31.05.2013 - Türi Rahvaleht

12
1. juunil Türil toimuvale Jär- vamaa laulu- ja tantsupeole on oodata tuhandeid osale- jaid ja pealtvaatajaid. Kell 16 astuvad Türi linna staadionil publiku ette tantsijad, pä- rast seda suundutakse rong- käigus läbi linna Türi laulu- väljakule lauljaid kuulama. TEET REIER [email protected] „Tantsijaid on peole regist- reerunud 1338, tantsurühmi kokku on 93, neist 12 võimle- misrühmad. Külaliskollektiive on kaks naabermaakonnast Viljandimaalt,“ ütles Järvamaa laulu- ja tantsupeo projektijuht Siiri Miir. Miiri sõnul on lauljaid kok- ku 1030. „Neist 24 juhendajat, 50 koori ning Paide meeskoori sõpruskoor Haminast. Lisaks kaks orkestrit ja Eesti kaitseväe orkestri rivitrummarid. Pidu on inspireeritud kultuuripäran- diaastast. Laulupeo pealkirigi ütleb seda – “Päritud laulud”.” „Järvamaa laulupeo “Päri- tud laulud” lavastus on seotud kultuuripärandi aastaga. Oma esivanematelt oleme saanud midagi, mis oli, on ja jääb! Nen- delt päritu kandub meilt edasi järgmistele põlvedele. Me pä- randame pärandit,“ ütles laulu- peo lavastaja Ave Avamere. „Peol saab kuulda kadri- laule, mardilaule, kiigelaule ja laule loodusest. Lavastuses ongi põhirõhk esivanematel, loodu- sel ja ürgsusel. Lisaks kooridele astuvad üles ka solistid ja an- samblid,“ lisas Avamere. „Tantsuetendus „Aasta- ring-ajaring“, mille lavastaja on Marika Kuusik, tutvustab vaa- tajatele läbi tantsude ja tekstide meie rahvakalendrit, mille järgi elasid ja toimetasid meie esiva- nemad,“ ütles Miir. Ning lisas, et eriline on täna- vu peotule süütamine Järvamaa kultuurihiies, Vargamäel. „Mis võiks olla veel tähendusrikkam kui seal süüdatud peotuli, millel on maagiline side meie kultuuri elujõuga. Vargamäelt liigub tuli läbi kõigi Järvamaa omavalit- suste, mis liidab meid veelgi,“ sõnas ta. Tuli jääb Türi kirikusse hoiule tantsupeo alguseni. Tule süütab ja tõrvikut kannab Jär- vamaa eelmise aasta kultuuri- pärl Kalju Kertsmik. Peo peakorraldaja on Järva- maa Omavalitsuste Liit, samuti laulu- ja tantsupeo korraldus- toimkond, Türi kultuurimaja, Türi vallavalitsus. Kujundus- tööd teevad Anneli Kenk ja kirjastus Saarakiri. Oma abikäe on ulatanud sel aastal ka paljud vabatahtlikud. Sellel aastal valmisid osale- jatele käepaelad käsitööhuvilis- te abil. Ja et asi veel põnevam oleks, siis paelatehnika oli sel- line, et seda sai punuda neljal käel, koos sõbraga. Sellest ka paela nimetus – sõbrapael. TÜRI VALLA AJALEHT 31. mai 2013 nr 5 (810) • Eha Pehk: pankrotihaldur ja kultuuripärandi hoidja lk 5 • Lillelaat tuli, nägi ja võitis taas lk 6–7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 28. juunil SÕNUMID Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee • Ebaõnnestunud näitemäng avatud valitsemisest lk 2 • Türi soojatrassid uuenevad lk 3 • Liiklusohutuse perepäev Kesklinna lasteaias lk 4 NUMBER tantsijat on registreerunud tänavusele Järvamaa laulu- ja tantsupeole 1338 TEAVE 1. juunil kell 16 toimub Järvamaa tantsupidu „Ajaring-aastaring“ Türi staadionil ja 18.15 laulu- pidu „Päritud laulud“ Türi laululaval. Pärast tantsuetendust lii- gub peoliste rongkäik Lii- va, Raudtee, Väike-Pärnu, Paide, Wiedemanni täna- va kaudu lauluväljakule. Üks pilet kahele kontser- dile maksab 2 eurot, pe- repilet 5 eurot. Piletid on eelmüügis Türi kultuurimajas ning tund aega enne tantsueten- dust ja laulupidu koha- peal. Homme kõik suurele peole Nädal enne peo algust tegid nii suured kui väikesed tantsijad Türi staadionil proove, ikka selle nimel, et peol kõik laitmatult välja tuleks. Teet Reier Tuntud türilane sai mälestustahvli 28. mai õhtul avati Türil Vainu tn 9 asuva maja seinal mälestustahvel tuntud Türi piltnikule Avelinius Tõnissonile. Türi päevapiltnik Ave- linius-Friedemann Tõnisson sündis 1878. aastal Vana-Vändras kool- meistri ja kirjamehe Mats Tõnissoni esimese pojana. Mats Tõnissoni tuntakse kalendrite ja aabitsate väljaandjana, sa- muti ei olnud talle võõras fotograafiamet. Esimesed fotograafiaalased teadmised saigi Avelinius isa juures abiks olles. 1905. aastal rajas Ave- linius Tõnisson Türil iseseisva fotoäri. 1912. aastal valmis Tõnissoni- del Vainu 9 oma maja. Mats Tõnisson suri 1915 ja on maetud Türi väikesele kalmistule. Pärast isa surma jätkas Avelinius kaupmehe, piltniku ja kandle- meistrina. Peagi saavutasid tema firmamärgiga kandled märkimis- väärse populaarssuse. 1920. aastate paiku ehitas Avelinius Vainu tn 9 elamu hoovile isikliku klaasseinaga fotoateljee, kus linnakodanikel oli võimalus kaamera ees poseerida. Avelinius suri 1959. aastal ja on maetud Türi Saunametsa kalmis- tule. Tänu temale on säilinud suhteliselt palju fotojäädvustusi Türist ja türilastest XX sajandi algusest kuni II maailmasõja puhkemiseni. Arutletakse Türi lähitulevikust Türi Arengu Sihtasutus koostöös Türi vallavalitusega korraldab kol- mapäeval, 12. juunil algusega kell 18 Türi kultuurimajas Kevade koh- vikus visiooniseminari teemal „Türi – hää koht elamiseks“. Ettekan- dega “Elamisest üksi ei piisa! Järvamaa ja Türi arengutrendid ning võimalused ettevõtluse nutikaks spetsialiseerumiseks“ esineb Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa. Visiooniseminari käigus luuakse osalejatele reaalne kujutluspilt piirkonna lähitulevikust ning võimalustest oma tegevusega kohalikke arenguid mõjutada. Pärast Garri Raagmaa ettekannet saavad antud teemal kaasa rääkida ka kohalikud elanikud, sõna saavad kõik soovi- jad. Arutelu ja sõbraliku diskussiooni tulemusena leitakse üheskoos paremaid lahendusi arenduseks ning töötatakse välja kogukonna tu- levikunägemus elust Türi vallas. Tegevuse kaugem eesmärk on peata- da valla elanike arvu vähenemine ning suurendada Türi valla atrak- tiivsust hinnatud elamispaigana. Seminarile oodatakse osalema aktiivseid Türi valla elanikke – et- tevõtjaid ja töötajaid, ametnikke ja poliitikuid, kohaliku elu edenda- jaid ja kõiki teisi, kellele läheb korda Türi valla tulevik. RIINA TRUMM TASA juhatuse liige

description

Tere tulemast lugema maikuu Türi Rahvalehte

Transcript of 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

Page 1: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013 1

1. juunil Türil toimuvale Jär-vamaa laulu- ja tantsupeole on oodata tuhandeid osale-jaid ja pealtvaatajaid. Kell 16 astuvad Türi linna staadionil publiku ette tantsijad, pä-rast seda suundutakse rong-käigus läbi linna Türi laulu-väljakule lauljaid kuulama.

TeeT [email protected]

„Tantsijaid on peole regist-reerunud 1338, tantsurühmi kokku on 93, neist 12 võimle-misrühmad. Külaliskollektiive on kaks naabermaakonnast Viljandimaalt,“ ütles Järvamaa laulu- ja tantsupeo projektijuht Siiri Miir.

Miiri sõnul on lauljaid kok-ku 1030. „Neist 24 juhendajat, 50 koori ning Paide meeskoori

sõpruskoor Haminast. Lisaks kaks orkestrit ja Eesti kaitseväe orkestri rivitrummarid. Pidu on inspireeritud kultuuripäran-diaastast. Laulupeo pealkirigi ütleb seda – “Päritud laulud”.”

„Järvamaa laulupeo “Päri-tud laulud” lavastus on seotud kultuuripärandi aastaga. Oma esivanematelt oleme saanud midagi, mis oli, on ja jääb! Nen-delt päritu kandub meilt edasi järgmistele põlvedele. Me pä-randame pärandit,“ ütles laulu-peo lavastaja Ave Avamere.

„Peol saab kuulda kadri-laule, mardilaule, kiigelaule ja laule loodusest. Lavastuses ongi

põhirõhk esivanematel, loodu-sel ja ürgsusel. Lisaks kooridele astuvad üles ka solistid ja an-samblid,“ lisas Avamere.

„Tantsuetendus „Aasta-ring-ajaring“, mille lavastaja on Marika Kuusik, tutvustab vaa-tajatele läbi tantsude ja tekstide meie rahvakalendrit, mille järgi elasid ja toimetasid meie esiva-nemad,“ ütles Miir.

Ning lisas, et eriline on täna-vu peotule süütamine Järvamaa kultuurihiies, Vargamäel. „Mis võiks olla veel tähendusrikkam kui seal süüdatud peotuli, millel on maagiline side meie kultuuri elujõuga. Vargamäelt liigub tuli

läbi kõigi Järvamaa omavalit-suste, mis liidab meid veelgi,“ sõnas ta.

Tuli jääb Türi kirikusse hoiule tantsupeo alguseni. Tule süütab ja tõrvikut kannab Jär-vamaa eelmise aasta kultuuri-pärl Kalju Kertsmik.

Peo peakorraldaja on Järva-maa Omavalitsuste Liit, samuti laulu- ja tantsupeo korraldus-toimkond, Türi kultuurimaja, Türi vallavalitsus. Kujundus-tööd teevad Anneli Kenk ja kirjastus Saarakiri. Oma abikäe on ulatanud sel aastal ka paljud vabatahtlikud.

Sellel aastal valmisid osale-jatele käepaelad käsitööhuvilis-te abil. Ja et asi veel põnevam oleks, siis paelatehnika oli sel-line, et seda sai punuda neljal käel, koos sõbraga. Sellest ka paela nimetus – sõbrapael.

TÜri VALLA AJALeHT 31. mai 2013 nr 5 (810)

• Eha Pehk: pankrotihaldur ja kultuuripärandi hoidja lk 5• Lillelaat tuli, nägi ja võitis taas lk 6–7• Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 28. juunil

SÕNUMiD

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Ebaõnnestunud näitemäng avatud valitsemisest lk 2• Türi soojatrassid uuenevad lk 3• Liiklusohutuse perepäev Kesklinna lasteaias lk 4

number

tantsijat on registreerunud tänavusele Järvamaa laulu- ja tantsupeole1338

teave

1. juunil kell 16 toimub Järvamaa tantsupidu „Ajaring-aastaring“ Türi staadionil ja 18.15 laulu-pidu „Päritud laulud“ Türi laululaval. Pärast tantsuetendust lii-gub peoliste rongkäik Lii-va, raudtee, Väike-Pärnu, Paide, Wiedemanni täna-va kaudu lauluväljakule.Üks pilet kahele kontser-dile maksab 2 eurot, pe-repilet 5 eurot. Piletid on eelmüügis Türi kultuurimajas ning tund aega enne tantsueten-dust ja laulupidu koha-peal.

Homme kõik suurele peole

Nädal enne peo algust tegid nii suured kui väikesed tantsijad Türi staadionil proove, ikka selle nimel, et peol kõik laitmatult välja tuleks. Teet Reier

Tuntud türilane sai mälestustahvli28. mai õhtul avati Türil Vainu tn 9 asuva maja seinal mälestustahvel tuntud Türi piltnikule Avelinius Tõnissonile. Türi päevapiltnik Ave-linius-Friedemann Tõnisson sündis 1878. aastal Vana-Vändras kool-meistri ja kirjamehe Mats Tõnissoni esimese pojana.

Mats Tõnissoni tuntakse kalendrite ja aabitsate väljaandjana, sa-muti ei olnud talle võõras fotograafiamet. Esimesed fotograafiaalased teadmised saigi Avelinius isa juures abiks olles. 1905. aastal rajas Ave-linius Tõnisson Türil iseseisva fotoäri. 1912. aastal valmis Tõnissoni-del Vainu 9 oma maja. Mats Tõnisson suri 1915 ja on maetud Türi väikesele kalmistule.

Pärast isa surma jätkas Avelinius kaupmehe, piltniku ja kandle-meistrina. Peagi saavutasid tema firmamärgiga kandled märkimis-väärse populaarssuse. 1920. aastate paiku ehitas Avelinius Vainu tn 9 elamu hoovile isikliku klaasseinaga fotoateljee, kus linnakodanikel oli võimalus kaamera ees poseerida.

Avelinius suri 1959. aastal ja on maetud Türi Saunametsa kalmis-tule. Tänu temale on säilinud suhteliselt palju fotojäädvustusi Türist ja türilastest XX sajandi algusest kuni II maailmasõja puhkemiseni.

Arutletakse Türi lähitulevikustTüri Arengu Sihtasutus koostöös Türi vallavalitusega korraldab kol-mapäeval, 12. juunil algusega kell 18 Türi kultuurimajas Kevade koh-vikus visiooniseminari teemal „Türi – hää koht elamiseks“. Ettekan-dega “Elamisest üksi ei piisa! Järvamaa ja Türi arengutrendid ning võimalused ettevõtluse nutikaks spetsialiseerumiseks“ esineb Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa.

Visiooniseminari käigus luuakse osalejatele reaalne kujutluspilt piirkonna lähitulevikust ning võimalustest oma tegevusega kohalikke arenguid mõjutada. Pärast Garri Raagmaa ettekannet saavad antud teemal kaasa rääkida ka kohalikud elanikud, sõna saavad kõik soovi-jad. Arutelu ja sõbraliku diskussiooni tulemusena leitakse üheskoos paremaid lahendusi arenduseks ning töötatakse välja kogukonna tu-levikunägemus elust Türi vallas. Tegevuse kaugem eesmärk on peata-da valla elanike arvu vähenemine ning suurendada Türi valla atrak-tiivsust hinnatud elamispaigana.

Seminarile oodatakse osalema aktiivseid Türi valla elanikke – et-tevõtjaid ja töötajaid, ametnikke ja poliitikuid, kohaliku elu edenda-jaid ja kõiki teisi, kellele läheb korda Türi valla tulevik.

riiNA TrUMMTASA juhatuse liige

Page 2: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

2 TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi uus valitsuskoalitsioon on olnud võimul poolteist aastat. Oleks mõistlik lugeda läbi va-nad ajalehed ning meenutada volikogu liikmete võimupöörde ajal kõlanud lubadusi ja väljaüt-lemisi. Julgen kinnitada, et de-mokraatlikust, avatud ja ausast ning meie kõigi huve arvesta-vast vallajuhtimisest oleme väga kaugel.

Eelmisel kuul arutas vo-likogu eelarve- ja arendusko-misjon Türi valla 2013. aasta lisaeelarve vastuvõtmist ning vallale laenu võtmist. Komis-

jon pidas vajalikuks võtta val-lale laenu 400 000 eurot. Ka vallavalitsuse liikmed (valla arendusjuht, rahandus- ning majandusosakonna juhataja) ei pidanud suurema laenu võt-mist vajalikuks. Volikogus pani volikogu esimees aga hääleta-misele eelnõu, milles võetava laenu summa oli tõusnud 500 tuhande euroni. See on „hea“ näide mõtestatud arenduste-gevusest ning demokraatiast. Lolliks tehti vallavalitsuse ning eelarve- ja arenduskomisjoni liikmed. Koalitsioon eiras ka

haridus- ja noorsookomisjoni otsust, kes soovis lisaeelarvest suunata osa raha õppevahen-dite soetamiseks. Milleks meile üldse komisjonid, kui nendega ei arvestata?

Lisaks kubises lisaeelarve projekt vigadest, mille paran-damiseks olnuks mõistlik li-saeelarve arutelu katkestada, vead parandada ning tulla peale teiste päevakorrapunktide aru-tamist sama küsimuse juurde tagasi. Kahjuks seda ei tehtud. Täna on meil kõigil võimalik imetleda vigast määrust Riigi Teatajast. Türi vallale see au ei tee.

Osa laenust soovis koalit-sioon kasutada kolledži ühis-elamu akende vahetamiseks. Vallavanema selgitusel tahetak-se parandada eakate elamistin-gimusi. Jutt võib iseenesest õige

olla, kuid kellegi soovunelm ei saa olla aluseks nii oluliste otsuste tegemisel. Valla areng peab toimuma volikogu poolt kinnitatud arengustrateegia, arengukava, tegevuskava, eel-arvestrateegia ning iga-aastaste eelarvete alusel. Arengukavas (mida hiljuti alles muudeti) ei ole sõnagi eelpool nimetatud hoone uuest kasutamisotstar-best.

Türi vallal on riigihangete plaan. Pean tunnistama, et meie omal ajal selle koostamiseni ei jõudnud. Olulisem on aga see, kuidas hankeid korraldatakse. Tegemist ei ole tõsiste hangete-ga, kui kutsed hankel osalemi-seks saadetakse firmadele, kellel ei ole elektritööde tegevusluba, või hanked on valla kodulehel üleval ainult loetud tunnid. Ja nii võidabki elektritööde han-

ked volikogu esimehele kuuluv firma. Eetikast ja südametun-nistusest antud juhtumil rääki-da on ilmselt kohatu. Tasub veel meenutada, et volikogu esimees oli see, kes korruptsiooni TASA tegevuses märgates KAPO poo-le pöördus. Järeldused tehku sellest igaüks ise.

Lõpetuseks tahan öelda, et inimesed saavad valimistel ise otsustada, kas tahavad Ees-tis elu paremaks muuta. Ei ole mõtet kiruda taga pea-, rahan-dus- või majandusministrit. Süüdi on kohalikud poliitikud, kes lasevad neil niimoodi käi-tuda ning seavad erakonna ja oma isiklikud huvid riigi ja valla arengust olulisemaks.

Loe lisaks minu mõtteid elust ja poliitikast aadres-silt http://www.aivopryssel.blogspot.com

Praeguse elu märksõnadeks on pidevad muutused ja ebakind-lus. Me ei tea, milline on euro-raha tulevik, kui suur on tulevi-kus inflatsioon ehk elu kalline-mine, kellele või millele võime loota.

Oma elu muutmiseks ja kindlustamiseks saame teha va-likuid töö- või elukoha suhtes. Kõige vähem teevad elus vali-kuid pensionärid. Nemad on oma panuse ühiskonda andnud, maksnud riigile makse, kasvata-nud üles mitu põlvkonda lapsi. Praktiliselt on nende ainuke valik loota rahulikule pensioni-põlvele.

Majandusteadlase Andres

Arraku hinnangul on praegu Eestis kaks töötajat ühe pensio-näri kohta ja pensionäri seisuko-halt see suhe tulevikus halveneb. Veel pool sajandit tagasi oli see suhe 5–6 töötajat pensionäri kohta. Praegune suhe on tingi-tud peamiselt madalast sündi-vusest, kõrgenenud elueast ja paljude eestlaste siirdumisest tööotsinguile välismaale.

Kokkuvõttes tähendab see kõik, et meil ei ole tulemas ega saa loota ka lähitulevikus sellis-tele tänuväärsetele pensionitele nagu rikastes Skandinaavia-maades.

Pole ju pensionäride süü, et osa või isegi kõik nende elutöö

panusest läks teise (sotsialist-liku) riigi arvele ja rahareform “sõi” säästud. Paljud noored ini-mesed lähevad tööle väljapoole Eestit ja maksavad makse teisele riigile.

Eesti vanuripoliitika üheks eesmärgiks on luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toe-tamiseks. Vanuripoliitika raja-neb rahvusvahelisel põhimõttel “Ühiskond kõigile!“ ja arusaa-mal, et igas vanuses inimestel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus east sõltumatult. Tartu Ülikooli ja SA Kesk-Eesti õppe-ja kompetentsuskeskuse (SA KÕK) üheks prioriteediks on elukestva õppe arendamine ja pakkumine erinevatele siht-rühmadele.

Põhjamaades ja mujal maa-ilmas on üle 50-aastastele paku-tavad programmid populaarsed juba aastakümneid. Enamasti toimib selline koolitus ülikoolide juures (näiteks Soomes Helsingi,

Jyväskylä, Tampere) ning seda rahastavad kohalikud omavalit-sused.

Viimastel aastatel on popu-laarsust kogunud täiendusõpe, mida tuntakse väärikate ülikooli nime all. Alguse sai selline õp-pevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares ning sellest aastast ka Türil.

Väärikate ülikoolis osalemi-ne ei eelda varasemaid eeltead-misi, küll aga on põhjust kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uue-nemisest, lektorite ja teiste kur-suslastega suhtlemisest.

Rõõmustada võib Türil ka selle üle, et väärikate ülikoolis on end täiendada soovijate arv algusega võrreldes aina kasva-nud. Õppijate tagasiside on ol-nud väga positiivne, nende et-tepanekuid arvestame edaspidi ka loenguteemade osas. Oluline on seegi, et pakutav programm

tõstab vanemate inimeste enese-väärikust, mis ongi meie üks ees-märkidest, et pakkuda võimalusi enesearendamiseks ja eluga kur-sis olemiseks.

Kiidan osalejaid ka aktiivsu-se ja heatahtlikkuse eest. Usun, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaal on positiivselt vastu võetud ja see töötab veel aastaid.

Projekti rahastas hasartmän-gumaksu nõukogu, omaosa-luse katab Järva maavalitsus. Projekti koostas SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooli elukestva õppe kesku-sega. SA KÕK teeb koostööd Tartu Ülikooli ja teiste kõrgkoo-lidega ning soovib kaasa aidata Järva- ja Raplamaa igas eas ela-nikkonna harimisele / teadmiste täiendamisele. Programm sisal-dab juriidilisi, tervishoiu, tervis-liku toitumise, keskkonna- ning psühholoogiaalaseid ettekan-deid ning loenguid.

See kevad ja suvi on Türi vallale eriliselt teguderohke. Lisaks val-la tuntud headuses korraldatud sündmustele toimuvad mit-med maakonna selle aasta täh-türitused sel aastal Türi vallas ja nõuavad siinsetelt korralda-jatelt ning vallajuhtidelt maksi-maalset pühendumust. Olles ise sageli kaugemal, on tore Türi positiivsetest sündmustest osa saada ka teleekraani kaudu.

Kevadpealinna sündmused on mitu kuud valla elu rikasta-nud. Osa oleme saanud kontser-tidest, näitustest, etendustest, spordivõistlustest, osalenud tal-

gutel, kõnnisarjas ja Avelinius Tõnissoni sünniaastapäevaga seotud õhtusel jalatuskäigul.

Usun, et selleaastane lille-laat pani türilased järjekordselt uhkust tundma. Laat oli rikka-liku valikuga, hea kultuuriprog-rammiga ning korralike tugitee-nustega. Meeldiv oli kuulda, kuidas mitmed kauplejad eri kanalite uudistes kinnitasid, et Türi lillealaat eristub teistest Eesti laatadest oma heataseme-lise korralduse poolest.

Kuu alguses anti Türi kul-tuurimajas üle Järvamaa aasta ema austav tiitel. Silmapaistev

oli kaunis kontsert, aga ka kena kokkusattumus, et seekordne tiitliomanik Lii Sammler on pä-rit Türilt.

Sel laupäeval on kõik järva-kad, aga eelkõige kohalik Türi publik oodatud maakonna täht-saimale kultuurisündmusele, laulu- ja tantsupeole. Loodan, et kasutame seda võimalust, kus pidu koju kätte tuleb, ning naudime tantsuetendust „Aja-ring-aastaring“ linna staadionil ja sellele järgnevat kontserti „Päritud laulud“ Türi lauluväl-jakul.

Samuti toimub seekord Tü-ril aasta tähtsaim riiklik sünd-mus maakonnas: maakaitse-päeva tähistamine. Tegevused, mida sel päeval pakutakse, on väga mitmekesised, alustades lasketiirust, relva- ja tehnika-näitustest ja tegevuspunktidest kuni kontserdi ja kaitseväelise

jalutuskäiguni. Tulgem koos lastega osa saama põnevast päevast ning tuttavaks saama nende inimeste ning organisat-sioonidega, kes on igapäevaselt valmis meie turvalisuse ja julge-oleku eest seisma.

Juunis viiakse vallas läbi põnevaid retki mõisatesse, Hiie-mäele ja Rõugu dendroparki, toimuvad külade- ja omakandi-päevad, öökontsert Meossaare kabelis, Murumoori mängupar-gi sünnipäev ja loomulikult jaa-niõhtud eri paigus.

Ja loomulikult ei tohi unus-tada 6.–9. juunil toimuvat VII Türi kevadfestivali „Õitsvad tuuled“. Türi kevadfestival pa-kub oma külastajatele muusika ja looduse sümbioosi. Ja ei to-hiks arvata, et oleme niigi keset loodust ning lisaannust ei vaja. Kava on nauditavalt mitmeke-sine. Theatrumi etendus, Jon

Fosse „Ma olen tuul“, loodus-fotode näitus, neli suurepärast kontserti, ööülikooli loengud Jaan Tättelt ning Mikk Sarvelt ning jalgrattamatk Türi voores-tikku.

Ma olen kindel, et kui vaid mõnestki sündmusest osa võta-me, siis oleme palju rikkamad, saame tunnustada korraldajaid ning veenduda, et Türil on tege-vused ja kultuurisündmused vä-ga mitmekesised, heal tasemel, kuid samas hoopis kättesaada-vamad kui suurtes linnades.

Nii et kui kellelgi on meel mõru või rusikas taskus, siis tasub meeleparanduseks osa võtta sellest positiivsest, mis Türil toimub. Ja seejärel varuda suurem kogus kannatust, sest juuli teises pooles algab Tallin-na tänava kapitaalremont, mis kahtlemata on Türi inimestele samuti oluline sündmus.

ebaõnnestunud näitemäng avatud valitsemisest

Väärikad annavad nooretele kaasa elutarkuse

Türi eriliselt toimekas aasta

KriSTiNA GUDiNASSA KÕK projektijuhtReformierakond

Lillelaada kiituseksTeeks nii, et selles loos ei kirju-ta ma lillelaadast sõnagi. Aga mis mu vaikimine aitab, see üri-tus on juba sellise hoo üles saa-nud, et ole ainult mees ja proovi vankril püsida. Huvitav on see, et keegi pole proovinud seda Tü-ri Nokiat kopeerida, ilmselt pole sõnum meie taimelaada müügi-edust veel hiinlasteni jõudnud.

Samas näeme ju igapäeva-selt, kuidas sünnivad legendid ja brändid, mis on lühikese ajaga vallutanud nii kaupluste letid kui isegi käsitööriiulid. Millest ma räägin? Ikka mobiilidest le-vima hakanud mängust Angry Birds ehk maakeeli vihased lin-nud.

Täna ei pääse ühestki poest, ilma et mõnelt tootelt ei vaataks vastu kollane, punane või hoopis must põrnitsev lind. Palun, teile voodipesu, võtmehoidja, üllatus-muna või limonaad. Viimane ja parim leid selles vallas oli, kui avastasin juba tuttavad linnud lillelaada käsitöönäituselt.

Lennake, linnud, lennake ja levitage kõikjal lillelaada sõ-numit, oleksin tahtnud neile sosistada, aga ei saanud, ilmselt oleksid käsitööinimesed mind totakaks pidanud. Pealegi oli ka teisi tooteid, mida imetleda. Aga nutikat tegijat kiidan ikkagi.

Ja jälle lillelaada juurde taga-si. Kiidan ka nutikat Läti mesi-nikku, kes oli oma meepurkide kõrvale üles seadnud Sony ja Animal Planeti kleepsudega pöörleva ekraani, mille pleksi-klaasist pinna all toimetasid eht-sad mesilased, ehitasid kärgesid, kogusid mett.

Ja kiidan kapsaviilutajat, kes oma terariista esitledes pidevalt kapsast hakkis – kui seda tek-kis juba paras hunnik, sai mõni huviline selle poolmuidu kaasa. Hakkima pidi ju pidevalt.

Ning kindlasti kiidan ka meie presidendipaari, kes viis laadalt kaasa nii mõnegi puu ja taime ning jättis ostetu eest raha kauplejate taskusse. Kui nüüd keegi tahab väita, et eks seegi tuli maksumaksja taskust, siis ta eksib kindlasti. Ma ise nägin, kuidas Toomas Hendrik raha oma taskust võttis ja ülejäägi sinna pärast tagasi pani.

Tr

hinnang

Igati kena, kui maailmabrändid jõuavad ka meie käsitöö-lettidele. See näitab, et oskame ajaga kaasas käia ja pakkuda lisaks ajatule vöökirjale ning käpikutele-sokkidele ka seda, mis antud hetkel kõige paremini müüb. Teet Reier

KAiA iVARiigikogu liige

AiVo PrÜSSeLTüri vallavolikogu liigehttp://www.aivopryssel.blogspot.com

Page 3: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013 3

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Mai alguses avati Türi ärihoone teisel korrusel taas uus kauplus, Indagom OÜ LED valgustite pood JK LIGHT. Lisaks Türil avatud kauplusele on Joni ja Maarja Koivuojale kuuluval Indagom OÜ-l hulgiladu Järvamaal Päinurmes ning kauplus Kuressaares. Pildil tutvustab Joni Koivuoja Türi kaupluse tootevalikut vallavanem Pipi-Liis Siemannile ja arendusjuht Üllar Vahtramäele. Teet Reier

Tänavu suvel algavad Türi linnas taas suuremahulised kaevetööd: vahetatakse välja vanad soojatrassid. Töid on kavandatud 1,1 miljoni euro eest, hetkel käib projekteerimine ning kaevetöödeni jõutakse juulis.

TeeT [email protected]

„OÜ Türi Linnavara sai SA KIK vahendusel toetust CO2 vahenditest soojatrasside rekonstrueerimiseks. Riigihan-ke korraldamisega alustati ju-ba eelmisel aastal,“ ütles Türi vallavalitsuse energeetik Urve Meerits. „Nagu meil Eestis vii-masel ajal on moes, vaidlustati esimese hanke otsused, teine katse õnnestus, ehitajaga on le-ping allkirjastatud ning projek-teerimine käib.“

Meeritsa sõnul hakkab Türi linna soojustrasse ehitama AS EG Ehitus. „OÜ Türi Linnava-ra loodab projekti kätte saada lähiajal, samal ajal peaks ehi-taja saama ka ehitusloa. Edasi tuleb torude tellimine ja tarne, mis võtab arvatavasti aega neli nädalat. Tõenäoliselt algavad kaevetööd juuli esimesel-teisel nädalal ja lõpevad novemb-ris. Põhilised toruvahetustööd peavad lõppema siiski 1. ok-toobriks ja haljastus ning teede taastamine jääb kõige lõppu,“ lisas ta.

„Kõige esimesena tehakse ära pealiin, mis algab Vabriku

katlamajast ja lõpeb kultuu-rimaja juures. Sel ajal katkeb ka sooja vee andmine. Kuigi ehitaja plaanis alguses teha kuuajalise veekatkestuse, on tä-naseks kokku lepitud, et tehak-se lühiajalisemad katkestused ja nendest antakse eelnevalt teada,“ lausus Meerits. „Edasi hakatakse vahetama kõrvalha-rusid. See tekitab ebamugavu-si piirkonniti, aga mitte terves Vabriku katlamaja küttealas korraga.“

Meeritsa sõnul võiksid kor-teriühistud planeerida toruva-hetustööde ajaks soojasõlmede korrastamise, soojasõlmede

remondi-ehituse, soojusvaheti-te läbipesu, torustike läbipesu jne. „Soojatrasside kulgemine muudetakse mõnevõrra otse-maks. Praegu asub osa torustik-ke sellises rägas ja kitsikuses, et torustiku vahetus seal võib te-kitada tõsist peavalu. Siiski loo-dab Türi Linnavara kõik torud maa alla viia, ainuke mööndus on üle raudtee minek, mis jääb ka edaspidi õhku,“ täpsustas Meerits.

Soojatrasside uuendami-seks kulub umbes 1,1 miljonit eurot ning see peaks andma võimaluse soojakadusid oluli-selt vähendada.

Suvel uuendatakse Türi soojatrasse

Hetkel käivad Türi linnas toorveetrassi kaevetööd. Juulis hakatakse vahetama soojaveetrasside torustikke. Teet Reier

Türi valla noorkotkad võtavad mõõtu sportlikes tegevustes18. juunil kell 10 kogunevad Türi valla noorkotkad Kabala mõi-saparki, et maha pidada esimest korda rühmadevahelised sport-mängud. Mõõtu võetakse erinevates spordialades: köievedu, noo-lemäng, saapavise, teatejooks jne. Loodame, et rühmadevaheli-sed sportmängud saavad tulevikus traditsioniks ja ootame kõiki noorte sportmängudele kaasa elama.

Noored Kotkad hõlmab endas ligemale 3500 noormeest üle Eesti, kes kõik soovivad oma kodumaa jaoks midagi ära teha. Järvamaal taastati Noorte Kotkaste organisatsioon 1993. a Türil.

Türi vallas toimub kotkaste tegevus Türi, Särevere, Oisu ja Kabala rühmades. Kui oled vanuses 7–17a ja soovid meiega liitu-da, siis võta ühendust noorteinstruktor Urmas Piigertiga telefonil 717 9717 või e-postil: [email protected]

reiNiKA TATTerKabala rahvamaja juhataja

Lauluklubil esimene hooaeg tehtud, sügisel jätkatakse„Laul on see ja sulle kingin ta, laul on rõõm, kus tundeid leiad sa.“

Nende klubilaulu sõnadega lõppes lauluklubi esimene hoo-aeg, mis kestis seitse kuud. Koos käisime iga kuu esimesel pü-hapäeval. Lauljaid oli 25–30. Esimesel hooajal olid klubiõhtud temaatilised – sügis, talv, jõulud, naljalaulud jne. Paaritunnise koosviibimisega jõudsime umbes paarkümmend laulu läbi laulda, kaunimad neist tulid ka kordamisele.

Kuna klubilised on enamuses lauluinimesed, siis nn musta tööd tuli vähe teha ja sai me pühenduda laulmisele. Laulmise va-hel oli võimalus end turgutada kohvi ja maiustustega ning aren-dada seltskondlikku vestlust. Eks ole ka suhtlemine üks põhjus-test, mis inimesed pühapäeva pärastlõunal kodust välja toob.

Viimasel korral täidetud tagasisidelehed näitasid, et lauluklu-bisse tulemise põhjusteks olid ka armastus laulu vastu, meeldiv ajaviitmine laulude seltsis ning soov end lauldes välja elada. Käidi perekonniti, vanuseskaala oli 6–83.

Sügisel jätkame! Esimene kokkusaamine uuel hooajal on 6. oktoobril kell 14! Tulla võivad kõik, kel süda ihkab laulda, viisipi-damine ei ole oluline!

HeLLe MAALMAN

Lätis tutvustatakse Türi valda 10.–11. juunil 2013 viibivad Türi vallavalitsuse esindajatena arendusjuht Üllar Vahtramäe, arendusspetsialist Reeda Kaal ja kultuurispetsialist Katrin Soomets Lätis Siguldas Euroopa naab-rus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö-programmi 2007–2013 turismiteemalisel üritusel „Enjoy the Hansa rout through Latvia, Estonia and Russia!“.

Ürituse esimesel päeval toimub konverents “Support to the Cross Border Cultural and Active Tourism in Latvia, Estonia and Russia” ning teisel päeval turismimess. Türi vallavalitsus osaleb üritusel seoses projektiga „Kitsarööpmelise raudtee ajaloo uurimi-ne“, mida kaasfinantseerib ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülene koos-tööprogramm 2007–2013.

Lisaks projektile tutvustavad Türi vallavalitsuse esindajad messil ka Türi valla turismiobjekte ja sündmusi.

Pisipõnne oodatakse paraadileOotame kõiki peresid, kellel on vankris või kärus väike pereliige, Põnnide paraadile 16. juunil algusega kell 11 Kesklinna pargist purskkaevu juurest. Suundume Murumoori mängupargi kolman-dale sünnipäevapeole, kus toimub nii mõndagi põnevat. Võtke kaasa oma piknikukorv ja tekk, et olemine veelgi mõnusam oleks.

Tule ja veeda perega tore pühapäev!

Galeriis näeb Anneli Säre pastelle4. juunil kell 16 avatakse Türi kultuurimaja galeriis Anneli Säre pastellide näitus. Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Tr

Kutse kanuumatkaleTüri Spordiklubide Liit annab teada, et veel on mõned vabad kohad kahepäevasele kanuu-matkale Põltsamaa jõel 15.–16. juunil.

„Matk saab alguse laupäeva hommikupoolikul Piibe maan-teelt Põltsamaa jõe sillalt. Esime-se päevaga läbitakse Põltsamaa jõge mööda Endla looduskait-seala koos Endla ja Sinijärvega ning ööbima jõutakse Jõeküla kanti. Järgmisel päeval jätkatak-se teekonda läbi Rutikvere Põlt-samaale,“ ütles TSKLi juhatuse esimees Mati Sadam.

„Osavõtumaks inimese kohta on 25 eurot, see sisaldab kolme söögikorda, transporti ja kohta kanuus. Kirja peaks end panema hiljemalt 10. juuniks,“ lisas ta.

Teave ja kirjapanek: Mati Sadam, 50 41 987, e-post: [email protected].

Türi rull 2013Türi Rull 2013 rulluisuvõistlu-sed peetakse neljaetapilisena Tü-ri-Kirna-Reopalu kergliiklusteel.i etapp 12. juunil Türi-reopaluii etapp 3. juulil reopalu- Türi iii etapp 14. augustil Türi- reopaluiV etapp 21. augustil reopalu-Türi

Lisateave: Sulo Särkinen, Türi noortekeskuse juhataja, 53 088 495. e-post [email protected]

Tr

lugeja kirjutab

Eesti Looduskaitse Seltsi Türi osakond tähistab 45. aastapäe-va, tänavu veebruaris möödus just nii palju aastaid Türi osa-konna loomisest. Osakond tä-histab seltsi loomist 30. mail Türi kultuurimajas koosoleku-ga. Koosolekul osaleb seltsi asu-tajaliige Edith Ruisu, kes võtab seltsi tegemistest siiani edukalt osa. Koosolekule tulevad ka kõige vanem liige, 90-aastane Elfriide Põder ja endine kaua-aegne seltsi esimees Vello Jõe-loo. Seltsi esimene esimees oli kooliõpetaja Hendrik Künna-puu.

ELKS Türi osakond tähistab Eesti Looduskaitse Seltsi looja Jaan Eilarti 80. tähtpäeva 22. juunil kell 12 Pala külas Reeglal Jaani sünnikodus.

Jaan Eilarti juubeli tähista-misest võtavad osa ELKSi Türi osakond, Türi valla esindajad, Türi kultuurimaja laulume-hed ja Jaan Eilarti lähedased. Transpordi organiseerib valla-valitsus. Kes soovivad üritusest osa saada, võivad kaasa sõita. Austame loodusmeest, viime lillekorvi ja lilli Jaani mälestus-kivile.

Hea linnarahvas, tulge Reeg-lale.

eDDA KÜLASALUELKSi Türi osakonna liige

Page 4: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

4 TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013

Kesklinna lasteaia terviseeden-dusliku suuna üheks väljundiks on liikluskasvatus, mis annab tulemusi koostöös vanematega. Sel eesmärgil korraldas lasteaia üheksaliikmeline tervisenõuko-gu 15. mail liiklusohutuse pere-päeva.

Päikeselisel õhtupoolikul oli pooleteise tunni jooksul liiklus-teemadega haaratud 95 last ja 121 pereliiget.

Üheksas tegevuspaigas leid-sid nii väiksed kui ka suured eest teadmisi ja oskusi nõudvaid ülesandeid ning mänge. Kont-roll-lehele kleebiti tegevuse järel kollane lilleõis, mille rõõmus il-me tõestas tarkuseterade kogu-mist. Pered üritasid läbida kõik tegevuspaigad, olenemata lapse vanusest.

Liikluskäitumine sai selge-maks õuekinos Jänku-Jussi liik-lusmultikaid vaadates.

Iga pere tahtis teada, mida ütlevad lapse jalgratta ning kiiv-ri korrasoleku kohta politseini-kud. Selgus, et vaid Trevoril, Alexial, Hannal ja Annelil oli

rattavarustus täielikult nõue-tekohane. Jagatud infomater-jal aitab nüüd peredel koduski nõudeid meelde tuletada ja jalg-ratturi liiklusreeglitega tutvuda. Vigursõidurajal püüdis iga laps hoolega sõita nii, et maas olnud koonused püsti jääksid. Raja lä-bimisel rõõmustas last diplom ja komm Lõvi Leolt. Maastiku-ratastega kohale sõitnud klubi Smart Sport noored ratturid näitasid oma sõiduoskusi ja varustust. Treener aga jagas tea-vet, millistel jalgrattavõistlustel saaksid juba mudilasedki mõõ-tu võtta.

Esmaabipunktis tuli igal lap-sel vastata, kuidas ta kirjeldatud situatsioonis käituks.

Liiklusmängude keskuses said vanemad arendavates õp-pemängudes jagada oma lapsele liiklustarkusi. Joonistuslaua taga aga kujutati liiklust, kaunistu-seks laste lemmikautode kleebi-sed. Kindlusteabekeskuses töö-lehe ülesannet täites saadi infot erinevatest kindlustusliikidest.

Annely Autokool selgitas va-

nematele, miks on lapsel tarvis õige asetusega turvatooli.

Salva Kindlustuse AS, maan-teeamet ja noorsoopolitseini-kud panid vanemate teadmised proovile testide, töölehtede ja ristsõnadega. Jagati välja loosi-auhindu, ohutusvarustust, klee-

biseid ja õppevihikuid.Tagasisidena arvati, et üritus

pakkus kasulikku teavet ja nii vanemad kui lapsed said oma teadmisi ning oskusi proovile panna.

Siiri PooPUUKesklinna lasteaed

uudised

29.–30. mail toimusid Türi põhikooli staadionil järjekordsed kooli olümpiamängud, millest võttis osa kogu koolipere. Iga põhikooliklass esindas mängudel ühte riiki, kokku sai 25 riiki. Individuaalselt võisteldi maastikurattasõidus, tõukerattasõidus, rulluisutamises, täpsusviskes, hularõnga keerutamises, batuudihüpetes ja ümber järve jooksus. Võistkondlikult võeti mõõtu, mängides sõnadeta Aliast, ehitades klotsidest torni, tõstes plastpudeleid ja hüpates paigalt kaugust.

Teet Reier

Emadepäeva puhul näitas käsitööring Nobedad Taikse kultuurimajas oma liikmete näputööd . Näha sai ehteid, põnevaid kudumeid, lapitehnikas tekke ja vitspunutisi. Kultuurimaja administraator Helle Soo sõnul osaleb käsitööringis 14 inimest, kes käivad kord nädalas Leili Ranniku juhendamisel näputööd tegemas. Oma loomingut näitasid Leili Rannik, Aino Rajamets, Eve Oja, Mare Jaanimäe, Helle Soo, Mari Teppo, Tiina Teppo, Ene Trossman, Thea Luuasep, Hilja Purkart, Rutt Purkart ja Aime Teppo. Teet Reier

Lillejooksul käis pingeline heitlus stardist lõpujooneni. Kõik väikesed osavõtjad proovisid anda endast parima. Teet Reier

Liiklusohutuse perepäev Kesklinna lasteaias

Türi lasteaedade Vii LiLLejooks9. mail võttis Türil Kooli pargis teatejooksus mõõtu 11 viie- kuni seitsmeaastaste võistkonda kõigist kuuest valla lasteaiast.

Lille kroonlehekujuliselt mahapandud jooksulinti jälgides joosti võidu kahe või kolme võistkonna liikmega, kaheksas teate-vahetuspunktis vahetati käest kätte teatepulka – lille. Võidujook-sule elasid kaasa pereliikmed ja park oli saginaist ning hõiskeist tulvil.

Neljas teatejooksus reastus küll paremus, kuid auhinnad jagati ikkagi kõigile ühesugused. Iga jooksja sai lillekleepsu, lillekommi ja õhupalli. Õpetajad said koostöö eest meenekotikese.

iriNA KiViSePP, eNe ViiTMANN, Siiri PooPUUkorraldajad Kesklinna lasteaiast

6. mail 2012 toimus Türi ühis-gümnaasiumi õppereis Tallin-nasse, kus külastati Türilt pärit Tallinnas tegutsevaid edukaid ettevõtjaid. Kokku külastati kol-me ettevõtet: telemaatikatee-nust SeeMe pakkuvat Oskando OÜ-d, kus õpilasi võttis vastu ettevõtte tegevdirektor Jaanus Truu; mobiilside- ja lairibatee-nuseid pakkuvat Elion Ettevõt-ted AS-i, mille tegevust tutvus-

tas äriklientide üksuse direk-tor Tarmo Kärsna; ning OÜ-d HAUS Galerii, mida tutvustas galerii omanik Piia Hausmann.

Edukad türilased jagasid õpilastega oma kogemusi ja edu-lugusid ning innustasid noori et-tevõtlusega tegelema. Õppereisil osales 48 õpilast.

Õppereisi korraldamist toe-tab Leader-meede.

Tr

Lõpuaktused Türi valla koolides

4. juunil kell 11 Türi Toimetulekukooli lõpuaktus koolimajas

14. juunil kell 18 Retla Kooli lõpuaktus Oisu rahvamajas

18. juunil kell 13 Laupa Põhikooli lõpuaktus Laupa mõisas

19. juunil kell 15 Türi Põhikooli lõpuaktus Türi kultuurimajas

21. juunil kell 16 Türi Ühisgümnaasiumi lõpuaktus Türi kultuurimajas

Lapsevanem Kairi Gansen õpetab mudilastele liiklusmärkide tundmist. Erakogu

Türi ühisgümnaasiumi õppereisTÜG ootab uusi õpilasiAvaldusi Türi ühisgümnaasiumi 10. klassi astumiseks võetakse vastu kooli kantseleis 25. juunist 10. juulini tööpäeviti kella 9 ku-ni 15.

Täpsem informatsioon telefonidel 384 8566 ja 524 1105 või e-posti aadressil [email protected].

Page 5: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013 5

persoon

Türi vallas Pala külas elav eha Pehk alustas tänavust kultuuripärandi aastat mee-leoluka näituse „Kauneid leide esiemade käsitöökirs-tust“ korraldamisega. Hoo-pis teisest ooperist on aga tema senine igapäevatöö: ta on üle kolmekümne aasta töötanud juristi ja tosin aas-tat pankrotihaldurina.

TeeT [email protected]

„Kui ma kohtuniku kut-seksami sooritamise järel suure auliku riigikohtunike kogu ees istusin, arvasid nad poolt, et ma olen kriminaalide kantseldami-seks liiga leebe. Tõsi, kaks kuud seda tööd kohtus stažeerides sain ma tõesti aru, et see pole mulle. Sama arvati pankroti-halduri kutseeksamil, kuid seda tööd olen teinud juba kolmteist aastat,“ räägib Eha. „Kerge see pole olnud, närvirakke on kulu-nud ohtrasti, sest iga pankroti-looga on seotud inimesed, emot-sioonid, kuid töö üksluisuse üle nuriseda oleks suur patt.“

Ja tantsupisik tuli viinavabriku naistelt...

Kuid ärme torma. Kui vaa-data kaugemale minevikku, siis on Eha üdini kohalik. Sündi-nud Paides ja veetnud lapsepõl-ves palju aega vanaema-vanaisa juures Poakal Allika talus. „Tä-naseks pole talust enam midagi alles. Mäletan lapsepõlvest, et tallu toodi öömajale kartulivõtul abiks olevad šefid, kelleks olid Tallinna viinavabriku naised. Igal õhtul tantsiti ja võeti nap-su. Sealt sain viieaastasena en-dagi tantsupisiku, õnneks mitte muud batsilli. Mäletan veel, et talu sahver oli täis värviliste sil-tidega pudeleid, mille põhjast sai mõne tilga mingit magusat jooki nõristatud, see oli ilmselt küll juba ammu lahtunud, sest lapse mällu muud ei jäänud...“

“Olin väga isa küljes kinni, kuid minul oli aastaid viis ja õde vaid aastane, kui isa suri. See oli valus kaotus.“

„Õppisin Paide keskkoolis. Alustasime vanas koolihoones, kus hetkel on kohtumaja, siis ko-lisime kunagisse Paide tütarlaste gümnaasiumisse, mille ruumides tegutses hiljem raamatukogu ja lõpuks sai valmis ka kooli prae-gune hoone Aiavilja tänavas.“

Karkkila ja Türi sõpruse alguse juures

Esimeseks töökohaks pärast keskkooli sai Paide arvutusjaam. „See oli vana puumaja täis suuri undavaid masinad. Mäletan, et esimese palga eest ostsin raama-turiiuli, tellisin Lev Tolstoi kogu-tud teosed ja ostsin emale tordi.“

Peale meheleminekut asusin

ela-m a a b i -kaasa juurde Türile. „Töötasin Tü-ri metsakombinaadi kaadriosa-konnas, lõpetasin Tartu ülikooli kaugõppes juura ja siis asusin ju-ristina tööle Türi EPTsse. „Aastal 1988 kutsus mind enda juurde Türi linna RSN täitevkomitee esimees Evald Prisk ja selgitas, et nemad on saanud mingi kir-ja, kus Soome vabariigi Karkkila linn soovib Türit sõpruslinnaks. Ettepanekut vahendas Ants Oi-dekivi Tallinnas elanud onu, kes oli kunagi soomepoiss.“

„Sõitsime kokkulepitud päeval Tallinnasse ja Kuldno-ka tänava paneelmaja korterist said alguse kahe linna tihedad sõprussuhted, mis kahjuks tä-naseks on pisut soikunud, seda just ametlikul tasandil, paljud kauaaegsed mõlema linna koo-rilauljad suhtlevad ikka edasi. Käisid ju igal aastal sõpruskon-nad vaheldumisi küll Soomes ja Eestis, küll rattamatkadel, pere-

de kaupa külas.“„Kohtusin eelmisel sügisel

Helsingis Ateneumis impressio-nistide näituse külastuse järel Karkkilas Karkkila praeguse linnapeaga, kes palus vahenda-da uusi kontakte, et mitte lasta vanadel suhetel unustusse vaju-da. Seda enam, et peatselt on täitumas 25 aastat sõprussuhete algusest.“

Võlausaldaja viimane lootus

Türi kortemajast välja saa-miseks võeti ette majaehitus Pa-la külas, suvilate naabruses leiti keset metsa kunagi saunikule kuulunud majakoht. „Mäletan, et abikaasa Ants ja poeg Jaan, siis vaid 14-aastane, kaevasid kuumal päeval vundamen-dikraavi, järgmisel päeval tuli aga selline paduvihm, et uhtus enamuse pinnasest kraavi taga-

si. Nii tuli otsast alata. Tuttavad alguses ikka küsisid, mida sa seal metsas peale hakkad. Aga siiani pole igav olnud ja see on parim paik töisest igapäevasuhtlemi-sest väsinud ajule puhkust anda. Eriti tore on soojal ajal maja ees õhtuti raamatuid lugeda.“

Läbi töökohtade Edelaraud-tee AS-is, Järvamaa Arenduskes-kuses ja Järvamaa töövaidlusko-misjonis jõudis Eha oma tänase ametini, andis ära pankrotihal-duri kutseeksami ja on seda tööd teinud tänaseni. „Läbi nende aastate on olnud palju erinevaid firmasid, kus konflikt ettevõtte osanike, juhatuse ja võlausalda-jate vahel vajab pankrotihalduri sekkumist.“

„Viimane suurem, milles on ka minu tööpanus, on 2010. aastal alanud avatäidete tootja Glaskeki pankrot; tegu on buu-

mi ajal hoogsalt laienenud ette-võttega, mis nüüd tõmbab otsi kokku läbi pankrotimenetluse, suhelda tuleb sadade võlausalda-jatega, kelle hulgas on suur hulk

inimesi, kes oma akendest ja ettemaksetest ilma jäid. Hetkel tegeleme selle protsessiga kahe pankro-tihalduriga.“

„Loomulikult on liht-samaid juhtumeid, kus

firmaomanikud näevad, et majanduslikult pole enam mõtet ponnistada ja oma raha ettevõttesse matta, sest koha-lik konkurents on muutunud karmiks. Aga on ka keeruka-maid, kus isegi peale tegeliku majandustegevuse lõppu on firma arvelt veel hulganisti ra-ha välja kanditud. See on üs-na sagedane juhus, nagu hiljuti üks ajaleht kirjutas, et paljudes firmades ei põle peale pankroti väljakuulutamist enam isegi üks-ki pirn, see tähendab, et sealt ei olegi võlausaldajatel mingit loo-tust midagi tagasi saada.“

Pankrotipesast välja Machu Picchule

Töökoorma leevendami-seks on Eha ette võtnud nii mõnegi põneva reisi. Kõige kaugem neist viis 2007. aas-tal Peruusse. „See 18-päe-vane reis oli vaatamata lõputuna tunduvale lennu-

reisile äärmiselt elamus-terohke. Meil oli õnneks piisavalt aega paljude huvitavate kohtadega tutvuda. Meiega kaa-sas olnud loodusmees Hendrik Relve asjalikud seletused, inkade muist-se linna Machu Picchu, mis on tuntud ka inka-de kadunud linnana, külastamine, öine retk vihmametsa – sellest kõigest jätkub mälestusi tänaseni.“Rõõmu tunneb Eha

oma lastest: mõlemad on leid-nud tegevuse, mis neile endale pole vastumeelne: poeg Jaan sammub tuntust kogudes muu-siku- ja luuletajaradadel, tütar Alice on tänaseks esimene dok-torikraadiga muusikaterapeut Eestis. „Alice lõpetas Türi kesk-kooli kuldmedaliga. Kui toonane koolijuht kuulis, et ta kavatseb konservatooriumisse astuda, he-listas ta mulle, et ärgu seda küll tehku, tal pole ju niipalju muu-sikalist haridust ja kui ta sisse ei saa, siis teeb Türi koolile veel häbi. Sisse ta sai ja eelmisel aas-tal kaitses edukalt Hamburgis ka doktorikraadi.“

Aastatega kogutu sai näituseks

Aastatega vanematelt-vana-vanematelt tallele pandud käsi-tööesemed ärgitasid Eha lõpuks

ette võtma näituse korraldamise Türi kultuurimajas. „Kui see mõ-te sai välja öeldud ja inimesed hakkasid oma esemeid kultuu-rimajja tooma, ütles nii mõnigi, et ta oli oodanud, et keegi just sellise näituse korraldaks.

Alguses pelgasin, kas ikka tuuakse oma esiemadelt päritud alleshoitud käsitööd. Kuidas se-da kõike ohjes hoida, näitusel alles hoida, puudus ju igasugune näituse korraldamise kogemus üldse.“

„Kuid lõpuks oli raskusi kõi-gi esemete äramahutamisega. Neid, kes olid rõõmuga nõus kauneid esemeid teistelegi vaa-tamiseks tooma, oli kokku üle paarikümne, suur tänu kõigile ja suur tänu kultuurimajale igatise toetuse ja abi eest, sest minul oli sügisel kulturimajja minnes vaid idee, teadmata, kas see kedagi huvitab.“

Tulevikku vaadates on Eha sõnul tal õigus ammu pensionä-rieeliseid nautida, mitte midagi teha ja lihtsalt olla. Loodetavasti jätkub tal hoopis indu ja taht-mist kohalikku kogukonda ka edaspidi mõne põneva ettevõt-misega üllatada.

eha Pehk

Sündinud PaidesHaridus:1965 Paide keskkooli 41. lennu vilistlane,1980 aastal lõpetanud pere ja töö kõrvalt Tartu ülikooli õigusteaduskon-naTöö:esimene töökoht pärast keskkooli: Paides arvu-tusmasina operaator.Töötanud kaadriosakon-na juhatajana Türi Met-sakombinaadis, juristina ePT-s, edelaraudtee AS-is, Järvamaa Arenduskes-kuses,Järvamaa töövaidlusko-misjoni juhatajanaAlates 2000. aastast siiani pankrotihaldureesti Juristide Liidu asu-tajaliigeettevõtlusjuristide Ühen-duse liigeKohtutäiturite ja Pankro-tihaldurite Koja liigeJärvamaa Pensionäride Koondise juhatuse liigeLaulnud pikka aega Türi kammerkooris Lapsed:Tütar Alice, kes 2012 juulis kaitses Hambur-gi Muusika-ja Teatriüli-koolis muusikateraapia doktoriväitekirja, ta on esimene selle valdkonna doktorikraadi omanik eestis.Poeg Jaan vabakutseline loomeinimene-luuletaja, laulja, laululooja jne.Hobid: raamatud, reisimi-ne, muusika

eha Pehk: pankrotihaldur ja kultuuripärandi hoidja

Page 6: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

6 TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013

kevadpealinnKabala ja naabrite päev taas tulekul29 aastat järjest on Kabala küla ja naaberkülade elanikud kokku saa-nud, et pidada üks mõnus spordipäev. Sellel aastal toimub traditsioo-niline suvine spordipäev 15. juunil algusega kell 10 Kabala mõisapar-gis ja kooli staadionil.

Aegade jooksul on spordipäeva nimetus muutunud ja sündmus pidevalt täienenud. Paljud endised Kabala kolhoosi töötajad mäle-tavad veel helgeid aegu, kui omavahel võtsid mõõtu taimekasvatus, automajand, loomakasvatus jne. Terved pered olid võidu nimel val-mis pingutama. Tütarde punktiarvestus läks isade arvesse ja poegade punktid emadele. Võitjatele oli peaauhinnaks väljasõit erinevatesse Eestimaa paikadesse ja ka välismaale.

Täna ei ole enam Kabalas ei kolhoosi ega ka nii palju inimesi, kuid traditsioon on jätkuvalt olemas. Tuleval aastal peame maha suure juu-belihõngulise spordipäeva.

Sellel aastal on võimalus kõigil osalejatel panna proovile oma ker-gejõustikuvõimed ja võistelda võrkpallimängus.

Oleme küladepäeval hakanud tähistama ka isetegevuslaste hooaja lõpetamist. Selleks aastaks on planeeritud kell 19 algav isetegevuslas-te hooaja lõpukontsert. Tantsivad rahvatantsurühmad KABALAbaja-lad, Segadikud ja line-tantsu rühm. Laulab segaansambel ja esinevad ka Kabala lapsed. Kuulutatakse välja joonistusvõistluse võitja.

Päeva lõpetab kell 21 algav tasuta simman ansambliga Detail.Ootame teid kõiki Kabalasse!

reiNiKA TATTerKabala rahvamaja juhataja

Hea Türi valla elanikKui sul on kodus mõni vana õunateemaline raamat, mida sa ise enam ei vaja ning millest oled nõus loobuma, siis on sul võimalus anda need raamatud õunafestivali korraldajate käsutusse. Annetatud raamatud palume tuua Türi kultuurimajja infotöötaja kätte.

TÜri ÕUNAfeSTiVALi KorrALDUSToiMKoND

eelregistreerimine küladepäevale29. juunil Tagametsas toimuva Türi valla I küladepäeva parema kor-ralduse eesmärgil ootab korraldustoimkond külade eestvedajatelt – külavanematelt, seltside juhtidelt või muidu aktiivsetelt elanikelt in-fot külade osalemise kohta.

Selleks palume e-posti aadressile [email protected] 17. juuniks teada anda, kui suure esindusega mingi küla plaanib osaleda. See arv ei pea kindlasti olema väga täpne ega lõplik. Suursündmuse toimu-mise päevaks antud numbrid tõenäoliselt muutuvad, aga sellega ar-vestatakse. Osalema on oodatud ikka kõik inimesed – ka need, kes eelregistreerimise ajaks end üles pole andnud. Kindlasti on oodatud ka Türi linna inimesed ja külalised väljastpoolt valda, kõik, kes sünd-muse vastu huvi tunnevad.

Samal e-posti aadressil ootame eelregistreerimist ka omatoodete laadal kaubelda soovijatelt. Teada tuleks anda kaupleja nimi ning too-de või tooted, mida pakkuma hakatakse.

Korraldustoimkonna nimelriiNA TrUMM

36. Türi lillelaat, mida tänavu peeti 17.–19. mail, tõi taas sajad kauplema ja kümned tuhanded ostma.

TeeT [email protected]

„Kui on näpud mullas, on ka närvid korras,“ ütles laata avades riigikogulane Ene Ergma. Järgmised kolm päikeselist laadapäeva näitasid, et neid, kes aiatööga oma närve soovivad rahustada, on meil endiselt palju. Ja kui omal väheks jääb, toome mujalt lisa, sest vähemalt esimese laadapäeva valdavateks keelteks olid soo-me-rootsi.

Esimesel laadapäeval ERR-i uudistes väljaöeldud numbrid olid ligi 800 kauplejat ja 3500 soomlastele-rootslastele eelmüüdud pi-letit. Korraldajate sõnul tuli ei öelda pea kolmesajale kauplejale. Siit jääb üle tõdeda, et aasta suursündmus Türil ei taha oma va-nadesse raamidesse enam hästi ära mahtuda.

Kas oleks muid võimalusi? Kuna praegust laadaplatsi piiravad eramud ja tootmishooned, siis siit enam ruumi juurde ei näpista. Läheduses asub küll piisavalt suur Lokuta ettevõtlusala, millele on koostatud detailplaneering, kuid mis huvipuudusel on endiselt põllumaa väljanägemisega. Valla võimalustest jääb siin ilmselgelt väheks, vaja läheks riigi või Euroopa rahade toetavat tuge. Kuidas aga nendeni jõuda? Pole ju riik nõustunud seda maad seni isegi mitte munitsipaalomandisse andma.

Seni on taimemüügi osa laiendatud nn turukauba arvelt. Mä-letan laatasid, kui kõikjal laiutasidki vaid Poolast toodud riided. Taimemüüjad olid keset seda kui üks tilluke oaas. Nüüd kipub asi järjest rohkem vastupidi.

Kui kunagi tundus, et tean pea kõiki puukoole ja aedu, kes oma kaupa ka Türi laadale tõid, siis nüüd enam ülevaadet pole: iga aasta on toonud uusi müüjaid, uusi nimesid. Rääkisin tänavu mitme Läti müüjaga, kes olid laadal esmakordselt. Ja seda just tuttavate soovitusel, kes olevat nimetanud seda aianduseaasta tippsündmuseks Eestis. Ja seda lillelaat tõesti on.

Lillelaat tuli, nägi ja võitis taas

Page 7: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013 7

11. mail toimunud esimesele tänavusele taaskasutuslaadale jagus ostjaid ja kauplejaid väikestest suurteni. Lyzell Lohvart

Lillelaat tuli, nägi ja võitis taasKinnisvara Türil läheb hindaJuba mõnda aega on kinnisvaraga seotud inimestelt kuulda huvi kasvu Türil ja Türi vallas asuva kinnisvara vastu. Kas tegemist on üldise majanduse elavnemisega, buumiaegsed laenud hakkavad läbi saama ja pangad on laenamisest jälle huvitatud?

Kas meid mõjutab see, et meie koduvald jääb piirkonda, kust on juba lähemas tulevikus lootust sõita Tallinnasse ja tagasi uute ja kiiremate rongidega ning lausa kuus korda päevas?

Või tullakse siia otsima seda, mida meil on – vaikust ja rahu....Miks ei võiks meie linnast, vallast saada samasugune feno-

men, nagu on juhtunud Kohila ja Raplaga, kus rongiga tööle sõit-jate autodele on tulnud ehitada lisaparklad.

Kõige selle peale mõeldes otsustas TASA anda välja Türi valla elukeskkonda kajastava erilehe ja jagada seda meie valla suurima osalejate arvuga üritusel, Türi lillelaadal.

Nii jõudsimegi esmakordselt Türi valla suurüritusele. Koos-tööd tegime nii Türi vallavalitsuse kui ka kinnisvarafirmade esin-dajatega. Reklaamtelgis, mille pealkirjaks oli „Türi – hää koht elamiseks“, tutvustasime laadakülalistele ja kauplejatele kohaliku elukeskkonna väärtusi ning jagasime infot lähiaja kultuurisünd-muste kohta.

„Koostöös Pindi kinnisvara ja Tare kinnisvara esindajatega oli TASA juhatus ja nõukogu väljapanekutega kohal kõigil kolmel laadapäeval. Jagasime inimestele ca 4000 eksemplari meie head elukeskkonda tutvustavat erilehte. Kinnisvarafirmad tutvustasid huvilistele elamisvõimalusi ning müügis olevat kinnisvara.“

„Käesolev kevad on olnud küll hiline, kuid klientide huvi kinnisvara vastu tärkas juba veebruaris. Olukorra teeb erakord-semaks seegi, et kliente leidub Eesti eri paigust. Erilist aktiivsust on näidanud üüriturg, mille puhul nõudlus on tublisti üle pak-kumise. Seega saame rõõmustada ka uute töökohtade üle,“ ütles Piret Reinsalu.

„Meeldiv on tõdeda sedagi, et üha enam kohtume noorte pe-redega, kes soovivad leida oma kodumaja või uut kodukohta. Türi vald oma väärtustega on noorte seas huvipakkuv ja meelitav.“

„Lillelaadal saadud tagasisidest olen saanud innistust minagi. Kolm päeva koos meeldivate külastajate ja rohkete teemakäsitlus-tega tõi meid, kinnisvarainimesi, klientidele lähemale. Laada tar-vis koostatud erileht täitis oma ülesannet mitmekordselt. Koos-töös TASA juhatusega soovime laadalt saadud ideid ka tulevikus teostada,“ lisas Reinsalu.

Siinkohal veelkord suur tänu TASA juhile Riina Trummile, nõukogu liikmetele Arnika Tegelmanile, Jan Raudseple ja kõigile teistele aitajatele, kes panustasid kuhjaga oma vaba aega ja tasuta tööd. Ei saa märkimata jätta, et erileht majandas end reklaami-müügiga ära ja tootis sihtasutusele väikest kasumit.

KriSTJAN MäNNATüri Arengu Sihtasutuse nõukogu esimees

Taaskasutus toob moešõuJärgmine Türi taaskasutuslaat “Ühe vana, teise uus” toimub 8. juunil kell 10–14. Kell 11 on moedemonstratsioon ja kogu laada vältel on avatud töötuba, kus meisterdame pehme ja naiseliku rii-depuu. Osalustasu on kaks eurot ja see sisaldab ka vajalikke ma-terjale. Kauplemine on tasuta. Müügialus võta kodunt kaasa. Tule kauplema ja võta sõber ka kaasa!

eSTer PiNDMAAtaaskasutuslaada korraldaja

6x Teet Reier

Page 8: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 31. mai 20138

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

20. mail toimus Kataloonias Mataro linnas Comeniuse pro-jekti suur ühiskontsert. Sel-les osalesid lisaks Hollandi or-kestrile ja Kataloonia orkestrile ning lauljatele ka Laupa põhi-kooli lastekoori lauljad koos 4 õpetajaga ning Türi muusi-kakooli orkester 8 õpilase ja 4 õpetajaga.

Laupa põhikooli lastekoori koosseisus esinesid Regina Saa-dov, Meeri-Marita Paas, Karin Nugiseks, Relina Hulko, Mailis Jaaniste, Mari Roos, Rauno Pa-hapill, Elery Peterson, Tamara Eelrand, Tõnu Taal, Reigo Tir-maste, Brigita Tsipp, õpetajad Virve Kaljula, Anne Martis, Pil-le Ellandi, Riina Rätsepsoo.

riina rätsepsoo (koordinaator):Oma sõitu Matarosse alus-

tasime 17. mai varahommikul. Peale väsitavat lennu- ja bus-sireisi kohtusime külalislah-ke võõrustajaga, uudistasime Mataro linna ja Vahemerd. Järgmisel päeval võtsime ette teekonna Barcelonasse, kus vaimustusime kuulsa arhitekti Antoni Gaudi rajatud Güelli pargist, Sagrada Familia kiri-kust ning teistest huvitavatest ehitistest ja kohtadest.

19. mai algas ühisprooviga. Päeva teises pooles toimus tä-navakontsert, kus astus üles ka Türi muusikakooli orkester.

Suur Comeniuse partnerite ühine kontsert, milleks olime selgeks õppinud kaks eestikeel-set ja kaks ingliskeelset laulu, toimus 20. mail Mataros Mo-numental Hallis.

Laupa põhikool ja Türi muusikakool on olnud eesti-poolsed partnerid Hollandi ja Hispaania koolidele viimased kaks aastat. Üheskoos on osale-tud Comeniuse projekti „Music for everybody“ vahvates tege-vustes. Töökoosolekud on toi-munud Hispaanias, Hollandis ja Eestis.

Lisaks ühistegevusele on Laupa koolis uuritud Türi val-la tuntud muusikuid ja neid intervjueeritud. 8. klassi õpila-

sed koostasid uurimistöid eesti heliloojate elulugude ja teoste kohta.

Et oma projektipartnerite kultuuri paremini tundma õp-pida, korraldasime kevadel Ka-taloonia päeva. Sel päeval tut-vus meie koolipere Kataloonia ajalooga, esimene klass tegi uh-keid Kataloonia lippe ja suure-mad õpilased valmistasid koos klassijuhatajatega Kataloonia rahvustoitu tapas.

Igal Comeniuse projektil peab olema lõpptulemus. Meie projektil oli selleks ühine kont-sert.

Projekt „Music for everybo-dy“ on saanud toetust Elukest-va õppe programmist.

reisimuljed

Muusikaõpetaja Virve Kaljula:Kuigi Laupa põhikooli las-

tekooris on rohkem lauljaid kui kaksteist, polnud lõppkontser-dil esinevate lauljate valik raske. Matarosse said sõita väga tublid koorilauljad ja solistid. Esinemi-seks õppisime algul rohkem lau-le, kui lõppkontserdi kavas oli. Valmistusime esitama väikest etteastet a capella soololaulu-dest, aga nagu ikka elus juh-

tub, plaanid muutusid. Lõpliku lauluvaliku tegime koos Türi muusikakooliga. Kontserdil esi-nesime mõlemas osas, esimeses pooles koos Türi muusikutega ja teises osas ühiselt kõikide partnerkoolidega muusikalis „Eva`s search for music“.

Kokkuvõttes võin öelda, et jäin meie väikese koori etteaste-tega rahule. Kataloonia kaunid linnad Mataro ja Barcelona jät-sid vapustava mulje.

regina Saadov:Lennukisõit oli alguses hir-

mus, aga pärast oli juba päris lahe. Hotell, kus me elasime, oli väga ilus ja mugav.

Mari roos:Lõppkontsert oli supervä-

gev. Suur elamus oli kontserdi ajal seista laval koos sõpradega nii meie kui ka muusikakoolist. Dirigent oli vapustav! Sama võib öelda ka tänavakontserdi kohta. Türi laste ja õpetajate pillimäng oli nii haarav, et ko-halikud elanikud tantsisid otse tänaval.

Meeri-Marita Paas:Mulle meeldis väga Barce-

lona. Linnatuuri buss, millega sõitsime, oli täiega äge, ja veel kõik need kaunid hooned, poed ja restoranid, need jäävad kauaks meelde. Muidu oli kõik tore peale jaheda ilma.

Tamara eelrand:Hispaania inimesed olid vä-

ga toredad. Meie hotell oli väga luksuslik, maitsva hommiku-söögiga ja isegi välibasseiniga. Meri oli kohe hotelli taga.

relina Hulko:Kõik, mida nägime ja ko-

gesime, oli ülilahe. Güelli park, Sagrada Familia kirik, Pedralbe-se klooster ja restoran Barcelo-nas, Germanes Bertomeu kool ja hamburgeribaar. Ja kindlasti meie esinemine kontserdil!

Kui võimalik, läheksin sin-na tagasi.

reigo Tirmaste:Meie reis oli lühike, aga hu-

vitav. Kõige suurema elamuse pakkusid esinemine Mataros kontserdimajas ja Hop-on-Hop-off bussituur Barcelonas.

riiNA räTSePSooLaupa põhikooli õpetaja

Türi ja Laupa lapsed käisid Kataloonias esinemas

Augustis muutuvad üürihinnadTüri vallavalitsuse 30. aprilli korraldusega nr 286 muutuvad 1. augus-tist 2013 vallale kuuluvate eluruumide üürihinnad järgmiselt:

Türi vallale kuuluvate keskküttega eluruumide üüri hinna arves-tamise aluseks on 1,10 eurot ühe ruutmeetri eest kuus: 1) munitsi-paaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, F. J. Wiedemanni tänav 1; 2) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Mehaanika tä-nav 3; 3) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Tallinna tänav 33; 4) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Kabala küla, Pargi tänav 1.

Türi vallale kuuluvate ahikütte või muu lokaalküttega eluruumide üüri hinna arvestamise aluseks on 70 senti ühe ruutmeetri eest kuus:1) munitsipaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Vabriku puiestee 13; 2) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Särevere ale-vik, Mäe tänav 6; 3) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Vabriku puiestee 15; 4) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Viljandi tänav 19; 5) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Viljandi tänav 26; 6) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Viljandi tänav 30; 7) sotsiaaleluruumid aadressil Türi vald, Türi linn, Viljandi tänav 60; 8) munitsipaaleluruumid aadressil Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 10; 9) munitsipaaleluruumid aadressil Türi vald, Kahala küla, Sireli tänav 9.

TÜri VALLAVALiTSUS

Türile võib kerkida tavandimajaJärvamaa Tavanditeenused OÜ on pöördunud Türi vallavalitsuse poole detailplaneeringu algatamiseks Saunametsa kalmistu-äärsele maa-alale tavandimaja ja krematooriumi ehitamiseks.

Planeeringut ja kavandatavat ehitust tutvustab Urmas Sepp Jär-vamaa Tavanditeenused OÜ-st. 29. mail anti sellest ülevaade ka Türi vallavolikogule.Mis täpsemalt on kavandatud planeerigualale. Kas on valmis ka eskiis või eelprojekt tulevase hoonestuse kohta?

Planeeringualale kavatsetakse ehitada tavandimaja, mis on olnud läbiv teema Türi valla üldplaneeringus. Oleme omalt poolt hoone funktsionaalsust täiendanud. Olemas on ala ja hoone eskiiskavand. Millised on kavandatava tavandimaja funktsioonid?

Kavandatavast tavandimajast saab inimene täieliku teenuse oma raskel hetkel. Alates abist kadunukesega seotud dokumentide vormis-tamisel (vajadusel) kuni mulda sängitamiseni. Miks osutus just Türi asukohana sobivaks?

Türi on Eestimaa keskkoht. Siia on suurepärane juurdepääs nii kogu valla territooriumilt kui ka lähedalasuvatest maakondadest. Kas on tehtud uuringuid, kui paljud kasutavad tänapäeval tuhastamist ja kui paljud on jäänud tavamatuste juurde?

On olemas statistilised uuringud. Hetkel on urnimatuste osa Ees-tis ca 30%, kuid see arv on pidevas tõusujoones. Põhjamaades on see suhtarv vastupidine, ca 70% on urnimatused. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, millal võiks tavandimaja valmida?

Tavandimaja valmiks 10 kuu jooksul pärast kõikide lubade saamist. Tr

kommentaar

PiPi-LiiS SieMANNTüri vallavanem

Sellist teenust, leinamaja koos erinevate teenustega, on Türile vaja ja ka asukoht on loodetavasti sobiv. Krematooriumis kasuta-tav tehnoloogia on kindlasti tänapäevane ja vastab nõuetele.

Loodame, et ettevõtja suudab oma plaani realiseerida. Etteval-mistav protsess on loomulikult pikk ning selles on oodatud kaasa rääkima kõik vallakodanikud.

Tänavakontsert Mataros. Esiplaanil Türi muusikakooli õpilased ja tagaplaanil Laupa koorilauljad.Erakogu

29. mai istungil arutas Türi val-lavolikogu päevakorras olnud küsimusi ning võttis vastu all-järgnevad otsused:• kuulas ära komisjonide info möödunud kuu tegevuse kohta;• muutis Türi vallavolikogu 29. märtsi 2006 otsust nr 80 „Türi valla elamute ja eluruu-mide sotsiaalelamuteks ja -kor-teriteks tunnistamine“ ning li-sas hoone aadressiga Mehaani-ka 1;• muutis Türi vallavolikogu 29. detsembri 2008 määrust nr 35

„Türi Kommunaalasutuse põhi-määrus“ ja Türi vallavolikogu 29. veebruari 2012 määrust nr 4 „Türi valla eelarve reservfon-di moodustamise ja kasutamise kord“ (§ 2). Mõlema määruse muudatus seisneb ametiasutuse osakondade nimetuste ja nende juhtide ametinimetuste muut-mises;• kehtestas hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra;• võttis vastu Türi valla ha-ridustöötajate premeerimise korra;

• tutvus esimesel lugemisel Tü-ri kultuuri- ja rahvamajade te-gevuse ümberkorraldamise ot-suse eelnõuga ning ühendamise või liitmise tulemusel tekkiva Türi kultuurikeskuse põhimää-rusega;• muutis Türi vallavolikogu 24. aprilli 2013 määrust nr 13 „Tü-ri valla 2013. aasta lisaeelarve“, parandades selles olnud tehnili-sed vead;• võttis vastu Kaare tn 26 de-tailplaneeringu ja kohustas val-lavalitsust korraldama avaliku

väljapaneku ja avaliku koosole-ku;• tutvus Türi valla arengustra-teegia aastani 2025 ja Türi valla arengukava 2014–2018 eelnõu-dega;• otsustas seada Türi vallale kuuluvale korteriomandile isik-liku kasutusõiguse Eesti Lairiba Sihtasutuse kasuks;• võttis teadmiseks arendajatelt esitatud informatsiooni Türi valda krematooriumi rajamise kohta ning AS Järvamaa Haigla aktsiate emissioonist.

Türi vallavolikogu mai istung

Page 9: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva F. J. Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones mitteeluruumi kasutusele andmiseks. Enampakkumise objekti ja enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

RETLA KOOL kuulutab välja konkursi järgmiste ametikohtade täitmiseks alates 2013/2014 õa:

• VENE KEELE ÕPETAJA (0,5 ametikohta),• KLASSIÕPETAJA (0,6 ametikohta)• SOTSIAALPEDAGOOG (0,5 ametikohta)• ÕPILASKODU JUHATAJA ABI (1,0 ametikohta).Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad saata 14. juuniks Retla Kooli aadressil [email protected] või Retla tee1, Oisu, 72301, Järva maakond.

Täiendav info 516 0676

Särevere lasteaed Kurepesa kuulutab välja konkursi ÕPETAJA ametikoha täitmiseks

(lapsehooldupuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks)

Avaldus, CV ning kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad esitada 14. juuniks 2013 Särevere lasteaia aadressil Viljandi 13 b, Türi linn, 72213 või e-posti aadressil: [email protected]

Lisainfo telefonidel: 387 4467 või 5648 7855

Alates 1. juunist 2013 saab ko-halikele omavalitsustele esitada avaldusi uue riikliku peretoetu-se – vajaduspõhise peretoetuse saamiseks. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013.

See on toetus, mida maks-takse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekonda-dele. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on vaja-duspõhise peretoetuse sissetu-lekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele pe-rekonnaliikmele 84 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja ena-ma lapsega perele.

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vä-hemalt üks riiklike peretoetus-te seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonna kesk-mine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelne-

nud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri. Toetust maks-takse üksnes nende perekon-da kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.

Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pere-liikmete vajaduspõhise peretoe-tuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötu-toetus, saadud elatis, elatisabi, igat liiki pensionid, puudega va-nema toetus, tulumaksu tagas-tus, muu sissetulek.

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:• ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud rii-gi- või kohaliku eelarve vahen-ditest;• puuetega inimeste sotsiaaltoe-tuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;• riigi tagatisel antud õppelaenu;• tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat sti-

pendiumi ning sõidu- ja maju-tustoetust;• õppetoetuste ja õppelaenu sea-duse alusel makstud vajaduspõ-hist õppetoetust;• riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra (st 19,18 eu-ro) ulatuses iga nimetatud lapse-toetust saava lapse kohta;• vajaduspõhist peretoetust.

Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. Seejuures peavad lapsed vasta-ma vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele (st olema lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul.

Otsuse toetuse määramise kohta teeb valla- või linnava-litsus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esi-tamist. Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgne-val kolmel kuul.

NB! Perede puhul, kus on põhikooli lõpetanud 16-aastane laps, võib taotluse esitamise kor-ral septembrikuus otsuse tegemi-ne võtta kauem aega, sest eelne-valt on vaja saada andmed lapse õppimise jätkamise ning sellega seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta.

Valla- või linnavalitsus võib jätta vajaduspõhise peretoetuse määramata, kui vajaduspõhise

peretoetuse taotlejal või tema eestkostetaval on õigus ela-tist saada, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti või elatise sissenõudmisest keeldu-takse.

Toetuse andmisest keeldumi-se otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks esitatakse aval-dus, milles märgitakse ära pere-konnaliikmete nimed ja nende isikukood või sünniaeg. Aval-dusele tuleb lisada dokumen-did, mis tõendavad perekon-naliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust. Täiendavat tea-vet vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kohta saab sotsiaal-ministeeriumi kodulehelt ja Tü-ri vallavalitsusest (tel 525 1617 ja 5349 3787).

Avaldusi võetakse vastu Tü-ri vallavalitsuses, Kohtu t 2 igal kolmapäeval ja neljapäeval kella 9–13 ja 14–16, Kabala ja Oisu teeninduspunktis vastuvõtuae-gadel.

oLGA LAANePUUKriSTA MArrANDi

Türi vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid

Uus riiklik toetus – vajaduspõhine peretoetus

8. mail 2013 toimunud Türi val-la ettevõtjate ümarlaual osales ligi 30 ettevõtjat. Ümarlaua esi-meses osas esines ettekandega majandusteadlane Andres Arrak ning arutleti elu võimalikkuse üle maal. Ümarlaua teises osas oli ettevõtjatel võimalus anda panus Türi valla arengudoku-mentide 2014–2018 parenda-miseks.

Arutelu oli viljakas ning kirja sai neli-viis ideed ja ette-panekut arengudokumentide täiendamiseks. Vallavalitsuse esindajate heameeleks selgus, et enamuse Türi valla arengu-suundade ja -eesmärkidega on ettevõtjad siiski päri ning kar-dinaalsed muudatused ei ole vajalikud.

Pärast ettevõtjate Türi valla

arenguootuste kaardistamist vas-tasid ettevõtjate küsimustele Tü-ri vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Türi vallavolikogu esimees Raivo Pink. Elavalt arutleti Türi kesklinna ilme parandamise tee-madel, konkreetsetest omavalit-suse võimalustest ja suundadest vallas ettevõtluse toetamiseks ning leiti ühiselt, et Türi vallas on prioriteediks just elukeskkon-

na kvaliteedi tõstmine. Käesoleval aastal korraldab

Türi vallavalitsus ettevõtjate-le veel vähemalt ühe ümarlaua ning samuti traditsioonilise sü-gisese ettevõtjate väljasõidu ette-võtjaid huvitavatesse asutustesse ja ettevõtetesse.

Ümarlaua korraldamist toe-tab Leader-meede.

Tr

Türi valla ettevõtjate ümarlaud

Mittetulundusühendustel, kes piirkondades ühistegevust kor-raldavad ja II poolaasta sünd-musteks ka vallavalitsuselt toe-tust soovivad, on aeg oma mõt-ted taotlusteks vormistada. Türi vallavalitsusele taotluste esita-mise tähtaeg lõpeb juba esmas-päeva, 3. juuni tööpäeva lõpus.

Kõiki tähtajaliselt laekunud taotlusi menetleb hindamisko-misjon, toetuste lõpliku eraldami-se või mitteeraldamise otsustab juuni keskpaigas Türi vallavalit-

sus. Tihedast konkurentsist tu-lenevalt on oluline märkida, et head taotlused peaksid olema sisukad, põhjendatud ja ka eelar-veliselt hästi läbi mõeldud.

Kodanikeühenduste ühiste-gevuse toetamist reguleerib Türi vallavolikogu 31. märtsi 2010 määrus „Türi valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootöö edendamiseks ning elukeskkon-na arendamiseks toetuste taotle-mise ja kasutamise kord“.

Vastavalt nimetatud määru-

sele saavad mittetulundusühin-gud ja seltsingud esitada sel kor-ral kavandeid käesoleva aasta II poolaastaks planeeritud ürituste korraldamiseks. Ühendustel on võimalik taotleda ka projekti-toetust.

Ürituse korraldamise pu-hul on oluliseks kriteeriumiks 50protsendilise oma- või kaasfi-nantseeringu olemasolu, omafi-nantseering võib sealjuures olla ka mitterahaline. Projektitoetust eraldatakse kuni 10 protsenti

mõnest fondist positiivse rahas-tusotsuse saanud projektikavan-di kogumahust.

Taotlemise täpne kord ja taotluste vormid on kättesaa-davad Türi valla kodulehel aad-ressil http://www.tyri.ee/index.php?page=658&. Lisainfot ja taotlusvorme saab ka Türi val-lamajast seltsitegevuse spetsia-listilt.

riiNA TrUMMTüri vallavalitsuse seltsitegevuse

spetsialist

Taotluste esitamise tähtaeg lõpeb juba esmaspäeval

KEVAD

JÄTKUBTÜRIL!

Kuni 2.06 näitus „Teistmoodi“ jalgratas galeriis „Ultra“ (Kohtu tn 4)1.06 Järvamaa laulu- ja tantsupidu Türil. Kell 16 tantsuetendus „Ajaring-aastaring“ Türi staadionil, kell 18.15 laulupidu „Päritud laulud“ lauluväljakul2.06 kell 12 Türi Noortepäev järve ääres4.06 kell 7.55 Lipupäeva tähistamine Kaitseliidu Järva Maleva staabi ees (Väike-Pärnu 6b)5.06 kell 15 Kolme pianisti musikaalsed jutustused Türi Kultuurimajas. Domenico Mongelli (Itaalia), Mirva Helske (Soome), Maila Laidna (Eesti). Tasuta5.06 algusega kell 19 Kõnnisarja “Kevadkõnd” III retk. Kogunemine Türi Kultuurimaja juures pargis.6.-9.06 VII Türi Kevadfestival „Õitsvad tuuled“, www.kevadfestival.tyri.ee 8.06 kell 10.45 Järvamaa suvemängud Türi staadionil8.06 kell 10-14 Taaskasutuslaat “Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus Türi Kultuurimaja pargis. Töötuba (väike osalustasu). Kell 11 moeshow 9.06 Mõisalood – bussiretk Lokuta mõis – Tori mõis – Mäeküla mõis – Kärevere mõis – Särevere mõis, giid Ülo Ormus. Väljasõit kell 14 Türi keskväljakult (retke kestvus ~3 h). Osalustasu 2 €, lapsed kuni 12.a (k.a) tasuta. Eelre-gistreerimine 3. juuniks (k.a) [email protected] või 5332 6401.12.06 rulluisuvõistluse „Türi Rull 2013“ I etapp. Kogunemine kell 18 Reopallu, buss viib Türi starti13.06 Türi rattakrossi seeriavõistluse II etapp Kõrgessaa-res. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistants14.06 kell 12 Leinapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul16.06 Murumoori mängupargi 3. sünnipäev. Korraldatakse vanaaja mänge-võistlusi.Lapsukeste lustisõit 2013. Kell 11 rongkäik algusega kesklinna pargist19.06 algusega kell 19 Kõnnisarja “Kevadkõnd” IV retk Laupale. Kogunemine Jaama tänava parklas. Viimase retke järel loositakse osalejate vahel auhindu! 20.06 kell 19 Jalgratta maanteesõit Põikva-Rassi teel22.06 Kolu mõisa ja Hiiemäe külastus. Väljasõit kell 10 Türi keskväljakult. Osalustasu 2 €, lapsed kuni 12.a (k.a) tasuta. Eelregistreerimine 17. juuniks (k.a) [email protected] või 5332 6401.22.06 kell 20 Kevadpealinna hooaja lõpetamine ja Türi linna jaanilõke, ansambel „Folkmeister“23.06 kell 11 Võidupüha mälestushetk Türi kesklinna kalmistul23.06 kell 12 Maakaitsepäev Türil26.06 Talgupäev ja tutvumine Rõugu Dendropargiga. Buss väljub Türi Kultuurimaja parklast kell 16. Eelregist-reerimine 20. juuniks [email protected] või 5332 6401.27.06 Türi rattakrossi seeriavõistluse III etapp Saunamet-sas. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistantswww.kevadpealinn.tyri.ee

Page 10: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

10 TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013

sport

Kuni 2.06 rühmituse Kvint näitus Türi kultuurimaja galeriisKuni 2.06 näitus „Teistmoodi jalgratas“ galeriis Ultra (Kohtu tn 4)4.06–30.06 Anneli Säre maalinäitus Türi kultuurimaja galeriisJUUNI1.06 Järvamaa laulu- ja tantsupidu Türil. Kell 16 tantsupidu „Aja-ring-aastaring“ Türi staadionil, kell 18.15 laulupidu „Päritud laulud“ lauluväljakul2.06 kell 12 Türi noortepäev järve ääres4.06 kell 7.55 Eesti lipu päeva tähistamine Kaitseliidu Järva Maleva staabi ees (Väike-Pärnu 6b)4.06 kell 11 Türi toimetulekukooli lõpuaktus koolimajas4.06 kell 18 Järvamaa petangi seeriavõistlus 2013 I etapp Türil Ka-levi tn väljakutel. Info: Mati Sadam tel 52505825. 06 kell 15 kolme pianisti musikaalsed jutustused Türi kultuurima-ja väikeses saalis. Domenico Mongelli (Itaalia), Mirva Helske (Soo-me), Maila Laidna (Eesti). Tasuta5.06 kell 19 kõnnisarja Kevadkõnd III retk. Kogunemine Türi kul-tuurimaja juures pargis.6.06. kell 17 Lihtsate Väärtuste monumendi avamine Türi kultuu-rimaja ees6.–9.06 VII Türi kevadfestival „Õitsvad tuuled“ www.kevadfestival.tyri.ee 8.06 kell 10.45 Järvamaa suvemängud Türi staadionil8.06 kell 10–14 taaskasutuslaat „Ühe vana ja teise uus“ ja roheva-hetus Türi kultuurimaja pargis. Töötuba (väike osalustasu). Kell 11 moeshow9.06 Mõisalood – bussiretk: Lokuta mõis – Tori mõis – Mäeküla mõis – Kärevere mõis – Särevere mõis, giid Ülo Ormus. Väljasõit kell 14 Türi keskväljakult (retke kestvus ~3 h). Osalustasu 2 eurot, lapsed kuni 12a (k.a) tasuta. Eelregistreerimine 3. juuniks (k.a) [email protected] või 5332 6401.12.06 rulluisuvõistluse Türi Rull 2013 I etapp. Kogunemine kell 18 Reopallu, buss viib Türi starti13.06 Türi rattakrossi seeriavõistluse II etapp Kõrgessaaress. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistants14.06 kell 12 leinapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul14.06 kell 18 Retla kooli lõpuaktus Oisu rahvamajas15.06 kell 10 Kabala küla ja naabrite päev, kell 19 isetegevuslaste kontsert, kell 21 simman ansambliga Detail15. ja 16.06 kell 12–18 krokodillide ja reptiilide näitus Türi kultuu-rimajas. Piletid: suurtele 7, väikestele (2–18a) 5eurotwww.suvetuurid.ee 16.06 Murumoori mängupargi 3. sünnipäev. Korraldatakse vanaaja

mänge-võistlusi. Lapsukeste lustisõit 2013. Kell 11 rongkäik alguse-ga kesklinna pargist18.06 kell 10 Türi valla noorkotkaste spordipäev Kabala staadionil18.06 kell 13 Laupa põhikooli lõpuaktus Laupa mõisas19.06 kell 15 Türi põhikooli lõpuaktus Türi kultuurimajas19.06 kell 19 kõnnisarja Kevadkõnd IV retk. Kogunemine Jaama tänava parklas. 20.06 kell 19 jalgratta maanteesõit Põikva-Rassi teel21.06 kell 16 Türi ühisgümnaasiumi lõpuaktus Türi kultuurimajas22.06 Kolu mõisa ja Hiiemäe külastus. Väljasõit kell 10 Türi kesk-väljakult. Osalustasu 2 eurot, lapsed kuni 12a (k.a) tasuta. Eelregist-reerimine 17. juuniks (k.a) [email protected] või 5332 6401.23.06 kell 11 Oisukandipäev kooli staadionil23.06 kell 11 võidupüha mälestushetk Türi kesklinna kalmistul23.06 kell 12 maakaitsepäev Türi kultuurimaja juures. Kell 15.30 kaitseväeline jalutuskäik. Võidutule üleandmine omavalitsustele26.06 talgupäev ja tutvumine Rõugu dendropargiga. Buss väljub Türi kultuurimaja parklast kell 16. Eelregistreerimine 20. juuniks [email protected] või 5332 6401.27.06 Türi rattakrossi seeriavõistluse III etapp Saunametsas. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistants27.06 kell 23 öökontsert Meossaare kabelis29.06 kell 12 Türi valla küladepäev Rassi külas Tagametsas. Kell 13 rongkäik, kontsert, õpitoad, loodusmatkad, võistlused, mälumäng. Omatoodete laat – ootame kauplema! Kell 19.30 tants ansambliga Mis Siis. Osalejate eelregistreerimine 17. juuniks e-posti aadressil [email protected] , tel 384 8271, 5332 3903.30.06 kell 12 Türi linna sünnipäevale pühendatud perespordipäev järve ääresJaaniõhtud Türi vallas21.06 küünisimman Karjakülas Pähklimäel22.06 kell 20 Türi linna jaanilõke (ansambel Folkmeister); Mäeküla küla jaanituli23.06 jaanituled Kirnas, Ollepal, Kurla-Meosaares, kell 21 Taikses, kell 21.30 Oisus (tantsuks Mart Bänd)JUULI2.07 Türi linna sünnipäev. Aedlinnakohvikute päev. Kell 21 tantsu-õhtu ansambliga Kondor Kevade kohvikusTäiendav info:Türi kultuurimaja tel 387 8248Oisu rahvamaja tel 5340 3551Kabala rahvamaja tel 5300 3987www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

Koduse kaubamaja loomine on imelihtne. Õuele suur telk, kaup sisse, valgele linale spreiga kirjad peale ja jääb üle oodata vaid ostjaid. Sellise üleöö tekkinud kauplemiskoha avastasin ma Särevere-Arkma teelt Kabala risti lähedalt. Ühel nädalal seda polnud, järgmisel aga juba oli. Teet Reier

Türi kunstmuruväljak uuenebEelmise nädala alguses tõid kaks veoautot Tallinnast A. Le Coq Arenalt Türile kaksteist rulli kunstmuru. „Tegemist on küll kümme aastat kasutusel olnud kunstmuruga, aga see on oluliselt paksem ja parem kui hetkel Türi kunstmuruväljakul kasutusel olev kate,“ ütles jalgpalliklubi Türi Ganvix eestvedaja Vitali Gansen.

„Praegune kate on õhuke ja sellel mängimine pole hea palluri-te jalgadele-seljale. Uus kate on kasutatud, aga tunduvalt paksem ja tänapäevasem, ehk siis nn kolmanda põlvkonna kate,“ lisas ta.

Ganseni sõnul on oluline, et kate tuli kohalikele jalgpallurite-le tasuta. „Kuna Eesti jalgpalliliit on asunud välja vahetama va-nemaid kunstmurukatteid, siis tegime taotluse ja nii õnnestuski meil saada 12 rulli kasutatud katet. Sellest peaks piisama praegu-se 40x25 meetri suuruse väljaku katmiseks ja jääb ka tagavaraks. Täiesti uue katte soetamine oleks maksnud umbes 30 000 eurot.“

„Tänusõnad loomulikult Türil tegutsevale ettevõttele Avemet Eesti OÜ ja selle juhatuse liikmele Rivo Soomile, kes toetas trans-pordiga ning lubas katted paigutada hetkel oma hoiuplatsile,“ lau-sus Gansen. „Loodetavasti leidub Türi vallavalitsuse eelarves järg-misel aastal 3000 eurot, et oleks võimalik kate ka paigaladada.“

Ganseni ütlust mööda on koostöös Türi vallavalitsusega parane-nud tänavu kevadel ka Türi metsakombinaadi staadioni seisukord. „Väljakuala õhutati, liivatati, pandi muruseemet ja rulliti korralikult üle, nüüd on seal pinnas endisest siledam ja ka mängida parem. Kat-sume koostöös Türi vallavalitsusega teha edaspidi korda ka metsa-kombinaadi staadioni tribüünid ning paigaldada sinna WC.“

Tr

teave

eesti MV ii liiga mängud 1. juunil kell 12 Türi Ganvix JK – Pärnu fC Metropol 16. juunil kell 14 Türi Ganvix JK – Kärdla LMTüri Ganvixi noortemeeskond31. mail kell 17 Türi JK Ganvix – Põlva fC Lootos13. juunil kell 17 Türi JK Ganvix – Narva JK TransMängud toimuvad Türi metsakombinaadi staadionil.

Türil paukusid jahipüssidJahilaskevõistlus TÜri TrAP 2013 1. mail korraldas MTÜ Türi Ja-hilaskeklubi Türi vallas Kolu kü-las seni Järvamaa suurima võist-lejate arvuga jahilaskevõistluse. Kokku oli tulnud 60 võistlejat üle Eesti, järvalasi 12.

Iga võistjeja eesmärgiks oli tabada 100 lendavat taldrikut. Parima tulemuse 88 tabamuse-ga saavutas Andres Karu Harju-maalt. Järgnesid 87 tabamusega Anti Järvelaid ja Kaupo Kindsigo.

Järvalaste parim oli türilane Eero Kajakas 81 tabamusega ning tema saavutas üldarvestu-ses 10. koha. Tulemuste info on kodulehel www.jklubi.ee

SiLVAr ALGPeUSMTÜ Türi Jahilaskeklubi

Türi Compak Sporting25. mail toimus Türil Lokuta ja-hilasketiirus Türi Compak Spor-ting I etapp. Osales 27 laskurit üle Eesti. Lasti 50 märgilist põhihar-jutust, mille alusel selgusid meda-livõitjad veteranide ja juunioride klassis. Äramärkimist väärib Türi laskuri Eero Kajaka tulemus, 48 tabamust 50st põhiharjutuses ja 71 tabamust 75 finaali järgselt.

II etapp toimub 15. juunil.ÜLo MeTS

võistluste korraldaja

18. mail toimus Kihli motokeskuses traditsiooniline motokross Kevadpealinn Türi 2013. Võisteldi viies masinaklassis, lisaks külgvankritega rattad. Masinaklassis MX C saavutas Taavi Joorits esikoha ja klassis MX D olid teine-kolmas Ain Klettenberg ja Reemo Kingo, nende koduklubiks on Türi AMK. Pildil kihutavad esimesele ringile suures summas koos aga külgvankrid. Teet ReierKoju toodi 19 karikat

25. ja 26. mail toimusid Pärnus Eesti karikavõistlused vibulaskmi-ses. Türi vibukoolist oli võistlustules 16 sportlast. Kahe võistlus-päevaga toodi Türile 19 karikat.

25. mail võistlesid noored. Plokkvibu tidettide tüdrukute ar-vestuses võitis Meeri-Marita Paas 708 punktiga, teiseks tuli Karo-lin Puusepp 696 ning kolmandaks Ragne Kuurmaa 604 punktiga. Plokkvibu tidettide poiste arvestuses võitis kindla esikoha Robin Jäätma 717 (maks 720) silmaga, teiseks tuli Kristjan Ilves 690, kolmanda koha saavutas Ranet Hulko 662 silmaga.

Plokkvibu noorte tüdrukute klassis võitis Kätlin Langerpaur 669 punktiga. Plokkvibu noorte poiste klassis saavutas esikoha Eigo Pesti 644 punktiga. Plokkvibu kadettide tüdrukute klassis võitis Lisell Jäätma 643, teise koha saavutas Linda-Liis Laikoja 604 ning kolmandaks tuli Kristi Ilves 555 silmaga.

Plokkvibu kadettide poiste arvestuses võitis Artur Aas 606, teiseks tuli Kristjan Puusepp 602 punktiga, kolmanda koha saa-vutas Renet Kask 401 punktiga. Plokkvibu juunioride meeste ar-vestuses saavutas Gerhard Grents teise koha 551 punktiga.

26. mail võistlesid täiskasvanud. Seitse Türi vibukooli noor-laskurit otsustasid täiskasvanutega rinda pista, mis õnnestus neil suurepäraselt. Plokkvibu naiste arvestuses tuli võitjaks Maarika Jäätma 637, teise koha saavutas Lisell Jäätma 631, kolmanda ko-ha võitis Linda-Liis Laikoja 620, neljandaks tuli Kristi Ilves 597 punktiga. Plokkvibu meeste arvestuses tegi meeldiva üllatuse Ar-tur Aas, võites esikoha 646 silmaga.

MAAriKA JääTMA

Page 11: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013 11

vana ja uus teated

KARL JÕESALU 13.04.2013HELDUR HÄRMASTE 23.04.2013HEINRICH ALBERG 23.04.2013

EINO KRUUSMA 26.04.2013AKSEL PEDIUS 29.04.2013AINO KURVITS 01.05.2013

VLADIMIR PITELKOV 02.05.2013LEMBIT OTT 08.05.2013

ARNE ILUSMÄE 10.05.2013HELDUR TOOME 11.05.2013TAURI TIGANIK 18.05.2013VAHUR PROK 19.05.2013

MAARIKA TÄNNA 19.05.2013HIDEGARD KIKKAS 19.05.2013

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Avaldame kaastunnet omastele

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet ReierKorrektor: Averonika BeekmannKüljendaja: Elin KaldaRaamatupidaja: Marge TroppTrükkija: AS KroonpressLevitaja: AS Eesti PostVäljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lü-hendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

1931René Viljati erakogu

Ostan vanu fotosid ja igasu-guseid nõukaaegseid märke.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

[email protected]

2013René Viljat

Tänapäeval kasutatakse seda ruumi pidulike vastuvõttude korraldamiseks. Tagumises seinas olev uks on tänaseks kinni ehitatud.

Endises Särevere mõisas on asunud eri nimedega koolid, kuid enamasti olid need seotud aianduse ja käsitööga. Fotol olev tütarlaste klass asus endise häärberi esimesel korrusel.

kuulutused

Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid/elektroonikat, autoromusid, tsikleid, põllutehnikat, rattaid, tööriistu, metalli jne. Transport, ja demontaaž TASUTA! Info: 5894 7301.

Müüa 4-toaline mugavustega korter Türil 5816 3994.

T el 516 0288 Türil

Halumasinateenus (al 25 rm) 7 €/rmSaematerjal (lehtpuu kuni 3 m)Küttepinnud 15 €/rmKüttepuu (3m) 19 €/rmKütteklots (märg/kuiv) 15/29 €/rmKüttepuu (märg/kuiv) 29/43 €/rm

UUED KODANIKUD

DEVEN LAASMAA 18.04.2013MAIROLD KAASIK 26.04.2013

ERKKI ENGELBRECHT 28.04.2013BERIT MARDO 29.04.2013

ADEELA ROSANNA UUSLEER 23.05.2013

Palju õnne!

Müüa 2-toaline ahjuküttega kor-ter Türil Väike-Pärnu 2a. Näha saab omanikuga kokkuleppel, helista või saada sõnum. Telefon +3584 1464 0214 (omanik) või 5648 2776.

Juunis on Türi ujula avatud K 18–22; R 14–22; P 16–22. K ja R ka vesiaeroobika. Alates 22. juunist on ujula suvepuhkusel. Suvekuudel päevane pesemine igal neljapäeval 10–14.

Kiviaedade ehitus. Maakivide müük. Info: 510 1902; [email protected].

Vajatakse hooajalist juhti 19-ko-halisele bussile 5695 9106.

Värvitud voodrilaudade müük. Käsitsi kruntimine-värvimine. Arca Nova majatehas Juurus. Tel 489 2794, [email protected]

Tel 5190 3436Transporditeenus krematooriumisseMatuseauto kalmistuleKõik vajalikud matusetarvikud-puusärgid, ristid, hauaplaadid jm. LeinatseremooniaPeielaud

www.luulematusetalitus.edicypages.com

Ostan vanavaraTarbeklaasi toodangut,

raamatuid ja lauanõusid, mööblit ja paljut muud!

Hea kauba eest raha kohe kätte!

Tel 513 3385

Luule Matusekorraldus

Page 12: 31.05.2013 - Türi Rahvaleht

12 TÜRI RAHVALEHT 31. mai 2013

lugejaküsimus

Tänase Türi Rahvalehe vahel Tü-ri kevadfestivali erileht. Küsimus on: mitmes Türi kevad-festival tänavu toimub?

Seekordse lugejamängu au-hinna on välja pannud Türi vallavalitsus ja selleks on kevad-festivali pass kahele, mis annab võimaluse külastada kõiki kevad-festivali üritusi.

Vastused palume kiirelt saata 4. juuniks [email protected].

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatused:

Võhmalinnavalitsuse juureskell 12.30–14.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse juureskell 15.00–17.30

II kvartalis13. ja 27. mail10. juunil

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Saku MetallHaapsalu UksetehasViljandi Aken ja Uks

KvaliteetakenHörmann

METALLUKSEDPUITAKNAD, KATUSEAKNAD

SISE- JA VÄLISUKSEDTULETÕKKEUKSED

GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Kõigi toodete paigaldus!

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

KAUBABETOONI VALMISTAMINE, TRANSPORT JA PUMPAMINEBetoonimeister AS › Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond › Telefon 733 1267 › Faks 733 1268 › GSM 5322 6147 › Tellimuste lühinumber 1501 › [email protected] › www.betoonimeister.ee

BETOON KIIRELT JA MUGAVALT – BETOONIMEISTRIL UUS TEHAS KESK-EESTIS

TELLIMINE lühinumbril 1501 või betoonimeister.ee

MÜÜA KÜTTEPUID

Lepp 50 cm, märg (lahtiselt) 30 €/rm

Lepp 30 cm, märg (lahtiselt) 31 €/rm

Sanglepp 50 cm, märg (lahtiselt) 33 €/rm

Sanglepp 30 cm, märg (lahtiselt) 34 €/rm

Lepp 50 cm, märg (konteineris) 38 €/rm

Lepp 30 cm, märg (konteineris) 41 €/rm

Kask 30 cm, kuiv (konteineris) 50 €/rm

TRANSPORT HINNA SEES.

Info tel 5699 6890.