LAEVAEHITUSE JA –REMONDI ARENGUSUUNAD NING PERSPEKTIIVID

Dmitri KubõškinBLRT Grupp AS

administratsiooni juht

24.september 2009.a. Tallinn

2

Euroopa Liidu riigid seisavad vastamisi seniolematu uute laevade nõudluse drastilise vähenemisega. Mais ei sõlmitud maailmas ühegi uue laeva ehituse lepingut, mis on pretsedenditu. Globaalne kollaps.

Nõudluse langus ulatub tänapäeval üheksakümne protsendini

Euroopa Liidu laevaehituses on tohutud kaod ja kahjumid

Tööst on ilma jäänud juba üle 15 000 kõrge kvalifikatsiooniga spetsialisti ning olukord jätkab halvenemist

3

5 laevaehitustehase suhtes on alustatud pankrotimenetlus

Lähiajal lõpetab tegevust Taani suurim laevatehas Odense Steel Shipyard, 5800 inimest kaotab töö (see tähendab, et ka Loksa Laevatehas ja “Baltija” tehas Klaipedas).

4

Konkurents laevaremondi turul on jõudnud seninägematule tasemele

Laevaremondi hinnad ja mahud langesid 25-30%

Paljud laevad hetkel seisavad, ekspluatatsioonist väljaviidud

Laevaomanike tegevus on suunatud laevaremondi kulude maksimaalsele minimiseerimisele

5

Milline on olukord BLRT Gruppi kuuluvates laevatehastes

Tallinnas, Klaipedas, Turus?

6

Kus oleme? Põhjused ja tendentsid? Mis edasi?

2008 2009 (I poolaasta)Võrdlus 2008.a. (%)

Remonditud laevade arv

107 46 42.3%

Müügitulu (mln EEK) 380.3 125.6 33%

7

2008 2009 (I poolaasta)Võrdlus 2008.a.

(%) Remonditud laevade arv

83 44 53%

Müügitulu (mln EEK) 582.8 104.3 17.9%

8

2008 2009 (I poolaasta)Võrdlus 2008.a. (%)

Remonditud laevade arv

62 31 50.8%

Müügitulu (mln EEK) 290.6 135.6 46.7%

9

Laevaomanikud:

mereveo mahtude järsk langus

- eriti kannatavad kuivlasti- ja konteinerlaevade omanikud

mereveo prahitariifi määrade järsk langemine

laevade massiline seisma jätmine

vedudest saadava tulu ja kasumi vähenemine

10

Laevaomanike soovid reglementremonditööde ning klassi saamiseks nõutavate remonditööde valdkonnas:

jõupingutused reglementremonditööde mahtude vähendamiseks

läbirääkimised klassiühingutega vaheremontide (2,5 aasta möödudes) asendamiseks reglementremonditöödega või nende vältimiseks

klassi saamiseks nõutavate remonditööde puhul (5 aasta möödudes) lepitakse kokku klassiühingule esitatavate mahtude vähendamises

vaheremonditööde mahtude vähendamine kuni laeva dokkimisest keeldumiseni välja

11

Laevaremondi tendentsid kriisi tingimustes

karm konkurentsivõitlus tellijate pärast

kõikide laevaremonditööde liikide hinnalangus 25-30%

kvalifitseeritud tööjõu ülejääk, palkade vähenemine, tööjõu tagasitulek Lääne-Euroopa maadest ja Ameerikast

miinus TLT ja VLR jaoks: Norra ja Rootsi krooni, Poola zloti ja Vene rubla devalveerimine 30-40% ulatuses

12

Tulevikuprognoos:

Olukord laevaremondis võib paraneda vaid maailmamajanduse elavnemise tingimusel, mereveo mahtude suurenemisel. Erinevate ekspertide prognoosid on väga erinevad ja ennustatav taastusperiood algab ühest ja lõpeb kolme kuni viie aastaga.

13

Vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) määrusele laevaliikluse ohutuse tagamise kohta on keelatud raskete naftasaaduste vedamine ühepõhjaliste tankeritega

selliste laevade moderniseerimine ja ümberseadmestus

väga kulukad protseduurid, nõuavad suurt raha isegi väikeste laevade puhul:

- täiendavalt 100 tonni metalli - uute ballastitankide puhastus ja värvimine - lasti- ja ballastisüsteemide ümberehitamine

14

Viimasel ajal on Tallinna Laevatehas teostanud 3 analoogilist moderniseerimisprojekti:

“Viimsi” (NT Marine)

“Skorpion” ja “Keila” (Bominflot)

15

Mõned VLR-s teostatud laevade konversiooni näited:

DP FALCON

16

Naftaplatvormide teenindamiseks ettenähtud laeva “DP FALCON” ümberehitus oli üks suurimaid ja tehniliselt keerukamaid meie Leedu tehases seni teostatud projektidest. Tellimuse üldmaksumus ületas 140 mln krooni.

USA-s ehitatud laevakere ümberehitustööd – kere pikendamine, pealisehitise ja ülemise platvormi valmistamine. Laeva moderniseerimiseks kulus kokku ligi 650 tonni terast. Valminud laeva pikkus on 75 meetrit, laius – 15 meetrit. Laeva maksimaalne kiirus on 12 sõlme.

Laev liigub teenindusobjektideni elektrienergia abil, mida toodavad diiselgeneraatorid. Laev on varustatud erakordselt võimsa 6 megavatise jõuseadmega.

17

Vakarų Laivų Remontas moderniseeris laeva “THORSHOVDI”. Endine konteinerlaev muutus ümberehituse käigus kalapüügilaevaks, millel on ühtlasi pardal ka koorikloomade töötlemise vabrik. Tellimuse erakordsus seisnes asjaolus, et sellist tüüpi laevad maailmas peaaegu puuduvad. Tööde lõppemisel sai “THORSHOVDI” suurimaks seda tüüpi laevaks ning ühtlasi ka Norra suurimaks kalapüügilaevaks.

18

Teema: uus väävlieeskiri. Kõrge SO2 ja SO3 sisaldusega heidete emissioonide piiramine. Emissioonikvoodid laevafirmade jaoks ümberjaotusega laevadele.

2 alternatiivi laevaomanike jaoks: Üleminek väikese väävlisisaldusega kütusele (low sulfur fuel). Kallis! Heitegaaside puhastussüsteemide paigaldus

Sedalaadi moderniseerimise kogemus – WÄRTSILÄ NESTE–FORTUM (Finlens)

19

Teema: Laeva üleviimine kergelt kütuselt raskele.Diisel → masuut. Oluline vahe kütuse

hinnas

TLT kogemus:

3 Norra firmale WILSON kuuluva laeva ümberseadistus 4 Saksa firmale INTERSEE kuuluva laeva

ümberseadistus

20

Kontserni laevaehituse keskuseks on tänapäeval Klaipeda - Vakarų Laivų Statykla

Mõnede laevaehitusprojektide näited:

21

3 uut reisiparvlaeva Saaremaa Laevakompaniile

Juuli lõpus lasti Klaipeda laevatehases pidulikult vette Saaremaa Laevakompanii uus reisiparvlaev.

22

Reisijaid teenindama jõuab uus alus novembris. Uus parvlaev mahutab 160 sõiduautot ja kuni 600 reisijat. Alus on 97 meetrit pikk ja 18 meetrit lai ning suudab arendada kiirust 16 sõlme.

Seega on uus reisilaev praegu liinidel kurseerivatest parvlaevadest kuni poole võrra kiirem ning läbiks ühe suuna Saaremaa ja mandri vahel 23 minutiga ning Hiiumaa ja mandri vahel 75 minutiga.

23

Laevale tulevad avar reisijateala, sealhulgas toidukohad, päikesedekid ning kauplus, samuti saavad reisijad kasutada tasuta wifi-ühendust.

31. juulil pandi Klaipeda Vakaru Laivu Statykla tehases kiil ka järjekorras teisele parvlaevale. Kokku on SLK tellinud BLRT Grupilt kolm reisiparvlaeva, mille jaoks tehtav investeering küündib 1,4 miljardi kroonini.

24

Parvlaev “Skarven” Ahvenamaa valitsusele

13 augustil toimus nime andmise tseremoonia meie Leedu tehases valmisehitatud jääklassi parvlaevale “SKARVEN”

Tellija – Ahvenamaa valitsus

25

26

See on esimene EL direktiivide nõuete kohaselt seadistatud parvlaev Läänemeres, kus on ettenähtud võimalused puuetega inimeste teenindamiseks. Laevale on antud “roheline pass”, mis kinnitab laevaehitusprotsessi ning hilisema utiliseerimise vastavust keskkonna nõuetele.

27

Parvlaeva “SKRAVEN” kiirus avameres on 13,5 sõlme, süvis – 4,1 meetrit, pikkus – 64,5 meetrit ja laius – 13 meetrit. Uue parvlaeva dekk on täiendavalt tugevdatud, kandevõimeks 225 tonni. Parvlaevale mahub kuni 250 reisijat ja 60 sõidukit.

Laev on varustatud kahe peamootoriga “Wartsila” võimsusega 1800 kWt igaüks, asimuutkäituritega diameetriga 2,4 meetrit, samuti elektroonika-, navigatsiooni ja dünaamilise positsioneerimise ja teiste süsteemidega sellistelt maailmakuulsatelt tootjatelt nagu SAM elektronics, Rolls-Royce OY, Liferaft system, Novenco. Projekti teostamisse olid kaasatud enam kui 30 alltöövõtjat ning 150 inimest.

28

Trafoplatvorm

Tellija – BARD Engineering GmbH (Saksamaa) 3000-tonnine trafoplatvorm, mis muudab avamere tuulepargi

toodetava vahelduvvoolu pidevvooluks ning edastab selle energiavõrku. Platvormi alumine osa on 60 m pikk ja 60 m lai ning platvormi kõrgus ulatub 76 meetrini. Kogu konstruktsioon kaalub kokku umbes 7500 tonni.

29

Trafoplatvorm koos majutuskorpusega toetatakse merepõhja paigaldatud tugikonstruktsioonile. Hiljem tõstetakse platvormi pealisehitis spetsiaalse hüdraulilise süsteemi abil vee kohale nelja vaia peale. Viimaks langetatakse platvorm vaialööjate abil 45 m sügavusele merepõhja.

Põhjamere tuulepargi toodetav 400-megavatine vool edastatakse merekaablite kaudu trafoplatvormile, kus vahelduvvool muudetakse pidevvooluks ja suunatakse edasi E. ON Netz GmbH energiavõrku.

30

WindLift I

Ainulaadne laev, mis on ettenähtud raskete ja suuremõõduliste lastide vedamiseks 80 võimsast tuulegeneraatorist koosneva tuulepargi ehitamiseks. Esimene sedalaadi kogemus Euroopas.

Tellija – BARD Engineering GmbH (saksamaa)

31

Kulus 7000 tonni terast, ligi 100 tonni värvi ja 13 km torusid

Laeva pikkus on 101, 8 meetrit, laius – 36 meetrit. Meeskond 50 inimest.

Laeva ehituses said rakendust 600 inimest erinevatest EL riikidest, kaasa lõi üle 30 töövõtja.

4 WÄRTSILÄ diiselgeneraatorit võimsusega 1665 kWT igaüks.

4 võimsat roolimehhanismi võimsusega 1100 kWt igaüks.

Põhiline kraana tõstejõuga 500 tonni.

32

Kokkuvõtte laevaehituse perspektiividest:

Meie nišš on: - reisiparvlaevad (kuni 100 meetrit) - erilaevade ehitus offshore projektidele - generalcargo – kui meie produkt