Nr 4 (191)

Hind 0,26 €Aprill 2011

Abja lehekülg

KODUKANDIS

Viljandimaa rahvakuns-timeister 2011 auväärse tiitli kandjaks on Hilda Pidim Abja-Paluojalt Abja vallast.

Hilda Pidim on vaatamata oma auväärsele eale, 17. april-lil 2011 täitus tal 80. eluaasta, jätkuvalt energiline ja tegus. Ta on tegelenud rahvusliku käsitöö tegemise ja käsitöö õpetamise ning tutvustamisega. Tema

energiline otsiv loomus on teda saatnud läbi aastate. Erinevad kursused ning õpped-semina-rid on olnud kohaks, kus Hilda Pidim on ennast täiendanud ja täiendab ka praegugi. Need õpped ei ole üksi käsitööalase suunitlusega, vaid hõlmavad ka mittetulundusliku tegevuse, seltside ja kogukonna elu eden-damisega seonduvat. Vabahari-

dusliinis MTÜ Abja Koolituskes-kuses tegutses Hilda Pidim ala-tes selle loomisest 1995. aastal, õpetades rahvuslikku käsitööd. Tema põhjalikest teadmistest ja oskustest on osa saanud sajad inimesed. Kangastelgedel riide ja vaipade kudumine, rahva-riiete valmistamine, tikandite õmblemine – kõik see on olnud Hilda Pidimi rahvusliku käsi-

Viljandimaa Rahvakunstimeister 2011 tiitli saaja ja Mulgi Ukuvakk Eesti Rahva Muuseumis

• Abja gümnaasiumi õpilaste saavutused Viljandi koolide sise-kergejõustiku karikavõistlustel: I koht: Eiko Engelbrecht 50 mtj, Kädy Kampus 50 m jooksus. II koht: Kädy Kampus kau-gus- ja kõrgushüppes, Kätlin Kampus 50 m jooksus, Timo Teearu kõrgushüppes, Jander Heil kuulitõukes ja Hendrik Hunt kaugushüppes.• Rahvusvahelisel lastekirjandu-se päeval, 2. aprillil oli Kristjan Lääts (7. kl) kutsutud Tallinna raekotta vastuvõtule. 19. aastat toimus Sten Roosile pühendatud muinasjutuvõistlus. Kristjan Lääts sai eriauhinnana – aukirja ja raamatud. Juhendaja Silvia Mälksoo.•Abja gümnaasiumi juhtraja autode I etapi tulemused: Super-finaal: I koht Günther Põllumäe, II koht Kevin Raal, III koht Janek - Jürgen Tammai. Standard: I koht Keiro Luik, II koht Günther Põllumäe, III koht Kevin Raal.

Leaderi toetatud projekti „Mulgimaa-Satakunta piirkon-na sõprussidemete loomine“ raames algas viieteistkümne Abja koolinoore kevadvaheaeg reisiga Soome. 18.–20. märtsini toimunud reis sisustati huvita-vate õpitubade ja mängudega. Satakunta noored jagasid ka oma kogemusi tegevusest va-batahtlikena.

Kevadet tervitas paarküm-mend noort matkaga endisesse Abja linavabrikusse. Madis Merdikes rääkis seal, millega vanasti linavabrikus tegeleti.

Euroopa Sotsiaalfondi toel käidi vaheajal uudistamas ka AS Toom Tekstiili Abja vab-rikus. Sama projekti raames kuulutas Abja noortekeskus välja kogukonna arengut toe-tava projektikonkurssi NAF, kus oli võimalik toetada nelja projekti kogusummas 1917,35

eurot. Üks neist oli projekt mängukonsooli Wii Nintendo soetamiseks. 8. aprillil toimus noortekeskuses teabepäev, kus mängu tutvustati ja iga-üks selles kätt võis harjutada. Teabepäeval osales Mulgimaa Arenduskoja tegevusjuht Piret Leskova, kes tõi noortekeskuse-le põllumajandusministeeriumi poolt kingiks toreda maaelu väärtustava strateegia-laua-mängu.

Aprillikuu algus oli noor-tekeskuses külalisterohke. 4. aprillil käisid võõrkeelepäeva raames keskuses oma muljeid jagamas Euroopa vabatahtlike teenistuses osalenud vabataht-likud noored. Meiega kohtusid Tallinnas tegutsevad vabataht-likud Andrea ja Marina Aust-riast. Koos Austria neiudega külastas meid Viljandimaalt Uue-Karistest pärit Janne Jär-

velt, kes töötas vabatahtliku-na Lõuna-Aafrika Vabariigis. Üritus toimus koostöös Anneli Roosaluga.

12. aprillil oli Abja noortel võimalus luua sõprusside-meid Läti noortega, kui noorte- keskust külastasid seitse noort Beverinasest. Siiri Liiva juhen-damisel mängisime huvitavaid mänge. Läti noored käisid ka Kamara ja Mõisaküla noorte-toas.

21 . apr i l l i l külastame Euroopa Sotsiaalfondi toel SAst Abja Haigla ning 29. aprillil korrastame üheskoos noorte ja otsustajatega aktsiooni „Tuuni-me oma kodukohta!” raames noortekeskuse hoovi. Kõik huvilised on oodatud!

EVELi ALLiknoortekeskuse juhataja

Abja noortekeskus sisustas noorte kevadvaheaega

tööalane pärusmaa. Pea pool sajandit on Hilda Pidim osale-nud erinevatel käsitööalastel väljapanekute koostamisel ja näitustel nii Abja-Paluojal kui ka mujal. Rahvakunstimeistrite Koondise UKU ja mitmete nais-seltside ja ühenduste aktiivse liikmena on tema juhendamisel ja otsesel osavõtul osaletud meie esivanemate kultuuripärandi tutvustamisel. Viljandi kodu-käsitöömessi väljapanek „Mis värvi on Abja?“ jpt on saanud hea vastuvõtu. Abja päeva-keskuses on püsiväljapanek ja MTÜ Mulgi Ukuvak rahvusliku käsitöö ostuvõimalus. MTÜ Mulgi Ukuvakk eesmärgid on ajaloolise Mulgimaa kihelkon-dade: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu algupäraste paikkondlike käsitöötraditsioo-nide ja oskuste taaselustamine ja edasiarendamine.

Eesti Rahva Muuseumis toimub näitus, UKU ja Mulgi Ukuvakk, 14 aprillist kuni 29. maini 2011, mille autoriteks ja õpitubades õpetajaks-juhenda-jaks on Eve Kuuse, Hilda Pidim ja Marvi Liina Riid. Näitus on mõeldud tagasivaatena rahva-kunstimeistrite koondise UKU tegemistele ja Mulgi Ukuvakk poolsele rahvusliku käsitööpä-randi tutvustamisele ja eseme-lise kultuuri ilu ja otstarbekuse näitamisele.

ERM näituseprojekt „UKU ja Mulgi Ukuvakk“ on konkursi „Oma Näitus” võidutöö.

PEEtEr rAHnEL Abja vallavanem

Eesti Rahva Muuseumis näituse võidutöö Uku, Mulgi Ukuvakk avamisel. Väljapaneku autorid paremalt Hilda Pidim, Eve Kuuse ja Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht Piret Leskova.

14. märtsil tähistasime ema-keelepäeva traditsioonilise luu-lekonkursiga. Oma etlemis- oskust näitasid enamus lastest. Tänuväärne oli see, et toredad luuletused olid neile otsinud ja selgeks õpetanud emad ja isad. Kevad tuli meile rõõmsa mängupeoga. Lapsed laulsid nii talvest kui ka kevadest. Karu oli talveunest ärganud ja meie laste-perega mängima tulnud. Küll oli

lusti ja lõbu, kui Karu-Ott lapsi püüdis. Pärast mindi vaatama, kas kevad on ikka õue ka jõudnud.

Muinasjutunädalal kohtusime Abja raamatukogu töötaja-tega, kes tutvustasid värskelt ilmunuid raamatuid ja lugesid neist põnevaid jutte. Vahelduseks rääkisid lapsed, missugused raamatud neile meeldivad. Sellel nädalal jutustasid õpetajad tavapärasemast rohkem muinasjutte ja lapsed joonistasid lem-miktegelastest pilte.

Märtsi lõpus toimus Abja kultuurimajas kooliteatrite päev. Meie käisime vaatamas Abja näiteringi etendust „Nukitsa-mees”.

kErSti künnAPuu

Mida põnevat tegime märtsikuus Abja lasteaias

Kooliuudised

Lapsed uurimas, kelle jäljed on lumel.

4.–8. aprillil toimus meie koolis võõrkeelte nädal. Es-maspäeval käisid oma kogemusi jagamas vabatahtlikud Austriast ja ka üks eesti neiu, kes tegi sama tööd Lõuna-Aafrikas, Kaplinnas. Teisipäeval osalesid 6.–12. klasside õpilased vene keele viktoriinil, kus oli vaja kasutada oma üldteadmisi Venemaa kohta. Parimad gümnaasiumi arves-tuses olid: I - Alina Mihailova; II - Diana Katry Kornis; III - Ida Rahu. Põhikooli arvestuses: I - Janne Kalda ja Meelika Rauba; II - Mari Kask; III - Ly Metsaroos ja Grethel Seegel. Neljapäeval toimus õpilaste juba traditsiooniks saanud kontsert. Kõlasid laulud ja luuletused inglise, saksa ja vene keeles. Üllatusesinejaks oli õpetaja Endel Purju.

Tänapäeva multikultuurses ühiskonnas on väga vajalik osata võõrkeeli. Ma arvan, et meie ettevõtmised aitasid seda teadvustada.

AnnELi ruuSALu vene keele õpetaja

Võõrkeelte nädal Abja gümnaasiumis

MTÜ Abja Kultuurisepad korraldab 7. mail kell 9.00–14.00 Abja turuplatsil ja Tiigi tänaval kevadlaada. Kauplema oodatakse istikute, taimede, käsitöö,

omatoodangu ja vanakraamiga.

Kauplejatel registreeruda tel 53 314 620 või e-posti aadressil:

kultuurisepad@gmail.com

KevAdlAAT

Viive Niinemäe foto.

2 Abja lehekülg

AbjA VALLAVALitSuS Abja Vallavalitsus 29.03.2011 toimunud istungil:• määrati Abja vallas Abja-Paluoja linnas Kastani 1 asuva katlamaja aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ca 2,44 ha ja maa sihtotstarbeks tootmismaa;• määrati Abja vallas Laatre külas asuva Laatre Piiripunkti maaük-suse nimeks Piiripunkti ja maa sihtotstarbeks elamumaa;• andis nõusoleku avaldajale korraldatud jäätmeveo tingimuste muutmiseks;• maksti sotsiaaltoetust märtsikuu eest lastele ja peredele 4 taot-lejale kokku 492.98 eurot; raske- ja sügava puudega inimestele 6 taotlejale 128.38 eurot; puudega lapsele 6 taotlejale 345.41 eurot.• määrati hooldaja ühele isikule;• anti luba Abja Õpilasmaleva läbiviimiseks 2011 aastal. Õpilasma-lev viiakse läbi Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse territooriumil ühe vahetusega 06.07–19.07.2011.• peremehetu ehitisena võeti arvele Laatre külas asuv Laatre laut ning määrati vara hooldajaks Abja Vallavalitsus.• kaks isikut pandi sotsiaalkorteri taotlejate järjekorda;• rahuldati MTÜ Kodukuru taotlus ja eraldati projekti „Mulgimaa võlu ja valu“ kaasfinantseeringuks 100 eurot;

AbjA VALLAVOLikOGuS Abja Vallavolikogus 24.03.2011 toimunud istungil:• võeti vastu Abja valla jäätmehoolduseeskiri;• anti Abja Vallavalitsusele volitus maa-ala ostmiseks, mis on vajalik Abja kalmistu teenindamiseks;• võeti vastu otsus Kamara külas asuva Kamara katlamaja aluse maa ning selle teenindamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse taotlemiseks;• võeti vastu ostus Kamara küla endise katlamaja hoone võõran-damiseks peale kinnistusse kandmist suulisel enampakkumisel alghinnaga 2200 eurot. • võeti vastu otsus Saare kinnistul Abja-Vanamõisa külas asuvas elamus korterite 1, 2, 3 võõrandamiseks nende praegustele oma-nikele;• võeti vastu otsus Laatre Piiripunkti kinnistu võõrandamiseks alghinnaga 2000 eurot.

Abja Vallavalitsuse protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

OMAVALitSuSkrOOnikAt

Abja kultuurimaja väikses saalis avatud MTÜ Virtuaalne Foto näitus „Penuja kirik fotodel“.28. aprillil kell 17.00 eakate klubi Meelespea peoõhtu üllatustega. 29. aprillil kell 10.00 - 12.00 tulekustutite kontroll ja tutvustus. 3. mail kell 19.00 Vana Baskini Teatri etendus “Vale- detektor”. Pilet 10 €, soodusega 8 €.8. mail kell 11.00 emadepäeva tähistamine. 19. mail kell 17.00 eakate klubi Meelespea peoõhtu.

jooksev info kultuurimaja kodulehelt www.abjakul-tuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

Abja kultuurimaja tegemised aprillis-mais

27. aprillil kell 17.00 Abja raamatukogu lugemissaalis Kalle Gastoni raamatuesitlus ,,Ma olin pastor ehk PÜHA (T)ÖÖ“.

Rahvusvaheline pitbike’ide maastikusõit õunaaias

7. mail algusega kell 12 toimub Abja-Paluojal, gümnaasiumi õunaaias rahvusvaheline pitbike’ide maastikusõit, mille korraldab Abja tehnikaring.

Võistlustele on eelkõige oodatud kõik need võistlejad, kes tavaliselt ei julge suurvõistlustest osa võtta, kuna nende positsioon ja oskused ei ole kõige paremad.

Oodatud on ka need võistlejad, kes tahavad sõita just tehniliselt võrdsete ratastega, sest siis tulevad välja võistleja füüsilised kui ka vaimsed oskused.

Supersõidust võtavad osa kuni 3-rattalised tänavasõidu mootorrattad võimsusega kuni 125 cm³ (võrrid, mopeedid, rollerid, minskid, ja muidugi isetehtud liikurid).

Toetame ühiselt noortega tegelemist!Tarmo Raba

Abja tehnikaringi juhendaja

Viljandi haridusmessi raa-mes toimus 7. aprilli õhtul Vil-jandi spordihoones spetsiaalselt ehitatud laval järjekorras kuues “Viljandimaa Noortebänd 2011”. Meie kooli õpilastest koosnev ans Murdlaine osales sellel konkursil juba kolmandat korda. Konku-rentsi meie bändile pakkus veel 7 noortebändi. Tänu eelnevale kogemusele ja meie fantasti-

listele fännidele oli lavanärv kadunud ja esinesime mõnuga ning nautisime lava, publikut ja iseenda mängu. Žürii koos-nes mitmest Eesti Superstaari 2009/2010 aasta finalistist, Vil-jandi muusikakooli õpetajast ja teistest oma ala tundjatest. Samal ajal kui žürii tegi kok-kuvõtteid, esines eelmise aasta parim noortebänd Oak Tree, kes

tegi väga head muusikat ja näi-tas kõrget taset. Lõpuks kui oli aeg teatavaks teha tulemused, tuli meil ikka närv sisse küll. Meie bändi saksofonist Triin Kask tunnistati teist aastat järjest parimaks instrumentalistiks. Ja siis esikolmik: kolmas koht Fat Fret, teine koht Murdlaine ning parim noortebänd aastal 2011 RaudRaev. Murdlaine sai teise

koha eest Stanford Music poolt 60 € kinkekaardi ning igaüks sai Viljandi rockfestivali Rock Ramp 2011 vabapääsmed. Suur tänu meie juhendajatele – Ants Läätsele ja Endel Purjule!

MAriAH-tHErESA turbEL ja GErit

PõLLuMäE

Laupäeval, 16. aprillil toi-mus Abja kultuurimajas Abja, Karksi-Nuia,, Kilingi-Nõmme ja Ruhja muusikakoolide tore koosmusitseerimine, mis kandis ühisnimetust „Ansamblimuusi-ka päev“. Idee korraldada ühine muusikakoolide ansamblite päev tuli Abja muusikakoolilt.

Päev täis muusikat kulminee-

rus ühiskontsertiga, kus kõlasid erinevad ansamblikoosseisud. Abja muusikakooli esindasid noored akordionistid, ansambel Murdlaine ja ansambel Tremolo. Kilingi-Nõmme muusikakoolist esinesid ansambel Omas Mah-las ja akordionistide ansambel. Karksi-Nuia muusikakooli esin-das ansambel Valsist Rokini.

Suurima esindusega oli kohal Ruhja muusikakool: tütarlaste lauluansambel, flöödiansam-bel, viiuliansambel, saksofo-ni- ja trombooni ansamblid ja puhkpillikvintett. Kahetunni-ne ühiskontsert kulmineerus ühisorkestri esinemisega, mis täitis terve maja meeldivate puhkpillihelidega.

Kuna ühiskontsert läks igati korda, otsustati muuta see tra-ditsiooniliseks ühisürituseks, mis hakkab toimuma igal aastal aprillikuus. Järgmise ansambli-muusika päeva korraldab Ruhja muusikakool.

HEiki VunGiAbja muusikakool

Abja kultuurimajas kõlas ansamblimuusika

Murdlaine murdis ja lainetas taas

MÄLESTAMEMEINHARD LINA

10.05.1934 – 16.03.2011

LINDA LIPPASAAR 04.01.1937 – 21.03.2011

URVE VARIK 28.04.1940 – 30.03.2011

10. korda toimus üle-eesti-line koolide võrkpallivõistlus Sadolin Cup segavõistkon-dadele. Veebruari lõpus pee-ti kahel päeval pingelised võrkpalliheitlused Viljandis, kus osales Abja gümnaasiumi segavõistkond ja tuli 17 võist-konna hulgas väga tublile 2. kohale. Võistkonnas märgiti eripreemiaga ära Kätti Allik, Kätlin Metste ja Timo Tee-aru. Lisaks neile kuulusid

võistkonda Kädy ja Kätlin Kampus, Desiree Reva ja Tavo Taim. Võistkonda kuuluvad tüdrukud on võrkpalli harju-tanud pikka aega, mõned neist rohkem kui 5 aastat. See oli ka võistkonna mängupildis hästi näha. Mängijad tegutsesid osa-valt ja vastase mängus olevaid puuduseid ära kasutades.

1. koha saavutas Iisaku gümnaasium ja 3. koha Jõhvi gümnaasium. Viljandimaa

Abja gümnaasiumi segavõistkond saavutas II koha

ALEKSANDER GUL ARNOLD URB AUNI ŠTŠIPLETSOVA SALME RUMMI ANTS ALLIKSAAR MAI PEHME MAIE JÜRISSAAR JUTA PAJU ANNE KEKIŠEVA

ALIDE TAMMOJA HELMI KURNAU MIHHAIL KOVALJOV HELJU KALAM LAINE PÄRN EHA TATS META HAAMER ELGA KANGUR PAUL PÄRNOJA

908888868682818180

757575757575707070

Üleskutse Abja gümnaasiumi ümbruse heakorratöödele!

Ootame kõiki huvilisi: lapsevanemaid, õpilasi, koolitööta-jad, vilistlasi ja teisi, kes hoolivad kaunist kooliümbrusest osa võtma heakorrapäevadest 27. aprillil kell 15.00 ja 30. aprillil kell 11.00. Kaasa võtta rehad. Abikäsi vajatakse ka okste lõikamisel kooli õunaaias, tulla koos oma tööriistadega.Osavõtjatele kohapeal soe jook. Tulla võite kogu perega!

Kontaktisik Riin Laeneste, tel 528 3663.

PARAndAme veAEelmises lehes ilmunud artiklisse „II Mulgi Suusamaraton edukalt toimunud“ on sattunud esikolmiku nimedesse. viga. Õige võitja oli Kaidar Hussar. Järgnesid Eero Antons ja Martin Nassar. Vabandame!

Võrkpall on võrratu!

mobiilne nõustamine mOBI 2011Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine ehk MOBI tiirleb maakondade kaugemates kohtades ning paikades, kus tööpuudus on kõige suurem. 6.mail 2011 kell 10.00 kuni 13.00 oleme Abja päevakeskuses. Jutuks tuleb põhiliselt kohaliku tööturu olukord, tööotsingualased küsimused, kohalikud võimalused ettevõtluseks, tööturuteenused ja -toetused. Soovijad saavad ka individuaalset karjäärinõustamist. Vestlusringis saab koos kohaliku omavalitsuse ja töötukassa esindajatega arutada, mida saaksime teha selleks, et tööotsijad oleksid töö leidmisel edukamad, kuulata, kuidas teistel on töövestlustel läinud ja kuidas on keerulises majanduslikus olukorras hakkama saadud. Võimalusel tulevad rahvaga kohtuma ka tööandjate esindajad. Koos nõu pidades võivad tulla sellisedki mõtted, mille peale üksi ei tulekski. Lähemat teavet MOBI toimumise kohta saab vallavalitsusest või töötukassa Viljandimaa osakonnast. Ootame kõiki huvilisi kuulama ja nõu pidama!

Rohkema rahva korral kultuurimaja väikeses saalis.

Olete OOdatud Raamatu esitlusele

koolidest said Kitzbergi güm-naasium 11. koha, Paalalin-na gümnaasium 13. koha ja

Jakobsoni gümnaasium 16. koha.

AnnELi rOOSALu

Õnnitleme eakaid hällilapsi

3Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Õpilased külastasid kodutute loomade varjupaika

Halliste põhikooli õpilasesinduse liikmed külastasid ap-rilli algul Viljandi kodutute loomade varjupaika.

Loomade varjupaigas oli väga palju kasse ja koeri, keda oli kurb vaadata. Kõik nad ootasid, et neid silitatakse, nendega räägitakse. Vabatahtlikuna töötav neiu kõneles, milline on tema päevatöö varjupaigas.

Meie õpilased leidsid kiiresti omale lemmikud: kellega räägiti, keda võis paitada. Väga suurt huvi pakkusid koerakut-sikad, kes olid nii väikesed, et neid sai piiluda ainult aknaklaasi tagant. Tüdrukute ühine arvamus oli, et see külastus ei jää neil viimaseks. Lubati kindlasti tulla tagasi koertega jalutama ning näidata neid armsaid neljajalgseid ka oma vanematele.

Juba sügisel alustasid kooli õpilasesinduse liikmed mihkli-päeva laadal vabatahtlikku raha kogumist kodututele koertele kuivtoidu ostmiseks. Nüüd oli neil sellest hea meel.

MiLVi kuLLHalliste põhikooli õpetaja

Annika Veidenbergi eestvedamisel toimunud maarahva-peol 2. aprilli õhtul Abja kultuurimajas oli meelt lahutamas veerandsada inimest.

Seekordset osalejate hulka ei anna võrrelda aastatetaguse tippajaga, mil peolauad kaeti kaugelt enam kui sajale inimesele. Annika Veidenbergi sõnul oli mõni peole tulija olnud sunnitud veel viimasel tunnilgi ära ütlema. Ent niivõrd tähtis polnudki peoliste arv, vaid tõik, et need, kes tulid, toreda õhtuga rahule jäid. Tantsupõrandal mahtus lahedalt keerutama ansambli Lycille lugude saatel, vahelduseks korraldas lõbusaid mänge ja teritas kohvilaudades pitsat ja kringlit mekkinud peoliste vaimu sümpaatne õhtujuht Sulo Särkinen.

Kauaaegne maarahvapidude hing Annika Veidenberg tänas lõhnava kevadise lillekimbuga peol osalenud Abja endist maa-rahvapidude staažikat korraldajat Helgi Silda, samuti tänas ta pidu jätkuvalt toetavaid piirkonna omavalitsusi.

Viljandimaa Omavalitsuste Liitu juhtiv ning Mulgimaa Aren-duskoja juhatusse kuuluv Paistu vallavanem Ene Saar avaldas oma peo algul peetud tervituskõnes usku, et rahvas hakkab siiski kõigele vaatamata maale tagasi tulema. Ta andis ka teada, et Mulgimaa Arenduskoja toel on algatamisel projekt eesmärgiga hakata tulevikus sügiseti piirkonna viie omavalitsuse maarahva ühispidusid korraldama.

MEELiS SõErd

KODUKANDIS

Mõisakülas 30. märtsil toimunud infopäeval jagasid kohalikele ettevõtjatele ka-sulikku teavet Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja kaarel Lehtsalu ja Eesti töö-tukassa Viljandimaa osakon-na juhataja Merit Laan.

Sissejuhatuseks tõdes Kaarel Lehtsalu muuhulgas, et Euroopa probleemiks on elanikkonna vananemine ja uute väärtuste loojate hulga vähenemine. Eesti sisemajan-duse koguproduktis suureneb pisut tööstuse ja väheneb põl-lumajanduse osa. Palgatööta-jatest mehed teenivad naistest rohkem. Uute äriühingute asu-tamine Eestis ja Viljandimaal on langustrendis. Tulumaksu laekumine maakonnas on ha-kanud tänavu veidi kasvama, olles Mõisakülas jaanuaris-veebruaris 39 € elaniku kohta.

Üksikasjalikult kõneles Lehtsalu alustatavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele pakutavatest koolitus- ja toe-tusvõimalustest, soovitades lasta alustajatel oma äriplaan kindlasti spetsialistil aren-duskeskuses või mujal üle vaadata.

Elavas keskustelus vastas konsultant ettevõtjate küsi-mustele. Näiteks UnoLight OÜ omanik Uno Suurmets tundis huvi kohapeal keevi-tajate koolitamise võimaluste vastu.

Merit Laan andis esmalt ülevaate tööhõive suundu-mustest maakonnas, tõde-des et niipalju kui tuleb uusi töötuid arvele, neid ka arvelt läheb – 50-70 inimest nädalas. Märtsi alguseks oli töötuid 8,4 % tööealisest elanikkon-nast, neist mehi veidi enam

kui naisi. Ligi viiendik töö-tuist saab töötutoetust, mis on 3,81 € päevas. Vabu töökohti maakonnas praegu on ja suvel lisandub neid ajutiste tööde näol veelgi.

Laan jagas ettevõtjaile ka-sulikke näpunäiteid tööproovi, palgatoetuse, praktika kor-raldamise jne küsimustes. Ta soovitas nii tööandjaid kui ka töötuid tutvuma internetis igakülgset infot pakkuva Eesti Töötukassa iseteeninduspor-taaliga. Töövahenduse ladu-samaks korraldamiseks ärgitas Laan tööandjaid töötukassaga aktiivsemalt läbi rääkima.

Puit ja Mööbel OÜ juht Kristo Subi sai Merit Laanelt teada, et Mõisaküla töötute üldnimekirja, kust ta saaks omale sobivaid töötajaid va-lida, keelab töötukassal talle andmast isikuandmete kaitse

seadus. Küsida oli mõndagi ka Uno Suurmetsal ja MT Mõisaküla OÜ juhatajal Vitali Kanguril.

„Teist korda poleks vaja enam tulla,“ jäi infopäeval pa-kutuga rahule Uno Suurmets. Kristo Subi pidas oluliseks, et juhatati, kust konkreetsete kü-simuste puhul nõu otsida.

„Osalejate hulk polnudki nii tähtis kui huvi ja aktiiv-sus, mida oli piisavalt,“ sõnas kokkuvõtteks infopäeva init-siaator Kaarel Lehtsalu.

„Tänu teile elab ka oma- valitsus,“ tunnustas ettevõtjaid infopäeval osalenud Mõisa-küla linnapea Ervin Tamberg, kes pidas infopäeva linna arenguks vajalikuks.

MEELiS SõErd

Oma aktiivsusega silma paistvad Halliste valla mit-tetulundusühingud tegid 6. aprillil rimmu rahvatoas kokkuvõtteid eelmisest aas-tast ja seadsid edasisi sihte.

Kohtumist juhtinud Hal-liste vallavanem Andres Rõi-gas tõdes, et valla MTÜ-d olid läinud aastal projektide kirjutamisel aktiivsed. Kokku rahastati projekte, millest mõned olid rahastusotsuse saanud juba 2009. aastal, 5 151 382 krooni ulatuses. Valla kaasfinantseering neile oli 610 749, 41 krooni. Selle sees on ka vallavalitsuse poolt elluviidud või –viidavad projektid.

Möödunud aastal saab suuremateks projektipõhis-teks ettevõtmisteks pidada

Uue-Kariste ja Halliste rah-vamajade katuste vahetamisi, Halliste veepuhastussead-mete paigaldamist, Halliste rahvamaja vee- ja kanali-satsioonisüsteemi rajamist, jõusaalivarustuse soetamist, Halliste Jahiseltsile kuuluva loodusmaja remonti ja Rim-mu rahvatoa renoveerimist.

Tänaseks rahastust leid-nud investeerimisprojektides on olulisemad Vana-Kariste seltsimaja renoveerimine, Õisu aleviku veepuhastus-seadmete paigaldamine ja infotahvlite ning viita-de paigaldamine kogu valla territooriumile. Lisaks on esitatud kokku projekte nii mittetulundusühingute kui vallavalitsuse poolt erineva-

tesse meetmetesse mitmesaja tuhande euro eest.

Vallavanem kutsus MTÜ-sid osalema juunis-juulis Üle-mistel toimuvatel Mulgi kuu jm üritustel. Põgusalt tutvus-tati Mulgi Kultuuri instituudi tulevikuprojekti „Unustatud Mulgimaa“.

Vana-Kariste külaseltsi liider Merle Hüva tänas valda, kes on oma MTÜ-sid toetanud väga hästi. MTÜ-dele edukat edasist projektikirjutamist soovinud Andres Rõigas pi-das seda loomulikuks, sest kui vallas poleks tegusaid MTÜ-sid, oleks ka miljonid jäänud sinna tulemata. MTÜ-de tublidust nimetas ta ka üheks põhjuseks, miks Hallis-te vallas teiste Mulgimaa oma-

valitsustega võrreldes elanike arv viimasel viiel aastal suhte-liselt stabiilne on püsinud.

MEELiS SõErd

Külaedendajad kohtusid nõupäeval Rimmus

Maarahvas pidutses Abjas

Abja 4H noorteühingu A.n.O. Liikmed Marike kiivit ja Carmen raal tutvustasid märtsikuus Mõisaküla lasteaia mudilastele meie põldudel kasvatatavaid vilju.

Marikesel ja Carmenil olid kaasas kimbukesed kõigi viljade näidistega. Selleks, et põldudel kasvavad rukis, nisu, oder, kaer ja raps lastele paremini meelde jääksid, värviti paberile joonistatud vilju ja püüti ära arvata, mida millestki valmistatakse. Mõnigi mudilane üllatas oma teadmistega. Mängiti ka toredaid mänge.

Samasugune üritus Eesti 4H noorteorganisatsiooni õpiprog-rammi „Maal on vahva“ raames toimus jaanuarikuus ka Abja lasteaias. Aasta tagasi tutvustasid Marike ja Carmen lasteaialastele taluloomi.

EVELi ALLik

Noorteühing tutvustas mudilastele teravilju

Paastukuu 3. päeval oli uue-kariste raamatukogus luulehuvilistel tore võimalus kohtuda Viljandimaa luule-klubiga Valguseoks.

Kitsuke raamatukoguruum sai hetkega rahvast täis, ent, nagu öeldakse, häid lambaid mahub ühte lauta palju. Ter-vituseks said sõna klubi pre-sident Jüri Tamtik ja, nagu nad ise naljatlevalt ütlesid, peaminister Maie Perve.

Edasi tutvustasid luule-tajad nii ennast kui ka oma

loomingut, esitades vähemalt kaks luuletust. Kuulajate rõõ-muks sai nii mõnegi autori värsisepistusi rohkem nautida, sest huvitavaid ja heatasemeli-si värsse on kõigil palju.

Nagu neile juba traditsioo-niks saanud, esineti tähesti-kulises järjekorras. Esimesena sai end tutvustada Veronika Ariva, seejärel Hilda Kaljula, kes vaatamata vanusele nägi välja väga nooruslik. Tema esituses kõlas ka paar laulu. Edasi Reet Oidermaa, Antu

Ott, Maie Perve, Jüri Tamtik ja Ülo Alo Võsar.

Selline luule ettelugemine autorite endi poolt on väga tore, sest kes siis rohkem os-kakski lihtsatele ridadele elu sisse puhuda, kui mitte looja ise. Kõigil oli ka pajatada mi-dagi toredat nii oma elust kui ka loomingust ja, nagu kuulda saime, ainest värsiridade loo-miseks on piisavalt palju.

Ühises kohvilauas viibides said kuulajad esitada luule-klubi liikmetele küsimusi. Jäi

kõlama mõte, et luule pole eriti populaarne, ent sellised sü-damlikud kohtumised peaksid küll taolise arvamuse ümber lükkama.

Kuigi õues oli sompus ilm, siis raamatukogu oli täis päikest ja soojust. Aitäh küla-listele meeldiva pärastlõuna eest ja soovime neile pikka loometeed.

AnnE järViS

Luuleklubi Valguseoks rõõmustas uuekaristelasi

Ettevõtjad said teavetHuviga kuulasid Mõisaküla ettevõtjad infopäeval Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laane (paremal) selgitusi.

Viimaste aastate maarahvapidude hing Annika Veidenberg (paremal) tänas lilledega pidude mõtte kunagist algatajat Helgi Silda.

Neile tutvustatud viljade pilte said Mõisaküla lasteaia mudilased ise paberil värvida.

Halliste valla külaedendajad koh-tusid nõupäeval varakevadises Rimmus, kus kohalikud seltsid on külakeskuse heaks viimastel aasta-tel palju ära teinud.

Meelis Sõerdi foto.

Meelis Sõerdi foto.

Meelis Sõerdi foto.

Eveli Alliku foto.

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Eesti iluvõimlemise Lootuste karikavõistluste teisel etapil 26. märtsil Narvas tegi Viljandi spordikooli esinduses edukalt kaasa Halliste põhikooli õpilane Liisi Vister. Tugevaimas ehk A-grupis sai Liisi 1998. aastal sündinute arvestuses esikoha rõngakavas, oli 3. palli-, 4. kurika- ning 5. lindikavas.

KorvpallHalliste valla külade vaheli-

sel korvpalliturniiril 10. aprillil Halliste võimlas olid võidukad Halliste naised ja Õisu mehed.

Kahe naiskonna mõõduvõt-mises oli Halliste naiskond (Pille Kommer, Anneli Roosalu, Mari Kahu ja Marju Leškina) parem külalisvõistkonnast Abjast. Kuue meeskonna vahelise turniiri võitis Õisu (Ahto ja Allan Leiaru, Madis Sõmer ja Rainar Kõiv). Järgnesid Halliste, külalisena Abja, Rimmu, Uue-Kariste ja Vana-Kariste. Parimateks mängijateks tunnistati naistest Mari Kahu ja meestest Allan Leiaru.

Turniiri korraldamist toetasid Halliste vald ja OÜ Vana Maja Sõber.

MAikEr rEiMAnn

Halliste valla meistrivõistlustel jõutõstmises 3. aprillil Halliste põhikooli jõusaalis oli talvel kogutud sportlikku vormi proovimas kümme võistlejat.

Ainuke naisvõistleja Kristiina Purju kogus kolme alaga 192,5 kg, saades selle eest 232,9 punkti. Noortest (14-18-aastased) võitis üllatulikult Karl Kask isikliku rekordiga 325 kg ( 245,05 p). Teine oli Madis Tellis 292,5 kg (240,1 p) ja kolmas Kevor Reva 235 kg (182,59 p). Seenioridest (19-39-aastased) võitis Argo Kangur 365 kg (269,37 p) Viljar Semjonovi 420 kg (254,1 p) ja vanameister Margus Karu 305 kg (190,6 p) ees. Punktitabeli alusel osutusid kolmeks paremaks meesvõistlejaks Argo Kangur, Viljar Semjonov ja Karl Kask.

VELLO AuS

Sangpommi tõstmineHalliste valla meistrivõistlused sangpommi tõstmises (vasaku

ja parema käega ilma puhkepausideta) toimuvad 8. mail kell 12 (kaalumine kell 11.30-11.40) Halliste jõusaalis. Eelregistreerimine kuni 30. aprillini jõusaalis või tel 5378 8949.

KÜSIMUS-VASTUS

MÄLESTAMEUUNO LUNTER

10. X 1936 – 20. III 2011MALLE LAGE

16. III 1943 – 20. III 2011 Halliste Vallavalitsus

Halliste vallavolikogu• (16. III) kuulas ära Abja-Paluoja päästekomando pealiku Enno Liiberi ettekande komando 2010. aasta tööst;• otsustas garanteerida 2011. aastal Halliste valla osalemise hajaasustuse veeprogrammis summas 3196 €;• kuulas ära vallavanem Andres Rõigase ettekande valla elamu- ja kommu-naalmajanduse ning valla hoonete olukorrast;• kinnitas vallavolikogu 2011. aasta tööplaani, mida tutvustas volikogu esimees Rein Tarkus.

Halliste vallavalitsus• (9. III) kinnitas märtsis hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 536,76 €, puudega laste hoolduseks 306,72 € ja vanurite hoolduseks 230,04 €;• (30. III) kinnitas märtsi toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 3868,99 €;• tegi muudatusi Halliste Põhikooli võimla ja jõusaali kasutamise hinda-des;• kehtestas liikumispiirangu Halliste vallale kuuluvatel ning avalikus kasu-tuses olevatel teedel alates 4. aprillist kuni teede täieliku taastumiseni üle 8-tonnise tegeliku massiga mootorsõidukitele;• kinnitas õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta 2011. aastal Halliste põhikoolis 111 € kuus. Kinnitas koolieelse laste-asutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppeva-hendite kulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta 2011. aastal Õisu lasteaias 194 € kuus ning Halliste lasteaias Pääsuke 186 € kuus.

Mõisaküla linnavolikogu• (17. III) määras Mõisaküla linna 2010. aasta majandusaasta aruande audi-teerijaks audiitor Indrek Kruhbergi;• kuulas ära Mõisaküla noortejuhi Kaja Õiguse ülevaate linna noortetoa tegevusest;• võttis kolmandal lugemisel vastu Mõisaküla linna 2011. aasta eelarve, mille kogumaht on 1 034 180 €, reservfond 22 121 € ja 2010. eelarveaasta rahaliste vahendite lõppjääk 23 184 €;• võttis vastu Mõisaküla linna jäätmehoolduseeskirja;• arutas esimesel lugemisel Mõisaküla linna eelarvest tegevustoetuse andmise ja projektides osalemise ning projektitoetuste kaasfinantseerimise korda;• kuulas ära volikogu esimehe Jorma Õiguse info linna ametiisikute majan-duslike huvide deklaratsioonide esitamise kohta.

Mõisaküla linnavalitsus• (21. II) eraldas linna eelarvelistest vahenditest 127 € Spordiselts Ülo MTÜ-le sportlaste osalemiseks Eesti meistrivõistlustel tõstmises;• määras ja maksis välja veebruarikuu toimetulekutoetuse 15 taotlejale summas 1804,79 €;• (8. III) andis ehitusloa Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R. MTÜle kooli viilhalli rekonstrueerimiseks;• maksis taotlejale eelarvelistest vahenditest 75 € toetust hädavajalikeks kulutusteks;• (22. III) otsustas sõlmida kindlustuslepingu If P&C Insurance ASiga Mõisaküla linna omandis olevate Sihveri tn 4, Kiikre tn 13 ja 15, Pärnu tn 39 (2 hoonet), Vabriku tn 6 ja 10 ning Õhtu tn 7A asuvate hoonete kindlustamiseks kogusummas 778,79 €;• kehtestas Mõisaküla linna raamatukogu teenuste uue hinnakirja järgmiselt:koopiate tegemine: A4 ühepoolne leht – 0,13 €, A4 kahepoolne leht – 0,19 €;printimine: A4 1 lk – must-valge tekst 0,13 €, värviline tekst 0,32 €; värviline pilt A4 1 lk – 0,96 €; skaneeritud dokumendi saatmine e-postiga – 0,64 €.Raamatukogu poolt kehtestatud teaviku tagastamise tähtaja ületamise eest on viivis 0,06 € iga viitpäeva eest ühe teaviku kohta;• eraldas linna eelarvelistest vahenditest tegevustoetust 1278,24 € Annor Group OÜ-le linnasauna majanduskulude katteks;• sõlmis koostöölepingu vanade rehvide kogumiseks Eesti Rehviliit MTÜ-ga;• andis linnavalitsusele loa noortemaleva korraldamiseks Mõisakülas 6.-19. juunini;• kiitis heaks Mõisaküla linna osalemise piirkondlikus jäätmeveo ühis-hankes;• määras ja maksis välja märtsikuu toimetulekutoetused summas 1670,52 € kokku 16 taotlejale;• (5. IV) piiras ajutiselt alates 9. aprillist kuni teede täieliku tahenemiseni üle 8 tonnise registrimassiga sõidukite ja autorongide liiklemise Mõisaküla linnas Karjamaa, Kiikre, Soo ja Koidu tänaval;• andis ehitise osa tähtajatu kasutusloa Eveli Ilusalong OÜ-le Pärnu tn 30 korteri nr 2 kasutamiseks äripinnana;• eraldas Eveli Ilusalong OÜ-le 639 € alustava ettevõtja starditoetust aadressil Pärnu tn 30-2 põhitegevuse (juuksuri- ja iluteenused) alustamiseks;• andis linnavalitsusele ehitusloa Aia tn 8 ja Posti tn 6 asuvate linnavarast maha kantud tühjade varisemisohtlike elamute täielikuks lammutami-seks;• eraldas Kodukuru MTÜle linna eelarvelistest vahenditest 65 € projekti „Mulgimaa võlu ja valu“ kaasfinantseerimiseks;• otsustas korraldada lihtmenetlusega hanke Mõisaküla linna Pärnu tn vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks, moodustades selleks korralduskomisjoni linnapea Ervin Tambergi juhtimisel;• maksis kahele abivajajale toimetulekutoetuse vahenditest täiendavat sotsiaaltoetust kokku 200 €.

OMAVALitSuSkrOOnikAt

Juunikuus korraldatakse Mulgimaa turundamise projekti “Ilus Mulgimaa” raames Ülemiste Kaubandus-keskuses mulgi kuu.

Projekti, mille üldeesmärk on Mulgimaa kui väga hea elamis- ja suvituskoha tutvustamine Eesti suuremate linnade elanikele, on koostanud ja veab Aivo Ülper. Tegemist saab olema väga hea Mulgimaa reklaamüritu-sega, kus ei puudu näitused, näitus-müügid, tegevused lastele ja lastega, erinevad esinemised ning õnneloos, milles iga loos võidab.

Õnneloosi auhindadeks on oodatud nii Mulgimaale iseloomulikud esemed kui ka tegevused, mis toovad turisti Mulgimaale (näiteks majutus kahele, lõunasöök, giiditeenus, saunaõhtu suitsusaunas, simmani korraldus jne). Peaauhinnaks pakkus Kristel Habakukk tema enda poolt võitja mõõtude järgi valmistatava mulgi kuue. Mida rohkem ja erinevaid teenuseid ning esemeid on asjahuvilistel võimalus võita, seda enam saame reklaamida Mulgimaa erinevaid firmasid, MTÜsid ja looduskauneid kohti.

Palun kõikide kaasabi õnneloosi korraldamiseks.

kAi kAnniStuKarksi valla

kultuurikeskuse juhataja

Mõisaküla linnavalitsus korraldab linna üldplaneeringu koostamiseks arengustrateegia arutelu 12. mail 2011 kell 14 lin-navolikogu istungite saalis.

Mõisaküla linnavolikogu 17. novembri 2005 otsusega nr 45 ja 23. novembri 2006 otsusega nr 32 algatati vastavalt Mõisaküla linna üldplaneeringu koostamine ja linna üldplaneeringu kesk-konnamõjude strateegiline hindamine. Üldplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Mõisaküla linnavalitsus.

Üldplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hin-damise algatamise otsused on kättesaadavad Mõisaküla linna kodulehel www.moisakyla.ee.

Mõisaküla linnavolikogu võttis 17. märtsil vastu linna 2011. aasta eelarve kogumahu-ga 1 034 180 eurot, mis ületab eelmise aasta oma 19 protsendi võrra.

Tähtsaimaks investee-ringuks on eelarves linnale vee- ja kanalisatsioonisüstee-mi ehitamine, millest tänavu peaks valmima esimene etapp maksumusega 191 757 eurot. Põhiosa sellest rahast saadak-

se keskkonnainvesteeringute keskuselt, Mõisaküla linna omaosalus on 38 351 eurot.

Suveaia laululava ehita-miseks sai linna kultuuriselts eelmisel aastal PRIA-lt 59 950 eurot. Tänavu tehtava töö heaks lisab linn omalt poolt 6661 eurot.

Mõisaküla lasteaia mängu-väljaku uuendamiseks kulub tänavu 13 962 eurot. Sellest 11 867 euro suurust toetust

taotleb linn regionaalsete in-vesteeringutoetuste andmise programmist ja 2095 euro ula-tuses panustab ise omafinant-seeringuna.

Vajalikud summad on eelar-ves Mõisaküla elu edendamisel tublilt tegutsevatele mittetu-lundusühingutele ja teistele ühendustele nende projektide kaasfinantseerimiseks. Linn aitab nende ideid ellu viia ka algatustele garantiikirju andes,

et ühendustel oleks fondidest hõlpsam toetust küsida.

Eelarve suurimaks tulual-likaks on üksikisiku tulumaks summas 223 691 eurot, mis on planeeritud mullusega samas suurusjärgus.

Linnapea Ervin Tambergi hinnangul võimaldab vastu võetud eelarve linnal tänavu toime tulla.

Mõisaküla sai eelarve

kuidas edeneb võistlushooaeg Abja ja Halliste naisvõrkpalluritel, treener Anneli roosalu?

Abjas ja Hallistes on hulk tublilt harjutavaid võrkpallinaisi, kes oma mängukogemusi ka mitmetel võistlustel lihvida saavad.

Spordiklubi Halliste korraldatud turnii-rile 27. märtsil registreerus kokku seitse naiskonda. Terve pühapäev Halliste võimlas kahel väljakul peetud põnevatest pallilahingutest väljus võitjana Saarde naiskond. Teiseks tuli Saarepeedi ja kolmandaks Halliste. Võistkonda kuulusid Mari Kahu, Pille Kommer, Kätlin Metste, Anneli Roosalu, Anu Saar ning Edda, Kätti, Katriin ja Krete Allik. Hallistele järgnesid Kärstna, Tarvastu, Abja (Siiri Juninen, Kädy ja Kätlin Kampus, Mare Maalmeister, Kadri Reimann, Moonika Riet ja Erle Sarv) ja Karksi-Nuia. Turniiri toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Halliste vallavalitsus.

Abja/Halliste ühendnaiskond lööb edukalt kaasa kahel turniiril. Viljandimaa meistrivõistlustel on võistkond pärast teist ringi neljas. Viimati 3. aprillil mängiti kodusaalis Viljandiga 5-geimiline tasavägine veerandfinaal. Kohtumise otsustavas viiendas geimis jäi meie naiskond tagaajaja rolli. Ometi suudeti seisus 3 : 10 publiku innustaval toel end kokku võtta ja vastane 15 : 13 alistada. Kogu mäng seega 3 : 2 meie tublile naiskonnale! Poolfinaalis on meie vastaseks 30. aprillil Suure-Jaani.

Mulgi karika põhiturniiri võitjana kohtus Abja/Halliste veerandfinaalis Pärstiga, võites tasavägise heitluse taas 3 : 2. Järgmiseks vastaseks finaalis 23. aprillil Viljandi spordihoones on Tarvastu ja Saarepeedi vahelise mängu võitja.

Ootame ka edaspidi põnevaid mänge ja kutsume kõiki mängudele kaasa elama!

KüsitlenudMEELiS SõErd

HILDA KIBE 26. VII 1920 – 2. IV 2011

Võrkpalli harrastajatel tegevust jagub

Mulgi kuu Ülemistes Arutusele tuleb Mõisaküla linna arengustrateegia

Jõutõstmine

Iluvõimlemine

SPORT

Mänguhetk Halliste valla külade vaheliselt korvpalliturniirilt Hal-liste võimlas. Meelis Sõerdi foto.

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla kultuurimaja väikeses saalis olid kohvi-lauad 1. aprilli õhtul täis noori ja vanu – rahvas oli tulnud tähistama naljapäeva.

„Tere, Mõisaküla rahvas! Kes teid siia kokku krahmas? Kas jälle Laine Pedaja on selle asja vedaja...?“, pani kohvi-laudades istunud kuulajad juba värsivormis tervitusega naerma mõisakülalane Arvo Pede, esitades oma noorepõl-ve luuleloomingut. Lõbusaid, sekka ka tõsisemaid ja lüürili-semaid värsse oli tal kuulajaid rõõmustades ette kanda päris palju. Hea huumorisoonega

mees viskas sekka ka riimi seadmata nalja.

Arvo Pedele sekundeeris anekdoote vestes vääriliselt

eakas kohalik mees Ilmar Re-bane. Konksuga küsimusi ja mõistatusi esitas lisaks õhtut ohjanud Laine Pedaja, auta-

sustades kiireimaid õigesti vastajaid kommiga.

Sooja vastuvõtu osaliseks saades musitseeris endine an-sambli Onupoeg liige, tuntud mõisakülalane Udo Jakobson. Lisaks oma laulurepertuaari esitamisele saatis ta kitarril ühislaule, mis Laine Pedaja eestvedamisel laululehtedelt üheskoos üles võeti.

Naljapäevast salongiõh-tul kultuurimajas sai osa üle kolmekümne igas eas mõisa-külalase.

MEELiS SõErd

Nalja mõistab noor ja vana

Mõisaküla muuseumis rõõmustab aprillikuu lõpuni vaatajate silma kevadnäitus „teeme veel“ kohalike käsi-töömeistrite loomingust.

Muuseumisaalis välja pan-dud 350 taiese hulgas on paa-rkümmend telgedel kootud vaipa, põnevaid tikandeid, heegeldusi, mulgimustrilisi pärlitest ehteid jm. Nende autoriteks on nii kohaliku puudeinimeste käsitöötoa meistrid, kodudes omaette käsitöötegijad kui ka üks käsi-tööga tegelev eakas mees linna hooldekodust.

Esmakordselt on tänavu-sel arvult 7. traditsioonilisel

kevadnäitusel esindatud ka linna poiste-tüdrukute käsitöö-looming – puidule põletatud kaunistused, klaasimaalid ja tikandid.

„Nad tulid kord möödu-nud aasta novembris koos noortejuhiga meile külla uu-distama ja neile meeldis seal väga,“ selgitas käsitöötoa ju-hendaja Juta Jalakas põhjust, miks lapsed sellest ajast kord nädalas kolmapäeva pärast-lõunal kolm tundi käsitöötoas innukalt tegutsemas käivad.

Aktiivsed on Juta Jalaka sõnul ka kõik kaksteist täis-kasvanud käsitöötoas koos käivat naist. Oma loomingule

otsivad nad turgu juba inter-neti vahendusel. Selleks asutati eelmise aasta lõpul mittetu-lundusühing „Käetöökoid“. Ühingul on oma logo.

Kevadine käsitöönäitus Mõisaküla muuseumis ootab

huvilisi kuni 30. aprillini. Muu-seum on avatud teisipäevast reedeni kella 11–16 ja laupäe-viti kella 10–15.

MEELiS SõErd

Muuseum näitab käsitöid

HALLiStE rAHVAMAjAS • 21. IV kell 17 kalle Gas-toni raamatu „Ma olin pastor ehk PüHA (t)ÖÖ“ esitlus.• 29. IV kell 19 rahvamaja tantsurühmade aastapäe-vakontsert: Sõsare – 15, Mamma-miia – 10, Ae-rodünaamilised – 15 ja Omad Tüdrukud – 5. Tule ja ela omadele kaasa! Kell 21 jätkub pidu jalakeeru-tusega ansambli saatel. • 8. V kell 14.30 emadepäe-va kohvik. Esinevad Hal-liste lasteaia, rahvamaja ja pühapäevakooli lapsed. Kohvi- ja kringlilaud.Info tel 5256 049.

kAArLi rAHVAMAjAS • 21. V hooaja lõpupidu. Kell 19 esinevad rahva-maja taidlejad. Kell 20 tantsuõhtu ansambli Svips saatel, pääse 4 €. Info tel 5347 1393.

MõiSAküLA kuLtuuriMAjAS • 27. IV kell 16-20 noorte-foorum. • 30. IV kell 20 volbriöö tähistamine Linnamäel. Rongkäik koos nõidadega algab keskväljakult. • 8. V kell 12 emadepäeva kontsert. Kohvi- ja tordi-laud • 20. V kell 20 kohviku-õhtu. Lõbusaid etteasteid Mõisaküla taidlejatelt. Tantsuks ansambel See-Mees. Avatud baar. Pääse 3 €. Info tel 5256 049.

uuE-kAriStE rAHVA-MAjAS• 14. mail kell 21 tantsu-õhtu ansambliga FM-duo. Pääse 5 €.• 4. VI kell 11 maakond-lik käsitööpäev „Mulgi mustrid ja ehted“. Info tel 435 9234 ja 5344 8905.

Kuhu minna

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

Mõisaküla linna aukodanikALMA ILISON 88

LEHTA-ELFRIIDE KURM 92EMMA-OLINDE KOIDU 84JEVDOKIA IVANOVA 84GEORGI SOLOVJEVSKI 81IRINA JARLÕKOVA 81HANS PÕDER 80LEHTE VALLMANN 80VAIKI MOORATS 75AINO KOLLIST 75ELVE REIMETS 70VAINO KAUNISSAAR 70

Mõisaküla linnavalitsus

Halliste valla aukodanikEDGAR PUIDET 81

HILJA KUNINGAS 89 SILVIA SALMISTO 83 VAIKI GAILIT 82SALME-HELENE HÄMARMETS 82 PILVI VANKER 81 LEILI SITSKA 70 MAIE LUHN 70

Halliste vallavalitsus

Õnnitleme juubeli puhul!Ansambel Viisivakk

Armas Maie!Võta kaasa kõik laulude kajad ja pisarad naeruseis silmis.

Hoia alles kõik sõnatud sõnad ja natuke armastust hinges.

ÕNNitleme laPse sÜNNi PuHul!

Halliste vallavalitsus

JAANA TARKUS ja RAINAR KÕIV 20. III sündis neil poeg KARL.

Rahvakunstiühing pidas Uue-Karistes sünnipäeva

käsitöötegijaid üle maa-konna ja kauneid taieseid täis uue-kariste rahvamajas 9. ap-rillil toimunud 15. maakonna rahvakunstipäeval tähistati Viljandimaa rahvakunsti-ühingu 20. aastapäeva.

Tublisid käsitööringide juhendajaid tänasid rahva-kunstiühingu nimel esimees Leida Mägi, Viljandi Omava-litsuste Liidu poolt Halliste vallavanem Andres Rõigas jt. Nemad kuulutasid ühtlasi välja Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeistri. Austava tiitli pälvis Abjas rahvuslikku käsitööd edendava, oma must-

rites ja värvides mulgi joont hoidva MTÜ Mulgi Ukuvakk üks alustalasid Hilda Pidim.

Teemal „Rahvuslik käsitöö

täna ja homme“ tegi ettekande Kersti Pook Põltsamaa käsi-töökojast. Ta kutsus eakaid meistreid üles käsitöötradit-

sioone noortele edasi andma. Samuti pidas ta vajalikuks käsitööettevõtjate müügimure-de kergendamiseks üleriigilise organisatsiooni loomist.

Eesti kohast Põhjamaade käsitööruumis kõneles ja käsi-töömeistreid tänas Liivi Soova Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust.

Rahvamaja seinu ja laudu kaunistas mitmekesine käsi-tööde väljapanek. Tegutsesid õpitoad. Esinesid Tänassilma meesansambel ja Uue-Karis-te näitering. Pakuti kohvi ja kooki.

MEELiS SõErd

Mõisaküla kultuurimajas tähistati 16. märtsil emakee-lepäeva salongiõhtuga, mille külaliseks oli ajaloolane Abja valla aukodanik Aksel tiide-berg.

Kauaaegne ajalooõpetaja ja muuseumitöötaja Aksel Tii-deberg kõneles kultuurimaja väikese saali täitnud kuulaja-tele huvitavat meie riiklikest tähtpäevadest, riigilipust, eesti keelest ja mulkidest. Peast ilma abimaterjale kasutamata rääkides pajatas ta faktide- ja arvuderohkelt vähetuntud üksikasju Eesti Vabariigi sün-

nilahingutest Mõisaküla ja Abja kandis ning hilisematest Mõisa-küla asula arenguetappidest. Kuulajad kohvilaudades, kelle seas oli ka kooliõpilasi, said ettekandjalt vastused tekkinud küsimustele.

Kultuurimaja juhataja Lai-ne Pedaja tänas lõpuks Aksel Tiidebergi auditooriumi poolt lillekimbuga nii huvitava et-tekande eest ja õnnitlsed teda sünnipäeva puhul.

Koosviibimise muutsid kaunilt meeleolukaks Kilingi-Nõmme muusikakooli õpilase Anett-Hildegard Laarmanni

esitatud klaveripalad ja tema ema Mõisaküla muuseumi juhataja Anu Laarmanni kau-

nis emakeeles loetud Eesti klassikute luuletused.

MEELiS SõErd

Salongiõhtu külaliseks oli Aksel Tiideberg

Laine Pedaja tänas Aksel Tiidebergi mõisakülalaste nimel nii sisuka ettekande eest kui sünnipäeva puhul.

Uue-Kariste nobenäppude nimel tänas sealse käsitööringi kauast juhendajat rahvakunstimeister Valve Alamaad (keskel) maakondlikul rahvakunstipäeval ringi liige Ivi Alp (paremal).

Muhedaid anekdoote pajatas naljapäeva tähistamisel Mõisakülas kohalik mees Ilmar Rebane.

Naised Mõisaküla muuseumis näitusel käsitöid uurimas. Paremal käsi-tööringi juhendaja Juta Jalakas. Meelis Sõerdi foto.

Meelis Sõerdi foto.

Meelis Sõerdi foto.

Meelis Sõerdi foto.

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Eesti Erametsa OÜ OSTAB meTSA-

KInnISTuId. Tel 50 72 544,

e-post: www.erametsa.ee

POTTSePA-Tööd:

pliidid, ahjud, kaminad ehitus ja remont. Tel 5550 6605

(Hannes)e-post: kollo12@hot.ee

Oma aja tuntuim Halliste kihelkonna kirjamees – rahvaluu-lekoguja, folklorist ja kirjanik – Jaak Sõggel sündis 28. märtsil 1871. aastal Taru talus Kaarli vallas Viljandimaal. Tema haridustee piir-dus Araku algkooli kahe koolitalvega, kuid ta täiendas end pide-valt kogu elu iseõppi-mise ja lugemise teel.

Iseseisvat tööme-heteed alustas Jaak Sõggel 1894. aastal Auksaare metsavahina. Auksaare on põline metsavahikoht ja metsatööliste peatuskoht Uue-Karistes. Siin on alatihti näha mitmesuguseid metsloomi, siia suunduvad paljud metsasihid. Auksaare ja Tõõtsi vahel on Kadastiku metsad, kus vanasti pesitses must toonekurg. Tõõtsist suundub tee üle Halliste jõe Kaunja madalatesse metsadesse. Jõe lähedal tee ääres on Reinse Kirikumägi, kus varem olevat olnud kabel. Just Auksaarel, noore mehena, õp-pis Jaak Sõggel armastama Mulgimaa kaunist loodust, metsa ja metsaelanikke: loomi ja linde. Siin hakkas ta huvi tundma meie esivanemate pärandkultuuri vastu, millest oli hulgaliselt maha jäänud märke – nii looduslikke kui ka inimkäte poolt looduid. Ta küsitles vanu inimesi ja nii õppis ta tundma oma kodukoha suulist vanavara: kohamuistendeid, legende ja mitmesuguseid vanaaja lugusid.

Haavatüvest haabjal, mis oli tal ise valmistatud, käis Jaak Sõggel jõgesid mööda kaks korda Pärnus ja avaldas oma teekondadest reisikirjeldusi ajalehes “Olevik”. Juba Auksaare metsavahina alustas ta igapäevase leivatöö kõrval sõnalise va-navara korjamist. Auksaares ilmus tema sulest ka teada olevalt esimene eestikeelne soid käsitlev metsateaduslik kirjutis.

Auksaarel abiellus Jaak Sõggel 1903. aastal Marie Taklajaga. Neil sündis poeg. 1906. aastal kolis perekond Voltveti mõisa, Jaak Sõggel sai seal tööd mõisa kupjana. 1920. aastal ostis ta Voltveti valda Räägu (Räägo) asundusse Võidu asundustalu. Tol ajal kuulus Räägu Saarde kihelkonda, kuid oli siiski kõikjal tunnustatud põlise Mulgimaa osana. Seoses kihelkondade ja valdade piiride muutmisega on juhtunud kurb tõsiasi, et mulgid on täielikult unustanud oma kuulsa Mulgimaa poja.

Räägul pühendas Jaak Sõggel palju tähelepanu oma ko-dule, selle heakorrastamisele ja kaunistamisele: istutas puid ja põõsaid ning rajas maja juurde kauni viljapuuaia. Kindel koht oli õues lillepeenardel – need olid kas ümmargused, hobuserauakujulised või piklikud. Siit ja sealt kokkukorjatud omapärase kujuga kivid paigutas ta silmailuks lillede vahele. Ta istutas talu juurde tammeallee ja kuuseallee, samas ka hulgaliselt pähklipuid. Värava juures ilutses hõbepaju, aia nurgas kask. Armsaks saanud mets ise tuli kaunistama oma metsavahi südamele kallist kodupaika.

Jaak Sõggelil oli oma töökabinet, kus oli palju raamatuid ja kus ta armastas teha oma kirjatööd. Paljud raamatud riiulitel olid köidetud tema enda kätega. Koju oli tellitud ka mitmeid ajalehti ja ajakirju. See päev, kui tallu saabus värske ajaleht, oli Jaak Sõggelile ütlemata ilus päev. Ta oli maailmaeluga alati kursis ja oli igati võimeline oma sõna sekka ütlema ja niiviisi külarahvale vajalikku informatsiooni jagama. Abikaasa respekteeris tema suurt armastust rahvaluule kogumise ja kirjandusliku loomingu vastu - oli ju temagi põline mulk. Poeg kasvas ja koos saidi ka talutöödega kenasti hakkama.

(Järgneb)SALME VAinLO,

MTÜ Kodukuru

Oodatakse talgulugusid

naiskodukaitsjad koguvad mälestusi

visiiditasud ja hüvitised

Pensionäri tulumaksuvaba tulu 2011. aastal on maksimaalselt 336 eurot kuus.

Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab 192 eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele. Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus ka üldisele maksu-vabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.

Üldise maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia. NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumak-suvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa. Näiteks: a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulu-maksu vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 288 eurot, siis 192 eurot sellest on maksuvaba ja 96 eurolt peetakse kinni tulumaksu 21%; b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, siis on tulumaksuvaba kuni 336 euro suurune pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.

Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseum koguvad ennesõjaaegsete Kodutütarde, Noorte Kotkaste ja naiskodukaitsjate mälestusi.

Ühisprojekti eesmärk on talletada tolleaegsete organisatsioonide liikmete ja juhtide igapäevane tegevus, elu-olu ja väljaõpe. Ennesõja-aegseid Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmeid on tänaseks jäänud vähe. Seega on oodatud nii isiklikud mälestused kui ka need meenutused, mida on rääkinud vanemad või vanavanemad, sugulased või naabrid. Pole oluline, kas meenutaja ise on olnud mõne organisatsiooni liige. Lisaks mälestustele kogutakse ka dokumente, fotosid ning teisi kirjalikke või ka esemelisi materjale. Naiskodukaitsjad on tänulikud iga ajalookillu eest ning tulevad asjadele ise järele.

Naiskodukaitse Sakala ringkonnas koordineerib mälestus-te ja esemete kogumist Lembe Lahtmaa (lembelaht@gmail.com; tel 435 5570). Naiskodukaitse koduleht asub aadressil www.naiskodukaitse.ee .

Perearsti vastuvõtule läinud inimeselt ei tohi arst visiiditasu küsida (va ravikindlustuseta isikud). Koduvisiidi eest on perearstil õigus küsida kuni 3,2 eurot sõltumata läbivaadatavate haigete hulgast. Koduvisiit on tasuta rasedatele ja alla 2-aastastele lastele.

Eriarst, kellel on haigekassaga leping, võib küsida visiiditasu kuni 3,2 eurot. Eriarsti juurde minekuks on vajalik perearsti saatekiri (va trauma, tuberkuloosi, silma-, naha- või suguhaiguse ja kroonilise haiguse puhul, samuti günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks). Visiiditasu ei tohi nõuda rasedalt ja alla 2-aastase lapse pealt. Samuti ei või tasu inimeselt küsida, kui vältimatule ambulatoorsele eriarstiabile (näiteks seose traumaga) järgneb vahetult haiglaravi või kui inimese suunas eriarsti juurde sellesama raviasutuse teine tervishoiutöötaja või teise raviasutuse sama eriala arst.

Vastuvõtuajast loobumisel tuleks sellest raviasutusele vähemalt üks ööpäev ette teatada. Mitteteatamise korral on raviasutusel õigus järgmisel nende poole pöördumisel võtta visiiditasu kahekordses suuruses.

Voodipäevatasu haiglas võib ravikindlustatud isikult küsida maksi-maalselt 1,6 eurot päevas kuni 10 päeva eest ühe haigusjuhtumi korral (va intensiivravi aeg, raseduse ja sünnitusega seotud haiglaravi ning alaealise isiku haiglaravi). Haiglas olles ei pea haige või tema perekond täiendavalt maksma ei protseduuride ega ravimite eest.

Töövõimetuslehe ja retsepti väljastamise eest ei ole arstil õigust inimeselt tasu küsida. Dokumendi eest ei tohi küsida tasu, kui see väljastatakse haigekassale, õiguskaitseorganile, ühe raviasutuse poolt teisele, töövõimetusekspertiisiks, puude raskusastme määramiseks või muudel seadusega sätestatud juhtudel.

Hambaravi on alla 19-aastastele lastele haigekassa lepingupartne-rite juures tasuta, kui teenused on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Ortodontia eest (sh hambaklambrid) tasub haigekassa ainult teatud raskete diagnooside puhul.

Ka hambaarst võib küsida visiiditasu kuni 3,2 eurot. Visiiditasu ja muude tasude maksmisel tuleks arstilt alati küsida tšekki.

Haigekassa infotelefonilt 16363 saab tööajal nõu küsida.

7. mail toimuva Teeme Ära 2011 talgupäeva meeskond teeb see aasta koostööd Eesti Rahva Muuseumiga ja kutsub üles kõiki aktiivselt kirjutama ja jagama oma talgulugusid teistega ning jutustama, miks on talgutel osaletud, mida on talgutel tehtud ja mida leitud. Kirjutada võib ka kõige värskemaid talgulugusid ehk kuidas toimus mullune või tänavune Teeme Ära talgupäev.Eraldi kutsume üles koole kõikjalt Eestis osalema talgulugude kirjutamisel. Palume õpilastel uurida oma vanematelt ja vanavanematelt, mida tähendavad nende jaoks talgud, miks neil on osaletud ja mida talgutelt on enda jaoks talletatud. Talgulugusid saab sisestada otse www.teemeara.ee kodulehel spetsiaalses aknas, mille kaudu muudetakse lood ka teistele nähtavaks – nii loodame kokku saada kogu Eestit katva talgulugude võrgustiku.Täiendav info: Helen Visnapuu, Viljandimaa Vabatahtlike Keskus, Teeme Ära talgupäeva Viljandi maakonna koordinaator, e-post: helen@vivak.ee , tel: 5373 0100.

PenSIOn jA TuLumAKS

Jaak Sõggel – 140 (1.)

Pakume teenusena võimalust soomaastikul

liikumiseks

amfiibsõidukiga ARgO AvengeR.

Hind kokkuleppel. Tel 5159 739.

vAnAvARA OST-mÜÜK

Ostame vanu raamatuid, maale, märke, medaleid, ordeneid, kellasid (taskukellad, seinakellad), lauanõusid, münte, paberrahasid, lampe, mööblit (riidekapid, kummutid, lauad, toolid, kirstud, riiulid jne), lauahõbedat, ehteid, portselani, taluesemeid jne. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana.

nõukapood viljandis Turu 13.

Tulen ka ise kohale. Tel 5804 6910.

Mulgi Kultuuri Instituudi üldkoosolekul Karksi-Nuias kinni-tati instituudi eelarve ja vaeti tänavu kavas olevaid tähtsamaid tegemisi. MKI tänavune eelarve kinnitati kogumahuga 85 447 €, millest üle 11 000 € saadakse riiklikust Mulgi Keele ja Kultuuri Programmist ning enam kui 19 000 € kultuuriministeeriumilt. Oma osa lisab liikmemaksuna iga MKI osanikust omavalitsus.

Tänavu aprillist septembrini vältab Mulgimaa Arenduskoja algatatud projekt „Ilus Mulgimaa“. Selle raames on kavas luua Mulgimaad nii külalistele kui mulgimaalastele tutvustav igakülg-ne internetiportaal ja korraldada Mulgimaad kui võimalusteroh-ket suvitus- ja elamispaika tutvustav reklaamikampaania koos reklaamlehe väljaandmisega.

Tähtsaks suviseks ettevõtmiseks on instituudil, mille juhatu-se esimees on alates 12. märtsist Vaike Rajaste, Mulgimaa kuu korraldamine Tallinnas Ülemiste kaubandusekeskuses. 4. juunil avatavat suurüritust tutvustasid koosolekul selle mõtte üks alga-tajaid vastne riigikogu liige Siim Kabrits ning projekti juht Aivo Ülper. Ettevõtmisse tahetakse kaasata oma tooteid esitlema ja pakkuma Mulgimaa ettevõtjaid, mulgi rahvakultuuri tutvusta-ma taidlejaid ja Mulgimaad tutvustama nii turismiinfo punkte kui ka omavalitsuste esindajaid. Kavas on huvitavat tegevust, korraldatakse õnneloos, mille peaauhinnaks on võitja mõõtude järgi tehtav mulgikuub.

Mulgimaa kuu lõpeb 2. ja 3. juulil toimuva maasikafestivaliga, mis sel aastal on samuti Mulgimaa-teemaline.

Karksi vallavanem Arvo Maling teatas üldkoosolekul, et president Ilves on välja käinud mõtte tulevasse Mulgi külastus-keskusse Sooglemäel talgute korras puid istutada, samuti idee korraldada mõttetalgud Mulgimaaga seotud arvamusliidrite osavõtul.

Eesti Rahvusringhäälingus hakkab sellest kevadest toimuma iga kuu üks pooletunnine Mulgimaad tutvustav raadiosaade, mille sisustavad mulgid ise. Head pakkumised on teretulnud. Kokku on kavas kaheksa saadet.

Veel oli üldkoosolekul arutusel suvise Mulgi suurpeo ja kon-verentsi korraldamine võimaluse korral samaaegselt ülemaailmse mulkide konverentsiga. Ühe sügisese tähtsama tegemisena mär-kis Vaike Rajaste MKI arengukava loovat ülevaatamist.

MEELiS SõErd

Mulgid seadsid atra

Pangabuss peatub:Kilingi-Nõmme klubi eeskell 11.30 - 14.30 Tihemetsa kaupluse juureskell 9.00 - 10.30

II kvartalis6. ja 20. aprill4. ja 18. mai8. ja 22. juuni

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finants-teenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Mustla vallamaja juureskell 14.30 - 16.30

II kvartalis6. ja 20. aprill, 4. ja 18. mai1., 15. ja 29 . juuni

Mõisaküla linnavalitsuse juureskell 10.00 - 12.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15 - 17.15

II kvartalis4. ja 18. aprill2., 16. ja 30. mai13. ja 27. juuni