AASTAARUANNE - European Central Bank · 2005. 4. 26. · 2004. aasta jooksul ühinesid veel kolm...

ET

A A S TA A R U A N N E2 0 0 4

2004 20042004200420042004200420042004200420042004

AAST

AARU

ANN

E20

04EU

ROO

PA K

ESKP

ANK

A A S T A A R U A N N E2 0 0 4

2005. aastal on kõikidel Euroopa

Keskpanga väljaannetel

50-eurose rahatähe motiiv.

© Euroopa Keskpank, 2005

AadressKaiserstrasse 2960311 Frankfurt am Main Saksamaa

PostiaadressPostfach 16 03 1960066 Frankfurt am Main Saksamaa

Telefon+49 691 3440

Kodulehthttp://www.ecb.int

Faks+49 691 344 6000

Teleks411 144 ecb d

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Fotograafid:Claudio HilsMartin JoppenStefan LaubConstantin MeyerMarcus ThelenEuroopa Parlament

Käesolevas aruandes sisalduvad statistilised andmed on esitatud seisuga 25. veebruaril 2005.

ISSN 1830-2874 (trükiversioon)ISSN 1830-2955 (elektrooniline versioon)

EESSÕNA 9

1. PEATÜKKMAJANDUSLIK ARENG JA RAHAPOLIITIKA

1 RAHAPOLIITILISED OTSUSED 16

2 RAHAPOLIITILINE JA MAJANDUSLIK ARENG 192.1 Üleilmne makromajanduslik

keskkond 192.2 Rahapoliitiline areng 222.3 Hindade areng 422.4 Toodang, nõudlus ja tööturu areng 502.5 Eelarvepoliitiline areng 572.6 Vahetuskursi ja maksebilansi

areng 64

3 MAJANDUSLIK JA RAHAPOLIITILINE ARENGEUROALAVÄLISTES EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDES 69

2. PEATÜKKKESKPANGA OPERATSIOONID JA TEGEVUS

1 RAHAPOLIITILISED OPERATSIOONID,VALUUTATEHINGUD JA INVESTEERIMISTEGEVUS 801.1 Rahapoliitilised operatsioonid 801.2 Valuutatehingud 851.3 Investeerimistegevus 85

2 MAKSE- JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMID 872.1 TARGETi süsteem 872.2 TARGET2 892.3 Tagatiste piiriülene kasutamine 90

3 PANGATÄHED JA MÜNDID 923.1 Ringluses olevad pangatähed

ja mündid 923.2 Pangatähtede võltsimine ja

võltsingute ennetamine 933.3 Pangatähtede emissioon

ja tootmine 94

4 STATISTIKA 974.1 Euroala statistikaraamistiku

edasine arendamine 974.2 Uus või täiustatud statistika 984.3 Riigi rahandusstatistika 98

5 MAJANDUSUURINGUD 995.1 Uuringute programm 995.2 Uuringuvõrgustikud 1005.3 Euroala makroökonomeetriline

modelleerimine 101

6 MUUD ÜLESANDED JA TEGEVUSED 1026.1 Rahaloome ja eesõigustega

seotud keeldude järgimine 1026.2 Nõuandvad funktsioonid 1026.3 Euroopa Ühenduse laenuvõtmis-

ja laenuandmistegevuse haldamine 103

3. PEATÜKKFINANTSSTABIILSUS JA LÕIMUMINE

1 FINANTSSTABIILSUS 1081.1 Finantsstabiilsuse seire 1081.2 Koostöö kriisiolukordades 110

2 FINANTSREGULATSIOON JA -JÄRELEVALVE 1112.1 Pangandus 1112.2 Väärtpaberid 1112.3 Raamatupidamisarvestus 112

3 FINANTSLÕIMUMINE 113

4 TURU INFRASTRUKTUURIDE JÄRELEVAATAMINE 1174.1 Eurodes tehtavate suurmaksete

süsteemide ja infrastruktuuridejärelevaatamine 117

4.2 Jaemakseteenused 1184.3 Väärtpaberite kliiringu-

ja arveldussüsteemid 119

4. PEATÜKKSUHTED EUROOPA JA RAHVUSVAHELISEL TASANDIL

1 EUROOPA KÜSIMUSED 1261.1 Poliitilised küsimused 1261.2 Institutsioonilised küsimused 127

3EKP

Aastaaruanne2004

S I S U KO R D

2 RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED 1292.1 Peamised muutused rahvusvahelises

raha- ja finantssüsteemis 1292.2 Koostöö väljaspool Euroopa Liitu

asuvate riikidega 131

5. PEATÜKKARUANDEKOHUSTUS

1 ARUANDEKOHUSTUS AVALIKKUSE JA EUROOPA PARLAMENDI EES 136

2 EKP SEISUKOHAD EUROOPA PARLAMENDIGA PEETUD KOHTUMISTEL TÕSTATATUDVALIKKÜSIMUSTES 137

6. PEATÜKKAVALIK SUHTLEMINE

1 SUHTLEMISPÕHIMÕTTED 142

2 SUHTLEMISVIISID 143

7. PEATÜKKEUROOPA LIIDU LAIENEMINE

1 KÜMNE UUE LIIKMESRIIGI EDUKAS ÜHINEMINEEUROOPA LIIDUGA 148

2 SUHTED EUROOPA LIIDU KANDIDAATRIIKIDEGA 152

8. PEATÜKKINSTITUTSIONAALNE RAAMISTIK, TÖÖKORRALDUS JA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

1 OTSUSEID TEGEVAD ORGANID, JUHTIMINE JAKONTROLL 1561.1 Eurosüsteem ja Euroopa Keskpankade

Süsteem 1561.2 Nõukogu 1581.3 Juhatus 1601.4 Üldnõukogu 1621.5 Eurosüsteem/EKPSi komiteed ja

eelarvekomitee 1631.6 Juhtimine ja kontroll 163

2 ORGANISATSIOONILINE ARENG 1662.1 Inimressursid 1662.2 EKP uued ruumid 167

3 EKPS-I SOTSIAALNE DIALOOG 169

4 EKP FINANTSARUANNE 171Bilanss seisuga 31. detsember 2004 17431. detsembril 2004 lõppenud aastatulude ja kulude aruanne 176Arvestuspõhimõtted 177Bilansiaruande lisa 180Tulude ja kulude aruande lisa 188Selgitus kahjumi jaotamise kohta 191Audiitori järeldusotsus 193

5 EUROSÜSTEEMI KOONDBILANSS SEISUGA31. DETSEMBER 2004 194

LISAD

EKP POOLT VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID 198

EKP POOLT VASTUVÕETUD ARVAMUSED 201

EUROOPA KESKPANGA POOLT ALATES 2004. AASTA JAANUARIST AVALDATUD DOKUMENDID 205

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA KRONOLOOGIA 211

SÕNASTIK 213

TAUSTINFOD1 Euroala reaalsektori

finantsinvesteeringute areng 2004. aastal 24Tabel. Euroala reaalsektori

finantsinvesteeringud 252 Mis võib juhtuda euroala ülemäärase

likviidsusega? 27Joonis. Skeem selle kohta, kuidas

ülemäärast likviidsust võib kasutada 28

4EKPAastaaruanne2004

3 Finantsturu eeldatava volatiilsuseüldsuundumused 32Joonis A. Euroala finantsturu

eeldatav volatiilsus 33Joonis B. Euroala ja USA võlakirja-

ja aktsiaturu eeldatav volatiilsus 34

4 Kas 2004. aastal olid rahastamistingimused euroala väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks vähem soodsad kui suurte ettevõtete jaoks? 39Joonis A. Muutused laenunõuetes,

mida kohaldatakse kaupu ja mittefinantsteenuseidpakkuvatele ettevõtetele laenude või krediidilimiidi heakskiitmisel 39

Joonis B. Rahaloomeasutuste kaupu jamittefinantsteenuseidpakkuvatale ettevõtetele väljastatud väiksemate ja suuremate laenudeintressimäärade vahe 40

5. Naftahind ja euroala majandus 44Joonis A. Brenti toornafta hind 45Tabel. Brenti toornafta hinna tõus

erinevate ajavahemike jooksul 45

Joonis B. Naftahind ja energiakomponentide osakaalÜTHI inflatsioonis 46

Joonis C. Naftahind ja transpordikom-ponentide osakaal ÜTHIinflatsioonis 46

6 Euroopa Liidu töö- ja kaubaturgudestruktuurireformide edusammud 51

7 Demograafiliste muutuste võimalik mõjueuroalal 54Joonis Peamised demograafilised

muutused euroalal 558 Valitsemissektori võlakirjade areng

euroalal 59Joonis A. Euroala valitsemissektori

võlakirjade jääk neid väljastanudriikide lõikes 2004. aastal 59

Tabel. Euroala valitsuste poolt väljastatud võlakirjadebilansilise jäägi struktuur 59

Joonis B. Pikaajaliste riigivõlakirjadetootluse hinnavahe Saksamaaga 60

Joonis C. Muutused vastava võla suhtes SKPsse võrreldesSaksamaaga ja muutusedtootluse hinnavahes aastatel2001–2004 61

9 Eelarvepoliitika ja makromajanduslikstabiilsus 63

10 Vahetuskursimehhanismi ERM2põhielemendid 73

11 Eurosüsteemi reservihaldusteenused 10412 Euroopa kapitaliturgude ja

finantslõimumise uurimise võrgustik 11413 Euroala laenuturu finantslõimumine 11614 Väärtpaberite kliiringu ja arveldamise

standardid Euroopa Liidus 12015 Eurosüsteemi missioon 157

TABELITE NIMEKIRI1 Euroala hinnamuutused 422 Tööjõukulude näitajad 483 SKP reaalkasvu jagunemine 494 Muutused tööturul 535 Euroala eelarvepositsioonid 586 SKP reaalkasv euroalavälistes ELi

liikmesriikides ja euroalal 697 ÜTHI inflatsioon euroalavälistes

ELi liikmesriikides ja euroalal 708 Eelarvepositsioon euroalavälistes

ELi liikmesriikides ja euroalal 729 Maksebilanss 7210 Muutused ERM2s 7411 Euroalaväliste liikmesriikide ametlikud

rahapoliitilised strateegiad 7612 Maksed TARGETis 8813 TARGETi keskmine käideldavus 8814 Võltsitud pangatähtede levik

nimiväärtuse kaupa 9315 Euro pangatähtede tootmismaht 2004.

aastal 9516 Euroopa Liidu majanduse

põhinäitajad koos uute liikmesriikidega ja ilma nendeta 147

5EKP

Aastaaruanne2004

JOONISTE NIMEKIRI1 EKP intressimäärad ja rahaturu

intressimäärad 162 Peamised muutused suurtes

tööstusriikides 193 Peamised muutused toormeturul 224 M3 ja investeerimisportfelli

struktuurimuutuste hinnangulise mõjuga korrigeeritud M3 23

5 Osakaal M3 aastases kasvus 236 Rahaloomeasutuste lühiajalised

hoiuseintressimäärad 247 M3 ja selle vastaskirjete muutused 268 Rahapakkumise lõhe hinnangud 269 Euroala lühiajalised intressimäärad

ja rahaturu tulukõvera kalle 2910 Kolme kuu EURIBORi futuuride

intressimäärad ja eeldatav volatiilsus, mis on tuletatud kolme kuu EURIBORi futuuride intressimäärade optsioonidest 30

11 Pikaajaliste riigivõlakirjade tootlus 3012 Euroala pikaajaliste võlakirjade

reaaltootlus ja võlakirjaturupõhised inflatsiooniootused 31

13 Suuremate aktsiaturgude indeksid 3514 Ettevõtete tegelik ja oodatud tulu 3515 Euroala riikide eluasemeturu

dünaamika ja laenud 3616 Majapidamistele ning kaupu ja

mittefinantsteenuseid pakkuvateleettevõtetele rahaloomeasutuste poolt antavate laenude intressimäärad 36

17 Võla suhe SKPsse ja kodumajapidamistele väljastatud laenude kasv 37

18 Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete turupõhisterahastamiskulude näitajad 38

19 Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete võla aastase kasvu osakaal 41

20 Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete bilansilised näitajad 42

21 Euroala ÜTHI inflatsiooni jaotus:peamised koostisosad 43

22 Koostisosade osakaal euroala ÜTHI

inflatsioonis 4323 Elamispindade hindade muutused

euroalal 4824 Euroala tööstustoodangu tootjahindade

jaotus 4825 Hüvitis töötaja kohta sektorite lõikes

euroalal 4926 Mõju kvartaalse SKP reaalkasvule 5027 Tööviljakus 5328 Tööpuudus 5429 Euro nominaalsed ja reaalsed

efektiivsed vahetuskursid 6630 Jooksevkonto bilanss ja selle

komponendid 6631 Euroala finantskonto bilanss ja

selle komponendid 6732 Euro vahetuskursi muutus

ERM2-väliste ELi vääringute suhtes 7533 Pakutud ja jaotatud summad

iganädalastes põhilistesrefinantseerimisoperatsioonides 2004. aastal 81

34 Likviidsustegurid ja pangatähtedega seotud muutused euroalal 2004. aastal 82

35 Turukõlblikud tagatised 8336 Turukõlblike tagatiste kasutamine 8337 Ringluses olevate pangatähtede

koguväärtus aastatel 2002–2004 9238 Ringluses olevate euro pangatähtede

koguarv aastatel 2002–2004 9239 Ringluses olevate euro pangatähtede

arv aastatel 2002–2004 9340 Ringlusest kõrvaldatud võltsitud euro

pangatähtede arv aastatel 2002–2004 9441 EKP teadustoimetised: ajakirja

“Journal of Economic Literature”klassifikatsioon 100


RIIGID

BE BelgiaCZ TšehhiDK TaaniDE SaksamaaEE EestiGR KreekaES HispaaniaFR PrantsusmaaIE IirimaaIT ItaaliaCY KüprosLV LätiLT LeeduHU UngariMT MaltaNL MadalmaadAT AustriaPL PoolaPT PortugalSI SloveeniaSK SlovakkiaFI SoomeSE RootsiUK ÜhendkuningriikJP JaapanUS Ühendriigid

7EKP

Aastaaruanne2004

LÜ H E N D I DMUUD

BIS Rahvusvaheline ArvelduspankBPM5 Rahvusvahelise Valuutafondi

maksebilansi juhend (5. trükk)CIF hind, kauba rahvusvaheline

tarneklausel; näitab kauba maksumustning kulutusi, mis on seotud kauba veoja kindlustamisega importiva maa tollipiirini

THI tarbijahinnaindeksEKP Euroopa KeskpankECU Euroopa rahaühikEEA Euroopa MajanduspiirkondEER efektiivne vahetuskurssEMI Euroopa RahainstituutEMU Euroopa majandus- ja rahaliitESA 95 Euroopa rahvamajanduse arvepidamise

süsteemEKPS Euroopa Keskpankade SüsteemEL Euroopa LiitEUR euroFOB hind, kauba rahvusvaheline

tarneklausel; näitab kauba maksumustning kulutusi, mis on seotud kauba veoja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini

SKP sisemajanduse koguproduktÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeksILO Rahvusvaheline TööorganisatsioonIMF Rahvusvaheline Valuutafond

Vastavalt ühenduse praktikale on ELi riigid loetle-tud käesolevas bülletäänis rahvuskeelsete riigi-nimede tähestikulises järjekorras.

Autor: Stephan JungPealkiri: P.WP1, 2002Materjal: õli, lõuend; mõõdud: 230 × 265 cm 14

Autor: Isa DahlPealkiri: “eben still”, 2004Materjal: õli, lõuend; läbimõõt 190 cm 78

Autor: Jacob DahlgrenPealkiri: Krakow, 2002Materjal: jogurtitopsid, alumiinium; mõõdud: 184 × 148 × 10 cm 106

Autor: Anna Luísa RibeiroPealkiri: Nimetu, 2002Materjal: õli, lõuend; mõõdud: 150 × 230 cm 124

Autor: Xenia HausnerPealkiri: Traumspiel, 2004Materjal: kromolitograaf, käsitsi valmistatud paber; mõõdud: 96 × 129 cm 134

Autor: Philippe CognéePealkiri: Foule, Place St Pierre de Rome, Pâques, 1999Materjal: vahavärvid, lõuend; mõõdud: 154 × 153 cm 140

Autor: Jan FabrePealkiri: Nimetu, 1987Materjal: pastapliiats, paber; mõõdud: 200 × 158 cm 146

Autor: Reinhold A. GoellesPealkiri: NimetuMaterjal: akrüül, lõuend; mõõdud: 152 × 100 cm 154


1998. aastast alates on Euroopa Keskpank korraldanud näitusesarja “Kaasaegne kunst EuroopaLiidu liikmesriikides”. Iga näitusega loodetakse EKP töötajatele ja külastajatele pakkuda või-malust heita pilk ühe Euroopa Liidu riigi kunstile. Kaasaegne kunst on valitud selleks, et kajas-tada aega, mil rahaliit on teoks saamas.

Mõned teosed on ostetud EKP kunstikogusse, mida laiendatakse veelgi. Kaheksa lehekülge,mis eraldavad käesoleva aastaaruande peatükke, esitavad valikut sellest kogust.

E E S S Õ N A

Meenutades eelmise aasta sündmusi, tulebüheks suuremaks ajalooliseks saavutusekspidada 2004. aasta 1. mail aset leidnud EuroopaLiidu (EL) laienemist. Olime oma pädevusvald-konnas selleks juba valmistunud – kõigepealtkutsusime kümne uue liikmesriigi keskpankadejuhtidest kolleegid vaatlejatena üldnõukoguistungitele nii ruttu kui võimalik. Laienemiseedukusele aitas kaasa ka EKP ja selle töötajateagar ettevalmistustöö. Lisaks andsime uute liik-mesriikide keskpankade ekspertidele võimaluseolla Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS)komiteedes vaatleja rollis. Et ettevalmistusedolid põhjalikud ja nende rakendamine möödussõbralikus õhkkonnas, toimus uute riikide janende keskpankade liitumine ELi ja EKPSigasujuvalt. Pärast laienemist peetud esimene üld-nõukogu istung oli meie kõigi jaoks tundekül-laseks sündmuseks, kusjuures oluliseks teetähi-seks kujunes ka esimene üldnõukogutelekonverents: me saime kindlust oma uue jaturvalise sidevõrgu täiuslikus toimimises ningsuutsime demonstreerida oma võimet viia tele-konverentsside abil läbi tõhusaid arutelusidkogu Euroopas.

Kümme uut liikmesriiki ühinesid ELiga ilmalahkvoli õiguseta. Seega on nad võtnud endalekohustuse liituda lõpuks euroalaga. Me kõikoleme ühisel arvamusel, et sellega seoses tulebtäielikus kooskõlas asutamislepingus sätestatudnõuetega keskenduda euro kasutuselevõtukstehtavatele parimatele võimalikele ettevalmis-tustele, nimelt kiirele jätkusuutlikule majandus-likule lähenemisele vastavalt Maastrichti kritee-riumidele.

2004. aasta jooksul ühinesid veel kolm väärin-gut (Eesti, Leedu ja Sloveenia vääringud) vahe-tuskursimehhanismiga ERM2, mis toetub omaankurvääringule – eurole – ja Taani kroonile.Kolm uut liitujat on võtnud endale kohustusetagada ERM2s osaledes süsteemi sujuv toimi-mine ja aidata parimal võimalikul viisil kaasajätkusuutliku majandusliku lähenemise saavu-tamisele.

***

ELi liikmed on asunud ratifitseerima äsja allkir-jastatud Euroopa põhiseaduse lepingut. Põhi-seadus väljendab Euroopa suurt soovi jätkatalisaks laienemisele ka liidu ajaloolist tugevda-mist. EKP, kelle esmaseks eesmärgiks on hin-nastabiilsuse tagamine, on täiesti teadlik omapõhiseaduslikust rollist ELi tugevdamisel. Põhi-seaduses kinnitatakse ka kõiki majandus- jarahandusliidu rahapoliitilise raamistiku põhi-elemente – nii rahapoliitilist sammast kui kamajanduslikku ja eelarvepoliitilist sammast.EKP ootab hea meelega põhiseaduse ratifitsee-rimist.

***

2004. aasta oli euroalal mõõduka kasvu aeg.Kogu aasta SKP reaalkasv oli 1,8%, võrrelduna2003. aasta 0,5%ga. Aasta jooksul toimunudkasvu iseloomustas suhteliselt dünaamiline esi-mene poolaasta, millele järgnesid aeglase kas-vuga kolmas ja neljas kvartal. Tervikuna leidiskinnitust arvamus, et mitmete ebakindlust teki-tavate euroala siseste ja rahvusvaheliste tegu-rite taustal on majandus järk-järgult taastumas.


EKP nõukogu hoidis 2004. aasta jooksul põhi-liste refinantseerimisoperatsioonide määra eritimadalal 2% tasemel. EKP rahapoliitiline ees-märk oli hinnastabiilsuse säilitamine keerulisesrahvusvahelises keskkonnas, mida iseloomusta-sid eelkõige toorme- ja naftahinna tõus, ajutisuurenev valuutaturgude volatiilsus, märkimis-väärse üleilmse tasakaalustamatuse püsimine jamitmete väga kiiresti areneva majandusega rii-kide suur osakaal üleilmses majanduskasvus.Kogu aasta jooksul rõhutas nõukogu vajadustolla väga tähelepanelik palga- ja hinnatõusuvõimaliku teisese mõjuga seotud inflatsiooni-riskide suhtes, sest koguinflatsiooni areng olimuutunud hüppeliseks eelkõige toorme- ja naf-tahinna märgatava suurenemise tõttu. Siiamaanion aga õnnestunud teisest mõju vältida ning sel-lele on kaasa aidanud ka majandusagendid jasotsiaalpartnerid, kes on meie hoiatustesse tõsi-selt suhtunud.

2004. aasta esimesel poolel täheldasime me eri-nevate uuringute ja indekseeritud võlakirjadepõhjal mõõdetavate keskpikkade ja pikaajalisteinflatsiooniootustega seotud hinnangute mõnin-gast liikumist ülespoole. See ebasoodne suun-dumus lõppes 2004. aasta keskel ning teiselpoolaastal hakkasid inflatsiooniootused kaha-nema. Nimetatud ajavahemiku jooksul suhtusEKP oma kohustustesse väga tähelepanelikultning see hõlbustas kindlasti inflatsiooniootusteüldist hoidmist tasemel, mis vastas meie pooltkindlaksmääratud hinnastabiilsuse näitajale:alla 2% või 2% lähedal.

Euroala keskpikkade ja pikaajaliste inflatsioo-niootuste hoidmine kindlal tasemel on äärmiseltoluline, sest selles kajastub EKP nõukogu usal-dusväärsus. Kui EKPd peetakse usaldusväär-seks, siis vastavalt asutamislepingus talle antudvolitustele saab ta hoolitseda hinnastabiilsusesäilitamise eest isegi keerulistes oludes, andesmajandusagentidele selgeid juhiseid, kuidashinna- ja palgamääramisprotsessi suunata.Samuti saab euroala seeläbi kasu lõigata majan-duskasvu ja uute töökohtade loomist soodusta-vatest finantsoludest ajalooliselt madalate kesk-pikkade ja pikaajaliste rahaturuintressimääradekaudu, milles avaldub inflatsiooniootuste vas-

tavus meie poolt kindlaksmääratud hinnastabiil-suse näitajale.

***

Jätkusuutliku kasvu ja uute töökohtade loomiseeeltingimuseks on hea rahapoliitika. Siiski eipiisa ainuüksi sellest. Rahapoliitika kujunda-mine peab käima koos range eelarvepoliitika jaasjassepuutuvate struktuurireformidega.

Seepärast ongi EKP ja eurosüsteem kogu aegkindlalt seisnud stabiilsuse ja majanduskasvupakti korrektse juurutamise eest ning rõhutanudjärjepidevalt vajadust säilitada täielikult paktikorrigeerivate sätete (mis hõlmavad eelkõigeeelarvepuudujäägi nominaalset piiri 3% SKPst)ja ka ülemäärase puudujäägi menetluse tervik-likkus.

Just siin peitub ka põhjus, miks EKP ja eurosüs-teem on aktiivselt kutsunud kogu euroala ülesalustama struktuurireformide otsustavat juuru-tamist tööturul, hariduse ja koolitamise vallas,teadus- ja arendustegevuse alal, kauba- ja tee-nuste turul ning sotsiaalkindlustuskulude juhti-mise valdkonnas. Ilma nende reformideta ei olevõimalik Euroopa majanduse kasvupotentsiaalisuurendada ega aidata kaasa uute töökohtadeloomisele ja tööpuuduse märkimisväärselevähendamisele. Kogu aasta jooksul toetas EKPEuroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu alga-tusi, mille eesmärgiks oli Lissaboni strateegi-asse kuuluvate struktuurireformide juurutamiseedendamine ja kiirendamine. Lisaks oli meil heameel 2004. aasta lõpus avaldatud Wim Kok’ijuhitud kõrgetasemelise töörühma aruandes esi-tatud ettepanekute üle, milles soovitati Lissa-boni strateegia puhul keskenduda teatud kasvuja tööhõive suurenemist soodustavatele priori-teetsetele valdkondadele.

***

Mis puudutab aga EKP organisatsiooni ja toimi-mist, siis kujutas 2004. aasta endast tõelist proo-vikivi. EKP puhaskahjum oli 1636 miljonit

tal. Taas kord oli kahjum seotud vahetuskurs-

11EKP

Aastaaruanne2004

eurot, võrrelduna 477 miljoni euroga 2003. aas-

side muutumisega, mis mõjutas panga välisva-luutas nomineeritud varade väärtust eurodes.Meie raamatupidamise põhimõtete aluseks onülim ettevaatlikkus. Sellepärast me käsitlemegineid realiseerimata vahetuskursikahjusid reali-seeritud kahjudena ja kaasame need aasta lõpuskasumi ja kahjumi kontosse: 2004. aastal tekkiseuro kallinemise tulemusel vahetuskurssideümberhindamisest umbes 2,1 miljardi euro suu-rune puhaskahjum. Seevastu ei loe me aga vahe-tuskursside ja turuhindade ümberhindamisesttulenevaid realiseerimata tulusid kasumiks, vaidkanname need otse ümberhindluskontole.

EKP korrapärasteks sissetulekuallikateks onpeamiselt oma välisvaluutareservi ja sissemaks-tud kapitali (4,1 miljardit eurot) investeeringu-telt saadav tulu ning ringluses olevate euro pan-gatähtede 8%lise osa eest saadav intressitulu.2004. aastal oli intressitulu taas väike ning sedaeelkõige intressimäärade tõttu, mis püsisid äär-miselt madalal, sest põhiliste refinantseerimis-operatsioonide määrasid hoiti kogu aasta jook-sul 2% tasemel. EKP teenis netointressitulukokku 690 miljonit eurot, 2003. aastal oli seenäitaja 715 miljonit eurot. EKP halduskuludpalkadele ja nendega seotud kulutustele, ruu-mide üürile ning kaupadele ja teenustele ulatu-sid 340 miljoni euroni. 2004. aasta lõpus töötasEKPs 1314 inimest, võrrelduna 1217 töötajagaaasta varem.

Eelmisel aastal viidi lõpule projekt “EKP Lii-kumises”, mille eesmärgiks oli EKP töö tule-muslikkuse ja tõhususe edendamine, inimres-sursside juhtimise taseme tõstmine jakeskpangandussüsteemiga seotud väärtuste pro-pageerimine kogu personali seas. Suurem osaprogrammi kuuluvatest ja juhatuse poolt heaks-kiidetud meetmetest on juba kasutusele võetud.Mõnede meetmete juurutamine on veel käimas.“EKP Liikumises” on olnud tähelepanuväärneprogramm, mis on aidanud kaasa meie pangasi-sese kultuuri tõstmisele ja koostöövaimu tugev-damisele. Juhatus on täielikult pühendunud programmi elluviimisele ja selle tulemusel tekkinud õhkkonna säilitamisele.

2004. aastal toimus veel kaks olulist sündmust.Esiteks võeti vastu EKP väärtused: pädevus,tulemuslikkus ja tõhusus, terviklikkus, koostöö-vaim, läbipaistvus ja aruandekohustus ning töö-tamine Euroopa heaks. Teiseks otsustati läbiviia nullbaasiga eelarvestusharjutus. AlatesEKP asutamisest 1998. aasta 1. juunil on seeasutus kiiresti kasvanud, et võtta edukalt vastueesseisvaid ajaloolisi väljakutseid. Pärast omategevuse tulemuslikkuse tõestamist pidas EKPvajalikuks põhjalikult analüüsida, kas pangatööviis on tõhus. Sellega seoses alustas juhatus2004. aastal nullbaasiga eelarvestusharjutust,mille eesmärgiks oli panga kõikide ülesanneteja nende täitmisega tegelevate töötajate jaotuseläbivaatamine. Projekt on veel pooleli ja seelõpetatakse 2005. aasta keskel.

***

EKP juhatust, nõukogu ja üldnõukogu ühendaberakordne koostöövaim. EKP ja 12 liikmesriigikeskpangad moodustavad euroalal ühe mees-konna – eurosüsteemi. 2004. aastal töötati väljaka eurosüsteemi missioon – ühine avaldus euro-ala 13 institutsioonilt ja nende töötajatelt. Mis-sioon annab tabavalt edasi meie ühise soovitõsta eurosüsteemi panganduskultuuri veelgikõrgemale, teenides kogu Euroopat ja hoolitse-des selle ühisraha eest. EKP on au olla selleainulaadse meeskonna eesotsas.

Frankfurt Maini ääres, märts 2005

Jean-Claude Trichet


AutorStephan JungPealkiriP.WP1, 2002Materjalõli, lõuendMõõdud230 × 265 cm© VG Bild-Kunst, Bonn 2005

1. P E AT Ü K K

M A J A N D U S L I K A R E N G J A

R A H A P O L I I T I K A

2003. aasta teisel poolel alanud euroala majan-dustegevuse taastumine jätkus ka 2004. aastal.Aasta esimesel poolel elavnes euroala majandustänu kiirele üleilmsele majanduskasvule. 2004.aasta teisel poolel oli euroala majandustegevusveidi nõrgem, mida võib osaliselt seostadatõusva naftahinnaga. Tervikuna suurenes SKPreaalkasv 2004. aastal tööpäevade alusel kohan-datud andmetel 1,8% ületades 2003. aasta(0,5%) ja 2002. aasta (0,9%) näitajaid.

Järkjärgulise majandusliku taastumise taustaloli euroala inflatsioonisurve endiselt mõõdukas,sest töötasu tõus oli tagasihoidlik. Veidi mada-lamale inflatsioonisurvele aitas kaasa ka mõnin-gane euro nominaalse efektiivse vahetuskursitõus. Siiski mõjutas 2004. aastal üldist inflatsi-ooni olulisel määral riiklikult reguleeritud hin-dade ja kaudsete maksude tõstmine ning eel-kõige aasta teisel poolel oli oma osa kakõrgemal naftahinnal. Seetõttu oli ÜTHI inflat-sioon 2004. aastal kokku 2,1%, püsides eelmiseaastaga võrreldes muutumatuna.

Arvestades keskpikas perspektiivis väikse sise-maise hinnasurve ja hinnastabiilsuse positiivseettevaatega, ei muutnud EKP nõukogu 2004.aasta jooksul EKP baasintressimäärasid, mispüsisid varasemaga võrreldes madalal tasemel.EKP põhiliste refinantseerimisoperatsioonidepakkumisintressi alammäär säilitati 2% juures,kusjuures hoiustamise ja laenamise püsivõima-luse määrad olid vastavalt 1% ja 3% (vt joonist 1).

Rahapoliitilisi otsuseid üksikasjalikumalt ana-lüüsides selgub, et 2004. aasta esimeste kuudeandmed viitavad 2003. aasta teisel poolel ala-nud järkjärgulise majandusliku taastumise jät-kumisele. Väliste näitajate osas on kiirele eks-pordi kasvule kaasa aidanud maailmamajandusejõuline areng. Lisaks olid rahastamistingimusedeuroalal äärmiselt soodsad ning tänu bilanssidekohandamisele paranesid ettevõtete kasumiväl-javaated, tõotades häid investeerimistingimusi.Eratarbimise vallas oli prognooside kohaseltoodata järkjärgulist taastumist, sest eeldatireaalse kasutatava tulu kasvu ja tööturutingi-


1 R A H A P O L I I T I L I S E D OT S U S E D

J o o n i s 1 E K P i n t r e s s i m ä ä r a d j a r a h a t u r u i n t r e s s i m ä ä r a d

(protsenti aastas; päevased andmed)

Allikas: EKP.Märkus: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks on fikseeritud intressimääraga oksjoni suhtes kohaldatav intressimäär,mis lepiti kokku enne 28. juunit 2000. Pärast seda peegeldab intressimäär muutuva intressimääraga oksjoni suhtes kohaldatavat pakku-misintressi alammäära.

1999 2000 2001 2002 2003 20040,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

laenamise püsivõimaluse intressimäärhoiuste intressimäärpõhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäärkolme kuu EURIBOR

muste paranemist. Hindu analüüsides võiböelda, et 2004. aasta alguses langes ÜTHIinflatsioon alla 2% taseme. Sellise languse pea-miseks põhjuseks oli inflatsioonisurve leeven-dumine, mille põhjustas 2003. aasta paari vii-mase kuu jooksul toimunud euro kallinemine ja2003. aasta alguses aset leidnud energiahinnamärgatavast tõusust tulenev baasefekt.

2004. aasta esimeses kvartalis jätkus M3 aas-tase kasvumäära langustrend, mis oli alanudjuba 2003. aasta suvel. Langus kajastas peami-selt muutusi varasemas investeerimisportfellidestruktuuris – investorid läksid järk-järgult ülepikemaajalistele ja riskantsematele finantsvara-dele väljaspool M3. Sellele muudatusele eelneserandlik likviidsete varade eelistamise periood,mis kestis 2001. aastast kuni 2003. aasta kesk-paigani ning mida seostati suurema majandus-liku ja finantsilise ebakindlusega. VaatamataM3 kasvu normaliseerumisele oli euroalal endi-selt oluliselt rohkem likviidsust kui inflatsioo-nisurveta majanduskasvu rahastamiseks vaja.Kuigi see viitas vajadusele jälgida hoolikalt hin-nastabiilsust ohustavaid riske, leidis EKP nõu-kogu, et kokkuvõttes olid hinnastabiilsusegaseotud väljavaated 2004. aasta esimeses kvarta-lis soodsad.

2004. aasta teise kvartali majanduse areng vih-jas kahele vastandlikule stsenaariumile. Üheltpoolt osutasid olemasolevad andmed maailma-majanduse jõulise kasvu jätkumisele ja soodsa-tele euroala eksporditingimustele. Teisalt hak-kas 2004. aasta märtsis märgatavalt tõusmanafta hind, mis ohustas üha enam majandusetaastumist. Kogu teises kvartalis võis siiskitäheldada, et esimene stsenaarium oli ülekaalusja üha rohkem majandusnäitajaid kinnitas taas-tumise jätkuvat hoogustumist. Teise kvartalilõpus viitasid avaldatud andmed sellele, et2004. aasta esimeses pooles ületas euroalamajanduse taastumise tempo varasemad ootu-sed, muutes majanduskasvu väljavaated veelgioptimistlikemaks. Eelmise aasta sama perioo-diga võrreldes tõusis esimese poolaasta SKPreaalkasv euroalal keskmiselt 0,6%, saavutadeskõrgeima taseme alates 2000. aastast. Taastu-mise hoogustumine avaldus peamiselt ekspordi

kasvus ja pärast pikka paigalseisu ka esialgseseratarbimise suurenemises. Eelneva taustal saabselgitada ka 2004. aasta juunis avaldatud euro-süsteemi ekspertide ettevaateid, mille kohaseltpidi keskmine SKP reaalkasv 2004. aastaljõudma vahemikku 1,4–2,0% ning 2005. aastalvahemikku 1,7–2,7%. Ka rahvusvaheliste jaeraorganisatsioonide prognoosides kajastusidootused, et majanduskasv muutub 2004. aastateisel poolel veelgi hoogsamaks.

Tõusev naftahind avaldas tarbijahindadele lühi-ajaliselt märgatavat survet, mõjutades oluliseltka inflatsiooni. 2004. aasta teises kvartalis hak-kasid ÜTHI aastased inflatsioonimäärad taastõusma – osaliselt oli see seotud ka riiklikultreguleeritud hindade ja kaudsete maksude suu-rendamisega. Analüüsides hinnasuundumusikeskpikas perspektiivis, leidis EKP nõukogusiiski, et inflatsioonisurve jääb tõenäoliselt pii-ratuks, kuna tööturutingimused püsisid tagasi-hoidlikud ning ootuste kohaselt pidi ka palga-tõus jääma mõõdukaks, arvestades et tööturg olialles vähehaaval kosumas ja majanduse taastu-mise tempo üsna rahulik. Selline hinnang olikooskõlas ka 2004. aasta juunis avaldatud euro-süsteemi ekspertide ettevaadetega, mille järgipidi keskmine ÜTHI inflatsioon 2004. aastaljääma vahemikku 1,9–2,3% ning 2005. aastalpüsima 1,1–2,3% piires. Taoline läheneminekattus rahvusvaheliste ja eraorganisatsioonideprognoosidega. Siiski tehti kindlaks ka mõnedettevaateid ohustavad riskid, mis puudutasidnaftahinna tõusu, kaudsete maksude ja riiklikultreguleeritud hindade muutmisega seotud eba-kindlust ning palga- ja hinnamääramiskäitumisevõimalikku teisest mõju. Lisaks tõusid nimeta-tud perioodi jooksul veelgi finantsturgudeinflatsiooniootused keskpikas ja pikemas per-spektiivis.

2004. aasta teises kvartalis jätkus M3 aastasekasvumäära üldine langustrend, mis peegeldasinvesteerimiskäitumise jätkuvat normaliseeru-mist. Sellele vaatamata oli taoline normalisee-rumine üsnagi aeglane ning M3 kasv püsis suh-teliselt kõrgel tasemel, millele aitasid kaasa kalikviidsete varade madalad intressimäärad. See-tõttu valmistas 2004. aasta teises kvartalis EKP

17EKP

Aastaaruanne2004

nõukogule jätkuvalt muret püsiv ülemääranelikviidsus euroalal, mis majanduskasvu korralpõhjustaks keskpikas perspektiivis inflatsiooni-survet.

Kuigi 2004. aasta teises pooles majanduse taas-tumine üldiselt jätkus ja mingeid põhimõttelisimuutusi ei toimunud, ilmnes üha selgemalt, eteuroala majanduse taastumine jätkub oodatusttagasihoidlikuma tempoga. Sellise arengu põh-justasid peamiselt maailmamajanduse kasvuajutine aeglustumine, naftahinna järjekordnesuur tõus kolmandas kvartalis ja euro märgatavkallinemine neljandas kvartalis. Aasta teisepoole andmed kinnitavad, et kõrgema nafta-hinna mõju oli jätkuvalt ilmne ning see pidur-das nõudluse kasvu nii euroalal kui ka väljas-pool seda. Eelmise kvartaliga võrreldes oli SKPreaalkasv kolmandas ja neljandas kvartalisainult 0,2%. 2004. aasta detsembris avaldatudeurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt pidiSKP reaalkasv 2005. aastal jääma vahemikku1,4–2,4% ning 2006. aastal vahemikku1,7–2,7%. Samuti rõhutas nõukogu ettevaateidohustavate riskide tähtsust, mis seondusid või-malike ebasoodsate muutustega naftaturul.

Hindade arengut analüüsides võib öelda, et2004. aasta teisel poolel püsis ÜTHI inflatsioonpeamiselt naftahinna tõusu tõttu 2% tasemestveidi kõrgemal. Samas puudusid märgid tuge-vama sisemaise inflatsioonisurve tekkimisest.Palgatõus olid 2003. aasta viimasest kvartalistalates olnud väike ning ootuste kohaselt pidiselline suundumus jätkuma, sest majanduskasvoli jätkuvalt tagasihoidlik ning tööturg nõrk.Eelneva taustal 2004. aasta detsembris avalda-tud eurosüsteemi ekspertide ettevaadete koha-selt jääb ÜTHI inflatsioon 2005. aastal vahe-mikku 1,5–2,5% ja 2006. aastal vahemikku1,0–2,2%. Siiski ohustavad neid ettevaateidendiselt riskid, mis võivad vastavaid näitajaidsuurendada. Sellised riskid puudutavad peami-selt naftahinna arengut, kaudsete maksude jariiklikult reguleeritud hindadega seotud eba-kindlust ning palga- ja hinnamääramiskäitumisevõimalikku teisest mõju.

Üha enam kinnitati nimetatud riskide olemasoluka rahapoliitilistes analüüsides. 2004. aasta tei-sel poolel avaldasid madalad intressimäärad M3kasvule – eelkõige selle likviidsematele kompo-nentidele – endiselt positiivset mõju, mis hak-kas domineerima järkjärgulist langust põhjus-tava investeerimiskäitumise normaliseerumiseüle. Madalad intressimäärad suurendasid ka era-sektori laenunõudlust. Eelkõige puudutas seeeluasemelaenude nõudlust, mis oli juba niigikõrgel tasemel, kajastades kinnisvarahindadejõulist dünaamikat mitmes euroala riigis. Selletaustal leidis EKP nõukogu, et ülemääraselikviidsuse püsimine ja laenude märgatav kasvmitte ainult ei ohusta hinnastabiilsust, vaid või-vad põhjustada ka varade hinna kontrollimatuttõusu, eelkõige kinnisvaraturgudel. 2005. aastaalgul seis oluliselt ei muutunud. 2004. aastakeskel alanud kiire rahapakkumise kasv jätkusja euroalal oli endiselt oluliselt rohkem likviid-sust kui inflatsioonisurveta majanduskasvufinantseerimiseks vaja.

Kokkuvõttes väljendas nõukogu 2004. aasta tei-sel poolel kasvavat muret selle pärast, et inflat-sioon võib hakata lühiajalises perspektiivis lii-kuma ebasoodsas suunas. Samas leidisnõukogu, et puudusid sisemaise inflatsiooni-surve tekkimisele viitavad märgid. Taolisestolukorrast lähtudes otsustas nõukogu EKP baa-sintressimäärasid nimetatud ajavahemiku jook-sul mitte muuta. Siiski rõhutas nõukogu, etkeskpikas perspektiivis tuleb olla jätkuvalt tähe-lepanelik erinevate hinnastabiilsust ohustavateriskide suhtes.


2.1 ÜLEILMNE MAKROMAJANDUSLIK KESKKOND

MAAILMAMAJANDUSE KASV OLI ROHKEM KUI 20 AASTA KIIREIM2004. aastal kasvas maailmamajandus kiirestempos, ületades kõik varasemad näitajad alates1976. aastast. Kasv oli suhteliselt laiapõhjalinening hõlmas erinevaid piirkondi (vt joonist 2).Aasia piirkonna kasv oli eriti jõuline, kusjuuresHiina majanduses võis täheldada ülekuumene-mise märke. Üleilmset märkimisväärset kasvusoodustasid paljudes riikides head rahas-tamistingimused ja makromajandusliku polii-tika stimuleeriv mõju. Lisaks toimus tugevmaailmakaubanduse kasv, mis jõudis 2004.aastal kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.

Maailmamajanduse kiire kasv oli eriti märgatavjust aasta esimestel kuudel, hiljem tempoenamikus riikides aeglustus. Aeglustuminetulenes pooleldi sellest, et eelnenud kvartalitehead kasvunäitajad olid normaliseerumas ninget poliitiliste stiimulite mõju hakkas vähehaavalkaduma. Märgatav naftahinna tõus, mis saavu-tas 2004. aasta oktoobris kõrgeima taseme,mõjus samuti kasvu ohjeldavalt. Naftahinnakallinemine tingis ka paljude riikide inflat-sioonimäärade mõõduka kasvu, mõjutadesolulisel määral energiaga seotud hinnakompo-nentide arengut. Üldine inflatsiooni areng olisuhteliselt stabiilne, mis viitab sellele, et naf-tahinna tõusu teisene mõju püsis üsna hästi kont-rolli all (vt joonist 2).

Ameerika Ühendriikide jõulise majanduskasvujätkumine (võrreldes mõnede USA kaubandus-partneritega) suurendas USA jooksevkontopuudujääki veelgi. Puudujäägi suurenemine jaebakindlus USA eelarvepoliitiliste väljavaadetesuhtes on toonud taas päevakorrale üleilmsetasakaalustamatuse jätkumisega seotud mured.Need mõjutasid osaliselt ka USA dollarit, misnõrgenes aasta viimaste kuude jooksulsuhteliselt laiapõhjaliselt.

2004. aastal jätkus Ameerika Ühendriikidemajanduskasv üldiselt kiires tempos, kusjuuresSKP reaalkasv oli esialgsete hinnangutekohaselt kogu aasta kohta 4,4%. Majanduskasv

muutus veelgi laiaulatuslikumaks pärastkauaoodatud tööturutingimuste paranemist.SKP reaalkasvu suurendasid endiselt head näi-tajad kodumajapidamiste tarbimise ja ettevõteteinvesteeringute vallas (eelkõige investeeringudseadmetesse ja tarkvarasse), samas oli netoeks-pordi mõju majanduskasvule negatiivne.

Eratarbimise kindel kasv jätkus suurema osaaastast, sest makromajandusliku poliitika mõju

19EKP

Aastaaruanne2004

2 R A H A P O L I I T I L I N E J A M A J A N D U S L I K A R E N G

J o o n i s 2 P e a m i s e d m u u t u s e d s u u r t e s t ö ö s t u s r i i k i d e s

Allikad: riiklikud andmed, BIS, Eurostati ja EKP arvutused.1) Euroala puhul on kasutatud Eurostati andmeid; USA ja Jaa-pani puhul on lähtutud riiklikest andmetest. Kõigi riikide SKP näitajaid on sesoonselt kohandatud.

Inflatsioonimäärad(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

euroalaUSAJaapan

Toodangu kasv 1)

(aastane muutus protsentides; kvartaalsed andmed)

1999 2000 2001 2002 2003 2004-4

-2

0

2

4

6

-4

-2

0

2

4

6

1999 2000 2001 2002 2003 2004-2

-1

0

1

2

3

4

-2

-1

0

1

2

3

4

oli endiselt soodne, eluasemeturg kasvashoogsalt ja palgatööliste arv suurenes tuntavalt.Kuigi pärast mitmeaastast madalseisu hakkastööhõive kasv kiirenema, jäi nominaalpalkukergitav surve siiski suhteliselt väikseks, sestenamasti valitses tööturul ikka veel loidus.Reaalse kasutatava tulu suurenemist pidurdasid2004. aasta teisel poolel tööjõukulude tagasi-hoidlik kasv ja naftahinna tõus. Seega olekseraisikute säästumäär langenud väga madalale,kui detsembri lõpus poleks suured erakorraliseddividendid tulusid korraks kergitanud. Samalajal tõusis kodumajapidamiste võla osakaalkasutatavas tulus varasemate perioodidega võr-reldes eriti kõrgele tasemele.

2004. aastal kasvasid ettevõtete investeeringudjõudsalt – seda eriti seadmetesse ja tarkvarassetehtavate investeeringute vallas. Investeeringutetõusule aitasid kaasa soodsad rahas-tamistingimused, ajutised eelarvepoliitilised stii-mulid ja madal varude tase koos suure nõud-lusega. Kuigi kõrge naftahind kergitas katoormehindu, oli ettevõtete kasumlikkus jätku-valt kõrge. Tööturutingimuste paraneminemõjutas osaliselt ka tööviljakuse kasvu aeglus-tumist 2004. aasta jooksul, kuigi kasv koguaasta lõikes oli siiski suhteliselt suur.

2004. aastal jätkus Ameerika Ühendriikide mak-sebilansi halvenemine ning USA väliskauban-dus- ja jooksevkonto puudujäägi suhe SKPssetõusis varasemaga võrreldes kõrgele tasemele.Reaalseid näitajaid võrreldes võib öelda, etimpordi kasv oli ekspordi kasvust endiseltkiirem, kuigi USA dollari kumulatiivne nõr-genemine jätkus alates 2002. aasta algusest,mistõttu Ameerika Ühendriikide suur sisenõud-lus ületas märkimisväärselt riigi peamistekaubanduspartnerite nõudluse. Sellega seoseskajastas sisemaiste säästude ja investeeringutetasakaalustamatus valitsemissektori jätkuvaltvähest säästmist ja eraisikute säästumääravarasemaga võrreldes madalat taset.

Peamiselt tänu kõrgele energiahinnale suurenes2004. aastal ka tarbijahindade inflatsioon,kusjuures aastane THI kasvas 3,3%. Viimasepaari aasta jooksul aeglustunud inflatsiooni (v.a

toidukaubad ja energia) arengusuund pöördusvastupidiseks ja see tõusis aastas 2,2% määrani.Hinnasurve püsis siiski suhteliselt mõõdukastänu sellele, et tööturg hakkas järkjärguliseltelavnema, tööviljakuse kasv oli jätkuvalt jõu-line ning USA dollari nõrgenemise mõju kandustarbijahindadele üle vaid vähesel määral. Seegaolid uuringutepõhised ja turgude pikaajalisedinflatsiooniootused endiselt suhteliselt tagasi-hoidlikud, vaatamata veidi kerkinud turuoo-tustele.

Pärast kauakestnud intressimäärade madalseisutõstis USA föderaalreservi rahapoliitika komi-tee (FOMC) 2004. aastal baasintressimäära 125baaspunkti võrra. 2004. aasta juunis alanudbaasintressimäära tõstmine toimub viies astmes,iga kord tõstetakse määra 25 baaspunkti võrra.Seega oli baasintressimäär aasta lõpuks kas-vanud 2,25% võrra (2005. aasta veebruari alguljõudis vastav näitaja 2,5% tasemeni). FOMCleidis, et poliitiliste lahenduste kohandamiselõpetamine leiab tõenäoliselt aset mõõdukastempos; samas rõhutas komitee, et kui majan-duslikud väljavaated muutuvad, reageeritakseneile muutustele vastavalt vajadusele, sestkomitee peab hinnastabiilsuse säilitamisekstäitma oma kohustusi. Eelarvepoliitilisestseisukohast vaadates kasvas föderaalvalitsuseeelarve puudujääk 2004. eelarveaastal 3,6%niSKPst, hoolimata majandustegevuse elavne-misest.

2004. aastal rauges Jaapani majanduse taastu-mine. Pärast majanduskasvu hoogustumist2004. aasta esimeses kvartalis iseloomustas üle-jäänud aastat märgatav majandustegevusekasvutempo pidurdumine, mis oli eelkõige seo-tud valitsemissektori väiksemate kulutuste,erasektori sisenõudluse vähenemise ja ekspordikasvu aeglustumisega. Siiski oli aastane SKPreaalkasv 2004. aastal baasefekti ja esimesekvartali heade näitajate tõttu suurem, kui see oliolnud 1996. aastast saadik (2,6%). Tööturutin-gimustes võis täheldada mõningast paranemist.Samal ajal aitasid ettevõtete bilansside ümber-struktureerimine ja kulude kärpimine kaasaettevõtete kasumi jõudsale kasvule, kusjuurespangandussektoris alanes halbade laenude tase.


Aasta jooksul leidsid deflatsiooniga seotudmured teatud määral leevendust, kuid eikadunud siiski täielikult. Ettevõtete toodete hin-nad tõusid, kajastades peamiselt toormehin-dade kallinemist, samal ajal jätkus vähenevalmistoodete hindade odavnemine. Pärast2003. aasta -0,3%list muutust moodustas tarbi-jahindade tõus 2004. aastal kokku 0%. Oktoob-ris prognoosisid mõned Jaapani keskpangarahapoliitika nõukogu liikmed seoses deflat-sioonisurve alanemisele viitavate märkidega2005. aastaks THI (v.a värsked toidukaubad)väikest tõusu. Siiski tekkis deflatsioonisurve2004. aasta lõpupoole uuesti, ja selle põhjustasvabakslastud kommunaalteenuste hindade lan-gus. 2004. aasta jaanuaris tõstis Jaapanikeskpank jooksevkonto saldo eesmärgi 30–35triljoni jeeni vahemikku. Ülejäänud aasta jook-sul püsis riigi rahapoliitiline hoiak muutumatu.

Jätkuna eelmise aasta hoogsale arengule osutus2004. aasta Aasia riikidele (v.a Jaapan) järjekor-dseks väga jõulise majanduskasvu aastaks.Eelkõige aitasid sellele kaasa suur välisnõud-lus, Hiina investeerimisbuum ja taastuvsisenõudlus. Aasias on kiirenenud piirkondliklõimumine, mida tõendab piirkondade vahelisekaubanduse ja investeeringute kiire kasv. Selle-le vaatamata hakkas kasvutempo 2004. aastalõpupoole välisnõudluse vähenemise ja naf-tahinna tõusu tõttu aeglustuma. Riikide seisuko-hast vaadatuna jätkus Hiina majanduse tuntavkasv, kuigi aasta esimesel poolel võis täheldadamõningaid ülekuumenemise märke. Selle väl-timiseks võetud poliitilised meetmed aeglus-tasid aasta teisel poolel investeeringute kasvu,kuid ei pärssinud üldist majandustegevust.Aaasta jooksul kasvas Hiina SKP 9,5%.

Ladina-Ameerika majanduslik olukord paranesmärgatavalt tänu ekspordi ja sisenõudlusekasvule. Aasta jooksul muutus Brasiilia jaMehhiko majanduskasv veelgi kiiremaks – sellepeamisteks põhjusteks olid jõuline ekspordikasv ja hoogustunud investeerimistegevus.Argentinas jätkus majandustegevuse jõudsamtaastumine, kuid aasta jooksul muutus selletempo veidi aeglasemaks.

TOORMEHINNAD TÕUSID 2004. AASTAL OLULISELMÄÄRALNaftahind kasvas peaaegu kogu aasta jooksul,läbides märkimisväärseid kõikumisi. Brentitoornafta hind kerkis oktoobri lõpus kõigiaegade kõrgeima tasemeni – 51 USA dollarinibarreli kohta, kusjuures aasta alguses oli vastavhind 30 USA dollarit (vt joonist 3). 2004. aastakeskmine Brenti toornafta hind oli 38 USA dol-larit barreli kohta, mis ületas 2003. aastakeskmist hinda 33%. Eurodes mõõdetunakallines Brenti toornafta hind nimetatud peri-oodi jooksul 20%. 2004. aastal olid põhilisteksnaftahinda tõstvateks teguriteks üleilmse nõud-luse tugevnemine, naftatarnete turvalisusegaseotud mured ning eri kvaliteediklassidega naftapakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus.

Nõudlus nafta järele suurenes ülikiirestieelkõige Aasias ja Põhja-Ameerikas, ületadesootusi kogu 2004. aasta jooksul tänu maailma-majanduse jõulisele kasvule. RahvusvaheliseEnergiaagentuuri hinnangute kohaselt kasvasüleilmne nõudlus nafta järele 2004. aastal 3,4%,mis on olnud ligi kolmekümne aasta kiireimkasv.

Pakkumise osas eeldasid turuosalised 2004.aasta alguses, pärast Naftat Eksportivate RiikideOrganisatsiooni (OPEC) avaldusi, et OPECiriigid vähendavad peatselt oma toodangut, kuidseda ei tehtud. Selle asemel suurendasid niiOPECi kui ka teised tootjariigid 2004. aastaltoornafta tootmist märkimisväärselt. Etüleilmsed naftatarned kasvasid, kahanes reserv-ja töötlemisvõimsus olulisel määral. Kui naf-tatarnetes oleksid tekkinud ootamatud tõrked,oleks probleemide lahendamiseks jäänud vägavähe manööverdamisruumi. Selle tulemusenareageeris naftahind 2004. aastal ülitundlikultpakkumise ja nõudluse tasakaalu muutustele,turuootustele toornafta tarnete turvalisusesuhtes ja kahtlustele seoses naftavarudepiisavusega. Lisaks kasvas nõudlus naftapõhistevalmistoodete järele üha kiiremini ja toornaftavarud järjest suurenesid. See tõi omakordakaasa lahknevuse pakutava nafta ja töötlejatepoolt vajatava nafta kvaliteediklasside vahel,mistõttu tõusid kõrgkvaliteetse toornafta

21EKP

Aastaaruanne2004

(näiteks Brenti toornafta) hinnalisandid rekor-dilisele tasemele.

2003. aasta teisel poolel kerkima hakanudtoorme (v.a energia) hinnad jõudsid tipp-tasemele 2004. aasta esimesel poolel (vt joo-nist 3). Sellele tõusule aitas kaasa maailmama-janduse kiire taastumine. 2004. aasta teiselpoolel ei jätkunud toorme (v.a energia) hindadetõus enam samas ulatuses, sest toidukaupade japõllumajanduslike toormete hinnad hakkasidpärast aasta alguses saavutatud tipptasetalanema, kuigi metalli hindade tõus ei peatunud.USA dollarites olid toorme (v.a energia) hinnad2004. aastal keskmiselt 22% kõrgemad kui aastatagasi.

2.2 RAHAPOLIITILINE ARENG

M3 KASVU MÕJUTASID KAKS VASTANDLIKKU TEGURITArvestades rahapoliitilist hoiakut ja kapitalitu-rul toimunud sündmusi, kujundasid 2004. aastalrahapoliitilist arengut kaks vastandlikku tegu-rit: ühelt poolt madalad intressimäärad ja teiseltpoolt euroala residentide investeerimisportfel-lide struktuuri normaliseerumine, mis järgnes2001. aastast kuni 2003. aasta keskpaigani kest-nud likviidsete varade eelistamise perioodile.

2004. aasta esimesel poolel domineerisinvesteerimisportfellide struktuuri nor-maliseerumise mõju, mis vähendas M3 kasvu.2003. aasta suvel alanud M3 kasvutempoaeglustumine jätkus ning 2004. aasta juunisjõudis see 5,3%ni. 2004. aasta teisel poolelmuutus M3 kasv jõulisemaks, tõustes aastalõpuks 6,4%ni – seda soodustasid madaladpikaajalised intressimäärad, mille järjekordnelangus tõi esiplaanile ka rahaliste varade hoid-mise väikese alternatiivkulu positiivse mõju M3kasvule. Samal ajal kajastus 2004. aastarahapoliitilises arengus ka tõik, et toodangukasv oli suurem kui eelmisel aastal.

2004. aastal toimus investeerimisportfelli struk-tuuri normaliseerumine aeglase tempoga. Kuigivarasemate aastate erakordne majanduslik jafinantsturgude ebakindlus taandus, püüdsidteiste seas näiteks euroala kodumajapidamisedjätkuvalt riske vältida, sest alates 2000. aastastkuni 2003. aasta keskpaigani oli aktsiaturgudelkestnud pikaleveninud kapitalikahjude periood.See võib olla ka põhjuseks, miks investorid eelis-tasid niivõrd ulatuslikult likviidseid varasid,kuigi praeguses majandustsükli etapis ei ole tao-line käitumine tavaline. Lisaks olid rahalistevarade hoidmise intressimäärad madalad, mistähendab, et nende stimuleeriv mõju peaksolema eriti suur. See võib olla seotud likviid-setest varadest loobumisega kaasnevate tehin-gukuludega, mille tõttu langeb edaspiditõenäoliselt veelgi selliste varade hoidmisealternatiivkulu.

Madalate intressimäärade üha domineerivammõju M3 kasvule avaldub eriti hästi M3 kor-rigeerimisel alates 2001. aastast kuni 2003.aasta keskpaigani kestnud erakordse finantstur-gude ebakindluse perioodil toimunud investee-rimisportfellide struktuurimuutuste hinnangulisemõjuga1. Arvutusaluste tõttu ei mõjuta kor-rigeeritud näitajat ka investeerimisportfellidestruktuuri hilisem normaliseerumine, seepärastpeaks selle näitaja puhul ilmnema intres-simäärade mõju selgemini kui ametliku M3


1 Täiendavat teavet leiate EKP 2004. aasta oktoobri kuubülletääniartikli “Monetary analysis in real time” neljandast osast.

J o o n i s 3 P e a m i s e d m u u t u s e d t o o r m e t u r u l

Allikad: Bloomberg ja HWWA.

I kv II kv III kv IV kv I kv2004 2005

27

31

35

39

43

47

51

55

100

110

120

130

140

150

Brenti toornafta hind (USD/barrel; vasakpoolsel teljel)toore (v.a energia) (USD; indeks 2000 = 100; parempoolsel teljel)

aegridade puhul. Ühtlasi peab rõhutama, etinvesteerimisportfellide struktuurimuutustemõjuga korrigeeritud M3 hinnanguline kasvseondub olulisel määral ebakindlate teguritega,mistõttu tuleks selliseid hinnanguid tõlgendadaettevaatlikult. 2004. aasta viimase kolme kvar-tali jooksul oli ametliku M3 aegridadekasvumäär madalam kui korrigeeritud M3aegridade kasvumäär, mis viitab võimalusele, etinvesteerimisportfellide struktuuri normali-seerumisel on olnud kasvu pidurdav mõju.Samas suurenes 2004. aasta teisel poolel niiametliku kui ka korrigeeritud M3 aegridadekasv, mis võib tähendada, et M3 arengut eimõjutanud kõige rohkem mitte investeerimis-portfellide struktuuri normaliseerumine, vaidpigem madalad intressimäärad (vt joonist 4).

Nagu 2003. aastal, nii mängisid ka 2004. aastalM3 aastases kasvus tähtsaimat rolli just M3kõige likviidsemad komponendid, mis kuulusidkitsasse rahaagregaati M1 (vt joonist 5). Nendekomponentide osakaal oli märgatav tänuringluses oleva sularaha ja üleööhoiuste

olulisele kasvule. Ringluses oleva sularaha kasvtulenes suurest nõudlusest euro pangatähtedejärele nii euroalal kui ka väljaspool seda (vt kapeatüki 2 osa 3 pangatähtede ja müntide kohta).

2004. aastal püsis üleööhoiuste kasvumäär üsnakõrgel tasemel, sest selliste instrumentidehoidmise alternatiivkulu oli väga madal. Võr-reldes 2003. aasta lõpuga püsis kodumaja-pidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseidpakkuvate ettevõtete üleööhoiuste keskmineintressimäär üldiselt muutumatuna, jõudes2004. aasta lõpus vastavalt 0,73% ja 0,90%tasemele (vt joonist 6). See oli kooskõlas karahaturu intressimäärade arenguga 2004. aastal.

2004. aastal oli lühiajaliste hoiuste (v.aüleööhoiuste) osakaal M3 aastases kasvusumbes 1,1 protsendipunkti, mis oli 2003. aastaosakaalust märgatavalt väiksem. Sellepeamiseks põhjuseks oli lühiajaliste tähtajalistehoiuste (s.t kuni kaheaastase lepingulise täht-ajaga hoiuste) negatiivne aastane kasvumäär,kuigi lühiajalised säästuhoiused (s.t kuni kolme-

23EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 4 M 3 j a i n v e s t e e r i m i s p o r t f e l l i s t r u k t u u r i m u u t u s t e h i n n a n g u l i s e m õ j u g a k o r r i g e e r i t u d M 3(aastane muutus protsentides; sesoonsete ja kalendrilistemõjudega kohandatud)

Allikas: EKP.1) Investeerimisportfelli struktuurimuutuste ulatuse hinnangutekoostamisel seoses M3ga kasutatakse EKP 2004. aasta oktoobrikuubülletääni artiklis “Monetary analysis in real time” osas 4kirjeldatud meetodit.

J o o n i s 5 O s a k a a l M 3 a a s t a s e s k a s v u s

(protsendipunktides; M3 kasv protsentides; sesoonsete ja kalend-riliste mõjudega kohandatud)

Allikas: EKP.

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

9,0

10,0

1999 2000 2001 2002 2003 20042,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

9,0

10,0

ametlik M3Investeerimisportfelli struktuurimuutuste hinnangulise mõjuga korrigeeritud M3 1)

kontrollväärtus (4,5%)

-2,0

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

1999 2000 2001 2002 2003 2004-2,0

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

turukõlblikud instrumendidmuud lühiajalised hoiusedM1M3

kuulise etteteatamisega lõpetatavad hoiused)kasvasid samas jõudsalt. Nende kahe alamkom-ponendi erinev areng võib olla seotud asjaoluga,et tavapärasest erinevalt ei osutunud kuniüheaastase lepingulise tähtajaga hoiused sääs-tuhoiustest tasuvamaks (vt joonist 6). Sellistestingimustes muutuvad lühiajalised sääs-tuhoiused suhteliselt atraktiivseks, sest need onlikviidsemad.

2004. aastal langes turukõlblike instrumentideosakaal M3 aastases kasvumääras eelmise aasta1,2 protsendipunktilt vaid 0,4 protsendipunk-tile. See tulenes eelkõige rahaturufondideosakute aastase kasvumäära märgatavast alane-misest. Rahaturufondide osakuid kasutavadkodumajapidamised ja ettevõtted majanduslikuja rahalise ebakindluse perioodidel säästmiseksning nende kasvutempo aeglustumine viitabeuroala residentide investeerimisportfellidestruktuuri normaliseerumisele 2004. aastal (vtka taustinfot 1 “Euroala reaalsektori finantsin-vesteeringute areng 2004. aastal”).

RAHALOOMEASUTUSTE POOLT ERASEKTORILEVÄLJASTATUD LAENUDE KASV OLI LAIAPÕHJALISEMM3 vastaskirjete muutused kinnitasid, et M3kasvu mõjutasid kaks vastandlikku tegurit, midamainiti eelnevalt rahapoliitilise arengukäsitlemisel. Ühelt poolt näitas rahaloomeasu-tuste pikemaajaliste finantskohustuste kiirem


J o o n i s 6 R a h a l o o m e a s u t u s t e l ü h i a j a l i s e d h o i u s e i n t r e s s i m ä ä r a d

(protsenti aastas; uute laenude ja hoiuste intressimäärad, kaalutud 1))

Allikas: EKP.1) Alates 2003. aasta detsembrist arvutatakse rahaloomeasutustekaalutud intressimäärad riikide osakaalude abil, mis tuginevaduute laenude ja hoiuste 12 kuu libisevale keskmisele mahule.Jaanuarist kuni novembrini 2003 arvutati rahaloomeasutustekaalutud intressimäärad riikide osakaalude abil, mis tuginesiduute laenude ja hoiuste 2003. aasta keskmisele mahule. Lisatea-be saamiseks vt EKP 2004. aasta augusti kuubülletääni taustin-fot “Analysing MFI interest rates at the euro area level”.

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv2003 2004

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

kodumajapidamiste üleööhoiusedkodumajapidamiste kuni 3-kuulise etteteatamisega lõpetatavad hoiusedkodumajapidamiste kuni 1-aastased lepingulise tähtajaga hoiusedkaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete üleööhoiused

Ta u s t i n f o 1

EUROALA REAALSEKTORI FINANTSINVESTEERINGUTE ARENG 2004. AASTAL

2004. aasta esimeses kolmes kvartalis oli reaalsektori finantsinvesteeringute aastane kasvumäärüldiselt stabiilne võrreldes 2003. aasta keskmise kasvumääraga (vt tabelit). Üldine stabiilsusvarjas aga mitmete finantsinvesteeringute kategooriate kohati erinevat arengut. Kui pikaaja-listesse võlakirjadesse ja noteeritud aktsiatesse investeerimise kasvumäär tõusis 2003. ja 2004.aastal, siis rahaturufondide osakutesse investeerimise kasvumäär langes märkimisväärselt.Lisaks kasvasid omandiväärtpaberitesse ja aktsiafondidesse tehtavad investeeringud 2004. aastal kiirema tempoga kui eelmistel aastatel, aga investeerimine võlakirjadesse ja võlakirja-fondidesse aeglustus mõnevõrra. Üldiselt annavad sellised arengusuunad jätkuvalt märkueuroala residentide investeerimisportfelli struktuuri järkjärgulisest normaliseerumisest, millekäigus on taastumas ka majandusagentide valmidus investeerida riskantsematesse ja pikema-ajalistesse varadesse.

kasv ja aasta esimesel poolel aset leidnudnetovälisvarade väiksem suurenemine in-vesteerimisportfellide struktuurimuutust seosesM3ga. Teiselt poolt viitas rahaloomeasutustepoolt erasektorile väljastatud laenude jõulinekasv intressimäärade üldisele madalaletasemele.

2004. aasta esimesel poolel toimus jätkuvaltsuur kapitali väljavool euroalalt, samas kuiväiksem kapitali sissevool tõi kaasa languseeuroala rahaloomeasutuste sektori netovälisva-rade aastases voos (vt joonist 7). Kapitali väl-javool oli tingitud sellest, et euroala residendidsoetasid varasid euroalavälistelt residentidelt –see oli ka üheks euroala residentide investee-rimisportfelli struktuuri normaliseerumisepõhjuseks. Euroala rahaloomeasutuste sektorissooritatud tehingute põhjal võib väita, etrahaloomeasutuste sektori netovälisvarad jaeuroala residentide hoiused vähenesid. 2004.

aasta esimesel poolel kasvasid pidevalt karahaloomeasutuste pikemaajalised finantsko-hustused (v.a omakapital ja reservid). See olikooskõlas investeerimisportfelli struktuurijätkuva normaliseerumisega, mille käigus suu-nati vahendid likviidsetest rahalistest varadestpikema tähtajaga instrumentidesse. Põhiliseltkujutas netovälisvarade ja pikemaajalistefinantskohustuste areng endast 2003. aasta teisepoole suundumuste jätku. Osaliselt agatasakaalustas nende tegurite pidurdavat mõjuM3 kasvule 2004. aasta alguses rahaloomeasu-tuste poolt euroala residentidele väljastatudlaenude jõuline kasv, mida soodustasid madaladintressimäärad ja paranenud majanduslikudtingimused.

2004. aasta teisel poolel jätkus rahaloomeasu-tuste poolt erasektorile väljastatud laenudehoogne kasv, mille tulemusena osutus just seevastaskirje kõige olulisemaks M3 arengut mõju-

25EKP

Aastaaruanne2004

Kodumajapidamised paigutasid suure osa oma finantssäästudest jätkuvalt kindlustusfondidesse,kuigi 2004. aastal muutus selliste investeeringute kasv veidi aeglasemaks. Kindlustusfondidevastu tuntakse suurt huvi juba mitu aastat. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et vananevaelanikkonnaga riikides hakatakse pensionipõlveks valmistudes tagavarasääste koguma; samutivõib see kajastada ka majandusagentide muret riiklike pensionisüsteemide toimimise pärast.

E u r o a l a r e a a l s e k t o r i f i n a n t s i n v e s t e e r i n g u d

Bilansiline jääk Aastased kasvumäärad

finantsvarade 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2004 2004 2004protsendina 1) I kv II kv III kv IV kv

Finantsinvesteeringud 100 5,6 6,5 4,6 3,8 4,4 4,3 4,6 4,5 .Sularaha ja hoiused 37,8 3,0 3,3 4,6 4,9 5,5 5,3 5,3 5,6 .väärtpaberid, v.a aktsiad 12,2 8,0 9,0 8,1 0,7 -2,4 -0,6 3,7 3,2 .

millest: lühiajalised 1,2 2,8 29,8 4,9 -13,8 -16,1 -4,7 15,4 11,9 .millest: pikaajalised 11,0 4,4 6,4 8,6 2,7 -0,7 -0,2 2,6 2,4 .

Avatud investeerimisfondide osakud 11,9 2,3 6,3 6,0 4,6 6,9 4,6 2,3 1,3 .millest: avatud investeerimisfondide osakud, v.a rahaturufondide osakud 9,2 4,7 7,1 4,1 3,4 6,5 5,2 2,4 1,6 .millest: rahaturufondide osakud 2,6 13,1 0,1 21,4 12,0 8,5 2,8 1,7 0,5 .

Noteeritud aktsiad 13,0 14,4 8,5 -0,9 -0,1 1,1 1,3 3,3 2,6 .Kindlustustehnilised eraldised 25,2 2,7 8,5 7,2 6,2 6,6 6,3 5,9 5,8 .

M3 2) 5,6 4,1 8,0 7,0 7,1 6,2 5,3 6,0 6,4

Reaalsektori väärtpaberite aastakasum ja -kahjum (protsent SKPst) 10,7 -2,4 -9,1 -14,1 4,1 7,9 3,8 3,6 .

Allikas: EKP.Märkused: Vt ka EKP kuubülletääni “Euroala statistika” osa 3.1. Aastased andmed perioodi lõpu seisuga.1) 2004. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga. Ümardamise tõttu ei pruugi arvud täielikult ühtida. 2) Perioodi lõpu seisuga. Rahaagregaat M3 hõlmab rahalaadseid instrumente, mida euroala mitterahaloomeasutused (s.t reaalsektor jamitterahaloomeasutused) hoiavad euroala rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses.

tavaks teguriks. Lisaks muutus rahaloomeasu-tuste poolt erasektorile väljastatud laenudedünaamika kõigis peamistes reaalsektorites ühalaiapõhjalisemaks. M3 kasvule võis avaldadasurvet ka asjaolu, et varasem netovälisvaradeaastase voo langustrend pöördus vastupidiseks.Seda suunamuutust seostati kapitali sis-sevooluga, mis tulenes euroalaväliste residen-tide taastunud huvist euroala aktsiate ja võlakir-jade vastu ning euro edasise kallinemiseootustest. Netovälisvarade keskmine osakaalM3 kasvus tõusis 2004. aasta teise kvartali 1,1 protsendipunktilt neljandas kvartalis 2,2 protsendipunktile. Samal ajal muutus karahaloomeasutuste pikemaajaliste finantsko-hustuste (v.a omakapital ja reservid) kasv ühajõulisemaks – see viitas euroala residentideinvesteerimisportfelli struktuuri jätkuvale nor-maliseerumisele, mille käigus hakkasid euroalaresidendid eelistama mitterahalisi varasid.

ÜLEMÄÄRASE LIKVIIDSUSE PÜSIMINE2004. aastal toimunud M3 kiire areng tõi kaasaülemäärase likviidsuse näitajate edasise tõusu.

Ülemäärane likviidsus on euroalal olemasolevlikviidsus, mis ületab inflatsioonisurvetamajanduskasvu rahastamiseks vajalikku likviid-sust (vt joonist 8). Üks ülemäärase likviidsusenäitajaid on nominaalse rahapakkumise lõhe,mis tähendab erinevust M3 tegeliku taseme jaselle M3 taseme vahel, mis oleks tulenenud M3pidevast kasvust kontrollväärtusega 4,5% alates1998. aasta detsembrist. Teine näitaja on reaalserahapakkumise lõhe, mis korrigeerib nomi-naalse rahapakkumise lõhet, arvestades varase-matele hinnamuutustele kulunud ülemäärastlikviidsust (s.t korrigeerimiseks kasutataksekumulatiivset inflatsioonimäärade hälvet EKPpoolt määratud hinnastabiilsuse näitajast). Kol-mas näitaja on reaalse rahapakkumise lõhemõõtmiseks kasutatav lisanäitaja, mille arvu-


J o o n i s 7 M 3 j a s e l l e v a s t a s k i r j e t e m u u t u s e d

(aastased vood, perioodi lõpu seisuga; mld EUR; sesoonsete jakalendriliste mõjudega kohandatud)

Allikas: EKP.M3 = 1 + 2 + 3 – 4 + 5

-200

-100

0

100

200

300

400

500

600

M3 Laenud erasektorile

(1)

Laenud valitse-

missektorile(2)

Netovälis-varad

(3)

Pikema-ajalised finants-

kohustused (v.a oma-kapital

ja reservid) (4)

Muud vastas-kirjed

(sh oma-kapital ja reservid)

(5)

-200

-100

0

100

200

300

400

500

600

2004 II poolaasta2004 I poolaasta2003 II poolaasta2003 I poolaasta2002 II poolaasta

J o o n i s 8 R a h a p a k k u m i s e l õ h e h i n n a n g u d 1 )

(rahaagregaadi M3 vastav näitaja protsentides; sesoonsete jakalendriliste mõjudega kohandatud; detsember 1998 = 0)

Allikas: EKP.1) Nominaalse rahapakkumise lõhe on erinevus M3 tegelikutaseme ja M3 selle taseme vahel, mis oleks tulenenud M3 pide-vast kasvust kontrollväärtusega 4,5% alates 1998. aasta detsemb-rist. Reaalse rahapakkumise lõhe on erinevus ÜTHIga kohan-datud M3 tegeliku taseme ja M3 taseme vahel, mis olekstulenenud M3 pidevast nominaalsest kasvust kontrollväärtusega4,5% ja ÜTHI inflatsioonist vastavalt EKP hinnastabiilsusemõistele. Baasperioodina kasutatakse 1998. aasta detsembrit.2) Investeerimisportfelli struktuurimuutuste ulatuse hinnangutekoostamisel seoses M3ga kasutatakse EKP 2004. aasta oktoobrikuubülletääni artiklis “Monetary analysis in real time” osas 4kirjeldatud meetodit.

-2,0

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

1999 2000 2001 2002 2003 2004-2,0

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

ametlikule M3-le tuginev nominaalse rahapakkumise lõheametlikule M3-le tuginev reaalse rahapakkumise lõheinvesteerimisportfelli struktuurimuutuste hinnangulise mõjuga korrigeeritud M3-le tugineva reaalse rahapakkumise lõhe 2)

tamiseks kasutatakse M3 hinnangut, tuginedesinvesteerimisportfelli struktuurimuutustele.

Ülemäärase likviidsuse näitajate hindamiseltuleks arvestada, et 1998. aasta detsembrit kasu-tatakse baasperioodina ilma mingite olulistepõhjusteta. Seetõttu tuleks nende näitajate tõl-gendamisel olla ettevaatlik. Nagu ka eespoolmainiti, seondub investeerimisportfellidestruktuurimuutustega korrigeeritud M3 hinnan-guline näitaja olulisel määral ebakindlate tegu-ritega2, mida arvesse võttes võib jooniselt näha,et kõik rahapakkumise lõhed jätkasid 2004.aasta teisel poolel kasvamist, kuigi aasta esime-sel poolel viitasid märgid selle tasakaalustu-misele. Märgatav erinevus ametliku M3 aegridade ja investeerimisportfelli struktuu-rimuutuste hinnangulise mõjuga korrigeeritudM3 aegridade põhjal arvutatud reaalse raha-pakkumise lõhe näitajate vahel viitab sellele, etsuur osa ülemäärasest likviidsusest tulenesvarasematest investeerimisportfellide struktuu-rimuutustest. Samas kajastab joonis 8 ka seda,

et alates 2003. aasta keskpaigast on korrigeeri-tud näitaja silmnähtavalt tõusnud, mis viitabsellele, et euroala ülemäärane likviidsus väl-jendab üha vähem ainuüksi investeerimisport-fellide struktuurimuutusi.

Ülemäärase likviidsuse kõrge tase juhibtähelepanu riskidele, mis võivad ohustada hin-nastabiilsust keskpikas perspektiivis. Kui olulistosa ülemäärasest likviidsusest kasutatakstasakaalustavateks tehinguteks – eriti ajal, milkindlustunne kasvab ja majandustegevuselavneb –, siis võiks see kaasa aidata inflat-sioonisurve tekkimisele (vt taustinfot 2 “Misvõib juhtuda euroala ülemäärase likviid-susega?”). Lisaks võib ülemäärane likviidsus jalaenude kiire kasv kujuneda varade hindadehoogsa kasvu allikaks, eriti eluasemeturul.

27EKP

Aastaaruanne2004

2 Täiendavat teavet leiate EKP 2004. aasta oktoobri kuubülletääniartikli “Monetary analysis in real time” neljandast osast.

Ta u s t i n f o 2

MIS VÕIB JUHTUDA EUROALA ÜLEMÄÄRASE LIKVIIDSUSEGA?

2001. aasta keskpaigas alanud M3 tempokas kasv on põhjustanud euroala ülemäärase likviidsusenäitajate püsiva tõusu, kusjuures vastavad näitajad on kerkinud ajalooliselt kõrgele tasemele. Seetähendab, et 2004. aastal oli euroalal palju suurem likviidsus kui inflatsioonisurveta majan-duskasvu rahastamiseks vajalik. Samas tuleb likviidsusnäitajaid tõlgendada ettevaatlikkusega.

Hinnates seda, mis võib ülemäärase likviidsusega juhtuda, tuleb arvesse võtta selle tekkimisetegureid. Eristada võib kahte peamist tegurit. Esiteks, 2001. aasta keskpaigast kuni 2003. aastakeskpaigani kestnud pikaleveninud majandusliku, finantsilise ja geopoliitilise ebakindluse peri-oodi jooksul tõusis M3s sisalduvate turvaliste ja likviidsete instrumentide populaarsus mär-gatavalt. Teiseks, intressimäärade madal tase kõikide tähtaegade lõikes ja sellega kaasnev lik-viidsete varade hoidmise väike alternatiivkulu suurendas rahanõudlust, eriti viimasel ajal.Ülaltoodud teguritest lähtudes võib väita, et suur nõudlus M3s sisalduvate lühiajaliste instru-mentide järele on põhjustatud peamiselt majandusagentide spekulatiivsest tegevusest ja ette-vaatlikkusest, mitte niivõrd tehingutest. Nendele põhjustele tuginedes saab omakorda välja töö-tada erinevad võimalused, kuidas kasutada ülemäärast likviidsust tulevikus ja kuidas sellesttulenevalt määrata hinnastabiilsust ohustavate riskide ulatust (vt joonist).

Esimene võimalus rakendada ülemäärast likviidsust puudutab majandusagente, kes võivadinvesteerida oma likviidsed varad pikemaajalistesse varadesse, omandiväärtpaberitesse, võlakir-


jadesse või kinnisvarasse kas otseselt või kaudselt investeerimisfondide kaudu. Et saavutadaülemäärase likviidsuse üldine vähenemine, peavad nende tehingute osapoolteks olema kaseuroala rahaloomeasutused või euroalavälised majandusagendid. Selline ülemäärase likviid-suse kasutamise viis ei tohiks ÜTHI inflatsiooni otseselt mõjutada. Samas võivad investee-rimisportfellide struktuurimuutused muuta teatud juhtudel varade hindu, mis võivad omakordahiljem jõukusefekti teel kaudselt mõjutada inflatsiooni.

Teine võimalus on kasutada ülemäärast likviidsust mingil ajahetkel tasakaalustavatekstehinguteks. See juhtub kõige tõenäolisemalt siis, kui majanduslik kindlustunne on kasvamas.Kui kodumajapidamised ja ettevõtted sooritavad tasakaalustavaid tehinguid, suureneb nendenõudlus sisemaiste kaupade ja teenuste järele, mis võiks progressiivselt kaasa aidata reservvõim-suse praeguste marginaalide vähendamisele. Kui aga tarbimise kiire kasv kestab piisavalt pikkaaega, võib tootmisvõimsuse pingeline kasutamine hakata aja jooksul ohustama hinnastabiil-sust.

Lõpuks ei saa välistada ka võimalust, et olemasolev ülemäärane likviidsus tuleneb majan-dusagentide rahanõudluse püsivast muutumisest, s.t likviidsed varad on rahanõudluse struk-tuuris muutunud olulisemaks ja see on omakorda kergitanud soovitavat rahaliste varade taset.Selline jääv muutus võib olla tingitud näiteks kodumajapidamiste kasvavast soovist vältidariske finantsinvesteeringute vallas, sest 2000. aastast kuni 2003. aastani kandsid nad akt-siaturgudel suuri kahjusid. Kui selle teguri mõju on märgatav, peaks euroala ülemäärane lik-viidsus muutuma praegustest näitajatest väiksemaks, ilma et see mõjutaks inflatsiooni.

Tegelikult aga realiseeruvad kõik kolm võimalust tõenäoliselt üheskoos. Praegu on raske hin-nata, kas viimastel aastatel suurenenud likviidsete varade populaarsus jääb püsima. Kinnis-varasse tehtavate investeeringute jätkuv eelistamine viitab samal ajal suurele tõusule kinnis-varahindades. Lisaks osutavad mõned märgid ka sellele, et majandusagendid on muutnud uuestioma investeerimisportfelli struktuuri, investeerides rohkem pikemaajalistesse finantsvaradesse.Samuti ei ole võimalik tulevikku vaadates välistada seda, et osa ülemäärasest likviidsusest kasu-

S k e e m s e l l e k o h t a , k u i d a s ü l e m ä ä r a s t l i k v i i d s u s t v õ i b k a s u t a d a

puudub märkimisväärne mõju ÜTHI inflatsioonile,

kuid on varade hinna inflatsiooni oht

rahaagregaadis M3 sisalduvad lühiajalised instrumendid

struktuuriline katkestus rahanõudluses

spekulatiivsel eesmärgil

puudub otsene mõju ÜTHI inflatsioonile ja

varade hinna inflatsioon

positiivne otsene mõju ÜTHI inflatsioonile,

kuid vähene otsene mõju varade hinna inflatsioonile

ennetamise eesmärgil tehingute tegemise eesmärgil

koondkulutusedpikemaajalised varad

RAHATURU INTRESSIMÄÄRAD PÜSISID ÜLDISELTSTABIILSETENA2004. aastal ei muutnud EKP nõukogu baasint-ressimäärasid. Selle tulemusena püsisidrahaturu kõige lühemate tähtaegadega intres-simäärad üldiselt stabiilsena kogu aasta jook-sul.

Pikemate tähtaegadega rahaturuintressimääradalanesid 2004. aasta esimeses kvartalis mär-gatavalt, jätkates 2003. aasta detsembri keskelalanud langust (vt joonist 9). 2004. aasta märtsilõpus oodati EKP baasintressimäärade edasistalandamist, mistõttu rahaturu tulukõver muutusnegatiivseks. Kaheteistkümne kuu ja ühe kuuEURIBORi vahena mõõdetav rahaturu kõverjõudis 26. märtsil 2004. aastal kõige madala-male, -7 baaspunkti tasemele.

2004. aasta aprillist juunini normaliseerustulukõver aga taas – pikemate tähtaegadegaintressimäärad tõusid märkimisväärselt, samaskui kõige lühemate tähtaegadega intressimääradolid üldiselt stabiilsed. Seejärel püsisid pike-maajalised rahaturuintressimäärad üldiseltstabiilsena, kõikudes väga vähesel määral,umbes 10 baaspunkti ulatuses. Aasta lõpus oliühe kuu ja kaheteistkümne kuu EURIBOR vas-tavalt 2,12% ja 2,35% ning need näitajad sar-nanesid 2003. aasta lõpu omadega.

2005. aasta esimese kahe kuu jooksul püsisidpikemate tähtaegadega EURIBORi intres-simäärad üldiselt stabiilsena, samal ajal kuituruosaliste ootuste kohaselt pidid 2005. aastal

olema lühiajalised intressimäärad suures osasjätkuvalt muutumatud. Ka tähtajalised preemiadliikusid tagasihoidlikult. 24. veebruaril 2005 oliühe kuu ja kaheteistkümne kuu EURIBOR vas-tavalt 2,10% ja 2,34%.

2004. aasta jooksul toimunud muutused lühi-ajalistes rahaturu intressimäärades kajastusidüldiselt ka eeldatavate kolme kuu EURIBORi

29EKP

Aastaaruanne2004

tatakse kõrgema nominaalväärtusega tehingute sooritamiseks ning see juhtub eelkõige siis, kuimajanduslik kindlustunne on suur. See võib omakorda kaasa tuua inflatsioonitõusu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi osa ülemäärasest likviidsusest tuleneb euroala kodumajapi-damiste ja ettevõtete eelistusest likviidsemate varade suhtes, valmistab 2004. aastal saavutatudkõrge tase siiski EKP-le jätkuvalt muret ja osutab vajadusele pöörata tähelepanu võimalikeleriskidele. Et ülemäärase likviidsuse võimalikud kasutusviisid vastaksid tegelikele oludele ninget seeläbi oleks võimalik kindlaks teha hinnastabiilsust keskpikas perspektiivis ohustavaid riske,jätkab EKP kõikide arengusuundade hoolikat jälgimist, pöörates erilist tähelepanu järgmistelevaldkondadele: a) investeerimisportfellide struktuurimuutused ja hinnamullide tekkimise oht;b) tavalisest suurem tarbimine; c) rahanõudluse struktuuri muutumine.

J o o n i s 9 E u r o a l a l ü h i a j a l i s e d i n t r e s s i m ä ä r a d j a r a h a t u r u t u l u k õ v e r a k a l l e

(protsenti aastas; protsendipunkti; päevased andmed)

Allikas: Reuters.

III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv2003 2004

-0,2

1,5

1,8

2,1

2,4

2,7

3,0

0,0

0,2

0,4

0,6

ühe kuu EURIBOR (vasakpoolsel teljel)12 kuu EURIBOR (vasakpoolsel teljel)12 kuu ja ühe kuu EURIBORi vaheline vahe (parempoolsel teljel)

futuuride intressimäärade arengus. Kolme kuuEURIBORi futuuride optsioonidest tuletatudeeldatav volatiilsus vähenes kogu aasta jooksulmärkimisväärselt ning see näitas turuosalisteväga väikest ebakindlust lühiajaliste intres-simäärade tuleviku suhtes (vt joonist 10).

2004. AASTAL TOIMUS MÄRGATAV LANGUSPIKAAJALISTE RIIGIVÕLAKIRJADE TOOTLUSESVarasemate perioodidega võrreldes langes 2004.aastal euroala pikaajaliste riigivõlakirjadetootlus väga madalale tasemele. Kui 2004. aastaesimesel poolel kõikus euroala kümneaastasetähtajaga riigivõlakirjade tootlus vähesel määralega muutunud kokkuvõttes eriti palju, siis aastateisel poolel hakkas tootlus langema, jõudesaasta lõpuks 3,7%ni, mis on 2003. aasta lõpunäitajast oluliselt allpool (vt joonist 11).

Tervikuna näitas euroala pikaajaliste võlakir-jade tootluse areng peamiselt muutusi turuosa-liste suhtumises inflatsioonisurvesse ja euroalamajanduslikesse väljavaadetesse, kusjuures seesuhtumine oli omakorda tihedalt seotud kogu

aasta jooksul muutuvate üleilmsete makroma-janduslike väljavaadetega. Turuosaliste ootusednaftahinna järsu tõusu tagajärgede suhtes mõju-tasid kogu aasta jooksul nende seisukohti niiinflatsioonisurve kui ka majandustegevuse osas.Samas näis, et nende ootused muutuvad koosmakromajanduslike andmete avaldamisega. Kui kevadel tõepoolest tundus, et turuosalisedtunnevad peamiselt muret selle üle, kuidas järsknaftahinna tõus võib mõjutada inflatsiooni, siisülejäänud aasta jooksul tunti rahutust pigemjärsu naftahinna tõusu mõju suhtes majan-dustegevusele.

2004. aasta esimeses kvartalis euroala pikaaja-liste võlakirjade tootlus langes – see viitas USAturu arengule, mida mõjutasid üha kasvavadkahtlused Ameerika Ühendriikide majandusetaastumise kiiruse suhtes. Hoolimata euroalamajandustegevuse järk-järgulisest elavnemisestlanges aasta esimeses kvartalis euroala pikaaja-liste indekseeritud võlakirjade tootlus koosvõrreldavate USA võlakirjade tootlusega, kajas-tades turuosaliste ootusi üleilmse majan-


Joonis 10 Kolme kuu EURIBORi futuuride intressimäärad ja eeldatav volatiilsus, mis on tuletatud kolme kuu EURIBORi futuuride intressimäärade optsioonidest(protsenti aastas; baaspunkti; päevased andmed)

Allikad: Bloomberg, Reuters ja EKP arvutused.

J o o n i s 11 P i k a a j a l i s t e r i i g i v õ l a k i r j a d e t o o t l u s 1 )

(protsenti aastas; päevased andmed)

Allikad: Reuters, Bloomberg ja Thomson Financial Datastream.1) Kümneaastased võlakirjad või võlakirjad, mille tähtaeg onkümnele aastale kõige lähemal.2) Alates 1. jaanuarist 2001 hõlmavad andmed Kreekat.

III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv2003 2004

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

kolme kuu EURIBORi futuurid, mis lõpevad 2004. aasta detsembris (vasakpoolsel teljel)kolme kuu EURIBORi futuurid, mis lõpevad 2005. aasta märtsis (vasakpoolsel teljel)eeldatav volatiilsus kindla tähtajaga kuus kuud (parempoolsel teljel)

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

1999 2000 2001 2002 2003 20043,0

4,0

5,0

6,0

7,0

euroala 2)

USA

dustegevuse tuleviku suhtes, mida mõjutassuuresti mure Ameerika Ühendriikide majan-duse taastumise jätkusuutlikkuse pärast.

2004. aasta esimese kolme kuu jooksul lan-genud euroala pikaajaliste võlakirjade tootlushakkas kiiresti tõusma alates aprilli algusest.Sellele järgnenud pikaajaliste võlakirjadetootluse kasvu mõjutasid tõenäoliselt kakspeamist tegurit. Esiteks, turuosaliste kindlus-tunne euroala majanduse taastumise jätkumisesuhtes suurenes – sellele aitasid kaasa ka maail-mamajanduse paremad väljavaated. Teiseks,maailmamajanduse taastumise jätkudes muu-tusid turuosalised üha murelikumaks selle üle,kuidas naftahinna järsk tõus võib mõjutadainflatsiooni. Tõepoolest, kevadel tõusis niipikaajaliste võlakirjade tootlus kui ka võlakir-jaturupõhine inflatsiooniootus, sest investoriteärevus inflatsiooni pärast muutus jälle suure-maks (vt joonist 12). Siiski tunti euroala pärastvähem rahutust kui Ameerika Ühendriikidepärast, kus võlakirjade tootlus ja võlakirjatu-rupõhine inflatsiooniootus läbisid palju järsematõusu.

2004. aasta aprillist juunini näisid kõige rohkemkasvavat euroala turuosaliste lühiajalisemadinflatsiooniootused, samas kui pikemaajalisedinflatsiooniootused (mõõdetuna eeldatavatetulevikutehingute võlakirjaturupõhise inflat-siooniootusena) tundusid olevat veidi stabiilse-mad, kuigi need püsisid suhteliselt kõrgeltasemel3. Tõenäoliselt tulenes euroala võlakir-jaturupõhise inflatsiooniootuse tõus teatudmääral kõrgematest inflatsiooniga seotudriskipreemiatest, mida nõudsid naftahinna liiku-mise mõju suhtes ebakindlad investorid. Eel-toodud käsitusega olid kooskõlas ka euroalainflatsiooniootuste uuringute tulemused, mis eiviidanud pikaajaliste inflatsiooniootuste hin-nanguliste näitajate tõusule.

Naftahinna areng mõjutas 2004. aasta teiselpoolel olulisel määral võlakirjade tootlust.Samal ajal hakkasid turuosalised järjest enammuretsema selle pärast, kuidas naftahind võibmõjutada maailmamajandust ja majandustege-vust euroalal. See tõi alates juunikuu

keskpaigast kaasa languse pikaajaliste nomi-naalsete ja indekseeritud võlakirjade tootluses,mis tähendas, et turgudel oodati euroala majan-duse kasvutempo mõningast aeglustumist. USAdollari jätkuv nõrgenemine euro suhtes, mis olieriti märkimisväärne 2004. aasta viimases kvar-talis, kiirendas samuti turuosaliste alanevaidootusi euroala lähiajaliste majanduskasvu väl-javaadete osas. Euroala pikaajaliste nomi-naalsete ja indekseeritud võlakirjade tootluselangus oli seotud ka sellega, et turuosalisteootused vähenesid rahapoliitika karmistumisetempo suhtes lähiajalises ja keskpikas perspek-tiivis.

31EKP

Aastaaruanne2004

3 Jooniselt 12 on näha, et 2004. aasta kevadel tõusis hetkete-hingute võlakirjaturupõhine inflatsiooniootus (mida mõõdetakse2012. aastal saabuva tähtajaga võlakirjade alusel ning mismuuhulgas kajastab 2004. ja 2012. aastate vahelise perioodikeskmist inflatsiooniootust) rohkem kui pikaajaline kaudne tule-vikutehingute võlakirjaturupõhine inflatsiooniootus (miskajastab 2008. ja 2014. aastate vahelise perioodi keskmist inflat-siooniootust). See osutab lühiajalisemate inflatsiooniootustesuuremale tõusule.

J o o n i s 12 E u r o a l a p i k a a j a l i s t e v õ l a k i r j a d e r e a a l t o o t l u s j a v õ l a k i r j a t u r u p õ h i s e d i n f l a t s i o o n i o o t u s e d(protsenti aastas; päevased andmed)

Allikad: Reuters, Prantsusmaa Riigikassa ja EKP arvutused.1) Tuletatud Prantsusmaa Riigikassa võlakirjade turuhindadest(ei sisalda tubakatoodete hindu), mis on indekseeritud euroalaÜTHIga ja mille tähtaeg on 2012. aastal.2) Täpne teave arvutamise kohta on toodud EKP 2002. aasta veeb-ruari kuubülletääni taustinfos 2.3) Arvutatud euroala indekseeritud võlakirjade põhjal, mille täht-aeg on 2008. ja 2014. aastal.

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2002 2003 20040,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

indekseeritud võlakirjad tähtajaga 2012. aasta 1)

kümneaastane võlakirjaturupõhine inflatsiooniootus 2)

pikaajaline kaudne tulevikutehingute võlakirjaturupõhine inflatsiooniootus 3)

Selliste arengusuundumuste tulemusel jäieuroala pikaajaliste võlakirjade nominaalnetootlus 2004. aastal märgatavalt väiksemaks jalanges aasta lõpuks umbes 60 baaspunkti 3,7%tasemele, lähenedes ajalooliselt madalaimatelenäitajatele. Võrreldes Ameerika Ühendriikidegapüsis intressimäärade vahe aasta jooksul üldi-selt stabiilsena, kajastades kahes majandus-ruumis enam-vähem sünkroonselt asetleidvaidmuutusi makromajanduslikes väljavaadetes.Siiski tekkisid 2004. aasta lõpus pikaajalistevõlakirjade tootluse arengus ka mõned erine-vused, kui USA ja euroala kümneaastase täht-ajaga riigivõlakirjade tootluse puhul laienes tea-tud määral intressimäärade vahe, ulatudespeaaegu 60 baaspunktini.

2004. aasta teisel poolel alanes vähesel määralka võlakirjaturupõhine inflatsiooniootus. Sel-

lest hoolimata oli euroala pikaajaline võlakir-jaturupõhine inflatsiooniootus 2004. aasta lõpuskeskmisest kõrgem, võrrelduna näitajategaalates 2001. aasta lõpust, millal indekseeritudvõlakirju (indekseeritud euroala ÜTHIga, v.atubakatooted) esimest korda emiteeriti. 2004.aasta lõpuks oli kümneaastane võlakirjatu-rupõhine inflatsiooniootus tõusnud umbes2,2%ni, ületades 2003. aasta detsembri näitajatrohkem kui 10 baaspunkti.

2004. aastat iseloomustas veel võlakirjaturu eel-datava volatiilsuse jätkuv vähenemine, miskajastab turu hinnangut võlakirjade tootluselähiajaliste kõikumisvahemike kohta. Sellelejärgnenud muutused tegelikus volatiilsuses kin-nitasidki turuootusi võlakirjaturu väiksemavolatiilsuse suhtes (vt taustinfot 3 “Finantsturueeldatava volatiilsuse üldsuundumused”).


Ta u s t i n f o 3

FINANTSTURU EELDATAVA VOLATIILSUSE ÜLDSUUNDUMUSED

2004. aastal toimus nii euroalal kui ka teistes arenenud riikides finantsturu mitmete segmen-tide eeldatava volatiilsuse üldine alanemine. Optsioonide hindadest tuletatud eeldatavat vola-tiilsust tõlgendatakse tavaliselt kui turuosaliste ebakindlust erinevate finantsturgude lähiaja-lise arengu suhtes. 2004. aastal avaldati mõningaid kahtlusi selle kohta, kas on täielikultõigustatud eeldatava volatiilsuse langemine suhteliselt madalale tasemele, sest selle põhjusedei ole seotud turuosaliste ootustega tegeliku tulevase volatiilsuse suhtes. Taoline vale hinda-mine võib muu hulgas ohustada ka finantsstabiilsust. Kui finantsasutused näiteks reageerivadväiksemale volatiilsusele suuremaid riske võttes, võivad nad pärast volatiilsuse tõusu kandasuurt varalist kahju. Empiiriliste andmete kohaselt ei hinnatud volatiilsust siiski valesti ningkui erinevate finantsturgude eeldatav volatiilsus vähenes, siis järgnes sellele ka tegeliku vola-tiilsuse alanemine1. Väiksema tegeliku volatiilsuse tekkepõhjuseid võib omakorda seostada näi-teks üleilmse normaliseerumisprotsessiga eelkõige aktsiaturgudel, kus mitme aasta jooksul ontoimunud eriti tormilised sündmused.

Joonisel A on kujutatud: (i) Saksa DAX indeksi eeldatavat volatiilsust, mida mõõdetakse VDAXindeksi alusel, (ii) pikaajaliste riigivõlakirjade eeldatavat volatiilsust, mis tuletatakse 22 kaup-lemispäeva pärast saabuva tähtajaga Bundi futuuride optsioonidest, ja (iii) euro vahetuskursieeldatavat volatiilsust USA dollari suhtes, mis tuletatakse umbes ühekuise tähtajaga valuuta-optsioonidest. Et tegu on sama päeva optsioonidega, mille tähtajani on jäänud enam-vähemühepalju aega, kajastavad joonisel esitatud eeldatava volatiilsuse näitajad turuosaliste ebakind-lust kõigis kolmes turusegmendis sarnaste lühiajaliste ajavahemike jooksul.

1 Vt EKP 2004. aasta novembri kuubülletääni taustinfot pealkirjaga “Recent trends in implied stock marcet volatility” ja detsembrikuubülletääni taustinfot “Võlakirjaturu eeldatava volatiisuse hiljutised suundumused”.

33EKP

Aastaaruanne2004

Varasemate perioodide jooksul muutusid erinevate turusegmentide lähiajalise eeldatava vola-tiilsuse näitajad harva ühtemoodi, välja arvatud juhuslikel perioodidel, kui kõiki turge mõju-tasid tormilised sündmused, mille põhjused olid tõenäoliselt üldised, mitte konkreetse turugaseotud. 2004. aasta kolme esimese kvartali jooksul toimus aga eri turgude näitajates üsna ühe-sugune langus. Et mingisugused märgid ei osutanud sellele, et volatiilsust oleks valesti hinna-tud, võib näitajate ühetaoline alanemine viidata laiaulatuslikult ja järkjärguliselt kasvavalefinantsturuosaliste kindlustundele, mis tähendab rahulikuma turuolukorra püsimist lähiperspek-tiivis. Aasta paari viimase kuu jooksul aga lõppes USA dollari ja euro vahetuskursi eeldatavavolatiilsuse märgatav langus, sest USA dollari nõrgenemise tempo kiirenes taas.

Tänapäeval on kapitaliturud olulisel määral lõimunud ning eelduste kohaselt peaksid rahvus-vahelised seosed erinevate turusegmentide volatiilsuse näitajate vahel olema märkimisväärsed.Joonisel B on kujutatud Ameerika Ühendriikide ja euroala aktsiaturgude eeldatavat volatiil-sust, mida mõõdetakse vastavalt indeksite VIX ja VDAX põhjal. Lisaks aktsiaturgudele on joo-nisel toodud ka Ameerika Ühendriikide ja euroala pikaajaliste võlakirjaturgude eeldatav vola-tiilsus, mis tuletatakse vastavalt USA riigikassa ja Bundi riigivõlakirjade optsioonidest.

Jooniselt on näha, et mõlema varaliigi puhul võis täheldada Ameerika Ühendriikide ja euroalaeeldatava volatiilsuse näitajate kõikumise suurt sarnasust. Lisaks selgub, et rahvusvahelisedaktsiaturgude vahelised seosed tunduvad olevat veidi tugevamad kui pikaajaliste riigivõlakir-jade turgude vahel. Siiski võivad ülekaalu saavutada ka konkreetse riigi ja turuga seotud tegu-

J o o n i s A E u r o a l a f i n a n t s t u r u e e l d a t a v v o l a t i i l s u s

(protsenti aastas; kuised andmed)

Allikad: Bloomberg ja EKP arvutused.1) Volatiilsuse indeks Saksamaa DAX indeksi jaoks, mis mõõdab järgmise 45 kalendripäeva eeldatavat volatiilsust.2) 22 kauplemispäeva pärast saabuva tähtajaga Bundi futuurlepingute optsioonide eeldatav volatiilsus.3) Umbes ühekuise tähtajaga USD/EUR vahetuskursi optsioonilepingute eeldatav volatiilsus.

0

10

20

30

40

50

60

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 20040

4

8

12

16

20

aktsiaturg (vasakpoolsel teljel) 1)

võlakirjaturg (parempoolsel teljel) 2)

valuutaturg (parempoolsel teljel) 3)

LTCMi juhtum

11. septembri 2001. aasta terrorirünnak

WorldCom’i juhtum

2005. aasta alguses jätkas pikaajaliste võlakir-jade tootlus üleilmsetel turgudel esialgu vähe-nemist, kuid 2005. aasta veebruari keskelhakkas see järsult tõusma. Seetõttu oli 2005.aasta 24. veebruaril kümneaastaste riigivõlakir-jade tootlus nii euroalal kui ka Ameerika Ühend-riikides peaaegu samal tasemel kui 2004. aastalõpus.

2004. AASTAL JÄTKUS JÕULINE KASV EUROALAAKTSIATURGUDEL2004. aastal jätkus 2003. aasta alguses alanudeuroala aktsiahindade kasvutrend (vt joonist13). Aasta lõpuks oli Dow Jonesi EUROSTOXX indeks tõusnud eelmise aasta lõpu tase-mest umbes 10% kõrgemale, mis on veidisuurem kui Standard & Poor’s 500 ja Nikkei225 oma.


rid. Näiteks 2004. aasta 11. märtsil Madridis korraldatud terrorirünnakute ajutine mõju aktsia-turgude eeldatavale volatiilsusele oli euroalal suurem kui Ameerika Ühendriikides. Samuti kinnitab joonis, et üldine langus eeldatava volatiilsuse näitajates ulatub paari viimase aastajooksul euroalast kaugemale.

Kokkuvõtteks võib öelda, et eri piirkondade vahelised seosed on teatud finantsvara liikide lõi-kes üsna tugevad, eelkõige aktsiaturgudel. Kuigi tavatingimustes ei liigu eri turusegmentideeeldatava volatiilsuse näitajad üldiselt paralleelselt, tuleb nendevaheline tugevam side esiletormilisemate sündmuste korral. Viimasel ajal on kolme varaliigi eeldatava volatiilsuse näita-jad liikunud ühtemoodi, mis on üsna märkimisväärne, sest finantsturgudel ei ole erilisi sünd-musi esinenud. See näib veelgi kindlamalt kinnitavat turuosaliste seas laialtlevinud veendu-must, et lähiajal muutub olukord finantsturgudel aasta algusega võrreldes rahulikumaks.

J o o n i s B E u r o a l a j a U S A v õ l a k i r j a - j a a k t s i a t u r u e e l d a t a v v o l a t i i l s u s

(protsenti aastas; kuised andmed)

Allikad: Bloomberg ja EKP arvutused.1) Volatiilsuse indeks Saksamaa DAX indeksi jaoks, mis mõõdab järgmise 45 kalendripäeva eeldatavat volatiilsust.2) Volatiilsuse indeks S&P 500 indeksi jaoks, mis mõõdab järgmise 30 kalendripäeva eeldatavat volatiilsust.3) 22 kauplemispäeva pärast saabuva tähtajaga USA Riigikassa futuurlepingute optsioonide eeldatav volatiilsus.4) 22 kauplemispäeva pärast saabuva tähtajaga Bundi futuurlepingute optsioonide eeldatav volatiilsus.

0

10

20

30

40

50

60

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 20042

6

10

14

18

22

26

30

euroala aktsiaturg (vasakpoolsel teljel) 1)

USA aktsiaturg (vasakpoolsel teljel) 2)

USA võlakirjaturg (parempoolsel teljel) 3)

euroala võlakirjaturg (vasakpoolsel teljel) 4)

terrori-rünnakud Madridis

Sellist euroala aktsiahindade üldist tõusu võisidpõhjustada erinevad tegurid, eelkõige pikaaja-liste intressimäärade langus ning tegelike tuludeja dividendide kiire suurenemine (vt joonist 14).

Aktsiahindade tõusule võis aasta jooksul kaasaaidata ka märgatav aktsiaturgude volatiilsusealanemine, mis osutas turuosaliste vähenevaleebakindlusele aktsiaturgude väljavaadete suhtes(vt taustinfot 3). Aktsiahindade tõusu võisidosaliselt pidurdada sellised negatiivsed teguridnagu maailmamajanduse kasvuväljavaadetemuutumine vähem optimistlikuks naftahinnatõusu tõttu ning eelkõige 2004. aasta lõpustoimunud vahetuskursside liikumine.

Kui vaadata jaotust majandussektorite lõikes,siis oli euroala aktsiahindade kasv 2004. aastallaiapõhjaline, kusjuures Dow Jonesi EUROSTOXX indeksiga seotud kümnest majan-dussektorist ainult ühes (tehnoloogia) olid akt-siahinnad 2004. aasta lõpus madalamad kuiaasta tagasi. 2004. aastal kasvasid kõige enamtervishoiu- ja kommunaalteenuste sektori näi-tajad ning olukord paranes ka telekommunikat-sioonisektoris. Energiasektori näitajad tõusidrohkem kui kogu indeks tervikuna, sest sektori

tulu on positiivselt seotud naftahinna liiku-misega. See kergitas ka kommunaalteenustesektori näitajaid, sest kõrge naftahind suurendabtavaliselt nõudlust alternatiivsete energiaal-likate, näiteks maagaasi järele. Seevastu tarbi-jasektori kasv oli 2004. aastal kogu indeksiomast väiksem nii hooajaliste kui ka mitte-hooajaliste kaupade ja teenuste osas. Sellineareng võib olla seotud investoritel euroalasisenõudluse, eriti eratarbimise suhtes tekkinudkahtlustega.

2005. aasta esimese kahe kuu jooksul jätkusüleilmne aktsiahindade kasvutrend. 2004. aastalõpust kuni 2005. aasta 24. veebruarini kerkisDow Jonesi EURO STOXX indeks üle 3%,kusjuures sama aja jooksul kasvasid mõnevõrraka Standard & Poor’s 500 ja Nikkei 225. Aktsia-hindade tõusu peamiseks põhjuseks näis olevatettevõtete kasumlikkuse märkimisväärne jätkuvparanemine.

KODUMAJAPIDAMISTE SUUR NÕUDLUSFINANTSEERIMISE JÄRELE2004. aastal valitses kodumajapidamiste sek-toris suur nõudlus finantseerimise järele, miskajastus ka rahaloomeasutuste poolt koduma-

35EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 13 S u u r e m a t e a k t s i a t u r g u d e i n d e k s i d 1 )

(indeks: 1 Jaanuar 1999 = 100; päevased andmed)

Allikad: Reuters, Thomson Financial Datastream ja EKP arvu-tused.1) Euroala Dow Jonesi EURO STOXX üldindeks, USA Standardja Poor’s 500 indeks ning Jaapani Nikkei 225 indeks. Alates2001. aasta jaanuarist hõlmavad euroala andmed ka Kreekat.

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

160,0

1999 2000 2001 2002 2003 200440,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

160,0

euroalaUSAJaapan

J o o n i s 14 E t t e v õ t e t e t e g e l i k j a o o d a t u d t u l u

(protsent; kuised andmed)

Allikas: Thomson Financial Datastream (analüütikute hinnangkasumi kohta IBESis (Institutional Brokers Estimate System).

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

2001 2002 2003 2004-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

tegeliku tulu kasv aktsia kohta pikaajalise oodatud tulu kasv aktsia kohtaeeloleva 12 kuu oodatud tulu kasv aktsia kohta

japidamistele väljastatud laenude aastasekeskmise kasvumäära tõusus 7,8% tasemele.2004. aastal jätkus 2002. aasta esimeses kvar-talis alanud kodumajapidamistele väljastatudlaenude kasvutrend, mida võib peamiseltseostada pikaajaliste laenude jõulise kasvuga.2004. aasta kolme esimese kvartali jooksul üle-tas kodumajapidamistele väljastatud laenudeaastane kasvumäär rahaloomeasutuste pooltantud laenude vastavat näitajat, mis viitab teistefinantseerimisasutuste poolt väljastatud laenudeendiselt suurele kasvumäärale paljudes riikidestoimuva eluaseme ostmiseks võetavate hüpo-teeklaenude väärtpaberistumise tingimustes.

Suurema osa rahaloomeasutuste poolt kodu-majapidamistele väljastatud pikaajalistest laenudest moodustasid eluasemelaenud. Sellekomponendi elavat dünaamikat soodustas kin-nisvarahindade areng – mitmes euroala riigistegid need läbi olulise tõusu ning 2004. aastaesimesel poolel ületas kogu euroala kinnis-varahindade aastane kasvumäär 7%. Olemas-olevad andmed osutavad sellele, et kodumajap-idamiste poolt võetavad eluasemelaenudkasvasid aeglaselt enamikus riikides, kus kin-nisvarahinnad muutusid vähe, ja jõuliselt nen-des riikides, kus kinnisvarahinnad tõusidkiiresti (vt joonist 15). Mitmes euroala riigisvõis kinnisvarahindade ja eluasemelaenudefinantseerimise areng kaasa aidata ka tarbimisekasvule. Kinnisvarahindade tõus tingis suurema

vajaduse finantseerimise järele, kuid see võistõhustada ka laenude kättesaadavust kodu-majapidamistele, suurendades nende käsutusesolevate tagatiste väärtust. Samal ajal võis kaeluasemelaenude jõuline kasv ise põhjustadakinnisvarahindade kallinemist.

Eluasemelaenude hoogsale kasvule aitasidolulisel määral kaasa nende väikesed rahas-tamiskulud, mis langesid 2004. aastal varase-mate aastate niigi madalalt tasemelt veelgimadalamale, muutes eluaseme ostmise taskuko-hasemaks. Rahaloomeasutuste väljastatud viie-


J o o n i s 15 E u r o a l a r i i k i d e e l u a s e m e t u r ud ü n a a m i k a j a l a e n u d

(keskmine aastakasv perioodil 1998–2003; protsentides)

Allikas: EKP arvutused, mis põhinevad rahaloomeasutuste lae-nuandmetel ja viimastel olemasolevatel riiklikel eluasemehin-dade andmetel.

-5

0

5

10

15

20

-5

0

5

10

15

20

0 5 10 15 20 25 30 35

y-telg: eluasemehinnadx-telg: eluasemelaenud

DE AT

IT

ES IENL

FI

PTBE

LU GRFR

Joonis 16 Majapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele rahaloomeasutuste poolt antavate laenude intressimäärad(protsenti aastas; uute laenude ja hoiuste intressimäärad; v.a arvelduslaen; kaalutud 1))

Allikas: EKP.1) Alates 2003. aasta detsembrist arvutatakse rahaloomeasutustekaalutud intressimäärad riikide osakaalude abil, mis tuginevaduute laenude ja hoiuste 12 kuu libisevale keskmisele mahule.Jaanuarist kuni detsembrini 2003 arvutati rahaloomeasutustekaalutud intressimäärad riikide osakaalude abil, mis tuginesiduute laenude ja hoiuste 2003. aasta keskmisele mahule. Lisate-abe saamiseks vt EKP 2004. aasta augusti kuubülletääni taustin-fot “Analysing MFI interest rates at the euro area level”.

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv2003 2004

2

3

4

5

6

7

8

9

2

3

4

5

6

7

8

9

kodumajapidamistele väljastatud ujuva intressimääraga ja kuni üheaastase tähtajaga fikseeritud intressimääraga tarbimislaenudkodumajapidamistele väljastatud viie- kuni kümneaastase tähtajaga fikseeritud intressimääraga eluasemelaenudkaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele väljastatud ujuva intressimääraga ja kuni üheaastase tähtajaga fikseeritud intressimääraga laenud, mille summa ületab 1 mln EURkaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele väljastatud üheks kuni viieks aastaks fikseeritud intressimääraga laenud, mille summa ületab 1 mln EUR

kuni kümneaastase tähtajaga fikseeritud intres-simääraga uute eluasemelaenude intressimääradlangesid aasta jooksul 52 baaspunkti ja jõudsid2004. aasta detsembris 4,49% tasemele (vt joo-nist 16). See peegeldas ka võrreldavate rahaturuintressimäärade arengut keskpika tähtajaga rii-givõlakirjade puhul. Samuti jääb mulje, et 2004.aastal muutusid laenud kodumajapidamisteleüldiselt kättesaadavamaks. Ka eurosüsteemikorraldatud pankade laenutegevuse uuringutulemused osutavad sellele, et 2004. aastaviimases kolmes kvartalis leevendasid pangadmõningal määral eluasemelaenude nõudeid.

2004. aastal jätkus ka tarbimislaenude aastasekasvumäära tõus, kuigi võrreldes eluaseme-laenudega oli see tagasihoidlikum ja võttisrohkem aega. Tarbimislaenude kasv võib ollaseotud sellega, et Euroopa Komisjoni tarbijatekindlustunde näitaja paranes järk-järgult ja etkodumajapidamistele väljastatud tarbimis-laenude intressimäärad olid madalad. Eurosüs-teemi korraldatud pankade laenutegevuseuuringu tulemused viitavad samuti sellele, ettarbimiskrediit ja muud laenud muutusid kätte-

saadavamaks, sest 2004. aastal jooksul leeven-dati laenunõudeid.

KODUMAJAPIDAMISTE VÕLA SUURENEMINEEt kodumajapidamiste laenuvõtmine kasvas,muutus kodumajapidamiste võla suhe SKPsseveelgi suuremaks (vt joonist 17). Võla suheSKPsse võis suureneda osaliselt seetõttu, etpärast euro kasutuselevõttu kujunesid mitmeseuroala riigis välja hinnastabiilsust ja madalaidintressimäärasid soodustavad tingimused. Võlateenindamise kulud (intressi- ja põhiosamaksetesuhe kasutatavasse tulusse) olid endiseltsuhteliselt väiksed tänu madalatele intres-simääradele. Samuti püsis euroala kodumaja-pidamiste võla suhe SKPsse madalal tasemelvõrreldes näiteks Ühendkuningriigi ja AmeerikaÜhendriikide näitajatega. Siiski ei tohi unus-tada, et võla suurenemisega võivad kaasnedamõned riskid, sest see muudab kodumajapi-damised intressimäärade, sissetulekute javarade hindade muutuste suhtes haavatavamaks.Suurema tundlikkuse risk esineb näiteks nendekodumajapidamiste puhul, kes finantseerisidviimaste aastate jooksul ajalooliselt madalaletasemele langenud intressimääradega arvestadesmuutuvate intressimääradega hüpoteeklaene,mille esialgsed intressimaksed olid madalad.Tundlikkuse hinnangutes on palju ebamäära-sust, sest näiteks see hüpoteeklaenu osa, midaüldised muutused intressimäärades võivadnegatiivselt mõjutada, sõltub hüpoteeklae-nulepingu tingimustest. Sellised teguridolenevad nii riikide hüpoteegituru struktuurist,kultuurilistest tavadest ja ajaloolisest taustastkui ka õiguslikust ja eelarvepoliitilisest lähe-nemisest, mis on euroala riikides üsnagierinevad4.

KAUPU JA MITTEFINANTSTEENUSEID PAKKUVATEETTEVÕTETE VÄLISFINANTSEERIMISE MADALAD KULUD2004. aastal valitsesid euroalal kaupu ja mitte-finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete jaokssoodsad võla finantseerimise tingimused, miskajastus ka ettevõtete võlakirjade turu japankade intressimäärades. Võla finantseerimise

37EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 17 V õ l a s u h e S K P s s e j a k o d u m a j a p i d a m i s t e l e v ä l j a s t a t u d l a e n u d e k a s v(võla suhe SKPsse ja aastane kasv protsentides; osakaal aastaseskasvumääras protsendipunktides)

Allikas: EKP.Märkus: Võla suhe SKPsse on kvartaalse finantskonto põhjalpisut madalam, seda peamiselt seetõttu, et hõlmatud ei olereaalsektorist ja väljaspool euroala asuvatelt pankadelt võetudlaenud.

45

48

51

54

57

60

0

3

6

9

12

15

laenude aastane kasvumäär (parempoolsel teljel)eluasemelaenude osakaal (parempoolsel teljel)tarbimislaenude osakaal (parempoolsel teljel)eluasemelaenude osakaal (parempoolsel teljel)võla suhe SKPsse (vasakpoolsel teljel)

1999 2000 2001 2002 2003 2004

4 Vt EKP 2004. aasta novembri kuubülletääni taustinfot “Featuresof mortgage contracts in the area”.

kulud olid ettevõtete jaoks madalad ningfinantseerimine oli neile üldiselt kättesaadav.

Mis puudutab aga finantseerimist väärtpaberitekujul, siis oli kaupu ja mittefinantsteenuseidpakkuvate ettevõtete poolt emiteeritud võlakir-jade nominaalne ja reaaltootlus ajalooliseltmadalal tasemel (vt joonist 18). Dividendidereaaltootlus (mida võib käsitleda omakapitalifinantseerimise reaalkulude näitajana) püsis1990. aastate keskpaigast alates mõõdetudkeskmisest tasemest küll veidi kõrgemal, kuidlanges 2003. aastal saavutatud tipptasemestsiiski allapoole.

Võlakirjade finantseerimise väikesed kuludtulenesid suures osas ajalooliselt madalatestintressimääradest kõigi tähtaegade lõikes ja

investorite positiivsest suhtumisest euroalaettevõtete krediidiriski väljavaadetesse. 2004.aastal kahanes niigi väike ettevõtete võlakirjadeja riigivõlakirjade vahe veelgi pisemaks ningseda eelkõige AA- ja BBB-reitinguga ettevõteteväljastatud võlakirjade puhul. Vahe kitsene-mine võis olla seotud selliste oluliste muu-tustega nagu finantsturgude volatiilsuse mär-gatav vähenemine (vt taustinfot 3 “Finantsturueeldatava volatiilsuse üldsuundumused”) jaettevõtete kasumlikkuse paranemine. Samal ajaltuleb madalate intressimäärade taustal arvestadaka võimalusega, et ettevõtete võlakirjadetootluse alanemist mõjutas investorite selgesoov leida suurema tootlusega võlakirju.

Mis aga puudutab kaupu ja mittefinantsteenu-seid pakkuvate ettevõtete võla finantseerimisepeamise vormi, s.t rahaloomeasutuste väljas-tatud laenude rahastamiskulusid, siis pärast2002. ja 2003. aastal toimunud langust jäidrahaloomeasutuste intressimäärad 2004. aastalüldiselt stabiilseks (vt joonist 16), püsides vägamadalal tasemel.

2004. aastal muutusid pangalaenud ettevõtetejaoks suhteliselt kergemini kättesaadavaks.Eurosüsteemi korraldatud pankade laenutege-vuse uuringu tulemused osutavad sellele, et2004. aasta esimesel poolel algas järkjärgulineettevõtetele antavate laenude nõuete karmis-tamise vähenemine, mis tõi aasta teisel poolelkaasa nende mõningase leevenemise. Samal ajalvõis suurte ettevõtete ning väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtete rahastamiskuludes tähel-dada teatud erinevusi (vt taustinfot 4 “Kas 2004.aastal olid rahastamistingimused euroalaväikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoksvähem soodsad kui suurte ettevõtete jaoks?”).


J o o n i s 18 K a u p u j a m i t t e f i n a n t s t e e n u s e i d p a k k u v a t e e t t e v õ t e t e t u r u p õ h i s t e r a h a s t a m i s k u l u d e n ä i t a j a d(protsenti aastas)

Allikad: EKP, Thomson Financial Datastream, Merrill Lynch jaConsensus Economics Forecasts.1) Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete võla-kirjade tootlus tugineb Merrill Lynchi indeksile, mis viitab kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõteteinvesteerimisastmele ja kõrgele tootluse indeksile. Enne 1998.aasta aprilli olid saadaval üksnes riiklikud andmed (Belgia, His-paania, Holland, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa). Tootlusedkoondatakse 2001. aasta ostujõu pariteedile vastava SKPosakaalu abil. Nominaaltootlus on korrutatud järgmise neljaaasta inflatsiooniootustega, mille on avaldanud Consensus Eco-nomics Forecasts.2) Dividendide tootlus kujutab endast turuosaliste poolt oodatudaastaseid dividende protsendina aktsiahinnast. Nominaaltootluson korrutatud keskmiste inflatsiooniootustega (avaldatud Con-sensus Economics Forecastsi poolt) ajavahemikuks, mis onvõrdne ettevõtete võlakirjade keskmise kestusega.

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004-2,0

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

ettevõtete võlakirjade reaaltootlus (vasakpoolsel teljel) 1)

dividendide reaaltootlus (parempoolsel teljel) 2)

39EKP

Aastaaruanne2004

Ta u s t i n f o 4

KAS 2004. AASTAL OLID RAHASTAMISTINGIMUSED EUROALA VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETEJAOKS VÄHEM SOODSAD KUI SUURTE ETTEVÕTETE JAOKS?

Suurte ettevõtetega võrreldes võivad rahastamiskulud olla väikeste ja keskmise suurusegaettevõtete jaoks üldiselt suuremad ja finantseerimise kättesaadavus väiksem. Tavaliselt ei suudaväikesed ja keskmise suurusega ettevõtted finantseerida end kapitaliturgude abil, nagu seda tee-vad suured ettevõtted, ning peavad seetõttu leppima enamasti pangalaenude või teiste kallimatevälisfinantseerimise liikidega (nt kaubanduskrediit, liising, faktooring jne). Lisaks eeldatakseüldiselt, et finantseerimise taotlemise käigus tekivad väiksemate ettevõtete puhul peamiselt sel-lised probleemid, mis on seotud võimalikele võlausaldajatele esitatava teabe vähesusega, sesttegu on uuemate ettevõtetega ja nende aruandlus ei ole veel karmidele nõuetele allutatud (s.tnende aruanded ei ole piisavalt üksikasjalikud jne). Võrreldes tuntumate ja suuremateettevõtetega on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käsutuses enamasti ka väiksemadtagatised (nt põhivara), millega võiks leevendada teabe vähesuse probleeme. Seega võivad pan-gad rakendada väiksematele ja uuematele ettevõtetele väljastatavate laenude suhtes sagelikarmimaid nõudeid, sest nende kohta on pankadel tavaliselt vähem teavet.

Samuti on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiskulud (nt mõõdetuna pankadeintressimäärades) tihti suuremad kui suurte ettevõtete omad. Väikesemahuliste laenudesuhteliselt kõrged intressimäärad võivad tuleneda erinevatest teguritest. Näiteks võib tegu ollafikseeritud tasuga, mida tuleb laenu võtmisekorral maksta ja mis ei ole laenu suurusegaproportsionaalses seoses. Samuti võib väikesteettevõtetega kaasneda rohkem riske kui suure-mate ja tuntumate ettevõtetega (kuigiväikestele ja keskmise suurusega ettevõtetelelaenamisel võib pankade tegevus riskide haju-tamiseks olla isegi suurema mõjuga). Lisaks eipruugi väikeste ja keskmise suurusegaettevõtete võlausaldajate vahel olla erilistkonkurentsi, mis võib omakorda suurendadaväikeste laenuvõtjate “sunnismaisust”, sestpanga vahetamise korral oleksid üle-minekukulud laenuvõtja jaoks liiga suured.

Välisfinantseerimine on väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtete jaoks kallim ja selle kätte-saadavus on suhteliselt halvem, seetõttu eelis-tavad nad eeskätt sisefinantseerimist, mis aval-dub nende bilansis tavaliselt likviidsematevarade hoidmise näol. Et aga likviidsete varadehoidmine on kulukas, võib see veelgi suuren-dada survet väikeste ettevõtete bilanssidele1.

Joonis A Muutused laenunõuetes, mida kohaldatakse kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele laenude või krediidilimiidi heakskiitmisel(netomäär protsentides)

Allikas: EKP.Märkus: Netomäär protsentides osutab erinevusele kategooriate“karmistus märgatavalt” ja “karmistus mõningal määral” prot-sentuaalse summa ja kategooria “leevenes mõningal määral” ja“leevenes märgatavalt” protsentuaalse summa vahel.

-20

0

20

40

60

80

IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv-20

0

20

40

60

80

väikesed ja keskmise suurusega ettevõttedsuurettevõtted

2002 2003 2004

1 Täpsemat ülevaadet väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimise kohta Euroopas vt “Europe’s changing financial land-scape: The financing of small and medium-sized enterprises”, EIB toimetised, vol 8, nr 2, 2003; ja “SMEs and access to finance”,Euroopa Komisjon, Observatory of SMEs, 2003, nr 2.


Sellest tulenevalt pööratakse viimasel ajal üha enam tähelepanu euroalal valitsevatele rahas-tamistingimustele, mis puudutavad väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Eurosüsteemipoolt neli korda aastas korraldatav pankade laenutegevuse uuring annab kvalitatiivset teavetnii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kui ka suurte ettevõtete rahastamistingimustekohta. Eelkõige toob pankade laenutegevuse uuring esile muutused suurtele ettevõtetele ningväikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele väljastatavate laenude nõuetes (vt joonist A).Alates 2002. aasta neljandast kvartalist on pankade poolt väikestele ja keskmise suurusegaettevõtetele ning suurtele ettevõtetele väljastatud laenude nõuded muutunud üsna sarnaselt –nende karmistumine on järk-järgult vähenenud. Suurtele ettevõtetele väljastatud laenude nõudedon keskmiselt olnud pigem vähem karmimad ning alates 2004. aasta teisest kvartalist on needisegi leevenenud. 2004. aasta neljandas kvartalis vähenes aga väikestele ja keskmise suurusegaettevõtetele väljastatud laenude nõuete karmistumine veidi rohkem ning esimest korda pärastpankade laenutegevuse uuringu korraldamise alustamist võis täheldada nende leevenemist.

Uue rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kasutuselevõtmine (alates 2003. aasta jaa-nuarist) on teinud võimalikuks eri suurusega (kuni 1 miljoni euro ja üle 1 miljoni euro suuruste)laenude võrdlemise2. Kui eeldada, et üle 1 miljoni euro suuruseid laene väljastatakse sagedaminisuurtele ettevõtetele, võib rakendatavate intressimäärade võrdlus anda mõningast teavet väikesteja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisku-lude kohta võrreldes suurte ettevõtete omadega.Loomulikult on siinkohal tegu vaid üldise eris-tusega. Alates 2003. aasta jaanuarist kuni 2004.aasta detsembrini oli väikestele ja keskmisesuurusega ettevõtetele väljastatud laenudeintressimäärade tase (mõõdetuna rahaloome-asutuste poolt kaupu ja mittefinantsteenuseidpakkuvatele ettevõtetele väljastatud kuni 1miljoni euro suuruste laenude intres-simääradena) 0,4–1,8 protsendipunkti võrrakõrgem kui rahaloomeasutuste poolt väljastatudsuuremate laenude intressimäärade tase(mõõdetuna rahaloomeasutuste poolt kaupu jamittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõteteleväljastatud üle 1 miljoni euro suuruste laenudeintressimääradena) (vt joonist B). Tervikuna onväikese- ja suuremahuliste laenude hinnavahemuutunud alates 2003. aasta jaanuarist vaidvähesel määral. 2004. aasta arengusuundumusiveelgi üksikasjalikumalt analüüsides selgub, etväikese- ja suuremahuliste laenude intres-simäärade vahe kasvas vähesel määral nii ühe-kuni viieaastase fikseeritud intressimääraga kuika üle viieaastase fikseeritud intressimääragalaenude puhul (vastavalt 10 ja 15 baaspunkti),kuid püsis ujuva intressimääraga ja kuni üheaas-tase fikseeritud intressimääraga laenude puhulüldiselt muutumatuna.

2 Vt ka käesoleva aastaaruande taustinfot pealkirjaga “Euroala laenuturu finantslõimumine”.

Joonis B Rahaloomeasutuste kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele väljastatud väiksemate jasuuremate laenude intressimäärade vahe 1) 2)

(protsendipunktides, uued laenud ja hoiused)

Allikas: EKP.1) Alates 2003. a detsembrist arvutatakse rahaloomeasutustekaalutud intressimäärad riikide osakaalude abil, mis tuginevaduute laenude ja hoiuste 12 kuu libisevale keskmisele mahule.Jaanuarist kuni novembrini 2003 arvutati rahaloomeasutustekaalutud intressimäärad riikide osakaalude abil, mis tuginesiduute laenude ja hoiuste 2003. aasta keskmisele mahule. Lisatea-be saamiseks vt 2004. aasta augusti kuubülletääni taustinfotpealkirjaga “Analysing MFI interest rates at the euro area level”.2) Väiksemad laenud on kuni 1 mln EUR suurused laenud jasuuremad laenud üle 1 mln EUR suurused laenud.

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

2003 20040,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

intressimäära esialgne fikseerimine rohkem kui üheks aastaks ja kuni viieks aastaksintressimäära esialgne fikseerimine rohkem kui viieks aastaksujuv intressimäär ja intressimäära esialgne fikseeriminekuni üheks aastaks

2004. AASTAL OLI VÄLISFINANTSEERIMINETAGASIHOIDLIKKuigi rahastamistingimused püsisid 2004.aastal soodsatena, kasutasid kaupu ja mittefi-nantsteenuseid pakkuvad ettevõtted välisfi-nantseerimist vaid tagasihoidlikus ulatuses.Võla finantseerimise aastane kasvumäär oli2004. aasta lõpus 4,8%, ületades veidi 2003.aasta lõpu näitajat (4,5%). 2004. aasta teiselpoolel muutus kasv mõnevõrra kiiremakspeamiselt tänu laenude finantseerimise elavne-misele (vt joonist 19). 2003. aasta lõpus olirahaloomeasutuste poolt kaupu ja mittefi-nantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele väljas-tatud laenude aastane kasvumäär 3,5%, 2004.aasta lõpuks tõusis see 5,4%ni. Samas kasvas2004. aastal võlakirjade emiteerimine kaupu jamittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtetepoolt märgatavalt vähem kui eelmisel aastal –2003. aasta lõpus oli kasvumäär 10,5% ja 2004.aasta lõpuks langes see 2,4%ni.

Võla finantseerimisvood püsisid kokkuvõttessuhteliselt tagasihoidlikena ning see võis ollaseotud erinevate teguritega. Esiteks, ettevõtete– vähemalt Dow Jonesi EURO STOXX indek-siga seotud olulisemate ettevõtete (vt joonist14) – kasumlikkus paranes, tuues kaasasisemiste säästude kasvu, mis võis omakordainnustada ettevõtteid oma koguvõlga vähen-dama. Teiseks, võla finantseerimise suhteliseltaeglane kasvutempo võis anda märku sellest, etkäimas on järkjärguline majanduse taastumine.Sellega seoses näis, et ettevõtted hakkasid lisan-duvate suurte kapitalimahutuste finantseeri-misse suhtuma ettevaatlikumalt.

2004. aastal aeglustus ka mitterahaloomelistefinantsettevõtete sektorisse kuuluvate ettevõtetekaudu toimuv kaupu ja mittefinantsteenuseidpakkuvate ettevõtete kaudne finantseerimine.Mitterahaloomeliste finantsettevõtete sektorisse

kuuluvad kaupu ja mittefinantsteenuseid pakku-vate ettevõtete finantsteenuseid osutavadtütarettevõtted, eriotstarbelised finantsettevõt-ted ja teised ettevõtted, kes tegelevad pankadenimel finantseerimisega.

2003. aasta lõpus oli mitterahaloomelistefinantsettevõtete poolse võlakirjade emiteeri-mise aastane kasvumäär 22,3% ning 2004. aastalõpuks langes see 13,2%le. Teiste sektorite tule-mustega võrreldes oli tegu heade näitajatega.

2004. aasta lõpus püsis euroala kaupu ja mitte-finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete poolneaktsiate emiteerimine 0,9% tasemel, jäädes kaheeelmise aasta väga madalate näitajatega võr-reldes üldiselt muutumatuks. Omakapitalifinantseerimise tagasihoidlikku ulatust onpõhjustanud nii suhteliselt väike välisfi-nantseerimisnõudlus kui ka teiste rahastamisal-likate väga madalad kulud. Noteeritud aktsiate

41EKP

Aastaaruanne2004

Olemasolevate andmete põhjal on raske kindlaid järeldusi teha. Kuigi väikese ja keskmise suu-rusega ettevõtete rahastamiskulud jäid suurte ettevõtetega võrreldes suhteliselt suureks, olid2004. aasta arengusuunad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul sarnased. Samal ajalviitavad mõned näitajad sellele, et finantseerimine muutus väikeste ja keskmise suurusegaettevõtetele oluliselt kättesaadavamaks.

J o o n i s 19 K a u p u j a m i t t e f i n a n t s t e e n u s e i d p a k k u v a t e e t t e v õ t e t e v õ l a a a s t a s e k a s v u o s a k a a l(protsendipunktides)

Allikas: EKP.

võlakirjadlaenud

0

2

4

6

8

10

12

14

0

2

4

6

8

10

12

14

1999 2000 2001 2002 2003 2004

emiteerimise madalad näitajad kajastavad tea-tud määral ka mitmeid üldisemaid struktuu-rimuutusi nagu näiteks aktsiate noteerimiselõpetamine ja tagasiostmine. Sellega tegelevadenamasti ettevõtted, kellel on piisavalt sularaha,mida saab kasutada oma ettevõttesse investee-rimiseks ja oma aktsiate tagasiostmiseks.

2004. aastal tõid soodsad rahastamistingimusedkaasa ka ettevõtete bilansside mõningaseparanemise (vt joonist 20). Minevikuga võr-reldes püsis ettevõtete võlakoormus üsna kõrgeltasemel. Tänu rahaloomeasutuste intres-simäärade üldisele langusele ei ole sellega siiskiviimaste aastate jooksul kaasnenud tuntavaltkõrgemaid võla teenindamise kulusid kaupu jamittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtetejaoks.

2.3 HINDADE ARENG

2004. aastal oli euroala ÜTHI koguinflatsioonikeskmine näitaja 2,1%, mis püsis eelmiseaastaga võrreldes muutumatuna (vt tabelit 1).Hinnatõusule avaldasid survet peamiseltkõrgem naftahind ning veelgi kerkivad kaudsedmaksud ja riiklikult reguleeritud hinnad. Nendetegurite mõju tasakaalustasid euro jätkuvtugevnemine, tagasihoidlik nõudlus jatöötlemata toidukaupade hindade aastasekasvumäära oluline alanemine. Kuigi kõrge naf-tahind tõi kaasa tarbijahindade märgatava tõusu,on siiski vähe tõendeid tugeva inflatsioonisurvetekkimise kohta euroala majanduses. 2004.aastal oli tootjahindade keskmine aastanekasvumäär 2,3% (võrreldes 1,4%ga 2003.aastal), mis suurenes peamiselt energia- javahekaupade hindade tõusu tõttu. Siiski viitasid


J o o n i s 2 0 K a u p u j a m i t t e f i n a n t s t e e n u s e i d p a k k u v a t e e t t e v õ t e t e b i l a n s i l i s e d n ä i t a j a d

(protsentides)

Allikad: EKP ja Eurostat.Märkus: Andmeid viimase kvartali kohta on hinnatud rahandus-,pangandus- ja väärtpaberiemissioonide statistikas kajastatudtehingute alusel.Kvartaalsetel finantsaruannetel põhinevad võla suhted on aas-taste finantsaruannetega võrreldes madalamad peamiseltseetõttu, et kajastatud pole kaupa ja mittefinantsteenuseidpakkuva sektori laene ja euroalaväliseid panku.

võla ja tulu suhe (vasakpoolsel teljel)võla suhe SKPsse (parempoolsel teljel)

130

135

140

145

150

155

160

165

170

1999 2000 2001 2002 2003 200450

55

60

65

Ta b e l 1 E u r o a l a h i n n a m u u t u s e d

(aastased muutused protsentides, kui pole viidatud teisiti)

2002 2003 2004 2003 2004 2004 2004 2004 2004 2005IV kv I kv II kv III kv IV kv nov jaan

ÜTHI ja selle komponendidÜldindeks 2,3 2,1 2,1 2,0 1,7 2,3 2,2 2,3 2,4 1,9

Energia -0,6 3,0 4,5 1,6 -1,5 4,8 6,3 8,5 6,9 6,2Töödeldud toidukaubad 3,1 3,3 3,4 3,8 3,5 3,9 3,6 2,8 3,2 2,8Töötlemata toidukaubad 3,1 2,1 0,6 3,6 2,2 1,5 -0,3 -0,7 0,0 -0,6Tööstuskaubad, v.a energia 1,5 0,8 0,8 0,8 0,7 0,9 0,8 0,8 0,8 0,5Teenused 3,1 2,5 2,6 2,4 2,6 2,6 2,6 2,7 2,7 2,4

Muud hinna ja kulu näitajadTööstustoodangu tootjahinnad 1) -0,1 1,4 2,3 1,0 0,2 2,0 3,1 3,8 3,5 .Naftahind (EUR/barrel) 2) 26,5 25,1 30,5 24,5 25,0 29,3 33,3 34,5 30,0 33,6Toormehinnad 3) -0,9 -4,5 10,8 -1,2 9,8 20,9 11,9 1,3 -0,2 -1,9

Allikad: Eurostat, Thomson Financial Datastream ja HWWA.1) V.a ehitus.2) Brent Blend (ühekuulise tähtajaga tarne puhul).3) V.a energia eurodes.

vähesed märgid sellele, et see mõjutaks oluliselthindu tootmisahela hilisemates etappides.Majanduskasvu mõõduka tempo ja tööturuolukorra tõttu oli ka palgakasv 2004. aastalendiselt tagasihoidlik.

2005. aasta jaanuaris langes ÜTHI koguinflat-sioon 1,9% tasemele, alanedes 2004. aasta det-sembriga võrreldes 0,5 protsendipunkti. ÜTHIkomponentide seisukohast vaadates oli tegulaiapõhjalise langusega, mille peamiseks tõuke-jõuks oli baasefekt. Inflatsioon vähenes kaseoses aasta alguses toimunud eurodes mõõde-tava naftahinna languse positiivse lisamõju,töötlemata toidukaupade hinna alanemise ja

suuremate hooajaliste soodusmüükidegamõnedes euroala riikides.

KOGUINFLATSIOONI MÕJUTAVAD VOLATIILSEDKOMPONENDID2004. aasta ÜTHI koguinflatsiooni üldisi aren-gusuundi selgitab paljuski just ÜTHI kompo-nentide volatiilsus, seda eelkõige energia- javähesemal määral ka töötlemata toidukaupadehindade osas (vt joonist 21).

2004. aastal oli naftahind oodatust kõrgem. Det-sembris oli Brenti toornafta hind ühe barrelikohta eurodes mõõdetuna 25% kõrgem kui2003. aasta detsembri keskmine hind. See aval-das märgatavat survet euroala energia tarbi-

43EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 21 E u r o a l a Ü T H I i n f l a t s i o o n i j a o t u s : p e a m i s e d k o o s t i s o s a d

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

Allikas: Eurostat.

1999 2000 2001 2002 2003 2004-2

0

2

4

6

-6

-3

0

3

6

9

12

15

18

ÜTHI kokku (vasakpoolsel teljel)töötlemata toidukaubad (parempoolsel teljel)energia (parempoolsel teljel)

1999 2000 2001 2002 2003 2004-2

0

2

4

6

-2

0

2

4

6

ÜTHI kokku (ei sisalda energiat ega töötlemata toidukaupu)töödeldud toidukaubadtööstuskaubad, v.a energiateenused

J o o n i s 2 2 K o o s t i s o s a d e o s a k a a l e u r o a l a Ü T H I i n f l a t s i o o n i s

(aastane osakaal protsendipunktides; kuised andmed)

Allikas: Eurostat.Märkus: Ümardamise tõttu ei pruugi arvud täielikult ühtida.

I kv II kv III kv IV kv2003 2004

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

teenusedtööstuskaubad, v.a energiatöödeldud toidukaubadtöötlemata toidukaubadenergiaüldindeks

jahindade kasvule – energiahind tõusis 2004.aastal keskmiselt 4,5%, kusjuures 2003. aastaloli vastav näitaja 3,0%. Selle komponendiosakaal oli 2004. aasta keskmise inflatsiooni-määra kasvus 0,4 protsendipunkti, mis on neljaaasta kõrgeim näitaja (vt joonist 22).

Möödunud aasta näitajatega võrreldes tõi ÜTHIenergiakomponendi tugev baasefekt 2004. aastaesimeses kvartalis kaasa koguinflatsiooni lan-guse 1,7%le. Seejärel hakkas inflatsioon ener-giahinna ootamatu kasvu tõttu uuesti tõusma,saavutades maikuus tipptaseme – 2,5%. See hin-natõususurve praktiliselt neutraliseeris langusetöötlemata toidukaupade hindades, millekeskmine aastane kasvumäär alanes 2003. aasta2,1%lt 2004. aastal 0,6%le. Suve ja sügise jook-sul tänu soodsatele ilmastikuoludele odavnenudtöötlemata toidukaupade hinnad aeglustasid kaÜTHI kasvutempot. Siiski püsis ÜTHI inflat-sioon aasta lõpuni 2%st veidi kõrgemal tasemel.

2004. aastal tuli arvestada ka teiste välisteinflatsioonisurve allikatega. Enne mõõdukataseme saavutamist toimus aasta esimeselpoolel tuntav tõus toorme (v.a nafta) hindades.Samas tasakaalustas euro märgatav kallinemineosaliselt nafta ja muu toorme hindade tekitatudinflatsioonisurvet.

Ülejäänud, vähem volatiilsed ÜTHI komponen-tid aitasid säilitada 2004. aasta koguinflatsioonisuhteliselt püsival tasemel, eelkõige seosesmuutustega kaudsetes maksudes ja riiklikultreguleeritud hindades. Sarnaselt eelmiseleaastale jätkati ka 2004. aastal tubakaaktsiisitõstmist mitmetes euroala riikides. Selle tule-musena suurenes märgatavalt töödeldudtoidukaupade hindadele avalduv surve. Kokku-võttes kasvasid töödeldud toidukaupade hinnad2004. aastal keskmiselt 3,4%, kusjuures 2003.aastal oli vastav näitaja 3,3%. Tööstuskaupade(v.a energia) hindade aastane kasvumäär oli2004. aastal 0,8%, püsides 2003. aasta näita-jatega samal tasemel. Selle komponendi langustennetati riiklikult reguleeritud hindade tõstmiseteel (eelkõige tervishoiu ja farmaatsiatoodetevallas). Samamoodi tõid valitsuste poolt ter-vishoiusektori hindade reguleerimiseks raken-datud meetmed kaasa olulise meditsiini-,hambaravi- ja haiglateenuste hinna tõusu.Seetõttu kiirenes ka teenuste hinna kogukasv2003. aasta 2,5%lt 2004. aastal 2,6%le. Ülal-mainitud meetmeteta oleks see näitaja 2004.aastal langenud. Lisaks mõjutasid teenustehinna kogukasvu veidi ka energiahinna tõusutõttu suurenenud transpordikulud. Naftahinnamõju euroala majandusele on üksikasjalikultkirjeldatud taustinfos 5.


Ta u s t i n f o 5

NAFTAHIND JA EUROALA MAJANDUS

Käesolevas taustinfos kirjeldatakse naftahinna muutusi 2004. aastal ning analüüsitakse nendemõju euroala majandusele. Kõigepealt vaadeldakse 2004. aastal toimunud naftahinna tõusuajaloolist tausta. Seejärel käsitletakse kanaleid, mille kaudu naftahind mõjutab euroala inflat-siooni ja toodangu kasvu. Lõpuks määratakse naftahinna tõusu mõju ligikaudne suurus, kuigimudelite abil ei saa kõiki mõjusid kajastada.

Naftahinna muutused pikemas perspektiivis

2004. aastal kerkis nominaalne naftahind (USA dollarites) rekordilisele tasemele. See tõuserineb aga olulisel määral varasematest naftahinnaga seotud šokkidest. Esiteks oli 2004. aastatõus märgatavalt väiksem kui teiste suuremate naftahinna šokkide ajal (vt tabelit). Brenti toor-nafta hind oli 2003. aasta hinnast keskmiselt 33% võrra kõrgem. Samas tõusis naftahind eurodes20%, sest 2004. aastal leidis aset euro üldine kallinemine dollari suhtes. Teiseks, inflatsiooni

45EKP

Aastaaruanne2004

arvesse võttes võib öelda, et reaalne naftahindoli 2004. aastal märgatavalt madalam kuivarasemate hindade kõrgperioodide ajal (vt joonist A). Kolmandaks, 2004. aasta hin-natõusu põhjustavad tegurid erinesid varase-mate šokkide põhjustest. 1973., 1979., 1990.ja 1999. aastal tõusis naftahind peamiselt mär-gatavate tõrgete tõttu nafta tarnimisel. See-vastu 2004. aasta hinnatõusu põhjustasid erinevad tegurid: järjekindlalt ootusi ületav jõulinenõudluse suurenemine, üleilmse reservvõimsuse kahanemine ja kartused seoses tarnete turva-lisusega mitmetest naftatootjariikidest.

Naftahinna muutuste ülekandumine euroala inflatsiooninäitajatesse

Kui analüüsida seda, kuidas mõjutab naftahinna tõus euroala hindasid, siis tuleks eristada otse-seid, kaudseid ja teiseseid mõjusid1. Esiteks, otsene mõju väljendab naftahinna muutuse toimetkogu ÜTHI-le vahetult energia tarbijahindade kaudu. Energiakomponent moodustab koguÜTHIst 8% ning see on suures korrelatsioonis naftahinnaga eurodes. Joonisel B on lisaks naf-tahinna muutustele kujutatud energiakomponendi olulisemate naftaga seotud näitajate osakaalukogu ÜTHI aastases inflatsioonimääras. Jooniselt on näha, et otsene mõju avaldub ühe aastajooksul pärast naftahinna tõusu.

Teiseks, kaudne mõju osutab võimalusele, et lisaks otsesele mõjule muudab naftahinna tõusenergia sisendhindade suurenemise tõttu ka teiste kaupade ja teenuste hindu. Kaudse mõjugavõib kaasneda üldine hinnatõus, kuigi viimane sõltub ka sellest, millisel määral suudab kasumi-marginaal kasvavaid kulusid katta. Eeltoodu näitlikustamiseks on joonisel C kujutatud naf-

J o o n i s A B r e n t i t o o r n a f t a h i n d

(barreli kohta)

Allikad: Rahvusvahelise Valuutafondi ja EKP arvutused.Märkus: Reaalse naftahinna alusel saab kõrvutada erinevate naftahindade mõju ostujõule aja jooksul. Vastavate näitajate arvutamisekstuleb nominaalset naftahinda kohandada euroala ÜTHIga, lähtudes 2004. aasta detsembri andmetest. 1990. aastale eelnevast perioodistpärinevad naftahinna andmed on tuletatud euroala riikide THIdest.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

10

20

30

40

50

60

70

80

nominaalne näitaja eurodesreaalne näitaja eurodesnominaalne näitaja USA dollarites

1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004

1 Antud teemat on üksikasjalikult käsitletud EKP 2004. aasta novembri kuubülletääni artiklis “Oil prices and the euro area economy”ja EKP 2004. aasta juuli kuubülletääni taustinfos pealkirjaga “Recent oil price developments and their impact on euro area prices”.

B r e n t i t o o r n a f t a h i n n a t õ u s e r i n e v a t e a j a v a h e m i k e j o o k s u l(aastase keskmise näitaja muutus protsentides)

1973–1974 1978–1979 1999–2000 2003–2004

USAdollarites 204 125 60 33eurodes 210 110 84 20

Allikad: Rahvusvahelise Valuutafondi ja EKP arvutused.


tahinna tõusu kaudset mõju, mis väljendub ÜTHI teenindussektori hinnakomponendi trans-pordiga seonduvates näitajates. Nende komponentide osakaal kogu ÜTHI inflatsioonis kipubsuurenema, kui naftahinna tõusust on möödunud teatud aeg. Samas ei tohi unustada, etnimetatud näitajaid mõjutavad ka teised tegurid, kusjuures naftahinna muutus võib ÜTHI üle-jäänud komponentides kajastuda kaudselt.

Lõpetuseks, teisene mõju osutab võimalusele, et lisaks eespoolmainitud otsesele ja kaudselemõjule võib naftahinnaga seotud šokk avaldada inflatsioonile ka hilisemat mõju, sest see võibkaasa tuua kõrgemad palganõuded reaalsete tulude kompenseerimise vähendamiseks. Sellineteisene mõju ilmneb tavaliselt alles teatud aja pärast. Lisaks kõrge hinnataseme säilimisegaseonduvatele ootustele sõltub teisese mõju avaldumine tavaliselt ka sellest, kas majanduslikudtingimused (eelkõige tööturul valitsev olukord) sobivad kõrgemate palganõuete esitamiseks.2004. aastal oli naftahinna šokiga seotud teisene mõju väike, sest euroala majanduslikud ja töö-turutingimused muutuvad tsükliliselt. Võrreldes 1970. ja 1980. aastatega ei ole indekseerimisekasutamine palkade määramiseks enam nii levinud ning see võis samuti kaasa aidata inflat-siooni rolli vähendamisele palkade kujundamise protsessis.

Naftahinna muutuste ülekandumine euroala toodangu kasvunäitajatesse

Nafta hinnaga seotud šokid mõjutavad reaalmajandust peamiselt kahel viisil. Esiteks, naftahinnatõus puudutab pakkumist, sest nafta on tootmisprotsessis oluline sisend. Naftahinna tõusugakaasneb, eelkõige lühiajaliselt, ka tootmiskulude kerkimine, sest võimalused nafta asendamiseksteiste energiaallikatega on piiratud. Naftahinna tõusmisel võib toodangu tase langeda, misomakorda võib alandada nõudlust teiste tootmistegevusega seotud komponentide järele (näitekstööjõud). Teiseks, nõudluse seisukohast toob naftahinna kallinemine kaasa kaubandustingimustehalvenemise selliste naftaimportijatest majandusüksuste jaoks nagu euroala. See põhjustabreaalsete tulude vähenemise, mis kajastub sisenõudluse alanemises, kui selle kompenseerim-iseks ei hakata just vähem säästma või rohkem laenama. Naftahinna šoki mõju võib avaldudamuudelgi viisidel, mida eeltoodutega võrreldes on raskem mõõta (näiteks kindlustunde või akt-siaturgude kaudu).

J o o n i s B N a f t a h i n d j a e n e r g i a k o m p o n e n t i d e o s a k a a l Ü T H I i n f l a t s i o o n i s

(osakaal ÜTHI inflatsioonis protsendipunktides kui pole viidatudteisiti)

J o o n i s C N a f t a h i n d j a t r a n s p o r d i k o m p o n e n t i d eo s a k a a l Ü T H I i n f l a t s i o o n i s

(osakaal ÜTHI inflatsioonis protsendipunktides kui pole viidatudteisiti)

Allikad: Eurostat, Thomson Financial Datastream ja EKP arvutused.

-0,40

-0,20

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

-40

-20

0

20

40

60

80

100

vedelkütused (vasakpoolsel teljel)soojusenergia (vasakpoolsel teljel)määrdeained (vasakpoolsel teljel)naftahind eurodes (parempoolsel teljel)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 0,00

0,01

0,02

0,03

0,04

0,05

0,06

0,07

-40

-20

0

20

40

60

80

100

reisijatevedu kokku (vasakpoolsel teljel)õhutranspordiga reisijatevedu kokku (vasakpoolsel teljel)maanteetranspordiga reisijatevedu kokku (vasakpoolsel teljel)naftahind eurodes (aastane muutus, parempoolsel teljel)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

ELAMISPINDADE DÜNAAMILISED HINNAD2004. aastal jätkus euroalal elamispindade hin-dade hoogne kasv (neid hindu ei võeta ÜTHIarvutamisel arvesse) – võrreldes 2003. aastaesimese poolega tõusid need 2004. aasta esime-sel poolel 6,9%. See number hõlmab euroalariikide elamispindade hindade vastandlikkeliikumisi: Hispaania, Iirimaa, Prantsusmaa jaItaalia kasvunäitajad olid kahekohalised, agaSaksamaal toimus hoopis väike hinnalangus.2004. aasta teise poole kohta avaldatud andmedviitavad tuntava hinnatõusu jätkumisele – seljuhul võib 2004 olla neljandaks järjestikuseksaastaks, mil elamispindade hinnad kerkivadumbes 6–7% (vt joonist 23). Siiski ei tohi unus-

tada, et käesolevale jätkusuutlikule ja jõuliselekasvuperioodile eelnes 1990. aastate keskelajavahemik, mil kasv oli suhteliselt tagasihoid-lik (vähem kui 3%).

TOOTMISAHELA VARASEMATEL ETAPPIDEL TÕUSVADTOOTJAHINNADEuroala tööstustoodangu tootjahindade (v.a ehi-tus) aastane kasvumäär tõusis 2004. aastal jär-jekindlalt (vt joonist 24). Kasv muutus eritikiireks teises kvartalis, mil seda soodustasidpeamiselt energia- ja vahekaupade hinnad. Selli-ne areng oli kooskõlas nafta ja muu toorme hin-dade tõusuga, mis avaldab sisendhindadelesurvet tootmisahela varasemates etappides.

47EKP

Aastaaruanne2004

Naftahinna tõusu mõju suuruse mudelipõhine määramine

Viimaste aastate jooksul täheldatud naftahinna tõusu mõju euroala inflatsioonile ja SKPreaalkasvule saab umbkaudu hinnata erinevate mudelite abil. Sellised mudelid osutavad üldi-selt sellele, et naftahinna 20%ne tõus kiirendab euroala inflatsiooni esimesel aastal umbes 0,2protsendipunkti ning järgmise kahe aasta jooksul on oodata umbes 0,1-protsendipunktist tõusu.Hinnangute kohaselt peaks selline naftahinna tõus mõjutama SKP reaalkasvu esimesel aastal -0,1 kuni -0,3 protsendipunkti ulatuses ning järgmise kolme aasta jooksul on sel vaid väikemõju.2

Selliste mudelite abil saadud tulemusi ei tohiks aga pidada ainuõigeks. Ühelt poolt tuleks sil-mas pidada ka vastuargumente, näiteks võivad mängu tulla mittelineaarsed ja asümmeetrilisedseosed, samuti ei tohi unustada, et mudelid ei hõlma kõiki ülekandemehhanisme. Teiselt pooltviitavad mitmed tegurid sellele, et struktuurilisest seisukohast on euroala majandus viimasteaastate jooksul muutunud naftahinna šokkide suhtes vastupidavamaks. Seega võidakse naf-tahinna tõusu mõju mudelite põhjal üle hinnata. Kõigepealt, 1970. aastatega võrreldes oneuroalal märgatavalt langenud nafta intensiivne kasutamine tootmises ja nafta tarbimise osakaalenergia kogutarbimises. Lisaks on töö- ja kaubaturud muutunud mõnevõrra paindlikumaks, mis-tõttu ressursside ümberjaotamine toimub sujuvamalt ja kiiremini ning väheneb naftahinna tõusumõju majandusele. Veelgi enam, euroala majanduses mängib naftahinna tõusu mõjumääratlemisel olulist rolli rahapoliitika usaldusväärsus ja reaktsioonivõime, mistõttu kvanti-tatiivse analüüsi tulemused võivad osutuda ebausaldusväärseks.

Siiski on olemas ilmne vajadus jätkata struktuurireforme, et euroala majandus suudaks tule-vastele hinnatõusudele reageerida sujuvamalt ja kiiremini. Eelkõige puudutab see euroala ener-giasektorit, kus tõhusal viisil konkureerimise võimaldamine hõlbustaks oluliselt kõrgema naf-tahinna mõju leevendamist ilma märkimisväärsete moonutusteta. Sellega seoses ei olesoovitatav kompenseerida naftahinna tõusu eelarvepoliitiliste meetmete (näiteks maksukärbete)abil, sest see suurendaks juba olemasolevaid moonutusi ressursside jaotumises ja piiraks taolisevälise šokiga kohanemise võimalusi.

2 Edasise teabe saamiseks vt allmärkuses 1 osutatud artiklit.

2004. aastal kerkisid vahekaupade hinnadkeskmiselt 3,5%, 2003. aastal oli vastav näitaja0,8%.

Samas oli vähe märke selle kohta, et märgatavhinnasurve mõjutaks tootmisahela hilisemateetappide hindasid. Tarbijakaupade tootjahinnadkasvasid keskmiselt 1,3%, mis on varasemateaastate keskmisest tasemest väiksem, kuid siiskisuurem kui 2003. aasta keskmine näitaja(1,1%). Tubakaaktsiisi tõstmine soodustas

oluliselt tarbijakaupade tootjahindade tõusu2003. ja 2004. aastal. Kuna sisendhindade surveavaldumine kogu tootmisahelas võtab tavaliseltaega, võib tootmisahela varasemates etappidesjuba täheldatav toormehindade tõusu järelmõjutarbijakaupade tootjahindadele alata alles 2005.aasta alguses. Siiski võib tagasihoidlik nõudluspanna ettevõtteid tegutsema selle nimel, et ener-gia ja vahekaupade hinnatõusu mõju edasi eikanduks.


J o o n i s 2 3 E l a m i s p i n d a d e h i n d a d e m u u t u s e d e u r o a l a l

(aastane muutus protsentides; aastased andmed)

1992 1994 1996 1998 2000 2002 20040

2

4

6

8

10

0

2

4

6

8

10

nominaalne

J o o n i s 2 4 E u r o a l a t ö ö s t u s t o o d a n g u t o o t j a h i n d a d e j a o t u s

(aastane muutus protsentides; kuised andmed)

Allikas: Eurostat.Allikas: EKP arvutused, mis põhinevad ühtlustamata riiklikelandmetel.Märkus: 2004. aasta andmed viitavad aasta esimesele poolele.

1999 2000 2001 2002 2003 2004-12

-8

-4

0

4

8

12

16

20

24

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

energia (vasakpoolsel teljel)tööstus, v.a ehitus (parempoolsel teljel)vahekaubad (parempoolsel teljel)kapitalikaubad (parempoolsel teljel)tarbekaubad (parempoolsel teljel)

Ta b e l 2 T ö ö j õ u k u l u d e n ä i t a j a d

(aastased muutused protsentides, kui pole viidatud teisiti)

2002 2003 2004 2003 2004 2004 2004 2004IV kv I kv II kv III kv IV kv

Kollektiivlepinguga määratud palgad 2,7 2,4 2,2 2,2 2,3 2,3 2,0 2,2Tööjõukulu tunnis kokku 3,7 2,8 . 2,3 2,8 2,2 1,9 .Kogusissetulek kuus 3,0 2,6 . 2,5 2,6 2,5 2,3 .Hüvitis töötaja kohta 2,5 2,3 . 2,2 2,2 2,1 1,4 .Tööviljakus 0,3 0,3 . 0,6 1,2 1,7 1,3 .Tööjõu erikulud 2,2 2,0 . 1,5 1,0 0,4 0,1 .

Allikad: Eurostat, riiklikud andmed ja EKP arvutused.

TÖÖJÕUKULUDE MÕÕDUKAS ARENG 2004. AASTALVarasemate aastatega võrreldes jätkus 2004.aastal palga- ja tööjõukulunäitajate aastastekeskmiste kasvumäärade kahanemine (vt tabelit 2).2004. aasta esimesel poolel aeglustus töötajakohta makstava hüvitise kasv – aastanekeskmine kasvumäär oli 2,2%, võrrelduna 2003.aasta 2,4%ga. Tegu oli laiapõhjalise langusega,mis hõlmas kõiki peamisi majandussektoreid (vtjoonist 25), kuid oli veidi tuntavam just turu-teenuste vallas. 2004. aasta teise poole olemas-olevate andmete põhjal peaks töötaja kohtamakstava hüvitise kasv jätkuvalt pidurduma.Sellele osutavad ka teised tööjõukulusid puudu-tavad näitajad. 2004. aastal kasvasid kollektiiv-lepinguga määratud palgad 2,2%, võrrelduna2003. aasta 2,4%ga. Esialgsed andmed mitmeteseuroala riikides kollektiivselt peetud pal-galäbirääkimiste tulemusel 2004. aasta lõpuniallkirjastatud lepingute kohta ei kajastakõrgema naftahinna teisese mõju ilmnemist.2004. aastal toimus järkjärguline alanemine katööjõukuludes tunni kohta, mis langesid 2003.aastaga võrreldes märgatavalt madalamale

tasemele. 2004. aastal muutusid palgad vähe,sest SKP reaalkasv oli jätkuvalt tagasihoidlikning euroala tööturgude surve oli piiratud.

49EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 2 5 H ü v i t i s t ö ö t a j a k o h t a s e k t o r i t e l õ i k e s e u r o a l a l

(aastane muutus protsentides; kvartaalsed andmed)

Allikad: Eurostati ja EKP arvutused.

1999 2000 2001 2002 2003 20040,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

tööstus, v.a ehitusehitusteenused

Ta b e l 3 S K P r e a a l k a s v u j a g u n e m i n e

(muutused protsentides, kui pole viidatud teisiti; sesoonselt kohandatud)

Aastased määrad 1) Kvartaalsed määrad 2)

2002 2003 2004 2003 2004 2004 2004 2004 2003 2004 2004 2004 2004IV kv I kv II kv III kv IV kv IV kv I kv II kv III kv IV kv

Reaalne sisemajanduse kogutoodang 0,9 0,5 1,8 0,8 1,6 2,2 1,9 1,6 0,4 0,7 0,5 0,2 0,2millest:sisenõudlus 0,4 1,2 1,9 1,5 1,2 1,7 2,6 1,9 1,0 0,3 0,3 0,9 0,3

eratarbimine 0,7 1,0 1,1 0,6 1,2 1,2 0,9 1,3 0,0 0,8 0,0 0,1 0,5valitsemissektori tarbimine 3,1 1,6 1,6 1,4 1,9 1,8 1,5 1,2 0,5 0,2 0,4 0,4 0,2kapitali kogumahutus põhivarasse -2,5 -0,6 1,7 0,2 1,2 1,9 2,1 1,6 1,1 -0,1 0,5 0,6 0,6

varude muutused 3), 4) -0,1 0,4 0,5 0,8 -0,1 0,2 1,3 0,5 0,7 -0,1 0,1 0,7 -0,1netoeksport 3) 0,5 -0,6 0,0 -0,6 0,4 0,6 -0,6 -0,3 -0,6 0,4 0,2 -0,7 -0,2

eksport 5) 1,9 0,2 5,6 0,2 3,6 7,2 5,6 6,0 0,1 1,4 2,7 1,3 0,5import 5) 0,5 2,0 5,9 2,0 2,8 6,0 7,8 7,1 1,7 0,4 2,4 3,1 1,0

reaalne kogulisandväärtusmillest:

tööstus, v.a ehitus 0,4 0,2 2,2 0,9 1,3 3,6 2,6 1,2 0,8 0,8 1,1 -0,1 -0,6ehitus -0,2 -1,5 0,8 -1,0 0,8 1,1 0,6 0,8 0,1 0,6 0,5 -0,7 0,3üksnes turuteenused 6) 1,0 0,9 1,9 0,9 1,5 2,4 1,8 2,0 0,1 0,8 0,8 0,2 0,3

Allikad: Eurostati ja EKP arvutused.1) Muutus protsentides võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga.2) Protsent võrreldes eelmise kvartaliga.3) Osakaal SKP reaalkasvus; protsendipunktides.4) Sh väärisesemete soetamine miinus realiseerimine.5) Eksport ja import hõlmavad kaupu ja teenuseid ning sisaldavad piiriülest kaubavahetust euroalal. Et euroalasisese kaubanduse and-meid ei kustutata rahvamajanduse arvepidamise impordi- ja ekspordiandmetest, ei saa neid maksebilansi andmetega täielikult võrrelda.6) Hõlmab kaubandust, transporti, remonditeenuseid, hotelle ja restorane, sidet, rahandust, äri, teenuseid, kinnisvara ja renditeenuseid.

Palkade vähene kasv koos tööviljakusekasvumäära tõusuga (mille keskmine tase oli2004. aasta kolme esimese kvartali jooksul1,4%) tõi kaasa märkimisväärse tööjõu eriku-lude kasvu alanemise. 2004. aasta kolmeesimese kvartali jooksul suurenesid tööjõuerikulud keskmiselt 0,5%, 2003. aastal oli vas-tav näitaja 2,0%.

2.4 TOODANG, NÕUDLUS JA TÖÖTURU ARENG

2004. AASTAL JÄTKUS MAJANDUSE ELAVNEMINE2003. aasta teisel poolel alanud euroala majan-dustegevuse taastumine jätkus 2004. aastal.SKP 1,8%line kasv – kõrgeim määr alates 2000.aastast – vastas 2003. aasta lõpu ootustele. Taas-tumisele aitas kaasa ekspordi kasv, mis oli 2004.aastal 5, 6% suurem kui 2003. aastal. Samutikasvas sisenõudlus, eriti investeeringud. Siiskitakistasid majandustegevuse taastumist kogu2004. aasta vältel erinevad arengusuunad, mida eiosatud ette näha. Kvartalite lõikes oli kasv aastaesimesel poolel suurem kui teisel. Naftahinna javahetuskursi areng pärssis kasvu ning aeglaseltparanevate tööturutingimuste ja tarbijate väiksekindlustunde tõttu jäi eratarbimine nõrgaks.

2003. aasta keskpaigast 2004. aasta keskpaiganisoodustas majandustegevuse taastumist peami-selt ekspordi kasv, samas kui lõpliku sisenõud-luse (välja arvatud varude muutused) panus jäisuhteliselt tagasihoidlikuks (vt joonist 26).2004. aasta teisel poolel täheldatav kasvu aeg-lustumine kvartalite lõikes tulenes välissektoriosakaalu märkimisväärsest vähenemisest, midaüksnes osaliselt leevendas lõpliku sisemaisenõudluse järkjärguline suurenemine. Varude osaoli taastumisperioodil mõnes kvartalis suhteli-selt märkimisväärne, ent ka volatiilne. Kuivarude muutus välja arvata, siis on nimetatudsündmused suures osas vastavuses viimastelkümnenditel euroalal täheldatud taastumisperi-oodide tunnustega.

Mis puutub euroala sisemajandusse, siis kvar-talite lõikes oli eratarbimise kasv 2004. aastajooksul keskmiselt suhteliselt nõrk, kajastadesmitte üksnes tööturu tagasihoidlikku arengut,

vaid ka jätkuvat ebakindlust seoses vajalikestruktuurireformide elluviimisega (täpsem teavestruktuurireformidega seotud edusammudekohta on esitatud taustinfos 6). See võis halvatatarbijate kindlustunnet. Kapitali kogumahutuspõhivarasse kasvas 2004. aasta jooksul märki-misväärselt, hoolimata Saksamaa ehitusinves-teeringute kasvu tuntava pidurdumise negatiiv-sest mõjust aasta esimesel poolel javalitsemissektori investeeringute languse nega-tiivsest mõjust aasta teisel poolel.


J o o n i s 2 6 M õ j u k v a r t a a l s e S K P r e a a l k a s v u l e

(kvartaalsed osakaalu näitajad protsendipunktides; sesoonseltkohandatud)

Allikad: Eurostati ja EKP arvutused.1) Muutus protsentides võrreldes eelmise kvartaliga.

reaalne SKP 1)

lõplik sisenõudluseksport

2001 2002 2003 2004-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

51EKP

Aastaaruanne2004

Ta u s t i n f o 6

EUROOPA LIIDU TÖÖ- JA KAUBATURGUDE STRUKTUURIREFORMIDE EDUSAMMUD

Kauba- ja tööturgude struktuurireformid suurendavad oluliselt Euroopa majanduskasvu potent-siaali, võimaldavad kohandusi ja tõstavad šokitaluvust. Majanduskasvu potentsiaali suurenda-mine on vajalik sellepärast, et tulevikus võib eeldada rahvastiku vananemise negatiivset mõjutööjõupakkumisele. 2000. aasta märtsis tutvustas Euroopa Ülemkogu Lissabonis ambitsiooni-kat reformikava, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma kõige konkurent-sivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks. Wim Koki1 juhi-tud kõrgetasemelise töörühma poolt 2004. aasta novembris koostatud aruandes sõnastati sellestrateegia keskpika läbivaatamise alused. 2005. aasta veebruaris kutsuti Euroopa Komisjonipoolt Euroopa Ülemkogule esitatavas kevadaruandes suurendama liikmesriikide panust Lissa-boni strateegia rakendamisel, lihtsustama Lissaboni agendat ning keskenduma rohkem kasvuleja tööhõivele. Euroopa Ülemkogu lõpetas strateegia keskpika läbivaatamise 2005. aasta märt-sis. Käesolevas taustinfos vaadeldakse põgusalt ELi reformikava rakendamisel tehtud edu-samme viimastel aastatel ja eriti 2004. aastal.

EL on sätestanud majanduspoliitika üldsuunistes erinevate valdkondade majanduspoliitilisedprioriteedid. Need moodustavad igale ELi liikmesriigile antavate soovituste aluse. Seoses töö-turu valdkonnaga rõhutati 2003.–2005. aasta majanduspoliitika üldsuunistes ja nende 2004.aastal tehtud täiendustes (mille eesmärgiks oli kaasata ka uued liikmesriigid) vajadust: 1) paran-dada maksude ja toetuste soodsat ühismõju, et muuta töö tasuvaks; 2) tagada tõhus ja aktiivnetööturupoliitika, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele; 3) eden-dada paindlikumat töökorraldust ja vaadata läbi töölepinguid puudutav seadusandlus; 4) või-maldada geograafilist ja erialast liikuvust; 5) tagada, et palgaläbirääkimissüsteemid võimal-daksid siduda palgad tootlikkusega.

Viimastel aastatel on paljud riigid reforminud oma maksu- ja toetussüsteeme, et vähendada pal-kadega mitteseotud tööjõukulusid ja suurendada tööjõupakkumist. Madalaima ja keskmise sisse-tulekuga töötajate tulumaksumäärad on vähenenud ning töötajate ja tööandjate sotsiaalkindlus-tusmakseid on alandatud, eriti väikese sissetulekuga töötajate osas. Lisaks on tehtud edusammetööturu äärealadel asuvate inimeste tööhõive suurendamisel. Mõned liikmesriigid on tugevda-nud ajutist tööjõudu vahendavate asutuste rolli ja leevendanud ajutisi töölepinguid reguleeri-vaid tööhõive kaitse alaseid õigusakte. Samuti on muudetud tööaja pikkust reguleerivaid õigu-sakte, et võimaldada paindlikumat maksimaalse lubatud tööaja arvestust Euroopa Liidu piires;mõnedes riikides on laiendatud osalise tööajaga töötamise õigust. On märke selle kohta, et tänuläbiviidud reformidele on ettevõtted muutunud tööjõuressursside kasutamisel paindlikumaks.Viimased andmed viitavad sellele, et euroalal aastatel 2001–2003 aset leidnud majanduse aeg-lustumises mängis tööaja reguleerimine olulisemat rolli kui varasemate tsüklite puhul2.

Enamik ELi liikmesriike juurutas 2004. aastal täiendavaid tööturureforme, sealhulgas jätkasidnad tulumaksusüsteemide reformimist, sotsiaalkindlustus- ja toetussüsteemide restruktureeri-mist ja keskmise pensioniea tõstmist. Siiski näib, et reformid on valitsuste seisukohtadest mahajäänud. Inimeste meelitamisel tööturule, inimkapitali akumuleerumisse investeerimisel ning

1 Täpsem teave on esitatud aastaaruande peatüki 4 punktis 1.1.2 Täpsem käsitlus on esitatud EKP 2004. aasta oktoobri kuubülletääni taustinfos pealkirjaga “Developments in total hours worked in

the euro area”.

2004. aasta majanduskasvu mudelit mõjutasidka konkreetsed välistegurid, sh naftahinna javahetuskursi muutused. Euroala kasvu ei mõju-tanud mitte üksnes naftahinna tõusu otsenemõju, mis avaldus tootmiskulude kasvus ja tar-bijate ostujõu languses, vaid kaudselt ka nafta-hinna tõusu mõju rahvusvahelisele keskkonnale.2004. aasta teisel poolel pidurdus üleilmsemajandusaktiivsuse jõuline suurenemine, mida

võis täheldada aasta alguses. Seda mõjutas muu-hulgas ka 2004. aasta keskpaigast alanud nafta-hinna tõus, mis vähendas välisnõudluse kasvueuroala ekspordi järele aasta teisel poolel. Euromärkimisväärne tugevnemine, peaaegu kogu2003. aasta jooksul, vähendas küll naftahindaeuroala importijate jaoks, kuid avaldas samasnegatiivset mõju euroala konkurentsivõimeletervikuna.


töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime suurendamisel muutuvates makromajanduslikes tingi-muste suhtes on oldud vähem edukad. Jätkuvalt on reformi prioriteedid meetmed, mille ees-märgiks on vähendada pikaajalist tööpuudust ümberkoolitamise abil ja suurendada tööjõu toot-likkust kutse- ja erialase arengu ning elukestva õppe teel. Lisaks on tarvis täiendavaid reformetööjõu liikuvuse tõhustamiseks, pensionide ja tervishoiuõiguste ülekantavuse parandamiseksja palkade diferentseerimiseks vastavalt tootlikkuse kohalikele, piirkondlikele ja sektoripõhis-tele erinevustele.

Kaubaturgude struktuurireformide kava hõlmab paljusid valdkondi. Muuhulgas kutsutaksemajanduspoliitika üldsuunistes liikmesriike üles edendama kaupade ja teenuste alast konku-rentsi alljärgneva abil: 1) siseturu direktiivide kiirem ülevõtmine riiklikesse õigusaktidesse; 2) riigihangete veelgi avatumaks muutmine; 3) konkurentsi- ja reguleerivatele asutustele vajalikevolituste ja ressursside andmine ning nende asutuste sõltumatuse tagamine; 4) riigiabi vähen-damine; 5) turule sisenemise ja tõhusa konkurentsi edendamine kommunikatsioonivõrkude sek-toris.

Liikmesriikide siseriiklikku õigusse veel ülevõtmata ELi siseturgu puudutavate õigusaktideosakaal (nn ülevõtmisdefitsiit) suurenes. Euroopa Komisjon on astunud mitmeid samme sise-turu toimimise parandamiseks, eelkõige teenindussektoris, kus esineb veel mitmeid takistusi.Paljud neist on seotud ELi liikmesriikide seadusandlusega, näiteks erineb riigiti halduskoormusja tütarettevõtete loomise kord. 2004. aasta alguses leppisid eesistujariigid Iirimaa, Holland,Luksemburg ja Suurbritannia kokku ühisalgatuses, mille eesmärgiks on määrata kindlaks õigu-saktide reformimise prioriteedid aastateks 2004–2005 ja kiirendada püüdlusi halduskoormusevähendamisel. Paljud riigid on astunud samme riigihankeprotseduuride tõhustamiseks ja läbi-paistvamaks muutmiseks. Lisaks sellele on teatud riikides suurendatud konkurentsi- ja regu-leerivate asutuste sõltumatust. Riigi toetuse vähendamine ja selle ümbersuunamine horison-taalsetele eesmärkidele on viimastel aastatel jätkunud, kuigi toetusel on endiselt oluline rollmõningates sektorites, näiteks transpordisektoris. Liikmesriigid jätkasid õigusaktide reformi-mist kommunikatsioonivõrkude sektoris, kuigi selle kava pole antud valdkonnas veel paika pan-dud. Suurendada tuleks tegelikku konkurentsi eelnevalt suletud sektorites, näiteks elektri jagaasiga seotud valdkondades.

Kokkuvõtteks võib öelda, et struktuurireformi osas tehti 2004. aastal edusamme, eriti seosestööturuga, kuid reformi üldine tempo valmistas pettumuse. Kui liikmesriigid ei suurenda omajõupingutusi olulisel määral, siis ei suuda EL tõenäoliselt Lissaboni eesmärke saavutada. Struk-tuurireformi kiirendamine ei suurendaks üksnes üldist majanduslikku tõhusust ja pikemaaja-lisi kasvuväljavaateid, vaid tugevdaks ka majanduskasvu jätkusuutlikkuse aluseid.

Sektoripõhisest vaatepunktist võib öelda, etlisandväärtuse kasv kaldus antud tsükli jooksuljärgima üldise reaaltoodangu dünaamikat.Lisandväärtuse kasv nii töötlevas tööstuses kuika üksnes turuga seotud teenuste puhul jätkus2004. aasta esimesel poolel, kuid jäi teiselpoolaastal tagasihoidlikumaks. Seega näib, etmajanduse tsüklilist arengut ei ole viimase aastajooksul mõjutanud peamiselt mitte sektoripõhi-sed, vaid koondhäired.

Erinevad hajutamismeetmed viitavad sellele, et2004. aastal vähenes euroala riikides SKP reaal-kasvu määrade erinevus. Keskmine SKP aastanereaalkasv, mis väljendas osaliselt üleilmsetmajanduskasvu, kerkis 2004. aastal eelmise aas-taga võrreldes kõikides euroala riikides, väljaarvatud Kreekas, kus see jäi ka siiski üsna suu-reks.

TÖÖTURU PARANEMINE JA TOOTLIKKUSE KASV 2004. AASTALTööturutingimused euroalal 2004. aastal oluli-selt ei muutunud, kuigi võib täheldada järkjär-gulise paranemise märke. Tööhõive, mis oli2003. aastal püsinud peaaegu muutumatuna,suurenes kogu 2004. aasta vältel (vt tabelit 4).Üldine kasv oli aga tagasihoidlik. Osaliselt olisee seotud tööhõivenäitajate hilinenud reaktsi-ooniga majandusaktiivsusele, kuid samuti näi-

tas see majanduse aeglustumise ajal aastatel2001–2003 tööhõive erakordset vastupanuvõi-met (mida mõõdetakse töötavate inimestearvuna), mis vähendas vajadust värvata täien-

53EKP

Aastaaruanne2004

Ta b e l 4 M u u t u s e d t ö ö t u r u l

(protsentuaalsed kvartaalsed muutused, võrreldes eelmise perioodiga, protsentides)

2002 2003 2004 2002 2002 2003 2003 2003 2003 2004 2004 2004 2004III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv

Tööjõud 1,0 0,7 . 0,1 0,1 0,2 0,2 0,1 0,1 0,2 0,1 0,2 .

Tööhõive 0,6 0,2 . -0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 -0,0 0,1 0,2 0,2 .Põllumajandus 1) -2,1 -2,5 . -0,8 -0,7 -0,9 -0,6 -0,1 -0,1 -0,4 0,1 -0,1 .Tööstus 2) -1,2 -1,5 . -0,4 -0,5 -0,3 -0,3 -0,5 -0,5 -0,5 0,3 -0,2 .– v.a ehitus -1,3 -2,0 . -0,4 -0,6 -0,5 -0,5 -0,5 -0,7 -0,6 -0,0 -0,2 .– ehitus -0,7 -0,2 . -0,3 -0,1 0,1 0,4 -0,4 -0,0 -0,2 1,2 -0,1 .Teenused 3) 1,4 1,0 . 0,2 0,3 0,2 0,3 0,2 0,1 0,4 0,2 0,3 .

Töötuse määrad 4)

Kokku 8,2 8,7 8,8 8,3 8,4 8,6 8,7 8,7 8,8 8,9 8,8 8,8 8,8Kuni 25aastased 16,8 17,6 17,8 16,9 16,8 17,2 17,5 17,6 18,0 18,0 18,0 17,8 17,625aastased ja vanemad 7,0 7,4 7,6 7,1 7,2 7,4 7,4 7,5 7,5 7,6 7,6 7,6 7,6

Allikad: Eurostati ja EKP arvutused.1) Hõlmab ka kalandust, jahindust ja metsandust.2) Hõlmab töötlevat tööstust, ehitust, all- ja pealmaakaevandamist, elektri-, gaasi- ja veevarustust.3) V.a eksterritoriaalsed üksused ja organisatsioonid.4) Protsent tööjõust vastavalt ILO soovitustele.

J o o n i s 2 7 T ö ö v i l j a k u s

(aastased muutused protsentides)

Allikas: Eurostat.

1996 1998 2000 2002 2004-2,0

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

-2,0

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

kogu majandustööstus, v.a ehitus

davat tööjõudu antud tõusufaasis. Kui töötavateinimeste arv püsis tsükli viimastes faasides suh-teliselt stabiilsena, siis olemasolevad andmednäitavad, et töötundide arvu osas reageeris töö-hõive majandustsüklile kiiremini. See näitab, etviimasel langusperioodil ja sellele järgnenudtaastumise käigus otsustasid tööandjad muutatööhõivet eeskätt töötundide, mitte töötajatearvu osas.

2004. aastal jätkus tööhõive langus tööstuses(v.a ehituses), kuigi selle tempo kahanes kvar-talist kvartalisse, samas kui teenindussektoristööhõive hoopis suurenes. 2004. aastal kestistööjõu tootlikkuse märkimisväärne taastumine(eriti tööstussektoris) (vt joonist 27). Tööjõutootlikkuse kasv on suurenenud alates 2003.aasta keskpaigast, kajastades tegevuse ja töö-hõive tavalist tsüklilist arengut.

2004. aastal jäi tööpuudus euroalal stabiilseks,ulatudes 8,8%le (vt joonist 28). Vanusegruppideja sugude võrdlemisel ei saa tööpuuduse määramärkimisväärseid erinevusi täheldada. Töötutearv, mis 2003. aastal märgatavalt kasvas, vähe-nes 2004. aastal kokkuvõttes ligikaudu 50 000võrra. Hoolimata sellest, et paranemise märgidjäid tagasihoidlikeks, olid need kooskõlas teistenäitajatega, mis viitasid muutustele tööturul.Viimased on seotud vabade töökohtade arvuga,mis suurenes 2004. aasta teisel poolel pärast2001. aastast täheldatud pidevat langust.

Keskmine tööpuudus jäi enamikus euroala rii-kides aastatel 2003–2004 muutumatuks, kuidmõnedes riikides mõjutasid selle näitajaid tea-tud määral statistilised muudatused. Kokkuvõt-tes võib öelda, et tööpuuduse määrade hajuta-mine euroala riikides vähenes pisut 2004. aastal.


J o o n i s 2 8 T ö ö p u u d u s

(kuised andmed; sesoonselt kohandatud)

Allikas: Eurostat.Märkus: Andmed osutavad 12 liikmesriigist koosnevaleeuroalale (sealhulgas 2001. aastale eelnevad ajavahemikud).1) Aastased muutused ei ole sesoonselt kohandatud.

aastane muutus miljonites (vasakpoolsel teljel) 1)

protsent tööjõust (parempoolsel teljel)

1994 1996 1998 2000 2002 2004-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

7,5

8,0

8,5

9,0

9,5

10,0

10,5

11,0

11,5

Ta u s t i n f o 7

DEMOGRAAFILISTE MUUTUSTE VÕIMALIK MÕJU EUROALAL

Sarnaselt paljude teiste tööstusriikidega iseloomustab euroala demograafilise arengu viimaseidja prognoositud muutusi rahvastiku kasvu vähenemine ja rahvastiku järkjärguline vananemine.Selle põhjuseks on madal sündimus ja eeldatava eluea pikenemine enamikus euroala riikides.Kuigi kõik demograafilised prognoosid on väga ebakindlad, sarnanevad need (sh Eurostati jaÜRO omad) üksteisele suurel määral. Käesolevas taustinfos käsitletakse nende põhialuseid.

55EKP

Aastaaruanne2004

Demograafilised muutused

Euroala riike puudutavate viimaste ettevaadete (ÜRO rahvastikuprognoos 20021) kohaselt oneuroala sündimuskordaja väiksem kui rahvastikutaastemäär, milleks on ligikaudu kaks last naisekohta kuni aastani 2050. Samal ajal peaks keskmine eeldatav eluiga kasvama viie aasta võrravahemikus 2005–2050 (vt joonise vasakpoolset osa). Nende kahe teguri mõju viitab euroalarahvastiku kasvu aeglustumisele ja (alates umbes 2015. aastast) rahvastiku koguarvu vähene-misele. Pensioniealiste (65aastased ja vanemad) inimeste osakaal rahvastikus suureneb ja tööealiste inimeste (15–64aastased) osakaal väheneb (vt joonise parempoolset osa) esmalt aeg-laselt ja umbes 2015. aastast alates kiiremas tempos. See tähendab, et euroala vanadussõltu-vusmäär (s.t pensioniealiste suhe tööealistesse) kasvab 2005. aasta 26%lt 2015. aastaks ligi-kaudu 30%le ja 2050. aastaks ligikaudu 52%le, mis tähendab ligi 26protsendipunktist kasvuajavahemikus 2005–2050.

Mõju majandusele

Sellisel demograafilisel nihkel on tugev mõju euroala riikide majandusele. Näiteks muutub töö-jõupakkumise koostis, sest eakamate töötajate osakaal suureneb. Tööjõupakkumine võib kogunilangeda, kui töötajate varane pensionileminek jätkub ja tööturule siseneb liiga vähe uusi töö-tajaid, et asendada sealt lahkujaid. Prognoositav tööealise elanikkonna vähenemine avaldabeuroala potentsiaalsele toodangule negatiivset mõju, välja arvatud juhul, kui seda ei õnnestukompenseerida muude kasvutegurite, nt tööturul osalemise, tööjõu tootlikkuse ja/või muuderessursside (nt kapitali) positiivse mõju suurendamise teel. Arutletud on selle üle, mil määralvõiks immigratsioon aidata tööjõupakkumist suurendada. Enamikus uuringutes leitakse, etmigratsiooni roll Euroopa demograafilise probleemi lahendamisel on väike ja ajutine, sest sedapiiravad potentsiaalsete migrantide arvu ja probleemi ulatuse suhe ning praktilised ja poliitili-sed kitsendused.

P e a m i s e d d e m o g r a a f i l i s e d m u u t u s e d e u r o a l a l

Allikas: ÜRO 2002. aasta rahvastikuprognoos (keskmine fertiilsus) ja EKP arvutused.

-14,0

-10,0

-6,0

-2,0

2,0

6,0

10,0

1990–1995

1995–2000

2000–2005

2005–2010

2010–2015

2015–2020

2020–2025

2025–2030

2030–2035

2035–2040

2040–2045

2045–2050

62,0

66,0

70,0

74,0

78,0

82,0

86,0

rahvastiku kasvumäär (muutus protsentides, vasakpoolne telg)fertiilsusmäär kokku( vasakpoolne telg)eluiga (aastates, parempoolne telg)

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 20500,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

15–64aastaste protsent rahvastikust (vasakpoolne telg)64aastaste ja vanemate protsent rahvastikust (vasakpoolne telg)elanikkonna vanadussõltuvusmäära prognoos (parempoolne telg)

1 Antud taustinfos ja joonistel esitatud arvud viitavad viljakuse “keskmise võimaluse” oletustele, mis tunduvad kõige tõenäolisemad.Edasist teavet vt “World Population Prospects: The 2002 Revision”,GRO.


Sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamine ja eriti jooksvale rahastamisele tuginevad riiklikudpensionisüsteemid satuvad samuti surve alla, sest pensionäride arvu ning pensioni- ja tervis-hoiusüsteemi sissemaksete sooritajate vaheline suhtarv suureneb. Tänu meditsiinitehnoloogiaedusammudele suurenevad tervishoiu- ja pikaajalised hoolduskulutused ning nõudlus nendeteenuste järele kasvab käsikäes eakate inimeste arvuga. Nende võimalike mõjude ulatus võibolla märkimisväärne. Euroopa Komisjoni majanduspoliitika komitee raames tegutseva rahvas-tiku vananemise küsimustega tegeleva töörühma hinnangul ulatuvad aastal 2050 lisakulutusedpensionide maksmiseks 3–6%ni SKPst enamikus euroala riikides. Tervishoiu- ja pikaajalisehoolduse lisakulutused võivad suurendada seda numbrit veel 2–4% võrra SKPst.

Rahvastiku vananemine toob kaasa ka muutusi finantsturgude struktuuris ja finantsvarade hin-damises. Erinevatesse põlvkondadesse kuuluvatel kodumajapidamistel on erinevas kogusesfinantsvara ja nad valivad oma investeerimisportfellide jaoks erineva riskiprofiili. Arvestades,et pikaajaline nõudlus eluasemete järele sõltub muuhulgas majanduses olevate kodumajapida-miste arvust, võivad demograafilised muutused mõjutada ka kinnisvarahindu. Lisaks avalda-vad finantsturgudele märkimisväärset mõju pensionireformid, eriti liikumine erarahastamisesuunas, sest suureneb institutsionaalsete investorite, nt pensionifondide ja kindlustusettevõteteroll. Finantsturgudele avalduva demograafiliste muutuste võimaliku mõju ulatust piiravadfinantshindade pikkade aegridade piiratud kättesaadavus, mõõtmisprobleemid ja asjaolu, ettavaliselt kuuluvad aktsiad vaid väikesele osale elanikkonnast. Elutsükli teooriale tuginevatemudelite abil läbiviidud simulatsioonides leitakse üldiselt, et kui hetkel aktiivne elanikkondläheb pensionile, toob elanikkonna vananemine kaasa finantsvarade (nii aktsiate kui ka võla-kirjade) hindade languse ja nõutava aktsiapreemia suurenemise.

Vajadus ulatuslike reformide järele

Et selliste demograafiliste muutuste mõjudega toime tulla, peavad valitsused viima läbi ulatus-likke reforme. Reformide eesmärk peaks olema konkreetsete probleemide lahendamine pensi-oni- ja tervishoiusüsteemis, valitsemissektori võlakoormuse vähendamine ja majanduskasvujõuallikate tugevdamine. Euroopa Liidu riikide valitsused on leppinud kokku kolmesuunalisesstrateegias. See sätestati esmakordselt 2001. aasta majanduspoliitika üldsuunistes ja koosnebkolmest suuremast eesmärgist: suurendada tööhõivet, vähendada valitsemissektori võlakoor-must ja reformida pensionisüsteemi, sh liikuda suurema rahastamisele tuginemise suunas.

Euroala riikides on äärmine vajadus suurendada osalemist tööturul ning tööhõivet kõikides töö-ealise elanikkonna rühmades ja eriti nende (nt üle 55aastaste) seas, kelle osalemismäär on iseä-ranis madal. Esimeseks oluliseks sammuks on kõrvaldada tööhõivele pärssivat mõju avaldavadtegurid, sh paljude euroala riikide tööturgudel maksude, toetuse ja varajaste pensioniskeemidekombinatsiooni kujul eksisteerivad tõkked. Sellised süsteemid vähendavad motivatsiooni leib-konna teiste rahateenijate, madalapalgaliste töötajate, noorimate ja vanimate töötajate ning naistehulgas. Tegevuskavad naiste osaluse suurendamiseks tööjõuturul peavad aitama naistel ühendadaperekonda ja tööd, tõstes tööaja paindlikkust ja tõhustades laste ja eakamate inimeste hooldus-teenuseid. Lisaks tasub mõningatel juhtudel suurendada soodustusi, mis võimaldavad töötada kõr-gema vanuseni, näiteks järkjärgulise töölt lahkumise kavad ja osalise tööaja või ajutiste töökoh-tade sagedasem rakendamine eakamate töötajate puhul. Samuti tuleb tööandjaid küllaldasel määralmotiveerida, et nad palkaksid ja/või hoiaksid enda juures tööl eakamaid töötajaid. Lisaks peavadpaljud riigid hakkama investeerima inimkapitali ja teadus- ja arendustegevusse, et tasakaalustadaelanikkonna vananemise võimalikke mõjusid tööjõule ja täistootlusele.

2.5 EELARVEPOLIITILINE ARENG

2004. AASTAL JÄI EELARVETASAKAAL ÜLDISELTSTABIILSEKSEuroala eelarvepoliitiline areng oli 2004. aastalkesine. Eurostati viimastel andmetel püsiseuroala eelarvepuudujääk üldiselt stabiilsena2,7% SKPst (vt tabelit 5). 2004. aasta eelarvepeegeldas eelarvepoliitika mõningast leebumist,samas kui majandustsükli mõju oli minimaalne.Enamik euroala riike ei suutnud 2003. aastalõpus ja 2004. aasta alguses uuendatud stabiil-susprogrammides sätestatud eesmärke saavu-tada. Euroala eesmärgid jäid saavutamatakeskmiselt 0,3% ulatuses SKPst, peamiseltseetõttu, et märkimisväärse tasakaalustama-tusega riigid ei suutnud täita ambitsioonikaidstruktuurse konsolideerimise eesmärke.

Paljude riikide eelarvepuudujäägi suhtarv võr-dus 3%lise kontrollväärtusega või ületas seda ja

neljas riigis (Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa jaHolland) oli ülemäärane eelarvepuudujääk.Kolmandat aasta järjest oli eelarvepuudujääkmärkimisväärselt üle 3% SKPst nii Saksamaalkui ka Prantsusmaal. Pärast ulatuslikke statis-tilisi kontrollimisi selgus, et vastavalt ESA 95metoodikale oli Kreeka eelarvepuudujääk üle-tanud kontrollväärtust alates 1997. aastast, seal-hulgas 2004. aastal, mil eelarvepuudujääk oli6,1% SKPst. Itaalia eelarvepuudujääk oli 3,0%SKPst ja Portugali eelarvepuudujääk oli pisutalla 3% SKPst, hoolimata ulatuslike ajutisteeelarvepoliitiliste meetmete võtmise jätkuvast(ent kahanevast) mõjust.

Euroala 2004. aasta eelarve kergelt ekspan-siivset eelarveseisundit, vaadelduna EuroopaKomisjoni hinnangutes esitatud, tsükliliseltkohandatud esmase tasakaalu muutusest lähtu-valt. Sellise tulemuse tingis peamiselt esmasetasakaalu vähenemine, sest intressikulud jäid

57EKP

Aastaaruanne2004

Valitsemissektori võlakoormuse vähendamine parandaks eelarve jätkusuutlikkust ja muudaksriigi rahanduse demograafiliste muutuste mõju suhtes vähemhaavatavaks. Väiksem võlakoor-mus annaks valitsustele täiendava taganemistee olukorras, kus rahvastiku vananemine hakkabkoormama riigieelarvet. Valitsemissektori võlakoormuse madalamad intressimaksed vabastak-sid eelarveressursse ja aitaksid valitsustel ettenägematute sündmustega paindlikumalt toimetulla. Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt, eriti selle tasakaalulähedase või ülejäägis riigieelarvenõue, näitab valitsustele kätte õige suuna, kuidas vananemisega seotud eelarvekoormaks val-mistuda.

Pensionisüsteemidele avalduva prognoositud surve ulatus viitab sellele, et pensionireformipuhul tuleb järgida kahte strateegiat. Esiteks tuleb muuta pensioni välja- ja sissemaksete struk-tuuri olemasoleva jooksvate maksete süsteemi raames (parameetrilised reformid). Need muu-tused hõlmavad pensionivalemite läbivaatamist ja pensionide indekseerimise muutmist. Lisakstuleks enamikus riikides suurendada pensionide rahastamist ja muuta finantskorraldus mitme-kesisemaks (süsteemsed reformid). Selle asemel, et rahastada pensione töötava elanikkonnapanusest, tuleks neid rahastada varem kogutud kapitalist pensionifondide kaudu. Seega peaksvälja töötama tegevuskavad sellise infrastruktuuri loomiseks, mis võimaldaks nendel fondideleraldada tõhusalt pensionisääste ja juhtida nendega seotud riske ning tagada pensionisäästudemittespekulatiivne olemus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et prognooside kohaselt ilmnevad rahvastiku demograafilised muu-tused euroalal kõige selgemini umbes aastal 2015, kuigi iga riigi arengu kiirus on erinev ja mit-mes euroala riigis on rahvastiku üldarvu vähenemine juba alanud. Lisaks sellele, et paljud rii-gid on hakanud muutma oma maksu- ja toetussüsteeme ning suurendama riigieelarvejätkusuutlikkust, on lähitulevikus tarvis teha veel nii mõnigi ulatuslik reform. Eelseisvaks demo-graafiliseks muutuseks valmistumiseks tuleb viia läbi põhjalikud ja stimuleerivad reformid.

peaaegu muutumatuks. SKP kasv vastas hin-nanguliselt potentsiaalsele kasvule ja seepärasthinnatakse majanduskeskkonna mõju eelarvetsüklilisele komponendile keskmiselt väga väik-seks. Struktuurset konsolideerimist kasutativaid üksikutel juhtudel. Kõik kolm väga suurevõlakoormusega riiki (Belgia, Kreeka ja Itaalia)said jätkuvalt kasu intressikulude kokkuhoid-miselt, millel on soodne mõju eelarve üld-seisundile. See kompenseeris osaliselt kaesmase tasakaalu vähenemist nendes riikides.

Eelarvepoliitiline areng näitab, et keskmiselt olimaksukärbete ja ajutiste kohandusmeetmetejärkjärgulise kaotamise rahastamine esmastekulude vähendamisest tekkinud säästusteuroalal ebapiisav. Tulusid alandavad teguridhõlmasid otseste maksude ja sotsiaalkindlus-

tusmaksete kärpimist ning kapitalitulude lan-gust, mida põhjustas ajutiste meetmete mõjujärkjärguline kadumine. Nende tegurite mõjuleevendas osaliselt kaudsete maksude tõstmine.Kulude poolel on toimunud teatav kuludepiiramine (peamiselt valitsemissektori tarbimiseja sotsiaaltoetuste osas) hoolimata ajutiste meet-mete osalisest kadumisest. Kuigi see viitabviimastel aastatel täheldatud leebema eelarve-poliitika karmistumisele, ei piisanud sellesttulude vähenemise täielikuks tasakaalus-tamiseks.

Euroala võla suhe SKPsse kasvas teist aastatjärjest, kerkides 2004. aastal 71,3%le. Sellinehalvenemine väljendab peamiselt madalat (jalangevat) esmase ülejäägi suhtarvu, valitsemis-sektori võlakoormuse keskmise kaudse intres-


Ta b e l 5 E u r o a l a e e l a r v e p o s i t s i o o n i d

(protsent SKPst)

Valitsemissektori eelarve ülejääk (+) / puudujääk (-)

2001 2002 2003 2004

Euroala -1,8 -2,5 -2,8 -2,7Belgia 0,4 0,1 0,4 0,1Saksamaa -2,8 -3,7 -3,8 -3,7 Kreeka -4,1 -4,1 -5,2 -6,1 Hispaania -0,5 -0,3 0,3 -0,3Prantsusmaa -1,6 -3,2 -4,2 -3,7Iirimaa 0,9 -0,5 0,2 1,3Itaalia -3,0 -2,6 -2,9 -3,0Luksemburg 6,2 2,3 0,5 -1,1Holland -0,1 -1,9 -3,2 -2,5Austria 0,3 -0,2 -1,1 -1,3Portugal -4,4 -2,7 -2,9 -2,9Soome 5,2 4,3 2,5 2,1

Valitsemissektori koguvõlg

2001 2002 2003 2004

Euroala 69,6 69,5 70,8 71,3Belgia 108,0 105,4 100,0 95,6Saksamaa 59,4 60,9 64,2 66,0 Kreeka 114,8 112,2 109,3 110,5Hispaania 57,8 55,0 51,4 48,9Prantsusmaa 57,0 59,0 63,9 65,6Iirimaa 35,8 32,6 32,0 29,9 Itaalia 110,7 108,0 106,3 105,8 Luksemburg 7,2 7,5 7,1 7,5 Holland 52,9 52,6 54,3 55,7Austria 67,1 66,7 65,4 65,2 Portugal 55,9 58,5 60,1 61,9 Soome 43,8 42,5 45,3 45,1

Allikad: Euroopa Komisjoni ja EKP arvutusedMärkus: Andmed tuginevad ülemäärase puudujäägi menetluse määratlusele. Eelarve tasakaal ei hõlma UMTS-litsentside müügist saadudtulu.

simääraga võrreldes vähest majanduskasvu jamõningatel juhtudel ka suuri erinevusi puudu-jäägi ja võlakoormuse arengus – neidnimetatakse eelarvepositsioonivälisteks võla-muutusteks. Seitsmest riigist, mille võla suheSKPsse ületas 60%, vähenes märkimisväärseltüksnes Belgia võla suhe SKPsse – see langesalla 100% SKPst, mis viitab tasakaalulähedaseleeelarvele. Kreeka ja Itaalia võla suhe SKPsseületas endiselt 100% ja selles osas pole neis

riikides alates 2001. aastast olulisi muutusitoimunud. Saksamaa, Prantsusmaa, Austria jaPortugali võla suhe SKPsse oli veidi üle60%lise kontrollväärtuse ja peale Austriasuurenes see suhtarv võrreldes 2003. aastagakõigis neis riikides. Eelarvetasakaalu jätkuvatvähenemist ja võla kasvu SKP suhtes on nähaka valitsemissektori võlakirjade bilansilisesjäägis (vt taustinfot 8).

59EKP

Aastaaruanne2004

Ta u s t i n f o 8

VALITSEMISSEKTORI VÕLAKIRJADE ARENG EUROALAL

Viimastel aastatel kasvanud euroala valitse-missektori eelarvepuudujäägi tõttu on suure-nenud ka valitsemissektori võlakirjade bilansi-line jääk. See areng kajastub nii võla kasvusSKP suhtes kui ka valitsemissektori poolteuroalal emiteeritud võlakirjade kiiretes aas-tastes kasvumäärades, mis olid 2002., 2003. ja2004. aasta lõpu seisuga vastavalt 5,0%, 5,5%ja 5,4% (2001. aasta lõpus 3,3%)1.

Valitsemissektori võlakirjade bilansilise kogu-jäägi põhjal 2004. aasta lõpu seisuga võiböelda, et euroala kapitaliturgude antud seg-

J o o n i s A E u r o a l a v a l i t s e m i s s e k t o r i v õ l a k i r j a d e j ä ä k n e i d v ä l j a s t a n u d r i i k i d e l õ i k e s 2 0 0 4 . a a s t a l(protsendina; perioodi lõpu seisuga)

IT27,4

DE23,2

FR20,4

ES7,8

LU0,0

GR3,6

PT1,7AT

3,0

FI1,4 IE

0,7

NL4,9

BE5,9

Allikas: EKP.

E u r o a l a v a l i t s u s t e p o o l t v ä l j a s t a t u d v õ l a k i r j a d e b i l a n s i l i s e j ä ä g i s t r u k t u u r

(valitsemissektori poolt väljastatud võlakirjad kokku (protsentides); perioodi lõpu seisuga)

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Keskvalitsus 96,9 96,9 96,7 96,3 95,4 94,7 94,3Pikaajalised väärtpaberid 87,5 89,3 89,9 89,0 87,2 85,8 36,0Lühiajalised väärtpaberid 9,4 7,6 6,9 7,2 8,2 8,9 8,3

Muu valitsemissektor 3,1 3,1 3,3 3,7 4,6 5,3 5,7Pikaajalised väärtpaberid 3,0 3,0 3,2 3,6 4,5 5,2 5,6Lühiajalised väärtpaberid 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1

Valitsemissektor kokkuPikaajalised 90,5 92,3 93,0 92,6 91,7 91,1 91,6

fikseeritud intressimääraga 75,4 79,3 81,2 82,5 82,1 82,2 82,9ujuva intressimääraga 12,3 10,5 10,0 8,7 8,0 7,5 7,6

Lühiajalised 9,5 7,7 7,0 7,4 8,3 8,9 8,4Valitsemissektor kokku (mld EUR) 3 304,9 3 450,5 3 546,4 3 764,6 3 939,3 4 141,2 4 362,5

Allikas: EKP.

1 Kasvumäärad arvutatakse välja finantstehingute andmetealusel ja neid korrigeeritakse vastavalt ümberliigitamisele,ümberhindamisele, vahetuskursi muutustele ja teistele muu-tustele, mis ei tulene tehingutest. Täpsem teave on esitatudEKP kuubülletääni osa “Euroala statistika” tehnilistesmärkustes osade 4.3 ja 4.4 kohta.


mendis on peamisteks osalisteks Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kelle osalus on 20–30%koguturust (vt joonist A).

Euroala valitsemissektori võlakirjade bilansilise jäägi struktuuri muutusel on kolm olulist põhi-tunnust. Esiteks, valitsemissektori võlakirjade emiteerimisega tegelevad valdavalt keskvalit-sused, mille emiteeritud võlakirjad moodustasid 2004. aastal võlakirjade bilansilisest jäägist94,3%, samas kui ülejäänud valitsemissektori emiteeritud võlakirjad moodustasid 5,7% (vt tabelit). Sellele vaatamata on ülejäänud valitsemissektor muutunud aktiivsemaks ningkeskvalitsuste emiteeritud võlakirjade osakaal on alates 1998. aastast pidevalt langenud, samas

J o o n i s B P i k a a j a l i s t e r i i g i v õ l a k i r j a d e t o o t l u s e h i n n a v a h e S a k s a m a a g a 1 )

(baaspunktides; kuised andmed)

Allikad: BIS ja EKP arvutused.1) Pikaajaliste riigivõlakirjade tootlus osutab kümneaastastele võlakirjadele või võlakirjadele, mille tähtaeg on kümnele aastale kõigelähemal.

-10

0

10

20

30

40

50

1999 2000 2001 2002 2003 2004

1999 2000 2001 2002 2003 2004

-10

0

10

20

30

40

50

HispaaniaItaaliaPortugal

PrantsusmaaAustria

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

BelgiaIirimaaHolland

KreekaSoome

61EKP

Aastaaruanne2004

kui ülejäänud valitsemissektori emiteeritud võlakirjade osakaal on vahemikus 1998–2004peaaegu kahekordistunud.

Teiseks, kui vaadata valitsemissektori võlakirjade jaotust tähtaegade kaupa, siis ilmneb, etpikaajalised võlakirjad moodustasid 2004. aasta lõpu seisuga 91,6% võlakirjade bilansilisestjäägist. Tabelist on näha, et aastatel 1998–2000 pikaajaliste võlakirjade osakaal vähenes, enthakkas seejärel taas suurenema.

Kolmandaks, tabelist selgub ka, et valdav enamus valitsemissektori pikaajalistest võlakirjadeston emiteeritud fikseeritud intressimääraga. Aja jooksul on ujuva intressimääraga emissioonidesuhteline tähtsus oluliselt vähenenud – see on langenud 1998. aasta 12,3%lt 2004. aastal 7,6%le.Selle põhjuseks oli mõningate valitsuste poolt fikseeritud intressimääraga võlakirjade eest maks-tud tähtajapreemia järkjärguline vähenemine 1990. aastate lõpus valitsenud hinnastabiilsusetingimustes. Itaalia on ainus riik, kus ujuva intressimääraga võlakirjade osakaal (20,7%) oneuroala keskmisest tuntavalt suurem.

Viimastel aastatel kajastub riskipreemiate langus soodsamates võla finantseerimise kuludes.Näiteks langes euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade keskmine tootlus 7% tasemelt1994.–1998. aastatel 4,7%le aastatel 1999–2004. Joonisel B on aga näha, et euroala riikidesesineb riigivõlakirjade tootluse osas teatavaid erinevusi, mis annavad märku erinevustestlikviidsuses ja laenuriskis.

Saksa pikaajaliste võlakirjade tootlus on olnudeuroala väikseim, seda peamiselt tänu Saksariigivõlakirjade suhteliselt suurele likviid-susele. Baaspunktide osas võis Saksamaa valit-suse finantseerimiseelist teiste euroala valit-suste ees kuni 2001. aasta alguseni väljendadalausa kahekohalise numbriga. Pärast 2001.aasta algust on aga euroala riikide kümneaas-tase tähtajaga riigivõlakirjade tootluse ja võr-reldavate Saksamaa võlakirjade tootluste vahepidevalt vähenenud, saavutades madalaimataseme 2003. aasta lõpus. Tootluste vahevähenemine on olnud suurim Belgias, Kreekas,Itaalias, Portugalis ja Hispaanias. Selle lähene-mise üks põhjuseid võib peituda Saksamaaeelarves, sest aastatel 2001–2004 halvenes sellevõla suhe SKPsse võrreldes kõikide teisteeuroala riikide (v.a Prantsusmaa) vastava näi-tajaga.

Olemasolevad andmed näitavad, et riikides, kusaastatel 2001–2004 võla suhe SKPsse on Sak-samaaga võrreldes paranenud, on vähenenudpikaajaliste võlakirjade tootluste vahe võr-reldes Saksa riigivõlakirjadega, nagu nähtub kajoonisel C esitatud selgelt positiivsest suhtest.

J o o n i s C M u u t u s e d v a s t a v a v õ l a s u h t e s S K P s s e v õ r r e l d e s S a k s a m a a g a 1 ) j a m u u t u s e d t o o t l u s e h i n n a v a h e s 2 ) a a s t a t e l 2 0 0 1 – 2 0 0 4(X-telg: protsendipunktides; Y-telg: baaspunktides)

Allikad: Eurostati ja EKP.1) X-telg: muutus Saksamaa ja ülejäänud euroala riikide vahe-lises erinevuses võla suhtes SKTsse aastatel 2001–2004 (2004.aasta andmed põhinevad Euroopa Komisjoni 2004. aasta oktoo-bri prognoosidel).2) Y-telg: tootluse hinnavahe vähenemine võrreldes Saksamaakümneaastase tähtajaga riigivõlakirjadega jaanuarist 2001 kuninovembrini 2004.Märkus: Joonist tuleks Belgiat näitena kasutades lugedajärgnevalt. Võla suhe SKPsse oli Belgias 2001. aastal 108% ja2004. aastal 95,6%, samas kui Saksamaa vastav näitaja oli 2001.aastal 59,4% ja 2004. aastal 66%. Seega oli erinevus Saksamaa jaBelgia võla suhte vahel SKPsse – ehk suhteline Belgia võla suheSKPsse Saksamaaga võrreldes – 2001. aastal 48,6% ja 2004.aastal 29,6%. Aastail 2001–2004 vähenes see erinevus 19 prot-sendipunkti – toimus suhtelise võla suhte SKPsse paranemineSaksamaaga võrreldes, nagu näidatud x-teljel. Sama ajava-hemiku jooksul vähenes 28 baaspunkti võrra ka vahe Belgia jaSaksa riigivõlakirjade tootluse vahel, nagu näidatud y-teljel.Sirge jäme joon on regressioonisirge.

0-2 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

5

10

15

20

25

30

35

40

0

5

10

15

20

25

30

35

40Kreeka

Prantsusmaa

Belgia

HispaaniaItaalia

Austria

IrimaaSoome

Holland

Portugal

EELARVEKAVAD AASTAKS 2005 Stabiilsusprogrammide viimaste uuenduste põh-jal võib öelda, et hoolimata teatavatest edusam-mudest ei ole kavandatud piisavaid meetmeideelarvepuudujäägiga seotud probleemi lahen-damiseks ja vastu on võtmata ulatuslike struk-tuurireformide kavad. 2005. aastal peakseuroala keskmine eelarvepuudujääk vähenemaligi 0,5 protsendipunkti SKPst. Sellisele muu-tusele peaksid kaasa aitama nii intressikuludeväike langus kui ka esmase tasakaalu mõõdukasparanemine. Majanduskasv peaks jäämapotentsiaalilähedaseks. Ettevaadete kohaseltjääb aga eelarvepuudujääk endiselt 3%le SKPstvõi sellele ligilähedasele tasemele umbespooltes euroala riikides: Saksamaal, Kreekas,Prantsusmaal, Itaalias, Hollandis ja Portugalis.Vaid mõnede euroala riikide puhul prognoosi-takse tasakaalulähedast või ülejäägis eelarvet.Võla suhe SKPsse eeldatavasti väheneb 0,5protsendipunkti SKPst.

KONSOLIDEERIMINE VASTAVALT VARASEMATELEKOHUSTUSTELESeoses euroala riikide rahandusega tuleb lahen-dada kolm peamist probleemi. Esiteks on vajaeelarved konsolideerida: makromajanduslikstabiilsus sõltub suurel määral riigi rahandusejätkusuutlikkusest, s.t valitsuse suutlikkusesttäita oma rahalisi kohustusi (vt taustinfot 9).Vastavus Euroopa fiskaalraamistikule ja reegliterange järgimine on väga olulised, sest nii tõhus-tub riigi rahanduse jätkusuutlikkus majandus-ja rahaliidus. Kui eelarvepuudujäägi 3%list piiriSKP suhtes õigesti rakendada, annab seepidepunkti ootustele eelarvedistsipliini jatulevase võla suhtes. Seepärast on selle nõudetäitmine finantsturgudele ja avalikkusele

oluliseks märgiks riigi rahanduse usaldusväär-susest.

Asjaolu, et euroala keskmine eelarvepuudujääkon 3%le kontrollväärtusele ligilähedal ja etmitme riigi puudujääk on kontrollväärtuselähedal või üle selle, näitab tungivat vajadustriigi rahanduspositsiooni tugevdamise järele.Paranenud majanduskeskkond pakub head või-malust kiirendada eelarve konsolideerimisprot-sessi. Prognoositust suuremates maksutuludesavalduvat majanduskasvu positiivset mõjutuleks ära kasutada eelarve tasakaalu viimiseks.Ülemäärase puudujäägiga riigid peaksid taoliseolukorra lahendama nii kiiresti kui võimalik jatäitma endale võetud kohustused. Samuti tulebvältida ülemäärase puudujäägi taastekkimist.Lisaks oleks soovitatav, et need euroala liikmes-riigid, kelle eelarve ei ole tasakaalulähedane egaülejäägis, aga mitte ka ülemäärases puudu-jäägis, juhinduksid eelarve konsolideerimiseleurosüsteemi riikide poolt 2002. aasta oktoobriskokku lepitud eelarvestrateegiast, millekohaselt tuleb aastas esmase puudujäägisuhtarve vähendada vähemalt 0,5 prot-sendipunkti SKP suhtes.

STRUKTUURIREFORMIDE TÄHTSUSTeiseks probleemiks, mis tuleb euroalal seosesriigi rahandusega lahendada, on eelarve kon-solideerimiskavade lõimimine struktuurireformikavva, mille eesmärgiks on suurendada majan-duskasvu, konkurentsi ja tööhõivet. See aitakstugevdada eelarvearengu alustalasid, eriti rah-vastiku vananemisega seotud kerkivaeelarvekoormuse taustal. Kulude ümberkujun-damine on väga tähtis, kuigi ka tulude poolt onvõimalik tõhustada. Kulude ümberkujundaminevõimaldab eelarve konsolideerimist, sillutab tee


Kuigi olulist rolli võisid mängida ka muud, peamiselt võlakirjade likviidsusega seotud tegurid,võib seda pidada esimeseks märgiks sellest, et investorid võtavad võlakirjade hindamisel tea-tud määral arvesse ka euroala valitsuste eelarvepositsiooni.

Valitsemissektori finantseerimise struktuuri viimased muutused viitavad olulistele makroma-janduslikele eelistele, mis on tekkinud seoses üleminekuga stabiilsemale eelarvepoliitikaleviimasel kümnendil. Kõige tuntavam kasu avalikkuse jaoks seisneb selles, et palju väiksem osariigieelarvest kulub intressimakseteks.

63EKP

Aastaaruanne2004

Ta u s t i n f o 9

EELARVEPOLIITIKA JA MAKROMAJANDUSLIK STABIILSUS

Käesolevas taustinfos käsitletakse eelarvepoliitika mõju makromajanduslikule stabiilsusele jahindadele ning vaadeldakse, kuidas Euroopa fiskaalraamistik seda mõju peegeldab.

Eelarvepoliitika võib lühiajalises plaanis mõjutada makromajanduslikku keskkonda suvakohastemeetmete ja automaatsete tasakaalustusmehhanismide tõttu. Suvakohased meetmed, s.t aktiivsedmuudatused valitsemissektori tuludes ja kuludes võivad avaldada kogunõudluse ja kogupakku-mise kaudu mõju majanduskasvule ja hindadele. Viimaste kümnendite kogemused on aga näi-danud, et majanduse stabiliseerimiseks mõeldud suvakohased eelarve peenhäälestustehingud onsageli osutunud tsüklilisust toetavaks. Peenhäälestusmeetmete asümmeetriline kasutamine(peamiselt majanduslanguse ja harvemini majanduskasvu tingimustes) on eelarvepuudujääkesuurendanud. Automaatsete tasakaalustusmehhanismide vaba kasutamine võib aga siluda majan-duslikke kõikumisi maksude ja töötushüvitiste stabiliseeriva mõju kaudu kodumajapidamistekasutatavale tulule. Tänu oma automaatsusele on nad õigeaegsed ja etteaimatavamad, ent nendesümmeetriline kasutamine ei mõjuta valitsemissektori võlga majandustsükli vältel.

Eelarvele avalduva keskpika mõju osas on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja võimaliku majan-duskasvu seisukohast eriti oluline eelarvepoliitika rakendamine. Eelarve jätkusuutlikkus seis-neb valitsuse võimes täita oma rahalisi kohustusi. Seda võimet näitab valitsemissektori võlasuhe SKPsse, kuigi arvesse tuleb võtta ka muid elemente, näiteks valitsemissektori tingimus-likke ja kaudseid kohustusi. Riigi rahanduse jätkusuutlikkusel on positiivne mõju makroma-janduslikule keskkonnale, sest tarbijad ja kodumajapidamised ei oota suurt maksutõusu egaseda, et valitsus ei suuda oma kohustusi täita. See suurendab majanduslikku kindlustunnet, hõl-bustab pikaajaliste otsuste langetamist (nt seoses erainvesteeringutega) ja muudabfinantstingimused soodsamaks. Võimaliku majanduskasvu osas võivad riigi rahanduse kvali-teeti parandavad meetmed avaldada soodsat mõju hinnastabiilsusele vastavale majandusekasvumäärale. Näiteks valitsemissektori kulutused füüsilisele ja inimkapitalile võivad paran-dada tootmistegurite kvaliteeti. Lisaks on maksumäärade abil võimalik mõjutada inimesi töö-tama, säästma, investeerima ja uuendustega tegelema. Kiirem kasv tõhustab omakorda jätku-suutlikkust, sest olemasolevat võlga on võimalik teenindada suurema majandusbaasi arvelt.

Eelarvepoliitika kooskõlastamine kehtivate eeskirjadega on üldiselt parem kui juhtumipõhinelähenemine. Eeskirjade abil on võimalik takistada lühinägelikku käitumist, mis võib põhjus-tada liigset keskendumist lühiajalisele kasule ja seda, et unustatakse ära pikemaajalised kulud.Lisaks on eeskirjade abil võimalik panna paika ootused, mis annavad majandusšokkide puhulmajandusagentidele suuniseid edaspidise eelarvepoliitika kohta ning võimaldavad erasektoriloma tegevust pikemaajaliselt planeerida. Et eeskirjadest kasu oleks, tuleb neist loomulikult kakinni pidada. Eeskirjade täitmisest tulenevad eelised on veelgi suuremad rahaliidus, näiteksmajandus- ja rahaliidus, kus eelarvepoliitiliste stiimulite moonutused võivad veelgi teravamadolla. Näiteks suurem eelarvepuudujäägi nihe võib tänapäeva ühisraha ja lõimunumatefinantsturgude tingimustes tekkida siis, kui riigi suurema võlakoorma mõju intressimääradeleon varasemast väiksem. Arvestades, et rahaliidu eelarve-eeskirju tuleb rakendada kõigi liikmes-riikide suhtes ühtemoodi, et tagada võrdne kohtlemine, peavad need olema lihtsalt rakendatavad.Läbipaistev fiskaalraamistik suurendab ka finantsturgude ja avalikkuse teadlikkust ning võibhõlbustada eeskirjade järgimist.

edasiste maksukärbete tegemiseks ningvõimaldab muuta maksu- ja toetussüsteemidmajanduskasvu soodustavaks. Olemasolevatekulutuste taustal tuleks prioriteetideks seadatõhusad investeeringud infrastruktuuri jainimkapitali.

USALDUSVÄÄRNE STATISTIKA ON KINDLAFISKAALRAAMISTIKU ALUSEKSAus valitsemissektori finantseerimise statistikaon ELi fiskaalraamistiku usaldusväärsuse eel-duseks. Varasemate puudujääginäitajate ümber-hindamine, nagu seda 2004. aastal tehti näiteksKreeka puhul, vähendab avalikkuse kindlustun-net ja kogu raamistiku usutavust. Hilisemadümberhindamised takistavad tasakaalustamataeelarvete täpset ja õigeaegset avastamist, misvõib põhjustada tõsiseid viivitusi poliitilistemeetmete rakendamisel. Õõnestades eelarvejärelevalvet kahandavad ümberhindamised mit-mepoolsete järelevalveprotseduuride väärtust janõrgendavad seega tõhusat survet, midaliikmesriigid üksteisele avaldavad. Seepärast ontähtis, et astutaks samme valitsemissektorifinantsstatistika usaldusväärse ja õigeaegsekoostamise tagamiseks. Kõik liikmesriigidpeaksid tulude ja kulude arvestuses järgimaEuroopa raamatupidamiseeskirju. VastavaltECOFINi nõukogu 2. juuni 2004. aasta otsuseleei tohi eelarvestatistikat mõjutada poliitilisedega valimistsüklid.

2.6 VAHETUSKURSI JA MAKSEBILANSI ARENG

EURO TUGEVNEMINE JÄTKUS USA DOLLARILAIAPÕHJALISE NÕRGENEMISE TAUSTALValuutaturgudel olid euro peamiste kahepool-sete vahetuskursside liikumised 2004. aasta esi-mese üheksa kuu jooksul suhteliselt tagasihoid-likud, eriti kui võrrelda euro märkimisväärsetkallinemist kahel eelneval aastal. Seejäreltugevnes euro kiiresti, eriti USA dollari suhtes.2004. aasta lõpus oli euro efektiivne vahetus-kurss aasta alguses täheldatud kursist pisut kõr-gem, kajastades euro olulist kallinemist USAdollari suhtes, USA dollariga seotud Aasia vää-ringute suhtes ja vähemal määral ka Jaapanijeeni suhtes. Seda tasakaalustas euro odavne-mine mõningate euroala väiksemate kaubandus-partnerite vääringute (Šveitsi frank, Rootsikroon ja Korea vonn) ning mitme uue ELi liik-mesriigi vääringu suhtes.

Pärast seda, kui euro kallinemine 2004. aastajaanuaris ja veebruaris peatus, kaotas euro osaoma väärtusest. Selle põhjuseks oli üleilmsetemajandusväljavaadete paranemine ja nihkedturul valitsevates ootustes seoses vahetuskurssemõjutavate teguritega. Sellal ilmnes üha rohkemmärke sellest, et USA ja Jaapani majandus ontaastumas, samas kui euroala väljavaated jäidtagasihoidlikeks. See pööras turu tähelepanusuurelt ja püsivalt jooksevkonto puudujäägiltsuurema tootluse ootustele USAs, mõjutades selviisil positiivselt USA dollarit. 2004. aastamaist oktoobri keskpaigani euro pisut tugevnes,


Majandus- ja rahaliidus vastu võetud keskpika, eeskirjadele tugineva raamistiku puhul võe-takse arvesse nii lühiajalist stabiliseerimist kui ka pikaajalist jätkusuutlikkust. Eelarvepuudu-jäägi ja valitsemissektori võla kontrollväärtuste abil on võimalik edendada vastutustundlikkueelarvekäitumist. Tasakaalulähedane või ülejäägis keskpikk eelarvepositsioon suurendabautomaatsete tasakaalustusmehhanismide kaudu lühiajalist majanduslikku stabiilsust, ennetadessamas ülemäärast puudujääki ja tagades riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamise valitse-missektori võlakoorma vähendamise teel.

Et keskpanga peamiseks eesmärgiks on tagada hinnastabiilsus, lasub eelarvepoliitika analüüsiraskuskese eelarvepoliitika mõjul inflatsioonile ja makromajanduslikule stabiilsusele, sest needtegurid moodustavad osa sellest keskkonnast, milles rahapoliitikat rakendatakse. Mõistlikeelarvepoliitika võimaldab kujundada õige rahapoliitika, luues keskkonna, mida iseloomus-tavad nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis stabiilsed majandustingimused.

sest ilmnesid märgid selle kohta, et majandus-areng kandub ekspordisektorist sisenõudlusse.Samal ajal võis täheldada, et geopoliitilise eba-kindluse ja naftahinna kiire tõusu tõttu on turudmures üleilmsete kasvuväljavaadete pärast, missurusid USA dollari ja Jaapani jeeni väärtusttaas allapoole. USA föderaalreservi rahapolii-tika komitee otsused tõsta intressimäärasid olidfinantsturgude poolt juba arvesse võetud egamõjutanud vahetuskursi arengut. Alates oktoo-bri keskpaigast tugevnes euro oluliselt USA dol-lari ja mitme sellega ametlikult või mitteamet-likult seotud Aasia vääringu suhtes. See leidisaset USA dollari laiapõhjalise nõrgenemise tõttu2004. aasta viimases kvartalis. Selles kvartalislanges USA dollar euro, naelsterlingi ja Jaapanijeeni suhtes mitme aasta madalaimale tasemele.

2004. aasta lõpus oli euro võrreldes 23 euroalaolulise kaubanduspartneri vääringutega omanominaalse efektiivse vahetuskursi poolestveidi (2,3%) kõrgemal tasemel kui aasta algu-ses. Euro üldise kallinemise taustal 2004. aas-tal toimusid ka euro vahetuskursi tasakaalusta-vad liikumised mõnede efektiivse vahetuskursiindeksisse lisatud partnervääringute suhtes.Nimelt kallines euro oluliselt USA dollari ningka Hiina jüaani ja Hongkongi dollari suhtes, mison mõlemad USA dollariga seotud. 31. detsem-bril 2004 oli euro kurss USA dollari suhtes 1,36ehk 8,2% kõrgem kui aasta alguses. Sama peri-oodi jooksul tugevnes euro ka Jaapani jeeni suh-tes (3,7%) ja aasta lõpul maksis üks euro 139,7 Jaapani jeeni, mis näitab viimase enamkui 4%list kallinemist USA dollari suhtes. Võrreldes 2. jaanuariga 2004 ei muutunud eurokurss naelsterlingi suhtes aasta lõpus, jäädestasemele 0,71 naelsterlingit euro kohta.

Samal ajal langes euro väärtus veidi Šveitsifrangi, Norra krooni ning tuntavalt rohkem(6,3%) Korea vonni suhtes. Samuti langes euroväärtus mitme uue liikmesriigi vääringu –Tšehhi krooni, Ungari forinti, Poola zloti ja Slo-vakkia krooni – suhtes (vt ka osa 3). Lisaks kal-lines euro suhtes Küprose nael, samas kui osa-liselt USA dollariga seotud Läti latt euro suhtesodavnes. Alates 1. jaanuarist 2005 on Läti lattseotud euroga fikseeritud kursiga 0,702807 ja

sellest ajast saadik on latiga kaubeldud sellelelähedasel tasemel. Malta liir jäi euro suhtes üsnastabiilseks, peegeldades euro mõjukust seotusealuseks olevas valuutakorvis.

ERM2s kaubeldi Taani krooniga keskkursi tase-mel, samas kui ERM2ga 28. juunil 2004 liitu-nud vääringud (Eesti kroon, Leedu litt ja Slo-veenia tolar) liikusid kas väga kitsas vahemikusvõi jäid euro keskkursi suhtes muutumatuks.

2005. aasta esimese kahe kuu jooksul odavneseuro kõigi peamiste vääringute, eriti USA dol-lari suhtes. Euroala vahetuskursside arengutmõjutas sel perioodil USA majandusaktiivsusekiirenemine, samas kui turgude mure USA jook-sevkonto puudujäägi pärast näib olevat pisutvähenenud. 24. veebruaril 2005 oli euro nomi-naalne efektiivne vahetuskurss ligikaudu 1,4%väiksem kui aasta alguses. Euro odavneminepeegeldas selle nõrgenemist USA dollari, Hiinajüaani ning vähemal määral ka naelsterlingisuhtes, mis kõik avaldavad suhteliselt suurtmõju väliskaubanduse osatähtsusega kaalutudeuro vahetuskursi indeksile.

Euro reaalne efektiivne vahetuskurss, mille alu-seks on erinevad kulu- ja hinnaindeksid, kerkis2004. aastal vastavalt nominaalse efektiivse

65EKP

Aastaaruanne2004

vahetuskursi suurenemisele (vt joonist 29).2004. aasta neljandas kvartalis olid euro reaalseefektiivse vahetuskursi indeksid oluliselt kõr-gemad kui 1999. aasta esimeses kvartalis ningtarbija- ja tootjahinna muutustele tuginevad näi-tajad jõudsid üsna lähedale viimase kümne aastajooksul täheldatud tipptasemetele.

2004. AASTAL JOOKSEVKONTO ÜLEJÄÄK VEIDI SUURENESEuroala jooksevkonto ülejääk kasvas 2004. aas-tal 40,2 miljardi euroni (s.t ligikaudu 0,5%niSKPst), võrrelduna 22,2 miljardi euroga 2003.aastal (s.t 0,3% SKPst). Kasvu põhjuseks olipeamiselt tulude ja ülekannete kontode puudu-jäägi kahanemine ning teenuste ülejäägi vähenesuurenemine (vt joonist 30). Kaupade konto üle-jääk jäi peaaegu samaks, sest nii kaupade eks-pordi kui ka impordi väärtus kasvas sarnase suu-rusjärgu võrra.

12 kuu sesoonselt kohandatud kaupade kontoülejäägis toimus 2004. aastal aga kaks olulistmuutust. Aasta esimesel poolel see suurenes

(106 miljardist eurost 2003. aasta detsembris125 miljardi euroni 2004. a juunis) osaliselttänu jõulisele ekspordile antud perioodil. Enthiljem langes see 2003. a lõpus täheldatud tase-mele, sest 2004. aasta teises ja kolmandas kvar-talis toimus aktiivne kaupade import ja teiselpoolaastal kaupade eksport aeglustus. Tuludekonto puudujäägi vähenemine peegeldas peami-selt sissetulekute laekumise olulist suurenemist,mis oli märkimisväärselt kiirem kui sissetule-kute väljamaksete kasv. Sissetulekute laekumisekasv näib olevat seotud peamiselt investeerin-gute tootluse soodsate muutustega. See peegel-dab üleilmse majanduse kiiret kasvu, mis enamkui tasakaalustas kallima euro negatiivset mõju(sest kallinemine vähendab välisvaluutas saa-dud tulukonto laenude väärtust, kui seda euro-des näidata).

Kaupade ekspordi ja impordi arengut on võima-lik paremini mõista, kui jaotada väärtus Euro-stati väliskaubandusstatistika alusel hindadeksja mahtudeks (olemasolev statistika hõlmabperioodi kuni oktoobrini 2004). See jaotus näi-


J o o n i s 2 9 E u r o n o m i n a a l s e d j a r e a a l s e d e f e k t i i v s e d v a h e t u s k u r s i d 1 )

(kuised/kvartaalsed andmed; indeks: 1999 I kv = 100)

Allikas: EKP.1) EER indeksite liikumine ülespoole näitab euro kallinemist.Kuiste andmete viimased vaatlused pärinevad 2004. aasta det-sembrist. Reaalsele töötleva tööstuse tööjõu erikulule tuginevaEERi viimane vaatlus pärineb 2004. aasta III kvartalist ja onosaliselt hinnanguline.

1996 1998 2000 2002 200480

85

90

95

100

105

110

115

80

85

90

95

100

105

110

115

nominaalnereaalne tarbijahinnaindeksreaalne tootjahinnaindeksreaalne töötleva tööstuse tööjõu erikulu

J o o n i s 3 0 J o o k s e v k o n t o b i l a n s s j a s e l l e k o m p o n e n d i d

(mld EUR; sesoonselt kohandatud andmed)

Allikas: EKP.

-80

-40

0

40

80

120

160

-80

-40

0

40

80

120

160

jooksev-konto

kaubad teenused tulu jooksev-ülekanded

200420032002

tab, et esimesel poolaastal aset leidnud eksport-väärtuste kasv tulenes peamiselt ekspordimahukiirest kasvust, samas kui ekspordihindade kasvjäi tagasihoidlikuks. Seepärast näib, et euro kal-linemise negatiivset mõju euroala ekspordimah-tudele tasakaalustas välisnõudluse kiire kasv2004. aasta esimesel poolel. Geograafiliste siht-kohtade põhjal kasvas eriti kiiresti eksport Aasi-asse ja ELi uutesse liikmesriikidesse. Kuigi eks-pordihindadele avaldus naftahinna tõusustpõhjustatud kulude tõttu teatav suurenemis-surve, tasakaalustas seda kasumimarginaalidelangetamine, sest eksportijad püüdsid korvataeuro kallinemisest tulenevat konkurentsivõimekadu hindade osas. Euroala ekspordi aeglustu-mine aasta teisel poolel näib tulenevat peami-selt Aasiasse ja ELi uutesse liikmesriikidessetoimuva ekspordi langusest, kuigi oluliselt aeg-lustus ka eksport USAsse. Mis puutub 2004.aasta teises ja kolmandas kvartalis aset leidnudimporditavate kaupade väärtuse kasvu, siiskajastas see nii hindade kui ka mahtude tõusu.Enamiku importkaupade hinnatõus tulenes naf-tahinna tõusust. Osa impordimahtude tõusustvõib kanda euroala nõudluse taastumise arvele,eriti impordimahukate kulukategooriate osas.

KOMBINEERITUD OTSE- JA PORTFELLIINVESTEERINGUTENETOSISSEVOOL 2004. AASTALFinantskonto puhul oli kombineeritud otse- japortfelliinvesteeringute netosissevool 2004.aastal 18,3 miljardit eurot võrreldes 2003. aasta38,3 miljardi euro suuruse netosissevooluga.Netofinantsvoolu vähenemise põhjuseks euro-alal oli peamiselt otseinvesteeringute suuremnetoväljavool (vt joonist 31).

Otseinvesteeringute arengut mõjutas peamiseltvälismaiste otseinvesteeringute sissevoolu järk-järguline vähenemine euroalal, mille põhjuseksoli üldiselt asjaolu, et mitteresidentide poolteuroala aktsiakapitali tehtavad otsinvesteerin-gud moodustasid kõigest ühe kolmandiku aas-tataguse aja näitajast. See langus oli suurem kuilangus euroala otseinvesteeringutes välismaaaktsiakapitali, mis võib osaliselt märku andaüleilmse majanduse kiiremast kasvust 2004.aastal võrreldes euroalaga.

Portfelliinvesteeringute netosissevoolu suure-nemine tulenes peamiselt euroala omandiväärt-paberite suuremast netosoetamisest mitteresi-dentide poolt. Turu-uuringud näitasidvälisinvestorite suuremat huvi euroala väärtpa-berite vastu. Sellele aitas kaasa euroala väärt-paberite hindade suhteline atraktiivsus ningeuro kallinemise ootused 2004. aasta jooksul.

Võlainstrumentide osas olid piiriülesed vood2003. ja 2004. aastal võrreldavas suuruses, ula-tudes ligikaudu 200 miljardi euroni nii varadekui ka kohustuste poolel. Kohustuste poolel eisoodustanud euroala lühiajaliste intressimää-rade madal tase välisinvesteeringuid euroalarahaturuinstrumentidesse, sest mitteresidendidpaigutasid oma vara 2004. aastal peaaegu eran-ditult euroala võlakirjadesse. Varade pooleleraldasid euroala investorid umbes 75% omarahvusvahelisest võlainstrumentide portfellistvõlakirjade ja 25% rahaturuinstrumentide jaoks.Võrreldes 2003. aastaga vähenes 2004. aastalresidentide poolt rahvusvaheliste võlakirjadetarbeks eraldatud osa. Seda võib seostada hir-muga võimalike kapitalikahjude ees seoses

67EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 3 1 E u r o a l a f i n a n t s k o n t o b i l a n s s j as e l l e k o m p o n e n d i d

(mld EUR)

Allikas: EKP.

-80

-40

0

40

80

120

-80

-40

0

40

80

120

otseinvestee-ringud

(netosumma)

omandiväärt-paberite portfelli-

investeeringud (netosumma)

võlainst-rumentide portfelli-

investeeringud (netosumma)

otse- ja port-felliinves-teeringud

(netosumma)

200420032002

oodatavalt kõrgemate USA pikaajaliste intres-simääradega. Euroala võlavoog USAsse vähe-nes 2003. aasta 75 miljardist eurost 2004. aastaesimeses kolmes kvartalis 29 miljardi euroni.

Tuginedes kumuleerunud voole 2004. aasta esimeses kolmes kvartalis, toimus euroalast väl-lismaiste otseinvesteeringute netoväljavool ena-miku peamiste partnerriikide suhtes, välja arva-tud USA ja Šveits. Ühendkuningriik ja USA olidnii euroala otseinvesteeringute peamiseks siht-punktiks kui ka põhilisteks euroala investori-teks.

Geograafiline jaotus näitab, et euroala portfel-liinvesteeringud välismaale olid 2004. aasta esimeses kolmes kvartalis suunatud Ühendku-ningriiki ja USAsse, kes on sedasorti investee-ringute peamiseks sihtpunktiks. Euroala inves-torid olid ka Jaapani omandiväärtpaberitesuured netosoetajad. Investorite portfelliinves-teerimisotsuseid mõjutas eelkõige 2004. aastaalguses Jaapani majanduse väljavaadete parane-mine.


MAJANDUSAKTIIVSUS Esialgsete näitajate kohaselt oli euroalavälisteELi liikmesriikide SKP reaalkasv 2004. aastalüsna tempokas ja euroala keskmisest enamjaoltkõrgem (vt tabelit 6). Toodangu kasv oli kiireimBalti riikides ja Poolas, kus SKP elaniku kohtaon ELi madalaim. Skaala teises otsas asuvad agaTaani ja Malta, kus toodangu kasv oli aegla-seim, kuigi SKP reaalkasv hakkas neis riikides2003. aastal täheldatud madalatelt tasemetel tasa-pisi ülespoole liikuma.

Paljudes euroalavälistes liikmesriikides oli2004. aastal SKP reaalkasvu peamiseks tegurikssisenõudlus. Toodangu kasvu peamisekspõhjuseks oli eelkõige kapitali kogumahutuspõhivarasse. Investeeringute taastumiseleaitasid paljudes uutes liikmesriikides, Taanis jaRootsis kaasa tööstussektori kindlustunde kasv,kapitali ulatuslik kasutamine ja paremad nõud-lusväljavaated. Paljudes uutes liikmesriikides(eriti Balti riikides) kajastas kiire sisenõudlusekasv eratarbimise suurenemist. Seda toetasreaalse kasutatava tulu kasv, mis oli seotudpalkade kiire kasvu ja tööturutingimuste parane-misega. Ühendkuningriigis jätkus eratarbimisekasv tänu tööturu headele tulemustele ja kodu-majapidamiste suurenevale jõukusele. Kodu-

majapidamiste kulutusi soodustas erasektorileväljastatud laenude suur ja mõningatel juhtudelka kiirenev kasv paljudes euroalavälistesliikmesriikides, eriti Balti riikides ja Ungaris,kus tõus sai alguse võrdlemisi madalatelttasemetelt. Samuti soodustasid 2004. aastaesimesel poolel enamikus uutes liikmesriikidestarbimist Euroopa Liiduga ühinemisega seotudmaksumuudatustest ja hinnaregulatsioonisttulenevad hinnatõusuootused. Mõnedes riikidesjäi eelarvepositsioon suhteliselt nõrgaks.

Välisnõudluse puhul ilmnesid euroalavälistesliikmesriikides suured erinevused netoekspordimõju osas SKP reaalkasvule. Kuigi välisnõud-lus mõjutas oluliselt määral toodangu suurene-mist Poolas ja Rootsis, pärssis see SKPreaalkasvu enamikus uutes liikmesriikides jaÜhendkuningriigis. Sellest hoolimata vääribmärkimist, et ekspordi ja impordi kasv jäi 2004.aastal üsna kiireks, eriti uutes liikmesriikides.Kaupade ja teenuste mahtu suurendas ELi liik-melisusega kaasnev kaubandustõkete kadumine,kaubanduspartnerite suurem nõudlus ja toot-likkuse kasv.

Tänu majandustegevuse taastumisele, välis-maiste otseinvesteeringute kasvule viimastel

69EKP

Aastaaruanne2004

3 M A J A N D U S L I K J A R A H A P O L I I T I L I N E A R E N GE U RO A L AV Ä L I S T E S E U RO O PA L I I D U L I I K M E S R I I K I D E S

Ta b e l 6 S K P r e a a l k a s v e u r o a l a v ä l i s t e s E L i l i i k m e s r i i k i d e s j a e u r o a l a l


2000 2001 2002 2003 2004 2004 2004 2004 2004I kv II kv III kv IV kv

Tšehhi Vabariik 3,9 2,6 1,5 3,7 4,0 3,8 3,9 4,2 4,2Taani 2,8 1,6 1,0 0,4 2,0 1,7 2,5 1,8 2,2Eesti 7,8 6,4 7,2 5,1 . 6,8 5,9 6,1 .Küpros 5,0 4,1 2,1 2,0 3,7 3,7 4,1 4,0 3,1Läti 6,9 8,0 6,4 7,5 8,5 8,7 7,7 9,1 8,6Leedu 3,9 6,4 6,8 9,7 6,7 7,1 7,3 5,8 6,7Ungari 5,2 3,8 3,5 3,0 4,0 4,3 4,2 3,7 3,8Malta 6,4 -1,7 2,2 -1,8 1,5 2,3 -0,5 1,9 2,3Poola 4,0 1,0 1,4 3,8 5,3 6,9 6,1 4,8 3,9Sloveenia 3,9 2,7 3,3 2,5 4,6 4,1 4,9 5,0 4,3Slovakkia 2,0 3,8 4,6 4,5 5,5 5,4 5,5 5,3 5,8Rootsi 4,3 1,0 2,0 1,5 3,5 3,4 4,0 3,7 2,8Ühendkuningriik 3,9 2,3 1,8 2,2 3,1 2,8 3,5 3,1 2,9EL 10 1) 4,2 2,7 2,6 3,9 4,8 5,4 5,1 4,6 4,3EL 13 2) 3,9 2,2 1,9 2,3 3,3 3,2 3,7 3,3 3,0Euroala 3,5 1,6 0,9 0,5 2,0 2,0 2,5 1,7 1,8

Allikad: Eurostat.Märkus: Kvartaalseid arve on Tšehhi Vabariigi puhul kohandatud sesoonselt ning Ühendkuningriigi puhul sesoonselt ja tööpäevade arvu suhtes.1) EL 10 agregaat hõlmab 10 uut liikmesriiki.2) EL 13 agregaat hõlmab 13 väljaspool euroala asuvat ELi riiki.

aastatel ja jätkuvatele struktuurireformideleparanes tööturu olukord järk-järgult enamikuseuroalavälistes liikmesriikides kogu 2004. aastavältel, eriti Balti riikides. Varasemate palgaku-lude kasvu tõttu mõningates riikides jaoskustööliste puuduse tõttu jäi tööhõive kasvpeaaegu kõikides uutes liikmesriikides siiskisuhteliselt tagasihoidlikuks. Mitmetes riikides,eriti Poolas ja Slovakkias, jäi tööpuudus vägakõrgele tasemele. Ühendkuningriigis kasvastööjõu nõudlus pakkumise suhtes.

HINDADE ARENG 2004. aastal oli euroalaväliste liikmesriikidehindade dünaamika riigiti üsna erinev. Taanis,Leedus, Rootsis ja Ühendkuningriigis oli ÜTHIaastane inflatsioonimäär kõige madalam,ligikaudu 1%, mis jääb euroala keskmisestoluliselt allapoole. Enamikus uutes liikmes-riikides oli inflatsioon euroala keskmisestkiirem. Lätis, Ungaris ja Slovakkias oli ÜTHIaastane inflatsioonimäär euroala keskmisestligikaudu kolm korda kõrgem.

Peaaegu kõikides uutes liikmesriikides oliÜTHI inflatsioonimäär 2004. aastal kõrgem kui2003. aastal (vt tabelit 7). Tšehhis, Lätis, Lee-dus, Ungaris ja Poolas kiirenes inflatsioon kõige

enam. Mõnedes teistes euroalavälistes liikmes-riikides keskmine inflatsioonimäär 2004. aastalaga langes. Kõige järsem langus leidis asetKüprosel ja Sloveenias. Inflatsiooni areng oli2004. aastal riigiti erinev. Paljudes riikideskiirenes inflatsioon märkimisväärselt 2004.aasta esimesel poolel ja jäi seejärel kas kõrgeletasemele pidama või vähenes järk-järgult aastateisel poolel. Mõnedes liikmesriikides jäi agaÜTHI inflatsioonimäär enamjaolt stabiilsekskogu aasta vältel.

Euroalaväliste liikmesriikide inflatsiooniarengut mõjutasid osaliselt mõningad üldisedtegurid, eelkõige naftahinna kiire tõus 2004.aastal. Selle konkreetne mõju inflatsioonile oliaga riigiti erinev, kajastades tarbimismudelite,turustruktuuride ja tootmise energiamahukuseerinevusi. Mõnedes riikides ei kandunud naf-tahinna kasv 2004. aastal veel täielikult inflat-sioonile üle. Enamikus riikides tekitas SKPreaalkasv ka teatava inflatsioonisurve. Seetõttuon paljudes neist hakanud tõusma ka palgad.

Uutes liikmesriikides põhjustas inflatsiooni-survet ka ühinemine Euroopa Liiduga. Aastaesimesel poolel kasvasid toidukaupade hinnadpeamiselt uutes liikmesriikides, sest need riigid


Ta b e l 7 Ü T H I i n f l a t s i o o n e u r o a l a v ä l i s t e s E L i l i i k m e s r i i k i d e s j a e u r o a l a l


2000 2001 2002 2003 2004 2004 2004 2004 2004I kv II kv III kv IV kv

Tšehhi Vabariik 3,9 4,5 1,4 -0,1 2,6 2,0 2,5 3,0 2,7Taani 2,7 2,3 2,4 2,0 0,9 0,7 0,8 1,0 1,2Eesti 3,9 5,6 3,6 1,4 3,0 0,6 3,2 3,9 4,4Küpros 4,9 2,0 2,8 4,0 1,9 1,0 1,2 2,5 2,8Läti 2,6 2,5 2,0 2,9 6,2 4,3 5,8 7,4 7,2Leedu 0,9 1,3 0,4 -1,1 1,1 -1,1 0,5 2,3 3,0Ungari 10,0 9,1 5,2 4,7 6,8 6,8 7,4 7,0 5,9Malta 3,0 2,5 2,6 1,9 2,7 2,5 3,3 3,0 2,2Poola 10,1 5,3 1,9 0,7 3,6 1,8 3,4 4,7 4,5Sloveenia 8,9 8,6 7,5 5,7 3,6 3,7 3,8 3,6 3,5Slovakkia 12,2 7,2 3,5 8,5 7,4 8,2 8,0 7,2 6,0Rootsi 1,3 2,7 2,0 2,3 1,0 0,6 1,2 1,2 1,1Ühendkuningriik 0,8 1,2 1,3 1,4 1,3 1,3 1,4 1,2 1,4EL 10 1) 8,4 5,7 2,6 1,9 4,0 2,9 4,0 4,8 4,4EL 13 2) 3,2 2,7 1,8 1,6 2,1 1,7 2,2 2,3 2,3Euroala 2,1 2,4 2,3 2,1 2,1 1,7 2,3 2,3 2,3

Allikad: Eurostat.1) EL 10 agregaat hõlmab 10 uut liikmesriiki.2) EL 13 agregaat hõlmab 13 väljaspool euroala asuvat ELi riiki.

lõimiti ühtse põllumajanduspoliitikaga ja sek-toripõhised kaubandustõkked eemaldati. Võttesarvesse toidukaupade suhteliselt suurt mõjunende riikide ÜTHI ostukorvile, mõjutas seeoluliselt ÜTHI inflatsioonimäära enamikusuutes liikmesriikides. Lisaks tõsteti paljudesliikmesriikides kaudseid makse ja aktsiisi-makse, et ühtlustada neid ELi vastavate mak-sudega. Maksude tõstmisest põhjustatud hin-natõusu ootus ELiga liitumisel tõi 2004. aastaalguses kaasa suurema nõudluse, mis omakordapõhjustas kiiremat inflatsiooni. 2004. aastateisel poolel hakkas selle mõju aga paljudesriikides pöörduma. Mõnes uues liikmesriigis onolulisel määral tõstetud reguleeritud hindu, etlõpetada selliste riigiettevõtete reguleerimine,kes toodavad kulude katmise tasemel.

Nominaalse efektiivse vahetuskursi muutusedja nende järelmõju ülekandumine importhin-dadele mõjutasid ka inflatsiooni arengut 2004.aastal. Paljudes riikides, eriti Tšehhis, Ungarisja Slovakkias, avaldasid efektiivse vahetuskursimuutused inflatsioonile pidurdavat mõju, samaskui teistes riikides, näiteks Lätis, tekkis inflat-sioonisurve. Poolas suurendas vahetuskursimuutuste järelmõju ÜTHI inflatsiooni 2004.aasta esimesel poolel, kuid aasta teisel poolelnende mõju pöördus.

EELARVEPOLIITIKA Kolmes euroalavälises liikmesriigis (Eesti,Taani ja Rootsi) oli 2004. aastal eelarve ülejääkja kümnes liikmesriigis eelarve puudujääk.Pärast ECOFINi nõukogu poolt 5. juulil 2004tehtud otsuseid leiti, et kuues riigis (Tšehhi,Küpros, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia) onülemäärane eelarvepuudujääk. Kõikidel juh-tudel peale Küprose lubab nõukogu korrigeeridaneed ülemäärased puudujäägid keskpikas per-spektiivis, võttes arvesse eriolukorda, sest 1) valitsemissektori eelarvepuudujääk ELigaliitumisel oli märkimisväärselt üle kontroll-väärtuse ja 2) reaalse lähenemisega seotudTšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia struktuurneüleminek kaasaegsele teenustele orienteeritudturumajandusele oli veel käimas. Ühendku-ningriigis ületas puudujääk 3%lise kontrol-lväärtuse nii 2003. kui ka 2004. aastal. Asjaolu, et

paljudes riikides on endiselt eelarvepuudujääk,näitab jätkuvat vajadust suuremate poliitilistejõupingutuste järele seoses struktuurireformideelluviimise ja eelarvete konsolideerimisega.

Valitsemissektori eelarvetasakaal paranes 2004. aastal kolmeteistkümnest euroalavälisestliikmesriigist kümnes, samas kui ülejäänudkolmes riigis eelarvetasakaal vähenes (vt tabelit 8). Eelarvetasakaalu paranemist 2004.aastal võib selgitada peamiselt ajutiste teguriteja majandustsükli positiivse mõjuga. Tšehhis jaMaltal, kus eelarvetasakaal paranes kõige enam,oli ajutistel teguritel 2003. aastal oluline puudu-jääki suurendav mõju.

2004. aastal jäi enamiku euroalaväliste liikmes-riikide võla suhe SKPsse euroala keskmisestnäitajast oluliselt allapoole. Suhtarv väheneskolmeteistkümnest euroalavälisest liikmes-riigist kuues kooskõlas nende valitsemissektorieelarvetasakaalu paranemisega. Teistes riikidesnäitas võla suhte kasv SKPsse peamiseltväikseid esmase ülejäägi suhtarvu ja võlakoor-must suurendavaid eelarvepositsioonivälisivõlamuutusi, s.t valitsemissektori võlakoor-muse muutusi, mida puudujäägi/ülejäägiga sel-gitada ei saa. Ainult Küprose ja Malta võla suheSKPsse jäi 60%lisest SKP kontrollväärtusestkõrgemaks.

Enamikus riikides oli eelarve 2004. aastal üld-joontes kooskõlas sama aasta mais esitatudlähenemisprogrammide eesmärkidega. Mitmesriigis on tulude kogumine õnnestunud loodetustparemini. Kulutused olid üldiselt vastavusesettemääratud kavadega. Ungari puhul võistäheldada olulisi kõrvalekaldeid 2004. aastamais seatud lähenemisprogrammi eesmärkidest.Mõned valitsused (nt Eesti ja Leedu) kasutasidosa 2004. aasta eelarve ülelaekumisest täienda-vate kulutuste finantseerimiseks, selle asemel etsuurendada eelarve tasakaalu.

71EKP

Aastaaruanne2004

MAKSEBILANSI ARENG Mis puudutab välistasakaalu, siis Rootsi jaTaani jooksevkonto oli 2004. aastal suures üle-jäägis, samas kui Ühendkuningriigis jaenamikus uutes liikmesriikides võis täheldadajooksevkonto puudujääki, mis kohati oli väga

suur (vt tabelit 9). Ainsaks erandiks oli Slovee-nia, kus jooksevkonto positsioonid on läbiaegade olnud üldiselt tasakaalustatud. Jook-sevkonto puudujääk oli eriti suur (ligikaudu10% SKPst või enam) Balti riikides ja Ungaris,samas kui viimasel kahel aastal kahanenud Slo-


Ta b e l 8 E e l a r v e p o s i t s i o o n e u r o a l a v ä l i s t e s E L i l i i k m e s r i i k i d e s j a e u r o a l a l

(protsent SKPst)

Valitsemissektori eelarve ülejääk (+) / (-) Valitsemissektori koguvõlg2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004

Tšehhi Vabariik -6,2 -6,8 -11,7 -3,0 27,2 30,7 38,3 37,4Taani 2,9 1,7 1,2 2,8 47,8 47,2 44,7 42,7Eesti 0,3 1,4 2,9 1,8 4,4 5,3 5,3 4,9Küpros -2,3 -4,5 -6,3 -4,5 61,9 65,2 69,8 71,9Läti -2,1 -2,9 -1,5 -0,8 14,9 14,1 14,4 14,4Leedu -2,0 -1,5 -1,9 -2,5 22,9 22,4 21,4 19,7Ungari -3,7 -8,5 -6,2 -4,7 52,2 55,5 56,9 57,6Malta -6,4 -5,9 -10,5 -5,2 62,4 62,7 71,8 75,0Poola -3,9 -3,6 -4,5 -4,8 36,7 41,2 45,4 43,6Sloveenia -3,3 -2,4 -2,0 -1,9 28,1 29,5 29,4 29,4Slovakkia -6,0 -6,0 -3,7 -3,3 48,7 43,3 42,6 43,6Rootsi 2,5 -0,3 0,2 1,4 54,3 52,4 52,0 51,2Ühendkuningriik 1) 0,7 -1,7 -3,4 -3,2 38,8 38,3 39,7 41,6EL 10 2) -4,2 -4,9 -5,7 -3,9 37,3 40,1 43,5 42,7EL 13 3) 0,2 -1,9 -3,1 -2,4 40,9 40,9 42,1 42,9Euroala -1,8 -2,5 -2,8 -2,7 69,6 69,5 70,8 71,3

Allikas: Euroopa Komisjoni ja EKP arvutused.Märkus: Andmed tuginevad ülemäärase puudujäägi menetluse määratlusel. Eelarve tasakaal ei hõlma UMTS-litsentside müügist saadudtulu.1) Kalendriaastal põhinevad hinnangud.2) EL 10 agregaat hõlmab 10 uut liikmesriiki.3) EL 13 agregaat hõlmab 13 väljaspool euroala asuvat ELi riiki.

Ta b e l 9 M a k s e b i l a n s s

(protsent SKPst)

Jooksevkonto ja kapitalikonto saldo Välismaiste otseinvesteeringute netosissevoog2001 2002 2003 2004 1) 2001 2002 2003 2004 1)

Tšehhi Vabariik -5,4 -5,7 -6,2 -6,1 9,0 11,2 2,6 2,4Taani 3,1 2,1 3,3 2,8 -1,9 1,0 0,1 -0,6Eesti -5,6 -9,9 -12,7 -13,3 5,7 2,2 8,3 4,5Küpros -3,3 -4,5 -3,3 -4,8 7,3 5,7 3,7 4,6Läti -7,2 -6,5 -7,6 -11,0 1,4 2,7 2,4 3,5Leedu -4,7 -4,8 -6,5 -8,7 3,6 5,0 0,8 3,2Ungari -5,6 -6,9 -9,0 -8,8 6,9 4,2 0,8 3,3Malta -4,2 0,5 -5,6 -6,6 6,2 -10,3 5,7 7,3Poola -2,8 -2,6 -2,2 -1,6 3,1 2,0 1,9 1,4Sloveenia 0,2 0,7 -1,0 -0,9 1,1 6,8 -0,5 -0,4Slovakkia -8,0 -7,6 -0,5 -2,6 7,4 16,5 2,2 3,3Rootsi 4,3 5,3 6,4 7,8 2,5 0,4 -4,7 -1,7Ühendkuningriik -2,2 -1,7 -1,6 -2,0 -0,3 -0,5 -2,5 0,4Euroala -0,1 1,0 0,5 0,8 -1,7 0,0 0,0 -0,5

Allikas: EKP.1) 2004. aasta andmed hõlmavad nelja kvartali libisevat keskmist alates 2003. aasta IV kvartalist kuni 2004. aasta III kvartalini, v.aKüprose puhul – selle riigi kohta on andmed 2003. aasta III kvartalist kuni 2004. aasta II kvartalini.

vakkia ja Poola jooksevkonto puudujääk olitagasihoidlikum.

Paljudes uutes liikmesriikides oli jooksevkontopuudujäägi suurenemine 2004. aastal seotudimpordi kiire kasvuga, mis tulenes suurestsisenõudlusest ja kõrgest naftahinnast. Lisakson jooksevkonto positsiooni mõjutanud kamuud struktuursed ja ajutised tegurid. Struktuur-se poole pealt vaadatuna vastavad jook-sevkonto puudujäägi omadused järelejõudvariigi majandusele ning uute liikmesriikide puhulsellega ju tegu ongi. Puudujäägid võivad viidatavälispositsioonide jätkusuutlikkusega seotudprobleemidele ja seepärast seostati paljude uuteliikmesriikide jooksevkonto puudujääki sisse-tulekute puudujäägi tõusuga, mis peegeldabvarasematest välismaiste otseinvesteeringutesissevoolust saadud tulu. Üleminekutegurinavõis jooksevkontot mõjutada Euroopa Liidugaühinemise protsess ise, sest näiteks ettevõttedsuurendasid oma varusid ootuses, et hinnadkerkivad.

Vaadates maksebilansi finantseerimise poolt,ilmneb, et 2003. aastal aeglustunud välismaisteotseinvesteeringute netosissevool taastus teatudmääral 2004. aastal suuremas osas uutestliikmesriikidest (vt tabelit 9). Nendest riikidestvaid Sloveenias oli 2004. aastal tagasihoidlik

välismaiste otseinvesteeringute netoväljavool.Teistest euroalavälistest liikmesriikidest võisTaanis ja Rootsis samal perioodil täheldadavälismaiste otseinvesteeringute netoväljavoolu,samas kui Ühendkuningriigis muutusid välis-maised otseinvesteeringud varasemate aastatetagasihoidliku väljavooluga võrreldes posi-tiivseks. Üldkokkuvõttes moodustas välismaisteotseinvesteeringute netosissevool paljudeeuroalaväliste liikmesriikide jaoks oluliserahastamisallika, kuigi enamjaolt sellest sisse-voolust jooksevkonto puudujäägi katmiseks eipiisanud. Portfelliinvesteeringute ja muudeinvesteeringute netosissevool pakkus täiendavafinantseerimise võimalust. Seepärast kerkismõnedes riikides ka välisvõlg.

ERM2 JA VAHETUSKURSIGA SEOTUD KÜSIMUSED28. juunil 2004 ühinesid Eesti, Leedu, Slovee-nia ja Taani ERM2ga. Uued ERM2 osalisedliitusid mehhanismiga, mille standardne kõiku-misvahemik on ±15% nende riikide vääringukeskkursist euro suhtes, kusjuures Eesti jaLeedu otsustasid ühepoolselt säilitada oma va-luutakomitee süsteemi. Et tagada sujuv osale-mine ERM2s, kohustuvad riigid võtma vajalikkemeetmeid, et säilitada makromajanduslik javahetuskursi stabiilsus. Taustinfos 10 on esi-tatud ülevaade ERM2 omadustest.

73EKP

Aastaaruanne2004

Ta u s t i n f o 10

VAHETUSKURSIMEHHANISMI ERM2 PÕHIELEMENDID

Euro kasutuselevõtmisega 1. jaanuaril 1999 asus alates 1979. aastast kasutatud EuroopaRahasüsteemi (ja selle vahetuskursimehhanismi komponendi) kohale vahetuskursimehhanismERM2. ERM2 on mitmepoolne fikseeritud, kuid kohandatavate vahetuskursside süsteem, kuseuro ja osalevate vääringute vahel kehtivad kahepoolsed keskkursid ja kus standardne kõiku-misvahemik on ±15% neist keskkurssidest.

Euro kasutuselevõtmise eeltingimuseks on Maastrichti lähenemiskriteeriumide hulka kuuluvavahetuskursikriteeriumi täitmine. Selleks tuleb osaleda ERM2s ilma tõsisemate probleemidetavähemalt kaks aastat ning läbida seejärel majandusliku lähenemise kontroll. ERM2s osalemisenõude põhjus seisneb selles, et see aitab ka euroalavälistel liikmesriikidel liikuda oma rahan-duspoliitikaga stabiilsuse suunas ja suurendab võimalusi saavutada majanduse põhialuste kestevlähenemine.

Osalemist ERM2s ei ole seostatud pingetegaosalevate riikide valuutaturgudel. ERM2s osa-leva nelja vääringuga on kaubeldud pidevaltkeskkursi tasemel või selle lähedal, kusjuuresenamikus riikides olid lühiajaliste intressi-määrade erinevused euroala suhtes väikesed (vt tabelit 10). ERM2ga ühinemisel lõpetasBanka Slovenije sujuvalt Sloveenia tolarijärkjärgulise allahindluse euro suhtes.

Suurem osa euroalaväliste liikmesriikidevääringutest tugevnes 2004. aastal euro suhtesja kallines märkimisväärselt ka väliskaubanduseosatähtsusega kaalumisel. Euro nõrgenes eritituntavalt mitme suurema uue liikmesriigivääringu suhtes, sest nende riikide kasvuväl-javaated olid üsna soodsad (vt joonist 32). Poolazlott kallines 2004. aastal euro suhtes kõigeenam ja sellele järgnesid Tšehhi kroon, Slo-vakkia kroon ja Ungari forint. Seevastu nõr-genes euro suhtes Läti latt, mis oli vahetuskur-


See väljendab arusaama, et liikmesriikide endi majandustingimused ja -poliitika peavad olemakooskõlas kehtestatud keskkursside säilitamisega. Protsessi üldine eesmärk on edendada makro-majanduslikku stabiilsust uutes liikmesriikides, aidates parimal viisil kaasa jätkusuutlikulekasvule ja tegelikule lähenemisele. Kindel makromajanduspoliitika ja stabiilsed vahetuskursidsoodustavad ühtlasi siseturu sujuvat toimimist.

Nõukogu sõnul peab mehhanismi olemus ja osalemiseks vajalik rahapoliitiline orientatsioonaitama euroalavälistel liikmesriikidel eurot kasutusele võtta ning samas edukalt tegeleda majan-duse põhialuste ja vahetuskursi stabiilsuse vahelise keeruka suhtega1.

Mehhanism näeb ette terve rea rahapoliitilisi instrumente, mida võib turusurve leevendamiseksomavahel kombineerida: intressimäära meetmed, vahetuskursi paindlikkus kõikumisvahemikupiires, sekkumine ja keskkursi võimalik reguleerimine.

Tehingute seisukohast langetatakse keskkursse ja standardset kõikumisvahemikku puudutavadotsused euroala liikmesriikide ministrite, EKP ja mehhanismis osalevate euroalaväliste liikmes-riikide ministrite ja keskpankade presidentide vastastikusel kokkuleppel. EKP üldnõukogu vas-tutab ERM2 toimimise järelevalve eest ja on ka rahapoliitilise ja vahetuskursialase koostööfoorumiks. Üldnõukogu jälgib pidevalt kahepoolsete vahetuskursisuhete jätkusuutlikkust igaosaleva euroalavälise vääringu ja euro vahel.

1 Vt ka “Policy position of the Governing Council of the European Central Bank on exchange rate issues relating to the acceding coun-tries”, 18. detsember 2003.

Ta b e l 10 M u u t u s e d E R M 2 s

(protsendipunktides)DKK EEK LTL SIT

Maksimaalne kõrvalekalle ERM2 keskkursist protsendipunktides 1)

(päevaste andmete kümnepäevane libisev keskmine vastavalt tegevussagedusele)Ülespoole +0,5 0,0 0,0 0,0Allapoole 0,0 0,0 0,0 -0,2Lühiajaliste intressimäärade erinevus (kuised andmed, keskmine)2004 III kv 0,0 0,3 0,5 1,9

1) Eesti, Leedu ja Sloveenia puhul on vaatlusperiood 28. juunist 2004 kuni 24. veebruarini 2005. Taani puhul on vaatlusperiood 1. novembrist 2002 kuni 24. veebruarini 2005.

sirežiimi tõttu seotud 2004. aastal osaliselt USAdollariga. Alates 2005. aasta algusest sidus Lätioma lati Rahvusvahelise Valuutafondi arves-tusühikute valuutakorvi asemel eurogavahetuskursiga 0,702804 latti euro kohta. Pärastseda muudatust on latt kõikunud kitsasvahemikus euro ja lati fikseeritud vahetuskursilähedal. Rootsi kroon, Malta liir ja Küprose naelolid euro suhtes üsna stabiilsed. Tänu Ühend-kuningriigi headele majandusväljavaadetele jakerkivatele intressimääradele kallines naelster-ling euro suhtes pisut 2004. aasta alguses. Aastateisel poolel aga odavnes see taas.

RAHAPOLIITIKAKõikides euroalavälistes liikmesriikides onrahapoliitika esmaseks eesmärgiks hinnasta-biilsus. Rahapoliitiline strateegia on aga riigitiväga erinev, kajastades nominaalsete, reaalseteja struktuursete aspektide heterogeensust (vttabelit 11). 2004. aastal jäid euroalavälisteliikmesriikide rahapoliitilised ja vahetuskur-sisüsteemid enamjaolt muutumatuks, kuigiosade riikide rahapoliitilist raamistikku täien-dati eesmärgiga liikuda kiiremini eelseisvarahapoliitilise lõimumise suunas. Eesti, Leeduja Sloveenia ühinesid ERM2ga 28. juunil 2004.Latvijas Banka sidus Läti lati RahvusvaheliseValuutafondi arvestusühikust lahti 1. jaanuaril2005.

Mis puutub vahetuskursieesmärgiga riikiderahapoliitilistesse otsustesse 2004. aastal, siisKüprose keskpank suurendas oma rahapoliitilistintressimäära 100 baaspunkti – 5,5%le, näidatessellega, et toetab Küprose naela, hoolimata kuu-lujuttudest selle devalveerimise kohta. Välis-valuuta hoiuste suhtes kehtestati 2%lise kohus-tusliku reservi nõue. Läti keskpank suurendasrahapoliitilist intressimäära 100 baaspunkti –4%le. Hoogsast majanduskasvust, kiirestlaenukasvust ja suurenevast jooksevkontosttulenevate riskide tõttu otsustas Läti keskpanksuurendada kohustusliku reservi nõuet 3%lt4%le ning laiendada kohustusliku reservi baasi,lisades sellesse panga kokkulepitud tähtajagavõi kuni 2aastase etteteatamistähtajaga kohus-tused välispankade ja välisriikide keskpankadeees. Maltal jäi ametlik intressimäär muutu-

matuks, püsides 3% tasemel kogu 2004. aastajooksul.

Kui vaadelda inflatsiooni otsejuhtimiseraamistikuga euroalaväliseid liikmesriike, siisselgub, et Tšehhi ja Poola suurendasid 2004.aastal intressimäärasid eesmärgiga leevendadainflatsioonisurvet ja piirata kõrgema inflat-sioonimäära võimalikku teisest mõju. Tšehhissuurendati baasintressimäära 50 baaspunktikuni 2,5%le (2005. aasta jaanuaris alandati seeaga 2,25%le) ja Poolas 125 baaspunkti(6,5%le). Ühendkuningriigis kergitatirepomäära 100 baaspunkti kuni 4,75%lepeamiselt halvenevate THI inflatsiooni väl-javaadete tõttu. Ungaris, kus kasutataksevahetuskursi piiranguga seotud inflat-sioonieesmärki, langetati intressimäärasidkokku 300 baaspunkti – 2004. aastal 9,5%le ja2005. aasta veebruaris 8,25%le. Intressimääradejärkjärguline kärpimine 2004. aasta jooksul olivastureaktsioon ühekordsele 300-baaspunktiseletõusule, mis toimus 2003. aasta novembrispärast investorite kindlustunde järsku langust.See pööre oli tingitud muutustest lühiajaliseriski ootuste osas, inflatsiooniväljavaadeteparanemisest ja suhteliselt tagasihoidlikustarengust erasektori palkade kasvus. Slovakkiasalandati baasintressimäära 200 baaspunkti(4%le), et leevendada kroonile avaldatavatkallinemise mõju. Rootsis alandati piiratud

75EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 3 2 E u r o v a h e t u s k u r s i m u u t u s E R M 2 - v ä l i s t e E L i v ä ä r i n g u t e s u h t e s

(protsendides)

Allikas: EKP.Märkus: Positiivne (negatiivne) väärtus näitab euro kallinemist(odavnemist). Muutused viitavad ajavahemikule 2. jaanuar 2004.kuni 24. veebruar 2005.

5

0

-5

-10

-15

-20

5

0

-5

-10

-15

-20

0,3

-1,6

-16,2

-0,5

-7,8

3,7

-7,6

0,1

-8,0

CZK CYP LVL HUF MTL PLN SKK SEK GBP


Ta b e l 11 E u r o a l a v ä l i s t e l i i k m e s r i i k i d e a m e t l i k u d r a h a p o l i i t i l i s e d s t r a t e e g i a d

Rahapoliitiline strateegia Valuuta Omadused

Tšehhi Vabariik Inflatsiooniga seotud sihtmärk Tšehhi kroon Sihtmärk: 2005. aasta lõpuks 2–4%, seejärel 3% ±1 protsendipunkt. Vahetuskursi strateegia: juhitavujuvkurss.

Taani Vahetuskursiga seotud sihtmärk Taani kroon Taani osaleb ERM2-s kõikumisvahemikus ±2,25% keskkursist, milleks on 7,46038 Taani krooni euro kohta.

Eesti Vahetuskursiga seotud sihtmärk Eesti kroon Taani osaleb ERM2-s kõikumisvahemikus ±15%keskkursist, milleks on 15,6466 Eesti krooni euro kohta.Eesti säilitab ühepoolse kohustusena valuutakomiteesüsteemi.

Küpros Vahetuskursiga seotud sihtmärk Küprose nael Seotud euroga kursil 0,5853 Küprose naela euro kohta,kõikumisvahemikuga ±15%. Küprose nael on de factokõikunud kitsas vahemikus.

Läti Vahetuskursiga seotud sihtmärk Läti latt Alates 1994. aasta veebruarist oli Läti latt seotudRahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuga (SDR-ühikuga) (euro osakaal 36,4%) kõikumisvahemikus±1%. Alates 1. jaanuarist 2005 on Läti latt seotud euroga kursil 0,702804 Läti latti euro kohta, kõikumis-vahemikus ±1%.

Leedu Vahetuskursiga seotud sihtmärk Leedu litt Leedu osaleb ERM2-s kõikumisvahemikus ±15%keskkursist, milleks on 3,4528 Leedu litti euro kohta.Leedu säilitab ühepoolse kohustusena valuutakomiteesüsteemi.

Ungari Inflatsiooniga seotud sihtmärk, Ungari forint Vahetuskursiga seotud sihtmärk: Seotud euroga kursil vahetuskursi piiranguga. 282,36 Ungari forintit euro kohta, kõikumisvahemikus

±15%. Inflatsiooniga seotud sihtmärk: 2004. aastalõpuks 3,5% (±1 protsendipunkt), 2005. aasta lõpuks 4% (±1 protsendipunkt) ja 2006. aasta lõpuks 3,5% (±1 protsendipunkt).

Malta Vahetuskursiga seotud sihtmärk Malta liir Seotud valuutakorviga (euro (70%), naelsterling (20%)ja USA dollar (10%)). Kõikumispiirid puuduvad, kuidvaluutaturu tehingute jaoks on kasumimarginaal ±0,25%.

Poola Inflatsiooniga seotud sihtmärk Poola zlott Inflatsiooniga seotud sihtmärk: alates 2004. aastast 2,5% ±1 protsendipunkt (THI muutus eelmise aastagavõrreldes). Vaba ujuvkurss.

Sloveenia Kahe samba strateegia, Sloveenia tolar Sloveenia osaleb ERM2-s kõikumisvahemikus ±15% millega kontrollitakse keskkursist, milleks on 239,640 Sloveenia tolarit euro rahaagregaatide kohta.makromajanduslike tingimuste reaal-, välis- ja finantsnäitajaid

Slovakkia Kombineeritud inflatsiooni Slovakkia kroon Inflatsiooniga seotud eesmärk: lühiajaliseks juhtimine ja juhitav ujuvkurss 1) inflatsiooniga seotud sihtmärgiks on seatud 3,5%

(±0,5 protsendipunkti) [SK] 2005. aasta lõpus. Inflat-siooniga seotud sihtmärk ajavahemikuks 2006–2008 onseatud 2006. aasta lõpuks alla 2,5% taset ning 2007.aasta lõpuks ja pärast seda alla 2% taset. Vahetuskursistrateegia: juhitav ujuvkurss.

Rootsi Inflatsiooniga seotud sihtmärk Rootsi kroon Inflatsiooniga seotud sihtmärk: 2% THI kasv lubatudkõikumisega ±1 protsendipunkt. Vaba ujuvkurss.

Ühendkuningriik Inflatsiooniga seotud sihtmärk Naelsterling Inflatsiooniga seotud sihtmärk: 2% mõõdetuna 12 kuuTHI 2) kasvuna. Kui kõrvalekalle on suurem kui 1 prot-sendipunkt, eeldatakse Bank of Englandi presidendiltavaliku kirja kirjutamist rahandusministrile. Vaba ujuvkurss.

Allikas: EKPS.1) Národná banka Slovenska ametlik sõnastus on “infaltsiooni juhtimine ERM2 tingimustes”.2) THI on ÜTHIga identne.

inflatsioonisurve tõttu intressimäärasid 75 baas-punkti (2%le).

FINANTSARENG2004. aastal oli pikaajaliste võlakirjade tootluseareng euroalavälistes liikmesriikides erinev.Kümneaastaste riigivõlakirjade tootluse põhjalmõõdetud pikaajalised intressimäärad kerkisidKüprosel, Tšehhis ja Poolas, kuid 2004. aastalõpus hakkasid need taas langema. Seetõttusuurenesid neis riikides võlakirjade tootluseerinevused euroala suhtes. Ungaris olid pika-ajaliste võlakirjade intressimäärad üsna vola-tiilsed, näidates 2004. aasta teisel poolel langus-trendi. Lätis, Leedus, Sloveenias ja Slovakkiasjätkus pikaajaliste intressimäärade vähenemine2004. aasta jooksul, mis vähendas erinevusteuroala suhtes, eriti ERM2s osalevates riikides.Maltal olid pikaajalised intressimäärad stabiil-sed, Taanis, Rootsis ja Ühendkuningriigisliikusid need aga paralleelselt euroalamääradega, nagu nähtub püsivast võlakirjadetootluse vahest.5

Euroalaväliste liikmesriikide aktsiaturgude tule-mused olid 2004. aastal head, mõned aktsiatu-ruindeksid (eriti enamikus uutes liikmesri-ikides) saavutasid rekordtasemeid ja aktsiateltteenitud aastatulu kõikus vahemikus 20–80%.Peale Küprose ületas kõigi uute liikmesriikidekeskmise aktsiahinna areng oluliselt euroalakeskmise, mida näitab Dow Jonesi Euro Stoxxindeks. Taani, Rootsi ja Ühendkuningriigi akt-siaturud järgisid põhimõtteliselt Dow JonesiEuro Stoxx indeksi arengut, kusjuures kaheesimese riigi tulemused olid euroala võrdlusin-deksist pisut paremad ja viimase tulemusedpisut halvemad.

77EKP

Aastaaruanne2004

1 Eestis puudub omavääringus nomineeritud pikaajaliste võlakir-jade väljakujunenud turg. Eesti pikaajaliste intressimäärade näi-taja, mis on töötatud välja koos Euroopa Komisjoni, EKP ja EestiPangaga ning mille aluseks on omavääringus nomineeritud, üleviieaastase tähtajaga uute ettevõtluslaenude kaalutud keskmineintressimäär, näitas 2004. aastal langustrendi.

AutorIsa DahlPealkiri“eben still”, 2004MaterjalÕli, lõuendLäbimõõtø 190 cm© VG Bild-Kunst, Bonn 2005

2 . P E AT Ü K K

K E S K PA N G A O PE R AT S I O O N I D

J A T EG E V U S

1.1 RAHAPOLIITILISED OPERATSIOONID

Eurosüsteemi põhiülesanne on rahapoliitika el-luviimine. Eurosüsteemi poolt selleks otstar-beks loodud rahapoliitiline tegevusraamistikkoosneb kolmest instrumentide kategooriast:avaturutehingutest, püsivõimalustest ja kohus-tusliku reservi süsteemist. Kõik eurosüsteemilaenutehingud peavad olema garanteeritudosapoolte piisava tagatisega1. 2004. aastal astuseurosüsteem olulisi samme ühtse tagatiste nimekirja kehtestamiseks.

ESMASED KOGEMUSED SEOSES UUE RAHAPOLIITILISERAAMISTIKU RAKENDAMISEGA2004. a sujus tegevusraamistiku töö hästi, seekindlustas lühiajaliste rahaturuintressimääradestabiilsuse ja väljendas selgelt rahapoliitilisthoiakut. Et rahapoliitika rakendamist veelgi pa-randada, tehti 9. mail 2004 raamistikku kaksolulist muudatust.

– Kohustusliku reservi hoidmisperioodideajastust muudeti nii, et hoidmisperioodid al-gavad alati põhilise refinantseerimisoperat-siooni arvelduspäeval pärast nõukogu koos-olekut, mil pannakse paika kuiselt hinnatavrahapoliitiline hoiak. Varem algasid reservihoidmisperioodid kalendrikuu 24. kuu-päeval ja lõppesid järgmise kalendrikuu 23. kuupäeval, olenemata nõukogu koosole-kute toimumisgraafikust. Nüüd rakendatak-se püsivahendite intressimäärade muudatu-si tavaliselt alates uue hoidmisperioodiesimesest päevast. Varem jõustusid neednõukogu koosolekule järgneval päeval.

– Teiseks lühendati põhiliste refinantseerimis-operatsioonide tähtaega kahelt nädalalt ühe-le. Koos eelmise muudatustega tähendab seeseda, et ühe hoidmisperioodi jooksul arvel-datud põhilised refinantseerimisoperatsioo-nid ei kandu enam järgmisse hoidmis-perioodi.

Nende muudatuste eesmärgiks oli ühtlustada re-servi hoidmisperiood intressimäärasid puuduta-vate otsuste langetamise tsükliga, et EKP baas-intressimäärade muudatused jõustuksid alles

järgneva hoidmisperioodi alguses. Nii püüabEKP vältida olukorda, kus kohustusliku reservihoidmisperioodi jooksul oodatakse EKP baasint-ressimäärade muudatusi, ning seega stabilisee-rida turuosaliste pakkumiskäitumist seoses põ-hiliste refinantseerimisoperatsioonidega. Varemon sellised ootused aeg-ajalt destabiliseerinudosapoolte käitumist põhiliste refinantseerimis-operatsioonide osas. Eriti siis, kui oodati intres-simäärade alandamist, pakkusid osapooled ma-dalamat likviidsust, kui EKP soovis tehingugaanda. See nähtus, mida nimetatakse alapakku-miseks, näitas osapoolte püüet täita oma kohus-tusliku reservi nõuded madalaima võimalikukuluga, s.t pärast võimalikku intressimääradealandamist.

Lisaks täiustus teabe edastamine osapooltele.EKP jätkab enda otsese likviidsusjuhtimise allmitteolevate autonoomsete likviidsustegurite,sh ringluses olevate pangatähtede, valitsuse hoi-uste ja netovälisvarade prognoosi avaldamistpõhiliste refinantseerimisoperatsioonide teata-mispäevadel. Lisaks on EKP hakanud avaldamauuendatud prognoosi operatsiooni toimumisepäeval. Nüüd teeb EKP nii teatamispäeval kuika operatsiooni toimumise päeval teatavaks kapakkumise baasmahu. Pakkumise baasmaht onpõhiliste refinantseerimisoperatsioonide kogu-maht, mis võimaldab euroala pangandussüstee-mil tervikuna täita sujuvalt oma kohustuslikureservi nõuded, arvestades eurosüsteemi täielik-ku likviidsusprognoosi, sh autonoomseid lik-viidsustegureid ja ülereserve. Tänu paranenudteabeedastusele valitseb turul selgus selles osas,kas EKP põhiliste refinantseerimisoperatsiooni-de kogumahu otsuse eesmärgiks on tasakaalus-tada likviidsustingimusi või mitte.

Raamistiku muutmine toimus tõrgeteta. Põhilis-te refinantseerimisoperatsioonide tähtaja lühen-damine kahelt nädalalt ühele ja operatsioonidekattumise kõrvaldamine kahekordistasid iga põ-hilise refinantseerimisoperatsiooni väärtuse.Osapoolte pakkumiskäitumine kohanes kiiresti


1 R A H A P O L I I T I L I S E D O P E R AT S I O O N I D,VA LU U TAT E H I N G U D J A I N V E S T E E R I M I S T EG E V U S

1 Rahapoliitilise tegevusraamistiku üksikasjalik kirjeldus on esi-tatud EKP väljaandes “The implementation of monetary policyin the euro area: General documentation on Eurosystem mone-tary policy instruments and procedures”, veebruar 2005.

põhiliste refinantseerimisoperatsioonide kesk-mise kogumahu olulise suurenemisega, kuigikolmandas põhilises refinantseerimisoperatsi-oonis, mille tähtaeg oli üks nädal, jäi pakkumis-te kogusumma 5 miljardi euro suurusest pakku-mise baasmahust väiksemaks. Seejärel suurenespõhiliste refinantseerimisoperatsioonide kogu-summa ja jäigi suuremaks kui pakkumise kogu-maht, saavutades 2004. aasta novembris kõigiaegade kõrgeima taseme – ligikaudu 384 mil-jardit eurot (vt joonist 33). Pakkumiste kattesuhtarv, s.t esitatud ja rahuldatud pakkumistesuhe on olnud kokkuvõttes hea, püsides peaae-gu alates 2004. aasta märtsist pidevalt 1,20 ja1,50 vahel. Turuosaliste pakkumismahtude su-juv kohanemine näitab ka seda, et krediidiasu-tused said tagatise suurema käibega edukalthakkama, millele viitab põhiliste refinantseeri-misoperatsioonide tähtaja lühenemine.

Pärast raamistiku muudatuste jõustumist on põhiliste refinantseerimisoperatsioonidekeskmise kogumahu lühiajaline kõikumine vä-henenud. 2000. aasta juunist kuni 2004. aastamärtsini oli põhiliste refinantseerimisoperatsi-oonide keskmise kogumahu keskmine nädalanemuutus 33 miljardit eurot, samas kui muudatus-te rakendamise ja 2004. aasta detsembri vaheli-sel perioodil langes see arv 7 miljardi euroni.Selle languse põhjuseks võib olla asjaolu, et põ-hiliste refinantseerimisoperatsioonide tähtaegon nüüd ühtlustatud EKP poolt põhiliste refi-nantseerimisoperatsioonide kogumahu puhuleesmärgiks seatud likviidsuse ajavahemikuga.Kogumahu lühiajalise kõikumise vähenemineon muutnud krediidiasutuste pakkumise põhi-listes refinantseerimisoperatsioonides stabiilse-maks.

Euroalal on põhilistes refinantseerimisoperatsi-oonides õigus osaleda ligikaudu 2100 krediidi-asutusel. Põhilistes refinantseerimisoperatsioo-nides kasvas pakkujate keskmine arv 2003.aasta 266-lt 2004. aastal 339-le – vastupidiseltalates 1999. aastast täheldatud langustrendile.2004. aasta märtsist detsembrini, s.t pärast raamistiku muudatuste rakendamist jõudis pak-kujate arv 351ni. Kasv tuleneb tõenäoliselt pea-miselt sellest, et põhiliste refinantseerimisope-

ratsioonide tähtaeg lühenes kahelt nädalalt ühe-le, s.t pangad peavad oma likviidsusvajadusterahuldamiseks tegema pakkumise mitte iga ka-he nädala tagant, vaid igal nädalal. Ent on või-malik, et uue raamistiku suurem läbipaistvus jalihtsus on muutnud pakkumiste ettevalmistami-se osapoolte jaoks lihtsamaks ja suurendanud kapakkumistes osalemise aktiivsust.

2004. aastal vähenes euroala pankadevaheliseüleööturu keskmine aastaintressimäära (EONIA)volatiilsus. EONIA ja põhiliste refinant-seerimisoperatsioonide pakkumisintressi alam-määra vaheline standardhälve oli 2004. aastal 9 baaspunkti, võrrelduna 16 baaspunktiga 2003.aastal ja 13 baaspunktiga 2002. aastal. Pärastmõningate hoidmisperioodide viimast põhilistrefinantseerimisoperatsiooni on see vahe olnudäärmiselt volatiilne. See tuleneb asjaolust, etviimane põhiline refinantseerimisoperatsioontoimub nüüdsest tavaliselt kaheksa päeva ennereservi hoidmisperioodi lõppu, kuid varem oliviimase operatsiooni toimumisaeg kuude lõikeserinev, kõikudes kaheksast kuni kahe päevanienne reservi hoidmisperioodi lõppu. Mida lähe-mal on aluseks võetud prognoos reservi hoid-misperioodi lõpule, seda täpsem see on. Seepä-rast suurendavad raamistiku muudatusedtõenäosust, et pärast reservi hoidmisperioodiviimast põhilist refinantseerimisoperatsiooni onlikviidsuse tasakaal häiritud ning seega hälbibüleööturu keskmine aastaintressimäär pakku-

81EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 3 3 P a k u t u d j a j a o t a t u d s u m m a d i g a n ä d a l a s t e s p õ h i l i s t e s r e f i n a n t s e e r i m i s o p e r a t s i o o n i d e s 2 0 0 4 . a a s t a l(mld EUR)

Allikas: EKP.

50

100

150

200

250

300

350

400

50

100

150

200

250

300

350

400

pakutudvälja jagatud

5.jaan

4.veebr

5.märts

4.apr

5.mai

3.juuni

3.juuli

2.aug

1.sept

1.okt

31.okt

30.nov

30.dets

misintressi alammäärast ennemalt ja rohkem kuivarasemal ajal.

Sagedasem teabeedastus EKP poolt aitab sedariski pisut leevendada, sest turuosalistel on an-tud tasakaalustamatust lihtsam avastada alateshoidmisperioodi viimasest põhilisest refinant-seerimisoperatsioonist. Eriti 2004. aasta sügiselilmnesid mõned tõendid selle kohta, et üleöö-hoiuste intressimäära liigne kõikumine hoidmis-perioodi lõpus võib häirida rahaturu sujuvat toi-mimist. EKP eesmärgiks on luua neutraalsedlikviidsustingimused üleööhoiuste turul ja see-pärast reageeris ta nendele sündmustele, viiesviie hoidmisperioodi viimasel päeval läbi peen-häälestusoperatsioonid eesmärgiga tasaarvesta-da eeldatav soovimatu likviidsuse tasakaalusta-matus, mis tulenes peamiselt muudatustesteurosüsteemi autonoomsete likviidsusteguriteprognoosis. Kaks operatsiooni (11. mail ja 7. detsembril 2004) vähendasid ja kolm operat-siooni (8. novembril 2004, 18. jaanuaril ja 7. veebruaril 2005) suurendasid likviidsust.Nende operatsioonide abil õnnestus vastavatehoidmisperioodide lõpus neutraalsed likviidsus-tingimused taastada.

Tegevusraamistiku muudatused mõjutasid kapikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone. Etpikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonideajakava võimalikult vähe häirida, kõrvaldatihoidmisperioodide ja pikemaajaliste refinantsee-rimisoperatsioonide jaotuspäevade vaheline teh-niline side. Alates 26. veebruarist 2004 jaotatak-se pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioonekuu viimasel kolmapäeval (mitte hoidmisperi-oodi esimesel kolmapäeval). Erinevalt põhilis-test refinantseerimisoperatsioonidest ei kasuta-ta kuise sageduse ja üldjuhul kolmekuulisetähtajaga pikemaajalisi refinantseerimisoperat-sioone selleks, et näidata EKP nõukogu rahapo-liitilist hoiakut, ning neid sooritatakse muutuvaintressimääraga pakkumismenetlustena, kuseraldatavate vahendite mahud on eelnevalt tea-tavaks tehtud. Keskmiselt moodustasid pikema-ajalised refinantseerimisoperatsioonid ligikaudu23% aastal 2004 sooritatud avaturutehingutekaudu saadud kogunetolikviidsusest. Euroalapangandussüsteemi oodatud suuremate likviid-


J o o n i s 3 4 L i k v i i d s u s t e g u r i d j ap a n g a t ä h t e d e g a s e o t u d m u u t u s e d e u r o a l a l 2 0 0 4 . a a s t a l(mld EUR)

Allikas: EKP.

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets

likviidsuspuudujääkautonoomsed teguridjooksevkontovajalikud teenused

Likviidsustegurid

400

420

440

460

480

500

520

400

420

440

460

480

500

520

Pangatähed

100

150

200

250

300

350

100

150

200

250

300

350

400 400

susvajaduste valguses suurendati pikemaajalis-te refinantseerimisoperatsioonide mahtu 2004.aasta jaanuaris 20 miljardist eurost 25 miljardieuroni ja 2005. aasta jaanuaris 25 miljardist eu-rost 30 miljardi euroni.

LIKVIIDSUSVAJADUSE ARENGNädalaste pakkumiste ettevalmistamiseks jälgibEKP iga päev euroala pangandussüsteemi lik-viidsusvajadusi, mida nimetatakse pankadelekehtestatud kohustusliku reservi nõude, ülereser-vide (krediidiasutuste poolt hoitavad varad, misületavad kohustusliku reservi) ja autonoomsetenetotegurite summaks. Euroala pangandussüstee-mi keskmine päevane likviidsusvajadus oli 2004.aastal 311,8 miljardit eurot, mis on 30% enamvõrreldes 2003. aastaga, mil likviidsusvajadus oli241,5 miljardit eurot (vt joonise 34 ülaosa).

2004. aasta jooksul jätkus autonoomsete likviid-sustegurite kiire kasv, mis moodustas keskmi-selt 174,2 miljardit eurot, võrrelduna 109,3 mil-jardiga 2003. aastal. Selle järsu kasvu põhjuseksoli peamiselt pangatähtede arvu kiire kasv, mis

oli 2004. aastal ligikaudu 15% ja saavutas kõi-gi aegade kõrgeima taseme 24. detsembril 2004,mil see oli 505 miljardit eurot (vt joonise 34alumist osa).

Euroala krediidiasutuste poolt eurosüsteemishoitava kohustusliku reservi nõude arvutamiselkohaldatakse krediidiasutuste reservibaasi suh-tes 2%list reservimäära. 2004. aastal moodus-tas reservinõue 44% euroala pangandussüstee-mi likviidsusvajadusest. Kooskõlas euroalareservibaasi suurenemisega kasvas krediidiasu-tuste reservi keskmine koondnõue 2003. aasta130,9 miljardist eurost 2004. aastal 136,5 mil-jardi euroni. Krediidiasutuste arvelduskontodelhoitavad vahendid, mis ületasid nende keskmi-se reservinõude, moodustasid 2004. aastal 0,6 miljardit eurot, võrrelduna 0,7 miljardi euroga 2003. aastal.

RAHAPOLIITILISTEKS OPERATSIOONIDEKS KÕLBLIKUDVARADEt kaitsta eurosüsteemi kahjude eest, peavadkõik eurosüsteemi laenutehingud olema tagatud

83EKP

Aastaaruanne2004

J o o n i s 3 5 Tu r u k õ l b l i k u d t a g a t i s e d

(nominaalne tasumata summa; mld EUR)

Allikas: EKP.1) Eraldi andmed varaga tagatud väärtpaberite jaoks on kätte-saadavad alates 2004. aastast; varem esitati andmed ettevõteteall.2) See kategooria hõlmab krediidiasutuste poolt väljastatud kat-tega ja katteta võlakirju.

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

1999 2000 2001 2002 2003 2004

valitsuspankade poolt väljastatud katteta võlakirjadkattega võlakirjadettevõtted

ABS 1)

muudkrediidiasutused 2)

J o o n i s 3 6 Tu r u k õ l b l i k u d t a g a t i s t e k a s u t a m i n e

(nominaalne tasumata summa; mld EUR)

Allikas: EKP.1) Eraldi andmed varaga tagatud väärtpaberite jaoks on kätte-saadavad alates 2004. aastast; varem esitati andmed ettevõteteall.

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1999 2000 2001 2002 2003 2004

valitsuspankade poolt väljastatud katteta võlakirjadkattega võlakirjad

ettevõttedABS 1)

muud

piisava tagatisega. Tagatisena aktsepteeritavatevarade valik on lai. Peamiselt on nende näol te-gemist turukõlblike võlainstrumentidega, misvastavad euroala sobivuskriteeriumidele ja mi-da nimetatakse ka “esimese taseme” varadeks.“Teine tase” koosneb täiendavatest varadest,mis võivad, kuid ei pruugi olla turukõlblikud jamis on eriti olulised riiklike finantsturgude japangasüsteemide jaoks.

Eurosüsteemi laenutehinguteks turukõlbliketagatiste väärtus oli 2004. aasta lõpu seisuga 7,7 triljonit eurot, võrrelduna 7,1 triljoni euro-ga 2003. aasta lõpus (vt joonist 35). Enamikturukõlblikest varadest on riigivõlakirjad (54%)või krediidiasutuste poolt emiteeritud tagatud(s.t Pfandbrief-tüüpi väärtpaberid) ja tagamatavõlakirjad (28%). Lisaks on täheldatud kiiretkasvu varaga tagatud väärtpaberite hulgas, mismoodustasid 2004. aasta lõpu seisuga 5% turu-kõlblike tagatiste jäägist. Osapoolte poolt euro-süsteemi laenutehingute tagamiseks kasutavateturukõlblike tagatiste väärtus oli 2004. aastal787 miljardit eurot, võrrelduna 704 miljardieuroga 2003. aastal (vt joonist 36). Kogu kõlb-like tagatiste hulgaga võrreldes kasutati riigivõ-lakirju ja ettevõtete väärtpabereid eurosüsteemilaenutehingutes tagatisena proportsionaalseltvähem. Seevastu kasutati aga krediidiasutustepoolt emiteeritud väärtpabereid ja varaga taga-tud väärtpabereid proportsionaalselt rohkem.Kõlblike varade piiriülest kasutamist on kirjel-datud käesoleva peatüki punktis 2.

ÜHTSE TAGATISTE NIMEKIRJA KEHTESTAMINEEurosüsteemi olemasolev kahetasemeline ta-gatiste süsteem on esimestel kasutusaastatelhõlbustanud eurosüsteemi rahapoliitilise tege-vusraamistiku toimimist. Ent euroala finantstur-gude suurenevat lõimumist arvestades võib eri-nevate euroala liikmesriikide keskpankade teisetaseme nimekirjades sisalduvate varade hetero-geensus kahjustada osapoolte võrdseid tingimu-si ja kahandada tagatiste raamistiku läbipaist-vust. Nõudlus tagatiste järele kasvab ja sugugimitte seetõttu, et pangandussektori likviidsusepuudujääk suurenes 2004. aasta jooksul. Panka-devahelise turu suundumine tagatud laenuand-

mise suunas on suurendanud osapoolte vajadusttagatiste järele.

Nende küsimuste lahendamiseks on eurosüs-teem otsustanud koostada aja jooksul ühtse ni-mekirja kõikidest eurosüsteemi laenutehingutejaoks kõlblikest tagatistest, võttes arvesse ava-like konsultatsioonide tulemusi. Ühtne nimeki-ri võetakse kasutusele etapiviisiliselt ja lõpp-kokkuvõttes vahetab see välja olemasolevakahetasemelise süsteemi. Esimene samm ühtsenimekirja loomise suunas astutakse 30. mail2005.

– Uute, hetkel veel kõlbmatute instrumentide– Euroopa majanduspiirkonda mittekuulu-vates G10 riikides (USAs, Kanadas, Jaapanis ja Šveitsis) asutatud ettevõteteemiteeritud, eurodes nomineeritud võlain-strumentide – lisamine esimesse tasemesse.

– Võlainstrumendid, mis on noteeritud üksnesreguleerimata turgudel, saavad või jäävadkõlblikuks, kui vastav reguleerimata turg onsaanud eurosüsteemilt positiivse hinnangukolme standardi – turvalisuse, läbipaistvuseja kättesaadavuse – osas. Need standardid onvõetud kasutusele selleks, et laiendada sobi-vate turgude arvu ja kindlustada samas euro-süsteemi tagatiste sujuv ja tõhus hindamine.

– Aja jooksul muutuvad kõlbmatuks ja kõrval-datakse üksnes vähesed turukõlblikud võla-kirjad. Lisaks on teise taseme varade nime-kirjast eemaldatud aktsiad ja osakud.

Teise sammuna ühtse tagatiste nimekirja suunason EKP nõukogu põhimõtteliselt kiitnud heakskõikide euroala riikide pangalaenude ja hüpoteegiga tagatud turukõlbmatute võlainstru-mentide (hetkel sisaldavad need vaid Iiri hüpo-teegiga tagatud võlakirju) lisamise ühtsessenimekirja. Pangalaenude aktsepteerimise pea-põhjus seisneb selles, et hoolimata kapitali-turgude kasvavast rollist tugineb euroalafinantssüsteem suures osas ikka veel pangava-hendusele – laenud on pankade bilanssides jät-kuvalt kõige tähtsam varaliik. Pangalaene taga-tisena aktsepteerides kinnitab eurosüsteem, et


eelistab tagada osapooltele laialdase juurdepää-su rahapoliitilistele ja päevasisestele laenute-hingutele.

RISKIJUHTIMINEEurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide (s.t rahapoliitika või maksesüsteemide laenute-hingute) kontekstis keskendub riskijuhtimineeurosüsteemi laenuriskile, mis tekib siis, kuiosapoolele eraldatakse keskpankade vahendeid,kuigi arvesse võetakse ka muid riske.

2004. aastal analüüsiti põhjalikult pangalaenu-de lisamist ühtsesse tagatiste nimekirja. Ettevõ-tete laenude väljastajad on sageli ilma reitingu-ta ja seepärast tuleb pangalaenude puhulkasutada alternatiivseid laenukvaliteedi hinda-mise allikaid. Kuigi keskpangad on loonud omalaenuhindamissüsteemid nendes liikmesriiki-des, kus pangalaene teise taseme tagatistena ju-ba aktsepteeritakse, tuleb pärast pangalaenudelisamist eurosüsteemi ühtsesse tagatiste nime-kirja luua täiendavad pangalaenude hindamiseallikad. Eelseisvatel aastatel on kõige keeruli-sem ülesanne järjepideva ja tõhusa eurosüstee-mi laenude hindamisraamistiku väljatöötamineja rakendamine turukõlblike ja eelkõige turu-kõlbmatute varade suhtes.

1.2 VALUUTATEHINGUD

2004. aastal ei sekkunud EKP valuutaturu tege-vusse rahapoliitilistel põhjustel. EKP valuuta-tehingud olid seotud üksnes investeerimisega.Samuti ei sooritanud EKP valuutatehinguideuroalaväliste vääringutega, mis osalevadERM2s.

2004. aastal kasutati neljal korral EKP ja Rah-vusvahelise Valuutafondi vahelist kokkulepet,mille kohaselt võimaldatakse RahvusvaheliselValuutafondil algatada EKP nimel Rahvusvahe-lise Valuutafondi arvestusühikute tehinguidteiste Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühi-kute omanikega.

1.3 INVESTEERIMISTEGEVUS

VÄLISRESERVIDE JUHTIMINEEKP välisreservide portfell koosneb euroalaliikmesriikide keskpankadelt saadud välisreser-vide sissemaksetest. Portfellist rahastatakseEKP tehinguid valuutaturul. EKP hoiab euro-süsteemi reservide osa, mida saab otseselt ja vii-vitamatult kasutada valuutaturu tegevusse sek-kumiseks, ja ta võib taotleda liikmesriikidekeskpankadelt täiendavate sissemaksete tege-mist juhul, kui tal on vaja ärakulutatud ressur-sid taastada.

EKP välisreservide portfell koosneb peamiseltUSA dollaritest, kuid ka Jaapani jeenidest, kul-last ja Rahvusvahelise Valuutafondi arvestus-ühikutest. Vastavalt 26. septembril 1999 sõlmi-tud keskpanga kullalepingule, mida muudeti 8.märtsil 2004, ei juhitud kullavarusid 2004. aas-tal aktiivselt. 2004. aastal langes EKP netovä-lisvaluutareservi väärtus 38,3 miljardilt eurolt36,3 miljardi euroni eelkõige seetõttu, et USAdollar nõrgenes euro suhtes.

Iga euroala liikmesriigi keskpank juhib üht osaEKP-le kuuluvast USA dollarite ja jeenide port-fellist. 2004. aastal vaatas eurosüsteem sellestruktuuri üle eesmärgiga säilitada selle

85EKP

Aastaaruanne2004

tõhusus – eriti euroala edasise laienemise taus-tal. Uue süsteemi väljatöötamine on praegulõpujärgus ja seda hakatakse rakendama 2006.aastal. See näeb ette eurosüsteemi liikmete spet-sialiseerumise hallatavate portfellide vääringu-te põhjal, lähtudes detsentraliseerimise põhi-mõttest.

2004. aastal alustati tööd investeerimisvõima-luste laiendamise kallal eesmärgiga kaasata in-tressimäära vahetuslepingud, valuuta abil maan-datud riskiga instrumendid ja USA STRIPid2.Lisaks muutus turuarengu analüüsimine põhja-likumaks tänu riigivõlakirjade tootluse kvanti-tatiivsetele prognoosimudelitele. USA dollariteportfellis asuva, väärtpaberitega seotud auto-maatse laenuandmisprogrammi jaoks töötativälja katseülesanne, mille täitmine peaks alga-ma 2005. aastal.

OMAVAHENDITE JUHTIMINEEKP omavahendite portfell koosneb märgitudkapitali sissemakstud osast ja üldreservfondist.Selle portfelli eesmärk on moodustada EKP-lereserv võimalike kahjude katmiseks. Omava-hendite juhtimise eesmärgiks on teenida pika ajajooksul tulu, mis ületab EKP keskmise refinant-seerimismäära. 2004. aastal laienesid omava-hendite portfelli investeerimisvõimalused:lisandusid mõnede uute liikmesriikide emitee-ritud, eurodes nomineeritud ja fikseeritud tulu-susega väärtpaberid, mõned euroala piirkondli-kud riigivõlakirjad ning uued kaetud võlakirjad.

2004. aastal kasvas EKP omavahendite portfell0,3 miljardit eurot ehk 6,2 miljardi euroni.Sissemakstud kapitali osa kasvas 63,5 miljarditeurot tänu ELi laienemisele ja muutustele EKPkapitalibaasis.

RISKIJUHTIMINEInvesteerimisportfellide (välisreservide ja oma-vahendite) juhtimisel ohustavad EKPd finants-riskid. Nende juhtimiseks on EKP määratlenudraamistiku, mis kajastab EKP eelistusi laenu-,likviidsus- ja tururiski osas. Seda raamistikkurakendatakse muuhulgas ka üksikasjaliku limii-disüsteemi kaudu, mille puhul jälgitakse ja kont-rollitakse vastavust iga päev. Euroala tulevase

laienemise valguses tehti 2004. aastal jõupingu-tusi laenu- ja tururiskiraamistiku lihtsustami-seks.


2 STRIP (Separate Trading of Registered Interest and Principal)on väärtpaber, mis on loodud intressimaksete eraldamise teelUSA riigivõlakirja põhiosast.

87EKP

Aastaaruanne2004

Eurosüsteemi seadusjärgne ülesanne on makse-süsteemide sujuva töö edendamine. Peaminevahend selle ülesande täitmiseks (lisaks järele-vaatamise funktsioonile) on makse- ja väärtpa-beriarveldusvõimaluste pakkumine. Selleks oneurosüsteem loonud üleeuroopalise automati-seeritud reaalajalise brutoarveldussüsteemi, mi-da tuntakse TARGETi nime all ja mida kasuta-takse eurodes tehtavate suurmaksete puhul.Viimastel aastatel on seda täiustatud ja juba onväljatöötamisel teise põlvkonna süsteemTARGET2. Väärtpaberiarvelduste osas pakuvadeurosüsteem ja turg mitmeid viise tagatiste pii-riüleseks kasutamiseks.

2.1 TARGETI SÜSTEEM

Olemasolev üleeuroopaline automatiseeritudreaalajaline brutoarveldussüsteem TARGET on“süsteemide süsteem”, mis koosneb 15 TAR-GETi käivitamise ajal Euroopa Liidu liikmeksolnud riigi maksesüsteemidest, EKP maksesüs-teemist ja sidussüsteemist, mis võimaldab arvel-dada makseid seotud süsteemide vahel. 2004.aastal aitas TARGET jätkuvalt kaasa euroraha-turu lõimumisele ja et eurosüsteemi krediidite-hinguid arveldatakse selle süsteemi kaudu, män-gis see endiselt olulist rolli ühtse rahapoliitikasujuval rakendamisel. Keskpanga raha reaalaja-lise arveldamise ja suure turuulatuse tõttu mee-litab TARGET arveldama ka mitmeid teisi mak-seid.

2004. aastal toimis TARGET sujuvalt ja jätkusselle kaudu arveldatud, eurodes tehtavate suurmak-sete arvu kasv. See on kooskõlas eurosüsteemieesmärgiga soodustada arveldamist keskpangarahaga, mis on ainulaadselt turvaline makseva-hend. 88% eurodes tehtud suurmaksete kogu-käibest sooritati 2004. aastal TARGETi kaudu.TARGETit saavad eurodes tehtavateks kreedit-ülekanneteks kasutada nende liikmesriikidepangad, mille keskpank on otseselt või kaudseltTARGETiga seotud. Nimetatud ülekandeid saabteha nii ühes ja samas liikmesriigis asuvate pan-kade vahel (liikmesriigi sisesed maksed) kui kaerinevates liikmesriikides asuvate pankade va-hel (liikmesriikide vahelised maksed). 2004.

aastal korraldatud viimase uuringu kohaselt oliTARGETis 10 483 osalejat. See on ligikaudukolm korda rohkem kui 2002. aastal ja selle pea-miseks põhjuseks on uue metoodika kasutusele-võtmine TARGETis osalejate määratlemiseks.TARGETi kaudu saab panga tunnuskoodi abilpöörduda kokku ligikaudu 48 500 institutsioonipoole ning seda ka osalejate filiaalide kaupa.

TEHINGUD TARGETI SÜSTEEMIS2004. aastal arveldati TARGETis päevas kesk-miselt 267 234 makset kogukäibega 1714 mil-jardit eurot päevas. Võrreldes 2003. aastaga onmaksete arv kasvanud 2% ja käive 4%.

2004. aastal moodustas liikmesriikide vahelistemaksete käive 33% ja arv 24% TARGETi mak-setest, võrrelduna vastavalt 33% ja 23%ga 2003.aastal. Pankadevahelised maksed moodustasidliikmesriikide vaheliste TARGETi maksete käi-best 95% ja arvust 49%, ülejäänud maksete pu-hul oli tegu kliendimaksetega.

Liikmesriikide vahel sooritatud pankadevahe-lise makse keskmine suurus oli 17 miljonit eu-rot ja liikmesriikide vahelise kliendimaksekeskmine suurus oli 0,8 miljonit eurot. Täpse-mad andmed on esitatud tabelis 12.

TARGETi kogukäideldavus, s.t ulatus, millesosalejad said TARGETit tööajal ilma vahejuh-tumiteta kasutada, oli 2004. aastal 99,81%.Keskmiselt arveldati 95,87% liikmesriikidevahelistest maksetest viie minuti jooksul. Täp-semad andmed on esitatud tabelis 13.

2004. aasta jooksul jätkus muudatuste tegemineuue sõnumiedastussüsteemiga SWIFTNet FINliitumiseks ja kõigi TARGETi osade liitumineõnnestus.

SÜSTEEMI SEISUKOHALT KRIITILISE TÄHTSUSEGA MAKSED TARGETISArvestades TARGETi keskset rolli turul ja laiaturuulatust, tuleb süsteemi usaldusväärse jasujuva töö tagamiseks kaitsta seda paljudeohtude eest. On ülimalt tähtis, et süsteemi sei-sukohalt kriitilise tähtsusega maksed, s.t need,mis õigeaegse arveldamata jätmise korral või-

2 M A K S E - J A V Ä Ä R T PA B E R I A RV E L D U S S Ü S T E E M I D


vad põhjustada suurt riski, teostataks ilma vii-vituseta isegi erakorralises olukorras. Eurosüs-teem on kehtestanud talitluspidevuse meetmed,et tagada selliste maksete nõuetekohane arvel-damine isegi juhul, kui TARGETi töö on häiri-tud. 2004. aastal viisid keskpangad läbi mitutesti (mis sageli hõlmasid ka kommertspanku)ja need kinnitasid TARGETi talitluspidevusemeetmete tõhusust. Testid näitasid, et eurosüs-teem suudab tagada maksesüsteemide ja finants-turgude häireteta toimimise ka kriisiolukorras.

EUROOPA LIIDU UUTE LIIKMESRIIKIDE ÜHENDAMINETARGETIGA 2002. aasta oktoobris otsustas EKP nõukogu, etpärast ELi laienemist ühendab eurosüsteem uu-te liikmesriikide taotlusel nende keskpankadekiirmaksetearveldussüsteemid(RTGS)TARGETiga.Praeguse TARGETi piiratud kasutusea ja kuludevähendamise vajaduse tõttu töötati eurosüstee-mis välja täieliku ühteliitmise alternatiivid, mil-le alusel liikmesriikide RTGSid ühendatakse

praeguse TARGETiga. Näiteks SORBNET-EURO jaoks kujundatud lahendus – NarodowyBank Polski euro RTGS – toimib praeguse euro-ala liikmesriigi keskpanga kaudu. Ühenduse ta-gab 2005. aastal Banca d’Italia.

SUHTED TARGETI KASUTAJATE JA TEISTE VÄÄRINGUPIIR-KONDADE KIIRMAKSETE ARVELDUSSÜSTEEMIDEGAEKPS säilitab tihedad suhted TARGETi kasuta-jatega, et arvestada nende vajadusi ja saada pii-savat tagasisidet. Sarnaselt varasematele aasta-tele toimusid ka 2004. aastal regulaarsedkohtumised TARGETiga seotud 15 liikmesriigikeskpankade ja TARGETi riigisiseste kasutaja-gruppide vahel. Lisaks korraldati EKPSiTARGETi juhtimise töörühma ja Euroopa pan-gandussektori TARGETi töörühma ühiskoos-olekuid, et arutada TARGETi toimimisega seon-duvat. Strateegiliste küsimustega tegeldieuromaksete strateegia kontaktgrupis – tegu onfoorumiga, kus on esindatud kommerts- ja kesk-pankade nõukogud.

Eurosüsteem, mis on maailma ühe suurimaRTGSi operaator, hoiab tihedaid sidemeid teiste vääringupiirkondade RTGSi operaatori-tega. Suhete tõhustumisel, näiteks püsiühendu-sega arveldusvõrgu tehingute tõttu on tekkinud

Ta b e l 12 M a k s e d TA R G E T i s 1 )

MuutusArv 2003 2004 (protsentides)

Kõik sektoridKokku 66 608 000 69 213 486 4Päeva keskmine 261 208 267 234 2Liikmesriikide sisesed Kokku 51 354 924 52 368 115 2Päeva keskmine 201 392 202 193 0Liikmesriikide vahelised Kokku 15 253 076 16 845 371 10Päeva keskmine 59 816 65 040 9

Käive Muutus(mld EUR) 2003 2004 (protsentides)

Kõik sektorid Kokku 420 749 443 992 6Päeva keskmine 1 650 1 714 4Liikmesriikide sisesed Kokku 283 871 297 856 5Päeva keskmine 1 113 1 150 3Liikmesriikide vahelised Kokku 136 878 146 137 7Päeva keskmine 537 564 5

Allikas: EKP.1) 2003. aastal töötas TARGET 255 päeva ja 2004. aastal 259päeva.

Ta b e l 13 TA R G E T i k e s k m i n e k ä i d e l d a v u s

(%)

RTGSi süsteem 2004

EPM (ECB) 99,48ELLIPS (BE) 99,88KRONOS (DK) 99,85RTGSplus (DE) 99,37HERMES euro (GR) 99,80SLBE (ES) 99,89TBF (FR) 99,94IRIS (IE) 99,59BI-REL (IT) 99,91LIPS-Gross (LU) 99,97TOP (NL) 99,98ARTIS (AT) 99,87SPGT (PT) 99,86BOF-RTGS (FI) 99,85E-RIX (SE) 99,74CHAPS Euro (UK) 99,95Süsteemi kogukäideldavus 99,81

Allikas: EKP.

89EKP

Aastaaruanne2004

vajadus arutada ühiselt süsteemi tööga seondu-vat.

2.2 TARGET2

2004. aasta detsembris võttis EKP nõukoguvastu Banca d’Italia, Deutsche Bundesbanki jaBanque de France’i ühise pakkumise luuaTAGET2 ühisplatvorm ning arendada ja kasuta-da seda eurosüsteemis. See otsus eeldab põhja-likke muudatusi TARGETi ülesehituses, mis het-kel hõlmab mitut liikmesriikide keskpankade jaEKP omavahel ühendatud RTGSi. TARGET2pakub TARGETi kasutajatele kõrget teenindus-taset ning võimaldab mastaabisäästu.

Põhiliseks TARGET2 ettevalmistustööks 2004.aastal oli üldtingimuste väljatöötamine. Sedatehti tihedas koostöös TARGETi kasutajatega.TARGET2 üldtingimustes (General FunctionalSpecifications), mis kinnitati nõukogu poolt2004. aasta juulis, kirjeldatakse süsteemi üldi-si omadusi ja funktsioone ning selle infotehno-loogilist ülesehitust. TARGET2 pakub komp-leksseid likviidsusjuhtimise funktsioone, misvõimaldavad euroala krediidiasutustel omalikviidsust paremini kontrollida. Näiteks süstee-miosaline, kes kasutab keskpangaga arveldadesmitmeid makse- ja väärtpaberiarveldussüstee-me, saab TARGET2s võimaluse teha kõikiniisuguseid tehinguid ja arveldusi ühel RTGSikontol. Lisaks pakub TARGET2 euroala kesk-pankades hoitavate euroala krediidiasutusteRTGSi kontode puhul päevasisese likviidsusekoondamise võimalust. See võimaldab TARGET2liikmetel koondada ühele kontole euroala erine-vates keskpankades olevad RTGSi kontod jakõigi kontsernisiseste liikmete likviidsuse.Eurosüsteem töötab välja tugevat õigusraamis-tikku, mis on selle võimaluse eelduseks. TARGET2 põhineb kaasaegsel äritegevuse jät-kuvuse ideel, et tulla toime erinevate piirkond-like katastroofiolukordadega.

Eurosüsteem valmistab üldtingimustest lähtu-des ette üksikasjalikud kasutajatingimused(User Detailed Functional Specifications), kuskirjeldatakse TARGET2 omadusi ja funktsioo-

ne nii täpselt, et oleks võimalik alustada tehni-list arendustööd ja rakendamist. Sarnaseltüldtingimustega on ka üksikasjalikud kasutaja-tingimused TARGETi kasutajatega põhjalikultläbi arutatud. Kasutajatingimused peaksidvalmima 2005. aasta aprillis.

Eurosüsteem töötab TARGET2 põhiteenusejaoks välja ka hinnakujundusskeemi, mis kao-taks praegused erinevused riigisiseste ja piiri-üleste tehingute hinnakujunduses. See hõlmabka nõukogu poolt otsustamisele kuuluvat või-malust, mille kohaselt saavad süsteemi liikmedvalida kas ainult tehingutasu või madalamatehingutasu ja periooditasu. Täpsem TARGET2hinnakujundusskeem töötatakse välja 2005.aastal.

Teiseks peamiseks töövaldkonnaks oli 2004.aastal TARGET2 üldjuhtimisstruktuuri välja-töötamine ning selle alusel järgmiste projekti-etappide (arendus, testimine ja kasutajate liitumi-ne) efektiivne korraldamine. Nõukogu kinnitasTARGET2 üldjuhtimise sise-eeskirjad, millesmääratletakse nõukogu, euroala keskpankadening süsteemi loova ja kasutava kolme liikmes-riigi keskpanga rollid ja kohustused TARGET2projektis. Valitud üldjuhtimisstruktuur ning pro-jekti korraldus tagavad nii arendustöö efektiiv-se organiseerimise projektietapis kui ka kõigieuroala pankade jätkuva osalemise ja järeleval-ve pärast TARGET2 käivitamist.


TARGET2 jaoks vajaliku tarkvara arendamineja IT infrastruktuuri loomine toimub 2005. aas-tal. Esimesed testimised keskpankadega on ka-vandatud 2006. aasta algusse. TARGETi kasu-tajad liituvad TARGET2ga mitmes etapis ningerinevatel eelnevalt kindlaksmääratud kuupäe-vadel. Iga liitumisetapp hõlmab liikmesriikidepankade kontserne ning kogu protsess terviku-na kestab mitu kuud, mille jooksul töötavad pa-ralleelselt nii praeguse TARGETi komponendidkui ka uus süsteem. Kasutajate etapiviisilineliitumine peab toimuma minimaalse projektiris-kiga. Teisteks olulisteks põhjusteks konkreetseliitumisprotsessi kasuks otsustamisel on võima-like üleminekuga seotud probleemide ning ku-lude minimeerimine keskpankade ja TARGETkasutajate jaoks. Kavakohaselt viiakse esimeneriikide grupp TARGET2-le üle 2. jaanuaril2007. Eurosüsteem jätkab tihedat koostöödTARGETi kasutajatega kõigis projektietappidesning esitab korrapäraselt aruandeid tööde käigukohta.

2.3 TAGATISTE PIIRIÜLENE KASUTAMINE

Sobilikke varasid võib kasutada riigipiiriüles-tes arveldustes eurosüsteemi igat tüüpi krediiditagamiseks keskpankade vahelise korrespon-dentpanganduse mudeli (CCBM) abil või sobi-vate ühenduste kaudu Euroopa Liidu väärtpabe-riarveldussüsteemide vahel. CCBM on väljatöötatud eurosüsteemi poolt, samas kui sobivateühenduste puhul on tegemist turu dikteeritudlahendusega.

Eurosüsteemi poolt hoitavad piiriülesed tagati-sed suurenesid 305 miljardist eurost 2003. aastadetsembris 370 miljardi euroni 2004. aastadetsembris. 2004. aasta lõpus moodustasid pii-riülesed tagatised 43,89% kõigist eurosüstee-mile antud tagatistest. Need andmed kinnitavadvarasematel aastatel täheldatud euroala finants-turgude kasvavat lõimumist ja teiste osapooltetõusvat tahet hoida oma portfellides teises euro-ala riigis väljastatud varasid.

KESKPANKADE VAHELINE KORRESPONDENTPANGANDUSE MUDELKeskpankade vaheline korrespondentpangan-duse mudel (CCBM) on jäänud piiriüleste taga-tiste peamiseks ülekandekanaliks. See moodus-tas 35,37% kõigist 2004. aastal eurosüsteemileantud tagatistest. CCBMi poolt hoitavad varadkasvasid 259 miljardist eurost 2003. aasta lõpus298 miljardi euroni 2004. aasta lõpus.

Tänu süsteemi täiustamisele 2003. aastal saavu-tasid liikmesriikide keskpangad juba 2004. aas-ta alguses eesmärgi teha CCBMi-siseseid prot-seduure tunni aja jooksul tingimusel, etosapooled (ja nende haldajad) on esitanud omajuhised korrektselt. Eurosüsteem uurib võima-lusi piiriüleste tagatiste tõhususe ja turvalisusesuurendamiseks ja alternatiivide kasutamiseks.

Osapoolte nimel tagatisi esitavad kontohaldu-rid etendavad CCBMi arveldusahelas sagelitähtsat osa. 2004. jaanuaris kehtestasid suuri-mad Euroopa krediidisektori ühendused CCBMitehingutesse kaasatud kontohalduritele headetavade koodeksi. Selle eesmärgiks on parandadaCCBMi tõhusust. Ka turuosaliste jõupingutusednende tavade rakendamisel aitasid liikmesrii-kide keskpankadel teha CCBMi protseduuretunni aja jooksul. Teatud juhtudel, näiteks tipp-tunni ajal võib esineda kõrvalekaldeid sellestühetunnisest piirmäärast.

SOBIVAD ÜHENDUSED VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELVäärtpaberiarveldussüsteemid saab ühendadalepingu- ja tehingupõhiselt, et võimaldada sobi-like väärtpaberite piiriülest ülekandmist süstee-mide vahel. Kui sobilikud väärtpaberid onselliste ühenduste kaudu teise väärtpaberiarvel-dussüsteemi üle kantud, siis saab neid kohalikeprotseduuride kaudu kasutada samamoodi nagumis tahes riigisisest tagatist. Hetkel saavad osa-pooled kasutada 59 ühendust, millest eurosüs-teemi krediiditehingutega seotud ülekannete pu-hul kasutatakse aktiivselt vaid väheseid. Needühendused ei hõlma aga kogu euroala. Ühendu-sed on eurosüsteemi krediiditehingute jaoks

3 “Standards for the use of EU securities settlement systems inESCB credit operations”, jaanuar 1998.

91EKP

Aastaaruanne2004

sobivad, kui nad vastavad eurosüsteemi ühek-sale kasutusstandardile3, mis käsitlevad kesk-pankade nõudeid tehingute sooritamisel väärt-paberiarveldussüsteemis. Eurosüsteem hindabuusi ühendusi või olemasolevaid, sobivaid jatäiustatud ühendusi nende standardite alusel.2004. aastal täiustati kolme senist sobivat ühen-dust ja neile anti positiivne hinnang.

Ühenduste kaudu hoitavad tagatised kasvasid 46 miljardist eurost 2003. aasta detsembris 72 miljardi euroni 2004. aasta detsembris, kuidmoodustasid kõigist eurosüsteemi poolt hoita-vatest piiriülestest ja riigisisestest tagatistestüksnes 8,5%.


3.1 RINGLUSES OLEVAD PANGATÄHED JA MÜNDID

NÕUDLUS EURO PANGATÄHTEDE JA MÜNTIDE JÄRELEPärast 22%list aastakasvu 2003. aastal suurenesringluses olevate euro pangatähtede väärtus ka2004. aastal, kerkides 15,0% – 436,1 miljardisteurost 501,3 miljardi euroni. Ringluses olevateeuro pangatähtede arv kasvas 6,8% (võrrelduna10,1%ga 2003. aastal) – 9,0 miljardist 9,7 miljardini. Joonisel 37 on toodud liikmesriikideja ringluses olevate euro pangatähtede väärtusaastatel 2000–2004. Joonisel 38 on kujutatudringluses olevate euro pangatähtede väärtustalates nende kasutuselevõtmisest.

Juba alates sularahavahetusest on ringluses ole-vate pangatähtede väärtus kasvanud kiireminikui pangatähtede arv, mis peegeldab ringlusesolevate kõrge nimiväärtusega pangatähtede ar-vu eriti kiiret kasvu. Joonisel 39 on näidatudringluses olevate euro pangatähtede nimiväär-tuse muutus aastatel 2002–2004. 2004. aastalkasvas kõige kiiremini nõudlus 500-eurostepangatähtede järele, jõudes 28,4% tasemele.Samuti valitses suur nõudlus 50- ja 100-eurostepangatähtede järele, mille ringluse kasvumääroli vastavalt 12,4% ja 13,5%.

Ringluses olevate 5-, 10-, 20- ja 200-eurostepangatähtede arvu kasv on alates nende kasu-tuselevõtust 2002. aastal olnud väga tagasihoid-lik, kuigi riigiti võib see erineda. Peamiselt iga-

päevasteks sularahatehinguteks kasutatavate 10- ja 20-euroste pangatähtede nõudlus on ker-kinud märgatavalt vaid hooajaliste haripunktideajal. 50-eurose pangatähe puhul on täheldatudnii üsna kiiret nõudluse kasvu kui ka hooajalisikõikumisi. Seevastu 5- ja 100-euroste pangatäh-tede ringlus on hooajaliselt vähe muutunud ning200- ja 500-euroste puhul pole hooajalisi muu-tusi üldse võimalik täheldada. Seega on selge,et nende nimiväärtustega pangatähtede nõud-luse kestvat kasvutrendi pole tehingute soorita-miseks kasutatavate pangatähtede euroalasisesenõudluse abil võimalik selgitada – oma osa onka muudel teguritel. Üks taoline tegur näibolevat suurenev rahvusvaheline nõudlus europangatähtede järele. Viimased analüüsid näita-vad, et ligikaudu 10–15% ringluses olevatestpangatähtedest asub väljaspool euroala. Veelüheks teguriks on sularaha kogumine rahvahulgas, mida osaliselt mõjutavad madaladintressimäärad.

2004. aasta jooksul kasvas ringluses olevateeuromüntide väärtus (s.t netoringlus, mis ei hõl-ma liikmesriikide keskpankade poolt hoitavaidvarusid) 9,1% – 14,1 miljardist 15,3 miljardini.2004. aastal kasvas ringluses olevate euro mün-tide koguarv 14,8%, kerkides 56,2 miljardini.Alates 2003. a algusest, mil müntide arv langessularahavahetuse ajal emiteeritud 40,4 miljardimündi tasemele, on ringluses olevate euromün-tide arv pidevalt kasvanud.

3 PA N G ATÄ H E D J A M Ü N D I D

J o o n i s 3 7 R i n g l u s e s o l e v a t e p a n g a t ä h t e d e k o g u v ä ä r t u s a a s t a t e l 2 0 0 0 – 2 0 0 4

(mld EUR)

Allikas: EKP.

riikide pangatähedeuro pangatähed

0

100

200

300

400

500

0

100

200

300

400

500

2000 2001 2002 2003 2004

J o o n i s 3 8 R i n g l u s e s o l e v a t e e u r o p a n g a t ä h t e d e k o g u a r v a a s t a t e l 2 0 0 2 – 2 0 0 4

(miljardit)

Allikas: EKP.

6

7

8

9

10

6

7

8

9

10

2002 2003 2004

93EKP

Aastaaruanne2004

PANGATÄHTEDE KÄITLEMINE EUROSÜSTEEMISEuro pangatähtede sissemaksed ja väljavõtteuroala riikide keskpankades on püsinud üsnastabiilsena alates 2002. aasta teisest kvartalist.Sissemaksete ja väljavõtmiste kuised kõikumi-sed peegeldavad peamiselt tavalisi hooajalisimuutusi pangatähtede nõudluses.

Euroala riikide keskpangad arveldasid 2004.aastal kokku 29,4 miljardi euro pangatähega –see sarnaneb 2003. aasta näitajaga. 2004. aastajaanuarist detsembrini emiteeriti ühtekokku30,4 miljardit pangatähte ja liikmesriikide kesk-pankadele tagastati 29,7 miljardit pangatähte.Riikide keskpankadesse hoiustatud pangatäh-tede ja ringluses olevate pangatähtede suhtar-vuna mõõdetav pangatähtede tagastamissageduson alates 2002. aastast püsinud suhteliselt sta-biilsena ja 2004. aastal oli see 3,4 korda aastas.2004. aastal hävitati 3,8 miljardit kõlbmatutpangatähte.

3.2. PANGATÄHTEDE VÕLTSIMINE JA VÕLTSINGUTEENNETAMINE

VÕLTSITUD EURO PANGATÄHED 2002. ja suures osas ka 2003. aastal kasvanudeuro pangatähtede võltsimise määr on nüüdseksjäänud suhteliselt stabiilseks. 2003. aasta vii-masest kvartalist kuni 2004. aasta lõpuni kõr-valdati käibelt keskmiselt ligikaudu 50 000 võlt-

singut, kusjuures hooajalised kõikumised nen-de esinemissageduses langesid kokku ehtsatepangatähtede kasutamissageduse kõikumistega,näiteks puhkuseperioodidega. Liikmesriikideanalüüsikeskused4 said 2004. aastal kokku 594 000 võltsingut. Võrreldes 2003. aastagakasvas see näitaja 7,8%, mis on oluliselt vähemkui aasta varem.

Joonisel 40 on näidatud ringlusest kõrvaldatudvõltsingute arengusuund, mille näitajaid onregistreeritud kord poole aasta jooksul alatespangatähtede kasutuselevõtmisest.

Tabelis 14 on näidatud, et endiselt on võltsijatepeamiseks sihtmärgiks 50-eurone pangatäht,kuigi aasta jooksul on ilmnenud tõendeid sellekohta, et organiseeritud kuritegevuse juhid onhakanud pöörama rohkem tähelepanu 100-, 200-ja 500-eurostele pangatähtedele. Väike kogus

J o o n i s 3 9 R i n g l u s e s o l e v a t e e u r o p a n g a t ä h t e d e a r v a a s t a t e l 2 0 0 2 – 2 0 0 4

(miljonit)

Allikas: EKP.

500-eurosed200-eurosed100-eurosed

0100200300400500600700800900

1 000

01002003004005006007008009001 000

2002 2003 2004

50-eurosed 20-eurosed10-eurosed5-eurosed

2002 2003 20040

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 Igas ELi liikmesriigis on loodud keskused võltsitud euro panga-tähtede esialgseks analüüsimiseks riiklikul tasandil.

Ta b e l 14 V õ l t s i t u d p a n g a t ä h t e d e l e v i k n i m i v ä ä r t u s e k a u p a

5-eurosed 10-eurosed 20-eurosed 50-eurosed

Protsent 1 5 24 48

100-eurosed 200-eurosed 500-eurosed Kokku

Protsent 17 4 1 100

Allikas: Eurosüsteem.


nende nimiväärtustega pangatähti on võltsitudkeskmisest parema kvaliteediga.

Kokkuvõttes on ilmne, et võltsingud (2004. aas-tal 594 000) moodustavad vaid väikese osa ring-luses olevatest ehtsatest pangatähtedest (2004.aastal 8,9 miljardit). Üldsus võib euro turva-lisuses edaspidigi kindel olla, sest tänu nii sel-le turvaelementide keerukusele kui ka Euroopaja riiklike õiguskaitseorganite tõhusale tööle onsee olnud hästi kaitstud vääring. Siiski tulebüldsusel jääda valvsaks. Võltsitud pangatähtedeavastamiseks piisab peaaegu kõigil juhtudel“katsu-vaata-kalluta” katsest.

VÕLTSIMISE ENNETAMINELisaks koostööle liikmesriikide keskpankade,Europoli ja Euroopa Komisjoniga (eriti EuroopaPettusevastase Võitluse Ametiga (OLAF)) sõl-mis EKP 2004. aastal Interpoliga lepingu eurokaitsmiseks ja võltsimise vastu võitlemiseks.Lisaks valmisid koostöölepingud kahe ELi naa-berriigi (Ukraina ja Bulgaaria) keskpangaganing sarnaseid lepinguid valmistatakse ette kateiste riikide jaoks. Eurosüsteemi raames koo-litati aktiivselt sularahaspetsialiste nii ELis kuika kaugemal, et õpetada neid võltsitud panga-tähti ära tundma ja nendega ümber käima. EKPvõltsingute analüüsi keskus ja liikmesriikidekeskpangad tegid võltsimise vastu võitlemiselkoostööd politseiga. Liikmesriikide keskpan-kade tehnikud andsid õiguskaitseorganitelevajaduse korral tehnilist nõu ja esitasid neiletehnilisi aruandeid.

EKPs asuv rahvusvaheline võltsimise enneta-mise keskus jätkas uute reprodutseerimissead-mete ja võltsimise ennetamise süsteemide hin-damist ning 27 maailma eri paigas asuvakeskpanga ühisalgatuse – keskpankade võltsi-mise ennetamise töörühma – toetamist.

3.3 PANGATÄHTEDE EMISSIOON JA TOOTMINE

EUROSÜSTEEMI ROLL SULARAHATSÜKLIS 2004. a detsembris kiitis EKP nõukogu heaksüldpõhimõtted ja eesmärgid seoses eurosüs-teemi rolli ja vastutusega sularahatsüklis. Sellerolli ja vastutuse määratlemine aitab kaasa üht-se euromaksete ala loomisele (vt 3. peatüki 3.punkti). Samuti moodustab see usaldusväärseraamistiku eurosüsteemi partnerite (s.t pangan-dussektor ja sularahaveofirmad) jaoks sulara-hatsüklis.

Vastavalt detsentraliseerimispõhimõttele ei keh-testanud nõukogu euroala sularahateenuste suh-tes täielikult ühtlustatud süsteemi. Kuigi teatavühtlustamine ja standardiseerimine EKP juhti-misel on vajalik, vastutavad liikmesriikidekeskpangad rakendamise eest riiklikul tasandil,võttes arvesse oma riigi majanduskeskkonda ja

J o o n i s 4 0 R i n g l u s e s t k õ r v a l d a t u d v õ l t s i t u d e u r o p a n g a t ä h t e d e a r v a a s t a t e l 2 0 0 2 – 2 0 0 4

(tuhandetes)

Allikas: EKP.

0

50

100

150

200

250

300

350

0

50

100

150

200

250

300

350

2002/1 2002/2 2003/1 2003/2 2004/1 2004/2

95EKP

Aastaaruanne2004

pangandusstruktuure, olemasolevat liikmesrii-kide keskpankade võrgustikku ja sularahamak-sete ja/või pikaajaliste lepingute suhtelist osa-kaalu.

EKP RAAMISTIK VÕLTSITUD PANGATÄHTEDE AVASTAMISEKS JA PANGATÄHTEDE KVALITEEDI KONTROLLIMISEKS Pärast arutelusid pangandus- ja sularahaveosek-tori esindajatega kiitis EKP 2004. aasta detsemb-ris heaks raamistiku võltsitud pangatähtedeavastamiseks ja pangatähtede kvaliteedi kont-rollimiseks krediidiasutuste ja teiste elukutse-liste sularahakäitlejate poolt. Selle raamistikupeamisteks eesmärkideks on rakendada ühtseidpõhimõtteid pangatähtede käitlemisel ja töötle-misel krediidiasutuste ja teiste elukutselistesularahakäitlejate poolt ning abistada neid omakohustuste täitmisel vastavalt võltsitud europangatähtede avastamist ja ringlusest kõrvalda-mist reguleeriva nõukogu määruse nr 1338/2001artiklile 6. Liikmesriikide keskpangad hakka-vad rakendama seda raamistikku oma pädevusepiires hiljemalt alates 2006. aasta lõpust. Et kre-diidiasutused ja muud elukutselised sularaha-käitlejad saaksid oma protseduurid ja olemas-olevad seadmed nõuetega kooskõlla viia,kohaldatakse kaheaastast üleminekuperioodi,mis lõpeb 2007. aasta lõpus.

TOOTMISKORD2004. aastal toodeti kokku 1,6 miljardit panga-tähte, võrrelduna 3,1 miljardiga 2003. aastal.2004. aastal vähenes tootmisvajadus märgata-valt esmajoones väiksema asendusvajaduse tõt-tu, kui 2003. aastal oodati.

Alates 2002. aastast on euro pangatähtede toot-mine usaldatud liikmesriikide keskpankadelevastavalt varade koondamisega seotud detsen-traliseeritud tootmiskavale. Selle korra kohaseltvastutab euroala iga liikmesriigi keskpank eri-neva nimiväärtusega pangatähtede tellimusestalle määratud osa hankimise eest. Tabel 15sisaldab kokkuvõtet 2004. aasta tootmismahtu-dest.

Pangatähtede tulevane hankimise kord on sätes-tatud EKP nõukogu poolt 2004. aasta septemb-

ris vastu võetud suunises EKP/2004/18. Suu-nises kehtestatakse euro pangatähtede tootmi-seks ühtne eurosüsteemi pakkumismenetlusekord, mida hakatakse rakendama hiljemalt ala-tes 1. jaanuarist 2012. Seda menetluskordahakatakse rakendama aga alles pärast ülemine-kuperioodi, mis annab liikmesriikide keskpan-kadele ja trükikodadele piisavalt ettevalmis-tusaega. Üleminekuperiood ei alga enne 1. jaanuari 2008, ent selle täpne alguskuupäev,mille määrab EKP nõukogu, sõltub kriitilisemassi saavutamisest nii ühtses eurosüsteemipakkumismenetluses osalemiseks nõusolekuandnud liikmesriikide keskpankade arvu kui kahangitavate pangatähtede koguarvu osas.

Suunis on töötatud välja vastavalt vaba konku-rentsiga avatud turumajanduse põhimõttele, etsoodustada ressursside tõhusat eraldamist, jakooskõlas ELi konkurentsiõigusega. Menetlus-korra eesmärgiks on tagada ühtses eurosüsteemipakkumismenetluses osaleda soovivate trükiko-dade võrdne kohtlemine, läbipaistvus ja europangatähtede tootmise jätkuv turvalisus. Suuni-ses sätestatud pakkumiseeskirjad kehtivad euro-süsteemi pangatähtede kogutellimuse suhtes.Need liikmesriikide keskpangad, kellel on omatrükikoda või kes kasutavad avalikku trükikoda,ei pea ühtses eurosüsteemi pakkumismenetlusesosalema ja võivad jätkata neilt tellitud euro pan-gatähtede tootmist nimetatud trükikodades.

VÄGA VÄIKESE NIMIVÄÄRTUSEGA PANGATÄHED Vastuseks mitmelt poolt tulnud ettepanekuteleuuris eurosüsteem väga väikese nimiväärtusega

Ta b e l 15 E u r o p a n g a t ä h t e d e t o o t m i s m a h t2 0 0 4 . a a s t a l

TootmiskohustusegaKogus liikmesriikide

Nimiväärtus (miljonit pangatähte) keskpangad

5-eurosed - -10-eurosed 378 DE, FR, GR, IE, AT20-eurosed 290 FR, PT50-eurosed 683 BE, DE, ES, IT, NL100-eurosed 124 IT, FI200-eurosed - -500-eurosed 124 DE, LUKokku 1 599

Allikas: EKP.


pangatähtede, s.t 1- ja/või 2-euroste kasutusele-võtmise võimalikke positiivseid ja negatiivseidkülgi. Pärast hoolikat kaalumist otsustas nõu-kogu 2004. aasta novembris mitte muuta 1998.aastal vastu võetud otsust seoses euro pangatäh-tede nimiväärtustega ning seega mitte emitee-rida 1- ja 2-euroseid pangatähti.

Pärast kõikide arutelu käigus esitatud argumen-tide hindamist leidis nõukogu, et kokkuvõtteson väga väikese nimiväärtusega pangatähtedeemiteerimisega kaasnevad negatiivsed aspektidpositiivsetest aspektidest kaalukamad. Selleotsuse langetamisele aitasid eeskätt kaasa ena-miku euroala kodanike seas valitsev ebapiisavnõudlus väga väikese nimiväärtusega pangatäh-tede järele, pangatähtede emissioonist paljudelekolmandatele isikutele – näiteks jaemüügisek-torile ja müügiautomaaditööstusele – põhjusta-tav efektiivsuse langus ning kõrged trüki- jatöötlemiskulud.

97EKP

Aastaaruanne2004

Liikmesriikide keskpankade abiga kogub EKPulatuslikke statistilisi andmeid, mis võimalda-vad EKPSil oma ülesandeid täita. Vajalikku sta-tistilist teavet kogutakse kas pädevatelt riigiasu-tustelt või otse majandusagentidelt. Sarnaseltvarasematele aastatele toimus statistika esita-mine ka 2004. aastal sujuvalt, samas jätkus tööstatistilise raamistiku edasiseks parendamiseksja uus statistika muutus kättesaadavaks vastavaltEKP keskpikale statistikastrateegiale. EKP kor-raldas oma teise statistikakonverentsi, kesken-dudes sel korral statistika kasutamisele rahan-dus- ja majanduspoliitiliste otsuste langetamisel.

Valitsemissektori finantsstatistika osas on veelmõned, peamiselt andmete usaldusväärsusegaseotud lahendamata küsimused, mis on stabiil-suse ja majanduskasvu pakti rakendamise ja eel-arve järelevalve tõhususe tagamise seisukohaltolulised. Euroopa Komisjon (Eurostat) vastutabkoostöös riiklike statistikaasutuste ja vajadusekorral ka liikmesriikide keskpankadega sellestatistika hankimise eest. EKP kasutab paljuüldist majandusstatistikat, millest suurema osakogub ja koostab Eurostat. Selle euroala puudu-tava statistika hankimine on jätkuvalt parane-nud mõningates valdkondades, näiteks kvartaal-sete SKP andmete tähtajalisuse, ÜTHI esialgsehinnangu kvaliteedi ja lühiajaliste ettevõtlusenäitajate kättesaadavuse osas. Võttes arvesseviimaste aastate sündmusi, avaldas EKP 2004.aasta detsembris ülevaate üldisele majandussta-tistikale esitatavatest nõuetest.

4.1 EUROALA STATISTIKARAAMISTIKU EDASINE ARENDAMINE

Hoolimata märkimisväärsetest saavutustest seo-ses statistikaraamistikuga ja euroala statistikaüldisest heast kvaliteedist tuleb euroala ühist sta-tistikaraamistikku jätkuvalt edasi arendada. Käi-masolev majanduslik ümberkujundamine peabolema tulevikku suunatud ning statistikalüngad,mida EKP sise- ja väliskasutajad on täheldanud,tuleb võimaluse korral täita. 2004. aastal hakkasEKP tegelema üldise raamistiku edasiarendami-sega. Statistikaprojektide ajamahukuse tõttuvõib tulemusi oodata keskpikas perspektiivis.

Euroala statistikaraamistiku oluliseks osaks onliikmesriikide rahvamajanduse kvartaliaruan-nete süsteemi kavandamine ja koostamine ins-titutsionaalses sektoris, mida valmistatakseeurosüsteemis ette koos Eurostati ja riiklike sta-tistikaasutustega. Sektorid, mida taoline aruan-nete süsteem hõlmab, on kodumajapidamine,kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ette-võtted, finantsettevõtted, valitsemissektor jaülejäänud maailm. Statistika näitab nende sek-torite omavahelisi suhteid ning finants- ja mit-tefinantstehingute vahelisi suhteid majanduses.Nende, peagi pärast vaatlusperioodi avaldatudsektoriaruannete piisavalt pikk aegrida võimal-dab jälgida euroala finantssektori rahapoliitilisiimpulsse reaalsektorite suhtes ja lisaks analüü-sida paremini majandusšokkide mõju euroalale.Samuti saab aegrea abil analüüsida veel palju-sid muid asjaolusid. Mitmed äritsükli analüüsi-mise ja prognoosimise põhinäitajad sisalduvadka institutsionaalses sektoris koostatud liikmes-riikide rahvamajanduse kvartaliaruannetes.

ELi õigusesse lisatud finantsinstrumente käsit-lev rahvusvaheline raamatupidamisstandard 39(IAS 39), mille kasutamist nõutakse kõigilt bör-sil noteeritud ettevõtetelt alates 1. jaanuarist2005, on võimaldanud muuta rahaloomeasutus-te sektori konsolideeritud bilansse(EKP/2001/13) hõlmavat määrust eesmärgigasäilitada rahandusstatistika kontseptuaalsed alu-sed. 1. jaanuaril 2005 jõustunud määrusemuu-datus (EKP/2004/21) tagab, et hoolimata kon-

4 S TAT I S T I K A


kreetsest vormist, milles IAS 39 lõplikult vastuvõetakse, jätkavad rahaloomeasutused aruand-mist oma laenude ja hoiuste kohta nimiväärtusepõhjal, olenemata muudatustest, mida võidakseteha ELi raamatupidamisalasesse õigusraamis-tikku pärast nimetatud kuupäeva.

4.2 UUS VÕI TÄIUSTATUD STATISTIKA

2004. aastal hakkas EKP avaldama uusi statis-tilisi andmeid, mis on olulised rahapoliitika jateiste EKPSi ülesannete täitmise, üldise majan-duspoliitika, turuosaliste ja üldsuse seisukohast.

Koos Euroopa Komisjoniga avaldas EKP 2004.aasta kevadel esmakordselt kümne uue liikmes-riigi pikaajaliste intressimäärade kuustatistika,mis on vajalik selleks, et hinnata, kas nad onsaavutanud vajaliku lähenemise taseme majan-dus- ja rahaliiduga liitumiseks. Alates 2004.aasta juunist on EKP igal kuul avaldanud euro-ala maksebilansi rahalise esituse. Ühtlasi aval-dasid EKP ja Eurostat välismaiste otseinvestee-ringute kohta aruande, kus pakutakse väljaparemad meetodid sellise statistika kogumiseks.Nüüd on saadaval euroala maksebilansi kvar-taalsed jooksevkontoandmed alates 1980. aas-tast. Mis puutub euro efektiivsetesse vahetus-kurssidesse, siis alates septembrist 2004 onkasutatud uuendatud indeksite arvutamisekskaubanduse osakaalusid, suurendatud geograa-filist ulatust ja avaldatud uusi aegridu. Praeguavaldatakse euroala noteeritud aktsiate voogudeja koguste kohta statistikat igal kuul.

Uued statistilised andmed sisaldavad emis-siooni koguväärtust, väljaostmist ja bilansilistjääki kõigi noteeritud aktsiate kohta, mis onemiteeritud euroala residentide poolt.

ECOFINi nõukogu majandus- ja rahaliidu sta-tistikanõuete tegevuskava raames avaldas EKP2004. aastal valitsemissektori kohta põhjalikukvartaalsete mittefinants- ja finantsaruannetekogu. Alustatud on selle statistika liitmist ins-titutsionaalse sektori koostatud liikmesriikiderahvamajanduse kvartaliaruannetega.

2004. aastal täiendas EKP oma õigusraamis-tikku, et võimaldada uue statistika avaldamisttulevikus. Parandati EKP suunist ja soovituststatistilise aruandluse nõuete kohta maksebi-lansi ja rahvusvahelise investeerimispositsioonistatistika ning rahvusvaheliste reservide mallivaldkonnas. 2005. a jaanuaris hakkas EKP aval-dama ulatuslikumat statistikat ülalnimetatudvaldkonna, sh geograafilise jaotuse kohta.Lisaks avaldas EKP suunised rahaloomeasutus-te bilansistatistika kohta seoses ELi laienemi-sega. Nende suuniste eesmärk on tagada selgeja ühtne arusaam määruses EKP/2003/10 sätes-tatud nõuetest ja standarditest.

2004. aastal püüti parandada statistika levikutja kättesaadavust. Täiustatud statistikaosi kät-kevad endas nii ümberkujundatud EKP kuubül-letään, mis avaldati esmakordselt 2004. aastajaanuaris, kui ka EKP uus kodulehekülg, mismuutus kättesaadavaks 2004. aasta juunis.

4.3 RIIGI RAHANDUSSTATISTIKA

2004. aastal tekkisid asutamislepingu ning sta-biilsuse ja majanduskasvu pakti raames tõsisedmured seoses eelarve järelevalve statistika usal-dusväärsusega. EKP toetas täielikult häid statis-tikastandardeid käsitlevat avaldust, mis tehtipärast 11. septembril 2004 Scheveningenis toi-munud ECOFINi nõukogu mitteametlikku koos-olekut. Need standardid peaksid tugevdamariiklike statistikaasutuste sõltumatust, usaldus-väärsust ja vastutust. EKP teeb selles küsimu-ses tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga, eri-ti rahandus-, finants- ja maksebilansi statistikakomiteega, mis koosneb nii Eurostati, riiklikestatistikaasutuste, liikmesriikide keskpankadekui ka EKP vanemstatistikutest. EKP nõukogupoolt 2005. aasta veebruaris vastu võetud valit-semissektori finantsstatistika suunise rakenda-mine tõstab euroala finantsiliste koondnäitajatekvaliteeti veelgi ja on järjekordseks sammukseelarve järelevalveks kasutatava, ülevaatlikumavalitsemissektori finantsandmete kogumi kvali-teedi ja standardite tagamisel.

99EKP

Aastaaruanne2004

EKPs on majandusuuringute eesmärgiks luuatugev kontseptuaalne ja empiiriline otsustetegemise alus. Eurosüsteemisisestes majandus-uuringutes keskendutakse seepärast euroalamajanduse toimimise alaste teadmiste suuren-damisele ning analüüside, mudelite ja muudeEKP rahapoliitika rakendamiseks vajalikevahendite väljatöötamisele, samuti teiste euro-süsteemi ülesannete täitmisele.

Viis aastat pärast asutamist palus EKP kolmelsõltumatul väliseksperdil hinnata kõrgete aka-deemiliste standardite alusel EKP majandusuu-ringute alast tegevust ning määrata ulatus, mil-les EKPs alates 1998. aastast läbiviiduduuringud on aidanud kaasa EKP eesmärkidesaavutamisele. EKP koduleheküljel asuvas eks-pertide aruandes5 anti üldjoontes positiivne hin-nang EKPs läbiviidud uuringute teaduslikulekvaliteedile ja lisandväärtusele, rahapoliitikarakendamisel ja muude EKP ülesannete jafunktsioonide täitmisel tehtud uuringute asjako-hasusele ning mõjule, mida uuringud on akadee-milisele kogukonnale ja teistele otsuseid tege-vatele institutsioonidele avaldanud. Vastavaltoma volitustele andsid hindajad ka mitmeid soo-vitusi uurimistegevuse kvaliteedi parandami-seks. Soovitusi anti viies valdkonnas: stiimulidpersonalile kvaliteetsete uuringute läbiviimi-seks, pikaajaline inimkapitali juhtimine, uurimis-tegevuse tagamine ja koordineerimine erineva-tes EKP tegevusvaldkondades, uuringutetoetamine, uuringutulemuste edastamine ja levi-tamine. Paljud neist parandusettepanekutest lan-gesid kokku EKP oma hinnangutega ja nendesoovituste täideviimiseks on rakendatud mit-meid meetmeid.

5.1 UURINGUTE PROGRAMM

2004. a uuringute programmi võib jagadakuueks põhivaldkonnaks: makromajandus jamonetaarökonoomika rahvusvaheline makro-majandus ja rahandus, finantsstabiilsus, finants-lõimumine, euroala makroökonomeetrilinemodelleerimine, üldised majanduslikud jastruktuurilised küsimused. Märkimisväärseidjõupingutusi on tehtud ka euroala laienemise ja

ELi uute liikmesriikide majanduse uurimiseks.Selles kontekstis toimusid euroala edasiseks laie-nemiseks ettevalmistavad tööd, mis olid eel-kõige seotud makromajanduslikeks ettevaade-teks kasutatavate analüütiliste vahenditega.

Enamik EKPs või sellega koostöös korraldatuduuringute tulemustest esitati EKP teadustoime-tistes ja väiksemal määral ka EKP üldtoimetis-tes ning erinevatel konverentsidel ja seminari-del. 2004. aastal avaldati 126 EKPteadustoimetist (2003. aastal 97 teadustoime-tist). Alates toimetiste esmakordsest avaldami-sest 1999. aastal on märkimisväärne arv teadus-toimetistest avaldatud või avaldatakse peatseltteadusajakirjades (130) või raamatutes (30).Arvestades pikki viivitusperioode, mis tulene-vad vastastikuse eksperthinnangu protsessist,peaks see juba niigi märkimisväärne hulk 2005.aastal veelgi suurenema. Jooniselt 41 ilmneb, etEKP keskendub otsuste langetamisel selgeltasjakohastele uuringutele. Joonisel on EKP tea-dustoimetised esitatud teemade kaupa – kasuta-tud on majandusajakirja “Journal of EconomicLiterature” liigitust. Makromajandus ja mone-taarökonoomika on kõige levinumad toimetis-tes käsitletud teemad, nendele järgnevad mate-maatilised ja kvantitatiivsed meetodid ningfinants- ja rahvusvaheline majandus.

Aasta jooksul korraldas EKP mitmeid konve-rentse ja seminare, näiteks kolmanda EKP kesk-pankade konverentsi “Euroopa Liidu uued liik-mesriigid: lähenemine ja stabiilsus”, kuskäsitleti kolme põhiteemat: ELi uute liikmesrii-kide majanduslik ja struktuuriline ümberkujun-damine, ELi uute liikmesriikide rahvusvaheli-sed sidemed ja makromajanduslikud tulemusedning nende riikide makromajanduslikud kohan-dused. Koostöös Rahvusvahelise Arveldus-panga ja G10 keskpankadega hakkas EKP väljaandma uut väljaannet “International Journal ofCentral Banking” (vt 6. peatükki).

5 M A J A N D U S U U R I N G U D

5 M. Goodfriend, R. König ja R. Repullo, “External evaluation ofthe economic research activities of the European Central Bank”,2004.


5.2 UURINGUVÕRGUSTIKUD

EKP uuringuid viiakse sageli läbi organiseeri-tud võrgustike raames. Need kujutavad endastteadlaste gruppe, mis tegelevad ühiselt ulatus-like, mitmeotstarbeliste projektidega ja kuhuvõivad kuuluda majandusteadlased EKPst,euroala liikmesriikide keskpankadest, teistestkeskpankadest ja otsuseid tegevatest organisat-sioonidest ning akadeemikud. EKP koordinee-rib ja juhib neid võrgustikke iseseisvalt või koosteiste institutsioonidega.

2003. aastal loodi euroala ja liikmesriikidemajanduse inflatsiooni dünaamika analüüsimi-seks eurosüsteemi inflatsiooni jäävuse uurimisevõrgustik, mis ühendab kogu eurosüsteemikeskpankade teadlasi. Uurimiseks kasutataksepaljusid erinevaid andmeid, sealhulgas tarbija-ja tootjahindade individuaalseid ja sektoripõhi-seid andmeid, makromajanduslikke inflatsioo-nimäärasid ja uuringute tulemusi ning analüüsilõplikud tulemused peaksid selguma 2005. aas-tal. 2004. aastal viidi läbi suur hulk empiirili-sest analüüsist, osa tulemustest avaldati EKPteadustoimetistes ja akadeemiliselt kogukonnalt

koguti tagasisidet. Samuti esitleti valikut tule-musi mitmetel rahvusvahelistel seminaridel jakonverentsidel, sealhulgas võrgustiku 2004.aasta detsembris EKPs korraldatud konverent-sil. Nendel üritustel saadud teavet kasutataksevõrgustiku poolt tehtava analüüsi lõppfaasis.Praeguseks on võrgustikus jõutud järelduseni,et üksikute tarbekaupade ja teenuste hinnadmuutavad euroalas suhteliselt harva, keskmiseltkord aastas. Kui aga hinnamuutused toimuvad,siis kalduvad need olema suured, kusjuures hin-natõusud ja hinnalangused jagunevad peaaeguvõrdselt. Hindade jäikust esineb teenindussek-toris sagedamini kui kaubandussektoris ja kesk-miselt kipub see olema euroalal suurem kuiUSAs. Lisaks viitavad võrgustiku uurimistule-mused sellele, et inflatsiooni jäävus võib sõl-tuda olemasolevast inflatsioonist ja rahapoliiti-listest režiimidest ning kui muud tingimused onvõrdsed, on sellel tendents olla aeglasem siis,kui majandusel on head eeldused hinnastabiil-suseks.

Koostöös Majanduspoliitiliste Uuringute Kes-kusega (CEPR) loodud euroala äritsükli võrgus-tik korraldab foorumeid euroala äritsükli uuri-

J o o n i s 41 E K P t e a d u s t o i m e t i s e d : a j a k i r j a “ J o u r n a l o f E c o n o m i c L i t e r a t u r e ” k l a s s i f i k a t s i o o n

(protsentides)

Allikas: EKP.

20041999–2004

1 Matemaatilised ja kvantitatiivsed meetodid2 Mikroökonoomika3 Makroökonoomika ja monetaarökonoomika4 Rahvusvaheline ökonoomika5 Finantsökonoomika

0

10

20

30

40

50

0

10

20

30

40

50

6 Avaliku sektori ökonoomika 7 Töö- ja rahvastikuökonoomika 8 Struktuuriökonoomika 9 Majandusareng, tehnoloogia areng ja majanduskasv10 Muud

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

101EKP

Aastaaruanne2004

miseks. See ühendab akadeemilise maailma,keskpankade ja teiste rahapoliitika elluviimi-sega tegelevate organite teadlasi. 2004. aastalkorraldas võrgustik Nationale Bank van Bel-gië/Banque Nationale de Belgique ja Bocconiülikooli abiga oma teise koolituskursuse äritsük-li analüüsimiseks vajalike tegurite mudelite jameetodite teemal. Ühtlasi korraldati kaks semi-nari. Neist ühel, mille viis läbi OesterreichischeNationalbank, käsitleti uute liikmesriikide ja kandidaatriikide äritsüklit ning teisel, Natio-nale Bank van België/Banque Nationale deBelgique eestvedamisel toimunud seminaril,vaadeldi viimaseid edusamme prognoosimis-kombinatsiooni osas. 2004. aasta algusest aval-datakse suur osa võrgustiku väljundist uutes,koostöös CEPRiga koostatud toimetistes.

2002. aastal käivitasid EKP ja FinantsuuringuteKeskus (CFS) Euroopa kapitaliturgude jafinantslõimumise uurimise võrgustiku, milleeesmärgiks on edendada otsuste tegemiseksvajalikke uuringuid Euroopa finantssüsteemidelõimumise ja nende rahvusvaheliste sidemetealal. Võrgustiku kaks esimest tööaastat võetikokku 2004. aasta mais Frankfurdis toimunudsümpoosionil (vt taustinfot 12). EKP ja CFS onotsustanud jätkata võrgustiku tegevust 2007.aastani, lisades kolm prioriteetset valdkonda: 1) finantslõimumise ja finantsstabiilsuse suhe,2) ELiga liitumine, rahapoliitiline areng jafinantslõimumine, 3) finantssüsteemi moderni-seerimine ja majanduskasv Euroopas. Nendelekolmele valdkonnale laiendati ka võrgustikuraames käivitatud “Lamfalussy Fellowship”uurimisprogramm.

5.3 EUROALA MAKROÖKONOMEETRILINE MODELLEERIMINE

2004. aastal oli makroökonomeetrilise model-leerimise valdkonnas märkimisväärseks sünd-museks EKP kogu piirkonda hõlmava mudeli(Area-Wide Model) uue põlvkonna väljatööta-mise alustamine. Mudelit kohandatakse vasta-valt makromajandusteooria ja hindamismeeto-dite viimasele arengule. Erinevalt varasematestmudelitest tuginevad uue põlvkonna makroöko-

nomeetrilised mudelid (mida tuntakse dünaami-lis-stohhastiliste üldise tasakaalu mudelite nimeall) palju suuremas ulatuses mikromajandusli-kele alustele. EKPs tehtud uuringute tulemusenaon need nüüdseks piisavalt põhjalikud, et neidpoliitikavaldkonnas kasutada6. Neist on kiirestisaamas poliitika analüüsimise standard ningkeskpangad ja otsuseid langetavad organisatsi-oonid kasutavad neid üha sagedamini prognoo-side koostamisel. Uue kogu piirkonda hõlmavamudeli väljatöötamiseks on EKP avanud koos-tööfoorumi USA Föderaalreservi Süsteemi nõu-kogu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga, missamuti taolisi mudeleid koostavad ja kasutavad.EKP ja USA Föderaalreservi Süsteem teevadkoostööd Rahvusvahelise Rahapoliitika Uuri-mise Foorumi kaudu – see algatus edendabüleilmsest vaatepunktist tähtsate rahapoliitilisteküsimuste uurimist. Loodetakse, et tehniline töökogu piirkonda hõlmava mudeli kallal jätkubkogu 2005. aasta vältel ning et lõpptulemusedtehakse teatavaks avatud konverentsil.

6 Selles vallas on põhipanuse andnud eurosüsteemi töötajad. Vt F. Smets ja R. Wouters, “An estimated stochastic dynamic gene-ral equilibrium model of the euro area”, EKP teadustoimetis 171,avaldatud ajakirjas Journal of the European Economic Associa-tion, 2003, kd 1, nr 5, lk 1123–1175. See töö sai Euroopa Majan-dusassotsiatsiooni prestiižse Hicks-Tinbergeni medali silma-paistva uuringu eest.


6.1 RAHALOOME JA EESÕIGUSTEGA SEOTUDKEELDUDE JÄRGIMINE

Vastavalt asutamislepingu artikli 237 lõikele don EKP-le usaldatud ülesanne jälgida asuta-mislepingu artiklites 101 ja 102 ning nõukogumäärustes nr. 3603/93 ja 3604/93 sätestatudkohustuste täitmist 25 Euroopa Liidu liikmes-riigi keskpanga ja EKP poolt. Artiklis 101 onkeelatud EKP-l ja liikmesriikide keskpankadelanda valitsustele ja ühenduse institutsioonidelevõi organitele arvelduskrediiti või muud liikikrediiti ning osta neilt otse võlainstrumente.Artikliga 102 keelatakse kõik põhjalikult läbi-kaalutlemata meetmed, millega sätestatakse va-litsustele ja ühenduse institutsioonidele võiorganitele eesõigused rahaasutustes. Paralleel-selt EKPga kontrollib ülalkirjeldatud sätete täit-mist liikmesriikides ka Euroopa Komisjon.

EKP jälgib ka ELi keskpankade sisemaise avali-ku sektori ja teiste liikmesriikide avaliku sekto-ri emiteeritud võlainstrumentide oste järelturul.Vastavalt nõukogu määrusele nr 3603/93 ei tohi omandada järelturult avaliku sektori võla-instrumente selleks, et vältida asutamislepinguartikli 101 eesmärgi täitmist. Sellised ostud ei või muutuda avaliku sektori kaudse rahastamisevormiks.

6.2. NÕUANDVAD FUNKTSIOONID

Asutamislepingu artikli 105 lõikes 4 ja EKPSipõhikirja artiklis 4 nõutakse, et asjaomane ühen-duse institutsioon või vastutav riiklik ametiasu-tus7 küsiks EKP-lt nõu mis tahes ühenduse võiriikliku õigusakti osas, mis kuulub EKP pädevus-valdkonda. Nõukogu 29. juuni 1998. aasta otsu-ses 98/415/EÜ on sätestatud piirangud ja tingi-mused, mis kehtivad riikide asutuste arupidamiselEKPga õigusakti eelnõude teemadel. Kõik EKParvamused avaldatakse EKP koduleheküljel.

Alates 2005. a jaanuarist avaldatakse arvamusedõigusaktide eelnõude kohta tavaliselt vahetultpärast nende vastuvõtmist ning sellele järgnevatedastamist nõuandvale asutusele, nagu sedatehakse ka ELi õigusaktide eelnõude puhul.

2004. aastal algatati kokku 41 arutelu, neist 32riikide asutuste ja 9 Euroopa Liidu Nõukogupoolt. 2004. aastal esitatud arvamuste loetelu ontoodud käesoleva aastaaruande lisas. Riikideasutuste palvel esitatud arvamustest väärivaderaldi äramärkimist järgmised:

EKP poole pöördusid mitmed liikmesriigid (eri-ti Ungari ja Itaalia) seoses seadusandlike ette-panekutega, mis EKP arvates vajasid muutmist,et tagada liikmesriikide keskpankade põhikir-jade vastavus asutamislepingus ja EKPSi põhi-kirjas sätestatud keskpanga sõltumatuse, seal-hulgas liikmesriikide keskpankade otsuseidtegevate organite liikmete personaalse sõltuma-tuse sätetele8.

EKP-lt küsisid nõu Itaalia, Holland ja Slovak-kia seoses finantsjärelevalve raamistikku puu-dutavate kaalukate seadusandlike reformidega.EKP kontrollis Itaalia ja Hollandi seadusand-likke ettepanekuid, mis tuginesid “kahetipulisele”finantsjärelevalve mudelile, mille puhul liik-mesriigi keskpank vastutab kogu finantssektorijärelevalve eest ja turu käitumise järelevalveeest vastutab riiklik finantsturgude asutus9. EKPtervitas mõlema riigi ettepanekutes esitatud ins-titutsioonilist raamistikku, märkides arvamusesHollandi ettepaneku kohta, et see läheneminetunnustab kahe eesmärgi – finantsstabiilsuse jainvestorikaitse – erinevust, arvestades suurene-vat süsteemiriski tihedamate sidemete tõttu kre-diidiasutuste, kindlustusettevõtete, investeeri-misfirmade ja pensionifondide vahel. EKPleidis, et Slovakkia õigusakti eelnõu, millegasooviti laiendada liikmesriigi keskpanga järele-valvevolitusi ning teha see otseselt ja täielikultvastutavaks kogu Slovakkia finantsturu järele-valve eest, kehtestaks järelevalvestruktuuri, mis– kuigi hetkeseisuga oleks tegu ainulaadse süs-teemiga ELis – oli täiesti kooskõlas liikmesriigikeskpanga ülesannetega seoses EKPSiga10.

6 M U U D Ü L E S A N D E D J A T EG E V U S E D

7 Vastavalt asutamislepingule lisatud protokollile, mis käsitlebteatavaid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga seotudsätteid, ei kehti asutamislepingu artikli 105 lg 4 ja EKPSi põhi-kirja artikkel 4 Ühendkuningriigi suhtes. Seega ei laiene EKPganõupidamise kohustus Ühendkuningriigi asutustele.

8 CON/2004/16; CON/2004/35.9 CON/2004/16; CON/2004/21.10 CON/2004/31.

103EKP

Aastaaruanne2004

Belgia pöördus EKP poole seoses nn Tobinimaksuga, mis kehtestataks kõigile Belgias soo-ritatud valuutavahetustehingutele tingimusel, etvõrreldavad õigusaktid kehtestatakse ka teisteliikmesriikide poolt või ühenduse tasandil11.Kuigi EKP tunnustas seaduseelnõu aluseks ole-vaid häid kavatsusi, leidis ta, et taolise maksumajanduslik ja rahanduslik kasutegur on äärmi-selt küsitav. Lisaks sellele oleks maks Belgiaõigusakti eelnõus esitatud kujul vastuolus asu-tamislepingu 56. artikliga, mis reguleerib kapi-tali ja maksete vaba liikumist liikmesriikide va-hel ning liikmesriikide ja kolmandate riikidevahel.

Prantsusmaa pidas EKPga nõu seoses õigusaktieelnõuga, mis annab krediidiasutustele loa väl-jastada inflatsiooniga indekseeritud laene.12 EKPväljendas oma mõistvust seoses sooviga laien-dada lepinguvabadust ja võimaldada majandus-agentidel kaitsta end inflatsiooniriski eest, kuidrõhutas, et indekseerimise laialdane kasutaminevõib tuua kaasa suuri muresid, sest indekseeri-mise ulatuslik kasutamine palkade ja hindademääramisel võib muuta suhteliste hindade süs-teemi liiga jäigaks ning selle tulemusena võibtekkida inflatsiooni suurenemise oht. EKP esi-tas ka arvamuse vastavalt asutamislepinguartikli 112 lg 2 punktile b ja EKPSi põhikirjaartiklile 11.2 seoses Euroopa Liidu Nõukogusoovitusega nimetada ametisse uus EKP juha-tuse liige.

6.3 EUROOPA ÜHENDUSE LAENUVÕTMIS- JA LAENUANDMISTEGEVUSE HALDAMINE

Kooskõlas asutamislepingu artikli 123 lõikega2 ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusenr 332/2002 artikliga 9 vastutab EKP endiseltEuroopa Ühenduse laenuvõtmis- ja laenuand-mistegevuse haldamise eest keskmise tähtajagarahalise abi süsteemi raames. 2004. aastal eitäitnud EKP ühtki haldusülesannet. 2003. aastalõpu seisuga jääki ei olnud ja 2004. aastal uuttegevust ei algatatud.

11 CON/2004/34.12 CON/2004/20.


Ta u s t i n f o 11

EUROSÜSTEEMI RESERVIHALDUSTEENUSED

2004. aastal lõpetati eurosüsteemis 2003. aastal alustatud töö uue raamistiku kallal, et pakkudakeskpankadele, rahandusasutustele, väljaspool euroala asuvatele valitsusasutustele ja rahvus-vahelistele organisatsioonidele laiahaardelist komplekti reservihaldusteenuseid, mida osuta-takse eurodes. Uus raamistik töötati välja seoses euro üha suureneva levikuga rahvusvahelisereservvaluutana ning see tugineb hästitoimivatele reservihaldusteenustele ja eurosüsteemi kesk-pankade kogemustele. Teenused ulatuvad hoiukontode pakkumisest ja sellega seotud hoidmis-ja arveldusteenustest sularaha- ja investeerimisteenusteni. Uus raamistik sisaldab näiteks järg-misi põhiteenuseid: 1) automaatne üleööinvesteerimisvõimalus, mis võimaldab klientidel inves-teerida vahendeid otse vastava teenusepakkuja kaudu ja/või turule soodsa tulumääraga, 2) väärt-paberitega seotud automaatsete laenuandmisprogrammide tõhustamine ja 3) tellimuste japüsijuhendite täitmine vastavalt klientide spetsiifilistele investeerimiseelistustele.

Üks uue raamistiku võtmeaspekte on kvaliteetsete teenuste osutamine klientidele eurodes nomi-neeritud reservvaradega üheainsa juurdepääsupunkti kaudu euroalal. See kontseptsioon on võr-reldav viisiga, mida kasutavad reservteenuste osutamisel maailma juhtivad keskpangad. Ainsajuurdepääsupunktina tegutsevaid eurosüsteemi keskpanku nimetatakse “eurosüsteemi teenuse-pakkujateks” ja nad osutavad kõiki uues raamistikus sisalduvaid reservihaldusteenuseid. Ühe-ainsa juurdepääsupunkti kohaldamise järel saavad kliendid paljude euroala piirides väljastatudeurodes nomineeritud fikseeritud tulususega väärtpabereid hoiustada ja nendega arveldada,kasutades vaid üht hoiukontot. Süsteem on ühtne – iga eurosüsteemi teenusepakkuja pakub sa-ma reservihaldusteenuste komplekti vastavalt ühtlustatud tingimustele ja kooskõlas üldisteturustandarditega.

Hetkel on kuus eurosüsteemi teenusepakkujat: Deutsche Bundesbank, Banco de España, Ban-que de France, Banca d’Italia, Banque centrale du Luxembourg ja De Nederlandsche Bank.Eurosüsteemi ülejäänud keskpangad võivad pakkuda mõningaid uues raamistikus sisalduvaidteenuseid. Lisaks sellele võivad nii eurosüsteemi teenusepakkujad kui ka teised eurosüsteemikeskpangad osutada täiendavaid reservihaldusteenuseid eurodes individuaalsetel alustel. Üld-koordinaatorina tagab EKP raamistiku sujuva toimimise.

Kooskõlas aastaid kasutusel olnud reservihaldusteenuste osutamise viisiga tugineb uus raamis-tik ametlike reservide haldamise põhiprintsiipidele, nt finants- ja õiguskindlusele ning eelkõigekonfidentsiaalsusele. Uue raamistiku väljatöötamisel võeti arvesse samas valdkonnas eraõigus-like finantsinstitutsioonide poolt osutatud teenuseid ja kasutati mittekonkurentsipõhist lähene-misviisi. Seda lähenemisviisi toetab asjaolu, et uues raamistikus osutatakse reservihaldustee-nuseid traditsioonilistele keskpanga klientidele ja see vastab eurosüsteemiga samaskeskpangandusvaldkonnas tegutsevate institutsioonide vajadustele.

1. jaanuaril 2005. aastal käivitatud uus raamistik on paindlik, areneb pidevalt, järgib viimaseidarengusuundi finantssektoris ja täidab kiiresti klientide vajaduse põhjaliku ja kaasaegse, eurodesnomineeritud reservihaldusteenuste komplekti järele.

AutorJacob DahlgrenPealkiriKraków, 2002Materjaljogurtitopsid, alumiiniumMõõdud184 × 148 × 10 cm© VG Bild-Kunst, Bonn 2005

3 . P E AT Ü K K

F I N A N T S S TA B I I L S U S J A L Õ I M U M I N E

Eurosüsteem aitab kaasa pädevate riigiasutustepoliitika sujuvale rakendamisele krediidiasu-tuste järelevalve ja finantssüsteemi stabiilsuseosas. Ühtlasi nõustatakse selle raames riigiasu-tusi ja Euroopa Komisjoni seoses ühenduseõigusaktide rakendusala ja elluviimisega ülal-toodud valdkondades.

1.1 FINANTSSTABIILSUSE SEIRE

Koostöös EKPSi pangajärelevalve komiteegatoimub EKPs finantsstabiilsuse ohtude seire, ethinnata finantssüsteemi šokitalumisvõimet1.Rõhuasetus on pankadel, sest need on euroalaljätkuvalt peamised vahendajad rahaliste vahen-dite suunamisel hoiustajatelt laenuvõtjatele ningkujutavad endast seega olulist kanalit, millekaudu võivad riskid ülejäänud finantssüsteemiedasi kanduda. Samas kasvab teiste finantsasu-tuste ja turgude tähtsus ning tihenevad nendesidemed pankadega, mille tõttu võib nendefinantssüsteemi osade haavatavus kanduda kapankadele. Seepärast jälgitakse ka viimatinime-tatud osade arengut.

TSÜKLILISED MUUTUSED 2004. aastal paranes euroala finantssüsteemišokitalumisvõime. Finantsasutuste tegevustsoodustas üleilmse majandusaktiivsuse oodatustkiirem tõus, suurettevõtete bilansside parane-mine ja märgid investorite jätkuvalt suurest ris-kivalmidusest. Selle tulemusena kasvas pankadeja kindlustusfirmade kasumlikkus. Ent vägamadalatelt tasemetelt kerkivate pikaajalisteintressimäärade riski tõttu on üleilmsed finants-turud endiselt haavatavad.

Euroala pangandussektoris jätkus suurpankadekasumlikkuse suurenemine, mis järgis 2003.aastal alanud suundumust. 2004. aastal suure-nes kasumlikkus eeskätt tänu kulude kärpimi-sele ja väiksematele laenukahjumite eraldistele.Kasumlikkus suurenes laiapõhjaliselt – isegikõige kehvemate tulemustega pankade omaka-pitali tulukus paranes.

Kasumlikkuse tagamisel oli pankade jaoksesmatähtis kulukontroll. Kulude kärpimiseks

vähendati filiaalivõrgustike suurust ja töötajatearvu. Sarnaselt 2003. aastale vähenesid laenu-kahjumite eraldised ka 2004. aastal. Selle pea-miseks põhjuseks näib olevat pankade soodsamhinnang krediidiriskile, mille võib kanda majan-duse elavnemise arvele. Ümberhindaminekajastas ettevõtete jätkuvaid kasumlikkuseootusi ja euroala suurfirmade bilansside edasistparanemist. Ent märgid näitasid, et väikeste jakeskmise suurusega ettevõtete väljavaated onendiselt vähem soodsad kui suurfirmadel.

Kuigi kasumlikkus paranes, jätkus 2004. aastalpangandussektori kasumlikkuse põhikompo-nendi – netointressitulu – vähenemine. Seetoimus hoolimata ettevõtete laenude kasvuilmingutest ja jätkuvast optimismist kodumaja-pidamiste eluasemelaenude osas. Netointressi-tulu vähenemise peamisteks põhjuseks olidmadalad intressimäärad ja turu tulukõvera lan-gus, mis vaatamata laenunõudluse suurendami-sele avaldas mõju euroala pankade laenu- ja hoiu-semarginaalidele. Mis puutub pankademitteintressituludesse, siis aktsiaturgude opti-mismi ja laenude hinnavahede vähenemise tõt-tu 2003. aastal ei õnnestunud paljude asutustepoolt teenitud erakordset kauplemiskasumit2004. aastal korrata. Mõned euroala pangadsuurendasid 2004. aasta jooksul oma tururiski,ent see ei avaldanud kauplemistulule tuntavatmõju. Siiski suurenes pankade tulu teenustasu-dest, peamiselt seepärast, et kasvas finantstur-gudega seotud aktiivsus nii nende endi kui kavarahalduse arvel.

Euroala suurpankade maksevõime peamisedregulatsioonisuhtarvud paranesid 2004. aastalveelgi. Väärib märkimist, et ka nõrgima suhtar-vuga pangad suutsid oma maksevõime alustala-sid tugevdada. Nende pankade parem šokitalu-misvõime avaldas positiivset mõju euroalafinantssüsteemi stabiilsusele.


1 F I N A N T S S TA B I I L S U S

1 2004. aastal avaldas EKP esimest korda euroala finantssüsteemistabiilsuse kohta aruande pealkirjaga “Finantsstabiilsuse üle-vaade” (Financial Stability Review). Ühtlasi avaldas EKP ajakirja“Euroopa Liidu pangandussektori stabiilsus” (EU banking sectorstability) kolmanda numbri, milles esitatakse pangajärelevalvekomitee poolse pangandussektori stabiilsuse regulaarse seirepeamised tulemused. Nende väljaannetega on võimalik tutvudaEKP kodulehel.

2004. aastal paranesid jätkuvalt ka kindlustus-firmade finantstulemused. Varakindlustussekto-ris oli peamiseks kasvuteguriks netokindlustus-preemiatest saadud tulu, mida soodustasidriskitundlik hinnakujundus ja kindlustuslepin-gute rangemad tingimused. Põhitegevuse para-nemine võimaldas varakindlustusfirmadeltõhustada veelgi oma juba niigi tugevat makse-võimet. Enamikus riikides kasvasid ka elukind-lustusfirmade poolt teenitud kindlustuspree-miad. Sellele aitas kaasa suurem nõudlustoodete järele, mille näitajad on seotud aktsia-turuga. Koos kasvava netoinvesteeringutulugasuurendas see nende maksevõimet. Ent finant-siliselt nõrgimad elukindlustusfirmad on ikkaveel surve all.

2004. aastal jätkus üleilmse riskimaandusfon-dide valdkonna kasv. Hoolimata 2004. aastalteenitud väiksest tulust puudusid selged märgidselle kohta, et investorid oleksid oma rahamujale viinud. Taolise kasvu mõju finantssta-biilsusele on tinginud peamiselt selle valdkonnaseosed pangandussektoriga. Tugev konkurentskõrgeima krediidireitinguga maaklerite vahellihtsustas riskimaandusfondide ligipääsu laenu-rahale. Kõrgeima krediidireitinguga maakleridon tavaliselt pangad ja väärtpaberifirmad, kesosutavad finants-, maakler- ja muid teenuseidriskimaandusfondidele, kusjuures nii mõnedkipõhitegijad on pärit euroalalt. Kõrgeima kredii-direitinguga maaklerite vastaspoole riski juhti-mine, mis tõhustus pärast riskimaandusfondiLong-Term Capital Management allakäiku1998. aastal, teenis tulu riskiväärtusmeetmeteja tugevusanalüüside ulatusliku kasutamisepealt.

STRUKTUURIMUUTUSED Panganduse struktuurimuutustel võivad pike-mas perspektiivis olla finantsstabiilsuse seisu-kohalt olulised tagajärjed. Pankade strateegili-sed valikud mõjutavad riski ja kasumlikkuseseoseid ning lõppkokkuvõttes ka finantssüs-teemi šokitalumisvõimet. Lisaks regulatiivse jajärelevalvekeskkonna muutustele (vt käesolevapeatüki 2. punkti) puudutasid 2004. aastal täht-saimad struktuurimuutused seegi kord konsoli-

deerumist, rahvusvahelistumist, vahendustege-vust ja allhanget2.

Euroala pangandussektorit iseloomustab vii-mastel aastatel jätkuv konsolideerumisprotsess.Aastatel 1997–2004 kadus ligikaudu 2300 kre-diidiasutust. Konsolideerumise põhjuseks onosaliselt olnud ühinemis- ja ülevõtmistegevus,ent ka panganduskontsernide sisemine ümber-struktureerimine. Ümberstruktureerimine võibaidata pankadel kasumlikkust säilitada võiparandada ning see peaks lõppkokkuvõttes pan-gandussüsteemi vastupidavamaks muutma. Entolukordades, kus ümberstruktureerimine toobkaasa suurte ja keerukate ning süsteemi seisuko-hast tähtsate finantsasutuste moodustamise,võib lõplik mõju olla mitmetähenduslikum. See-ga ilmneb vajadus täiustatud sisemise riskiohjemehhanismide ja tõhusa järelevaatamise järele.

Ühinemis- ja ülevõtmistegevus on piirdunudpeamiselt kodumaiste tehingutega. Viimasekümne aasta jooksul Euroopas sooritatud piiri-ülesed pangandustehingud moodustavad vaid15% kõigist pangandussektoris toimunud ühi-nemiste arvust, samas kui tööstussektoris oli an-tud näitaja ligikaudu 40%. Sellise jätkuva kodu-maise orientatsiooni põhjusteks võivad muuhulgas olla ka võimalus saavutada kodumaisekonsolideerumise kaudu suurem kulusünergia,samuti erinevused maksunduses, tarbijakaitse-normides ja ettevõtluskultuuris.

Rahvusvahelistumine jätkub hoolimata suhteli-selt tagasihoidlikust piiriülesest ühinemis- jaülevõtmistegevusest. Varad, mida euroala pan-gad hoiavad euroala teiste riikide filiaalides jatütarettevõtetes, moodustavad üle 10% euroalapankade konsolideerimata varadest. Lisaks onpangad osutanud rohkem piiriüleseid finantstee-nuseid, omamata kohalikku esindust teenusekasutaja asukohamaal. Kõige nähtavam oliareng pankadevaheliste tehingute ja hulgimüügivaldkonnas, samas kui piiriüleste jaepangandus-tehingute arv jäi väga väikseks.

109EKP

Aastaaruanne2004

2 Struktuurimuutuste põhjalikum ülevaade on esitatud pangajäre-levalve komitee aruandes pealkirjaga “Ülevaade Euroopa Liidupangandussektori struktuurimuutustest” (Review of structuraldevelopments in the EU banking sector), november 2004.

Jaetehingute tähtsus on viimastel aastatel kas-vanud eelkõige tänu eluasemelaenude nõudlusekiirele suurenemisele. See näitab, kui tähtis on,et euroala pankade strateegiad oleksid kesken-dunud põhitegevustele. Selles kontekstis onmuutunud oluliseks pankade püüdlused suuren-dada teadmisi oma kliendibaasi kohta.

2004. aastal muutusid teenuste ja tegevusteallhanked veelgi olulisemaks. Allhankeid onkahte liiki: allhange välistarnijatele ja kontser-nisisene allhange. Tavaliselt hangitakse tugi- jahaldusteenused väljastpoolt ning põhitegevuseeest hoolitseb pank ise. Suuremates kontserni-struktuurides on põhitegevusele pühendunudmõned spetsiaalsed sidusettevõtted ja nendetooteid jaotatakse teiste kontserni kuuluvateettevõtete kaudu. Allhanke peamiseks eesmär-giks on soov vähendada kulusid, ent motiivi-deks on ka professionaalse juhtimise ja oskus-teabe omandamine ja ressursside vabastaminepõhitegevuseks. Sellise arengu mõju finantssta-biilsusele tuleb jälgida, eriti juhtudel, kus mitufinantsasutust kasutavad allhankijana sama tee-nusepakkujat.

1.2 KOOSTÖÖ KRIISIOLUKORDADES

Jätkus keskpankade ja pankade järelevalveasu-tuste kriisiolukordade koostööraamistiku täius-tamine. 2004. aasta juunis sõlmisid uuteliikmesriikide keskpangad ja pankade järeleval-veasutused vastastikuse mõistmise memoran-dumi kriisiolukordades koostöö tegemise kohta,mille ELi keskpangad ja pankade järelevalve-asutused allkirjastasid esmakordselt 2003. aas-ta märtsis. See memorandum sisaldab nendeasutuste vahelisi piiriülese koostöö põhimõtteidja protseduure kriisiolukorras.

Lisaks moodustasid pangajärelevalve komiteeja Euroopa pangandusinspektorite komitee ühi-se kriisiohje rakkerühma, mis koosneb kõikideELi pankade järelevalveasutuste ja keskpankadeesindajatest. Rakkerühma ülesandeks on töötadavälja ettepanekud koostöö tihendamiseks, eel-kõige määratleda finantskriiside lahendamisehead tavad piiriüleses kontekstis. See aitab kaa-sa ka majandus- ja rahanduskomitee tööle krii-siohje valdkonnas.


2.1 PANGANDUS

Pangandusjärelevalve valdkonnas säilitas kapi-tali adekvaatsuse raamistiku reform 2004. aas-tal oma olulise koha. Juunis kiitsid G10 riikidekeskpankade presidendid ja pankade järeleval-veasutuste juhatajad heaks uue raamistiku, mi-da tuntakse uue Baseli leppe ehk Basel II nimeall. Tegu oli suure saavutusega, sest sellega vii-di peaaegu lõpule Baseli pangajärelevalvekomitee ja selle liikmeks olevate asutuste viieaasta pikkused püüdlused antud valdkonnas.Uut raamistikku hakatakse rakendama alates2006. aasta lõpust. Ent pankade kapitalinõuetearvutamiseks kõige arenenumate meetoditekasutamist lubatakse alles aasta hiljem.

Pärast uue raamistiku heakskiitmist on rahvus-vahelise ja Euroopa tegevuse raskuskese sellesvaldkonnas nihkunud rakendusküsimustele jaBaseli pangajärelevalve komitee leppe rakenda-mise töögrupi poolt tehtavale tööle. Paljud, niiG10sse kuuluvad kui ka mittekuuluvad riigidpeavad korraldama neljanda kvantitatiivse mõ-ju uuringu, mida tuntakse QIS4 nime all. Selletulemused peaksid selguma 2005. aasta lõpuksja need võivad kaasa tuua raamistiku kvantita-tiivseid täiendusi 2006. aastal. Baseli pangajä-relevalve komitee on määratlenud ka tehnilisedvaldkonnad, mis vajavad lisatööd. EKP jätkabselle protsessi toetamist ja sellesse panustamist,osaledes vaatlejana Baseli pangajärelevalvekomitees ja selle peamistes allstruktuurides,sealhulgas leppe rakendamise töögrupis.

Euroopa tasandil võetakse ELi õigusaktideskasutusele Basel II-l põhinev uus ELi kapitaliadekvaatsuse raamistik. Selleks muudetakse nnkodifitseeritud pangandusdirektiivi ning kapi-tali adekvaatsuse direktiivi. Kui Baseli II keh-tib üksnes rahvusvaheliselt aktiivsete pankadesuhtes, siis ELi kapitaliraamistikku kohalda-takse nii konsolideeritud kui ka üksikute kredii-diasutuste, samuti investeerimisfirmade puhul.ELi raamistik tagab pankade järelevalveasutu-ste parema koostöö ja koordineerimistegevuse,suurendades “konsolideeriva järelevaataja” rol-li. Selleks on reeglina selle liikmesriigi järele-valveasutus, kust kontserni emaettevõte oma

panganduslitsentsi sai ja mis vastutab ELi pii-riülese panganduskontserni järelevalve eesttipptasemel. Järelevaataja rolli suurendaks see,kui panna ta vastutama ELi piiriüleste kontser-nide selliste avalduste töötlemise ja heakskiit-mise koordineerimise eest, kus avaldatakse soo-vi kasutada kapitalinõuete arvutamiselkõrgetasemelisemaid meetodeid. Konsolidee-riva järelevaataja rolli tugevnemine vähendaksseega panganduskontsernil lasuvat üldist järe-levalve koormat.

Pärast Euroopa Liidu Nõukoguga arupidamistesitas EKP ELi uue kapitaliraamistiku kohtaarvamuse, mille kohaselt ta põhimõtteliselt toe-tab uute reeglite kehtestamist. EKP asetas rõhuELi uue raamistiku ja muudetud Baseli raamis-tiku paralleelsele rakendamisele, sest see onoluline, et tagada Euroopa pankadele ja nendeteistest riikidest pärinevatele konkurentidelevõrdsed tingimused. EKP rõhutas ka vajadusttugevdada koostööd järelevalveasutuste vahel,et ELi õigusakte saaks järjekindlalt liikmesrii-kide õigusse ja praktikasse üle kanda ja sealrakendada. Viimases valdkonnas peaks olulistrolli mängima Euroopa pangandusinspektoritekomitee.

2.2 VÄÄRTPABERID

Finantsteenuste tegevuskava ühe kõige tähele-panuväärsema meetmena võttis Euroopa LiiduNõukogu 2004. aasta mais vastu direktiivifinantsinstrumentide turgude kohta, millegaasendati investeerimisteenuste direktiivi poolt1993. aastal kehtestatud režiim. Uues direktiivissätestatakse põhjalikud eeskirjad kõigi kauple-miskohtade – reguleeritud turgude, mitmepool-sete kauplemissüsteemide ja klientide tellimusiettevõttesiseselt täitvate vahendajate – suhtes.Direktiiv tihendab finantsreguleerijate vahelistkoostööd eesmärgiga saavutada tõhus järeleval-veraamistik, mis hõlmab kogu Euroopa Liitu.

Jätkub ka avalikustamiseeskirjade ühtlustaminenende ettevõtete jaoks, kelle väärtpaberid onnoteeritud Euroopa kapitaliturgudel. 2004. aas-ta mais saavutas Euroopa Liidu Nõukogu polii-

111EKP

Aastaaruanne2004

2 F I N A N T S R EG U L AT S I O O N J A - J Ä R E L E VA LV E

tilise kokkuleppe uue direktiivi osas, mida tun-takse läbipaistvusdirektiivina. Ühtlustatud jatäiendatud avalikustamisstandardite kasutusele-võtul on soodne mõju Euroopa majandusele.

Arvestades nende tähtsust Euroopa finantstur-gude lõimumisel ja finantsstabiilsuse suurenda-misel toetab eurosüsteem täielikult mõlematregulatiivset algatust ja on pidevalt jälginud sel-lega seotud seadusandlikku protsessi. EKP aitasprotsessile kaasa ka Euroopa väärtpaberikomi-teele esitatud andmete kaudu.

2.3 RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Eurosüsteem on huvitatud ELi ühtlustatud raa-matupidamisraamistiku väljatöötamisest, lähtu-des selle potentsiaalsest mõjust pankadele jalõppkokkuvõttes ka finantsstabiilsusele. Euro-süsteem toetab ka uute standardite väljatööta-mist, sest need edendavad edasist finantslõimu-mist ja aitavad kaasa finantsturgude tõhususesuurendamisele Euroopas. 2004. aastal jätkasrahvusvaheliste raamatupidamisstandarditenõukogu uute raamatupidamisstandardite välja-töötamist, pöörates erilist tähelepanu rahvusva-helisele raamatupidamisstandardile 39 (IAS39), millega reguleeritakse pankade bilansissuure osakaaluga finantsinstrumentide õiglaseväärtuse kasutamist.

Peamiselt EKP nõukogu ja usaldatavusnorma-tiivide täitmist jälgivate järelevaatajate väljen-datud mure seoses potentsiaalsete finantsstabiil-susprobleemidega sundis rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite nõukogu andma väl-ja IAS 39 avalikustatud projekti, milles sätes-tati teatud piirangud õiglase väärtuse vabataht-likule kasutamisele finantsinstrumentide puhul.EKP nõukogu hindas avalikustatud projekti,tuginedes ka kvantitatiivsetele elementidele, jatoetas seda algatust tingimusel, et pangad raken-davad õiglase väärtuse kasutamise võimalustheaperemehelikult. Nimetatud hinnang edastatirahvusvaheliste raamatupidamisstandarditenõukogule EKP presidendi 2004. aasta septemb-ri kirjas, kus soovitati ka seda, et õiglase väär-tuse kasutamise võimalus piirduks kunstliku

volatiilsuse vähendamisega3. Dialoog rahvusva-heliste raamatupidamisstandardite nõukogugajätkub 2005. aastal.


3 Selle kirja ja empiirilise analüüsi peamisi tulemusi sisaldavalisaga on võimalik tutvuda EKP koduleheküljel.

EKPSi eesmärk on lõimida Euroopa finants-turud ja turu infrastruktuurid, sest neil mõlemalon rahapoliitika ülekandmise ja finantsstabiil-suse osas võtmeroll. Finantsturgude lõimuminepeaks aitama ka luua võrdseid tingimusi kõiki-dele majandussubjektidele olenemata nendeasukohast ELis. Lisaks on Euroopa Ühenduseasutamislepingu 105. artiklis sätestatud, et hin-dade stabiilsuse säilitamise eesmärki piiramatatoetab EKPS ühenduse üldist majanduspoliiti-kat, milles on tähtis koht ka finantslõimumisel.See toetus avaldub turuosaliste otsestes meet-metes ja kollektiivsete meetmete katalüüsis.

PANUS EUROOPA LIIDU FINANTSTEENUSTE POLIITIKASSEEuroopa Komisjoni poolt 1999. aasta mais käi-vitatud finantsteenuste tegevuskava eesmärk oli lõpule viia vajaliku seadusandliku režiimikoostamine selleks, et võimaldada finantstee-nustega seonduvate turuvabaduste tõhusatrakendamist kogu ELis. Finantsteenuste tege-vuskavas loetletud 42st ühenduse meetmest 39vastuvõtmine Euroopa Parlamendi ametiajalõpuks 2004. aasta keskpaigas tõi kaasaEuroopa Liidu finantssektori regulatsiooni mär-kimisväärse paranemise ja on oluliseks edusam-muks Euroopa finantsturgude ja turu infrastruk-tuuride lõimumisel. 2004. aasta juunis osalesEKP Euroopa Komisjoni poolt korraldatud kõr-getasemelisel finantslõimumise konverentsil,kus finantsteenuste tegevuskavale anti esimenehinnang. EKP ja paljude teiste osaliste arvatessõltub ulatus, milles finantsteenuste tegevus-kava aitaks kaasa ühtse finantsturu tõhusale loo-misele, kava meetmete järjepidevast rakenda-misest ja täimisest liikmesriikide poolt.Tõenäoliselt läheb finantsteenuste tegevuskavatäieliku mõju avaldumiseni finantsasutustele jaturgudele aega, sest mitmed võtmetähtsusegameetmed kiideti heaks alles hiljuti ja liikmes-riigid pole enamikku neist veel rakendama asu-nud.

EKP leiab, et tulevikus on esmatähtis lihtsus-tada finantsasutuste regulatiivset raamistikku.See raamistik peaks liikmesriikide piires olemarohkem ühtlustatud ja piisavalt paindlik, etkohaneda keskkonna muutustega. Selle projek-

tiga peaksid kaasnema märkimisväärsed püüd-lused ühtlustada järelevalvetegevust, mis tulekssaavutada riikide ametiasutuste, sh kolmandatasandi komiteede vahelise tihedama koostööabil. Sellega peaks kaasnema ka finantslõimu-mise ja finantsstabiilsuse vahelise suhte põhja-lik analüüs. Eelkõige tuleks täiendavalt analüü-sida piiriülese panganduse arengu mõju ELiregulatiivse raamistiku keskmes olevaile riigi-sisestele kontrollimeetoditele. Finantsteenustetegevuskava rakendamise järgne järelevalve-keskkond peaks hõlmama ka konkurentsipolii-tikat, millel on võtmetähtsus üleeuroopalise turuarengus. Erasektori suurem roll võib eneseregu-latsiooni kaudu olla tõhus ka lõimumise eden-damisel. Lisaks osaleb EKP finantsteenustetegevuskavale järgnevate algatuste määratlemi-sel. See osalus väljendub ka EKP uurimistege-vuses finantslõimumise vallas (vt taustinfot 12).

EUROOPA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ALGATUSPROGRAMMErasektor võib aidata finantslõimumisele kaasakollektiivsete meetmete kaudu, mis on suuna-tud turutegevuse ühtlustamise edendamisele.EKP võib olla antud protsessis katalüsaatoriks– sellele viitab tema roll Euroopa lühiajalisteväärtpaberite algatusprogrammis STEP. Alga-tuse käivitas finantsturgude assotsiatsioon ACI,et edendada Euroopa lühiajaliste väärtpaberitekillustunud turgude standardite ja tavade üht-lustamist. Ühtlustumise saavutamiseks peavadturuosalised järgima vabatahtlikult standardeid,mis on sätestatud turukonventsioonis, kus käsit-letakse informatsiooni avalikustamist, doku-mentatsiooni, arveldusi ja EKPSile statistikakoostamiseks vajalike andmete esitamist. ACIannab olemasolevatele emissiooniprogrammidele,mis nendele standarditele vastavad, STEP-mär-gise. Märgis ei viita aga emitendi finantsseisun-dile, varade likviidsusele ega seletuskirjas esi-tatud teabe täpsusele. Lisaks kohaldataksevõlaväärtpaberite suhtes jätkuvalt riiklikke ees-kirju. Algatusprogrammi edendajad sätestasidoma soovitused 2004. aasta märtsis avaldatudaruandes, mis sisaldas ka EKPSile suunatudsoovitusi.

113EKP

Aastaaruanne2004

3 F I N A N T S L Õ I M U M I N E

EKP nõukogu hindas ACI soovitusi ja asusnende suhtes pooldavale seisukohale. EKPSilesuunatud soovituste osas otsustati, et teatud tin-gimustel toetab EKPS tehniliselt STEP-märgisekasutuselevõtmisega seotud tegevust esimesekahe aasta jooksul alates STEPi käivitamisest.Ent STEP-märgisega seotud vastutus lasubSTEPi turukomiteel. Selline tehniline panusmärgistamisprotsessi ei tooks kaasa EKPSipoolset meetmete võtmist, nt emissioonide kee-

lustamist või peatamist juhul, kui emitent eirabkonventsioonis sätestatud nõudeid. Selliseljuhul oleks ainsaks tagajärjeks see, et ACIvõtaks emissiooniprogrammilt STEP-märgiseära. EKP nõukogu otsustas ka nõustuda soovi-tusega koostada ja avaldada statistikat tootluseja mahtude kohta vastavalt kogumisprotsessitõhususe kontrollile. Praegu lähtub ACI projektiteostamisel EKP nõukogu otsustest.


Ta u s t i n f o 12

EUROOPA KAPITALITURGUDE JA FINANTSLÕIMUMISE UURIMISE VÕRGUSTIK

2002. aastal käivitasid EKP ja Finantsuuringute Keskus (CFS) Euroopa kapitaliturgude ja finants-lõimumise uurimise võrgustiku, mille eesmärk on edendada uuringuid Euroopa kapitaliturgudeja finantslõimumise alal. Võrgustik loodi esialgu kaheks aastaks ja see periood lõppes 2004.aasta mais viit prioriteetset valdkonda käsitleva sümpoosioniga.

Eriti põhjalikud olid Euroopa võlakirjaturgude uuringud. Ühtse üleeuroopalise elektroonilisekauplemisplatvormi (Euro MTS) kasutuselevõtmine vähendas oluliselt tehingukulusid. Seemitte üksnes ei suurendanud selle turusegmendi lõimitust, vaid tõi kaasa ka suurema likviid-suse ja madalama tootluse, seda eriti regulaarselt emiteeritud riigi võlakirjade osas. Samas säi-lisid siiski mõned riikidevahelised erinevused tootluse osas, eelkõige pikemaajaliste võlakir-jade puhul. Erinevuste peamiseks põhjuseks on rahvusvaheline risk. Likviidsuserinevusedpaistavad silma vaid koos selle viimase teguriga. Dünaamiliselt arenev ettevõtete võlakirjadeturg on üsna lõimitud, samas kui võlakirja emiteerinud riigiga seotud tegurid moodustavad vaidväikse osa ettevõtete võlakirjade tootluserinevustest.

Uurimisvõrgustiku kahe esimese aasta töö aitas määratleda kolm võtmetähtsusega poliitika-valdkonda: 1) jätkuvat lõimumist takistavate kliiring- ja arveldussüsteemide struktuursete oma-duste reguleerimine; 2) konkurentsipoliitika aktiivne kasutamine, et vältida välismaiste finants-teenuste pakkujate diskrimineerimist; 3) riiklike finantsregulatsioonide vaheliste erinevustekõrvaldamine, et vältida liigseid kulusid üleeuroopalisel finantsteenuste osutamisel.

Pärast esimese faasi edukat lõppu otsustasid EKP ja CFS jätkata võrgustiku tegevust 2007. aas-tani. Teises faasis laiendati võrgustiku tegevust ka ELi uutesse liikmesriikidesse. Selles faasison võimalikeks uuringuvaldkondadeks finantsteenuste tegevuskava esialgsed mõjud Euroopafinantssüsteemi toimimisele ning hulk muid küsimusi, millega esimeses faasis ei tegeldud. Võr-gustiku peamisi prioriteete on avardatud ja need hõlmavad nüüd veel kolme uut valdkonda, mil-lega esimeses faasis ei tegeldud: 1) finantslõimumise ja finantsstabiilsuse suhe, 2) ELiga liitu-mine, rahapoliitiline areng ja finantslõimumine ja 3) finantssüsteemi moderniseerimine jamajanduskasv Euroopas1.

1 Võrgustiku esimese faasi tulemuste põhjalikud kokkuvõtted avaldati aruandes “Research Network on capital markets and financialintegration in Europe: Results and experiences after two years” (EKP ja CFS, 2004) ja Oxford Review of Economic Policy 2004.aasta eriväljaande nr 20 osas 4 pealkirjaga “European financial integration”, mis koostati koostöös võrgustikuga.

ÜHTNE EUROMAKSETE PIIRKONDEKP on katalüsaatoriks ka ühtse euromaksetepiirkonna (SEPA) loomisel – selle projekti käi-vitas Euroopa pangandussektor 2002. aastal.Projekti eesmärk on võimaldada piiriülestemaksete tegemist ühelt pangaarvelt kogu euro-ala ulatuses sama lihtsalt ja turvaliselt kui riigi-siseseid makseid. Kõik maksed peaksid jõudmasellise turvalisuse ja tõhususe tasemeni, mis onvähemalt sama kõrge kui kõige paremate riik-like maksesüsteemide puhul. EKP osaleb vaat-lejana Euroopa Maksenõukogus (EPC), millemoodustas selle projekti juhtimiseks Euroopapangandussektor. 2004. aastal jätkati eurosüs-teemis tihedat koostööd turuosalistega euro-maksete strateegia kontaktgrupi kaudu. Samutitehti koostööd Euroopa Komisjoniga seoseskahe ülaltoodud institutsiooni lisarollidegaSEPA tõhustamisel.

SEPA kolmandas eduaruandes hindas nõukoguametlikult pangandussektori saavutusi antudvaldkonnas4. Eurosüsteem oli päri pangandus-sektori eesmärgiga saavutada SEPA infrastruk-tuuri täielik valmisolek 2010. aastaks lõpuks jasoovitas tagada SEPA valmisoleku kodanikejaoks alates 2008. aastast, et anda neile ja ette-võtetele võimalus kasutada üleeuroopalisiinstrumente ja standardeid ka riigisiseste mak-sete puhul. Euroopa Maksenõukogu vastutabSEPA eesmärkide ja üldise strateegia määratle-mise eest, kuid olenevalt kohalikest tingimus-test võib SEPA rakendamine olla erinev. Riigi-sisese rakendamise kiirendamiseks paluseurosüsteem esitada euroala pangandusringkon-dadel Euroopa Maksenõukogule 2005. aastajooksul kavad järkjärguliseks üleminekuksSEPA-le enne 2010. aasta lõppu.

E-MAKSEDE-maksed on maksed, mida genereeritakse jakäideldakse elektrooniliselt. Eurosüsteemi e-maksetega seotud tegevus hõlmab koostööedendamist ja konsensuse saavutamist e-mak-sete turul, selle arengu seiret, turvalisuse eden-damist ja e-maksetega seotud statistika kvali-teedi tõstmist. 2004. aastal jätkas EKPe-maksete süsteemi seirekeskuse (ePSO) veebi-lehekülje haldamist5. 2004. aasta novembris

korraldas EKP konverentsi “Piirideta e-mak-sed”, mille eel avaldati üldiseks aruteluks mõel-dud dokument. Kuigi üldiselt on saavutatud tea-tavaid edusamme, tuleb teha veel jõupingutusi,et luua turvalised, kasutajasõbralikud ja tõhu-sad piiriülesed e-maksete süsteemid. Eriti olu-line on see elektrooniliste jaemaksetehingutepuhul, mille sooritamine, tasud ja regulatsioo-nid on jätkuvalt väga erinevad.

KAARDIMAKSESÜSTEEMID Eurosüsteem peab väga tähtsaks maksekaarte,mis on ühed tuntuimad sularahata maksevahen-did eriti piiriüleses kontekstis. EKP viis läbiuuringu, et koguda rohkem teavet Euroopa kaar-dimaksete äri ning erinevate kaardimaksetetöötlemise ja arveldamise viiside kohta. Uuringhõlmas haldamist, väljastamist ja soetamist,üldist tehnilist infrastruktuuri, riskijuhtimist jaõigussätteid. EKP korraldas ka maksekaartepuudutava ümarlaua, mis tõi kokku antud vald-konna peamised huvigrupid ja osalised. Sellelüritusel väljendati eurosüsteemi kasvavat huviselle valdkonna vastu seoses püüdlustega eden-dada SEPAt ja määratleti mitmed järeltegevustvajavad küsimused nagu vahetustasud, kaartideaktsepteerimine, regulatiivne raamistik ja pet-tuste ennetamine.

VÄÄRTPABERITE KLIIRINGU JA ARVELDAMISE INFRASTRUKTUUR 2004. aasta aprillis avaldas Euroopa Komisjonavalikuks aruteluks teatise kliiringu- ja arvel-dussüsteemide kohta, loetledes meetmed, midakomisjon kavatseb võtta, et edendada Euroopalõimumist ja tõhusust selles valdkonnas. Euro-süsteem reageeris sellele teatisele positiivselt6.

EKP soodustab väärtpaberite kliiringu- ja arvel-dussüsteemide lõimumist ja reformi, osaledeskliiringu- ja arveldussüsteemide ekspertide nõu-ande- ja seiregrupis, mille komisjon moodustas2004. aastal. Sel viisil aitab ta kaasa era- ja ava-

115EKP

Aastaaruanne2004

4 “Towards a Single Euro Payments Area – Third progress report”,EKP, detsember 2004.

5 ePSO on elektroonilisi makseid puudutava teabe vahetamiseplatvorm. Selle kodulehekülg asub aadressil www.e-pso.info.

6 “Communication on clearing and settlement – the Eurosystem’sresponse”, EKP, juuli 2004.

liku sektori algatuste koordineerimisele ningteeb koostööd turuga, et toetada Giovanninigrupi poolt määratletud tehniliste takistuste kõr-valdamist. Giovannini grupp on finantseksper-tide foorum, mis nõustab Euroopa Komisjonifinantssektori küsimustes. Lisaks korraldasEKP Euroopa Väärtpaberite Keskdepositooriu-mide Liidu ning Kesk- ja Ida-Euroopa Väärtpa-berite Keskdepositooriumide Liidu ühiskooso-leku. Koosolekul keskenduti ELi kliiringu- jaarveldussüsteemide lõimumisele. EKP soosikstäiendavaid samme ühtse Euroopa väärtpaberitekeskdepositooriumide liidu loomisel.

Euroopa väärtpaberite infrastruktuuri konsoli-deerumisprotsess jätkus 2004. aastal Soome jaRootsi väärtpaberite keskdepositooriumide ühi-

nemisega. Uue grupi pikaajaliseks kavaks onkasutada ühtset tehnoloogilist platvormi.

FINANTSLÕIMUMISE SEIREEKP on töötanud välja erinevad näitajad euro-ala finantslõimumise määra mõõtmiseks. Tao-liste näitajate komplekt lisati EKP üldtoime-tisse, mis avaldati 2004. aastal7. Need näitajadon aluseks lõimumise edenemise hindamisel eri-nevatel finantsturgudel. Taustinfos 13 antakseülevaade euroala laenuturu lõimumisest. EKPkavatseb jätkata finantslõimumise progressimõõtmist ka tulevikus.


Ta u s t i n f o 13

EUROALA LAENUTURU FINANTSLÕIMUMINE

Jaepangandusturu lõimumise oluliseks näitajaks on erinevate riikide intressimäärade võrdlus.Lõimumise edenedes vähenevad intressimäärade erinevused sarnaste pangatoodete puhul eri-nevates riikides. Toodete ja institutsioonide vahelised erisused muudavad aga eelnimetatud eri-nevuste vähenemise kontrollimise praktikas raskeks. Eelkõige puudutab see jaepangandust, sestturud on euroalas valdavalt kohalikud. Lisaks geograafilistele takistustele on piiriülestel eri-nevustel palju muid põhjuseid, näiteks majanduslikud, struktuurilised ja institutsionaalsed tegu-rid. Need tegurid on seotud näiteks lahknevustega regulatsioonis, konkurentsis, pankade jaklientide omavahelistes suhetes ning finantssüsteemi üldises arengus.

EKP ühtlustatud intressimäära statistikat saab kasutada lõimumise mõõtmiseks euroala laenu-turul. Siiski tuleb andmete tõlgendamisel silmas pidada, et igas intressimäära kategoorias võibriikide aegridades jätkuvalt valitseda märkimisväärne ebaühtlus. Selle põhjuseks võib olla näi-teks erinevate instrumentide koondamine jooksvalt määratletud tähtajavahemikesse ning taga-tud ja tagamata laenude koondamine samasse kategooriasse. Andmete piiratust arvestades osu-tavad mitmed lõimumismeetmed, mis tuginevad intressimäärade hajutamisele euroala riikidevahel, et erinevate turusegmentide lõimumise määr on vägagi erinev. Näiteks näib see olevatkodumajapidamistele väljastatud eluasemelaenude ja kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuva-tele ettevõtetele väljastatud lühiajaliste laenude puhul kõrgem ning kaupu ja mittefinantstee-nuseid pakkuvatele ettevõtetele väljastatud arvelduskrediidi ja kodumajapidamistele väljasta-tud tarbimislaenude puhul madalam.

7 Vt L. Baele et al., “Measuring financial integration in the euroarea”, EKP üldine toimetis nr 14, mai 2004.

117EKP

Aastaaruanne2004

Eurosüsteemi üheks kohustuseks on makse- jakliiringusüsteemide järelevaatamine. Järelevaa-tamise eesmärk on tagada maksevoogudega seotud üldkorra efektiivsus ja turvalisus. Euro-süsteemis tuntakse üldist huvi ka teiste infra-struktuuride vastu, mida kasutatakse väärtpabe-rite võõrandamisel – näiteks väärtpaberitekliiringu- ja arveldussüsteemid –, sest viperu-sed tagatistehingu sõlmimisel võivad ohtu seadarahapoliitika kohaldamise ning maksesüstee-mide sujuva toimimise.

4.1 EURODES TEHTAVATE SUURMAKSETE SÜSTEEMIDEJA INFRASTRUKTUURIDE JÄRELEVAATAMINE

Eurosüsteemi järelevaatamiskohustus hõlmabkõiki euromaksesüsteeme, sealhulgas eurosüs-teemi enda poolt hallatavaid süsteeme. Eurosüs-teem rakendab samu järelevaatamise standar-deid nii enda kui ka erakätes olevatelesüsteemidele. Nendeks standarditeks on EKPnõukogu poolt 2001. aastal tähtsate maksesüs-teemide järelevaatamise põhimõtete alusdoku-mendina vastu võetud Core Principles for Sys-temically Important Payment Systems.

TARGET JA TEISED EURODES TEHTAVATE SUURMAKSETESÜSTEEMIDTARGETi järelevaatamise raamistiku edasi-arendamiseks on määratletud metoodilisedmiinimumnõuded, mida kõik liimesriikide kesk-pangad ning EKP peavad TARGETi järelevaa-tamisel täitma. TARGETi järelevaatajad onhakanud lähenema ka TARGET2-le järelevaa-tamise vaatenurgast.

2004. aastal hinnati eurodes tehtavate suurmak-sete süsteemide vastavust aluspõhimõtetele(Core Principles) 2003. aasta keskpaigaks kuju-nenud olukorra taustal. Kokkuvõtlikud tulemu-sed avaldati 2004. aasta mais. Leiti, et kõikTARGETi elemendid vastavad suuremal määraleelnimetatud aluspõhimõtetele. Majanduslikuefektiivsuse ja äritegevuse jätkuvuse korralda-mise osas tuvastati vajadus mõningate täiustustejärele. Neid küsimusi uurivad lähemalt TARGETi järelevaatajad ja haldurid. TARGETijärelevaatajad märkisid ära TARGETi haldurite

tähtsa rolli TARGETi turvalise töö tagamiselriskijuhtimise abil. Järelevaatajate hinnangTARGETi haldurite poolt TARGETi riskiolu-kordade kohta koostatud hetkeolukorra aruan-dele oli üldiselt positiivne. Eraomandis olevateeurodes tehtavate suurmaksete süsteemide üle-vaatamisel ei ilmnenud ühtki suuremat puudust.

EURO 1EURO 1 järelevaatamisel keskendus EURO 1haldur EBA Clearing (EBA) plaanidele aren-dada edasi paindlikku arveldusmehhanismi(Flexible Settlement Mechanism), mille kaudupangad saavad STEP 2 positsioone arveldadailma EURO 1 otseseks liikmeks/osanikuks hak-kamata. STEP 2 on EBA jaemaksesüsteem. EKPkui järelevaataja nõusolekul soovib EBA tõhus-tada seda funktsiooni, mis hetkel piirneb vaidEURO 1 osalise eelrahastamisega, ja võimal-dada kõigil EURO 1 liikmetel teha keskpangarahaülekandeid EURO 1-le läbi TARGETi süs-teemi, et suurendada nende töötlemismahtuEURO 1-s.

PÜSIVALT ÜHENDATUD ARVELDUSSÜSTEEMPüsiühendusega arveldusvõrgu süsteemis (CLS)arveldatakse valuutatehinguid põhimõttel“makse makse vastu”, millega kõrvaldataksesuur osa valuutaarveldusriskidest. Praegu kor-raldab süsteem tehinguid 15 rahvusvaheliseskäibes olevas vääringus, sealhulgas alates 2004.aasta detsembrist Hongkongi dollarites, Uus-Meremaa dollarites, Korea vonnides ja Lõuna-Aafrika randides.

2004. aasta detsembris korraldas CLS keskmi-selt 69 000 tehingut päevas, keskmine päeva-käive ulatus 960 miljardi USA dollarini8. Rah-vusvahelise Arvelduspanga poolt 2004. aastaaprillis tehtud uurimuse kohaselt kattis CLSuurimuse ajal umbes neljandiku tervest valuu-taturust. USA dollari järel on euro kõige tähtsa-maks arveldusvääringuks. 2004. aasta detsem-bris ulatus euroarvelduste kogukäive CLSiskeskmiselt 309 miljardi euroni päevas ja moo-

4 T U R U I N F R A S T R U K T U U R I D E J Ä R E L E VA ATA M I N E

8 Iga tehing koosneb kahest osast, üks kummaski valuutas. Selli-sel viisil arveldati CLSis 2004. aasta detsembris keskmiselt 1920USA dollari väärtuses makseid päevas.


dustas arvelduste kogukäibest 22% (USA dol-lari arvelduste kogukäive moodustas 46%). Võr-reldes 2003. aastaga vähenes euro osakaal veidiCLSis arveldatavate vääringute arvu suurene-mise ja hindamise mõjude tulemusel.

EKP täidab CLSi suhtes kahte rolli. Ta on seo-tud süsteemi järelevaatamise ja arveldustee-nuste osutamisega. EKP osaleb CLSi ühisjäre-levaatamisel, mida teostavad süsteemisarveldatavate vääringute keskpangad nii G10riikides kui ka väljaspool G10 riike, kus juhti-vaks järelevaatajaks on föderaalreservi süsteem.2004. aastal pühendas EKP CLSi järelevaatami-sel oma põhitähelepanu taastumisvõime paran-damisele ning uute vääringute lisamiseks vaja-liku objektiivse raamistiku väljatöötamisetagamisele.

EKP peab CLSi eurotehingute valuutariskivähendamisel äärmiselt veenvaks lahenduseks.Samas tehakse CLSis vaid väike osa valuutate-hingutest, millesse on kaasatud euro. Seetõttuon pankadele esitatud üleskutse vaadata üle omavaluutaarvelduskord ning hinnata nende poolteelnimetatud riski vähendamiseks rakendata-vate abinõude sobivust.

SWIFTÜleilmne pankadevahelise finantsside ühing(Society for Worldwide Interbank FinancialTelecommunication ehk SWIFT) on sõnumside-võrgu teenuse pakkuja, mis võimaldab turvalistfinantsalaste teadete vahetamist finantsasutustevahel. Kuigi SWIFT pole ise pank ega finants-asutus, vaatavad keskpangad tema tegevusejärele, sest sellel on tähtis roll üleilmse finants-süsteemi sujuva toimimise tagamisel. EKP osa-leb SWIFTi järelevaatamisel koostöös G10 rii-kide keskpankadega ning Nationale Bank vanBelgië/Banque Nationale de Belgique’i kui juhtiva järelevaatajaga. 2004. aastal hoogustatijärelevaatamise alast tegevust, et tagada kõikideG10 riikide järelevaatajate võrdne osaleminening tõhustada SWIFTi ja tema järelevaatajatevahelist aruandlust ja suhtlust. Järelevaatamiselkeskendati tähelepanu SWIFTi taastumisvõi-mele kriisiolukordadest, siseriskide juhtimisele

ning SWIFTi vana sõnumsidevõrgu asendami-sele Internetipõhise SWIFTNetiga.

KORRESPONDENTPANGANDUSSageli on pangad sõlminud omavahel kokkulep-ped vastastikuste makseteenuste ja muude mak-setega seonduvate teenuste osutamiseks, eel-kõige aga piiriüleste maksete sooritamiseks.Niisuguseid kokkuleppeid nimetatakse korres-pondentpanganduseks. 2004. aastal korraldaseurosüsteem oma neljanda korrespondentpan-ganduse alase uurimuse, mis kinnitas, et eurokorrespondentpangandus on väga suures ulatu-ses koondunud paari osalise kätte Euroopa Lii-dus. Praegusel hetkel ei kujuta see endast otsestsüsteemiriski, kuid arvestades eurosüsteemihuvi tagada terve finantssüsteemi stabiilsus jät-katakse selles vallas toimuva arengu jälgimist.

4.2 JAEMAKSETEENUSED

JAEMAKSESÜSTEEMIDE JÄRELEVAATAMINEEKP nõukogu poolt 2003. aastal vastu võetud“Euro jaemaksesüsteemide järelevaatamisestandardite” põhjal 2004. aastal toimunud liigi-tamisel tuvastati 15 euro jaemaksesüsteemi, misjäävad eurosüsteemi järelevaatamise alasse.Neist kuus liigitati kriitilise tähtsusega süstee-mideks ning seetõttu peavad need vastama kõi-gile kümnele aluspõhimõttele. Seitset süsteemipeetakse eriti tähtsaks ning need peavad seetõttuvastama eurosüsteemi jaemüügistandarditele(aluspõhimõtte alajaotus). Kaks ei mahtunudkumbagi kategooriasse ning need alluvad vas-tava järelevaataja poolt kindlaksmääratud järe-levaatamise standarditele. Vastavad liikmesrii-kide keskpangad hindavad kriitilise ja erilisetähtsusega süsteemide vastavust järelevaata-mise standarditele ning EKP kohustuseks onhinnata EBA STEP 2 süsteemi. Üldist hindamis-tegevust ja erinevate riikide vahelist sobivustkoordineeritakse eurosüsteemi tasandil.

E-RAHA SÜSTEEMIDPärast elektroonilise rahasüsteemi turvaeesmär-kide sõnastamist 2003. aastal alustas eurosüs-teem 2004. aastal nende metoodiliste nõuete jajuhendite kohandamist, mis on vajalikud vasta-

119EKP

Aastaaruanne2004

vate skeemide kavandatud hindamiseks 2005.aastal.

4.3 VÄÄRTPABERITE KLIIRINGU- JA ARVELDUSSÜSTEEMID

Eurosüsteemil on väärtpaberite kliiringu- jaarveldussüsteemide sujuvas toimimises ja järe-levaatamisel täita kaks rolli. Esiteks hindabnõukogu ELi väärtpaberiarveldussüsteemidevastavust konkreetsetele kasutajastandarditele9.Teiseks teeb eurosüsteem koostööd teiste asu-tustega, kes vastutavad väärtpaberite kliiringu-ja arveldussüsteemide reguleerimise ja järele-vaatamise eest ELi tasandil. Selles kontekstisjulgustas EKP alustama arutelu väärtpaberitekliiringu- ja arveldussüsteemide jaoks mõeldudüleeuroopalise õigusraamistiku loomise teemal,osaledes komisjoni väärtpaberite kliiringu- jaarveldussüsteemide nõuandekomitees ja järele-valveekspertide grupis. EKPSi koostöö Euroopaväärtpaberikomiteega (CESR) on olnud aluseksüleeuroopaliste kliiringu- ja arveldusstandarditeväljatöötamisel. Lisaks toetas EKP ka rahvus-vahelist uurimiskeskust Group of Thirty ees-märgiga tagada, et 2003. aastal avaldatud grupikliiringu- ja arveldusalaseid soovitusi rakenda-taks kooskõlas ELi algatusprogrammidega.Samuti edendas EKP komisjoni ettepanekut aja-kohastada 1998. aastal vastuvõetud arveldustelõplikkuse direktiivi. Ning lõpetuseks andisEKP oma panuse makse- ja arveldussüsteemidekomitee (CPSS) ja Rahvusvahelise Väärtpabe-rijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) pooltkesksetele osapooltele koostatud soovitustele.

VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE HINDAMINEKõik eurosüsteemi laenutehingud peavad olematagatud piisava tagatisega kõlblike varade näol.Need hõlmavad niisuguseid väärtpabereid, midapakutakse eurosüsteemile väärtpaberiarveldus-süsteemide ehk selliste teenusepakkujate poolt,kes on spetsialiseerunud kõlblike väärtpaberiteomandiõiguse või sellega samaväärsete õigusteülekandmisele ühelt poolelt teisele. Et välistadaselles protsessis liigseid riske, hindab eurosüs-teem igal aastal enda poolt kasutatavate väärt-paberiarveldussüsteemide vastavust üheksale

kasutusstandardile10. 2004. aastal hinnati 18väärtpaberiarveldussüsteemi. Järelduse kohaseltvastavad nimetatud väärtpaberiarveldussüstee-mid suuremalt jaolt kasutusstandarditele ningastutakse samme nende edasiseks täiustamiseks.Mõned süsteemid on parandanud oma töökind-lust ning on rakendatud abinõusid süsteemi hal-durite finantsstabiilsuse suurendamiseks. Euro-süsteem jälgib ja soodustab kõiki jõupingutusi,mis on suunatud tema laenutehingutes kasuta-tavate väärtpaberiarveldussüsteemide efektiiv-suse ja turvalisuse suurendamisele.

KOOSTÖÖ EUROOPA VÄÄRTPABERIKOMITEEGA2001. aastal kiitis EKP nõukogu heaks EKPSija Euroopa väärtpaberikomitee vahelise väärt-paberite kliiringu- ja arveldussüsteemide alasekoostööraamistiku. Moodustati töörühm, kuhukuulusid iga EKPSi keskpanga esindajad jaEuroopa väärtpaberikomitee liikmed. Töörühmkoostas aruande “Väärtpaberikliiringu ja -arvel-duste standardid Euroopa Liidus”11, mis kinni-tati 2004. aasta oktoobris nii EKP nõukogu kuika Euroopa väärtpaberikomitee poolt. Nimeta-tud aruanne sisaldab 19 standardit, mille ees-

9 Kuna puuduvad ühtlustatud Euroopa Liidu järelevaatamisstan-dardid, peetakse kasutajastandardeid de facto kogu liidu väärt-paberiarveldussüsteemide standarditeks. Sellest hoolimata polekasutajastandardid mõeldud väärtpaberiarveldussüsteemidejärelevaatamise kõigiti sobivaks standardiks.

10 Need standardid on toodud dokumendis “Standards for the useof EU securities settlement systems in ESCB credit operations”,1998.

11 Vt EKP kodulehekülge.


märgiks on suurendada väärtpaberikliiringu ja -arvelduste turvalisust, usaldusväärsust ja efek-tiivsust Euroopa Liidus (vt taustinfot 14) ningmis tuginevad makse- ja arveldussüsteemidekomitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberi-järelevalve Organisatsiooni poolt antud väärt-paberiarveldussüsteemide alastele soovitustele(tuntud kui “CPSS-IOSCO soovitused”). Võr-reldes CPSS-IOSCO soovitustega propageeri-vad EKPSi ja Euroopa väärtpaberikomitee stan-dardid mõnes valdkonnas karmimate nõueterakendamist, lähtudes Euroopa turgude eripä-rast. EKPSi ja Euroopa väärtpaberikomiteestandardite üldeesmärk on edendada ELi kapi-taliturgude lõimumist ning seetõttu asetavadnad suurt rõhku ühislahendustele ja koostalitus-võimele. Komisjoni sellesuunaline töö onarvesse võetud.

Töörühm on teinud oma tööd avatult ja läbi-paistvalt. Väärtpaberikliiringust ja -arveldustesthuvitatuid paluti mitmel korral tehtud töödkommenteerida. Saadud kaastöö üle toimusidpõhjalikud arutelud ning töörühm on teinudkõik endast oleneva, et töötada läbi lõplikesstandardites väljendatud arvamused. Standar-deid hakatakse kohaldama alles pärast seda, kuion loodud süsteemide hindamise metoodika.Alates 2004. aasta oktoobrist on töörühm jätka-nud oma tööd alljärgnevas neljas valdkonnas:1) väärtpaberiarveldussüsteemide standarditehindamise metoodika väljatöötamine, 2) kesksete osapoolte hindamise metoodika jastandardite väljatöötamine, 3) oluliste kontohal-duritega seotud küsimuste analüüsimine, 4) regulatiiv- ja järelevalveorganite koostöödkäsitlevate teemade analüüsimine.

Ta u s t i n f o 14

VÄÄRTPABERITE KLIIRINGU JA ARVELDAMISE STANDARDID EUROOPA LIIDUS

1. standard. Õigusraamistik Väärtpaberite kliiringu- ja -arveldussüsteemidel ning nendevahelistel ühendustel peavad vas-tavates volialades olema hästi põhjendatud, selged ja läbipaistvad õiguslikud alused.

2. standard. Tehingu kinnitamine ja arvelduse kooskõlastamineOtseste turuosaliste vaheliste tehingute kinnitamine peab toimuma esimesel võimalusel pärasttehingu täitmist, kuid hiljemalt tehingu kuupäeval (T+0). Kui kaudsete turuosaliste (näiteksinstitutsionaalsed investorid) vaheliste tehingute kinnitamine on vajalik peab, see toimuma esi-mesel võimalusel pärast tehingu täitmist, eelistatavalt T+0 kuupäeval, kuid hiljemalt T+1 kuu-päeval.Arveldusjuhised tuleb kooskõlastada võimalikult kiiresti ning pikema kui T+0 arveldustsüklipuhul peab kooskõlastamine toimuma hiljemalt päev enne kindlaksmääratud arvelduspäeva.

3. standard. Arveldustsüklid ja tegevusajadKõik väärtpaberiturud peaksid rakendama libiseva ajakavaga arveldusi. Lõpparveldus peakstoimuma hiljemalt T+3 kuupäeval. T+3-st lühemate üleeuroopaliste arveldustsüklite eeliseid jakulusid tuleks hinnata.Väärtpaberikeskused ja, kui kohaldatav, kesksed osapooled peaksid kooskõlastama oma töö-tunnid ja -päevad ning olema avatud vähemalt ajal, kui TARGET on eurotehingute tegemiseksavatud.

4. standard. Kesksed osapooledKeskse osapoole loomise eeliseid ja kulusid tuleks hinnata. Kui niisugune mehhanism võetaksetarvitusele, peaks keskne osapool kontrollima rangelt enda võetavaid riske.

121EKP

Aastaaruanne2004

5. standard. Väärtpaberite laenamineVäärtpaberite laenamist (ehk tagasiostulepinguid ja muid majanduslikult samaväärseid tehin-guid) tuleks soodustada kui arveldustõrgete ärahoidmise ja väärtpaberiarvelduste kiirendamisemeetodit. Nimetatud eesmärgil väärtpaberite laenamist takistavad asjaolud tuleb kõrvaldada.Väärtpaberite laenamise meetmed peavad olema usaldatavad, turvalised ja efektiivsed.

6. standard. Väärtpaberite keskdepositooriumidVäärtpaberid tuleks käibelt kõrvaldada või viia elektroonsele kujule ning väärtpaberite keskde-positooriumid vastava sissekande tegemise teel üle kanda nii suures ulatuses kui võimalik.Väärtpaberiemissioonide terviklikkuse ja investorite huvide kindlustamiseks peaksid väärtpa-berite keskdepositooriumid tagama, et väärtpaberite emiteerimine, hoidmine ja ülekandminetoimub nõuetekohasel viisil.

7. standard. Väärtpaberite loovutamine makse vastuPeamine risk peaks olema kõrvaldatud, kui väärtpaberite võõrandamine on rahaülekandega seo-tud selliselt, et väärtpaberite loovutamine toimub makse vastu.

8. standard. Lõplike arvelduste ajastusRiskide vähendamiseks ja süsteemide vaheliste maksete efektiivseks arveldamiseks tuleks keh-testada makse päevasisene arveldus makse reaalajalise ja/või maksejuhiste kogumite arvel-damise teel.

9. standard. Krediidi- ja likviidsusriskide kontrollSüsteemi stabiilsuse seisukohast on oluline, et väärtpaberite keskdepositooriumid toimiksidkatkematult. Seega – kui kohalikud seadused lubavad väärtpaberite keskdepositooriumidel laenu anda, peab nende laenutegevus piirduma vaid niisuguste toimingutega, mis on vajalikudsujuvaks väärtpaberite arveldamiseks ja varade teenindamiseks. Laenu (sealhulgas päevasisestja üleöölaenu) andvad väärtpaberite keskdepositooriumid peavad oma krediidiriskid võimalu-sel täielikult katma. Tagatiseta laenude andmist tuleks lubada vaid üksikutel selgelt piiritletudjuhtudel ning see peaks olema allutatud nõuetekohastele riskikontrolli abinõudele, sealhulgasriskialtisuse, osapoole kvaliteedi ja laenuperioodi piirangutele.Enamik kontohaldureid on kohustatud järgima ELi panganduseeskirju. Riiklikud väärtpaberi-tegevuse reguleerijad ja pankade järelevalveorganid peaksid üle vaatama nende kontohalduriteriskijuhtimise põhimõtted, kes korraldavad märkimisväärseid väärtpaberitehingute arveldusi,et ohjata süsteemiriske, mis on seotud nende väärtpaberiarveldustegevusega, ja hinnata, kaseelnimetatud põhimõtted katavad finantssüsteemi riskid. Lähemalt tuleks aga uurida krediidi-riskide katmise, sealhulgas päevasiseste laenude, tagatuse taseme suurendamise võimalusi.Jaemaksete arveldussüsteemide haldurid peaksid kehtestama riskikontrolli, mis tagab õigeaegsearvelduse vähemalt juhul, kui suurima maksekohustusega osaline pole suuteline arveldama.Kõige usaldusväärsem kontrollsüsteem on tagatisnõuete ja laenulimiitide kombinatsioon.

10. standard. Rahalise arvelduse aluseks olevad varadVarad, mida kasutatakse väärtpaberitehingutest tulenevate maksekohustuste täitmiseks, peak-sid olema krediidi- ja likviidsusriskidest vabad või peaaegu vabad. Kui keskpanga raha ei kasu-tata, tuleb kaitsta süsteemi osalisi võimalike kahjude ja likviidsussurve vastu, mis tulenevadselle vahenduspanga maksevõimetusest, kelle varasid arvelduseks kasutatakse.


11. standard. TöökindlusKliiringu- ja arveldusprotsessis tekkivate toimimisriskide allikad tuleb kindlaks määrata, neidtuleb jälgida ja regulaarselt hinnata. Need riskid tuleb minimeerida vastavate süsteemideloomise ning efektiivsete kontrollmehhanismide ja protsesside kaudu. Süsteemid ja nendegaseotud funktsioonid peavad 1) olema töökindlad ja turvalised, 2) põhinema usaldatavatel teh-nilistel lahendustel, 3) olema välja arendatud ja hooldatavad kooskõlas järeleproovitud prot-seduuridega, 4) olema püsavalt laiendatavad, 5) omama nõuetekohaseid seadeid äritegevusejätkuvuse ja hävingust taastumise tagamiseks, ning 6) võimaldama nende protsesside sagedastja sõltumatut kontrolli, mis tagavad toimingute õigeaegse taastumise ja arvelduse lõpulevii-mise.

12. standard. Klientide väärtpaberite kaitseVäärtpabereid hoidvad üksused peaksid rakendama niisuguseid arvestuspõhimõtteid ja sellisthoidmise korda, mis kaitsevad täielikult klientide väärtpabereid. On oluline, et klientide väärt-paberid oleks kaitstud väärtpaberite hoidmisega tegelevate üksuste võlausaldajate nõuete vastu.

13. standard. ValitsemineVäärtpaberite keskdepositooriumide ja kesksete osapoolte pädevus peaks olema selline, et seetäidaks avalikkuse huve ning teeniks omanike ja turuosaliste eesmärke.

14. standard. JuurdepääsVäärtpaberite keskdepositooriumid ja kesksed osapooled peaksid kehtestama eesmärgid ja ava-likud osalemiskriteeriumid, mis võimaldavad avatud juurdepääsu. Juurdepääsu piiravad ees-kirjad ja nõuded peaksid tagama riskide kontrollimise.

15. standard. EfektiivsusLisaks turvalisusele peavad väärtpaberite kliiringu- ja arveldussüsteemid olema efektiivsed.

16. standard. Sidekord, sõnumsidestandardid ja andmete otsetöötlusVäärtpaberite keskdepositooriumid kliiringu- ja arveldusteenuste pakkujad ning nende süstee-mide osalised peaksid kasutusele võtma vastavad rahvusvahelised sideprotsessid ning sõnum-side ja viiteandmete standardid, et võimaldada väärtpaberite efektiivset kliiringut ja arvelda-mist süsteemide vahel. See soodustab andmete otsetöötlust kõigis väärtpaberitehingutes.

Teenuse osutajad peaksid arenema andmete otsetöötluse suunas, et aidata saavutada õigeaegne,turvaline ja tasuv väärtpaberite töötlemine, sealhulgas väärtpaberitehingute kinnitamine, koos-kõlastamine, tasaarveldamine, arveldamine ja hoidmine.

17. standard. LäbipaistvusVäärtpaberite keskdepositooriumid ja kesksed osapooled peaksid andma turuosalistele piisa-valt teavet väärtpaberite kliiringu- ja arveldamisteenustega seotud riskide ja kulude kindlaks-tegemiseks ja hindamiseks.

Suure tähtsusega kontohaldurid peaksid andma piisavalt teavet, mis võimaldab nende klienti-del kindlaks teha ja täpselt hinnata väärtpaberite kliiringu- ja arveldamisteenustega seotud riskeja kulusid.

123EKP

Aastaaruanne2004

18. standard. Reguleerimine, järelevalve ja järelevaatamineVäärtpaberite kliiringu- ja arveldusteenuste pakkujad peaksid olema allutatud vähemalt läbi-paistvale, järjepidevale ja efektiivsele reguleerimisele ja järelevalvele. Väärtpaberite kliiringu-ja arveldussüsteemide/vahendite puhul peaks toimuma vähemalt keskpanga läbipaistev,järjepidev ja efektiivne järelevaatamine. Keskpangad, väärtpaberialase tegevuse reguleerijadja pankade järelevalveorganid peaksid tegema efektiivset ja läbipaistvat koostööd nii riigisise-selt kui ka piiriüleselt (eriti Euroopa Liidu piires).

19. standard. Ristkasutatava süsteemi sidekanalitega seotud riskid 1

Väärtpaberite keskdepositooriumid, kes loovad sidekanalid tehingute tegemiseks ristkasutata-vas süsteemis, peaksid need sidekanalid kavandama ja neid kasutama nii, et väheneksid ristka-sutatavas süsteemis tehtavate arveldustega seotud riskid.

1 See standard ei laiene kesksete osapoolte sidekanalitele. Seda küsimust arutatakse EKPSi ja Euroopa väärtpaberikomitee edasisekesksete osapoolte töö käigus.

AutorAna Luísa RibeiroPealkiriNimetu, 2002Materjalõli, lõuendMõõdud150 × 230 cm© Euroopa Keskpank

4 . P E AT Ü K K

S U H T E D E U RO O PA J A R A H V U S VA H E L I S E L

TA S A N D I L

1.1 POLIITILISED KÜSIMUSED

STABIILSUSE JA MAJANDUSKASVU PAKTAastal 2004 leiti, et kahel euroala riigil, nimeltKreekal ja Hollandil, ning kuuel kümnest uuestELi liikmesriigist, nimelt Küprosel, Maltal,Poolal, Slovakkial, Tšehhi Vabariigil ja Unga-ril on ülemäärane eelarvepuudujääk (vaata 1.peatüki lõiku 2.5). 2003. aastal jätkusid Prant-susmaa ja Saksamaa suhtes algatatud ülemää-rase puudujäägi menetlused, kuigi de facto olidneed ECOFINi nõukogu 25. novembri 2003.aasta otsustega peatatud. ECOFINi otsustesmärgiti, et Prantsusmaa ja Saksamaa peaksidoma ülemäärase puudujäägi korrigeerima aas-taks 2005, mitte aastaks 2004, nagu oli ette näh-tud nendele riikidele ECOFINi nõukogu endapoolt asutamislepingu artikli 104 lõike 7 aluselvälja antud soovitustes. Ülemäärase puudujäägimenetlus Portugali suhtes tühistati.

2004. aasta juulis tühistas Euroopa Kohus ECOFINi nõukogu 25. novembri 2003. aastaotsused Prantsusmaa ja Saksamaa suhtes sellesosas, mis nägi ette ülemäärase puudujäägimenetluse peatamise ning nimetatud kahe riigisuhtes tehtud varasemate soovituste muutmise.Kohus rõhutas, et ei saa kõrvale kalduda asuta-mislepingus ning stabiilsuse ja majanduskasvupaktis sätestatud eeskirjadest ja korrast ning etalati tuleb austada komisjoni algatusõigust.

EKP väljendas oma rahulolu selle üle, et otsu-sega kinnitati vajadust asutamislepingus ja eel-nimetatud paktis sätestatud eeskirjade ja korratäismahulise rakendamise järele. Ta kutsus asja-omaseid institutsioone üles astuma vajalikkesamme nimetatud eeskirjade ja korra täismahu-lise rakendamise tagamiseks.

2004. aasta septembris väljastas komisjonmajanduse juhtimise tugevdamise kohta teatise,milles selgitas ka stabiilsuse ja majanduskasvupakti rakendamist. Nimetatud teatis sisaldasmitmeid pakti uuendamise ettepanekuid. Paktiennetavate sätete rakendamisega seotud ettepa-nekud hõlmasid niisugust eeltegevust, mistagaks ebasobiva arengu kiirema korrigeerimiseõigeaegse ja aktiivsema ettehoiatamise teel,

sõnastaks ümber keskmise tähtajaga eesmärgideelarvetasakaalu saavutamiseks, arvestades liik-mesriikide asjaolusid, ning paneks eelarvepo-sitsioonide järelevalves suuremat rõhku võlaleja jätkusuutlikkusele. Pakti korrigeerivate säteterakendamisega seotud ettepanekud puudutasidmuudatuste tegemist erandjuhtude määratluses(mille kohaselt enam kui 3% puudujääk poleülemäärane) ja ülemäärase puudujäägi kohan-damise kavas ning võlakriteeriumi selgitamist.

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakti muutmisearutamise käigus väljendas EKP nõukogu arva-must, et paranduste tegemine stabiilsuse jamajanduskasvu pakti on võimalik ja kasutoov.Selles osas olid kasulikud Euroopa Komisjoniettepanekud parandada pakti ennetavate säteterakendamist. Samas hoiatas EKP nõukogu paktija eriti ülemäärase puudujäägi muutmise eest.Ta pidas 3% puudujäägi kontrollväärtuse usal-dusväärsust oluliseks, sest see kujutab endastpidepunkti eelarvedistsipliiniga seotud ootustesuhtes.

2004. aasta septembris avaldas Kreeka perioodi2000–2003 kohta puudujäägi ja võla arvand-med, mis osutusid palju suuremateks kui varemavaldatud arvud ning ületasid SKP 3% kontroll-väärtust. Tagantjärele avaldati muudetudarvandmed aastate 1997–1999 kohta, mis näita-sid taas eelarve puudujäägiks enam kui 3%SKPst (vaata 1. peatüki lõiku 2.5). EKP peabvalitsuse finantsstatistika usaldusväärset koos-tamist ning täpset ja õigeaegset esitamist eel-arve järelevalve ning majandus- ja rahaliiduusaldusväärsuse tagamisel ülitähtsaks. Kõigitulude ja kulude kajastamisel on kohustuslik jär-gida Euroopa raamatupidamiseeskirju, midatuleb kohaldada järjekindlalt ning ühesuguseltkõigis liikmesriikides.

LISSABONI STRATEEGIA2000. aasta märtsikuus Lissabonis peetud istun-gil kehtestas Euroopa Ülemkogu kümneaastasestrateegia – Lissaboni strateegia –, mis peaks2010. aastaks looma Euroopa Liidus “maailmakõige dünaamilisema ja konkurentsivõimeli-sema teadmistepõhise majanduse, mis on või-meline tagama jätkusuutliku majanduskasvu,


1 EU RO O PA KÜ S I M U S E D

rohkem ja paremaid töökohti ning suurendamasotsiaalset ühtekuuluvust”. 2004. aastaks olidLissaboni strateegia tulemused erinevad. Mõnesvaldkonnas, näiteks tööturgude osas, tehti edu-samme. Kuid enamjaolt jäi areng tagasihoidli-kuks. Oli selge, et Lissaboni eesmärkide saavu-tamiseks aastaks 2010 tuleb reformi oluliseltkiirendada.

Selle taustal otsustas Euroopa Ülemkogu oma2004. aasta kevadistungil Lissaboni strateegiaüle vaadata. Esimese sammuna palus ta EuroopaKomisjonil moodustada kõrgetasemelise töö-rühma eesotsas Wim Kok’iga, et viia läbi Lis-saboni strateegia edusammude sõltumatu hinda-mine, mille alusel saaksid komisjon ja EuroopaLiidu Nõukogu omakorda strateegia üle vaa-data. Strateegia ülevaatamine on planeeritudlõpetada Euroopa Ülemkogu kevadiseks istun-giks 2005. aasta märtsis.

Kõrgetasemeline töörühm esitas oma aruandepealkirjaga “Facing the challenge” 2004. aastanovembris. Aruandes rõhutati, et kahe prob-leemi – globaalne konkurents ja rahvastikuvananemine – tõttu pole Euroopa Liidul võima-lik säilitada status quo’d, eriti siis, kui ta peabkaitsma oma sotsiaalset mudelit. Aruandes jõutijäreldusele, et Lissaboni strateegia ambitsioo-nikaid eesmärke ja nende saavutamise tähtaegaaastal 2010 tuleb seetõttu toetada. Aruandes esi-tati üleskutse seada eesmärgid selgemasse täht-susjärjekorda ja alustada viivitamatult tegevustviies poliitiliselt olulises valdkonnas: teadmus-ühiskond, siseturg, ärikliima, tööturg ja kesk-konna jätkusuutlikkus.

EKP on Lissaboni strateegia eesmärgid kordu-valt heaks kiitnud ja väljendanud oma toetustvalitsuste ja sotsiaalpartnerite astutud sammu-dele. Ühtlasi on ta nõudnud vajalike abinõudekiiremat rakendamist ning efektiivsemate võrd-lusuuringute korraldamist reformi edusammudehindamiseks. Reform on vajalik majanduskasvuja uute töövõimaluste tagamiseks ning euroalamajandusšokkidega kohanemise võime paran-damiseks. Töö-, kapitali-, kauba- ja teenusteturu reformid soodustavad investeeringuid ningaeglustavad inflatsiooni konkurentsi suurene-

mise kaudu. EL peaks seda vaheanalüüsi kasu-tama Lissaboni strateegia elluäratamiseks ja kii-rendama struktuurireformi tempot.

1.2 INSTITUTSIOONILISED KÜSIMUSED

EUROOPA PÕHISEADUS17. ja 18. juunil 2004. aastal peetud valitsuste-vahelise konverentsi (IGC) lõppistungil jõudsidriigipead ja valitsuste juhid kokkuleppeleEuroopa põhiseaduse suhtes. Euroopa põhisea-dus allkirjastati Roomas 29. oktoobril 2004. aas-tal. Pärast selle ratifitseerimist kõigi 25 liikmes-riigi poolt vastavalt nende riiklikule korralejõustub Euroopa põhiseadus 1. novembril 2006.aastal. Paljudes liikmesriikides näeb riiklik rati-fitseerimiskord ette rahvahääletuse korraldamise.

EKP jälgis valitsustevahelist konverentsi hoo-likalt ja andis nii ametlikult kui ka mitteametli-kult oma panuse läbirääkimistel, kus käsitletiEKP ülesandeid ja volitusi, eurosüsteemi jaEKPSi. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artik-lile 48 on EKPga nõu peetud ja 19. septembril2003. aastal toimunud nõukogu istungil võetivastu arvamus Euroopa põhiseaduse lepingueelnõu osas1. Lisaks saatis EKP president 2003.

127EKP

Aastaaruanne2004

1 CON/2003/20.

aasta novembris ja 2004. aasta aprillis kirjadEuroopa Liidu Nõukogu esimehele, et sedaseisukohta selgitada.

EKP kiitis heaks Euroopa Liidu tuleviku kon-vendi ja sellele järgnenud valitsustevahelisekonverentsi poolt ELi õigusliku ja institutsio-naalse raamistiku lihtsustamiseks, modernisee-rimiseks ja selgitamiseks tehtud jõupingutused.Selgelt anti ka mõista, et hetkel majandus- jarahaliidus kehtivad sätted on nii oma eesmär-kide kui ka kohustuste jagamise osas igati põh-jendatud.

EKP pidas eriti oluliseks, et hinnastabiilsusetagamine ei jääks vaid EKP ja EKPSi peamisekseesmärgiks, vaid saaks ka Euroopa Liidu amet-likult väljaöeldud eesmärgiks. Euroopa põhisea-dus kinnitab seda seisukohta täielikult.

Ühtlasi pidas EKP vältimatuks täita edukalttalle pandud ülesanne säilitada EKP ja EKPSiinstitutsionaalsed erifunktsioonid, mis eristavadEKPd teistest Euroopa Liidu institutsioonidest.Euroopa põhiseadus säilitab need erifunktsioo-nid, kinnitades nii EKP, EKPSi ja liikmesriikidekeskpankade sõltumatust kui ka EKP staatustjuriidilise isikuna ja regulatiivseid õigusi. EKPomapära rõhutab ka Euroopa põhiseadus, misnimetab EKPd üheks “teistest liidu institutsioo-nidest ja nõuandvatest organitest”. EKP onseega eristatud sellistest “liidu institutsiooni-dest” nagu Euroopa Parlament, Euroopa Ülem-kogu, Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjonja Euroopa Liidu Kohus, mis moodustavad ELiinstitutsioonilise raamistiku.

EKP eripalvel on Euroopa põhiseaduses kasu-tusele võetud mõiste “eurosüsteem”. Seemõiste, mis viitab EKP-le ja euroala riikidekeskpankadele ning võeti kasutusele EKP nõu-kogu poolt juba 1999. aastal, aitab eristada kõikiELi keskpankasid hõlmavat EKPSi ja euroalakeskpangandussüsteemi. Mõiste “eurosüsteem”kajastab sobivalt ka tõsiasja, et EKP ja euroalariikide keskpangad on ühe süsteemi lahutama-tud osad (vt 7. ja 8. peatükki).

Nende saavutuste taustal leiab EKP, et Euroopapõhiseadus kinnitab olemasolevat ELi rahapo-liitilist raamistikku. EKP sooviks on ratifitsee-rimisprotsessi edukas lõpuleviimine.

EUROSÜSTEEMI RIIKIDE UUED TÖÖMEETODID Scheveningenis (Hollandis) 10. ja 11. septemb-ril 2004. aastal toimunud ECOFINi nõukoguistungil leppisid euroala majandus- ja rahandus-ministrid kokku eurosüsteemi riikide uutes töö-meetodites. Need meetodid peaksid parandamaeurosüsteemi riikide tulukust ja efektiivsust.

Uued meetodid hõlmavad enam tulevikku suu-natud strateegilisi arutelusid, eriti struktuurire-formi osas, ning eurosüsteemi riikide stabiilsekaheaastase presidentuuri loomist praeguserotatsiooni korras kuueks kuuks valitava presi-dendi asemel. Eurosüsteemi riikide presidentvalitakse eurosüsteemi riikide liikmete lihthääl-teenamusega. Scheveningenis valiti eurosüs-teemi riikide esimeseks presidendiks aastateks2005 ja 2006 Luksemburgi peaminister jarahandusminister Jean-Claude Juncker.

EKP, keda kutsutakse osalema regulaarselteurosüsteemi riikide kohtumistel, osales nendetöömeetodite ülevaatamisel. EKP leidis, et uuedtöömeetodid, kaasa arvatud stabiilse presiden-tuuri loomine eurosüsteemi riikidele, aitaksidparandada eurosüsteemi riikide tõhusust ja tule-muslikkust. Uued töömeetodid ei too kaasa min-geid muudatusi tööülesannete jagamises EKP jaeuroala rahandusministrite vahel majandus- jarahaliidu raames. EKP jääb vastutama ühisrahaja ühtse rahapoliitika kujundamise eest. Samasrõhutatakse valitsuste ühist kohustust arendadakindlat raha- ja struktuuripoliitikat, mis on vaja-likud ühisraha jätkuva edu tagamiseks.


2.1 PEAMISED MUUTUSED RAHVUSVAHELISES RAHA- JA FINANTSSÜSTEEMIS

MAAILMAMAJANDUSE MAKROMAJANDUSLIKE PÕHIMÕTETE JÄRELEVALVEMaailmamajanduse makromajanduslikud põhi-mõtted ja eelkõige suurte tööstusriikide põhi-mõtted on rahvusvahelise keskkonna olulisekskoostisosaks, millega EKP peab oma rahapolii-tika arendamisel ja muude ülesannete täitmiselarvestama. Eurosüsteem osaleb nende makro-majanduslike põhimõtete järelevalves rahvus-vaheliste finantsasutuste kaudu, viibides peami-selt Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse,Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsi-oon (OECD), G7 rahandusministrite ja keskpan-kade presidentide ning G10 keskpankade presi-dentide koosolekutel. EKP eesmärk on vahetadamõtteid ja vaadata üle võimalikud tegevussuu-nad, mis aitaksid saavutada euroalal stabiilsemakromajandusliku keskkonna, kindla majan-duspoliitika ja hinnastabiilsuse.

2004. aasta maailmamajandust iseloomustasidsuur majanduskasv ning enamasti mõõdukasinflatsioonisurve. Paljude arenenud riikide ningLadina-Ameerika majanduses tekkis oodatudlangus samaaegselt Aasia ja Ida-Euroopa arene-vate turgude jätkuvalt kiire kasvuga. Negatiivneoli aga see, et üleilmne tasakaalutus – sealhul-gas Ameerika Ühendriikide majanduse tasakaa-lutus – jätkus või isegi kasvas.

EKP rõhutas mitmel juhul niisuguse tasakaalu-tusega seotud riske ja ebakindlust. Üldiseltjagab EKP rahvusvahelise üldsuse seisukohta,et kohandamisprotsessis tuleb järgida kolmepõhinõuet: säästude-investeeringute nappuseprobleemi lahendamine eelarvepuudujäägigariikides, kiirema ja püsivama majanduskasvusoodustamine struktuurireformide teel suhteli-selt madala kasvupotentsiaaliga riikides ningvahetuskursi paindlikkuse edendamine suure-mates riikides ja regioonides, kus niisugunepaindlikkus puudub. Vahetuskursside osas rõhu-tati G7 riikide 2004. aasta ja 2005. aasta vee-bruari kommünikees, et vahetuskursid peavadkajastama majandusnäitajaid ning et vahetus-kursside ülemäärane volatiilsus ja ebakorrapä-

rane liikumine on majanduskasvu seisukohastebasoovitavad.

2004. aasta põhiküsimuseks oli Ida-Aasia rii-kide kasvav tähtsus, mis kajastub nende märki-misväärses panuses maailmatoodangu kasvu jamaailmakaubandusse. EKP jälgis nimetatud rii-kides toimuvat arengut tähelepanelikult jatugevdas oma suhteid Aasia keskpankadega,korraldades koos Singapuri keskpangaga kõrge-tasemelise seminari, kus osalesid üksteist Ida-Aasia Vaikse ookeani piirkonna (EMEAPi riikide)2 keskpankade presidenti ning eurosüs-teemi keskpankade presidendid, sealhulgas EKPpresident. Singapuris 2004. aasta juulis toimu-nud üritusel keskenduti paljude Ida-Aasia rii-kide kasvavale osatähtsusele maailmamajandu-ses, rahvusvaheliste valuutade rollile ningpiirkondlikule lõimumisele ja koostööle.

2004. aastal olid endiselt märkimisväärsed raha-vood uutele turgudele, mida EKP jälgib pidevaltnende olulise rolli tõttu rahvusvahelise finants-stabiilsuse tagamisel. Nimetatud riikide majan-dustegevus oli üldiselt jõuline. Määravateksteguriteks olid soodsad välisfinantseerimistin-gimused, eksportkaupade kõrged rahvusvaheli-sed hinnad ning arenenud riikide impordinõud-luse kasv. Selle tulemusel tekkisid jooksevkontoülejäägid ning välisvõlatasemed üldiselt alane-sid, kuigi võlgnevused jäid suureks päris mit-mes riigis. Soodsad laenutingimused suunasidarenevate turgude era- ja avalikku sektoritaktiivselt osalema madalate intressimääradegarahvusvahelistel võlakirjaturgudel. Pärast 2004.aasta teises kvartalis toimunud ajutist suurene-mist langesid arenevate turgude võlakirjadeostu-müügikursi vahed aasta lõpus taasvarasemaga võrreldes madalale tasemele.

Lõpuks uuriti ka euroala ennast, sest see moo-dustab osa rahvusvaheliste majanduspõhimõtetejärelevalvetegevusest. Nii RahvusvahelineValuutafond kui ka OECD esitasid oma järje-kordsed euroala raha-, finants- ja majanduspo-

129EKP

Aastaaruanne2004

2 R A H V U S VA H E L I S E D KÜ S I M U S E D

2 EMEAPi riigid on Austraalia, Hiina, Hongkongi erihaldus-piirkond, Indoneesia, Jaapan, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipi-inid, Lõuna-Korea, Singapur ja Tai.

liitika ülevaated ning eraldi ülevaated iga euro-ala riigi kohta. Rahvusvahelise Valuutafondiantud selgitused IV artikli kohta ning OECDmajandus- ja arenguülevaate komitee lõid heavõimaluse viljakaks mõttevahetuseks eelnime-tatud rahvusvaheliste organisatsioonide ningEKP, eurosüsteemi riikide eesistuja ja EuroopaKomisjoni vahel. Pärast arutelu esitasid nii Rah-vusvaheline Valuutafond kui ka OECD aruande,milles anti hinnang euroala poliitikale3. Mõle-mas 2004. aastal koostatud ülevaates pööratierilist tähelepanu kümne uue liikmesriigi liitu-misele Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal.

RAHVUSVAHELINE FINANTSARHITEKTUURArvestades euroala tihedat seotust maailmama-jandusega on EKPS ja eurosüsteem huvitatudülemaailmse finantssüsteemi sujuvast toimimi-sest. Seetõttu osalevad nad aktiivselt aruteludes,mis käsitlevad rahvusvahelist finantsarhitek-tuuri, ning vastavate rahvusvaheliste institutsi-oonide ja foorumite töös. Mõnedes nimetatudinstitutsioonidest ja foorumitest osaleb EKPotse, mõnedes on talle antud vaatleja staatus.EKPS osaleb ka Euroopa tasandil, eelkõigemajandus- ja rahanduskomitee tegevuses.

Seoses G10 riikide rahandusministrite ja kesk-pankade presidentide tööga oli EKP rahul kol-lektiivse tegevuse klauslite (lepingusätted, millepeamiseks eesmärgiks on soodustada täitmatavõlakohustuste korrapärast restruktureerimist)üha kiirema lisamisega riigi võlakirjade emis-

sioonidesse. Vähem kui kahe aastaga on kollek-tiivse tegevuse klauslite kasutamine muutunudturustandardiks riigi võlakirjade emiteerimiselNew Yorgi seaduste kohaselt, kuigi ta G10 soo-vitustele täielikult ei vasta.

EKP arutas erasektori osalust finantskriisidekriiside lahendamisel ja tegi kokkuvõtte koge-mustest, mis on saadud sellist osalust edenda-vate instrumentidega töötamisel. Samuti jälgisEKP 2004. aasta novembris arenevate turguderiiklike emitentide ja erasektori võlausaldajaterühma poolt välja antud “Arenevate turgude sta-biilsete rahavoogude ja võlgade õiglase restruk-tureerimise põhimõtete” kohast arengut. Varemkäitumiskoodeksi nime all tuntud põhimõteteeesmärgiks on edendada teabe avaldamist võlg-nevuste kohta, korrapärast arutelu võlgnike javõlausaldajate vahel, heauskseid võlgaderestruktureerimisalaseid läbirääkimisi ningkõigi asjaomaste võlausaldajate õiglast kohtle-mist. Nendes G20 riikide rahandusministrite jakeskpankade presidentide poolt heaks kiidetudpõhimõtetes käsitletakse ka mõningaid muidpuudusi maailma finantsarhitektuuris. Kui needpõhimõtted ellu viiakse, võivad nad anda olu-lise panuse pikemaajalistesse jõupingutustesseehitada üles süsteem, mis edendab üleilmsetkoostööd, majanduskasvu ja finantsstabiilsust.

Teine EKP poolt jälgitud teema oli Rahvusva-helise Valuutafondi finantspositsioon. 2004.aasta oktoobris toimunud kohtumisel märkisidG10 riikide rahandusministrid ja keskpankadepresidendid, et kuigi Rahvusvahelise Valuuta-fondi tugev finantspositsioon on oma kohus-tuste täitmiseks oluline, seisab ta laieneva maa-ilmamajanduse kontekstis silmitsi teatudraskustega. Nende ületamine eeldab terve reapoliitikameetmete rakendamist, muuhulgasjärelevalve tugevdamist, laenuotsuste tegemiselsuurema rõhu asetamist võla stabiilsusele, hil-juti kokkulepitud süsteemidele erandkorrasjuurdepääsu käsitleva raamistiku ranget järgi-mist ning Rahvusvahelise Valuutafondi finants-struktuuri võimalikke täiendavaid muutusi, mis


3 IMF: “Euro Area Policies: Staff Report”, august 2004; OECD:“Economic Survey – Euro Area 2004”, juuli 2004.

soodustaksid võlgade tähtaegset tagasimaksmistning vähendaksid võlgnike õigusjärglastega sõl-mitavaid kokkuleppeid.

PIIRKONDLIK LÕIMUMINE JA KOOSTÖÖEt EL ise on pikaajalise piirkondlike majandustelõimumise tulemus, on EKPst saanud sobivpartner maailma mitmete piirkondlike rühmadekeskpankadele, kes paluvad EKP-l jagada omakogemusi poliitika kujundajatega ning vahel kaakadeemikutega. Selles kontekstis pole EKPmitte üksnes huvitatud Euroopas toimuva selgi-tamisest, eriti rahalise koostöö vallas, vaid peabsamaväärselt tähtsaks mõista piirkondlikemajanduste lõimumist väljaspool ELi.

2004. aasta septembris toimus Pekingis Hiinarahvapanga ja EKP poolt korraldatud G20 riikide seminar, kus käsitleti regionaalsetmajanduslikku lõimumist üleilmses raamisti-kus. Seminaril arutatud teemad hõlmasid piir-kondlike koostöölepete eeltingimusi, lõimumis-protsessi optimaalset järjekorda, rahalist jafinantsalast koostööd ning piirkondliku kauban-dusliku lõimumise ja Maailma Kaubandusorga-nisatsiooni eeskirjade ühilduvust.

2004. aastal tugevdas EKP ka oma suhteid Aaf-rika piirkondlike rahaasutustega. Sellega seoseson EKP koos mitme euroala riigi keskpangagaandnud tehnilist abi Lääne-Aafrika rahaasutu-sele, mis asub Ghanas Accras, kes teeb tehnilisiettevalmistusi Lääne-Aafrika inglise keelt kõne-levate riikide rahaliseks lõimumiseks.

EURO RAHVUSVAHELINE ROLL2004. aastal jäi euro roll ankur-, reserv- ja inter-ventsioonivaluutana rahvusvahelistel kapitali-ja valuutavahetusturgudel enamjaolt stabiilseks.Teatud euroala riikide rahvusvahelises kauban-duses täheldati euro üha suurenevat kasutamistarveldusvääringuna. Suuremas osas riikideskasutatakse eurot ekspordis laiemalt kui impor-dis ning ekspordi raames omakorda rohkemkaupade kui teenuste puhul. Enamikus uutesELi liikmesriikides ja kandidaatriikides tähel-dati ka 2003. aastal euro osakaalu märkimis-väärset kasvu rahvusvahelises kaubanduses.Euro kasutamise laienemine ületas paljudel juh-

tudel euroalaga sõlmitud kaubandussuhetekasvu, mis viitab sellele, et eurot kasutatakseüha enam nende riikide rahvusvahelises kauban-duses, kelle kaubanduspartnerid asuvad väljas-pool euroala4.

EKP jätkas euro rahvusvahelise rolli analüüsi-miseks vajaliku statistika koostamist. Eelmiseuurimuse põhjal loodi kaks uut andmekogueuroalaväliste residentide poolt emiteeritudeurovõlakirjade turu põhitunnuste kindlaksmää-ramiseks.

2.2 KOOSTÖÖ VÄLJASPOOL EUROOPA LIITU ASUVATERIIKIDEGA

Eurosüsteem jätkas Euroopa Liidu väliste kesk-pankadega suhete loomist peamiselt seminaridekorraldamise teel, kuid ka tehnilise abi kaudu.Eesmärgiks on koguda teavet ja vahetada mõt-teid maailma erinevate piirkondade majandus-ja rahapoliitika arengu kohta, mis võib mõju-tada üleilmset majanduskeskkonda või arenguteuroalal.

Kavakohaselt viiakse ellu Venemaa Keskpan-gale suunatud eurosüsteemi tehnilise abi pro-jekti, mida rahastatakse ELi poolt SõltumatuteRiikide Ühendusele tehnilise abi võimaldamise(TACIS) programmi raames. 2003. aastanovembris algatatud kaheaastase projekti eesmärk on tugevdada Venemaa Keskpangapangajärelevalvet, mis kujutab endast Venemaastabiilsema finantskeskkonna tagamise põhi-meedet. Venemaa Keskpanga ning üheksa euro-ala riigi keskpanga, kolme järelevalveasutuse jaEKP vahel 2004. aasta jaanuaris kokkulepitudprojekti koolituskava näeb ette 64 kursust,kaheksa õppereisi ja neli kõrgetasemelist semi-nari. 2004. aasta lõpuks oli läbi viidud 34 kur-sust, neli õppereisi ja kaks seminari. Koolitus-programmis osales ligikaudu 400 VenemaaKeskpanga töötajat. Lisaks TACISe projektilekorraldas eurosüsteem Helsingis 2004. aastamais Venemaa Keskpangaga esimese kahe-

131EKP

Aastaaruanne2004

4 Vt “Review of the international role of the euro”, EKP, detsem-ber 2004.

poolse kõrgetasemelise seminari, mida koordi-neerisid Suomen Pankki ja EKP. Seminarilkäsitleti raha- ja vahetuskursside poliitikat,kapitali vaba liikumist, ELi ja Venemaa vahe-lisi majandussidemeid, sealhulgas kaubandus-poliitikat, ning pangandussüsteemi arengu jafinantssektori stabiilsusega seotud küsimusi.

Eurosüsteemis on loodud raamistik koostööksVahemere piirkonna keskpankadega. 2004.aasta jaanuaris leidis Napolis aset esimene EKPja Banca d’Italia koostöös korraldatud kõrgeta-semeline seminar Barcelona partnerriikide5

keskpankade presidentidega. Teise kõrgetase-melise eurosüsteemi seminari korraldasid EKPja Banque de France ning see toimus 2005. aastaveebruaris Cannes’is pärast 2004. aasta septem-bris peetud tehnilist töökursust. Sellel semina-ril käsitleti hiljutist finants- ja rahaalast arengutVahemere piirkonnas, euroala ja Vahemere piir-konna vahelisi majandussidemeid (eriti rahaü-lekandeid töötajatele) ning keskpanga sõltuma-tuse küsimust.

Lääne-Balkani riikides on EKP mitmete visii-tide käigus loonud juhtkonna tasandil suhtedsealsete keskpankadega, sealhulgas Bosnia jaHertsegoviina keskpanga ja Serbia riigipan-gaga. Nende visiitide eesmärk on olnud suhetearendamine EKP ja nimetatud riikide kui või-malike ELi kandidaatriikide keskpankade vahel.

Ühtlasi oli eurosüsteemis eesmärgiks viia endparemini kurssi eriti oluliste Ladina-Ameerikamajanduspiirkondade arenguga. Selleks korral-das EKP koostöös Banco Central do Brasil’i,Banco de Portugal’i ja Banco de España’ga teiseeurosüsteemi ja Ladina-Ameerika pankade kõr-getasemelise seminari, mis toimus Rio de Janei-ros 2004. aasta novembris ning millele eelnesettevalmistav tehniline töökursus Lissabonis.Seminaril osalejad käsitlesid eelarvepoliitikast,võlatundlikkusest ja rahandussüsteemi iseära-sustest tulenevaid võimalikke takistusi rahapo-liitika elluviimisel.

Lähis-Idas arendas EKP suhteid Pärsia lahekoostöönõukoguga (GCC) ja selle liikmesrii-kide rahandusasutuste ja keskpankadega ees-

märgiga võtta aastal 2010 Pärsia lahe riikideskasutusele ühisvääring6.


5 Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Pales-tiina omavalitsus, Süüria, Tuneesia ja Türgi.

6 Pärsia lahe koostöönõukogusse kuuluvad kuus liiget: AraabiaÜhendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan ja Saudi-Araabia.

AutorXenia HausnerPealkiriTraumspiel, 2004Materjalkromolitograaf, käsitsi valmistatud paberMõõdud96 × 129 cm© VG Bild-Kunst, Bonn 2005

5 . P E AT Ü K K

A R UA N D E KO H U S T U S

Aruandekohustust võib mõista kui sõltumatukeskpanga õigusjärgset ja institutsionaalsetkohustust selgitada sõnaselgelt ja põhjalikultoma otsuseid kodanikele ja nende poolt valitudesindajatele, võimaldades neil pidada kesk-panka vastutavaks oma eesmärkide saavutamiseeest. Seega moodustab aruandekohustus kesk-panga sõltumatuse lahutamatu osa.

Asutamise hetkest alates on EKP mõistnud omaaruandekohustuse tähtsust ja pidanud korrapä-rast dialoogi kodanike ja nende poolt valitudesindajatega. Euroopa Ühenduse asutamislepingseab EKP-le terve rea aruandekohustusi, näiteksaastaaruannete, kvartaliaruannete ja iganäda-laste konsolideeritud finantsaruannete koosta-mine ning esinemine Euroopa Parlamendi ees.EKP täidab kõiki neid kohustusi ja isegi ületabneid, avaldades näiteks kvartaliaruande asemelkuubülletääni, korraldades kuiseid pressikonve-rentse ning edastades alates 2004. aasta detsem-brist igal kuul EKP nõukogu otsuseid, mis võe-takse vastu lisaks intressiotsustele (vt ka 6.peatüki osa 1). Institutsionaalsel tasandil mää-ratakse asutamislepinguga EKP aruandekohus-tuse osas oluline roll Euroopa Parlamendile.

EKP nõukogu liikmed jätkasid 2004. aastaleuroalal arvukaid esinemisi, et selgitada avalik-kusele EKP põhimõtteid. Vastavalt asutamisle-pingu artiklile 113 jätkas EKP ka oma rahapo-liitiliste otsuste ja teiste ülesannete täitmistpuudutavate korrapäraste aruannete esitamistEuroopa Parlamendile. Nagu eelnevatel aasta-tel, olid EKP presidendi kvartaalsed esildisedmajandus- ja rahaküsimuste komiteele põhili-seks arutelu ja mõttevahetuse teemaks. Samutiesitas president 2003. aasta aruande ka komi-teele ja Euroopa Parlamendi täiskogule.

Majandus- ja rahaküsimuste komitee palus kateisel EKP juhatuse liikmel esitada oma aru-saam majanduskeskkonna ja struktuurireformipõhiküsimuste kohta. Lisaks osales EKP ühtseeuromaksete piirkonna komitee poolt korralda-tud istungil.

Peale oma asutamislepingus sätestatud kohus-tuste täitmise jätkas EKP ka vabatahtlikku tege-

vust, mis seisnes vastamises Euroopa Parla-mendi liikmete kirjalikele küsimustele EKPvolituste kohta. Nagu eelnevatel aastatel, külas-tas majandus- ja rahaküsimuste komitee liik-mete delegatsioon ka sellel aastal EKPd, et aru-tada mitteametlikult erinevaid juhatuseliikmetega seotud küsimusi.

Asumislepingu artikli 112 kohaselt esitabEuroopa Parlament oma arvamuse EKP juhatuseliikmekandidaatide kohta enne nende ametissenimetamist euro kasutusele võtnud liikmesrii-kide riigi- või valitsusjuhtide ühisel kokkulep-pel. Pärast Euroopa Liidu Nõukogu soovitustkutsus Euroopa Parlament José Manuel Gonzá-lez-Páramo majandus- ja rahaküsimuste komi-teesse, et ta esitaks oma seisukohad ja vastakskomitee liikmete küsimustele. Pärast temaärakuulamist kinnitas Euroopa Parlamenditäiskogu tema nimetamise juhatuse liikmeks Eugenio Domingo Solansi asemel.


1 A R UA N D E KO H U S T U S AVA L I K KU S E J A E U RO O PA PA R L A M E N D I E E S

Presidendile esitati Euroopa Parlamendi ees esi-nemiste käigus terve rida küsimusi. Põhitee-maks oli majandus- ja rahaküsimuste arenguhindamine ja EKP rahapoliitika elluviimine.Alljärgnevalt on toodud mõned Euroopa Parla-mendi poolt tema ja EKP vahel toimunud mõt-tevahetuse käigus ning 2004. aasta oktoobriskinnitatud 2003. aasta aruande kohta tehtudotsuses esitatud küsimused.

ÜHTSE RAHAPOLIITIKA PANUS ÜHENDUSE ÜLDISESSEMAJANDUSPOLIITIKASSEÜhtse rahapoliitika panus ühenduse üldisessemajanduspoliitikasse oli üheks põhiteemaks,mis tõstatati presidendi esinemistel EuroopaParlamendi ees. Mõned majandus- ja rahaküsi-muste komitee liikmed olid seisukohal, et hin-nastabiilsuse säilitamisest ei piisa majandus-kasvu ja tööhõive toetamiseks ning etinflatsiooni ja töötuse vahel tehakse kompro-misse; samal ajal leidsid teised komitee liikmed,et asutamislepingu artikli 105 sätted on täiestiasjakohased ning et hinnastabiilsuse säilitaminepeaks jääma ühtse rahapoliitika põhieesmärgiks.

President märkis, et hinnastabiilsuse poole pür-gimise ning keskpikkade ja pikaajaliste inflat-siooniootuste kinnistamisega annab EKP omaparima võimaliku panuse jätkusuutlikku kasvutagava majanduskeskkonna loomisse. Seda sei-sukohta kinnitas Euroopa Parlament oma otsu-ses EKP 2003. aasta aruande kohta ning soovi-tas EKP-l keskenduda hinnastabiilsusesäilitamisele.

FINANTSLÕIMUMINE JA REGULATSIOONKvartaalsete esildiste raames küsisid majandus-ja rahaküsimuste komitee liikmed presidendiltka EKP seisukohta finantslõimumise ja vastavaregulatsiooniga seonduva kohta. Euroopa Par-lament pööras erilist tähelepanu EKPSi jaEuroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee(CESR) tegevusele väärtpaberite kliiringu jaarvelduste vallas. Täpsemalt öeldes väljendasEKP 2003. aasta aruande kohta tehtud otsusmuret, et EKPSi ja Euroopa väärtpaberiturureguleerijate komitee poolt kavandatud standar-did võivad ennetada tulevast seadusandlikkuprotsessi selles vallas.

President rõhutas, et kavandatud standarditeeesmärgiks pole ennetada tulevasi õigusakte. Tamärkis, et kui väärtpaberite kliiringu ja arvel-duste direktiiv võetakse vastu hilisemas etapis,tuleks hinnata nende standardite vastavustdirektiivi sätetele ning heakskiitmisel neid vas-tavalt kohandada (vt ka 3. peatüki 4. osa).

EKP ARUANDEKOHUSTUS JA LÄBIPAISTVUSOma otsuses EKP 2003. aasta aruande kohtapidas Euroopa Parlament dialoogi EKPga edu-kaks, sest taoline korrapärane mõttevahetusmuutis EKP rahapoliitika läbipaistvamaks jaavalikkusele kättesaadavamaks. Samas olidEKP ja Euroopa Parlament jätkuvalt eriarvamu-sel mõningates aruandekohustuse ja läbipaist-vuse küsimustes. Euroopa Parlament kordasoma otsuses nõuet avaldada EKP nõukoguistungite protokollid ja andmed häälte jagune-mise kohta.

Istungite protokollide avaldamise osas rõhutaspresident, et EKP valitud sidekanalid on õige-aegsust silmas pidades efektiivsemad. Kuisedpressikonverentsid, mis toimuvad vahetultpärast nõukogu istungit, annavad reaalajas põh-jaliku ülevaate nõukogu otsuste tagamaadestning täidavad seega sama eesmärki kui pro-tokoll. Lisaks on nõukogu arutelu tehtud ava-likkusele kättesaadavaks palju varem, kui seeoleks võimalik ametlikult kinnitatud protokollikorral. Pressikonverentsid, täiendavate sideva-hendite (nt kuubülletääni) kasutamine ning nõu-kogus intressiotsustele lisaks vastu võetudotsuste edastamine igal kuul muudavad EKPüheks kõige läbipaistvamaks keskpangaks kogumaailmas.

Nõukogu liikmete häälte jagunemise alase teabeavalikustamise nõude osas leidis president, etarvestades ühtse rahapoliitika institutsionaalsekeskkonna iseärasusi, kätkeb hääletustulemusteavaldamine endas riski, et rahvas avaldab nõu-kogu liikmetele lubamatut survet kalduda kõr-vale euroala perspektiividest. Seetõttu jääb EKPoma põhimõtte juurde, et ei tehta ühtegi viidetnõukogu liikmete individuaalsetele seisukohta-dele või nende poolt antud häältele. Sellinelähenemine aitab koondada avalikkuse tähele-

137EKP

Aastaaruanne2004

2 E K P S E I S U KO H A D E U RO O PA PA R L A M E N D I G A P E E T U DKO H T U M I S T E L T Õ S TATAT U D VA L I K KÜ S I M U S T E S

panu nõukogu liikmete individuaalsete häälteasemel poliitiliste otsuste majanduslikele kaa-lutlustele ning vastab nõukogu kollegiaalseleolemusele ja euroala väljavaadetele.

VÕLTSIMINE JA RAHATÄHTEDE TURVALISUSMajandus- ja rahaküsimuste komitee liikmedarutasid ka euro võltsimise küsimust. Oma otsu-ses EKP 2003. aasta aruande kohta kutsusEuroopa Parlament EKPd üles äärmisele ette-vaatlikkusele võltsingute suhtes ning soovitasuue põlvkonna rahatähtede kujundamiselarvesse võtta eelnevaid kogemusi.

Majandus- ja rahaküsimuste komitees esinedesrõhutas president, et EKP suhtub võltsimiseküsimusse täie tõsidusega ning otsib pidevaltvõimalusi oma võltsimisvastase poliitika täius-tamiseks. Selles osas on mitmete riigisiseste jarahvusvaheliste ametiasutustega sõlmitud koos-töölepingud võitluseks võltsimise vastu. Lisakslähtutakse uue põlvkonna rahatähtede turvaele-mentide väljatöötamisel eelnevast kogemusestvõltsitud rahatähtedega. Andmed võltsitudeurode kohta salvestatakse EKP andmebaasis,millele pääsevad juurde kõik ELi keskpangadning liikmesriikide õiguskaitseorganid (vt ka 2.peatüki paragrahvi 3).


AutorPhilippe CognéePealkiriFoule, Place St Pierre de Rome, Pâques, 1999Materjalvahavärvid, lõuendMõõdud154 × 153 cm© VG Bild-Kunst, Bonn 2005

6 . P E AT Ü K K

AVA L I K S U H T L E M I N E

Avalik suhtlemine on nii EKP rahapoliitika kuika panga teiste ülesannete täitmise seisukohastäärmiselt oluline. EKP avalike suhete korralda-misel juhindutakse avatuse ja läbipaistvusepõhimõttest. Sel viisil püütakse suurendadaEKP rahapoliitika mõjusust, tõhusust ja usal-dusväärsust. Lisaks aitab avatuse ja läbipaist-vuse põhimõtte järgimine EKP-l põhjalikult aruanda kogu oma tegevusest, mida on üksikasja-likumalt selgitatud 5. peatükis.

EKP on kehtestanud avaliku suhtlemise vallaskõrged standardid. Rahapoliitilisi otsuseid tut-vustatakse pressikonverentsil kohe pärast nendevastuvõtmist EKP nõukogu poolt. Kõigepealttehakse otsuse kohta lühike ülevaatlik avaldusning seejärel saavad ajakirjanikud esitada pre-sidendile ja asepresidendile küsimusi. 1999.aastal hakati EKP rahapoliitikat, hinnanguid jaotsuseid põhjalikult tutvustama reaalajas ja kor-rapärastel alustel ning taolist praktikat võibpidada erakordselt avatud ja läbipaistvaks lähe-nemiseks keskpanga avalike suhete korraldami-sel.

Lisaks antakse muude otsuste kohta veelgi täp-semat teavet. Alates 2004. aasta detsembrist

avaldatakse nõukogu otsuste tekste igal kuuleurosüsteemi keskpankade veebilehtedel.

EKP kuulub Euroopa Liidu institutsionaalsesseraamistikku ja peab seetõttu tegema oma õigus-aktid ja ametlikud väljaanded kättesaadavakskõikides ühenduse ametlikes keeltes. PärastEuroopa Liidu laienemist 2004. aasta 1. mail onnende keelte arv kasvanud üheteistkümnestkahekümneni. Ametlike väljaannete hulka kuu-luvad aastaaruanne, kuubülletääni kvartaalneversioon, iganädalased eurosüsteemi konsolide-eritud raamatupidamisaruanded ja lähenemis-aruanne. Et suurendada oma vastutust EuroopaLiidu kodanike ja nende poolt valitud esinda-jate ees ning et muuta oma tegevus läbipaist-vamaks, avaldab EKP kõikides ametlikes keel-tes ka muid dokumente, eelkõige rahapoliitilisteotsuste kohta käivaid pressiteateid, eurosüs-teemi ekspertide makromajanduslikke ettevaa-teid ja üldsuse jaoks olulisi poliitilisi seisukohti.EKP olulisemate väljaannete tõlgete ettevalmis-tamine, avaldamine ja levitamine toimub koos-töös asjaomaste liikmesriikide keskpankadega.


1 S U H T L E M I S P Õ H I M Õ T T E D

EKP kasutab avalikuks suhtlemiseks mitmeidväljaandeid ja vahendeid, mida püütakse pide-valt täiustada, et edastada üldsusele ja teistelehuvitatud osapooltele teavet veelgi tõhusamalt.

Aastaaruandes esitatakse terviklik ülevaadeEKP eelmise aasta tegevusest ning see aitabsuurendada EKP vastutust oma tegevuse eest.Kuubülletäänis tuuakse välja EKP ajakohasta-tud hinnangud majandusliku ja rahapoliitilisearengu kohta ning esitatakse üksikasjalikku tea-vet EKP otsuste tausta kohta. Kuubülletäänsisaldab ka artikleid üldistel keskpangandusealastel teemadel. Lisaks aitab EKP levitada mit-mesuguseid uuringutulemusi, avaldades teadus-ja üldisi toimetisi ning korraldades teaduslikkekonverentse, seminare ja õpikodasid.

2004. aastal hakkas EKP koos RahvusvaheliseArvelduspanga ja G10 keskpankadega väljaandma uut ajakirja “International Journal ofCentral Banking”. Selles avaldatakse poliitilisteotsuste langetamise seisukohast olulisi artikleid,mis käsitlevad keskpangandusega seonduvaidteoreetilisi ja praktilisi küsimusi, kusjuures eri-list tähelepanu pööratakse rahapoliitika jafinantsstabiilsuse alastele uuringutele. Ajakiriilmub kord kvartalis ning selle esimene numberavaldatakse 2005. aasta alguses.

EKP nõukogu teeb jõupingutusi selle nimel, etüldsus saaks EKP ülesannetest ja poliitikast

paremini aru. Sel eesmärgil teevad nad niiEuroopa Parlamendile kui ka liikmesriikide par-lamentidele esildisi, peavad avalikke kõnesid jasuhtlevad ajakirjanikega. 2004. aastal pidasidkuus juhatuse liiget umbes 220 kõnet, andsidrohkesti intervjuusid ning avaldasid artikleidmitmetes ajakirjades ja ajalehtedes. Juhatuseliikmed ja panga president külastasid 2004. aas-tal nii Euroopa Liidu liikmesriike kui ka sellestväljapoole jäävaid riike, et levitada EKP seisu-kohti Euroopa Liidu kodanike seas ja kauge-malgi. EKP pühendas palju tähelepanu kõla-pinna saavutamisele uutes liikmesriikides.Sellega tegeleti nii enne Euroopa Liidu laiene-mist 2004. aastal kui ka pärast seda.

Ka euroala riikide keskpankadel on avalikussuhtlemises tähtis osa. Nemad peavad hoolit-sema selle eest, et eurot ja eurosüsteemis toimu-vat puudutav informatsioon saaks nende riiki-des üldsusele ja huvitatud osapooltele teatavaksning et erinevates piirkondades ja riikides käsit-letaks küsimusi kohalikes keeltes ja kohalikeleoludele vastavalt.

Finantsturgudele teabe edastamiseks kasuta-takse veel ühte olulist teabekanalit – EKP auto-matiseeritud infosüsteemi. Selle abil antaksereaalajas teavet erinevatele uudisteagentuuri-dele, kelle arvutiekraanidele ilmuvad EKP baas-intressimäärasid, turul toimunud tehingud jaeuroala likviidsuskeskkonda kajastavad lehe-

143EKP

Aastaaruanne2004

2 S U H T L E M I S V I I S I D

küljed. Need leheküljed on EKP poolt koosta-tud ning pank uuendab neid korrapäraselt.Pärast teatud rakendusprotseduure tõusis EKPinfosüsteemile juurdepääsevate uudisteagentuu-ride arv 2004. aastal kolmest viieni.

Kõik EKP avaldatud dokumendid ja erinevatetegevusvaldkondade tutvustused on esitatudEKP veebilehel (www.ecb.int). Veebilehteuuendati 2004. aastal. Selle kujundust tehtimoodsamaks ja sisuline ülesehitus muudetikasutajale mugavamaks. Veebilehel saavad ini-mesed esitada päringuid ning seda rakendatakseka EKP avalike arutelude läbiviimiseks. 2004.aastal esitati pangale erinevate kanalite kauduumbes 47 000 päringut.

EKP on avatud ka sõna otseses mõttes, nimelton kõik panga külastajad Frankfurdis teretul-nud. 2004. aastal käis pangaga tutvumas umbes8000 inimest, kellele EKP töötajaid pidasidloenguid ja korraldasid esitlusi. Külastajate seasoli kõige rohkem üliõpilasi ja finantssektoristöötavaid inimesi.


AutorJan FabrePealkiriNimetu, 1987MaterjalPastapliiats, paberMõõdud200 × 158 cm© VG Bild-Kunst, Bonn 2005

7. P E AT Ü K K

E U RO O PA L I I D U L A I E N E M I N E

1. mail 2004 liitusid Euroopa Liiduga kümmeKesk- ja Ida-Euroopa ning Vahemere piirkonnariiki – Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola,Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Uuteliikmesriikide keskpangad lõimusid EKPSiganing nende juhid said täieõiguslikeks üldnõu-kogu liikmeteks. Kui EKPSi komiteede istungi-tel käsitletakse üldnõukogu pädevusalasse kuu-luvaid küsimusi, on uute liikmesriikidekeskpankade ekspertidel täieõiguslike liikmetestaatus.

Uute liikmete lõimumine EKPSiga toimus suju-valt. Vastavalt 2003. aastal koostatud EKP laie-nemise üldkavale tehti eriti hoolikaid etteval-mistusi just keskpankade tehingute, makse- jaarveldussüsteemide, pangatähtede ning IT infra-struktuuri ja rakenduste lõimimise vallas.EKPSi vajalikku IT infrastruktuuri täiustati ningpraeguseks on kõigi 25 liikmesriigi keskpangadja EKP üksteisega ühendatud. Täiustamise käi-gus suurendati ka süsteemide töökindlust ja tur-valisust. EKP laiendatud kapitali märkimise raa-mes tehti uute liikmesriikide keskpankade pooltEKP kapitali sissemaksed nende märgitud kapi-tali protsentuaalsete osade eest, mida kasutatiEKP tegevuskulude katmiseks.

2004. aasta märtsis toimus Pariisis viies kõrge-tasemeline laienemisprotsessi teemaline semi-nar, mida võib pidada liitumisettevalmistusteviimaseks etapiks. EKP ja Banque de France’ikoostöös korraldatud seminaril kohtusid EKPSikuuluvate, kümne liituva riigi ja kahe kandidaat-riigi (Bulgaaria ja Rumeenia, kes olid just lõpe-tamas oma liitumisläbirääkimisi ELiga) kesk-pankade juhid ja kõrged esindajad. Seminarikäigus keskenduti raha- ja vahetuskursipoliiti-kale, vahetuskursimehhanismi ERM2 toimimi-sega seotud praktilistele probleemidele, stabiil-suse ja majanduskasvu pakti kohasesteelarvedistsipliinist kinnipidamisele ning käsit-leti ka finantsstandardite, raamatupidamisalastemääruste ja üldjuhtimise küsimusi.

Laienemisprotsessi jooksul omandatud prakti-lisi kogemusi on analüüsitud ning nendegaarvestatakse nii ELi kui ka euroala tulevastekslaienemisteks tehtavate ettevalmistuste ajal.

20. oktoobril 2004 avaldasid nii EuroopaKomisjon kui ka EKP lähenemisaruanded, kuskäsitleti piiratud õigusega liikmesriikide, seal-hulgas uute liikmesriikide edusamme majandus-ja rahaliidu taseme saavutamiseks vajalikekohustuste täitmisel. EKP lähenemisaruandesjõuti järeldusele, et ükski hinnatavatest riikidestei täitnud kõiki euro kasutuselevõtmiseks vaja-likke tingimusi, sealhulgas seadusandlust puu-dutavaid nõudeid tagada liikmesriikide kesk-pankade sõltumatus mõjusal viisil.

Kogu Euroopa integratsiooni ajaloos oli sellelaienemise juures kõige märkimisväärsem liituvateriikide arv. Võrreldes varem toimunud suurene-mistega on uute liikmesriikide majanduslik osa-kaal ELis siiski suhteliselt väike. Seetõttu ei oleuute liikmesriikide liitumine olulisel määralmuutnud ka ELi majandusalaseid põhinäitajaid.Samas on liidusisene majanduslik mitmekesisuskasvanud, sest uute liikmesriikide majandusteinstitutsionaalsed ja struktuurilised tingimusedon teiste liikmesriikide omadest mitmeti erine-vad. Suurem osa uutest liikmesriikidest on läi-nud plaanimajanduselt üle turumajanduselening selle käigus on riikide majanduselu põhja-like institutsionaalsete ja struktuuriliste muuda-tustega ümber kujundatud. Pikemas perspektii-vis peaks see laienemine ELi majanduskasvukiirendama ning juba kümme aastat kestnudettevalmistuste käigus on täheldatud teatudpositiivset mõju. Järgnevalt esitatakse mõnedolulisemad makromajanduslikud näitajad, misiseloomustavad ELi enne ja pärast uute liikmes-riikide liitumist, ja võrdleb neid ka Ühendrii-kide ja Jaapani vastavate näitajatega.

RAHVASTIK JA MAJANDUSTEGEVUSVastavalt tabelile 16 suurenes ELi rahvastikpärast 2004. aasta laienemist peaaegu 20%võrra, s.t kogu rahvaarv suurenes 457,7 miljo-nini. Sellest seisukohast vaadates on EL endi-selt kõige suurem tööstusriikidest koosnevüksus.

2003. aastal ulatus ELi 25 liikmesriigi majan-dustegevus 9752 miljardi euroni (SKP aluselmõõdetuna), mida uued liikmesriigid suutsidkasvatada 4,5% võrra (kehtivate vahetuskurs-


1 KÜ M N E U U E L I I K M E S R I I G I E D U K A S Ü H I N E M I N EE U RO O PA L I I D U G A

side alusel mõõdetuna). Minevikuga võrreldesoli selle laienemise majanduslik tähtsus suhte-liselt tagasihoidlik. Näiteks 1986. aastal suuren-das Hispaania ja Portugali liitumine EuroopaÜhendusega (mis tol ajal koosnes kümnest rii-gist) kogu ühenduse SKPd veidi rohkem kui 8%ning Austria, Soome ja Rootsi liitumine 1995.aastal kergitas majanduse toodangut pisut enamkui 7%. 2003. aasta SKPd puudutavate andmeteja vahetuskursside põhjal võib öelda, et uuteliikmesriikide liitumine tõstis ELi osakaalukogu maailma SKPs 30,4%lt 31,8%ni. Siinko-hal tuleb märkida, et vahetuskursside muutusedmõjutavad taolisi rahvusvahelisi võrdlusi oluli-sel määral. Üks moodus turuhindadega seotudstatistilist viga ja võimalikku moonutust ärahoida on ostujõu pariteedi kasutamine võrdlustetegemisel, kuigi sellelgi on oma küsitavused.Ostujõu pariteedi alusel näitavad 2003. aasta

andmed, et viimane laienemine tõstis ELi SKPd9,5% võrra, muutes selle Ameerika Ühendrii-kide vastavast näitajast suuremaks.

Et uute liikmesriikide rahvaarv on nende majan-dustegevuse praeguse taseme taustal suhteliseltsuur, vähendas nende liitumine ELi keskmistSKPd elaniku kohta. Ootuste kohaselt peaks seeaga järk-järgult muutuma, kui uued liikmesrii-gid hakkavad ELi arenenumatele riikidele järelejõudma. Ameerika Ühendriikide ja Jaapanigavõrreldes on ELi 25 liikmesriigi SKP elanikukohta suhteliselt väike, kuigi ostujõu pariteedipõhjal on ELi ja Jaapani vaheline erinevus mär-gatavalt väiksem (2003. aasta andmed).

Uute liikmesriikide liitumisel on ka ELi majan-dustegevusele pikaajaline mõju, mis hõlmabuute liikmesriikide ja teiste ELi riikide vahelise

149EKP

Aastaaruanne2004

Ta b e l 16 E u r o o p a L i i d u m a j a n d u s e p õ h i n ä i t a j a d k o o s u u t e l i i k m e s r i i k i d e g a j a i l m a n e n d e t a

Aruandlusperiood Ühik EL 15 EL 25 USA Jaapan

Rahvaarv 2004 miljonit 384,5 457,7 293,9 127,5SKP (osakaal maailma SKPs) 1) 2003 % 30,4 31,8 30,4 11,9SKP 2003 miljardit eurot 9 310 9 752 9 673 3 800

2003 Ostujõu pariteet 9 310 10 193 9 957 3 254 miljardites

SKP elaniku kohta 2003 tuhat eurot 24,2 21,3 32,9 29,82003 Ostujõu pariteet 24,3 22,3 34,2 25,5

tuhandetesKaupade ja teenuste eksport 2003 protsent SKPst 14,0 12,4 9,3 12,2Kaupade ja teenuste import 2003 protsent SKPst 13,3 12,1 13,8 10,6Tootmissektorid 2)

Põllumajandus, kalandus, metsandus 2003 protsent SKPst 2,0 2,1 0,8 1,2Tööstus (sealhulgas ehitus) 2003 protsent SKPst 26,6 26,8 19,7 29,2Teenused 2003 protsent SKPst 71,4 71,1 79,5 69,6

Tööpuuduse määr 2003 % 8,1 9,1 6,0 5,3Tööjõu osaluse määr 3) 2003 % 70,0 69,3 75,8 78,2Tööhõive määr 4) 2003 % 64,4 63,0 71,2 68,4Valitsemissektor 5)

Ülejääk (+) või puudujääk (-) 2003 protsent SKPst -2,7 -2,8 -4,6 -7,5Kulud 2003 protsent SKPst 48,5 48,5 34,4 39,1Tulud 2003 protsent SKPst 45,8 45,6 29,8 31,6Koguvõlg 2003 protsent SKPst 64,2 63,2 63,1 156,9

Pangahoiused 6) 2003 protsent SKPst 83,9 82,4 47,8 120,2Erasektori laenujääk 7) 2003 protsent SKPst 99,2 96,3 51,4 118,8Aktsiaturu kapitalisatsioon 2003 protsent SKPst 66,3 65,2 126,7 61,6

Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond, BIS, EKP ja EKP arvutused.1) SKP osakaalud põhinevad riigi SKP-l USA dollari kehtiva kursi alusel.2) Põhineb kogulisandväärtusel jooksevhindades.3) Määratletud tööjõu suhtena tööealisse elanikkonda (vanuses 15–64).4) Määratletud töötavate isikute arvu suhtena tööealisse elanikkonda (vanuses 15–64).5) Põhineb ESA95-l. 6) EL 15 ja EL 25: hoiused rahaloomeasutustes (kokku); USA: nõudmiseni, tähtajalised ja säästuhoiused pangandusasutustes; Jaapan:nõudmiseni ja tähtajalised hoiused hoiupankades.7) EL 15 ja EL 25: rahaloomeasutuste laenud teistele residentidele; USA: kommertspankade, hoiuasutuste ja krediidiühistute väljasta-tud laenud; Jaapan: laenud erasektorile.

kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste liikumise(“nelja vabaduse”) soodustamist ja takistamist,kuigi migratsioonipiirangud kehtivad veel paariaasta jooksul. Näiteks ühisturu suureneminenimetatud nelja vabaduse jõudmisega 25 liik-mesriiki muudab konkurentsi tõenäoliselt tihe-damaks ning seeläbi saavutatakse teatud mas-taabisääst. Kuid taoliste muutuste ulatus jakiirus sõltub vägagi erinevatest teguritest, seal-hulgas ka ELi liikmesriikide tulevasest majan-duspoliitikast.

RAHVUSVAHELINE KAUBANDUSPärast laienemist kajastatakse ELi varasema 15liikmesriigi ja uute liikmesriikide vahelist kau-bandustegevust (ja loomulikult ka uute liikmes-riikide omavahelist kaubandustegevust) liidu-sisese, mitte rahvusvahelise kaubandusena. Seevastu kuulub uute liikmesriikide ja ülejää-nud maailma vaheline (v.a. ELi varasemad 15liikmesriiki) kaubandustegevus edaspidigi lii-duvälise kaubanduse alla. Uute liikmesriikideliitumine tõi kaasa väikese languse ELi kauban-duse avatuses. Kuigi enamiku uute liikmesrii-kide majandused on väga avatud, on ELi vara-sema 15 liikmesriigi ja uute liikmesriikidevaheline kaubandustegevus siiski suurema täht-susega kui uute liikmesriikide ja EList välja-poole jäävate riikide vaheline kaubandustege-vus. 2003. aasta andmete kohaselt moodustaskaupade ja teenuste eksport laienenud ELis12,4% SKPst, kusjuures Ameerika Ühendriikideja Jaapani vastavad näitajad olid 9,3% ja 12,2%.

TOOTMISSTRUKTUURUute liikmesriikide tootmisstruktuuri iseloo-mustab teiste ELi riikide keskmiste näitajategavõrreldes suurem põllumajandussektori (3,2%)ja tööstussektori (31,9%) osakaal ning väiksemteenindussektori (64,9%) osakaal SKPs. Sekto-ritevahelises tööhõivejaotuses esineb uutes liik-mesriikides märgatavamaid erinevusi kui teis-tes ELi riikides. Sellest hoolimata tõilaienemine kaasa vaid väikseid muudatusinende üldiste sektorite osakaalus kogu ELiSKPs ja tööhõivejaotuses. ELi ja teisi suure-maid majanduspiirkondi kõrvutades võib öelda,et ELi põllumajandussektor on AmeerikaÜhendriikide ja Jaapani põllumajandussektorite

taustal suur. ELi tööstussektor on suurem kuiAmeerika Ühendriikide oma, ent väiksem kuiJaapani tööstussektor. ELi teenindussektor onjällegi Jaapani teenindussektorist suurem ningAmeerika Ühendriikide omast väiksem.

TÖÖTURGUutes liikmesriikides on tööpuuduse keskminetase kõrgem kui ELi varasemas 15 liikmesrii-gis, mistõttu pärast laienemist suurenes mõne-võrra ELi 25 liikmesriigi keskmine tööpuudus.Kuigi tööpuudus 1990. aastate lõpus langes, olisee 2003. aastal nii ELi varasemas 15 liikmes-riigis (8,1%) kui ka praeguses 25 liikmesriigis(9,1%) olulisel määral suurem kui AmeerikaÜhendriikides (6,0%) ja Jaapanis (5,3%). UutesKesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides on töö-puuduse määrad ja nende näitajate vahelisedpiirkondlikud erinevused viimase kümnendijooksul kasvanud, sest üleminek turumajandu-sele on kaasa toonud rohkesti struktuurilisimuudatusi. Tööhõivega seonduvad väljavaatedvõivad aga tulevikus paraneda, sest äritegevuseümberstruktureerimisega kaasnev töökohtadekadumine võib hakata vähenema. Pikemas pers-pektiivis võib uute liikmesriikide võimalus ELiarenenumatele riikidele järele jõuda (mõõde-tuna SKPs elaniku kohta) aidata kaasa ka tule-vastele soodsatele tööhõivealastele tingimusteleja tööpuuduse vähenemisele.

Uute liikmesriikide ühinemine alandas ELi töö-hõivemäära 1,4 protsendipunkti ja praegu onvastav näitaja 63,0%. Kui analüüsida uute liik-mesriikide tööhõivemäära komponente, siisvõib öelda, et võrreldes ELi varasema 15 liik-mesriigiga on meeste hõivatus olulisel määralväiksem ning erinevused naiste hõivatuses eiole nii silmatorkavad. Ka vanemate inimeste (s.t55- kuni 64-aastaste) tööhõivemäär on uutes liik-mesriikides palju madalam kui ELi varasemas15 liikmesriigis. Võrreldes Ameerika Ühendrii-kide ja Jaapaniga on ELi tööhõivemäär madal.Väike tööjõu hõivatus ja samaaegne suuremtööpuudus on viinud ELi tööhõivemäära selli-sele tasemele, mis on Ameerika Ühendriikide jaJaapani näitajatest allpool.


EELARVEPOSITSIOON JA VALITSEMISSEKTORI SUURUSUute liikmesriikide lisandumine ei ole ELivalitsemissektori eelarve puudujäägi kaalutudkeskmist eriti muutnud, kuigi enamiku uute liik-mesriikide eelarved on suures puudujäägis (vtka 1. peatüki osa 2.5). Valitsemissektori tuludeja kulude suhe SKPsse on uutes liikmesriikidesteatud määral väiksem kui varasemate liikmes-riikide näitajad, kuigi uute liikmesriikide näita-jad on nende sissetuleku taseme seisukohaltkõrged. Uute liikmesriikide majandused on väi-kesed, mistõttu ELi 25 liikmesriigi valitsemis-sektori näitajad püsisid varasema 15 liikmes-riigi näitajatega võrreldes üldiseltmuutumatuna. Samas on uutes liikmesriikidesvalitsemissektorite eelarvete puudujääkide suh-tarvude tase üldiselt palju madalam kui ELivarasema 15 liikmesriikide tase ning seetõttulanges pärast laienemist ELi valitsemissektorikeskmine võla suhe SKPsse.

2003. aastal oli ELi 25 liikmesriigi valitsemis-sektori eelarve puudujääk 2,8%, mis on praeguAmeerika Ühendriikide ja Jaapani puudujääki-dest väiksem. Samal ajal on ELi 25 liikmesriigivalitsemissektori osakaal majanduses suuremkui Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis. ELi 25liikmesriigi valitsemissektori kulude suhtarv onpeaaegu 49% ning tulude suhtarv on veidi alla46% SKPst. Ameerika Ühendriikides aga onvalitsemissektori kulude suhtarv veidi üle 34%ning tulude suhtarv veidi alla 30% SKPst. Jaa-panis on valitsemissektori kulude suhtarv veidiüle 39% ning tulude suhtarv peaaegu 32%SKPst, mistõttu valitsemissektori eelarve on kasuures puudujäägis. Varasemate valitsemissek-tori eelarvete puudujääkide akumuleerumine onviinud nii ELi kui ka Ameerika Ühendriikidevalitsemissektorite võlakoormuse kõrgele tase-mele, kuid nende võlakoormused on siiski mär-kimisväärselt väiksemad kui Jaapani võlg.

FINANTSSTRUKTUURELi finantsstruktuuris tervikuna ei toonud laie-nemine kaasa erilisi muutusi, kuigi uutes liik-mesriikides on finantsvahendus koondunud roh-kemal määral pankadesse kui ELi varasemas 15 liikmesriigis. Pangasektori koguvarade javäärtpaberituru kapitalisatsiooni taustal on ena-

miku uute liikmesriikide finantssektor suhteli-selt väike. Samas on viimasel ajal mõnedesuutes liikmesriikides toimunud finantsvahendu-ses (s.t finantsasutuste poolt uute vahendite jao-tamine investeeringute rahastamiseks esitata-vate uute nõuete täitmiseks) üsna kiire kasv.Võrreldes Ameerika Ühendriikidega on ELifinantssektor jätkuvalt rohkemal määral suuna-tud pangasektorile, kusjuures ELis on aktsiatur-gude roll finantsvahenduses väiksema tähtsu-sega. Kui võrrelda ELi finantssektorit Jaapaniomaga, siis mängib pangasektor ELis väiksematrolli, kuigi selle aktsiaturgudel on omakordasuurem tähtsus.

151EKP

Aastaaruanne2004

Praegusel hetkel on Euroopa Liidu kandidaat-riigi staatus neljal riigil: Bulgaarial, Horvaatial,Rumeenial ja Türgil. Bulgaaria ja Rumeeniagaviidi liitumisläbirääkimised edukalt lõpule ning2004. aasta detsembris tegi Euroopa Nõukoguettepaneku allkirjastada ühinemisleping nendekahe riigiga 2005. aasta aprillis. Seejärel onoodata Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga2007. aasta jaanuaris. Horvaatia on olnud kan-didaatriigi staatuses alates 2004. aasta juunistning kui ta teeb täielikku koostööd endise Jugo-slaavia rahvusvahelise kriminaalkohtuga, alga-vad liitumisläbirääkimised 2005. aasta märtsis.Euroopa Nõukogu andis Türgile kandidaatriigistaatuse 1999. aastal Helsingis. 2004. aasta det-sembris esitas nõukogu Euroopa Komisjonilepalve ette valmistada läbirääkimiste raamistikukava, nii et läbirääkimisi oleks võimalik alus-tada 3. oktoobril 2005.

Eurosüsteem jätkas kandidaatriikide rahapolii-tilise ja majandusliku arengu vaatlemist, jälgi-des eelkõige inflatsioonitempo aeglustumist,finantssektoriga seonduvaid küsimusi ja majan-dusstruktuuri lähenemist ELile.

EKP tugevdas veelgi oma sidemeid Bulgaaria jaRumeenia keskpankadega. Esimesed EKP juha-tuse tasemel korraldatud visiidid Bulgaaria jaRumeenia keskpankadesse toimusid oktoobris.Visiitide põhieesmärk oli arutada tulevikuseurosüsteemiga tehtavat koostööd, mis peakshõlmama ka liitumiseelsete läbirääkimiste pida-mist EKP ja liitumist taotlevate riikide keskpan-kade vahel. Pärast ühinemislepingu allkirjasta-mist palutakse nende keskpankade juhtidelosaleda üldnõukogu istungitel vaatlejatena.Samuti antakse nende keskpankade ekspertideleõigus osaleda EKPSi komiteede istungitel vaat-lejatena, kui komiteed käsitlevad üldnõukogupädevusalasse kuuluvaid küsimusi. Horvaatiakeskpanka kavatsetakse teha visiit 2005. aastamärtsis.

Samuti jätkas EKP Türgi Vabariigi keskpangagakõrgetasemelist poliitdialoogi, sealhulgas iga-aastasi kohtumisi juhatuse tasemel. Aruteludesolid tähelepanu all eelkõige Türgi makromajan-duslik stabiliseerimine, Türgi Vabariigi kesk-

panga raha- ja vahetuskursipoliitika ning euro-alal valitsevad majandustingimused. Lisakspoliitiliste küsimuste käsitlemisele jätkati kaEKP ja Türgi Vabariigi keskpanga vahelist teh-nilist koostööd.


2 S U H T E D E U RO O PA L I I D U K A N D I DA AT R I I K I D EG A

8 . P E AT Ü K K

I N S T I T U T S I O N A A L N ER A A M I S T I K ,

TÖ Ö KO R R A L D U S J AR A A M AT U P I DA M I S E

A A S TA A R UA N N E

Eurosüsteem on euroala keskne pangandussüs-teem. See koosneb EKPst ja nende kaheteist-kümne liikmesriigi keskpankadest, kelle ühis-rahaks on euro. EKP nõukogu võttis mõisteeurosüsteem kasutusele eesmärgiga hõlbustadaeuroala keskpanganduse struktuuri mõistmist.Selle mõistega rõhutatakse kõikide euroala liik-mete ühist identiteeti, meeskonnatööd ja koos-tööd; see sisaldub ka Euroopa Põhiseaduselepingus, mis allkirjastati 29. oktoobril 2004.aastal Roomas. EKP nõukogu on heaks kiitnudka eurosüsteemi missiooni, strateegilised kavat-sused ja organisatsioonilised põhimõtted, etkõik eurosüsteemi liikmed saaksid eurosüsteemiülesandeid täita (vt taustinfot 15).

Euroopa Keskpankade Süsteem koosnebEuroopa Keskpangast ja kõikide ELi liikmesrii-

kide keskpankadest (alates 1. maist 2004 onkeskpankade arv 25), s.t Euroopa KeskpankadeSüsteem hõlmab ka nende liikmesriikide kesk-panku, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud.Senikaua, kuni kõik liikmesriigid võtavad eurokasutusele, tuleb eristada eurosüsteemi jaEKPSi.

Euroopa Keskpank on rahvusvahelise avalikuõiguse alusel tegutsev juriidiline isik. EKP loodieurosüsteemi ja EKPSi tuuminstitutsioonina,mis tagab selle, et nende kahe asutuse ülesan-ded täidetakse EKP enda tegevuse või liikmes-riikide keskpankade kaudu.

Kõik liikmesriikide keskpangad on kooskõlasoma riigi õigusega tegutsevad juriidilised isi-kud. Euroala liikmesriikide keskpangad, mis


1 OT S U S E I D T EG E VA D O RG A N I D, J U H T I M I N E J A KO N T RO L L

E U

R O

O P

A

K E

S K

P A

N K

A D

E

S Ü

S T

E E

M

(E K

P S

)

Üld

nõ

uko

guÜ

ldn

õu

kogu

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique

Deutsche Bundesbank

Bank of Greece

Banco de España

Banque de France

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland

Banca d’Italia

Banque centrale duLuxembourg

De Nederlandsche Bank

Oesterreichische Nationalbank

Banco de Portugal

Suomen Pankki – Finlands Bank

JuhatusNõukogu

Euroopa Keskpank (EKP)

Nõukogu Juhatus

Česká národní banka

Danmarks Nationalbank

Eesti Pank

Central Bank of Cyprus

Latvijas Banka

Lietuvos bankas

Magyar Nemzeti Bank

Central Bank of Malta

Narodowy Bank Polski

Banka Slovenije

Národná banka Slovenska

Sveriges Riksbank

Bank of England

Euroopa Keskpank (EKP)

EU

RO

SÜ

ST

EE

M

1.1 EUROSÜSTEEM JA EUROOPA KESKPANKADE SÜSTEEM

moodustavad eurosüsteemi lahutamatu osa, vii-vad ellu eurosüsteemi ülesandeid, mis on mää-ratud kooskõlas EKP otsuseid tegevate organitepoolt sätestatud eeskirjadega. Liikmesriikidekeskpangad aitavad eurosüsteemi ja EKPSitööle kaasa, osaledes erinevates eurosüs-teemi/EKPSi komiteedes (vt käesoleva peatükiosa 1.5). Liikmesriikide keskpangad võivadomal vastutusel täita eurosüsteemi väliseid üles-andeid, välja arvatud juhul, kui EKP nõukoguleiab, et sellised ülesanded segavad eurosüs-teemi eesmärkide ja ülesannete täitmist.

Eurosüsteemi ja EKPSi juhivad EKP otsuseidtegevad organid: EKP nõukogu ja EKP juhatus.Otsuste tegemine on eurosüsteemis ja EKPSistsentraliseeritud. EKP ja euroala liikmesriikidekeskpangad osalevad siiski üheskoos strateegi-liselt ja praktiliselt ühiste eesmärkide saavuta-misel, pöörates piisavat tähelepanu detsentrali-seerimise põhimõttele vastalt EKPSipõhikirjale. EKP üldnõukogu on EKP kolmasotsuseid tegev organ senikaua, kuni on liikmes-riike, kes ei ole eurot veel kasutusele võtnud.

Otsuseid tegevate organite tööd reguleerib asu-tamisleping, EKPSi põhikiri ning asjakohasteorganite töökord1. 2004. aastal vaadati uuestiläbi nii EKP kodukord kui ka EKP üldnõukogutöökord eesmärgiga kohandada neid pärast1999. aastat toimunud muutusi ja selleks, etprognoosida EKPSi laienemisest tulenevaidmuutusi.

157EKP

Aastaaruanne2004

1 Kui soovite EKP kodukorra kohta teavet, vt 19. veebruari 2004.aasta otsust EKP/2004/2, millega võeti vastu Euroopa Kesk-panga kodukord, ELT L 80, 18.03.2004, lk 33; 17. juuni 2004.aasta otsust EKP/2004/12, millega võeti vastu EKP üldnõukogutöökord, ELT L 230, 30.06.2004, lk 61; ja 12. oktoobri 1999.aasta otsust EKP/1999/7, mis käsitleb EKP juhatuse töökorda,EÜT L 314, 08.12.1999, lk 34. Nende organite kodu- ja töökordon toodud ka EKP koduleheküljel.

Ta u s t i n f o 15

EUROSÜSTEEMI MISSIOON

Eurosüsteemi missioon tehti teatavaks 2005. aasta jaanuaris. 2003. aasta augustis võttis EKPjuhatus missiooni vastu, mille järel kinnitas selle ka EKP nõukogu, kes tugines alates 1999.aastast saadud kogemustele ühtse keskpanganduse süsteemi osas euroala jaoks ja kõikide euro-süsteemi keskpankade konkreetsetele kogemustele ja asendamatule panusele. Missioon sõnas-tati järgnevalt:

“Eurosüsteem – Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad – teos-tab euroala rahapoliitikat. Meie tegevuse esmane eesmärk on säilitada üldsuse huvides hinna-stabiilsus. Juhtiva finantsinstitutsioonina on meie ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja eden-dada Euroopa finantslõimumist.

Nende sihtide saavutamisel peame kõige tähtsamaks usaldusväärsust, usaldust, läbipaistvustja aruandekohustust. Soovime tõhusalt suhelda Euroopa kodanike ja meediakanalitega. Meiekoostöösuhted Euroopa ja liikmesriikide ametiasutustega peavad täielikult vastama asutamis-lepingu sätetele ning võtma arvesse sõltumatuse põhimõtet.

Ühised sihid saavutame ühiste strateegiate ja ühise tegevuse kaudu, järgides detsentraliseeri-tuse põhimõtet. Lähtume heast juhtimistavast ja täidame oma ülesandeid tõhusalt ning tule-

1.2 NÕUKOGU

EKP nõukokku kuuluvad kõik juhatuse liikmedning euro kasutusele võtnud liikmesriikidekeskpankade presidendid. Vastavalt asutamisle-pingule on EKP nõukogu peamised ülesandedjärgmised:

– võtta vastu eurosüsteemile antud ülesannetetäitmiseks vajalikud suunised ja otsused;

– määratleda euroala rahapoliitika, sealhulgasvajaduse korral otsused, mis on seotud raha-poliitiliste vahe-eesmärkidega, baasintressi-määradega ja reservi eraldamisega eurosüs-teemile, ning kehtestada nende otsusterakendamiseks vajalikud suunised.

Nõukogu koguneb tavaliselt kaks korda kuusEKP peamajas Maini-äärses Frankfurdis Saksa-maal. Nõukogu hindab muuhulgas põhjalikultrahanduse ja majanduse arengut ning võtab igakuu esimesel istungil vastu sellega seotud otsu-sed; kuu teisel istungil arutatakse aga tavaliseltEKP ja eurosüsteemi muude ülesannete jakohustustega seotud küsimusi. 2004. aastal toi-mus kaks istungit väljaspool Frankfurti: esi-mene Helsingis, Suomen Pankki – FinlandsBank’is, ja teine Brüsselis Nationale Bank vanBelgië/Banque Nationale de Belgique’is.

Rahapoliitiliste otsuste ning teisi EKP ja euro-süsteemi ülesandeid käsitlevate otsuste tegemi-sel ei esinda nõukogu liikmed oma liikmesriiki,vaid teevad otsuseid täiesti sõltumatult. Seda

peegeldab EKP nõukogus kohaldatav põhimõte“igal liikmel üks hääl”.

Vastavalt Nice’i lepingus sisalduvale võimalda-mispunktile võttis Euroopa Liidu Nõukogu 21.märtsil 2003. aastal oma riigipeade ja valitsus-juhtide kohtumisel EKP soovituse alusel ühe-häälselt vastu otsuse muuta EKPSi põhikirjaartiklit 10.2 (EKP nõukogu hääletamisviisid).Pärast kõikide liikmesriikide poolset ratifitsee-rimist jõustus otsus 1. juunil 2004. aastal. Vas-tavalt sellele otsusele osalevad kõik EKP nõu-kogu liikmed jätkuvalt istungitel ja aruteludel.Liikmesriikide keskpankade hääleõiguslike pre-sidentide arv ei tohi siiski ületada 15. Kui liik-mesriikide keskpankade juhtide arv nõukogusületab 15, hääletatakse roteeruva hääleõigusealusel. Hääletusõiguse rotatsioon toimub kesk-pankade presidentide vahel eelnevalt kehtesta-tud korras. Kuuel EKP juhatuse liikmel on ala-line hääletusõigus.


muslikult ühistegevuse ja meeskonnatöö vaimus. Kasutades ära erinevaid kogemusi ja oskus-teabe vahetuse võimalusi, soovime tugevdada ühist identiteeti, väljendada end ühise sõnumikaudu ja rakendada täielikult koosmõju eeliseid, tegutsedes raamistikus, kus kõigi eurosüs-teemi liikmete ülesanded ja vastutus on selgelt määratletud.”

Käesoleva missiooniga tuuakse esile, mida eurosüsteemi keskpangad soovivad ühiselt saavu-tada ja kuidas nad ühistele väärtustele tuginedes suhtlevad ja koostööd teevad. Selle alusekson kokkulepitud organisatsioonilised põhimõtted ja mitmed strateegilised kavatsused (täienda-vat teavet leiate EKP koduleheküljelt). Missiooni eesmärk on anda ka selged suunised kõiki-dele töötajatele ja teavitada avalikkust sellest, kuidas eurosüsteem täidab EKPSi asutamisle-pingu ja põhikirjaga talle usaldatud ülesandeid ja eesmärke.

Jean-Claude Trichet EKP presidentLucas D. PapademosEKP asepresidentJaime Caruanapresident, Banco de EspañaVítor Constânciopresident, Banco de PortugalEugenio Domingo Solans (kuni 31. maini 2004)EKP juhatuse liigeAntonio Faziopresident, Banca d’ItaliaNicholas C. Garganaspresident, Bank of GreeceJosé Manuel González-Páramo (alates 1. juunist 2004)EKP juhatuse liigeJohn Hurleypresident, Central Bank and Financial Services Authority of IrelandOtmar IssingEKP juhatuse liigeKlaus Liebscherpresident, Oesterreichische NationalbankErkki Liikanen (alates 12. juulist 2004) president, Suomen Pankki – Finlands BankMatti Louekoski(1. aprillist 2004 kuni 11. juulini 2004)asepresident, Suomen Pankki – Finlands BankYves Merschpresident, Banque centrale du LuxembourgChristian Noyerpresident, Banque de FranceTommaso Padoa-SchioppaEKP juhatuse liige

Guy Quadenpresident, Nationale Bank van België/Banque Nationale de BelgiqueJürgen Stark (7. kuni 29. aprillini 2004)asepresident, Deutsche BundesbankGertrude Tumpel-GugerellEKP juhatuse liigeMatti Vanhala (kuni 31. märtsini 2004)president, Suomen Pankki – Finlands BankAxel A. Weber (alates 30. aprillist 2004)president, Deutsche BundesbankNout Wellinkpresident, De Nederlandsche BankErnst Welteke (kuni 6. aprillini 2004)president, Deutsche Bundesbank

29. septembril 2004. aastal suri EKP nõukoguliige (1998–2004) Matti Vanhala. 9. novembril2004. aastal suri Eugenio Domingo Solans, EKP juhatuse ja nõukogu (1998–2004) liige.

159EKP

Aastaaruanne2004

EKP NÕUKOGU

Tagumises reas vasakult paremale:Klaus Liebscher, Nout Wellink,Erkki Liikanen, Tommaso Padoa-Schioppa, Antonio Fazio, Jaime Caruana

Keskmises reas vasakult paremale:Axel A. Weber, Nicholas C. Garganas, Christian Noyer, Vítor Constâncio, José ManuelGonzález-Páramo, Guy Quaden

Esimeses reas vasakult paremale: Gertrude Tumpel-Gugerell, Lucas D. Papademos, Jean-Claude Trichet, Yves Mersch, Otmar Issing, John Hurley

1.3 JUHATUS

Juhatusse kuuluvad EKP president ja asepresi-dent ning veel neli liiget, kes nimetatakse ame-tisse euroala riikide riigipeade ja valitsusjuhtideühisel kokkuleppel. Üldjuhul kord nädalaskoguneva EKP juhatuse peamised kohustusedon järgmised:

– valmistada ette nõukogu istungeid;– rakendada euroala rahapoliitikat kooskõlas

EKP nõukogu suuniste ja otsustega ning anda

selle käigus vajalikke juhiseid euroala riikidekeskpankadele;

– juhtida EKP igapäevast tööd; – kasutada talle nõukogu poolt antud õigusi,

sealhulgas regulatiivseid õigusi.

Korralduskomitee, mille esimeheks on juhatuseliige, nõustab ja aitab juhatust EKP juhtimisel,majandustegevuse planeerimisel ja iga-aastaseseelarveprotsessis.


Jean-Claude TrichetEKP presidentLucas D. PapademosEKP asepresidentEugenio Domingo Solans (kuni 31. maini 2004) EKP juhatuse liigeJosé Manuel González-Páramo (alates 1. juunist 2004)EKP juhatuse liige

Otmar IssingEKP juhatuse liigeTommaso Padoa-SchioppaEKP juhatuse liigeGertrude Tumpel-GugerellEKP juhatuse liige

Tagumises reas vasakult paremale:

José Manuel González-Páramo,Tommaso Padoa-Schioppa,

Otmar Issing

Esimeses reas vasakult paremale:

Gertrude Tumpel-Gugerell, Jean-Claude Trichet, Lucas D. Papademos

Siseauditi direktoraat

Klaus Gressenbauer

Planeerimise ja kontrolli direktoraat

Koenraad de Geest

Majanduse peadirektoraat

Wolfgang SchillAsetäitja: Philippe Moutot

Avalike suhete direktoraat

Elisabeth Ardaillon-Poirier

Rahvusvaheliste ja Euroopa suhete peadirektoraat

Pierre van der HaegenAsetäitja: Georges Pineau

Maksesüsteemide ja turuinfrastruktuuri peadirektoraat

Jean-Michel GodeffroyAsetäitja: puudub

Majandusuuringute peadirektoraat

Lucrezia ReichlinAsetäitja: Ignazio Angeloni

Statistika peadirektoraat

Steven KeuningAsetäitja: Werner Bier

Halduse peadirektoraatGerald Grisse

Pangatähtede direktoraat

Antti Heinonen

Sekretariaadi ja keeleteenuste peadirektoraat

Frank MossAsetäitja: Julio Durán

Turutehingute peadirektoraat

Francesco PapadiaAsetäitjad: Paul Mercier,

Werner Studener

Õigusteenuste peadirektoraat

Antonio Sáinz de Vicuña

Finantsstabiilsuse ja -järelevalve

direktoraatMauro Grande

Juhatuse nõunikud

Gilles Noblet

EKP alaline esindus Washingtonis

Johannes Onno de Beaufort Wijnholds

Infosüsteemide peadirektoraat

Jim EtheringtonAsetäitja: Hans-Gert Penzel

1 k.a andmekaitse.2 Aruandlus teatavates küsimustes vahetult juhatusele.

� Jurist-lingvistide osakond � Keeleteenuste osakond � Sekretariaat � Tõlkeosakond

� Euroala kontode ja majandusstatistika osakond � Välisstatistika osakond � Rahandus-, finantsasutuste ja turustatistika osakond � Statistilise teabe halduse ja kasutajateenuste osakond � Statistika arenduse ja kooskõlastamise osakond

� Pangatähtede emiteerimise osakond � Pangatähtede trükkimise osakond

� Ametlike väljaannete osakond ja raamatukogu � Pressi- ja infoosakond � Protokolli- ja konverentsiosakond

� Ökonomeetrilise modelleerimise osakond � Rahapoliitika uuringute osakond � Finantsuuringute osakond

� Eelarve ja projektide osakond � Organisatsioonilise planeerimise osakond 1

� Maksesüsteemide poliitika osakond � Väärtpaberiarveldussüsteemide poliitika osakond � TARGETi osakond

� Finantsõiguse osakond � Institutsioonilise õiguse osakond

� ELi institutsioonide ja foorumite osakond � ELi lähipiirkondade osakond � Mitmepoolsete suhete ja Euroopa-väliste suhete osakond

� Arvelduste osakond � Finantsturgude osakond � Investeeringute osakond � Turutehingute analüüsi osakond � Turutehingute süsteemide osakond � Riskihalduse osakond 2

� EKP siseauditi osakond � EKPSi siseauditi osakond

� Finantsstabiilsuse osakond � Finantsjärelevalve osakond

� Bürooteenuste osakond � Kinnisvarahalduse osakond � Turvaosakond Arvepidamise direktoraat: Ian Ingram � Raamatupidamise osakond � Finantsaruandluse ja -poliitika osakond Personalidirektoraat: Berend van Baak � Töötasude ja personaliküsimuste osakond � Töösuhete ja personaliarenduse osakond

Infotehnoloogia projektide direktoraat: Magí Clavé � Infosüsteemide halduse osakond � Kasutajateenuste ja kasutajatoe osakond

� Eelarvepoliitika osakond Majandusarengu direktoraat Hans-Joachim Klöckers � Euroala makromajandusliku arengu osakond � ELi riikide osakond � Rahvusvahelise arengu osakond

Rahapoliitika direktoraat Philippe Moutot � Kapitaliturgude ja finantsstruktuuri osakond � Rahapoliitilise kursi osakond � Rahapoliitilise strateegia osakond

EKP juhatusTagumine rida (vasakult): José Manuel González-Páramo, Tommaso Padoa-Schioppa, Otmar Issing Esimene rida (vasakult): Gertrude Tumpel-Gugerell, Jean-Claude Trichet (president), Lucas D. Papademos (asepresident)

EKP JUHATUS

1.4 ÜLDNÕUKOGU

EKP üldnõukogusse kuuluvad EKP president jaasepresident ning kõikide ELi liikmesriikidekeskpankade presidendid. Üldnõukogu täidabEuroopa Rahainstituudilt üle võetud ülesandeid,millega EKP peab jätkuvalt tegelema seetõttu,et kõik liikmesriigid ei ole veel eurot kasutusele

võtnud. 2004. aastal tuli üldnõukogu kokkuviiel korral. 17. juunil 2004. aastal osalesid esi-mest korda üldnõukogu istungil selle liikmetenauute liikmesriikide keskpankade presidendid,kes olid alates ühinemislepingu allkirjastamisekuupäevast osalenud üldnõukogu istungitelvaatlejana.


Jean-Claude Trichet EKP presidentLucas D. Papademos EKP asepresidentBodil Nyboe Andersenpresident, Danmarks NationalbankLeszek Balcerowiczpresident, Narodowy Bank Polski Michael C

.. Bonello

president, Central Bank of MaltaJaime Caruanapresident, Banco de EspañaChristodoulos Christodouloupresident, Central Bank of Cyprus Vítor Constânciopresident, Banco de PortugalAntonio Fazio president, Banca d’ItaliaNicholas C. Garganaspresident, Bank of GreeceMitja Gaspari president, Banka Slovenije Lars Heikensten president, Sveriges RiksbankJohn Hurleypresident, Central Bank and Financial Services Authority of IrelandZsigmond Járaipresident, Magyar Nemzeti Bank Marián Jusko (kuni 31. detsembrini 2004)president, Národná banka SlovenskaMervyn King president, Bank of EnglandVahur Kraft president, Eesti Pank Klaus Liebscherpresident, Oesterreichische Nationalbank

Erkki Liikanen (alates 12. juulist 2004) president, Suomen Pankki – Finlands BankMatti Louekoski(1. aprillist 2004 kuni 11. juulini 2004)asepresident, Suomen Pankki – Finlands BankYves Merschpresident, Banque centrale du LuxembourgChristian Noyerpresident, Banque de FranceGuy Quadenpresident, Nationale Bank van België/Banque Nationale de BelgiqueIlmārs Rimšēvičspresident, Latvijas Banka Reinoldijus Šarkinasjuhatuse esimees, Lietuvos bankas Ivan Šramko (alates 1. jaanuarist 2005)president, Národná banka SlovenskaJürgen Stark (7. kuni 29. aprillini 2004)presidendi kohusetäitja, Deutsche Bundesbank Zdeněk Tůmapresident, Česká národní banka Matti Vanhala (kuni 31. märtsini 2004)president, Suomen Pankki – Finlands BankAxel A. Weber (alates 30. aprillist 2004)president, Deutsche BundesbankNout Wellinkpresident, De Nederlandsche BankErnst Welteke (kuni 6. aprillini 2004)president, Deutsche Bundesbank

Tagumises reas vasakult paremale:

Vahur Kraft, Lars Heikensten,Reinoldijus Šarkinas,

Guy Quaden, Zdeněk Tůma,Nicholas C. Garganas,

Nout Wellink

Keskmises reas vasakult paremale:

Christian Noyer, Axel A. Weber,Vítor Constâncio, Ilmārs

Rimšēvičs, Leszek Balcerowicz,Bodil Nyboe Andersen,

Klaus Liebscher, Mitja Gaspari,Jaime Caruana, Antonio Fazio

Esimeses reas vasakult paremale:

Erkki Liikanen, Zsigmond Járai,Christodoulos Christodoulou,

Michael C.. Bonello,

Lucas D. Papademos, Jean-Claude Trichet, Yves Mersch,

Marián Jusko, John Hurley

Eurosüsteemi/EKPSi komiteedel on jätkuvaltoluline roll aidata EKP otsuseid tegevatel orga-nitel täita oma ülesandeid. Nii EKP nõukogu kuijuhatuse taotlusel on komiteed oma pädevusalasandnud ekspertabi ja hõlbustanud otsuste tege-mist. Komiteede liikmeskond on üldjuhul piira-tud eurosüsteemi keskpankade töötajatega.Nende liikmesriikide keskpangad, kes ei oleveel eurot kasutusele võtnud, võtavad siiski osakomiteede tööst siis, kui komitee käsitleb üld-nõukogu pädevusalasse kuuluvaid küsimusi.Vajaduse korral võib osalema kutsuda ka teisipädevaid asutusi, näiteks pangajärelevalvekomitee puhul liikmesriikide järelevalveasutusi.Hetkel on eurosüsteemi/EKPSi komiteesid 12ning kõik need on loodud EKP kodukorra artik-li 9 alusel.

EKP kodukorra artikli 15 alusel loodud eelarve-komitee aitab EKP nõukogu EKP eelarvega seo-tud küsimustes.

1.6 JUHTIMINE JA KONTROLL

Lisaks otsuseid tegevatele organitele hõlmabEKP juhtimine mitmeid väliseid ja sisemisi kont-rollitasemeid, samuti eeskirju, mis käsitlevadüldsuse juurdepääsu EKP dokumentidele.

VÄLISED KONTROLLITASEMEDEKPSi põhikiri näeb ette kaks kontrollitaset:välisaudiitor2, kes kontrollib EKP aastaaruan-deid (EKPSi põhikirja artikkel 27.1), ja EuroopaKontrollikoda, mis kontrollib EKP juhtimiseefektiivsust (artikkel 27.2). Euroopa Kontrolli-koja aastaaruanne koos EKP vastusega avalda-takse EKP koduleheküljel ja Euroopa Liidu Tea-tajas.

163EKP

Aastaaruanne2004

Makse- ja arveldussüsteemide komitee (PSSC)Jean-Michel Godeffroy

Statistikakomitee (STC) Steven Keuning

E U RO S Ü S T E E M I / E K P S i KO M I T E E D, E E L A RV E KO M I T E E J A N E N D E E S I M E H E D

Raamatupidamise ja rahatulu komitee (AMICO)Ian Ingram

Rahvusvaheliste suhete komitee (IRC) Hervé Hannoun

Pangajärelevalve komitee (BSC) Edgar Meister

Õiguskomitee (LEGCO)Antonio Sáinz de Vicuña

Rahatähtede komitee (BANCO) Antti Heinonen

Turutehingute komitee (MOC)Francesco Papadia

Avalike suhete komitee (ECCO) Elisabeth Ardaillon-Poirier

Rahapoliitika komitee (MPC) Wolfgang Schill

Infotehnoloogia komitee (ITC) Jim Etherington

Siseauditi komitee (IAC) Klaus Gressenbauer

Eelarvekomitee (BUCOM)Liam Barron

1.5 EUROSÜSTEEMI/EKPS-I KOMITEED JA EELARVEKOMITEE

2 Pärast 2002. aastal korraldatud pakkumismenetlust määrati EKPvälisaudiitoriks viieks aastaks, s.t aastateks 2003–2007, KPMGDeutsche Treuhand-Gesellschaft AG Wirtschaftsprüfungsge-sellschaft.

2002. aasta augustis otsustas EKP nõukogu, etEKP välisaudiitori sõltumatuse täielikuks taga-miseks avalikkuse ees tuleks kohaldada audii-torfirmade rotatsioonisüsteemi. See otsus viidiellu EKP välisaudiitori määramise korra osana.

SISEMISED KONTROLLITASEMED2004. aastal jätkasid EKP siseaudiitorid audi-teerimistoiminguid EKP juhatuse vastutusel.Siseauditi direktoraadi volitused on määratle-tud EKP auditieeskirjas3. Siseauditi käigustehakse kindlaks ja hinnatakse vajaduse korralEKP sisekontrollisüsteemi piisavust ja tõhusustning EKP töö kvaliteeti oma kohustuste täitmi-sel. Siseauditi käigus järgitakse siseaudiitoriteinstituudi (Institute of Internal Auditors) pooltkehtestatud siseauditi standardeid (Internatio-nal Standards for the Professional Practice ofInternal Auditing).

EKP ja liikmesriikide keskpankade siseauditiosakonna juhtidest koosnev eurosüs-teemi/EKPSi siseaudiitorite komitee vastutabeurosüsteemi/EKPSi ühisprojektide ja süstee-mide auditi ulatuse koordineerimise eest.

EKP sisekontrolli struktuur põhineb funktsio-naalsel lähenemisel. Iga üksus (talitus, osakond,direktoraat, peadirektoraat) vastutab oma sise-kontrolli ja tõhususe eest. Selleks täidavadüksused oma vastutusalas kontrollimenetlusi.Näiteks võib tuua nn Hiina müüri ehk teatudreeglid ja menetlused selleks, et takistada muu-hulgas rahapoliitika rakendamisega seotud sise-teabe lekkimist osakondadesse, mis tegelevadEKP välisvaluutareservide ja omavahendite juh-timisega. Lisaks iga üksuse poolt rakendatavalekontrollile teevad EKPd tervikuna mõjutavatekontrollimisega seotud küsimuste osas ettepa-nekuid planeerimise ja kontrolli direktoraat, ris-kijuhtimise osakond ja siseauditi direktoraat.

EKP nõukogu liikmed järgivad tegevusjuhiseid,mis näevad ette kohustuse kaitsta eurosüsteemiterviklikkust ja mainet ning tagada selle tehin-gute tõhusus4. EKP nõukogu on määranud ame-tisse nõustaja, kes juhendab nõukogu liikmeidametialase käitumise küsimustes. Lisaksantakse EKP tegevusjuhistes nõu ning sätesta-

takse kriteeriumid EKP töötajatele ja juhatuseliikmetele, kellelt kõigilt oodatakse oma ülesan-nete täitmisel kutse-eetika kõrget taset5.

Kooskõlas siseringitehingutevastase reeglistikugaon EKP töötajatel ja EKP juhatuse liikmetel kee-latud kasutada ära siseteavet omal vastutusel jaoma huvides või kolmanda isiku vastutusel jahuvides tehtavates finantstehingutes6. EKP juha-tuse poolt ametisse määratud eetikaalane nõustajatagab selle eeskirja ühtse tõlgendamise.

PETTUSEVASTASED MEETMED1999. aastal võtsid Euroopa Parlament jaEuroopa Liidu nõukogu vastu Euroopa Pettus-tevastase Ameti (OLAF) juurdlusi puudutavamääruse7 (nn OLAFi määrus), et võidelda pettu-ste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevu-sega, mis kahjustab ühenduste finantshuve.Määrus sätestab muuhulgas pettusekahtlusekorral Euroopa Pettustevastase Ameti õiguseläbi viia sisejuurdlust ühenduse institutsioonides,asutustes, ametites ja ametkondades.

OLAFi määrus näeb ette, et iga institutsioon,asutus, amet ja ametkond võtab vastu otsuse,mis võimaldab OLAFil vastavas institutsioonis,asutuses, ametis või ametkonnas juurdlusi läbiviia. 2004. aasta juunis võttis EKP nõukoguvastu otsuse OLAFi poolt läbiviidava EuroopaKeskpanga uurimise tingimuste kohta8, mis jõus-tus 1. juulil 2004. EKP ja OLAFi vahel onloodud kontakt eesmärgiga tagada selle raamis-


3 Auditieeskiri on avaldatud EKP koduleheküljel selleks, et tõhus-tada EKPs kohaldatavate auditeerimistoimingute läbipaistvust.

4 Vt EKP nõukogu liikmete tegevusjuhiseid, EÜT C 123,24.05.2002, lk 9, ja EKP kodulehekülge.

5 Vt EKP tegevusjuhiseid kooskõlas EKP kodukorra artikliga 11.3,EÜT C 76, 08.03.2001, lk 12, ja EKP kodulehekülge.

6 Vt EKP personalieeskirjade osa 1.2, mis sisaldab kutse-eetikanõudeid ja ametialaste saladuste hoidmist, ELT C 92,16.04.2004, lk 31, ja EKP kodulehekülge.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus(EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)juurdluste kohta, EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1.

8 Otsus EKP/2004/11, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ametipoolt Euroopa Keskpangas korraldatavate juurdluste korda seo-ses võitlusega pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tege-vusega, mis kahjustab ühenduste finantshuve, ning millega muu-detakse Euroopa Keskpanga personali teenistustingimusi, ELT L 230, 30.06.2004, lk 56. See otsus võeti vastu seosesEuroopa Kohtu 10. juuli 2003. aasta otsusega kohtuasjas C-11/00komisjon v. Euroopa Keskpank.

tiku nõuetekohane toimimine OLAFi juurdlustekäigus.

ÜLDSUSE JUURDEPÄÄS EKP DOKUMENTIDELE2004. aasta märtsis võttis EKP nõukogu vastuotsuse EKP/2004/3, mis käsitleb üldsuse juur-depääsu EKP dokumentidele9. Selle otsuse ees-märk on tagada, et EKP õigusraamistik on koos-kõlas teiste ELi institutsioonide ja asutusteeesmärkide ja standarditega, mis puudutavadüldsuse juurdepääsu nende dokumentidele. Seesuurendab läbipaistvust, arvestab samal ajalEKP ja liikmesriikide keskpankade sõltumatustning tagab teatavate EKP ülesannete täitmiseleomaste küsimuste konfidentsiaalsuse.

165EKP

Aastaaruanne2004

9 ELT L 80, 18.03.2004, lk 42.

2.1 INIMRESSURSID

TÖÖTAJAD2004. aastal oli eelarveliste töötajate jaoks1362,5 täistööajale taandatud töökohta. 2004.aasta lõpus oli tähtajatu või vähemalt 12kuulisetähtajaga lepinguliste EKP töötajate arv 1314(1309 täistööajale taandatud töökohta võrreldes2003. aasta lõpu 1213,5 täistööajale taandatudtöökohaga). EKP töötajate keskmine arv oli2004. aastal 1261 võrreldes 1160 töötajaga2003. aastal. Kokku 1309 töötajast 71 on küm-nest uuest ELi liikmesriigist ja nemad töötavadpraegu vähemalt üheaastaste lepingute alusel.2004. aastal võeti tööle 137 uut töötajat ja EKPteenistusest lahkus 41 töötajat. Täistööajagatöötajate ametikohtade arvuks on 2005. aastaksmääratud 1369,5 – see tähendab 0,51% suurustkasvu 2004. aastal.

Peale selle tuli liikmesriikide keskpankadestEKPsse lühikeseks ajaks (keskmiselt umbes vii-eks kuuks) tööle 128 eksperti. Nendest 63 olipärit uutest ELi liikmesriikidest. Sellised lühi-ajalised lähetused osutusid nii EKP kui ka uuteliikmesriikide keskpankade jaoks eriti kasuli-kuks Euroopa Liidu laienemise ettevalmistami-sel ja nende keskpankade EKPSiga lõimumisetoetamisel.

2004. aastal sõlmis EKP 123 alla ühe aastasetähtajaga lepingut töötajatega, kes asendasidrasedus-, vanema- ja palgata puhkusel olevaidtöötajaid; 2003. aastal oli selliste lepingute arv113.

EKP pakkus praktikakohti 172 peamiselt majan-dustaustaga tudengile ja ülikoolilõpetanule ningpraktikaaja kestus oli keskmiselt kolm kuud.2003. aastal oli pakutud praktikakohtade arv166. 2004. aastal olid 54 praktikanti mõne uueliikmesriigi kodanikud, lisaks neile oli 6 prak-tikanti Rumeeniast või Bulgaariast. 172 prakti-kakohast pakuti kõrgharidusega spetsialistideuurimisprogrammi raames 11 internatuurikohta(2003. aastal oli vastav arv 12); see programmon suunatud väga andekatele teadustööga tege-levatele ja doktoriõppe lõppjärgus olevateletudengitele.

Konkreetsetele kõrgetasemelistele rahanduspo-liitikaalastele uurimisprojektidele keskenduvateadustöötajate lähetusprogrammi raames võeti2004. aastal tööle 18 teadustöötajat; 2003. aas-tal oli see arv 24.

EKP-SISENE LIIKUVUS2004. aastal asus 95 töötajat pärast edukat EKP-sisest kandideerimist uuele kohale tööle. Lisakssellele soosis EKP ka ajutist EKP-sisest liiku-vust. 51 töötajat tegi piiratud aja jooksul mõndateist tööd eesmärgiga saada töökogemusi võirahuldada pakilist, kuid ajutist majanduslikkuvajadust, naastes seejärel oma varasemale ame-tikohale.

EKP-VÄLINE LIIKUVUS2003. aastal loodi EKP-välise tööpraktika prog-ramm eesmärgiga toetada töötajate arengut.Selle programmi raames võib töötajaid lähetadatööle teise liikmesriigi keskpanka ja teistesseasjakohastesse rahvusvahelistesse ja Euroopainstitutsioonidesse. Programmis osales 2004.aastal nelja kuni kümne kuu pikkusel lähetuselseitse töötajat. Lisaks sellele aktsepteerib EKPkuni kolme aastat hõlmavaid palgata puhkusetaotlusi inimeste puhul, kes soovivad töötadateistes EKPga seotud rahandusorganisatsiooni-des. 2004. aastal kasutas seda võimalust 12 töö-tajat. 2005. aasta jaanuaris EKP nõukogu pooltheaks kiidetud ja avaldatud eurosüsteemi orga-nisatsioonilistes põhimõtetes öeldakse, et “kõikeurosüsteemi liikmed edendavad omavahelisttöötajate, oskusteabe ja kogemuste vahetamist”.

EKP LIIKUMISES2003. aasta oktoobris lõi EKP juhatus struktuu-riüksuse, et kontrollida ja hinnata “EKP Liiku-mises” (ECB in Motion) ümberkorraldusprog-rammi raames EKP poolt heaks kiidetudmeetmete rakendamist. Selle algatusprogrammieesmärk on suurendada organisatsiooni tule-muslikkust ja tõhusust ning see hõlmab juhti-mise, tööalase enesetäiendamise, organisatsioo-nisisese teabevahetuse ja bürokraatiaga seotudküsimusi. 2004. aastal tehti märgatavaid edu-samme kõigis neljas valdkonnas ning programmistruktuuriüksus esitas oma lõpparuande. Võttesarvesse, et mõningate meetmete mõju on näha


2 O RG A N I S AT S I O O N I L I N E A R E N G

alles keskpikas perspektiivis, jälgitakse edus-amme ka edaspidi.

INIMRESSURSSIDE STRATEEGIA LÄBIVAATAMINEAlates 1998. aastast on EKP prioriteetideksolnud oma ülesannete kindlakstegemine, ühtserahapoliitika väljatöötamine ja rakendaminening euro kasutuselevõtmine. See on paratama-tult koondanud tähelepanu inimressurssidepoliitikale seoses konkreetsete ametikohtadejaoks vajaliku tehnilise kompetentsusega. Sedasilmas pidades vaadati inimressursside stratee-gia põhjalikult läbi ja selle tulemusi tutvustati2004. aastal.

Peamiseks järelduseks oli see, et värbamispolii-tikas tuleks asetada suuremat rõhku laiaulatus-likumale pädevusele. Lisaks tuleks tõhustadatöötajate enesetäiendamist ja liikuvust käsitle-vaid meetmeid selleks, et suurendada EKP töö-tajate koostoimet ja asjatundlikkust. Inimres-sursside juhtimine on muudetud paljupaindlikumaks tänu üldisema taustaga uute töö-tajate värbamisele väljastpoolt EKPd ning uutetöötajate ja juhtivtöötajate ametisse määramiseltähtajaliste lepingute kasutuselevõtmisele. Needmeetmed viiakse lõpule 2005. aastal loodavaülikooli lõpetanutele suunatud programmiga,mille sihtrühmaks on mitmekülgse haridusega,äsja kõrgkooli lõpetanud inimesed. Et kehtes-tada mõistlik kontrollisüsteem pärast kiiret töö-tajate arvu kasvu, on loodud uus alamastme juh-timistasand. Juhtide juhtimisoskuseidarendatakse täiendava koolitamise ja juhenda-mise kaudu. EKP missiooni põhjal on kindlaksmääratud kuus ühist väärtust ning nende tähen-duse kirjeldamiseks EKPs on välja töötatudseletused. Need väärtused on järgmised: päde-vus, tulemuslikkus ja tõhusus, terviklikkus,koostöövaim, läbipaistvus ja aruandekohustusning töötamine Euroopa heaks. Need väärtusedmängivad personalipoliitikas keskset rolli. Üht-lasi töötatakse praegu välja kogu EKPd hõlma-vat pädevusmudelit ja pädevuste kirjeldusi.

ERISUSTE RAKENDAMINEErisuste rakendamise eesmärk on kasutadatöötajate erinevusi selleks, et luua produktiivneja üksteise austamisel põhinev töökeskkond,milles töötajate anded leiavad täieliku raken-duse ning organisatsiooni eemärgid saavadtäidetud. Erisuste rakendamine on EKP jaoksoluline, sest EKPs on töötajaid kõikidest ELiliikmesriikidest, EKP teeb tihedat koostööd ELi25 liikmesriigi keskpangaga ning on Euroopaüldsuse teenistuses. Sellest tulenevalt lõimibEKP erisuste rakendamise meetodid oma iga-päevatöösse, et töötajate individuaalseid oskusivõetaks arvesse ja et need aitaksid EKP üle-sannete täitmisel kaasa kõrge tulemuslikkusesaavutamisele.

2.2 EKP UUED RUUMID

2004. aastal toimus EKP uute ruumide kavan-damisel otsustav edasiminek. Veebruaris aval-das rahvusvaheline žürii eesotsas EKP asepre-sidendiga arhitektuurikonkursi kolm parimatkavandit. Esimese auhinna sai COOP HIM-MELB(L)AU Viinist, teise ASP Schweger As-soziierte Berliinist ja kolmanda 54f architekten+ ingenieure Darmstadtist koos T. R. Hamzah &Yeang’iga Selangorist Malaisias. 2003. aastalvälja valitud 12 kandidaadi seast vastasid nen-de arhitektide tööd kõige täpsemalt konkursikriteeriumidele, mis olid:

– linna üldplaneering, arhitektuur ja haljastus;

– vastavus hoone funktsionaalsuse ja ruumi-kasutuse põhinõuetele;

– teostatav energia-/keskkonnaalane käsitusning vastavus EKP peamistele tehnilistelenõuetele;

– vastavus asjaomastele määrustele, eriti ehitus- ja keskkonnaõiguse valdkonnas.

167EKP

Aastaaruanne2004

EKP uus hoone ehitatakse Grossmarkthallekinnistule, kus varem asus Frankfurdi puu- jajuurviljade hulgimüügiturg. Arhitektide ükspeamiseid ülesandeid oli ühendada suur punas-test tellistest hoone kaasaegse bürookompleksi-ga, ilma et maja välimus oluliselt muutuks.

Võitjate väljakuulutamisele järgnes näitusDeutsches Architektur Museum’is Maini-äärsesFrankfurdis, kus pandi välja kõigi 71 arhitektikonkursile esitatud kavandid.

2004. aasta märtsis otsustas nõukogu kaasatakolm auhinnatud arhitekti ülevaatusetappi,mille põhieesmärk oli vaadata kavandid uuestiüle ja võtta arvesse žürii, EKP ja Frankfurdilinna soovitusi ja nõudmisi.

Pärast hulgimüüjate kolimist uude kontorissealustasid linnavõimud EKP poolt 2002. aastalFrankfurdi linnalt ostetud Grossmarkthalle kin-nistu ja selle ümbruse koristamist, et valmista-da see ette üleandmiseks EKP-le. Üleandminetoimus 2004. aasta detsembris. Kooskõlas kon-serveerimiskorraldusega jälgiti hoolikalt, et põ-himaja ning ida- ja läänetiib jääksid puutuma-ta. Samuti jäeti alles need kinnistu osad, missobivad Grossmarkthallest välja saadetud juu-tide mälestamiseks mõeldud memoriaali ja tea-detetahvlite püstitamiseks. EKP, Frankfurdi juu-tide kogukond ja Frankfurdi linn nõustusidtegema tihedat koostööd memoriaali kavandi-võistluse korraldamisel. Plaanide kohaselt leiabsee aset 2005. aasta lõpus.

13. jaanuaril 2005. aastal langetas nõukoguotsuse EKP tulevase kodu osas. Pärast ulatus-likke arutelusid ja kõigi kolme auhinnatudprojekti hoolikat, valikukriteeriumidel põhine-vat hindamist jõudis nõukogu järeldusele, etCOOP HIMMELB(L)AU ümbertöötatud projektvastas EKP esitatud hoone funktsionaalsusnõue-tele ja tehnilistele tingimustele kõige täpsemaltning selle eriomadused väljendavad EKP väär-tusi arhitektuurikeeles parimal viisil. See otsuskattus ka rahvusvahelise žürii hinnanguga, mil-le kohaselt anti eelnimetatud projektile samutiesimene auhind. Nüüd on järgnemas optimeeri-misetapp, mille käigus vaadatakse projekt veel

kord üle eesmärgiga tagada eelkõige ressurssi-de säästlik kasutamine ja kulude minimeerimi-ne. Põhjalikuma ülevaate konkursist ja võidu-töödest võib leida EKP koduleheküljelt.


EKPSi sotsiaalne dialoog on nõuandefoorum,millesse on kaasatud EKP esindajad ja töötajateusaldusisikud kõikidest EKPSi kuuluvatestkeskpankadest ja Euroopa ametiühingute ühen-dustest. Sotsiaalse dialoogi eesmärk on andateavet ja arutada nõukogu ja üldnõukogu otsu-seid, millel võib olla oluline mõju EKPSi kesk-pankade tööhõive olukorrale.

EKPSi sotsiaalse dialoogi üheksandal istungilviibisid töötajate usaldusisikud seitsmest uueliikmesriigi keskpangast. Osalejad kinnitasidendale võetud kohustust EKPSi ja eriti EKPSisotsiaalse dialoogiga lõimumisse tõsiselt suh-tuda. EKP julgustas kõikide uute liikmesriikidekeskpankasid toetama töötajate usaldusisikuteosalemist EKPSi sotsiaalses dialoogis.

EKPSi sotsiaalse dialoogi nii üheksanda kui kakümnenda istungi peamisteks päevakorrapunk-tideks olid TARGET2, pangatähtede valmista-mine ja Euroopa Komisjoni finantstalitustetegevuskava järelevalve. Samuti toimusid aru-telud üldistel teemadel, näiteks selle üle, kuidasarendada identiteedi ühisosa ja tõhustada koos-tööd ühiste põhimõtete alusel. EKP rõhutas, etEKPS on võtnud endale kohustuse pakkudakõrge kvaliteediga teenust keskpankadele või-malikult madalate kuludega; selleks on oluliselkohal tõhusus ja tulemuslikkus. Osalisi teavitatisellest, et nõukogu on vastu võtnud eurosüs-teemi missiooni, strateegilised kavatsused jaorganisatsioonilised põhimõtted. Töötajate usal-dusisikud rõhutasid enda osalemise tähtsustnimetatud küsimuste lahendamisel ja liikmes-riikide keskpankade vaheliste kultuuriliste eri-nevuste austamist. EKPSi sotsiaalse dialoogikümnendal istungil kinnitasid EKP ja töötajateesindajad selle ainulaadse nõuandefoorumiväärtust.

169EKP

Aastaaruanne2004

3 E K P S - I S OT S I A A L N E D I A LO O G

171EKP

Aastaaruanne2004

4 E K P F I N A N T S A R UA N N E

1 PÕHITEGEVUSALAD

Euroopa Keskpanga tegevust 2004. aastal kir-jeldatakse üksikasjalikult aastaaruande vastava-tes peatükkides.

2 FINANTSARUANNE

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.2 koos-tab EKP finantsaruande EKP juhatus kooskõlasnõukogu kehtestatud põhimõtetega. Aruandekinnitab nõukogu ning seejärel see avaldatakse.

3 FINANTSARUANDE TULEMUSED

EKP 31. detsembril 2004 lõppenud aastafinantsaruande (lk 174 kuni 190) kohaselt oli EKPnetokahjum 1,636 miljardit eurot, võrreldes 477miljoni euroga 2003. aastal. Kahjumi peamisekspõhjuseks oli sarnaselt eelmise aastaga euro vä-lisväärtuse jätkuv tugevnemine, mille tulemu-sel vähendati USA dollarites nomineeritud va-rades hoitud EKP reservide väärtust eurodes.Netokahjum kajastub pärast EKP kogu teenitudtulu, kaasa arvatud ringluses olevatelt pangatäh-tedelt teenitud 733 miljoni euro mahaarvamist.EKP intressitulu mõjutasid 2004. aastal jätku-valt varasemaga võrreldes väga madalad intres-simäärad nii euroalal kui ka väljaspool.

Kuna enamikku EKP varasid ja kohustusi hinna-takse valitsevate turukursside ja väärtpaberitehindade alusel korrapäraselt ümber, mõjutavadEKP kasumlikkust oluliselt vahetuskursikõiku-mised ning vähemal määral intressimäärariskid.Need tulenevad peamiselt ametlikult EKP-lekuuluvatest ulatuslikest eurosüsteemi välisva-luutareservidest, mis on investeeritud intressikandvatesse instrumentidesse.

Nende märkimisväärsete riskide arvestamisekson välja töötatud finantsaruande lisades kirjel-datud EKP ja eurosüsteemi ühtlustatud arves-tuspõhimõtted, mis toetuvad peamiselt konser-vatiivsuse põhimõttele. Arvestuspõhimõteteeesmärk on eelkõige kindlustada, et varade jakohustuste ümberhindlusest tulenev realiseeri-

mata kasum ei kajastuks tuluna ega seega ka jao-tatava kasumina. Ümberhindlusest tulenev rea-liseerimata kahjum kajastatakse tulude ja kuludearuandes aruandeaasta lõpus.

Suuremat osa EKP välisvaluutareservidest hoi-takse USA dollarites, kuid ka Jaapani jeenides,kullas ja SDRides. Euro vahetuskurss tugevnesUSA dollari suhtes, tõustes 1,2630 dollarilt 31.detsembril 2003 1,3621 dollarini 31. detsembril2004 (ligikaudu 8%), ning vähemal määral Jaa-pani jeeni suhtes. Seetõttu vähenes nendes vää-ringutes hoitud netoreservide väärtus eurodesümberhindluse tulemusel 2,1 miljardi võrra.

2004. aasta lõpus oli EKP-l sõlmitud tööleping1309 inimesega (sealjuures 131 inimest juhti-vatel kohtadel), aasta varem oli töötajate arv1213. 2004. aastal suurenes töötajate arv pea-miselt ELi laienemise tõttu. Täiendav teave onesitatud aastaaruande 8. peatüki 2. osas “Orga-nisatsiooniline areng” ja finantsaruande osas“Tulude ja kulude aruande lisa”.

EKP halduskulud kokku, sealhulgas amortisat-sioon, kasvasid 18%, 316 miljonilt eurolt 2003.aastal 374 miljoni euroni 2004. aastal. Sellepeamiseks põhjuseks oli kindlustusmatemaati-ku arvutatud EKP pensionifondiga seotud ko-hustuste suurenemine. See omakorda suurendasoluliselt personalikulusid, mis tõusid 130 mil-jonilt eurolt 161 miljoni euroni. EKP juhatuse-le makstavad tasud moodustasid 2004. aastal 2,1miljonit eurot, võrreldes 2 miljoni euroga 2003.aastal.

Põhivarasse investeeriti ligikaudu 90 miljoniteurot. Suurema osa sellest (umbes 61 miljoniteurot) moodustas EKP uute hoonete ehitamiseksmõeldud maa-ala kulude kapitaliseerimine pä-rast lõppmakse sooritamist.

EKP 2004. aasta kahjumi rahastamine11. märtsil 2005 otsustas nõukogu katta 2004.aasta kahjumi (a) 296 miljoni euro ulatuses jä-relejäänud üldreservfondist ja (b) ligikaudu1,340 miljardi euro ulatuses riikide keskpanka-de rahalisest tulust kooskõlas EKPSi põhikirjaartikli 33.2 sätetega. Selleks kasutatud riikide


J U H AT U S E A R UA N N E 31. D E T S E M B R I L 2 0 0 4 L Õ P P E N U DM A J A N D U S A A S TA KO H TA

keskpankade rahaline tulu moodustas umbes15% eurosüsteemi kogu rahalisest tulust. Kah-jumi jaotamiseks sellisel viisil andis loa EKPnõukogu enne, kui liikmesriikide keskpangadolid lõpetanud oma 2004. aasta finantsaruande,mistõttu see mõjutas ka nende 2004. aasta ka-sumit. Iga liikmesriigi keskpank maksis osaoma rahalisest tulust vastavalt EKP kapitalimärkimise aluses määratud osakaalule.

4 MUUTUSED EKP KAPITALI STRUKTUURIS 2004. AASTAL

EKPSi põhikirja artikli 29.3 kohaselt tuleb rii-kide keskpankade osakaalusid EKP kapitalimärkimise aluses kohandada iga viie aasta jä-rel. Esimest korda pärast EKP asutamist tehtiseda 1. jaanuaril 2004. Teine muudatus leidisaset 1. mail 2004 pärast kümne uue liikmesrii-gi ühinemist. Kokkuvõttes oli nende muutustemõju järgmine:

(a) vähenesid euroala riikide keskpankade osa-kaalud EKP kapitali märkimise aluses;

(b) samal ajal vähenesid euroala riikide kesk-pankade nõuded EKPle, mis tekkisid välis-valuutareservide ülekandmisel EKPle pärasteuroalaga liitumist; ja

(c) kümne uue liikmesriigi ühinemise järel suu-renes euroalaväliste riikide keskpankade sis-semakstud kapital, kajastades ka 13 euro-alavälise riigi keskpanga märgitud kapitalistmakstud miinimumosa suurenemist 5%lt7%ni.

Nende muutuste üksikasjad on esitatud finants-aruande lisa kirjes 15.

5 INVESTEERINGUD JA RISKIJUHTIMINE

Vastavalt EKPSi põhikirja artikli 30 sätetelekoosneb EKP välisvaluutareserv eurosüsteemiriikide keskpankade ülekantud välisvaluutare-servist ja sellelt teenitud tulust. Reservi ülesan-deks on rahastada EKP tehinguid välisvaluuta-

turgudel asutamislepingus sätestatud eesmärki-de kohaselt.

EKP omavahendite hulka kuuluvad sissemaks-tud kapitali investeeringud, üldreservfond jaeelmiste perioodide akumuleerunud tulu. Oma-kapitali kasutatakse reservina võimalike kahju-de katmiseks.

EKP investeeringuid ja sellega seotud riskidejuhtimist on lähemalt kirjeldatud aastaaruande2. peatükis.

6 EKP JUHTIMINE

EKP juhtimisest annab ülevaate aastaaruande 8.peatükk.

7 TÖÖTAJAD

Teave EKP personalijuhtimise strateegia ja töö-tajate arvu kohta on esitatud aastaaruande 8.peatükis.

173EKP

Aastaaruanne2004


B I L A N S S S E I S U G A 31. D E T S E M B E R 2 0 0 4VARAD LISA KIRJE 2004 2003

NR € €

Kuld ja nõuded kullas 1 7 928 308 842 8 145 320 117

Nõuded välisvääringus euroalavälistele residentidele 2

Nõuded RVFile 163 794 845 211 651 948Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad 26 938 993 980 28 593 384 857

27 102 788 825 28 805 036 805

Nõuded välisvääringus euroala residentidele 2 2 552 016 565 2 799 472 504

Nõuded eurodes euroalavälistele residentidele 3Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud 87 660 507 474 743 402

Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutustele 4 25 000 25 000

Eurosüsteemisisesed nõuded 5Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis 40 100 852 165 34 899 471 205Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded 3 410 918 324 4 599 894 403

43 511 770 489 39 499 365 608

Muud varad 6Materiaalne põhivara 187 318 304 128 911 950Muud finantsvarad 6 428 319 567 5 573 756 258Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 770 894 480 590 646 023Mitmesugused muud varad 6 933 022 37 791 421

7 393 465 373 6 331 105 652

Aruandeaasta kahjum 1 636 028 702 476 688 785

Varad kokku 90 212 064 303 86 531 757 873

175EKP

Aastaaruanne2004

KOHUSTUSED LISA KIRJE 2004 2003NR € €

Ringluses olevad pangatähed 7 40 100 852 165 34 899 471 205

Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees 8 1 050 000 000 1 065 000 000

Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees 9 137 462 706 146 867 501

Kohustused välisvääringus euroala residentide ees 10 4 967 080 0

Kohustused välisvääringus euroalaväliste residentide ees 10

Hoiused, kontojäägid ja muud kohustused 1 254 905 957 1 452 432 822

Eurosüsteemisisesed kohustused 11Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused 39 782 265 622 40 497 150 000

Muud kohustused 12Viitvõlad ja ettemakstud tulud 1 136 708 542 1 162 299 071Mitmesugused muud kohustused 327 802 782 174 890 973

1 464 511 324 1 337 190 044

Eraldised 13 110 636 285 87 195 777

Ümberhindluskontod 14 1 921 117 190 2 176 464 065

Kapital ja reservid 15Kapital 4 089 277 550 4 097 229 250Reservid 296 068 424 772 757 209

4 385 345 974 4 869 986 459

Kohustused kokku 90 212 064 303 86 531 757 873


31. D E T S E M B R I L 2 0 0 4 L Õ P P E N U D A A S TA T U LU D E J AKU LU D E A R UA N N E

LISA KIRJE 2004 2003NR € €

Intressitulu välisvaluutareservidelt 422 418 698 541 294 375Intressitulu euro pangatähtede jaotusest eurosüsteemis 733 134 472 698 245 187Muu intressitulu 1 456 650 188 1 449 963 923Intressitulu 2 612 203 358 2 689 503 485 Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress (693 060 433) (807 683 148)Muu intressikulu (1 229 369 015) (1 166 693 660) Intressikulu (1 922 429 448) (1 974 376 808)

Puhas intressitulu 18 689 773 910 715 126 677

Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest 19 136 045 810 525 260 622 Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine 20 (2 093 285 109) (3 972 689 560)Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse 0 2 568 708 838

Finantstehingute puhastulem, vähendamised ja riskieraldised (1 957 239 299) (878 720 100)

Tasude ja eraldistega seotud netokulud 21 (261 517) (63 466)

Muu tulu 22 5 956 577 2 911 280

Puhastulu kokku (1 261 770 329) (160 745 609)

Personalikulu 23 & 24 (161 192 939) (129 886 988)

Halduskulud 25 (176 287 651) (153 549 282)

Materiaalse põhivara amortisatsioon (33 655 824) (30 410 140)

Pangatähtede tootmisteenused 26 (3 121 959) (2 096 766)

Aruandeaasta kahjum (1 636 028 702) (476 688 785)

Frankfurt Maini ääres, 4. märts 2005

EUROOPA KESKPANK

Jean-Claude TrichetPresident

RAAMATUPIDAMISARUANDE VORM JA ESITUSVIISEuroopa Keskpanga (EKP) raamatupidamisaru-anne on koostatud selleks, et anda õige ülevaadeEKP finantsseisundist ja majandustegevusetulemustest. Aruanne põhineb järgmistel arves-tuspõhimõtetel2, mida EKP nõukogu peabkeskpanga tegevuse seisukohalt asjakohaseks.

ARVESTUSPÕHIMÕTTEDAruande koostamisel on rakendatud järgmisiraamatupidamispõhimõtteid: majanduslik reaal-sus ja läbipaistvus, konservatiivsus, bilansipäe-vajärgsete sündmuste kajastamine, olulisus,tekkepõhisus, jätkuvus, järjepidevus ja võrrel-davus.

RAAMATUPIDAMISE ALUSEDAruanne on koostatud soetusmaksumuse põhjalning seda on kohandatud, et hõlmata likviidseteväärtpaberite, kulla ning kõigi ülejäänudvälisvääringus nomineeritud bilansiliste jabilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust.Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguidkajastatakse nende arveldamise kuupäeva järgi.

KULD NING VÄLISVALUUTAVARAD JA -KOHUSTUSEDVälisvääringus nomineeritud varad ja kohus-tused konverteeriti eurodeks bilansipäevalkehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud kon-verteeriti tehingu arveldamise ajal kehtivavahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja-kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilan-siväliste instrumentide ümberhindlus toimusvääringute kaupa.

Välisvaluutavarade ja -kohustuste ümberhind-lust turuhindadesse eristatakse vahetuskursiümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnati aastalõpu turuhinnaalusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhind-luse erinevusi. Selle asemel hinnati kulla väär-tust üksnes 31. detsembril 2004 kehtinudEUR/USD vahetuskursi põhjal arvutatud kul-launtsi eurohinna alusel.

VÄÄRTPABERIDLikviidseid väärtpabereid ja muid samalaadseidvarasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite

kaupa bilansipäeval kehtinud keskmisteturuhindade alusel. 31. detsembril 2004 lõp-penud aasta puhul kasutati sama aasta 30. det-sembril kehtinud keskmisi turuhindu. Mitte-likviidseid väärtpabereid hinnatakse nendemaksumuse järgi.

TULUDE KAJASTAMINE Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil,mil need teenitakse või tekivad. Välisvaluuta,kulla ja väärtpaberite müügist saadud realisee-ritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude jakulude aruandes. Need arvutatakse vastava varakeskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna, vaidsee kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastub tulude jakulude aruandes, kui see ületab vastaval ümber-hindluskontol kajastatud eelmist ümberhind-luskasumit. Ühe väärtpaberi, valuuta või kullapositsioonide realiseerimata kahjumit eitasaarveldata muude väärtpaberite, valuutadevõi kulla realiseerimata kasumiga. Kui teatavakirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseeri-mata kahjum, vähendatakse selle keskmisthinda, nii et see vastaks aastalõpu vahetuskur-sile ja/või turuhinnale.

Üle- või alakurss, mis tuleneb ostetud väärt-paberitest, arvutatakse ja esitatakse intressituluosana ning amortiseeritakse varade järelejäänudeluea jooksul.

PÖÖRDTEHINGUDTagasiostulepingu kohaselt müüakse väärt-pabereid kontoraha eest ning samal ajal sõlmi-takse kokkulepe nende tagasiostmiseks kind-laksmääratud hinnaga ja kindlal kuupäeval.Tagasiostulepinguid kajastatakse bilansi kohus-tuste poolel ning samuti intressikuluna tulude ja

177EKP

Aastaaruanne2004

A RV E S T U S P Õ H I M Õ T T E D 1

1 EKP üksikasjalikud arvestuspõhimõtted on sätestatud EKPnõukogu 5. detsembri 2002. aasta otsuses (EKP/2002/11), EÜTL 58, 3.3.2003, lk 38–59.

2 Kõnealused põhimõtted on kooskõlas EKPSi põhikirja artikli26.4 sätetega, mis nõuavad kooskõlastatud lähenemist eurosüs-teemi majandustegevuse raamatupidamisarvestust jafinantsaruandlust käsitlevatele eeskirjadele.

kulude aruandes. Tagasiostulepingute aluselmüüdavad väärtpaberid säilitatakse EKP bilansis.

Pöördrepotehingute kohaselt ostetakse väärt-pabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmi-takse kokkulepe nende tagasimüümisekskokkulepitud hinnaga ja kindlal kuupäeval.Neid lepinguid kajastatakse bilansi varadepoolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärt-paberipositsioonist. Tulude ja kulude aruandeskajastatakse kõnealuseid lepinguid intressitu-luna.

Pöördtehinguid (sealhulgas väärtpaberilaenute-hingud), mis on tehtud automatiseeritud väärt-paberilaenuandmise programmi alusel, kajas-tatakse bilansis ainult juhul, kui EKPle onesitatud sularahatagatis kogu tehingu tähtajaks.2004. aastal ei esitatud EKPle selliste tehingutetähtajaks ühtki rahalist tagatist.

BILANSIVÄLISED INSTRUMENDID Välisvaluutainstrumendid, st valuutaforvardid,valuutavahetustehingute forvardosad ja muudvälisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad ühevaluuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäe-val, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi jakahjumi arvutamisel välisvaluuta netoposit-sioonide hulka. Intressimäära instrumentideümberhindamine toimub konkreetsete võlakir-jade põhiselt. Intressifutuurid kajastataksebilansivälistel kontodel. Kõikumisvahemikuigapäevased muutused kajastatakse tulude jakulude aruandes.

BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSEDVarasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmusteosas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva jaraamatupidamisaruannete EKP nõukogu poolseheakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui needmõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukor-da bilansipäeval.

EKPS-I SISESED/EUROSÜSTEEMISISESED SALDODEKPSi sisesteks tehinguteks nimetatakse piiri-üleseid tehinguid kahe ELi keskpanga vahel.Need toimuvad põhiliselt TARGET-süsteemikaudu (üleeuroopaline automatiseeritud reaal-ajaline brutoarvelduste süsteem; vt 2. peatükk)

ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod sel-listel kontodel, mida haldavad TARGETigaliitunud ELi keskpangad. Need saldod suu-natakse iga päev EKPle, mille tulemusel jääbiga riigi keskpangale üksainus netopositsioonEKP suhtes. See positsioon kajastab EKP raa-matupidamises iga riigi keskpanga netonõudeidvõi -kohustusi ülejäänud EKPSi suhtes.

Euroala riikide keskpankade EKPSi siseseidnõuete ja kohustuste positsioone EKP suhtes(välja arvatud EKP kapital ning EKPle välis-valuutareservide ülekandmisel tekkivad posit-sioonid) kirjeldatakse eurosüsteemisisestenõuete või kohustustena ning need esitatakseEKP bilansis ühtse varade või kohustustenetopositsioonina.

Eurosüsteemis euro pangatähtede jaotamisesttulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakseühtse netovarana kirjes “Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vtteemat “Ringluses olevad pangatähed” arves-tuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

Euroalaväliste riikide keskpankade (DanmarksNationalbank, Sveriges Riksbank ja Bank ofEngland) EKPSi sisesed nõuete ja kohustustepositsioonid EKP suhtes esitatakse kirjes“Kohustused eurodes euroalaväliste residentideees”.

PÕHIVARA KÄSITLEMINEPõhivara (välja arvatud maa) hinnatakse mak-sumuse alusel, millest arvestatakse maha amor-tisatsioon. Maad hinnatakse selle maksumusealusel. Amortisatsioon arvutatakse lineaarselmeetodil alates soetamisjärgsest kuust, võttesarvesse vara kogu prognoositavat kasulikkueluiga järgmiselt:


Arvutid, nende riist- ja tarkvara ningmootorsõidukid 4 aastat

Seadmed, mööbel ja sisseseade 10 aastat

Ehitamise ja remontimise kapitaliseeritud kulud 25 aastat

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro Kantakse maha

ostuaastal

EKP praeguste hoonete ehitamise ja remon-timise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooni-aega on vähendatud, et need varad jõutakstäielikult maha kanda enne, kui EKP kolibuutesse hoonetesse.

EKP PENSIONISÜSTEEMPensionisüsteemi varad, mille ainus eesmärk onmaksta hüvitisi süsteemi liikmetele ja nendeülalpeetavatele, kuuluvad EKP muude varadehulka ja neid käsitletakse eraldi bilansiaruandelisas. Pensionifondi varade hindamiskasum ja-kahjum esitatakse pensionikavas tulu ja kulunanende tekkimise aastal. Põhitulu kontolt maks-tavatel hüvitistel, mille moodustavad EKP pen-sionimaksed, on miinimumtagatised, mis kind-lustavad kindlaksmääratud hüvitiste tasumise.

RINGLUSES OLEVAD PANGATÄHEDEurosüsteemi moodustavad EKP ja 12 euroalariigi keskpangad lasevad ringlusse euro pan-gatähti.3 Ringluses olevate euro pangatähtedekoguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikidekeskpankade vahel iga kuu viimasel päeval vas-tavalt pangatähtede jaotamise alusele.4 EKPlejaotatud osa ringluses olevate euro pangatähtedekoguväärtusest on 8% ja see on esitatudbilansi kohustuste poolel kirjel “Ringluses ole-vad pangatähed”. EKP osa pangatähtede kogu-väljalaskes on tagatud tema nõuetega riikidekeskpankadele. Need intressi kandvad nõuded5

esitatakse allkirjel “Eurosüsteemisisesednõuded: nõuded seoses euro pangatähtede jao-tamisega eurosüsteemis” (vt teemat “EKPSi sis-esed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas). Nendelt nõueteltlaekuv intressitulu esitatakse kirjel “Puhasintressitulu”. EKP nõukogu otsustas jaotadaselle tulu riikide keskpankadele vahejaotusekäigus iga kvartali lõpus.6 Jaotatakse kogu tulu,välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasumon väiksem kui ringluses olevatelt euro pan-gatähtedelt saadud tulu. EKP nõukogu võibotsustada tulu vähendada ka seoses EKPkuludega euro pangatähtede väljaandmisel jakäitlemisel.

MUUD KÜSIMUSEDEKP juhatus on seisukohal, et EKP kuikeskpanga rolli arvestades ei pakuks temarahavoogude aruande avaldamine finantsaruandelugejatele olulist asjakohast lisateavet.

Euroopa Liidu nõukogu on kooskõlas EKPSipõhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitusepõhjal heaks kiitnud otsuse nimetada KPMGDeutsche Treuhand-Gesellschaft Aktienge-sellschaft Wirtschaftsprüfungsgesellschaft EKPvälisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2007.majandusaasta lõpuni.

179EKP

Aastaaruanne2004

3 EKP 6. detsembri 2001. aasta otsus euro pangatähtede emitee-rimise kohta (EKP/2001/15), EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52–54,muudetud otsusega EKP/2003/23, ELT L 9, 15.1.2004, lk 40–41ja otsusega EKP/2004/9, ELT L 205, 9.6.2004, lk 17–18.

4 Pangatähtede jaotamise alus – protsentuaalne väärtus, mistuleneb EKP osa arvesse võtmisest euro pangatähtede koguväl-jalaskes ja kapitali märkimise aluse kohaldamisest riikidekeskpankade osale selles kogusummas.

5 EKP 6. detsembri 2001. aasta otsus osalevate liikmesriikidekeskpankade 2002. aasta valuutakasumi jaotamise kohta(EKP/2001/16), EÜT L 337, 20.12.2001, lk 55–61, muudetudotsusega EKP/2003/22, EÜT L 9, 15.01.2004, lk 39.

6 EKP 21. novembri 2002. aasta otsus, mis käsitleb ringluses ole-vatelt euro pangatähtedelt Euroopa Keskpanga saadava tulu jao-tamist osalevate liikmesriikide keskpankadele (EKP/2002/9),EÜT L 323, 28.11.2002, lk 49–50.

1 KULD JA NÕUDED KULLAS

EKPle kuulub 24,7 miljonit untsi kulda (24,7miljonit untsi ka 2003. aastal). 2004. aastal kul-latehinguid ei tehtud. Muutus võrreldes 2003.aasta bilansiga on tingitud varude aastalõpuümberhindlusest (vt teemat “Kuld ning välis-valuutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõt-teid käsitlevas lisas).

2 NÕUDED VÄLISVÄÄRINGUS EUROALAVÄLISTELE JAEUROALA RESIDENTIDELE

Nõuded RVFileSee varade kirje kajastab Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikuid (SDRid) seisuga31. detsember 2004. Nõuded tulenevad EKP jaRahvusvahelise Valuutafondi (RVF) vahelisestkahepoolsest arveldusühikute ostumüügi-kokkuleppest, mille kohaselt RVF võib EKPnimel korraldada SDRide müüki või ostu vas-tavalt kindlaksmääratud miinimum- ja maksi-mumtasemetele. SDR määratletakse va-luutakorvi alusel. Selle väärtus on neljatähtsama vääringu (euro, Jaapani jeen, nael-sterling ja USA dollar) vahetuskursside kaalu-tud summa. Raamatupidamises käsitletakseSDRe välisvääringuna (vt teemat “Kuld ningvälisvaluutavarad ja -kohustused” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas).

Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteerin-gud, välislaenud ja muud välisvaradNõuded välisvääringus euroala residentidele Need nõuded hõlmavad pangakontode jääke,laene välisvääringus, samuti USA dollarites jaJaapani jeenides nomineeritud väärtpaberi-investeeringuid:

2004. aastal vähenesid need positsioonidpeamiselt USA dollarites nomineeritud EKPvarade aastalõpu ümberhindluse tõttu. USA dol-lari ja vähemal määral ka Jaapani jeeni odavne-mine euro suhtes tõi kaasa nende positsioonideeuroväärtuse märkimisväärse languse (vtteemasid “Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” ja “Tulude kajastamine” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas).

3 NÕUDED EURODES EUROALAVÄLISTELERESIDENTIDELE

2004. aasta 31. detsembri seisuga hõlmasid neednõuded euroalaväliste residentide juureshoitavaid pangahoiuseid.

4 MUUD NÕUDED EURODES EUROALAKREDIIDIASUTUSTELE

2004. aasta 31. detsembri seisuga hõlmasid neednõuded euroala residentide juures hoitavaidpangahoiuseid.


B I L A N S I A R UA N D E L I S A

Nõuded euroalavälistele 2004 2003 Muutusresidentidele € € €

Arveldus-kontod 2 682 171 017 1 365 187 080 1 316 983 937

Rahaturu hoiused 848 227 002 1 197 220 582 (348 993 580)

Pöördrepo-tehingud 2 408 046 989 3 834 025 154 (1 425 978 165)

Väärtpaberi-investeeringud 21 000 548 972 22 196 952 041 (1 196 403 069)

Kokku 26 938 993 980 28 593 384 857 (1 654 390 877)

Nõuded euroala 2004 2003 Muutusresidentidele € € €

Arvelduskontod 26 506 26 740 (234)

Rahaturu hoiused 2 547 022 979 2 799 445 764 (252 422 785)

Pöördrepo-tehingud 4 967 080 0 4 967 080

Kokku 2 552 016 565 2 799 472 504 (247 455 939)

5 EUROSÜSTEEMISISESED NÕUDED

Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisegaeurosüsteemisSee kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikidekeskpankadele, mis on seotud euro pangatäh-tede jaotamisega eurosüsteemis (vt teemat“Ringluses olevad pangatähed” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas).

Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõudedSee kirje hõlmab euroala riikide keskpankadeTARGETi-maksetega seotud nõudeid EKPsuhtes ning saadaolevaid summasid, mis on seo-tud EKP-le pangatähtedelt laekunud kasumivahepealse jaotamisega. 2004. aasta 31. det-sembri seisuga oli euroala riikide keskpankadeltEKP-le sellega seoses laekumata 536 miljoniteurot. Need nõuded vastavad euroala riikidekeskpankadele aasta esimeses kolmes kvartalisjaotatud tulule, mis tuli hiljem tagasi maksta (vtteemat “Ringluses olevad pangatähed” arves-tuspõhimõtteid käsitlevas lisas ning tulude jakulude aruande lisa kirjet 18.)

6 MUUD VARAD

Materiaalne põhivaraSee vara hõlmas 2004. aasta 31. detsembriseisuga järgmisi põhikirjeid:

Märkimisväärne kasv kirjes “Maa ja ehitised”on seotud:

(a) maa ostuga EKP uute hoonete ehitamiseks.Eelnevalt kindlaks määratud ehituspindalaalusel määrati minimaalseks ostuhinnaks61,4 miljonit eurot, mis tuli osade kaupatasuda hiljemalt 31. detsembriks 2004. Selkuupäeval pidi EKP saama kõnealuse maaomandiõiguse. Nimetatud summa on nüüdtäielikult tasutud ja sisaldub kirjes “Maa jaehitised”; ning

(b) EKP kolmanda kontorihoone remontimisekapitaliseeritud kulude ülekandmisega kir-jest “Pooleliolev vara” pärast vara kasu-tuselevõttu.

181EKP

Aastaaruanne2004

2004 2003€ €

TARGETiga seotud nõuded euroala riikide keskpankadele 64 024 554 579 49 646 309 854

TARGETiga seotud kohustused euroala riikide keskpankade ees (61 149 859 140) (45 579 175 620)

TARGETi netopositsioon 2 874 695 439 4 067 134 234

Nõuded euroala riikide keskpankadele/kohustused euroala riikide keskpankade ees, mis on seotud EKP-le pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealse jaotamisega 536 222 885 532 760 169

Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded 3 410 918 324 4 599 894 403

Bilansiline Bilansilinenetoväärtus netoväärtus

31. detsembril 31. detsembril 2004 2003 Muutus

€ € €

Maa ja ehitised 135 997 016 54 929 962 81 067 054

Arvutid 43 089 388 45 407 622 (2 318 234)

Seadmed, mööbel, sisseseade ja mootorsõidukid 3 809 292 2 149 813 1 659 479

Pooleliolevad ehitised 3 215 050 23 259 861 (20 044 811)

Muu põhivara 1 207 558 3 164 692 (1 957 134)

Kokku 187 318 304 128 911 950 58 406 354

Muud finantsvaradSelle kirje põhiosad on järgmised:

(a) EKP omavahendite investeeringud hõl-mavad eurodes nomineeritud väärtpabereidja pöördrepotehinguid (vt ka lisa kirjet 12).

(b) EKP pensionifondiga seotud investeeringuteväärtuseks hinnati 120,2 miljonit eurot (91,7miljonit eurot 2003. aastal). Olemasolevvara kajastab 2004. aasta 31. detsembriseisuga EKP ja EKP töötajate tasutud pen-sionimaksetest tehtud investeeringuid jaseda haldab EKP väline fondivalitseja. EKPja tema pensionisüsteemis osalevate tööta-jate korrapäraseid sissemakseid investeeritiigakuiselt. Pensionisüsteemi varad ei olevahetatavad EKP muude finantsvaradeganing neilt laekuv tulu ei ole EKP tulu, vaidneed investeeritakse uuesti vastavatesse fon-didesse kuni hüvitiste väljamaksmiseni.EKP väline fondivalitseja hindab pensioni-fondi varasid aastalõpu turuhindade alusel.

(c) EKPle kuulub 3000 Rahvusvaheliste Arvel-duste Panga aktsiat, mis esitatakse kirjessoetusmaksumusega 38,5 miljonit eurot.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud2004. aastal oli selle kirje saadaolevtekkepõhine intress 197 miljonit eurot (165miljonit eurot 2003. aastal), mis tulenes EKPviimase kvartali nõuetelt seoses euro pan-gatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teemat

“Ringluses olevad pangatähed” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas).

Kirje ülejäänud osa hõlmab valdavalt väärt-paberitelt ja muudelt finantsvaradelt arvestatudintresse.

Mitmesugused muud kohustused2004. aastal moodustas selle kirje põhiosa nõueSaksamaa Liitvabariigi rahandusministeeriumivastu seoses tagastatava lisandväärtusmaksugaja muude tasutud kaudsete maksudega. Sellisedmaksud kuuluvad tagastamisele vastavaltEuroopa ühenduste privileegide ja immunitee-tide protokolli artiklile 3, mida kohaldatakseEKP suhtes kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga40.

7 RINGLUSES OLEVAD PANGATÄHED

See kirje kajastab EKP osa ringluses olevateeuro pangatähtede koguväärtusest (vt teemat“Ringluses olevad pangatähed” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas).

8 KOHUSTUSED EURODES TEISTE EUROALARESIDENTIDE EES

See kirje hõlmab pangaliidu Euro BankingAssociation (EBA) liikmete hoiuseid, midakasutatakse TARGETi kaudu tehtavate EBAmaksete tagatisena EKPle.

9 KOHUSTUSED EURODES EUROALAVÄLISTERESIDENTIDE EES

Need kohustused kajastavad peamiselteuroalaväliste riikide keskpankade TARGETi-tehingutega seotud nõudeid EKPle (vt teemat“EKPSi sisesed/eurosüsteemisisesed saldod”arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).


2004 2003 Muutus€ € €

Eurodes nomineeritud väärtpaberid 5 399 222 333 5 276 052 927 123 169 406

Pöördrepote-hingud eurodes 869 977 933 167 100 400 702 877 533

EKP pensioni-fondiga seotud nõuded 120 243 662 91 727 194 28 516 468

Muud finantsvarad 38 875 639 38 875 737 (98)

Kokku 6 428 319 567 5 573 756 258 854 563 309

10 KOHUSTUSED VÄLISVÄÄRINGUS EUROALA JAEUROALAVÄLISTE RESIDENTIDE EES

Kohustused, mis tulenevad EKP välisvaluutare-servide haldamisega seoses euroala jaeuroalaväliste residentidega sõlmitud tagasios-tulepingutest, hõlmavad järgmist:

11 EUROSÜSTEEMISISESED KOHUSTUSED

Kirje hõlmab EKPle üle kantud välisvaluutare-servidest tulenevaid kohustusi euroala riikidekeskpankade ees. Kohustused nomineeritakseeurodes vastavalt nende ülekandmise ajal kind-laks määratud väärtusele. Nendelt makstakseintressi vastavalt eurosüsteemi põhiliste refi-nantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaa-davale intressi piirmäärale, arvestamata kulda,millelt intressi ei maksta (vt tulude ja kuludearuande lisa kirjet 18).

Kuna 1. jaanuaril 2004 vähenes euroala riikidekeskpankade osakaal EKP kapitali märkimisealuses ning 1. mail 2004 seda muudeti (vt kir-jet 15), vähendati EKP nõukogu otsusega algselt40 497 150 000 euro suurust kohustust kaheetapi vältel 39 782 265 622 euroni kooskõlasEKPSi põhikirja artikliga 30.3. Selle kohanduseabil loodi piisavalt paindlikud tingimused, etedaspidi eurosüsteemiga liituvate riikidekeskpangad saaksid oma välisvaluutareservidüle kanda võrdeliselt nende osaga EKP kapitalimärkimise aluses. Eurodes nomineeritud kohus-tuste vähendamine ei eeldanud välisvaluutare-servide ülekandmist EKPlt riikidekeskpankadele.

183EKP

Aastaaruanne2004

1. jaanuarist Kuni kuni Alates

31. detsembrini 30. aprillini 1. maist 2003 2004 2004

€ € €

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique 1 432 900 000 1 414 850 000 1 419 101 951

Deutsche Bundesbank 12 246 750 000 11 702 000 000 11 761 707 508

Bank of Greece 1 028 200 000 1 080 700 000 1 055 840 343

Banco de España 4 446 750 000 4 390 050 000 4 326 975 513

Banque de France 8 416 850 000 8 258 750 000 8 275 330 931

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland 424 800 000 512 700 000 513 006 858

Banca d’Italia 7 447 500 000 7 286 300 000 7 262 783 715

Banque centrale du Luxembourg 74 600 000 85 400 000 87 254 014

De Nederlandsche Bank 2 139 000 000 2 216 150 000 2 223 363 598

Oesterreichische Nationalbank 1 179 700 000 1 150 950 000 1 157 451 203

Banco de Portugal 961 600 000 1 006 450 000 982 331 062

Suomen Pankki – Finlands Bank 698 500 000 714 900 000 717 118 926

Kokku 40 497 150 000 39 819 200 000 39 782 265 622

Kohustused euroala 2004 2003 Muutusresidentide ees € € €

Tagasiostu-lepingud 4 967 080 0 4 967 080

Kohustused euroalaväliste 2004 2003 Muutusresidentide ees € € €

Tagasiostu-lepingud 1 254 905 957 1 452 432 822 (197 526 865)

12 MUUD KOHUSTUSED

See kirje koosneb peamiselt riikidekeskpankade saadaolevatest intressidest seosesülekantud välisvaluutareservidega (vt kirjet 11).EKP pensionifondiga seotud kohustused, seal-hulgas kindlustusmatemaatiku aruandel põhineveraldis (vt kirjet 13), moodustavad kokku 148,8miljonit eurot (100,6 miljonit eurot 2003.aastal). Kirje hõlmab ka 200 miljoni euro väär-tuses muid laekumisi ja pooleliolevaid taga-siostutehinguid, mis on seotud EKP oma varadehaldamisega (vt kirjet 6).

13 ERALDISED

See kirje hõlmab pensionidega ning kauba- ja teenuskuludega seotud eraldisi ning asjako-hast eraldist, mis on seotud EKP lepingulisekohustusega taastada pärast väljakolimist jauutesse ruumidesse asumist oma praegustesbüroohoonetes esialgsed tingimused.

14 ÜMBERHINDLUSKONTOD

Need kontod hõlmavad varade ja kohustustegaseotud realiseerimata kasumist tulenevaidümberhindlusreserve.

15 KAPITAL JA RESERVID

Kapital

a) Muudatused EKP kapitali märkimise alusesEKPSi põhikirja artikli 29.3 kohaselt tulebriikide keskpankade osakaalusid EKP kapitalimärkimise aluses kohandada iga viie aasta järel.Esimest korda pärast EKP asutamist tehti seda1. jaanuaril 2004. Teine muudatus leidis aset

1. mail 2004 pärast kümne liikmesriigi ühinemist.Kooskõlas nõukogu 15. juuli 2003. aastaotsusega Euroopa Keskpanga kapitalimärkimise aluse kindlaksmääramisel kasutata-vate statistiliste andmete kohta kohandatiliikmesriikide keskpankade kapitali märkimisealuseid vastavalt 2004. aasta 1. jaanuaril ja 1.mail järgmiselt:


2004 2003 Muutus€ € €

Kuld 1 853 957 106 2 070 968 381 (217 011 275)

Välisvääring 0 1901 (1901)

Väärtpaberid 67 160 084 105 493 783 (38 333 699)

Kokku 1 921 117 190 2 176 464 065 (255 346 875)


31. detsembrini 30. aprillini 1. maist2003 2004 2004

% % %

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique 2,8658 2,8297 2,5502

Deutsche Bundesbank 24,4935 23,4040 21,1364

Bank of Greece 2,0564 2,1614 1,8974

Banco de España 8,8935 8,7801 7,7758

Banque de France 16,8337 16,5175 14,8712

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland 0,8496 1,0254 0,9219

Banca d’Italia 14,8950 14,5726 13,0516

Banque centrale du Luxembourg 0,1492 0,1708 0,1568

De Nederlandsche Bank 4,2780 4,4323 3,9955

Oesterreichische Nationalbank 2,3594 2,3019 2,0800

Banco de Portugal 1,9232 2,0129 1,7653

Suomen Pankki – Finlands Bank 1,3970 1,4298 1,2887

Euroala riikide keskpangad kokku 80,9943 79,6384 71,4908

b) EKP kapitalKuna euroala riikide (osamaksed täielikulttasunud) keskpankade osakaal EKP 5 miljardieuro suuruses kapitalis langes 1,3559%,vähenes nende osa EKP kapitali märkimises2004. aasta 1. jaanuaril 4 049 715 000 eurolt3 981 920 000 euroni. 1. mail 2004 vähendatiseda omakorda 3 978 226 562 euroni seoseskümne uue liikmesriigi ühinemisega.

EKPSi põhikirjale ühinemislepinguga lisatudartikli 49.3 kohaselt suurendatakse EKP märgi-tud kapitali edaspidi automaatselt, kui EuroopaLiiduga ühineb uus liikmesriik, kelle keskpankomakorda ühineb EKPSiga. Kasv määrataksekindlaks, korrutades olemasoleva märgitud ka-pitali mahu (5 miljardit eurot) uute keskpankade

osakaalu ning juba EKPSi kuuluvate liikmesrii-kide keskpankade osakaalu vahelise suhtarvugavastavalt kapitali märkimise laiendatud alusele.Seetõttu suurendati 1. mail 2004 EKP märgitudkapitali 5,565 miljardi euroni.

13 euroalavälist liikmesriiki peavad tasumamiinimumosa enda märgitud kapitalist panusenaEKP tegevuskuludesse. 1. mail 2004 tõsteti sedamäära 5%lt 7%le. Nimetatud kuupäeval olikogusumma 111 050 988 eurot, mis hõlmas kakümne uue euroalavälise liikmesriigi keskpangatasutud osamakseid. Erinevalt euroala riikidekeskpankadest ei ole euroalaväliste liikmesrii-kide keskpankadel õigust saada osa EKP jao-tatavast kasumist, sealhulgas eurosüsteemispangatähtede jaotamisest saadavast tulust, ningühtlasi ei ole nad kohustatud rahastama EKPvõimalikke kahjusid.

Eespool nimetatud kolme muudatuse tulemuselvähenes sissemakstud kapital 4 097 229 250eurolt 2003. aasta 31. detsembril 4 032 824 000euroni 1. jaanuaril 2004 ning kasvas seejärel2004. aasta 1. mail 4 089 277 550 euroni. Muu-datused on esitatud järgnevas tabelis:

185EKP

Aastaaruanne2004


31. detsembrini 30. aprillini 1. maist2003 2004 2004

% % %

Česká národní banka 0,0000 0,0000 1,4584

Danmarks Nationalbank 1,6709 1,7216 1,5663

Eesti Pank 0,0000 0,0000 0,1784

Central Bank of Cyprus 0,0000 0,0000 0,1300

Latvijas Banka 0,0000 0,0000 0,2978

Lietuvos bankas 0,0000 0,0000 0,4425

Magyar Nemzeti Bank 0,0000 0,0000 1,3884

Central Bank of Malta/Bank ¥entrali ta’ Malta 0,0000 0,0000 0,0647

Narodowy Bank Polski 0,0000 0,0000 5,1380

Banka Slovenije 0,0000 0,0000 0,3345

Národná banka Slovenska 0,0000 0,0000 0,7147

Sveriges Riksbank 2,6537 2,6636 2,4133

Bank of England 14,6811 15,9764 14,3822

Euroalaväliste riikide keskpangad kokku 19,0057 20,3616 28,5092

Euroala riikide ja euroalaväliste riikide keskpangad kokku 100,0000 100,0000 100,0000


SissemakstudMärgitud Sissemakstud Märgitud kapital kapital Märgitud Sissemakstud

kapital kuni kapital kuni 1. jaanuarist kuni 1. jaanuarist kuni kapital alates kapital alates31. detsembrini 31. detsembrini 30. aprillini 30. aprillini 1. maist 1. maist

2003 2003 2004 2004 20041) 2004€ € € € € €

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique 143 290 000 143 290 000 141 485 000 141 485 000 141 910 195 141 910 195

Deutsche Bundesbank 1 224 675 000 1 224 675 000 1 170 200 000 1 170 200 000 1 176 170 751 1 176 170 751

Bank of Greece 102 820 000 102 820 000 108 070 000 108 070 000 105 584 034 105 584 034

Banco de España 444 675 000 444 675 000 439 005 000 439 005 000 432 697 551 432 697 551

Banque de France 841 685 000 841 685 000 825 875 000 825 875 000 827 533 093 827 533 093

Central Bank and Financial Services Authority of Ireland 42 480 000 42 480 000 51 270 000 51 270 000 51 300 686 51 300 686

Banca d’Italia 744 750 000 744 750 000 728 630 000 728 630 000 726 278 371 726 278 371

Banque centrale du Luxembourg 7 460 000 7 460 000 8 540 000 8 540 000 8 725 401 8 725 401

De Nederlandsche Bank 213 900 000 213 900 000 221 615 000 221 615 000 222 336 360 222 336 360

Oesterreichische Nationalbank 117 970 000 117 970 000 115 095 000 115 095 000 115 745 120 115 745 120

Banco de Portugal 96 160 000 96 160 000 100 645 000 100 645 000 98 233 106 98 233 106

Suomen Pankki – Finlands Bank 69 850 000 69 850 000 71 490 000 71 490 000 71 711 893 71 711 893

Euroala riikide keskpangad kokku 4 049 715 000 4 049 715 000 3 981 920 000 3 981 920 000 3 978 226 562 3 978 226 562

Česká národní banka 0 0 0 0 81 155 136 5 680 860

Danmarks Nationalbank 83 545 000 4 177 250 86 080 000 4 304 000 87 159 414 6 101 159

Eesti Pank 0 0 0 0 9 927 370 694 916

Central Bank of Cyprus 0 0 0 0 7 234 070 506 385

Latvijas Banka 0 0 0 0 16 571 585 1 160 011

Lietuvos bankas 0 0 0 0 24 623 661 1 723 656

Magyar Nemzeti Bank 0 0 0 0 77 259 868 5 408 191

Central Bank of Malta/ Bank ¥entrali ta’ Malta 0 0 0 0 3 600 341 252 024

Narodowy Bank Polski 0 0 0 0 285 912 706 20 013 889

Banka Slovenije 0 0 0 0 18 613 819 1 302 967

Národná banka Slovenska 0 0 0 0 39 770 691 2 783 948

Sveriges Riksbank 132 685 000 6 634 250 133 180 000 6 659 000 134 292 163 9 400 451

Bank of England 734 055 000 36 702 750 798 820 000 39 941 000 800,321 860 56 022 530

Euroalaväliste riikide keskpangad kokku 950 285 000 47 514 250 1 018 080 000 50 904 000 1 586 442 685 111 050 988

Euroala riikide ja euroalaväliste riikide keskpangad kokku 5 000 000 000 4 097 229 250 5 000 000 000 4 032 824 000 5 564 669 247 4 089 277 550

1) Esitatud summad on ümardatud lähima euroni. Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

ReservidSee kirje hõlmab EKPSi põhikirja artikliga 33loodud EKP üldreservfondi.

BILANSIVÄLISED INSTRUMENDID

16 AUTOMATISEERITUD VÄÄRTPABERILAENUANDMISEPROGRAMM

EKP on omavahendite haldamisega seosessõlminud automatiseeritud väärtpaberilae-nuandmise programmi käsitleva kokkuleppe,mille kohaselt määratud esindaja teeb EKPnimel väärtpaberilaenutehinguid mitmete EKPpoolt kõlblikuks tunnistatud osapooltega. 2004.aasta 31. detsembri seisuga oli selle lepingukohaseid pooleliolevaid pöördtehinguid 1 mil-jardi euro väärtuses (0,4 miljardi väärtuses2003. aastal; vaata teemat “Pöördtehingud”arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

17 INTRESSIFUTUURID

2004. aastal kasutati EKP välisvaluutareservidehaldamisel välisvääringus nomineeritud intres-sifutuure. 2004. aasta 31. detsembri seisuga olidpooleli järgmised tehingud (nimiväärtus):

187EKP

Aastaaruanne2004

Intressifutuurid Lepinguline väärtusvälisvääringus €

Ost 1 077 349 366

Müük 91 770 061

18 PUHAS INTRESSITULU

Intressitulu välisvaluutareservideltKirje hõlmab välisvääringus nomineeritudvarade ja kohustustega seotud intressitulu japuhast intressikulu järgmiselt:

Intressitulu euro pangatähtede jaotusesteurosüsteemisKirje hõlmab EKP intressitulu seoses tema 8%suuruse osaga euro pangatähtede koguemis-sioonis. Nõuetelt, mis on seotud EKP osagaringluses olevatest euro pangatähtedest, laekubintress vastavalt eurosüsteemi põhiliste refi-nantseerimistehingute hiliseimale kättesaa-davale intressi piirmäärale. Saadav tulu jao-tatakse riikide keskpankadele, nagu onkirjeldatud arvestuspõhimõtteid käsitleva lisakirjes “Ringluses olevad pangatähed”.

EKP 31. detsembril 2004 lõppenud aasta hin-nangulise finantstulemuse kohaselt otsustasnõukogu 2004. aasta detsembris:

(a) nõuda tagasi riikide keskpankadele kolmekvartaalse vahepealse jaotuse käigus väljamakstud 536 miljonit eurot;

(b) tühistada viimane kvartaalne jaotus summas197 miljonit eurot.

Riikide keskpankade üle kantud välisvaluu-tareservidelt makstav intressSelles kirjes esitatakse euroala riikidekeskpankadele makstud intress seoses välisva-luutareservidega, mille nad on EKPle üle kand-nud vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 30.1.

Muu intressitulu ja muu intressikuluNeed kirjed hõlmavad intressitulu ja -kulu, mison tekkinud TARGET-maksetega seotudnõuetest ning muudest eurodes nomineeritudvaradest ja kohustustest.

2004. aastal mõjutasid intressi puhastulu jätku-valt madalad intressimäärad nii euroalal kui kaväljaspool.

19 REALISEERITUD KASUM/KAHJUMFINANTSTEHINGUTEST

2004. aasta realiseeritud puhaskasum finantste-hingutest oli järgmine:


T U LU D E J A KU LU D E A R UA N D E L I S A

2004 2003 Muutus€ € €

Arveldus-kontodelt laekuv intress 3 744 188 3 679 287 64 901

Rahaturu hoiustelt saadav tulu 49 854 512 45 699 455 4 155 057

Pöördrepote-hingud 63 759 141 66 206 740 (2 447 599)

Puhastulu väärtpaberitelt 317 073 827 445 357 205 (128 283 378)

Välisvaluuta-reservidelt saadav intressitulu kokku 434 431 668 560 942 687 (126 511 019)

Arveldus-kontodega seotud intressikulu (32 020) (73 292) 41 272

Tagasiostule-pingud (11 947 990) (19 575 020) 7 627 030

Muu (neto)intressikulu (32 960) 0 (32 960)

Intressitulu välisvaluuta-reservidelt (neto) 422 418 698 541 294 375 (118 875 677)

2004 2003 Muutus

€ € €

Väärtpaberite hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum 94 643 135 528 606 147 (433 963 012)

Kursivahest saadud realiseeritud puhaskasum (puhaskahjum) 41 402 675 (3 345 525) 44 748 200

Realiseeritud kasum finantste-hingutest 136 045 810 525 260 622 (389 214 812)

20 FINANTSVARADE JA -POSITSIOONIDE VÄHENDAMINE

Need kulud on eelkõige tingitud USA dollaritesnomineeritud EKP varade keskmise soetusmak-sumuse vähenemisest vastavalt 2004. aasta 31.detsembril kehtinud aastalõpu vahetuskursile,arvestades dollari nõrgenemist euro suhtes möö-dunud aasta jooksul.

21 TASUDE JA ERALDISTEGA SEOTUD NETOKULUD

Selles kirjes kajastuv tulu saadi peamiselt sankt-sioonidest, mida rakendati kohustusliku reservinõudeid rikkunud krediidiasutuste suhtes.Kulud on valdavalt seotud arvelduskontodeltmakstavate tasudega ning välisvääringus nom-ineeritud intressifutuuridega (vt bilansiaruandelisa kirjet 17).

22 MUU TULU

Aasta jooksul laekus mitmesugust muud tulupeamiselt kasutamata halduseraldiste ülekan-netest tulude ja kulude aruandesse. Alates 2004.aastast hõlmab see kirje ka kümne liikmesriigi

keskpanga kohalike aastaste teenustasudeosamakseid, mida nad peavad pärast ühinemisttasuma ühenduse eest EKPSi infotehnoloogiaturvalise infrastruktuuriga. Esimesel korralkannab need kulud EKP.

Riikide keskpankade osamaksete tasumisekohustus lõpeb pärast vastava liikmesriigiühinemist euroalaga.

23 PERSONALIKULU

Sellesse rubriiki kuuluvad palgad, muud tasudja töötajate kindlustuskulud 120,0 miljoni euroväärtuses (108,2 miljonit 2003. aastal) ningtööandja sissemaksed EKP pensionifondi. EKPjuhatusele makstavad tasud moodustasid 2,1miljonit eurot (2,0 miljonit eurot 2003. aastal).Aasta jooksul ei makstud pensione EKP juha-tuse endistele liikmetele ega nende ülalpeeta-vatele. Juhatusest lahkunud liikmetele makstiüleminekuajaks ettenähtud tasusid. Palgad jamuud tasud, sealhulgas juhatusele makstavadtasud, põhinevad valdavalt Euroopa ühendustepalgasüsteemil ja on sellega võrreldavad.

2004. aastal selles kirjes toimunud kasv onpeamiselt tingitud EKP pensionifondiga seotudkohustuste suurenemisest vastavalt kindlustus-matemaatiku arvutustele (vt ka osa 24).

2004. aasta lõpus töötas EKPs 1 309 inimest,nendest 131 juhtivatel kohtadel. Töötajate arvmuutus 2004. aastal järgmiselt:

189EKP

Aastaaruanne2004

2004 2003 Muutus

€ € €

Väärtpaberite hinnavahest tulenev realiseerimata kahjum (28 485 006) (10 349 709) (18 135 297)

Kursivahest tulenev realiseerimata kahjum (2 064 800 103) (3 962 339 851) 1 897 539 748

Kokku (2 093 285 109) (3 972 689 560) 1 879 404 451

2004 2003 Muutus

€ € €

Tulu tasudelt ja eraldistelt 297 964 700 271 (402 307)

Tasude ja eraldistega seotud kulud (559 481) (763 737) 204 256

Tasude ja eraldistega seotud netokulud (261 517) (63 466) (198 051)

2004 2003

1. jaanuaril 1 213 1 105

Uued töötajad 137 149

Ametist lahkunud töötajad 41 41

31. detsembril 1 309 1 213

Töötajate keskmine arv 1 261 1 160

24 EKP PENSIONISÜSTEEM

EKP pensionisüsteemi eeskirjad nõuavad igalkolmandal aastal täielikku kindlustus-matemaatilist hinnangut. Viimane selline hin-nang anti 31. detsembril 2003 eeldusel, et kõiktöötajad lahkusid ametist ja pensioniõigusliktööstaaž lõppes nimetatud kuupäeval.

Pensionisüsteemiga seotud pensionikulu hin-natakse vastavalt pädeva kindlustus-matemaatiku juhistele. EKP pensionikuludkokku, sealhulgas eraldised invaliidsushüvitis-teks ja pärast pensionile jäämist makstavatekshüvitisteks, moodustasid 41,1 miljonit eurot(21,7 miljonit eurot 2003. aastal). Need kuludhõlmavad ka juhatuse liikmete pensionieraldisi1,8 miljoni euro ulatuses (1,9 miljonit eurot2003. aastal) ning muid täiendavaid makseid.Edaspidi peab EKP maksma pensionifondi16,5% kõigi töötajate pensioniõiguslikest sis-setulekutest.

25 HALDUSKULUD

Halduskulud hõlmavad kõiki muid jooksvaidkulusid, mis on seotud ruumide rentimise jahooldusega, põhivaraväliste kaupade ja sead-metega, ekspertide töötasudega ning muudeteenuste ja tarnetega. Ühtlasti hõlmavad needtöötajate töölevõtmise, kolimise, sisseseadmise,koolituse ja tagasikolimisega seotud kulusid.

26 PANGATÄHTEDE TOOTMISTEENUSED

Sarnaselt 2003. aastaga hõlmasid need kulud ka2004. aastal euro pangatähtede piiriülese trans-pordi kulusid, mis tekkisid pangatähtedevedamisel riikide keskpankade vahel ootamatunõudluse rahuldamiseks. Need kulud kannabEKP.


Käesolev selgitus ei ole EKP 2004. aastafinantsaruande osa. See avaldatakse aas-taaruandes ainult teavitamise eesmärgil.

PANGATÄHTEDE EMISSIOONIGA SEOTUD EKP TULU

Vastavalt nõukogu otsusele säilitas EKP 733miljoni euro suuruse summa, tagamaks, et aas-tas jaotatav kogukasum ei ületaks EKP selleaasta puhaskasumit. See summa on kogutulu,mis on seotud EKP osaga 2004. aastal ringlusesolnud euro pangatähtedest.

EKP KAHJUMI KATMINE

Kui EKP kannab kahjumit, võib EKPSipõhikirja artikli 33.2 kohaselt kahjumi kattaEKP üldreservfondist ja vajadusel EKP nõukoguotsuse põhjal vastava majandusaasta rahalisesttulust võrdeliselt ja maksimaalselt nende sum-madega, mis on jaotatud riikide keskpankadelekooskõlas põhikirja artikliga 32.5.1

11. märtsil 2005 otsustas EKP nõukogu katta 31.detsembril 2004 lõppenud aasta kahjumijärgmiselt:

191EKP

Aastaaruanne2004

S E LG I T U S K A H J U M I J A OTA M I S E KO H TA

2004 2003

€ €

Aruandeaasta kahjum (1 636 028 702) (476 688 785)

Väljamaksed üldreservfondist 296 068 424 476 688 785

Ülekanded ühendatud valuutakasumist 1 339 960 278 0

Kokku 0 0

1 Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 32.5 jaotatakse riikidekeskpankade rahaline tulu riikide keskpankade vahel võrdeliseltnende EKP kapitali sissemakstud osadega.

Marie-Curie-Straße 30 Postfach 50 05 20 Telefon (0 69) 95 87-0D-60439 Frankfurt am Main D-60394 Frankfurt am Main Telefax (0 69) 95 87-10 50

KPMG Deutsche Treuhand-GesellschaftAktiengesellschaft WirtschaftsprüfungsgesellschaftMitglied von KPMG International

Aufsichtsratsvorsitzender:WP StB Dipl.-Kfm.Gerhard Brackert

Vorstand:WP StB Dipl.-Kfm.Axel BergerWP RA StBDr. Bernd ErleWP StB Dipl.-Kfm.Prof. Dr. Gerd GeibWP Dr. Martin Hoyos

RA StBDr. Hartwich LüßmannWP Dipl.-Kfm. Ulrich MaasWP StBProf. Dr. Rolf NonnenmacherWP StB Dipl.-Kfm.Rüdiger ReinkeCPA Kenneth D. RussellWP Dipl.-Oec.Bernd Ulrich SchmidWP Dipl.-Kfm.Prof. Dr. Wienand SchruffWP StB Dr. Peter Wesner

WP RA StBProf. Dr. Harald WiedmannSprecherWP StB CPA Dipl.-Kfm. MScGottfried WohlmannstetterWP StB Dipl.-Kfm.Hans ZehnderWP StB Dipl.-Kfm.Wolfgang Zielkestellv. Sprecher

Zertifiziert nachDIN EN ISO 9001

Sitz: Berlin undFrankfurt am Main

Handelsregister:Charlottenburg (HRB 1077)und Frankfurt am Main(HRB 14345)

Bankverbindung:Deutsche Bank AG,Frankfurt a. M., 096 386 800BLZ 500 700 10

USt.-IdNr.: DE 136 751 547

Audiitori järeldusotsus

Euroopa Keskpanga president ja nõukogu

Frankfurt Maini ääres

Oleme auditeerinud 31. detsembril 2004 lõppenud majandusaastat käsitleva Euroopa Keskpanga bilan-siaruande, tulude ja kulude aruande ning nende lisad. Aruande õigsuse eest vastutab Euroopa Keskpangajuhatus. Meie vastutame arvamuse eest, mida avaldame finantsaruande kohta meie auditi põhjal.

Käesolev audit on teostatud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Nimetatud standarditekohaselt kavandame ja viime auditi läbi piisava kinnituse saamiseks selle kohta, et finantsaruanne eisisalda olulisi vigu ega valeandmeid. Auditi käigus kontrollitakse väljavõtteliselt tõendusmaterjale, mil-lel põhinevad finantsaruandes esitatud andmed. Audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestus-põhimõtetele ja juhtkonna olulisematele raamatupidamislikele hinnangutele ning seisukoha võtmistfinantsaruande üldise esitusviisi suhtes. Usume, et meie poolt läbi viidud audit annab piisava aluse arva-muse avaldamiseks.

Oleme seisukohal, et finantsaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt Euroopa Keskpangafinantsolukorda seisuga 31. detsember 2004 ja aruandeaasta majandustegevuse tulemust kooskõlasfinantsaruande lisade esimeses osas kirjeldatud arvestuspõhimõtetega.

Frankfurt Maini ääres, 4. märts 2005

KPMG Deutsche Treuhand-GesellschaftAktiengesellschaftWirtschaftsprüfungsgesellschaft

(Wohlmannstetter) (Dr. Lemnitzer)Wirtschaftsprüfer Wirtschaftsprüfer


5 EU ROS Ü S T E E M I KO O N D B I L A N S S S E I S U G A 31. D E T S E M B E R 2 0 0 4

(MILJONITES EURODES)

VARAD 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2004 2003

1 Kuld ja nõuded kullas 125 730 130 344

2 Nõuded välisvääringus euroalavälistele residentidele 153 856 175 5792.1 Nõuded RVFile 23 948 29 1302.2 Pangakontode jäägid ja

väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad 129 908 146 449

3 Nõuded välisvääringus euroala residentidele 16 974 17 415

4 Nõuded eurodes euroalavälistele residentidele 6 849 6 0494.1 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud

ja laenud 6 849 6 0494.2 ERM2 laenuvõimalusest tulenevad nõuded 0 0

5 Euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitiliste operatsioonidega antud laenud eurodes 345 112 298 1635.1 Põhilised refinantseerimisoperatsioonid 270 000 253 0015.2 Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid 75 000 45 0005.3 Peenhäälestus-pöördtehingud 0 05.4 Struktuursed pöördoperatsioonid 0 05.5 Laenamise püsivõimalus 109 1345.6 Lisatagatise nõudega seotud laenud 3 28

6 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutustele 3 763 729

7 Euroala residentide väärtpaberid eurodes 70 244 54 466

8 Valitsemissektori võlg eurodes 41 317 42 686

9 Muud varad 120 479 109 365

Varad kokku 884 324 834 796

Ümardamise tõttu ei pruugi summad ja vahesummad täpselt ühtida.

195EKP

Aastaaruanne2004

KOHUSTUSED 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER2004 2003

1 Ringluses olevad pangatähed 501 256 436 128

2 Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes 138 735 147 3282.1 Arvelduskontod

(hõlmavad kohustusliku reservi süsteemi) 138 624 147 2472.2 Hoiustamise püsivõimalus 106 802.3 Tähtajalised hoiused 0 02.4 Peenhäälestus-pöördtehingud 0 02.5 Lisatagatise nõudega seotud hoiused 5 1

3 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees 126 257

4 Väljastatud võlasertifikaadid 0 1 054

5 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees 42 187 39 8655.1 Valitsemissektor 35 968 34 1065.2 Muud kohustused 6 219 5 759

6 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees 10 912 10 279

7 Kohustused välisvääringus euroala residentide ees 247 499

8 Kohustused välisvääringus euroalaväliste residentide ees 10 679 11 2058.1 Hoiused, kontojäägid ja muud kohustused 10 679 11 2058.2 ERM2 laenuvõimalusest tulenevad kohustused. 0 0

9 Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku SDR vastaskirje 5 573 5 761

10 Muud kohustused 51 791 54 757

11 Ümberhindluskontod 64 581 67 819

12 Kapital ja reservid 58 237 59 844

Kohustused kokku 884 324 834 796

L I S A D

Alljärgnevas tabelis on loetletud EKP poolt2004. aastal ja 2005. aasta alguses vastu võetudõigusaktid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Tea-tajas. Euroopa Liidu Teatajat on võimalik saada

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Tali-tusest. Täielik loetelu pärast EKP loomist vastuvõetud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatudõigusaktidest on esitatud EKP koduleheküljel.


L I S A D

E K P P O O LT VA S T U V Õ E T U D Õ I G U S A K T I D

Number Pealkiri ELT viide

EKP/2004/1

EKP/2004/2

EKP/2004/3

EKP/2004/4

EKP/2004/5

EKP/2004/6

EKP/2004/7

EKP/2004/8

EKP/2004/9

EKP/2004/10

EKP suunis, 13. veebruar 2004, millega muudetakse suunistEKP/2003/2, mis käsitleb teatavaid EKP statistilise aruandlusenõudeid ning liikmesriikide keskpankade statistilise teabe esi-tamise korda rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas

EKP otsus, 19. veebruar 2004, millega võetakse vastu EuroopaKeskpanga kodukord

EKP otsus, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta EuroopaKeskpanga dokumentidele

EKP suunis, 21. aprill 2004, millega muudetakse suunistEKP/2001/3 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise bru-toarvelduste kiirülekandesüsteemi kohta (TARGET)

EKP otsus, 22. aprill 2004, riikide keskpankade protsentuaal-sete osade kohta EKP kapitali märkimise aluses

EKP otsus, 22. aprill 2004, millega kehtestatakse vajalikudmeetmed EKP kapitali sissemaksmiseks osalevate riikide kesk-pankade poolt

EKP otsus, 22. aprill 2004, millega kehtestatakse tingimusedEKP kapitaliosade ülekanneteks riikide keskpankade vahel jasissemakstud kapitali korrigeerimiseks

EKP, 22. aprill 2004, millega kehtestatakse meetmed, mis onvajalikud sissemakseks EKP akumuleeritud omakapitali, et kor-rigeerida riikide keskpankade ülekantud välisvaluutareservi-dega samaväärseid nõudeid, ja muude seonduvate finantsküsi-muste jaoks

EKP otsus, 22. aprill 2004, millega muudetakse 6. detsembri2001. aasta otsust EKP/2001/15 euro pangatähtede emiteeri-mise kohta

EKP otsus, 23. aprill 2004, millega kehtestatakse vajalikudmeetmed EKP kapitali sissemaksmiseks mitteosalevate riikidekeskpankade poolt

ELT L 83,20.03.2004,lk 29

ELT L 80,18.03.2004,lk 33

ELT L 80,18.03.2004,lk 42

ELT L 205,09.06.2004,lk 1

ELT L 205,09.06.2004, lk 5

ELT L 205,09.06.2004,lk 7

ELT L 205,09.06.2004,lk 9

ELT L 205,09.06.2004,lk 13

ELT L 205,09.06.2004,lk 17

ELT L 205,09.06.2004,lk 19

199EKP

Aastaaruanne2004


EKP/2004/11

EKP/2004/12

EKP/2004/13

EKP/2004/14

EKP/2004/15

EKP/2004/16

EKP/2004/17

EKP/2004/18

EKP/2004/19

EKP/2004/20

EKP/2004/21

EKP otsus, 3. juuni 2004, Euroopa Pettustevastase Ameti pooltläbiviidava EKP uurimise tingimuste kohta seoses Euroopaühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muuebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja EKP personali tööle-pingu tingimuste muutmiseks

EKP otsus, 17. juuni 2004, millega võetakse vastu EKP üldnõu-kogu töökord

EKP suunis, 1. juuli 2004, eurosüsteemi reservihaldusteenusteosutamise kohta eurodes Euroopa Liidu välistele keskpanka-dele, Euroopa Liidu välistele riikidele ja rahvusvahelisteleorganisatsioonidele

EKP otsus, 9. juuli 2004, millega muudetakse 28. novembri2003. aasta otsust EKP/2003/15 2004. aasta müntide emissioo-ni mahu heakskiitmise kohta

EKP suunis, 16. juuli 2004, EKP statistilise aruandluse nõuetekohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsioonistatistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas

EKP soovitus, 16. juuli 2004, EKP statistilise aruandluse nõuetekohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsioonistatistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas

EKP soovitus, 30. juuli 2004, Euroopa Liidu Nõukogule Bancad’Italia välisaudiitorite kohta

EKP suunis, 16. september 2004, euro pangatähtede hankekohta

EKP otsus, 14. detsember, müntide emissiooni 2005. aastamahu heakskiitmise kohta

EKP suunis, 16. detsember 2004, millega muudetakse suunistEKP/2004/13 eurosüsteemi reservihaldusteenuste osutamisekohta eurodes Euroopa Liidu välistele keskpankadele, EuroopaLiidu välistele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

EKP määrus, 16. detsember 2004, millega muudetakse määrustEKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta jamäärust EKP/2001/18 rahaloomeasutustes kodumajapidamistening kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiusteja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta

ELT L 230,30.06.2004,lk 56

ELT L 230,30.06.2004,lk 61

ELT L 241,13.07.2004,lk 68

ELT L 248,22.07.2004,lk 14

ELT L 354,30.11.2004,lk 34

ELT C 292,30.11.2004,lk 21

ELT C 202,10.08.2004,lk 1

ELT L 320,21.10.2004,lk 21

ELT L 379,24.12.2004,lk 107

ELT L 385,29.12.2004,lk 85

ELT L 371,18.12.2004,lk 42



EKP/2005/1

EKP/2005/2

EKP/2005/3

EKP/2005/4

EKP/2005/5

EKP suunis, 21. aprill 2004, millega muudetakse suunistEKP/2001/3 üleeuroopalise automaatse reaalajalise brutoarvel-duste kiirülekandesüsteemi kohta (TARGET)

EKP suunis, millega muudetakse suunist EKP 2000/7 rahapo-liitika instrumentide ja mentluste kohta eurosüsteemis

EKP soovitus, 11. veebruar 2005, Euroopa Liidu NõukoguleBanco de Portugali välisaudiitorite kohta

EKP suunis, 15. veebruar 2005, millega muudetakse suunistEKP 2003/2 EKP teatud statistikaaruandenõuete ja -protseduu-ride kohta liikmesriikide keskpankade puhul raha- ja pangan-dusstatistika valdkonnas

EKP suunis, 17. veebruar 2005, EKP statistikaaruandenõuetekohta ja statistikaandmete vahetamise menetluste kohta EKPSis valitsuste finantsstatistika valdkonnas

OJ L 30, 3.2.2005,lk 21

ilmumata

OJ C 50,26.2.2005, lk 6

ilmumata

ilmumata

201EKP

Aastaaruanne2004

E K P P O O LT VA S T U V Õ E T U D A RVA M U S E D

a) EKP arvamused pärast arutelu liikmesriikidega1

Number2 Algataja Teema

CON/2004/1 Soome Meetmed, mis mõjutavad Suomen Pankki finantspositsiooni,ja sätted, mis on seotud selle asutuse pädevusega anda väljanormatiive

CON/2004/2 Rootsi Rahaloomeasutuste poolt esitatav rahandus- ja pangandus-statistika

CON/2004/3 Luksemburg Väärtpaberistamistehingute õigusliku eriraamistiku loomine

CON/2004/5 Austria Finantskonglomeraatide täiendav järelevalve

CON/2004/6 Prantsusmaa Banque de France’i kursikahjude katmine

CON/2004/8 Prantsusmaa Õiguslik raamistik seoses euro pangatähtede ja müntide ring-lusega

CON/2004/9 Belgia Krediidiasutuste, arveldusasutuste ja investeerimisettevõtetemaksejõuetus- ja pankrotimenetlus

CON/2004/15 Prantsusmaa Vabalt kaubeldavad võlaväärtpaberid

CON/2004/16 Itaalia Hoiuste kaitse

CON/2004/17 Rootsi Seadusliku maksevahendina kehtivuse kaotavad vanad pan-gatähed ja mündid

CON/2004/18 Portugal Krediidiasutuste reorganiseerimine ja likvideerimine

CON/2004/20 Prantsusmaa Krediidiasutuste inflatsiooni suhtes indekseeritud laenud

CON/2004/21 Holland Finantssektori järelevalve

CON/2004/22 Prantsusmaa Finantsinstrumentide omandiõiguse üleandmine

Järgmises tabelis on loetletud EKP poolt 2004.aastal ja 2005. aasta alguses asutamislepinguartikli 105 lõike 4 ja EKPSi põhikirja artikli 4,asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punkti b ja

põhikirja artikli 11.2 alusel vastu võetud arva-mused. Täielik loetelu pärast EKP loomist vastuvõetud arvamustest on esitatud EKP veebilehel.

1 2004. aasta detsembris otsustas EKP nõukogu, et EKP arvamused, mis anti liikmesriikide ametiasutuste taotlusel, avaldatakse tava-liselt kohe pärast nende vastuvõtmist ja sellele järgnevat edastamist nõuandvale asutusele.

2 Arutelud on loetletud samas järjekorras, nagu EKP nõukogu need kinnitas.


Number2 Algataja Teema

CON/2004/23 Saksamaa Statistiliste andmete esitamise nõuded seoses residentide jamitteresidentide vaheliste piiriüleste tehingutega

CON/2004/24 Austria Teenuste impordi ja ekspordi statistika kogumine

CON/2004/25 Eesti E-raha asutusi reguleerivad asutused

CON/2004/26 Austria Maksebilansi aruanded, v.a teenused ja ülekanded

CON/2004/27 Belgia Finantstagatiste kokkulepped

CON/2004/28 Rootsi Pangatähtede ja müntide ringlus

CON/2004/29 Malta Erand Malta kohustuslike reservide suhtes

CON/2004/30 Prantsusmaa Õigusraamistiku lõplik moodustamine väärtpaberistamiseks

CON/2004/31 Slovakkia Finantsturu järelevalve Národná banka Slovenska poolt

CON/2004/33 Ungari Keskpanga infosüsteemide jaoks kehtestatud statistilisteandmete esitamise nõuded

CON/2004/34 Belgia Valuutatehingute maksu kehtestamine

CON/2004/35 Ungari Rahapoliitiliste otsuste tegemine

CON/2004/36 Tšehhi Vabariik Statistiliste uuringute programm aastaks 2005

CON/2004/37 Tšehhi Vabariik E-raha asutuste loomine

CON/2004/38 Taani Spetsiaalse juriidilise ja järelevalvealase baasi loomine ris-kimaandusfondide jaoks

CON/2004/39 Hispaania Uus jaemaksete arveldussüsteemi juhtimisstruktuur

CON/2005/3 Ungari Forinti pangatähtede ja müntide töötlemine ja sularaha levi-tamine

CON/2005/5 Malta Central Bank of Malta statistiliste andmete esitamise nõudedkrediidiasutustele

b) EKP arvamused pärast arutelu Euroopa institutsiooniga3

Number4 Algataja Teema ELT viide

203EKP

Aastaaruanne2004

3 Samuti avaldatud EKP koduleheküljel.4 Arutelud on loetletud selles järjekorras, nagu EKP nõukogu need kinnitas.

CON/2004/4 Nõukogu Kvartaalsete mittefinantsaruannete koosta-mine institutsionaalses sektoris

CON/2004/7 Nõukogu Uue ELi finantsteenuste komisjoni organi-satsiooniline struktuur, mis laiendab Lamfa-lussy menetlust kõikidele finantssektoritele

CON/2004/10 Nõukogu Vahetuskurss euro ja eurot kasutusele võt-vate liikmesriikide vääringute vahel

CON/2004/11 Nõukogu EKP juhatuse liikme ametissenimetamine

CON/2004/12 Nõukogu Rahaliste suhete kokkulepe Andorra Vürsti-riigiga

CON/2004/13 Nõukogu Müntidega sarnanevad medalid ja märgid

CON/2004/14 Nõukogu Valitsemissektori kvartaalse võlaga seotudandmete koostamine ja edastamine

CON/2004/19 Nõukogu Lühiajaline statistika

CON/2004/32 Nõukogu Läbirääkimiste alustamine Andorraga raha-liste suhete kokkuleppe osas

CON/2005/2 Nõukogu Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkesta-mine rahasüsteemis

CON/2005/4 Nõukogu Kapitali adekvaatsuse raamistik laenuasu-tustele ja investoritele

ELT C 42,18.02.2004, lk 23

ELT C 58,06.03.2004, lk 23

ELT C 88,08.04.2004, lk 20

ELT C 87,07.04.2004, lk 37

ELT C 88,08.04.2004, lk 18

ELT C 134,12.05.2004, lk 11

ELT C 134,12.05.2004, lk 14

ELT C 158,15.06.2004, lk 3

ELT C 256,16.10.2004, lk 9

OJ C 40,17.02.2005, lk 9

OJ C 52,02.03.2005, lk 37

Käesolev loetelu sisaldab valikut Euroopa Keskpanga poolt alates 2004. a jaanuarist avaldatuddokumentidest. Teadustoimetiste (Working Papers) loetelu viitab üksnes 2004. a detsembrist kuni2005. a veebruarini avaldatud trükistele. Huvilistel on võimalus saada väljaandeid tasuta EKPpressi- ja infotalituselt. Tellimused edastada kirjalikult tiitellehe pöördel viidatud postiaadressile.

Euroopa Keskpanga ja Euroopa Rahainstituudi (EMI) poolt avaldatud dokumentide täielik nimekirion saadaval EKP koduleheküljel (http://www.ecb.int).

AASTAARUANNE“Annual Report 2003”, aprill 2004.

KUUBÜLLETÄÄNIS AVALDATUD ARTIKLID“EMU and the conduct of fiscal policies”, jaanuar 2004.“Opinion survey on activity, prices and labour market developments in the euro area:features and uses”, jaanuar 2004.“Measuring and analysing profit developments in the euro area”, jaanuar 2004.“The acceding countries’ economies on the threshold of the European Union”, veebruar 2004.“Developments in private sector balance sheets in the euro area and the United States”,veebruar 2004.“The impact of fair value accounting on the European banking sector – a financial stability perspective”, veebruar 2004.“Fiscal policy influences on macroeconomic stability and prices”, aprill 2004.“Future developments in the TARGET system”, aprill 2004.“The Barcelona partner countries and their relations with the euro area”, aprill 2004.“The EU economy following the accession of the new Member States”, mai 2004.“The natural real interest rate in the euro area”, mai 2004.“Risk mitigation methods in Eurosystem credit operations”, mai 2004.“Labour productivity developments in the euro area: aggregate trends and sectoral patterns”,juuli 2004.“Accounting for the resilience of the EU banking sector since 2000”, juuli 2004.“The European Constitution and the ECB”, august 2004.“Properties and use of general government quarterly accounts”, august 2004.“Euro banknotes: first years of experience”, august 2004.“Monetary analysis in real time”, oktoober 2004.“Economic integration in selected regions outside the European Union”, oktoober 2004.“Oil prices and the euro area economy”, november 2004.“Extracting information from financial asset prices”, november 2004.“Developments in the EU framework for financial regulation, supervision and stability”,november 2004.“The new Basel Capital Accord: main features and implications”, jaanuar 2005.“Financial flows to emerging market economies: changing patterns and recent developments”,jaanuar 2005.“Bank market discipline”, veebruar 2005.“Initial experience with the changes to the Eurosystem’s operational framework for monetarypolicy implementation”, veebruar 2005.“Euro area balance of payments and international investment position vis-à-vis maincounterparts”, veebruar 2005.

205EKP

Aastaaruanne2004

E U RO O PA K E S K PA N G A P O O LT A L AT E S 2 0 0 4 . A A S TA J A A N UA R I S T AVA L DAT U D D O KU M E N D I D

STATISTICS POCKET BOOKSaadaval igakuiselt alates 2003. a augustist.

ÜLDISED TOIMETISED (OCCASIONAL PAPER SERIES)9 “Fiscal adjustment in 1991-2002: stylised facts and policy implications”; M. G. Briotti,

veebruar 2004.10 “The acceding countries’ strategies towards ERM II and the adoption of the euro:

an analytical review”; EKP ekspertide rühm: P. Backé ja C. Thimann, k.a O. Arratibel, O. Calvo-Gonzalez, A. Mehl ja C. Nerlich, veebruar 2004.

11 “Official dollarisation/euroisation: motives, features and policy implications of currentcases”; A. Winkler, F. Mazzaferro, C. Nerlich ja C. Thimann, veebruar 2004.

12 “Understanding the impact of the external dimension on the euro area: trade, capital flowsand other international macroeconomic linkages”; R. Anderton, F. di Mauro ja F. Moneta,aprill 2004.

13 “Fair value accounting and financial stability”; EKP ekspertide rühm: Andrea Enria, k.a L. Cappiello, F. Dierick, S. Grittini, A. Maddaloni, P. Molitor, F. Pires ja P. Poloni, aprill 2004.

14 “Measuring financial integration in the euro area”; L. Baele, A. Ferrando, P. Hördahl, E. Krylova ja C. Monnet, aprill 2004.

15 “Quality adjustment of European price statistics and the role for hedonics”; H. Ahnert ja G. Kenny, mai 2004.

16 “Market dynamics associated with credit ratings: a literature review”; F. Gonzalez, F. Haas,R. Johannes, M. Persson, L. Toledo, R. Violi, M. Wieland ja C. Zins, juuni 2004.

17 “Corporate ‘excesses’ and financial market dynamics”; A. Maddaloni ja D. Pain, juuli 2004.18 “The international role of the euro evidence from bonds issued by non-euro area residents”;

A. Geis, A. Mehl ja S. Wredenborg, juuli 2004.19 “Sectoral specialisation in the EU: a macroeconomic perspective”; EKPSi rahapoliitika

komitee (MPC) rakkerühm, juuli 2004.20 “The supervision of mixed financial services group in Europe”; F. Dierick, august 2004.21 “Governance of securities clearing and settlement systems”; D. Russo, T. Hart,

M. C. Malaguti ja C. Papathanassiou, oktoober 2004.22 “Assessing potential output growth in the euro area – a growth accounting perspective”;

A. Musso ja T. Westermann, jaanuar 2005.23 “The bank lending survey for the euro area”; J. Berg, A. Van Rixtel, A. Ferrando,

G. de Bondt ja S. Scopel, veebruar 2005.24 “Wage diversity in the euro area – an overview of labour cost differentials across

industries”; V. Genre, D. Momferatou ja G. Mourre, veebruar 2005.

TEADUSTOIMETISED (WORKING PAPER SERIES)419 “The design of fiscal rules and forms of governance in European Union countries”;

M. Hallerberg, R. Strauch ja J. von Hagen, detsember 2004.420 “On prosperity and posterity: the need for fiscal discipline in a monetary union”;

C. Detken, V. Gaspar ja B. Winkler, detsember 2004.421 “EU fiscal rules: issues and lessons from political economy”; L. Schuknecht,

detsember 2004.422 “What determines fiscal balances? An empirical investigation in determinants of changes

in OECD budget balances”; M. Tujula ja G. Wolswijk, detsember 2004.423 “Price setting in France: new evidence from survey data”; C. Loupias ja

R. Ricart, detsember 2004.


424 “An empirical study of liquidity and information effects of order flow on exchange rates”;F. Breedon ja P. Vitale, detsember 2004.

425 “Geographic versus industry diversification: constraints matter”; P. Ehling ja S. Brito Ramos,jaanuar 2005.

426 “Security fungibility and the cost of capital: evidence from global bonds”; D. P. Miller jaJ. J. Puthenpurackal, jaanuar 2005.

427 “Interlinking securities settlement systems: a strategic commitment?”; K. Kauko, jaanuar 2005.

428 “Who benefits from IPO underpricing?” Evidence form hybrid bookbuilding offerings; V. Pons-Sanz, jaanuar 2005.

429 “Cross-border diversification in bank asset portfolios”; C. M. Buch, J. C. Driscoll ja C. Ostergaard, jaanuar 2005.

430 “Public policy and the creation of active venture capital markets”; M. Da Rin, G. Nicodanoja A. Sembenelli, jaanuar 2005.

431 “Regulation of multinational banks: a theoretical inquiry”; G. Calzolari ja G. Loranth,jaanuar 2005.

432 “Trading European sovereign bonds: the microstructure of the MTS trading platforms”; Y. Chung Cheung, F. de Jong ja B. Rindi, jaanuar 2005.

433 “Implementing the stability and growth pact: enforcement and procedural flexibility”; R. Beetsma ja X. Debrun, jaanuar 2005.

434 “Interest rates and output in the long-run”; Y. Aksoy ja M. León-Ledesma, jaanuar 2005.435 “Reforming public expenditure in industrialised countries: are there trade-offs?”;

L. Schuknecht ja V. Tanzi, veebruar 2005.436 “Measuring market and inflation risk premia in France and in Germany”; L. Cappiello

ja S. Guéné, veebruar 2005.437 “What drives international bank flows? Politics, institutions and other determinants”;

E. Papaioannou, veebruar 2005.438 “Quality of public finances and growth”; A. Afonso, W. Ebert, L. Schuknecht ja M. Thöne,

veebruar 2005.439 “A look at intraday frictions in the euro area overnight deposit market”; V. Brousseau ja

A. Manzanares, veebruar 2005.440 “Estimating and analysing currency options implied risk-neutral density functions for the

largest new EU member states”; O. Castrén, veebruar 2005.441 “The Phillips curve and long-term unemployment”; R. Llaudes, veebruar 2005.442 “Why do financial systems differ? History matters”; C. Monnet ja E. Quintin,

veebruar 2005.443 “Explaining cross-border large-value payment flows: evidence from TARGET and

EURO 1 data”; S. Rosati ja S. Secola, veebruar 2005.444 “Keeping up with the Joneses, reference dependence, and equilibrium indeterminacy”;

L. Stracca ja A. al-Nowaihi, veebruar 2005.445 “Welfare implications of joining a common currency”; M. Ca’Zorzi, R. A. De Santis

ja F. Zampolli, veebruar 2005.446 “Trade effects of the euro: evidence from sectoral data”; R. E. Baldwin, F. Skudelny

ja D. Taglioni, veebruar 2005.447 “Foreign exchange option and returns based correlation forecasts: evaluation and

two applications”; O. Castrén ja S. Mazzotta, veebruar 2005.

207EKP

Aastaaruanne2004

MUUD VÄLJAANDED“Assessment of accession countries’ securities settlement systems against the standards for theuse of EU securities settlement systems in Eurosystem credit operations”, jaanuar 2004.“The monetary policy of the ECB”, jaanuar 2004.“The implementation of monetary policy in the euro area: General documentation on Eurosystem monetary policy instruments and procedures”, veebruar 2004.“Guidance notes on the MFI balance sheet statistics relating to EU enlargement as laid down in Regulation ECB/2003/10”, veebruar 2004.“Comments on the communication from the Commission to the Council and the European Parliament concerning a new legal framework for payments in the internal market (consultativedocument)”, veebruar 2004.“Foreign direct investment task force report”, märts 2004.“External evaluation of the economic research activities of the European Central Bank”, aprill 2004.“Payment and securities settlement systems in the accession countries – Addendum incorporating 2002 figures” (“Blue Book”), aprill 2004.“Payment and securities settlement systems in the European Union – Addendum incorporating2002 figures” (“Blue Book”), aprill 2004.“TARGET compensation claim form”, aprill 2004.“Letter from the ECB President to the President of the Council of the European Union: negotiations on the draft Treaty establishing a Constitution for Europe”, aprill 2004.“The use of central bank money for settling securities transactions”, mai 2004.“TARGET Annual Report 2003”, mai 2004.“Assessment of euro large-value payment systems against the Core Principles”, mai 2004.“Credit risk transfer by EU banks: activities, risks and risk management”, mai 2004.“Risk Management for Central Bank Foreign Reserves”, mai 2004.“Comparison of household saving ratios, euro area/United States/Japan”, juuni 2004.“The development of statistics for Economic and Monetary Union”; P. Bull, juuli 2004.“ECB staff macroeconomic projections for the euro area”, september 2004.“Letter from the ECB President to the Chairman of International Accounting Standards Boardof 6 September 2004: Exposure draft of proposed amendments to IAS 39 – the fair valueoption”, september 2004.“Institutional provisions: Statute of the ESCB and of the ECB. Rules of procedures”, oktoober 2004.“Convergence Report 2004”, oktoober 2004.“Standards for securities clearing and settlement in the European Union”, oktoober 2004.“The European Central Bank – History, role and functions”, oktoober 2004.“E-payments without frontiers”, oktoober 2004.“European Union balance of payments/international investment position statistical methods”,november 2004.“Bond markets and long-term interest rates in non-euro area Member States of the EuropeanUnion and in accession countries”, november 2004.“Report on EU banking structure 2004”, november 2004.“EU banking sector stability 2004”, november 2004.“Letter from the ECB President to the President of the European Parliament”, november 2004.“Letter from the ECB President to Mr Paolo Cirino Pomicino, Member of the Committee onEconomic and Monetary Affairs”, november 2004.“Eurosystem staff macroeconomic projections for the euro area”, detsember 2004.“Towards a single euro payments area – third progress report”, detsember 2004.


“The euro bond market study 2004”, detsember 2004.“Financial Stability Review”, detsember 2004.“Review of the requirements in the f ield of general economic statistics”, detsember 2004.“Research network on capital markets and financial integration in Europe – results and experienceafter two years”, detsember 2004.“Recycling of euro banknotes: framework for the detection of counterfeits and f itness sortingby credit institutions and other professional cash handlers”, jaanuar 2005.“Review of the international role of the euro”, jaanuar 2005.“Euro area balance of payments and international investment position statistics – Annual qualityreport”, jaanuar 2005.“Banking structures in the new EU Member States”, jaanuar 2005.“Progress report on TARGET2”, veebruar 2005.“The implementation of monetary policy in the euro area: General documentation on Eurosystemmonetary policy instruments and procedures”4, veebruar 2005.“Review of the application of the Lamfalussy framework to EU securities markets legislation”,veebruar 2005.“Payment and securities settlement systems in the European Union – Addendumincorporating 2003 f igures” (“Blue Book”), veebruar 2005.

BROŠÜÜRID“Information guide for credit institutions using TARGET”, juuli 2003.“TARGET2 – the future TARGET system”, september 2004.“TARGET – the current system”, september 2004.

209EKP

Aastaaruanne2004

211EKP

Aastaaruanne2004

8. JAANUAR 2004

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakku-misintressi alammäära ning laenamise ja hoius-tamise püsivõimaluse intressimäärasid ei muu-deta ning need jäävad vastavalt tasemele 2,0%,3,0% ja 1,0%.

12. JAANUAR 2004

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab suuren-dada pikemaajaliste refinantseerimisoperat-sioonide kogumahtu 2004. aastal 15 miljardilteurolt 25 miljardi euroni oksjoni kohta. Sellesumma suurendamisel võetakse arvesse euroalapangandussüsteemi eeldatavalt suuremaidlikviidsusvajadusi 2004. aastal. Samas jätkabeurosüsteem likviidsuse tagamist oma põhilisterefinantseerimisoperatsioonide kaudu. Nõukoguvõib teha otsuse väljajagatava summa korrigee-rimise kohta 2005. aasta algul.

5. VEEBRUAR JA 4. MÄRTS 2004

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab, et põhi-liste refinantseerimisoperatsioonide pakkumis-intressi alammäära ning laenamise ja hoiusta-mise püsivõimaluse intressimäärasid ei muudetaning need jäävad vastavalt tasemele 2,0%, 3,0%ja 1,0%.

10. MÄRTS 2004

Vastavalt nõukogu 23. jaanuari 2003 otsuselelühendatakse eurosüsteemi põhiliste refinant-seerimisoperatsioonide tähtaega kahelt nädalaltühele nädalale ja eurosüsteemi kohustuslikereservide hoidmisperioodi muudetakse selliselt,et hoidmisperiood algab alati põhilise refinant-seerimisoperatsiooni arvelduspäeval pärast nõukogu koosolekut, mil pannakse paika kuiselthinnatav rahapoliitiline hoiak, mitte aga kuu 24.päeval.

1. APRILL, 6. MAI, 3. JUUNI, 1. JUULI, 5. AUGUST, 2. SEPTEMBER, 7. OKTOOBER, 4. NOVEMBER, 2. DETSEMBER 2004 JA 13. JAANUAR 2005


14. JAANUAR 2005

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab suuren-dada pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioo-nide kogumahtu 2005. aastal 25 miljardisteurost 30 miljardi euroni oksjoni kohta. Mahusuurendamisel võetakse arvesse euroala pan-gandussüsteemi eeldatavalt suuremaid likviid-susvajadusi 2005. aastal. Samas jätkab eurosüs-teem likviidsuse tagamist oma põhilisterefinantseerimisoperatsioonide kaudu. Nõukoguvõib teha otsuse väljajagatava summa korrigee-rimise kohta 2006. aasta algul.

3. VEEBRUAR JA 3. MÄRTS 2005


E U ROS Ü S T E E M I R A H A P O L I I T I K A K RO N O LO O G I A 1

1 Eurosüsteemi rahapoliitika 1999.–2003. aasta kronoloogia leiateEKP aastaaruandes 1999 (lk 176–180), EKP aastaaruandes2000 (lk 205–208), EKP aastaaruandes 2001 (lk 219–220), EKPaastaaruandes 2002 (lk 234–235) ja EKP aastaaruandes 2003 (lk 217–218).

213EKP

Aastaaruanne2004

Käesolev sõnastik sisaldab valikut aastaaruandes kasutatud termineid. Põhjalikum ja üksikasja-likum sõnastik asub EKP koduleheküljel.

Aktsiaturg: turg, kus lastakse välja võlakirju ja kaubeldakse nendega.

Aktsiad/osakud: väärtpaberid, mis esindavad osalust ettevõttes. Need kujutavad endast väärtpa-beribörsidel kaubeldavaid aktsiaid (noteeritud aktsiad), noteerimata aktsiaid ning muid aktsia- jaosakapitali vorme. Aktsiad/osakud toodavad tavaliselt tulu dividendide näol.

Andmete otsetöötlus (STP): automatiseeritud tehingute/rahaülekannete töötlus, mis hõlmab te-hingu/ülekande algatamis-, kinnitamis-, kliiringu- ja arvelduskorralduse automaatset täitmist.

Arveldusrisk: üldine mõiste, mis tähistab riski, et arveldus ei toimu süsteemis nii nagu loodetud.Nimetatud risk võib hõlmata nii krediidi- kui ka likviidsusriski.

Asutamisleping: Euroopa Ühenduse asutamisleping (“Rooma leping”). Asutamislepingut on muu-detud mitmel korral; eriti suurel määral Euroopa Liidu lepinguga (“Maastrichti leping”), mis pani aluse majandus- ja rahaliidule ning sisaldas EKPSi põhikirja.

Avaturuoperatsioon: finantsturul keskpanga initsiatiivil teostatud operatsioon. Nende eesmärki-dest, regulaarsusest ja vajalikest toimingutest lähtudes võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonidjagada nelja kategooriasse: põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refinantsee-rimisoperatsioonid; peenhäälestusoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid. Kasutatavatest vahen-ditest on eurosüsteemi põhilisi avaturuinstrumente pöördtehingud, mida saab kasutada kõigis nel-jas tehingukategoorias. Lisaks on struktuurioperatsioonide teostamiseks võimalik kasutadavõlakirjade emissioone ja tähtpäevatehinguid ning peenhäälestusoperatsioonide tegemiseks täht-päevatehinguid, välisvaluuta vahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist.

ECOFINi nõukogu: Euroopa Liidu nõukogu istung, millel osalevad majandus- ja rahandusministrid.

Eelarve esmane tasakaal: valitsuse poolt võetud või antud netolaenud, millest on välja arvatudvalitsuse konsolideeritud võlakohustustelt makstavad intressid.

Eeldatav volatiilsus: mõõdab oodatavat kõikumist (aastaste protsendimäärade muutumise põhjalarvutatav standardhälve) näiteks võlakirjade ja aktsiate/osakute (või vastavate futuurlepingute)hindades, mille saab välja võtta ka optsioonihindadest.

EKP baasintressimäärad: EKP nõukogu poolt kehtestatud intressimäärad, mis kajastavad Euroo-pa Keskpanga rahapoliitilist hoiakut. Nendeks on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pak-kumisintressi alammäär ning laenamise ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärad.

EKP juhatus: üks Euroopa Keskpanga (EKP) otsuseid tegev organ. Juhatusse kuuluvad EKPpresident ja asepresident ning veel neli liiget, kes nimetatakse ametisse euroala riikide riigipea-de ja valitsusjuhtide ühisel kokkuleppel.

EKP nõukogu: üks Euroopa Keskpanga (EKP) kõrgeim otsuseid tegev organ. Nõukokku kuulu-vad kõik juhatuse liikmed ning euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpankade presidendid.

S Õ N A S T I K


EKP üldnõukogu: üks Euroopa Keskpanga (EKP) otsuseid tegev organ. Üldnõukogusse kuulu-vad EKP president ja asepresident ning kõigi ELi liikmesriikide keskpankade juhid.

EONIA (euroala pankadevahelise üleööturu keskmine intressimäär): tegelik intressimäär, miskehtib pankadevahelisel eurohoiuste üleööturul. See arvutatakse osalevate pankade poolt avaldatudeurodes nomineeritud tagatiseta üleöölaenutehingute intressimäärade kaalutud keskmisena.

ERM2 (vahetuskursimehhanism ERM2): vahetuskursikokkulepe, mis loob raamistiku vahetus-kursipoliitika alasele koostööle euroala riikide ja majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis mit-teosalevate ELi liikmesriikide vahel.

Ettevaated: neli korda aastas tehtava toimingu tulemused, mis annavad ettevaate võimaliku tule-vase makromajandusliku arengu kohta euroalal. Eurosüsteemi ekspertide ettevaated avaldataksejuunis ja detsembris ning EKP ekspertide ettevaated märtsis ja septembris. Need moodustavad osamajandusanalüüsist ja on Euroopa Keskpanga rahapoliitilise strateegia tugisammas, millest läh-tudes hindab EKP nõukogu hinnastabiilsuse võimalikke riske.

Ettevõtte üldjuhtimine: menetlused ja toimingud, mille kohaselt suunatakse ja juhitakse ettevõt-te tegevust. Ettevõtte üldjuhtimise struktuuriga määratletakse täpselt õiguste ja kohustuste jagu-nemine organisatsiooni erinevate osaliste – juhatuse, juhtide, aktsionäride ja teiste huvirühmade– vahel ning kehtestatakse otsuste vastuvõtmise reeglid ja kord.

EURIBOR (euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär): intressimäär, millega esmaklas-siline pank on nõus laenama raha eurodes teisele esmaklassilisele pangale ning mida arvutatakseiga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud.

Euroala: neid liikmesriike hõlmav ala, kus vastavalt asutamislepingule on ühisrahana kasutuse-le võetud euro ning kus kujundatakse Euroopa Keskpanga nõukogu vastutusel ühtset rahapolii-tikat. Hetkel hõlmab euroala Belgiat, Saksamaad, Kreekat, Hispaaniat, Prantsusmaad, Iirimaad,Itaaliat, Luksemburgi, Hollandit, Austriat, Portugali ja Soomet.

Euro efektiivsed vahetuskursid (EER) (nominaal-/reaalkurss): euro ja euroala oluliste kauban-duspartnerite vääringute kahepoolsete vahetuskursside kaalutud keskmine. Euroopa Keskpankavaldab euro nominaalsete efektiivsete vahetuskursside indeksid kahele kaubanduspartnerite gru-pile: EER-23 (kuhu kuuluvad 13 euroalavälist Euroopa Liidu liikmesriiki ja 10 ELi välist peamistkaubanduspartnerit) ning EER-42 (kuhu kuuluvad eelnimetatud 23 riiki ja 19 täiendavat riiki).Keskmise kaalumisel kasutatavad andmed kajastavad iga partnerriigi osa euroala väliskaubandusesning lähtuvad konkurentsist kolmandatel turgudel. Euro reaalne efektiivne vahetuskurss on euronominaalkurss, mis on korrutatud välismaiste kaalutud keskmiste ning kohalike hindade või kulude suhtega. Seega on need hinna ja kulude konkurentsivõime mõõtühikud.

Euroopa Keskpank (EKP): EKP moodustab eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi(EKPSi) keskme ning vastavalt ühenduse seadustele on talle määratud iseseisev õigusvõime. EKPtagab eurosüsteemile ja EKPSile antud ülesannete täitmise kas iseenda tegevuse või liikmesriiki-de keskpankade tegevuse kaudu kooskõlas EKPSi põhikirjaga. Euroopa Keskpanka juhivad EKPnõukogu, EKP juhatus ning kolmanda otsuseid tegeva organina EKP üldnõukogu.

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS): koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja 25 liikmesrii-gi keskpankadest, st see hõlmab lisaks eurosüsteemi liikmetele ka nende liikmesriikide keskpan-

215EKP

Aastaaruanne2004

kasid, kes pole veel eurot kasutusele võtnud. EKPSi juhivad EKP nõukogu, EKP juhatus ningkolmanda otsuseid tegeva organina EKP üldnõukogu.

Euroopa Rahainstituut (ERI): majandus- ja rahaliidu teise etapi alguses 1. jaanuaril 1994 asuta-tud ajutine asutus, mis likvideeriti pärast Euroopa Keskpanga rajamist 1. juunil 1998.

Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1995 (ESA 95): ühtsete statistiliste mõistete jaklassifikaatorite süsteem, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide majanduste ühtlustatud kvan-titatiivne kirjeldus. ESA 95 on ühenduse versioon maailmas kasutatavast rahvamajanduse arvepi-damise süsteemist (SNA 93).

Eurosüsteem: euroala keskpanganduse süsteem. Eurosüsteem hõlmab Euroopa Keskpanka ja nen-de liikmesriikide keskpankasid, kes on majandus- ja rahaliidu (EMU) kolmandas etapis kasutu-sele võtnud euro.

Eurosüsteemi püsivõimalus: keskpanga poolt osapooltele nende endi initsiatiivil pakutav laena-mise püsivõimalus. Eurosüsteem pakub kahte üleöölaenu võimalust: laenamise ja hoiustamisepüsivõimalus.

Hinnastabiilsus: hinnastabiilsuse säilitamine on eurosüsteemi põhieesmärk. EKP nõukogu mää-ratleb hinnastabiilsusena ühtlustatud tarbijahinnaindeksi alla 2% suurust kasvu euroalal. EKPnõukogu on ühtlasi selgelt väljendanud, et hinnastabiilsuse tagamiseks on nende eesmärk hoidainflatsioonimäärad keskpikas perspektiivis 2%st madalamal, kuid mitte oluliselt alla selle.

Hoidmisperiood: periood, mille jooksul arvutatakse krediidiasutuste kohustusliku reservi nõue-te täitmist. Alates 10. märtsist 2004 algab hoidmisperiood esimese põhilise refinantseerimisope-ratsiooni arvelduspäeval pärast nõukogu koosolekut, mil pannakse paika kuiselt hinnatav raha-poliitiline hoiak. Euroopa Keskpank avaldab kohustusliku reservi hoidmisperioodi ajakavavähemalt kolm kuud enne aasta algust.

Hoiustamise püsivõimalus: eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöö-hoiustamiseks riigi keskpangas ning mille eest makstakse eelnevalt kindlaks määratud intressi (vt ka EKP baasintressimäärad).

Keskne osapool: isik, kes seisab tehingu osapoolte vahel ja tegutseb iga müüja suhtes ostjana jaiga ostja suhtes müüjana.

Keskvalitsus: Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA 95) kohaselt määratletudvalitsus, välja arvatud piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused (vaata ka valitsemis-sektor).

Kohustusliku reservi nõue: minimaalne reserv, mida krediidiasutus on kohustatud eurosüsteemishoidma. Nõude täitmist kontrollitakse keskmise päevasaldo alusel umbes ühekuise hoidmispe-rioodi vältel.

Krediidiasutus: 1) äriühing, mille tegevus seisneb avalikkuselt hoiuste või muude tagasimaksta-vate vahendite vastuvõtmises ning enda arvel laenude andmises, 2) äriühing või muu juriidilineisik (v.a punktis 1) nimetatu), mis laseb välja maksevahendeid elektroonilise raha kujul.


Krediidirisk: risk, et osapool ei täida oma kohustusi täies ulatuses ei määratud tähtajaks ega pärastseda. Krediidirisk hõlmab asenduskulude riski ja põhiriski. Samuti sisaldab see riski, et arveldus-pank ei suuda kohustusi täita.

Laenamise püsivõimalus: eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöö-hoiuste saamiseks kõlblike varade vastu riigi keskpangalt eelnevalt kindlaksmääratud intressimää-raga (vt ka EKP baasintressimäärad).

Liituvad riigid: need kümme riiki, kes allkirjastasid 2003. aastal ELiga ühinemislepingu, et liituda 1. mail 2004 ELiga: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

Likviidsusrisk: risk, et osapool ei täida oma kohustust täies ulatuses määratud tähtajaks, vaidmuuks sellele tähtajale järgnevaks määratlemata ajaks.

M1: kitsas rahaagregaat, mis koosneb ringluses olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloo-measutustes ja keskvalitsuses (nt postkontoris või riigikassas).

M2: laiem rahaagregaat, mis koosneb M1st, kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiustest (st lühiajalised säästuhoiused) ning kuni kaheaastaste tähtajaga hoiustest (ehk lühiajalistest täh-tajalistest hoiustest) rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses.

M3: lai rahaagregaat, mis koosneb M2st ja sellistest turukõlblikest instrumentidest nagu repote-hingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning rahaloomeasutuste emiteeritud kuni kaheaastasetähtajaga võlakirjad.

Majandusanalüüs: Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse riskide põhjaliku analüüsi teostamiseraamistiku üks tugisammas, millest lähtudes langetab EKP nõukogu rahapoliitilisi otsuseid. Majandusanalüüs keskendub peamiselt hetke majandus- ja rahaasjade arengu ning lühikese jakeskpika perspektiivi võimalike hinnastabiilsuse riskide hindamisele seoses kaupade ja teenustenõudluse ja pakkumise ning ressursiturgude omavaheliste mõjudega. Selles osas pööratakse pii-savalt tähelepanu vajadusele määratleda majandust mõjutavate šokkide iseloom, nende mõju hin-dadele ja nende levimine majandusse lühikeses ja keskpikas perspektiivis (vt ka rahapoliitilineanalüüs).

Majandus- ja rahaliit (EMU): asutamislepingus kirjeldatakse majandus- ja rahaliidu loomiseprotsessi ELis kolme etapina. Kolmas ja viimane etapp algas 1. jaanuaril 1999 rahapoliitilise pädevuse üleandmisega Euroopa Keskpangale ja euro kasutuselevõtuga. EMU asutamisprotsesslõppes euro sularahale üleminekuga 1. jaanuaril 2002. aastal.

Majandus- ja rahanduskomitee (EFC): ühenduse nõuandev organ, mis aitab ette valmistada Euroopa Liidu nõukogu tööd. Komitee ülesanded on ühenduse liikmesriikide majandus- ja finantsolukorra ülevaatamine ning eelarveseire.

Maksebilanss: statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Arvesse võetakse tehinguid, mis hõlmavadkaupu, teenuseid ja tulu, samuti neid, millega kaasnevad finantsnõuded ülejäänud maailmale võikohustused ülejäänud maailma ees ning tehinguid (näiteks võlavabastus), mida käsitletakse võõrandamisena.

217EKP

Aastaaruanne2004

Optsioon: finantsinstrument, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse osta võimüüa kindlaid varasid (nt võlakirju või aktsiaid) eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga (optsioonitäitmishind) teatud kuupäevani või kuupäeval tulevikus (aegumiskuupäev).

Osapool: finantstehingu vastaspool (nt keskpangaga tehingut teostav pool).

Otseinvesteering: piiriülene investeering, mille eesmärk on omandada teise riigi residentses ette-võttes püsiv osalus (praktikas omandatakse omandiõiguste teostamiseks tavaliselt vähemalt 10%hääleõiguslikest aktsiatest/osakutest).

Pakkumisintressi alammäär: madalaim intressimäär, millega osapooled võivad teha pakkumisimuutuva intressimääraga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide suhtes. See on üks EKP baa-sintressimäär, mis kajastab rahapoliitilist seisukohta.

Peenhäälestusoperatsioon: eurosüsteemi mitteregulaarne avaturuoperatsioon, mille eesmärk ontasakaalustada turul ootamatuid likviidsuse kõikumisi.

Pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon: eurosüsteemis pöördtehinguna sooritatud regulaar-ne avaturuoperatsioon. Niisugused tehingud sooritatakse kuiste tavapakkumiste vormis ning nen-de tähtajaks on tavaliselt kolm kuud.

Portfelliinvesteering: euroala residentide tehtud netotehingud ja/või omandatud väärtpaberid, mison emiteeritud euroala mitteresidentide poolt (“varad”); ja euroala mitteresidentide poolt tehtudnetotehingud ja/või omandatud väärtpaberid, mis on emiteeritud euroala residentide poolt (“ko-hustused”). Portfelliinvesteeringuks loetakse ka omandiväärtpabereid, võlakirju ja rahaturuinst-rumente, välja arvatud otseinvesteeringute või reservvaradena kajastatud summad.

Põhiline refinantseerimisoperatsioon: eurosüsteemis pöördtehinguna sooritatud regulaarne ava-turuoperatsioon. Alates 10. märtsist 2004 sooritatakse niisugused tehingud nädalaste tavapakku-miste vormis ning nende tähtaeg on tavaliselt üks nädal.

Pöördtehing: tehing, millega keskpank ostab või müüb repotehingu alusel vara või sõlmib laenu-tehinguid tagatise vastu.

Rahaagregaadi M3 kasvu kontrollväärtus: M3 aastase kasvu määr keskmise tähtaja vältel, misvastab hinnastabiilsuse säilitamise põhimõttele. Hetkel on M3 aastase kasvu kontrollväärtus 4,5%.

Rahaloomeasutuse laen euroala residentidele: rahaloomeasutuse laenud mitterahaloomeasutus-test euroala residentidele (sealhulgas valitsemissektorile ja erasektorile) ning rahaloomeasutusteomanduses olevad mitterahaloomeasutustest euroala residentide emiteeritud väärtpaberid (aktsiad ning muud lihtaktsiad ja võlakirjad).

Rahaloomeasutuse netovälisvarad: koosnevad euroala rahaloomeasutuste välisvaradest (näitekskuld, välisvaluuta pangatähed ja mündid, euroalaväliste residentide emiteeritud väärtpaberid ningeuroalavälistele residentidele antud laenud), millest on maha arvatud euroala rahaloomeasutusteväliskohustused (näiteks euroalaväliste residentide hoiused, repotehingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning rahaloomeasutuste emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad).


Rahaloomeasutused: finantsasutused, mis moodustavad euroala rahaloomesektori. Nendeks onEuroopa Keskpank, euroala riikide keskpangad ning euroalal asuvad krediidiasutused ja rahatu-rufondid.

Rahaloomeasutuste intressimäärad: intressimäärad, mida euroala residentidest rahaloomeasutu-sed (v.a keskpangad ja rahaturufondid) kohaldavad eurodes nomineeritud hoiustele ja laenudelevõrreldes euroala residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuva-te ettevõtetega.

Rahaloomeasutuse pikemaajalised finantskohustused: koosnevad üle kahe aasta pikkustest tähtajalistest hoiustest, enam kui kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavatest hoiustest, euroala rahaloomeasutuste poolt emiteeritud enam kui kaheaastase esmase tähtajaga võlakirja-dest ning euroala rahaloomeasutuste omakapitalist ja reservidest.

Rahaloomeasutuste sektori koondbilanss: bilanss, mille saamiseks eemaldatakse rahaloomeasu-tuste omavahelised tehingud (nt rahaloomeasutuste omavahelised laenud ja hoiused) rahaloomea-sutuste koondbilansist. Bilansis esitatakse statistiline teave rahaloomeasutuste sektori varade jakohustuste kohta võrreldes sellesse sektorisse mittekuuluvate euroala residentidega (st valitsemissektor ja muud euroala residendid) ning euroalaväliste residentidega. See on rahaag-regaatide arvutamisel peamine statistiline allikas ning M3 vastaskirjete regulaarse analüüsi alus.

Rahapoliitiline analüüs: Euroopa Keskpanga hinnastabiilsust mõjutavate riskide põhjaliku ana-lüüsi teostamise raamistiku üks tugisammas, millest lähtudes langetab EKP nõukogu rahapoliiti-lisi otsuseid. Rahapoliitiline analüüs aitab hinnata keskpikki ja pikki inflatsioonisuundumusi, ar-vestades raha ja hindade tihedat seotust tulevikuperspektiivis. Analüüsis võetakse arvesse erinevaterahaagregaatide indikaatorite arengut, sealhulgas ka M3, selle osi ja vastaskirjeid, eriti laene, ningülemäärase likviidsuse erinevaid näitajaid (vt ka majandusanalüüs).

Rahatulu: tulu, mida liikmesriikide keskpangad saavad eurosüsteemi rahapoliitilise rolli täitmi-sel ja mis teenitakse niisugustelt varadelt, mis on märgistatud vastavalt EKP nõukogu poolt kehtestatud suunistele ja mida omatakse ringluses olevate pangatähtede ja krediidiasutuste eesvõetud hoiustamiskohustuste eest.

Rahaturg: turg, millel mobiliseeritakse, investeeritakse ja kaubeldakse lühiajalisi vahendeid, ka-sutades instrumente, mille esialgne tähtaeg on üldjuhul kuni üks aasta.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon: rahvamajanduse netofinantsnõuded (või finantskohus-tused) välismaailma vastu, esitatuna nende sisu järgi.

Reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS): arveldussüsteem, kus maksete töötlemine ja arvel-damine toimuvad vastavate korralduste alusel (ilma tasaarvelduseta) reaalajas (katkematult) (vt ka TARGET).

Repotehing: kokkulepe müüa vara ja osta see tagasi eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga ja kuupäeval tulevikus või nõudmisel. Niisugune tehing sarnaneb tagatise vastu laenamisega, kuiderineb selle poolest, et vara omandiõigus ei jää müüjale.

Reservibaas: sobilike bilansikirjete (eriti kohustuste) summa, mis on krediidiasutuse kohustus-liku reservi arvutamise alus.

219EKP

Aastaaruanne2004

Reservimäär: määr, mille kehtestab keskpank iga reservibaasis sisalduva sobiliku bilansikirje kategooria jaoks. Seda kasutatakse kohustusliku reservi arvutamiseks.

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt: koosneb kahest nõukogu määrusest: 1) nõukogu 7. juuli 1997.aasta määrus nr 1466/97 eelarvepositsioonide järelevalve ning majanduspõhimõtete järelevalveja kooskõlastamise tõhustamise kohta, ning 2) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus nr 1467/97ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, ningEuroopa Ülemkogu otsus Amsterdami 17. juuni 1997. aasta tippkohtumisel vastuvõetud stabiil-suse ja majanduskasvu pakti kohta. Pakti eesmärk on tagada valitsemissektori stabiilne rahasta-mine majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, et karmistada hinnastabiilsuse ning tööhõive suu-rendamisele suunatud tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks vajalikke tingimusi.Lisaks peavad liikmesriigid seadma endile keskpikaks eesmärgiks tasakaalulähedase või ülejää-gis eelarve saavutamise.

Süsteemirisk: risk, et ühe institutsiooni suutmatus täita oma kohustusi õigeaegselt ei võimaldateistel institutsioonidel omi kohustusi õigeaegselt täita. Niisugune suutmatus võib kaasa tuua olu-lisi likviidsus- ja krediidiprobleeme, mis omakorda võib ohustada turgude stabiilsust või usaldus-väärsust.

Tagatis: laenude tagasimaksmise tagamiseks (nt krediidiasutuste poolt keskpankadele) panditudvarad, samuti repotehingute alusel (nt krediidiasutuste poolt keskpankadele) müüdud varad.

TARGET (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarveldussüsteem): euro reaalaja-line brutoarveldussüsteem (RTGS). See detsentraliseeritud süsteem koosneb 15 liikmesriigi RTGSisüsteemist, EKP maksesüsteemist (EPM) ja sidussüsteemist.

Valitsemissektor: ESA 95s määratletud sektor, kuhu kuuluvad residentidest isikud, kes tegelevadpeamiselt individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks mõeldud turuväliste kaupade tootmise jateenuste osutamisega ja/või rahvusliku tulu ja hüvede ümberjaotamisega. Valitsemissektor hõlmab ka keskvalitsust, piirkondlikke valitsusi ja kohalikke omavalitsusi ning sotsiaalkindlus-tusfonde. Valitsemissektorisse ei kuulu avaliku sektori omandis olevad äritegevust arendavad üksused, näiteks riigiettevõtted.

Võlakiri: väljendab emitendi (st laenuvõtja) lubadust teha võlakirja omanikule (st laenuandja)kindlaksmääratud kuupäeva(de)l tulevikus üks või enam makset. Niisugused väärtpaberid hõlma-vad tavaliselt kindlaksmääratud intressimäära (kupong) ja/või neid müüakse diskonteerituna ehkmadalama hinnaga kui emitendi poolt makstav hind tagasiostu tähtajal.

Võlakirjaturg: turg, kus emiteeritakse pikemaajalisi võlakirju ja kaubeldakse nendega.

Võrdlusportfell: tähistab investeeringutega seoses viiteportfelli või indeksit, mis on saadud inves-teeringute likviidsuse, riski ja tasuvuse näitajate põhjal. Võrdlusportfell on tegeliku portfelli toot-luse võrdlusaluseks.

Välisvaluuta vahetustehing: üheaegsed hetke- ja tulevikutehingud, kus üks valuuta vahetatakseteise vastu.

Väärtpaberiarveldussüsteem (SSS): süsteem, mis võimaldab väärtpaberite hoidmist ja võõranda-mist kas ilma makset sooritamata või makse vastu (ülekanne makse vastu) või muu vara vastu


(ülekanne ülekande vastu). See hõlmab kõiki väärtpaberiarvelduste sooritamisel ja väärtpaberitehoidmisel nõutavaid institutsionaalseid ja tehnilisi kokkuleppeid. Süsteem võimaldab teostadakiirmaksete arveldusi, brutoarveldusi ja jaemaksete arveldusi. Arveldussüsteem võimaldab ka osaliste kohustuste tasaarvestust (kliiringut).

Väärtpaberite keskdepositoorium: üksus, mis hoiab ja haldab väärtpabereid ning võimaldab väärt-paberitehinguid töödelda väärtpaberite registreerimissüsteemis. Väärtpabereid on võimalik omadanii füüsilisel (kuid käibelt kõrvaldatud) kui ka dematerialiseeritud kujul (s.t nad eksisteerivad vaidelektrooniliselt). Lisaks väärtpaberite hoidmisele võib väärtpaberikeskus täita veel ka kliiring- jaarveldusfunktsioone.

Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI): tarbijahindade mõõtühik, mille koostab Eurostat ja misühtlustatakse kõigi ELi liikmesriikide jaoks.

Ülemäärase puudujäägi menetlus: asutamislepingu artiklis 104 sisalduv ja ülemäärase eelarve-puudujäägi menetluse protokollis nr 20 täpsustatud säte nõuab ELi liikmesriikide eelarvedistsi-pliini säilitamist, määratleb ülemäärase eelarvepuudujäägina käsitletava eelarveseisundi kritee-riumid ning reguleerib meetmeid, mis tuleb võtta, kui täheldatakse, et eelarvebilansi võivalitsemissektori võla nõudeid pole täidetud. Seda täiendab Euroopa Liidu Nõukogu 7. juuli 1997.aasta määrus nr 1467/97, milles käsitletakse stabiilsuse ja majanduskasvu pakti üheks osaks ole-va ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamist ja selgitamist.

AASTAARUANNE - European Central Bank · 2005. 4. 26. · 2004. aasta jooksul ühinesid veel kolm...

Documents

Transcript of AASTAARUANNE - European Central Bank · 2005. 4. 26. · 2004. aasta jooksul ühinesid veel kolm...