises töökeskkonnas; oskab analüüsida oma teadmisi ja oskusi ning tugevaid ja nõrku külgi; omandab oskused,

mis toetavad elukestvat õpet; suudab omandatud saksa keele oskust iseseisvalt edasi arendada.

I kursus „Eesti ja maailm“

Õppetegevused Õppimine toimub paaristööna, rühmatööna ja iseseisvalt. Õpetamisel kasutatakse võimalikult palju erinevaid aktiivõppemeetodeid. Võimalusel kasutatakse arvuti-, video- ja kodunduseklassi. Kasutatakse tänapäevaseid meediakanaleid ja tehnoloogiat tundide mitmekesistamiseks. Kultuuri, eluolu ja ajaloo tutvustamiseks kasutatakse ka saksakeelseid filme.

Õppesisu

Eesti riik ja rahvas: 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 1) geograafiline asend ja kliima; 2) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 3) mitmekultuuriline ühiskond.

Eesti keel ja eesti meel: 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu.

Eesti ja teised riigid:1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik; EL-i liikmesriigid ja töökorraldus;2) rahvusvahelised suhted.

Keelestruktuurid: Nimisõna ja artikkel: Käänamine (lisandub Genitiv); Demonstrativartikel;

Tegusõna: Abitegusõna werden; enesekohased tegusõnad; tegusõnade rektsioon; Partizip I; Futur I (oletuse, lootuse, kartuse ja tuleviku väljendamiseks); Plusquamperfekt; Konjunktiv II (haben, sein, werden, modaaltegusõnad);Omadussõna: Omadussõna käänamine (Dativ); võrdlusastmed; wie ja als kasutamine võrdlemisel; Asesõna: umbmäärane asesõna; Arvsõna: erstens, zweitens jne.;Eessõna: Aega ja kohta väljendavad eessõnad, muud tähtsamad eessõnad;Määrsõna: Siduvad määrsõnad;Sidesõna: kaheosalised rinnastavad sidesõnad; Lause: Kaudne küsimus küsisõnaga ja sidesõnaga ob; kõrvallaused sidesõnadega; Sõnatuletus: Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited;

Õpitulemused

Õpilane oskab: saksa keeles tutvustada Eesti geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi; lühidalt selgitada ja kirjeldada Eesti omariiklusega seonduvat (olulisemad ajaloolised faktid,

valitsemissüsteem, rahvastik); tutvustada oma kodukohta; tutvustada meie traditsioone; rääkida iseseisvuspäevast ja olulisematest tähtpäevadest; internetist leida Eesti kohta käivat saksakeelset infot; nimetada EL- liikmesriike; nimetada rahvusvahelisi organisatsioone, mille liige Eesti on; kasutada IKT-vahendeid oma ideede realiseerimisel;

Lõiming

Läbivatest teemadest on kursusega seotud: kultuuriline identiteet väärtused ja kõlblus teabekeskkond tehnoloogia ja innovatsioon kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Teistest õppeainetest lõimuvad saksa keelega geograafia, ajalugu ja ühiskonnaõpetus.

II kursus „Kultuur ja looming“

Õppetegevused

Õppimine toimub paaristööna, rühmatööna ja iseseisvalt. Õpetamisel kasutatakse võimalikult palju erinevaid aktiivõppemeetodeid. Võimalusel kasutatakse arvuti-, video- ja kodunduseklassi. Kasutatakse tänapäevaseid meediakanaleid ja tehnoloogiat tundide mitmekesistamiseks. Kultuuri, eluolu ja ajaloo tutvustamiseks kasutatakse ka saksakeelseid filme.

Õppesisu

Kultuur kui looming: 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 4) loomeprotsessi soodustavad või takistavad tegurid (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad).

Kultuuritraditsioonid ja tavad : 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) saksakeelsete rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused.

Keelestruktuurid: Nimisõna ja artikkel: Indefinitartikel;Tegusõna: würde + Infinitiv (viisaka palve, soovi, ettepaneku väljendamiseks); Passiv (Präsens, Präteritum); Infinitiv (korralduse/käsu väljendamiseks) partikliga zu ja ilma;Omadussõna: kasutatavamate omadussõnade rektsioon;Asesõna: siduv asesõna (Dativ, Genitiv ja eessõnadega);Sõnatuletus: konversioon (gehen - das Gehen);Määrsõna: siduvad määrsõnad;Sidesõna: alistavad sidesõnad;Lause: võrdluslaused sidesõnadega; asesõnaliste sihitiste järjekord lauses;Eessõna: aega ja kohta väljendavad eessõnad.

Õpitulemused

Õpilane tunneb saksakeelse kultuuriruumi tuntumaid isiksusi (mõtlejad, kirjanikud, kunstnikud,

heliloojad jt) ja teab nende tähtsamaid teoseid; on iseseisvalt omal valikul lugenud mõnd saksakeelset lühinovelli, lühijuttu või muud

ilukirjanduslikku lühiteost; oskab peast deklameerida vähemalt üht saksakeelset luuletust (Goethe, Schiller, Heine,

Rilke, Hesse); teab Järvamaa baltisakslaste ajaloost; oskab nimetada ja leida saksakeelse kultuuriga seotud mõjusid eesti rahvatraditsioonis

(sõnavara, tarbekunst, toit jne).

Lõiming

Läbivatest teemadest on „Kultuuri ja loomingu“ kursusega seotud kultuuriline identiteet väärtused ja kõlblus .Teistest õppeainetest lõimuvad saksa keelega kunstiõpetus, muusika, kirjandus ja ajalugu.

III kursus „Keskkond ja tehnoloogia“

Õppetegevused


Õppesisu

Geograafiline keskkond:1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng.

Elukeskkond: 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puuetega inimestele jne); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond, lähinaabrid.

Tehnoloogia: 1) teaduse- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja –vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonilised sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne.

Keelestruktuurid: Nimisõna ja artikkel: nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; nimisõna mitmuse moodustamise tüübid, nimisõna käändkonnad; homonüümsete nimisõnade mitmus (passiivselt); ainult ainsuses või mitmuses kasutatavad nimisõnad; Omadussõna: omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed; als ja wie kasutamine; käänamine; Arvsõna: põhi- ja järgarvsõnad;Asesõna: isikuliste, omastavate, näitavate (dieser, jener, der) ja siduvate (der, die, das) asesõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ) ja kasutamine; Tegusõna: reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid; -enesekohaste tegusõnade pööramine (indikatiivi aktiivi kõigis ajavormides); -modaaltegusõnade tähendus, kasutamine infinitiiviga ja põhiverbina; modaalverb + infinitiiv (perfekti moodustamine); -indikatiivi aktiivi ajavormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt., Futur I moodustamine ja kasutamine; -imperatiivi moodustamine ja kasutamine;

-konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum ja Konditional I (würde + Inf.) moodustamine; konjunktiiv (soovide ja võimalikkuse väljendamiseks, viisakates küsimustes, irreaalsetes tingimus- ja võrdluslausetes, samuti kaudses kõnes ja soovlausetes); Eessõna: eessõnad daatiivi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen); eessõnad daatiiviga (aus, außer, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); Määrsõna: koha-, ajamäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed; Sidesõna: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (und, oder, aber, doch, denn, deshalb, deswegen, sondern, trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, da); Lause: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend); lausemudelid öeldise pöördelise vormi asukoha järgi; liitlause: rindlause ja rinnastavad sidesõnad und, sowohl...als auch, entweder… ...oder, sonst, aber, doch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also, nicht nur…sondern auch, weder…noch; Sõnatuletus: liitsõnade moodustamine (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -los, -sam); nimi- ja omadussõnade eesliited;

Õpitulemused

Õpilane: tunneb keskkonna- ja geograafiaalast sõnavara; oskab leida informatsiooni saksakeelsetest teabeallikatest; oskab näha seoseid loodusliku ja sotsiaalse elukeskkonna vahel; tunnetab loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohte keskkonnale ja inimesele; tunneb säästva eluviisi põhimõtteid; tunneb tähtsamaid saksakeelsetest maadest pärit leiutisi ja tehnikasaavutusi; oskab kasutada elektroonseid sõnastikke; tunneb ja oskab kasutada vähemalt 2 keeleõppeprogrammi.

Lõiming

Läbivatest teemadest lõimuvad „Keskkonna ja tehnoloogia“ teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ „Tehnoloogia ja innovatsioon“ „Tervis ja ohutus“ „Väärtused ja kõlblus“.

Õppeainetest toetavad seda kursust geograafia, bioloogia, füüsika ja ühiskonnaõpetus.

IV kursus „Haridus ja töö”

Õppetegevused Õppimine toimub paaristööna, rühmatööna ja iseseisvalt. Õpetamisel kasutatakse võimalikult palju erinevaid aktiivõppemeetodeid. Võimalusel kasutatakse arvuti-, video- ja kodunduseklassi. Kasutatakse tänapäevaseid meediakanaleid ja tehnoloogiat tundide mitmekesistamiseks. Kultuuri, eluolu ja ajaloo tutvustamiseks kasutatakse ka saksakeelseid filme.

Õppesisu Pere ja kasvatus: 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak.

Haridus : 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe.

Tööelu: 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo (CV) koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ning tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö,puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puuetega inimeste töö.

Keelestruktuurid:Nimisõna ja artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; artikli kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega, geograafiliste ja isikunimedega;Omadussõna: omadussõna substantiveerimine;Arvsõna: mõõtühikud;Asesõna: umbisikuline asesõna es kindlates väljendites; umbmäärased asesõnad (man, jeder, jemand jne.);Tegusõna: -passiiv: Vorgangspassiv, Zustandspassiv (Präsens, Präteritum); isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); von ja durch kasutamine; -infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, haben...zu, sein...zu; infinitiivi substantiveerimine; infinitiiv passiiv kasutamine modaaltegusõnadega; -Partizip I ja II kasutamine täiendina;-tegusõnade rektsioon;Eessõna: eessõnad genitiiviga (außerhalb, innerhalb, trotz, während, wegen, anstatt, innmitten, längs, um … willen, ungeachtet, unweit);Määrsõna: viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad;

Sidesõna: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad: sowohl .. als auch, weder…noch, nicht nur…sondern (auch), entweder…oder, zwar…aber, außerdem, sonst, nämlich ,darum, also; alistavad sidesõnad: nachdem, bevor, ehe, bis, seit/seitdem, während, obwohl, als ob, so dass, soviel, soweit);Lause: tutvustamine: põimlause – kõrvallaused, nende liigid süntaktilise funktsiooni järgi: kõrvallausele vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen), täiendlaused (Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslaused (Adverbialsätze); ajalaused (Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused (Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze), tingimuslaused (Konditionalsätze), otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused (Konsekutivsätze), määralaused (Restriktivsätze), vastandlaused (Adversativsätze);Sõnatuletus: tegusõnade lahutamatud eesliited; tegusõnade lahutatavad eesliited; tegusõnade lahutatavad või lahutamatud eesliited (durch-, über-, um-, unter).

Õpitulemused

Õpilane: orienteerub saksakeelses haridus- ja töökeskkonnas suudab nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt väljenduda tunneb oma õpi- ja tööstiili, on omandanud aluse elukestvaks õppeks.

Lõiming

Läbivatest teemadest lõimuvad „Hariduse ja töö” kursusega „Väärtused ja kõlblus“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“.

V kursus „Inimene ja ühiskond”

Õppetegevused


Õppesisu

Inimene kui looduse osa: 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik).

Inimene kui indiviid : 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid).

Inimestevaheline suhtlus : 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend.

Ühiskond kui eluavalduste kogum: 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.

Keelestruktuurid:Nimisõna ja artikkel: artikli puudumine; artikli kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega, geograafiliste ja isikunimedega;Omadussõna: omadussõna öeldistäite ja täiendina; Arvsõna: põhi- ja järgarvsõnad ja mõõtühikud;Asesõna: isikuliste, omastavate, näitavate (dieser, jener, der) ja siduvate (der, die, das) asesõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ) ja kasutamine; umbmäärased asesõnad man, jeder, jemand, niemand, etwas, nichts, alle(s);Tegusõna: reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid; ajavormide kasutamise kordamine ja kinnistamine;Eessõna: eessõnad daatiivi ja akusatiiviga; eessõnad daatiiviga; eessõnad akusatiiviga; eessõnad genitiiviga;Määrsõna: koha-, ajamäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed; viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; Sidesõna: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad alistavad sidesõnad; rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad; alistavad si-desõnad;Lause: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lauseliikmed; lausemudelid öeldise pöördelise vormi asukoha järgi; liitlause;Sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; nimisõnade järelliited; omadussõnade järelliited; nimi- ja omadussõnade eesliited; tegusõnade lahutamatud eesliited; lahutatavad eesliited (ak-tiivselt); tegusõnade lahutatavad või lahutamatud eesliited.

Lõiming

Lõimuvad „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“, „Tervis ja ohutus“, „Teabekeskkond“, „Kultuuriline identiteet“ ja „Väärtused ja kõlblus“. Õppeainetest lõimub kursus inimesõpetuse, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatusega.

Õpitulemused Õpilane saab aru inimest ja ühiskonda käsitletavatest saadetest ja tekstidest, oskab vestelda üldinimlikel teemadel ja ennast õpitud sõnavara ja keelestruktuuride abil ka kirjalikult väljendada. B1-keeleoskustasemega keel

Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

PRANTSUSE KEEL ( C – KEEL)

Õppetegevused

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad klassiti olla erinevad. Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse erinevaid aktiiv-õppemeetodeid. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstrukt-sioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris). Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erine-vusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õppetöö toimub nii paaris-, rühma-, kui ka individuaalse tööna.

Prantsuse keele kui C-võõrkeele õpetamise üldeesmärgid

Õpilane: huvitub prantsuse keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest omandab prantsuse keele oskuses taseme, mis võimaldab tal mõista igapäevast võõrkeelset

kõnet; omandab piisava sõnavara, et toime tulla igapäevase suhtlusega; õpib kirjutama lihtsat seotud teksti; õpib kasutama erinevaid lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid; õpib väljendama enese ja rühma seisukohti; õpib hankima vajalikku teavet erinevatest infoallikatest;

oskab rakendada varasemalt õpitud teadmisi; arendab lugemis- ja kirjutamisoskust;

10. KLASS

Õppesisu

Teemad:MINA JA TEISED: tutvumine; nimi, vanus, välimus.KODU JA LÄHIÜMBRUS: pereliikmed, sugulased; kodukoht.KODUKOHT EESTI: Eesti asukoht, keel, pealinn.RIIGID JA NENDE KULTUUR: Euroopa riigid, Prantsusmaa, Pariis; turism, tavad ja kultuuride eripärad. IGAPÄEVASED TEGEVUSED JA ÕPPIMINE: söögikorrad, kohvik, restoran; kirja/kaardi kirjutamine sõpradele.VABA AEG JA KULTUUR: tegevused vabal ajal.

Keeleteadmised lauseehitus; ebareeglipärased tegusõnad, reeglipärased tegusõnad; artikkel, määrav artikkel, umbmäärane artikkel, omastav artikkel; isikulised asesõnad; eessõnad; ajavormid: olevik ja perfekt; omadussõna; asesõnad ce ja en; isikulised rõhulised asesõnad.

Õpitulemused

Õpilane: mõistab tuttaval keelematerjalil põhinevat vestlust; suudab ainekava temaatikat käsitlevates tekstides ära tunda tuttavaid keelendeid ja lause-

struktuure, saab aru lihtsamatest küsimustest ja erineva informatsiooniga teadaannetest; oskab kasutada erinevaid keelestruktuure lausete ja seotud teksti koostamiseks; oskab vastata erinevatele küsimustele; oskab kirjutada isiklikku kirja, lühikest sõnumit; oskab lugeda lihtsamaid tekste ning saab aru põhiinformatsioonist kuulutustes ja reklaam-

brošüürides.

11. KLASS

Õppesisu

Teemad:MINA JA TEISED: mina; sõprussuhted; minu tugevad ja nõrgad küljed.KODU JA LÄHIÜMBRUS: abielu ja perekond, rollid perekonnas, kodu ja selle ümbrus, tegevused kodus.KODUKOHT EESTI: Eesti ja siinne loodus; ilm; loodus ja looduskaitse.RIIGID JA NENDE KULTUUR: Prantsusmaa, vaatamisväärsuses, kultuuri eripärad; peod ja pühad Prantsusmaal.IGAPÄEVASED TEGEVUSED JA ÕPPIMINE: transpordivahendid; tee küsimine ja juhatamine; linnaplaan.VABA AEG JA KULTUUR: vaba aeg, reisimine, televisioon, internet.

Keeleteadmised: asesõnad on ja nous; le, la, les; küsiv asesõna, asesõna paiknemine. eitus küsivormis; ebareeglipärased tegusõnad; ajavormid: olevik ja täisminevik eessõnad; omadussõna võrdlusastmed; oui, si, non; aja ja koha määramine; pendant, depuis.

Õpitulemused

Õpilane: mõistab kuuldud teksti põhiideed, oskab eristada otsitavat olulist infot; oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda; on võimeline vestlema käsitletud temaatika piires oskab kirjutada lühikirjandeid ainetemaatika piires; oskab lugeda kuulutusi, hinnakirju ja muid lihtsamaid tekste; oskab kasutada sõnaraamatuid ja muid prantsusekeelseid teatmeteoseid.

12. KLASS

Õppesisu

Teemad:MINA JA TEISED: mina isiksusena teiste seas, eripärad, võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused; KODU JA LÄHIÜMBRUS: abielu ja perekond, raha; KODUKOHT EESTI: kliima; elamine maal ja linnas; rahvusvahelised suhted; RIIGID JA NENDE KULTUUR: kultuur; Eesti vs. prantsuse keelt kõnelevad riigid; Prantsusmaa sümbolid; maailm; prantsuse köök;IGAPÄEVASED TEGEVUSED, ÕPPIMINE, TÖÖ: toitumine, sport; suhtlemine teeninduses; haridussüsteemide võrdlus.VABA AEG JA KULTUUR: prantsuse artistid ja kuulsused; filmid;

Keeleteadmised: süvendatakse teadmisi kõikides eelnevalt õpitud valdkondades; sõnavara laiendamine; ebareeglipärased tegusõnad; ajavormid: lihtminevik, perfekt, enneminevik, lihtmineviku kirjalik vorm, lähiminevik; määrsõnad; kaudne kõne; aegade ühildumine;

Õpitulemused

Õpilane: suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat vestlust; oskab eristada otsitavat olulist informatsiooni; oskab kasutada erinevaid keelestruktuure lausete ja seotud teksti koostamiseks; on võimeline väljendama oma suhtumist, soove ja vajadusi; oskab esitada küsimusi ainekavas esitatud temaatika piires; mõistab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjalikku teksti; oskab leida/eristada tekstist olulist infot; oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja teatmeteoseid; oskab kirjutada kirja, koostada lihtsamaid tarbekirju.

Läbivad teemad

Läbivateks teemadeks prantsuse keele õppes C-võõrkeelena on kõik riiklikus õppekavas nimetatud teemad: tervis ja ohutus; väärtused ja kõlblus; kultuuriline identiteet; keskkond ja jätkusuutlik areng; elukestev õpe ja karjääri planeerimine; teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon. Läbivate teemade käsitlemine süveneb klassiti, olles 10. klassis põgusalt tematiseeritud ning 11. ja 12. klassis põhjalikumalt arutlustesse integreeritud.

Lõiming

Prantsuse keelt on võimalik lõimida peaaegu kõikide õppeainetega. Gümnaasiumi C- võõrkeele õppe raames lõimitakse prantsuse keele õpet nii palju kui võimalik teiste õppeainetega, et tagada õpilaste huvi ja õppe vaheldusrikkust.

Hindamine

Õppe alguses hinnatakse peamiselt globaalset arusaamist ja suulist väljendusoskust. Kirjutamise ja lugemise hindamise osakaal on väiksem kui teiste osaoskuste puhul. Hinnates kasutatakse hindeid ning suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mille eesmärgiks on õpilaste edusammude tunnustamine.

Kasutatavad õppematerjalid

Tamm, T. & Tomasberg, L. (2010): Quartier Latin. Kirjastus Valgus.Lisaks kasutatakse erinevaid internetiallikaid ja õpetaja koostatud materjale.

AINEKAVAD... · Web viewon võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid...

Documents

Transcript of AINEKAVAD... · Web viewon võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid...