Aeg ja bait

Priit Pirsko, Rahvusarhiiv

28.02.2003

Probleemiasetus

Digitaaldokumentide säilitamine – milles on küsimus?

Esimene tees

Tegemist on üleminekuajastuga

Lõpptulemused on teadmata Digitaalne teave astub senise (kirjaliku

ja suulise) kõrvale, mitte asemele

Teine tees

Digitaalne teave on vahend ja mitte eesmärk Võimalikud eesmärgid:

Tõhusam töökorraldus Kiirem asjaajamine Kvaliteetsem info Kulude kokkuhoid

Dokumentide juurdekasv

Digitaaldokumendid 20-50% aastas Paberdokumendid 5-20% aastas

David O. Stephens, Megatrends in Records Managemnt, 1998.Mark Kempster, Storage Trends into the 21th Century, 2000.Charles M. Dollar, Authentic Electronic Records: Strategies for Long-Term Access, 2002.

Kolmas tees

Pikaajaline säilitamine tähendab pikaajalist säili(ta)mist

Arhiivinõuded: 300-500 aastat

0

50

100

150

200

250

300

350

10 15 18 20 25 30

Temperatuur C°

Elu

iga Kvaliteetne paber

D3 Magnetlint

Kuldkihiga CD-R

Ajalehepaber

Infokandjate eeldatav eluiga(õhuniiskuse 30%-50% juures)

Hõbehalogeniid emulsiooniga polüesteralusel mikrofilm temperatuuril 10°-21° C ja õhuniiskusel 20%-30% säilib eeldatavalt 500 aastat.

Digitaalse säilitamise probleem

Kiire füüsiline vananemine Riistvara, salvestusseadmed

Kiire loogiline vananemine Tarkvara

Jeff Rothenburg (1995): … digital information lasts forever – or five years whichever comes first

Digitaalne säilitamine

Dünaamiline protsess Andmekandjate regulaarne

uuendamine Andmete konvertimine, migratsioon Vormingute standardimine

Digitaalne säilitamine

Eesmärgiks on tagada arhivaalide Loetavus Mõistetavus Identifitseeritavus Komplektsus Arusaadavus Rekonstrueeritavus Autentsus

Digitaalne säilitamine

… there exists universal concern about preservation costs, particularly that the scale of costs is unknown

Digital Culture: Maximizing the Nation’s Investment, 1999. (Suurbritannia digitaalse säilitamise strateegia)

Neljas tees

Kõike ei pea säilitama Dokumentide väärtust tuleb hinnata

USA’s, Kanadas, Inglismaal hävitatakse üle 90% avalikus sektoris loodud või saadud dokumentidest, mujal ca ¾.

Digitaaldokumentide hindamine

Dokument tuleb registreerida Peab olema teada, millised dokumendid

luuakse ja saadakse Dokumendi säilitustähtaeg olgu teada

juba selle loomishetkel Säilitustähtaja möödumisel tuleb dokument

hävitada Dokumendi kontekst ja seos teiste

dokumentidega peab olema tuvastatav

Viies tees

(Info)ühiskond rajaneb pigem usaldusel kui usaldamatusel.

Pressiteade

"7. oktoobril 2002 allkirjastasid Tartu linnapea ... ja Tallinna linnapea ... koostöölepingu e-teenuste ühiseks arendamiseks. Allkiri anti nii paberil kui digitaalselt ja seda võib lugeda esimeseks Eestis antud digitaalallkirjaks".

Dokumendi autentsus

Võimalik tagada erineval moel Lähtuma peab otstarbekusest ja

säilitustähtajast Autentsuse kaal ajas väheneb

Selle pikaajaline säilimine toimub läbi avaliku usalduse arhiivi vastu

Kokkuvõtteks

1. Infoühiskond ei tähenda ainult digitaalse informatsiooni ühiskonda.

2. Infoühiskonna arendamise eesmärgid tuleb väga täpselt läbi mõelda ja neid ei tohi segi ajada vahenditega.

3. Dokumentide pikaajaline säilitamine on praktiline ja mitte teoreetiline küsimus.

4. Ainult väärtuslik teave väärib alalhoidmist.5. Autentsuse tõestamiseks on olemas

mitmeid erinevaid meetodeid, valiku puhul tuleb lähtuda otstarbekohasusest.