AUTOVEOSEADUS12015/09/24 · veoleping sõlmitakse, on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt...

EELNÕU

24.09.2015

AUTOVEOSEADUS1

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse mootorsõiduki ja autorongiga teostatava autoveo ning

veokorraldaja ja autojuhi koolituse korraldamise alused, veose saatja kohustused, nõuded

veoseohutusele, autovedu teostavale autojuhile ning järelevalve korraldus ja vastutus nõuete

rikkumise eest.

(2) Tasulise sõitjateveo korraldamist reguleeritakse ühistranspordiseadusega. Tasulisele

sõitjateveole kohaldatakse ka käesoleva seaduse 5. peatükis kahepoolset veoluba käsitlevaid

sätteid, § 29 lõike 1 punkte 3 ja 6 ning lõiget 5, § 34 lõiget 1, § 36–38, 10. peatükis sätestatud

riikliku järelevalve meetmeid seoses kahepoolse veoloa ning autojuhi ameti- ja

täienduskoolitusega, § 53 lõikeid 3 ja 6, § 55, 56, 60 ja 61, § 62 lõikeid 1 ja 3, § 63, § 64 lõikeid 3

ja 4.

(3) Käesolevat seadust, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuded, ei kohaldata

sõiduautoga oma kulul sõitjateveo korraldamisele.

(4) Käesolevat seadust, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuded, ei kohaldata

kaitseväe ja Kaitseliidu autoveo korraldamisele.

(5) Käesolevat seadust ei kohaldata välisesinduse mootorsõiduki ja autorongiga autoveo

korraldamisele.

(6) Veoseveo korraldamisel lähtutakse käesolevast seadusest ja majandustegevuse seadustiku

üldosa seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009,

millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71) ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule

juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) või välislepingus

ei ole sätestatud teisiti.

(7) Oma kulul sõitjateveo korraldamisel lähtutakse käesolevast seadusest osas, milles Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule

juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006

(ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(8) Veose saatja ja vedu teostava ettevõtja vahelisele lepingulisele suhtele kohaldatakse

võlaõigusele kohalduvat õigust.

(9) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud halduslepingule kohaldatakse halduskoostöö

seadust.

(10) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Autovedu

(1) Autovedu on sõitjate või veose kohaletoimetamine mootorsõiduki või autorongiga, kaasa

arvatud sellise veoga seotud tühisõit.

(2) Riigisisene autovedu on sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires, välja arvatud

kabotaažvedu.

(3) Tasuline autovedu on sõitjate või veose kohaletoimetamine mistahes vormis tasu eest.

(4) Oma kulul korraldatav autovedu on sõitjate või veose kohaletoimetamine veo eest tasu

saamata.

§ 3. Vedaja ja veose saatja

(1) Vedaja on käesoleva seaduse alusel antud ühenduse tegevusluba omav äriregistrisse või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik.

(2) Välisriigi vedaja on asutus või isik, kes selles riigis kehtiva korra kohaselt on lubatud

korraldama autovedu.

(3) Veose saatja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes sõlmib või vahendab veoseveo

teostajaga veolepingu sõlmimist.

2. peatükk

NÕUDED TASULISELE VEOSEVEOLE

§ 4. Ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri ja juhitunnistus

(1) Ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada

tasulist veosevedu.

(2) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri) on dokument, mis tuleneb Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud registreerimisnumbriga

mootorsõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.

(3) Juhitunnistus on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1072/2009 artiklist 5 ja mis annab autojuhile, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik ega Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi pikaajaline elanik vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest

kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.01.2004, lk 44–53), õiguse teostada

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vahelist tasulist veosevedu või

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu.

§ 5. Tegevusloa, ärakirja ja juhitunnistuse kohustuslikkus

(1) Tasuline veosevedu mootorsõiduki või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500

kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja

ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole

sätestatud teisiti.

(2) Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vaheline tasuline veosevedu ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu

on keelatud, kui sellist vedu teostaval autojuhil, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik ega Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses, puudub kehtiv

juhitunnistus.

(3) Ärakiri ja juhitunnistus ei ole üleantavad. Ärakirja või juhitunnistuse omaja võib ärakirja või

juhitunnistuse üle anda ainult tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel veosevedu

teostavale autojuhile.

(4) Vedajale antud tegevusluba ja ärakiri ei kehti vedaja tütarettevõtja suhtes.

(5) Veose saatja peab veoseveo tellimisel või vahendamisel kontrollima, et isikul, kellega

veoleping sõlmitakse, on:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt nõutav tegevusluba; või

2) juhul, kui veoleping sõlmitakse väljaspool Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriiki asutatud välisriigi vedajaga, käesoleva seaduse § 22 lõike 3 kohaselt nõutav veoluba.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmiseks on veose saatjal õigus nõuda isikult

vajalike dokumentide esitamist, kui asjakohased andmed ei ole avalikust registrist elektrooniliselt

kättesaadavad.

§ 6. Tegevusloa ja ärakirja kohustuseta vedu

(1) Tegevusloa ja ärakirjata võib korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist tasulist veosevedu,

mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5,

kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tegevusloa ja ärakirjata võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule korraldada järgmisi

tasulisi riigisiseseid veosevedusid:

1) lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu;

2) põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, küttepuude või hakkepuidu vedu ostja või

töötleja juurde 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht;

3) surnute vedu;

4) jäätmete, heit- ja reovee ning prügivedu;

5) betooni või muu ehitussegu vedu segurautoga;

6) vedu autorongiga, mis koosneb sõiduautost ja haagisest, kusjuures haagise täismass ei ületa

3500 kilogrammi;

7) vedu autorongiga, mis koosneb eriotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud

veoseveoks, ja haagisest, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi;

8) spordiürituste korraldamiseks või võistlemiseks ette nähtud sõidukite, loomade või inventari

vedu mootorsõiduki või autorongiga, mille täismass ei ületa 7500 kilogrammi.

§ 7. Nõuded tegevusloa taotlejale ja vedajale

(1) Tegevusloa taotleja peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009

artikli 3 lõikes 1 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(2) Tegevusloa taotleja ja vedaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse.

(3) Tegevusloa taotleja ja vedaja peavad tegevusloa andjale teatama oma selle asukoha aadressi

Eestis, kus hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku tegevusloa taotleja ja vedaja

asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

(4) Tegevusloa taotlejal ja vedajal peab olema hea maine. Tegevusloa taotleja või vedaja mainet

peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b

tähenduses heaks, kui teda ei ole tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud:

1) esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo eest;

2) rohkem kui ühe korra maksukorralduse seaduse §-des 1531, 153

2, 154, 154

1 või 155

2,

tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 6

3, välismaalaste seaduse

§-s 299 või 300 sätestatud väärteo eest;

3) rohkem kui ühe korra välisriigis toime pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1071/2009 IV lisa punkti 5 kohaselt tegevusloata veo teostamise eest.

(5) Vedajat võib pidada hea maine nõudele mittevastavaks, kui teda on tasulisel või oma kulul

korraldataval veoseveol karistatud:

1) rohkem kui ühe korra karistusseadustiku §-s 279, liiklusseaduse §-s 202, 208, 210, 2102, 210

4,

2106, 213, 216, 217

1, 225, 243 lõikes 2, §-s 244, 261

2 või 261

3 sätestatud väärteo eest;


nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest.

(6) Otsuse vedaja hea maine nõudele mittevastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel

teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tema volitusel Maanteeamet või käesoleva

seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui viimasele on vastava ülesande täitmine halduslepinguga

üle antud.

(7) Tegevusloa taotleja ja vedaja hea maine nõudele vastavuse hindamisel ei võeta arvesse

käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud karistusandmeid, mis on karistusregistri seaduse

kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis on

välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud

karistusandmete kustutamise tähtaeg.

(8) Tegevusloa taotleja peab määrama ja vedaja veokorraldust peab pidevalt juhtima vähemalt üks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 nimetatud veokorraldaja

(edaspidi veokorraldusjuht), kelle maine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses hea ning kes vastab käesoleva seaduse §-s 8

sätestatud nõuetele.

(9) Veokorraldusjuhi vahetumise korral peab vedaja määrama uue, käesoleva paragrahvi lõikes 8

nimetatud nõuetele vastava veokorraldusjuhi ja teavitama sellest tegevusloa andjat

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 30 sätestatud korras, esitades ühtlasi käesoleva

seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud andmed ja dokumendid.

(10) Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks veoseveoks ettenähtud

mootorsõiduk, mille tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja

algusest arvates olema taotlenud ja saanud ärakirja.

(11) Vedaja vastutab tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel veosevedu teostava või

teostanud autojuhi poolt veoseveol toimepandud autoveoalase õigusrikkumise eest.

(12) Vedaja vastutab selle eest, et tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel veosevedu

teostav autojuht on läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- ja

täienduskoolituse ning § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud „Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo

Euroopa kokkuleppe (ADR)“ (edaspidi ADR) kohase koolituse, kui vastav koolitus on nõutav,

ning omab nimetatud koolituse läbimist tõendavat dokumenti.

(13) Tegevusloa taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat

ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot.

§ 8. Nõuded veokorraldusjuhile

(1) Veokorraldusjuht peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009

artiklis 4 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(2) Veokorraldusjuht vastutab ettevõtja juures veokorralduse, autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja

ning koolitusnõuete täitmise, liiklus- ja sõidukiohutuse ning keskkonnakaitse eest.

(3) Veokorraldusjuhil peab olema hea maine. Veokorraldusjuhi mainet peetakse heaks, kui teda ei

ole karistatud:

1) esimese astme kuriteo eest;

2) karistusseadustiku §-des 422–425 sätestatud kuriteo eest;

3) liiklusseaduse §-s 234, 236 või 237 ja välismaalaste seaduse §-s 299 või 300 sätestatud väärteo

eest;

4) rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või;


nr 1071/2009 IV lisa punkti 5 kohaselt tegevusloata veo teostamise eest.

(4) Veokorraldusjuhti võib pidada hea maine nõudele mittevastavaks, kui teda on karistatud:

1) rohkem kui ühe korra karistusseadustiku §-s 279, liiklusseaduse §-s 202, 208, 210, 2102, 210

4,

2106, 213, 216, 217

1, 224–226, § 227 lõigetes 3 ja 4, § 243 lõikes 2, §-s 244 või 261

3 sätestatud

väärteo eest;


nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest.

(5) Otsuse veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tema volitusel Maanteeamet või

käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui viimasele on vastava ülesande täitmine

halduslepinguga üle antud.

(6) Veokorraldusjuhi hea maine nõudele vastavuse hindamisel ei võeta arvesse käesoleva

paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud karistusandmeid, mis on karistusregistri seaduse kohaselt

sellest registrist kustutatud, või kui nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis on välisriigis

tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete

kustutamise tähtaeg.

(7) Veokorraldusjuht peab olema ametialaselt pädev. Veokorraldusjuhti peetakse ametialaselt

pädevaks, kui ta on läbinud veoseveo veokorraldusjuhi koolituse, sooritanud kirjaliku lõpueksami

ja omab sellekohast ametipädevuse tunnistust.

(8) Tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolitust ei pea läbima isik, kes on

viimase kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat juhtinud vedaja veotegevust ja sooritanud

käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud koolituse kirjaliku lõpueksami.

(9) Isik, kes omab ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit, mille saamine eeldab teadmisi

tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldusjuhi koolituse õppekavas nimetatud ainetes,

ei pea veokorraldusjuhi koolitust läbima ega koolituse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas,

milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomi saamisele eelnenud õppes läbitu kattub

veokorraldusjuhi koolitusel läbitavaga.

(10) Isik, kes tõendab, et ta vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009

artiklis 9 sätestatud tingimustele, ei pea läbima tegevusloa alusel korraldatava veoseveo

veokorraldusjuhi koolitust ega sooritama koolituse kirjalikku lõpueksamit.

(11) Veokorraldusjuhina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui

tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seadusele.

(12) Riigisisese veoseveo koolitustunnistust omava veokorraldusjuhi, kes ei ole viimase kümne

aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust, võib ühel korral määrata veokorraldusjuhiks

tegevusloa taotleja või omaja juures tingimusel, et kuue kuu jooksul alates veokorraldusjuhiks

määramisest sooritab ta rahvusvahelise veoseveo veokorraldusjuhi koolituse kirjaliku lõpueksami.

§ 9. Nõuded ärakirja taotlejale ja omajale

(1) Ärakirja taotleja ja omaja finantssuutlikkus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 sätestatud nõuetele.

(2) Ärakirja saab taotleda mootorsõiduki kohta, mis on registreeritud liiklusregistris või mõne teise

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ametlikus registris ja läbinud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

(3) Ärakirja taotleja või omaja peab olema mootorsõiduki, mille kohta ärakirja taotletakse või

omatakse, omanik või kasutaja mootorsõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.

(4) Ärakirja taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat

ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot.

(5) Ühe mootorsõiduki kohta antakse vaid üks kehtiv ärakiri.

(6) Ärakirja osas ei rakendu majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõigetes 6–8

sätestatud kohustus.

§ 10. Nõuded juhitunnistuse taotlejale, omajale ja autojuhile

(1) Juhitunnistuse taotleja või omaja peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1072/2009 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(2) Autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, peab:

1) töötama vedaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel;

2) omama kehtivat ravikindlustust või tervisekindlustust;

3) omama liiklusseaduse § 99 kohaselt Eestis kehtivat juhiluba;

4) olema läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- või täienduskoolituse

ning tal peab olema juhitava mootorsõiduki või autorongi kategooriale vastav käesoleva seaduse §

36 lõikes 3 nimetatud dokument või vastav kirje juhiloal.

3. peatükk

NÕUDED OMA KULUL KORRALDATAVALE AUTOVEOLE

§ 11. Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole ning oma kulul

korraldatavale veoseveole mootorsõiduki või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab

3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis.

§ 12. Nõuded oma kulul korraldatavale autoveole

(1) Oma kulul korraldataval riigisisesel ja rahvusvahelisel veoseveol peab ettevõtja täitma

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud

tingimusi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Asjaolu, et oma kulul veetav veos on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1072/2009 artikli 1 lõike 5 punkti d alapunkti i kohaselt ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja

on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või

remontinud, tõendatakse veosedokumentidega.

(3) Oma kulul korraldatav riigisisene sõitjatevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud mõistele.

(4) Oma kulul korraldatav rahvusvaheline sõitjatevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud mõistele, kui välislepingus ei ole

sätestatud teisiti, ning sellise veo teostamisel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriikide vahel peab veo teostaja omama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1073/2009 artikli 5 lõikest 5 tulenevat oma kulul sõitjateveo sertifikaati (edaspidi sertifikaat).

(5) Sertifikaati saab taotleda mootorsõiduki kohta, mis on registreeritud liiklusregistris ja läbinud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

(6) Sertifikaadi taotleja või omaja peab olema mootorsõiduki, mille kohta sertifikaati taotletakse

või omatakse, omanik või kasutaja mootorsõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu

alusel.

(7) Oma kulul korraldatavat autovedu teostav ettevõtja vastutab:

1) tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel autovedu teostava või teostanud autojuhi

poolt autoveol toimepandud autoveoalase õigusrikkumise eest;

2) selle eest, et tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel autovedu teostav autojuht on

läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud autojuhi ameti- ja täienduskoolituse ning § 39

lõigetes 1 ja 2 nimetatud ADR kohase koolituse, kui vastav koolitus on nõutav, ning omab

nimetatud koolituse läbimist tõendavat dokumenti.

4. peatükk

TEGEVUSLOA, ÄRAKIRJA, JUHITUNNISTUSE JA SERTIFIKAADI TAOTLEMINE,

ANDMINE JA TAGASTAMINE

§ 13. Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemine

(1) Tegevusloa taotlemiseks esitatakse tegevusloa andjale lisaks majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:

1) taotleja asukoha aadress Eestis, kus taotleja hoiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a nimetatud dokumente, kui see aadress ei lange kokku

taotleja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;

2) veokorraldusjuhiks määratud isiku nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja

kontaktandmetena telefoninumber ning elektronposti aadress);

3) isiku veokorraldusjuhiks määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud

veokorraldusjuhi allkirjastatud kirjalik nõusolek veokorraldusjuhiks määramise kohta, välja

arvatud juhul, kui veokorraldusjuht on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isiku juhatuse liige, kelle esindusõigust ei

ole äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel piiratud;

4) veokorraldusjuhi ametipädevust tõendav dokument;

5) kui isik on veokorraldusjuhiks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1071/2009 artikli 4 kohaselt töölepingu või muul lepingulisel alusel, peavad käesoleva lõike

punktis 3 nimetatud veokorraldusjuhiks määramist kinnitavale dokumendile olema kantud või

lisatud andmed sõlmitud lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta;

6) kirjalik kinnitus, et taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009

artikli 5 punktis c sätestatud nõuetele.

(2) Ärakirja taotlemiseks esitatakse ärakirja andjale lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:

1) mootorsõiduki, mille kohta ärakirja taotletakse, registreerimisnumber;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud

dokumendid, kui taotleja finantssuutlikkust tõendavad andmed ei ole äriregistrist elektrooniliselt

kättesaadavad;

3) mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri, kui ärakirja taotletakse mõne teise

Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ametlikus registris registreeritud

mootorsõiduki kohta;

4) mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist tõendav dokument või selle ärakiri,

kui ärakirja taotletakse mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi

ametlikus registris registreeritud mootorsõiduki kohta;

5) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud

lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja

kehtivusaeg ning mootorsõiduki registreerimisnumber, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või

kasutaja liiklusregistri andmete või selle sõiduki registreerimistunnistuse alusel.

(3) Juhitunnistuse taotlemiseks esitatakse juhitunnistuse andjale järgmised dokumendid:

1) taotlus, mis sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmeid;

2) autojuhi isikut tõendav dokument või selle ärakiri;

3) autojuhi juhiluba või selle ärakiri;

4) autojuhi ja vedaja vahel sõlmitud tööleping või muu leping või osapoolte kinnitatud väljavõte

nimetatud lepingust, kuhu peavad olema kantud autojuhi ja vedaja nimed, lepingu sõlmimise

kuupäev ja kehtivusaeg;

5) autojuhi ravi- või tervisekindlustuse olemasolu tõendav dokument või selle ärakiri;

6) autojuhi ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri.

(4) Sertifikaadi taotlemiseks esitatakse nimetatud dokumendi andjale järgmised dokumendid:

1) taotlus, mis sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmeid;

2) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud

lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja

kehtivusaeg ning mootorsõiduki registreerimisnumber, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või

kasutaja liiklusregistri andmete või selle sõiduki registreerimistunnistuse alusel.

(5) Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse või sertifikaadi kaotamise, varguse, hävimise või

nimetatud dokumendile kantud vedaja aadressi muutumise korral antakse taotlejale uus dokument,

mille kehtivusaeg ei ole pikem kui asendatava dokumendi kehtivusaeg. Kaotatud, varastatud,

hävinud või vana aadressiga dokument tunnistatakse kehtetuks.

(6) Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes

sisalduvaid andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seaduses, välislepingus või Euroopa

Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(7) Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumenti on volitatud

andma käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik.

§ 14. Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andja

Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi annab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, tema volitusel Maanteeamet või käesolev seaduse § 47 lõikes 1

nimetatud isik, kui viimasele on vastava ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

§ 15. Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi taotluse lahendamine

(1) Tegevusloa ja ärakirja taotluse lahendamisel lähtutakse majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 20 lõigetest 1–3. Tegevusloa ja ärakirja taotluse lahendamise tähtaja möödumisel ei

loeta seda dokumenti vaikimisi antuks.

(2) Juhitunnistuse ja sertifikaadi taotlus lahendatakse 15 kalendripäeva jooksul kõigi nõutavate

andmete ja dokumentide esitamisest arvates.

(3) Kui juhitunnistuse või sertifikaadi taotlemiseks esitatud andmetes või dokumentides on

puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse lahendamise

tähtaja kulgemine peatub, kuni puudused on kõrvaldatud. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul

puudusi ei kõrvalda, võib jätta taotluse lahendamata.

(4) Tegevusluba, ärakiri, juhitunnistus, sertifikaat või nende dokumentide andmisest keeldumise

otsus antakse taotlejale või saadetakse taotlejale tema nõusolekul posti teel tähtkirjaga,

väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga.

(5) Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale

tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.

§ 16. Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmisest keeldumine

(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud alustele

keeldutakse tegevusloa andmisest, kui taotleja eelmise tegevusloa käesoleva seaduse § 19 lõikes 2

sätestatud alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat.

(2) Tegevusloa andmisest keeldutakse ka perioodil, millal vedajale antud tegevusloa kehtivus on

käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.

(3) Kui vedaja on majandustegevusest loobunud, keeldutakse tegevusloa andmisest ka perioodil,

milleks taotleja eelmise tegevusloa kehtivus oli käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel

peatatud.

(4) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud alustele

keeldutakse ärakirja andmisest, kui taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vähemalt

ühele nõudele.

(5) Ärakirja andmisest keeldutakse, kui taotleja eelmise ärakirja käesoleva seaduse § 19 lõikes 2

sätestatud alusel kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud ühte aastat.

(6) Ärakirja andmisest keeldutakse ka perioodil, millal vedajale antud ärakirja kehtivus on

käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel peatatud.

(7) Kui vedaja on majandustegevusest loobunud, keeldutakse ärakirja andmisest ka perioodil,

milleks taotleja eelmise ärakirja kehtivus oli käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud alusel

peatatud.

(8) Juhitunnistuse andmisest keeldutakse järgmistel alustel:

1) juhitunnistuse taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 7 või § 10 lõikes 1 sätestatud vähemalt

ühele nõudele;

2) autojuht, kellele juhitunnistust taotletakse, ei vasta käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud

vähemalt ühele nõudele.

(9) Sertifikaadi andmisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 või 5

sätestatud nõuded.

(10) Juhitunnistuse või sertifikaadi andmisest keeldutakse, kui taotleja on esitanud tahtlikult

valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks

juhitunnistuse või sertifikaadi andmisest keelduda.

§ 17. Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi kehtivusaeg

(1) Tegevusluba antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

(2) Ärakiri antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Ärakirja ei anta

pikemaks ajaks kui tegevusloa kehtivusaeg. Juhul kui ärakirja taotlemisel esitati Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokument, ei anta

ärakirja pikemaks ajaks kui selle dokumendi kehtivusaeg.

(3) Kui ärakirja taotletakse mootorsõiduki kohta, mis on registreeritud mõne teise Euroopa Liidu

või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ametlikus registris ja taotleja on kantud

mootorsõiduki registreerimistunnistusele omaniku või kasutajana, antakse ärakiri käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud kehtivusajaga.

(4) Kui ärakirja taotletakse mootorsõiduki kohta, mis on registreeritud mõne teise Euroopa Liidu

või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ametlikus registris ja mootorsõidukit kasutatakse

kasutuslepingu alusel, ei või ärakirja kehtivusaeg olla pikem kui mootorsõiduki kasutuslepingu

kehtivusaeg.

(5) Juhitunnistus antakse kehtivusajaga, mis ei tohi olla pikem kui juhitunnistust taotlevale

vedajale antud tegevusloa kehtivusaeg, juhitunnistuse taotlemiseks esitatud käesoleva seaduse §

13 lõike 3 punktides 2–6 nimetatud dokumentide kehtivusaeg ega pikem kui viis aastat.

(6) Sertifikaat antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

§ 18. Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi vorm ja andmed

(1) Tegevusloa ja ärakirja vorm ning nendele kantavad andmed peavad vastama Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 II lisale. Ärakirja erimärkuste lahtrisse

kantakse mootorsõiduki registreerimisnumber ja vedaja äriregistri kood.

(2) Juhitunnistuse vorm ja sellele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III lisale.

(3) Sertifikaadi vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama komisjoni määruse (EL) nr

361/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009

üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo

dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/984 (ELT L 107,

10.04.2014, lk 39–55) V lisale.

§ 19. Tegevusloa, ärakirja ja juhitunnistuse kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks

tunnistamine

(1) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud alustele võib tegevusloa või

ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada, kui:

1) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel

veosevedu teostavat või teostanud autojuhte on kokku rohkem kui ühe korra tasulisel või oma

kulul korraldataval veoseveol karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest, mille karistusandmed ei

ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui nimetatud rikkumise

toimepanemisel välisriigis ei ole välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri

seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;

2) vedajat või tema veokorraldusjuhti on tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol karistatud

karistusseadustiku § 279 alusel riikliku järelevalve teostamise takistamise eest autojuhi töö-,

sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle ning selle õigusrikkumise karistusandmed ei ole

karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;

3) vedaja on rikkunud käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud nõuet ja ei ole selle rikkumise

osas tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud.

(2) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 13 lõikes 3,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud alustele võib tegevusloa või

ärakirja kehtetuks tunnistada, kui:

1) vedaja ei ole käesoleva seaduse või liiklusseaduse § 139 lõike 4 alusel tehtud ettekirjutuse

kohaselt puudusi ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud;

2) vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel

veosevedu teostavat või teostanud autojuhte on kokku rohkem kui ühe korra tasulisel või oma

kulul korraldataval veoseveol karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise eest, mille karistusandmed ei

ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui nimetatud rikkumise



3) vedajat või tema veokorraldusjuhti on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul

korraldataval veoseveol karistatud karistusseadustiku § 279 alusel riikliku järelevalve teostamise

takistamise eest autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle ning nende õigusrikkumiste

karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloa või ärakirja kehtivuse

kindlaksmääratud ajaks peatamise aluseid ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3

sätestatud tegevusloa või ärakirja kehtetuks tunnistamise aluseid ei rakendata juhul, kui asjaomase

haldusmenetluse käigus leitakse, et tegevusloa või ärakirja kindlaksmääratud ajaks peatamine või

kehtetuks tunnistamine oleks ebaproportsionaalne meede.

(4) Tegevusloa või ärakirja võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui tegevusloa või ärakirja omaja

ei ole 6 kuu jooksul alates tegevusloa või ärakirja kehtima hakkamise kuupäevast asjaomast

tegevusluba või ärakirja välja võtnud või ei ole võimalik nimetatud dokumenti kätte toimetada.

(5) Ärakiri tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui ärakirja andja tuvastab, et ärakirjale kantud

registreerimisnumbriga mootorsõiduk on võõrandatud või selle sõiduki kasutusleping on

lõppenud.

(6) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 7 lõikes 2 ja artikli

12 lõikes 2 sätestatud alustele tunnistatakse juhitunnistus kehtetuks, kui:

1) vedaja on esitanud taotluse tunnistada juhitunnistus kehtetuks;

2) autojuht, kellele juhitunnistus taotleti, ei vasta enam käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud

vähemalt ühele nõudele.

(7) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tunnistatakse kehtetuks ka selle tegevusloa alusel antud

ärakiri ja juhitunnistus.

(8) Tegevusluba, ärakiri, juhitunnistus või sertifikaat tunnistatakse kehtetuks ka nimetatud

dokumendi kaotamise, varguse või hävimise korral.

(9) Otsuse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 sätestatud alustel teeb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, tema volitusel Maanteeamet või käesoleva seaduse § 47 lõikes 1


§ 20. Tegevusloa, ärakirja ja juhitunnistuse tagastamine

(1) Kui tegevusloa või ärakirja kehtivus on kindlaksmääratud ajaks peatatud või tegevusluba,

ärakiri või juhitunnistus on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 8

sätestatud juhul, tuleb see dokument alates dokumendi kehtivuse peatamise või kehtetuks

tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi andjale

tagastada.

(2) Ärakiri tuleb dokumendi andjale viie tööpäeva jooksul tagastada, kui ärakirjale kantud

registreerimisnumbriga mootorsõiduk on võõrandatud või selle sõiduki kasutusleping on

lõppenud.

§ 21. Veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine ja eksamile

suunamine

(1) Veokorraldusjuht tunnistatakse kuni kolmeks aastaks hea maine nõudele mittevastavaks, kui

esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ta ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud nõuetele;

2) ta on põhjustanud vedajale rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemise viimase 12 kuu jooksul;

3) ta on põhjustanud vedajale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

(2) Veokorraldusjuhi võib tunnistada kuni kolmeks aastaks hea maine nõudele mittevastavaks

käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel.

(3) Veokorraldusjuhi võib suunata käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 nimetatud eksamile, kui ta on

põhjustanud vedajale:

1) rohkem kui ühe ettekirjutuse tegemise viimase 12 kuu jooksul; või

2) antud tegevusloa kehtivuse peatamise.

(4) Otsuse veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja eksamile

suunamise kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel teeb Majandus- ja



5. peatükk

RAHVUSVAHELISE AUTOVEO VEOLUBA, NÕUDED VEOLOA TAOTLEJALE JA

OMAJALE NING VEOLOA ANDMINE, ANDMISEST KEELDUMINE, ÄRAVÕTMINE

JA TAGASTAMINE

§ 22. Rahvusvahelise autoveo veoluba

(1) Rahvusvahelise autoveo veoluba (edaspidi veoluba) on dokument, mis tõendab selle omaja

õigust teostada autovedu riikide vahel või transiitvedu veoloal märgitud tingimustel.

(2) Rahvusvaheliseks autoveoks peab vedajal olema siht- ja transiitriigi kehtiv veoluba, kui

välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Välisriigi vedajal peab rahvusvaheliseks autoveoks Eestisse, Eestist või transiitveoks läbi Eesti

olema käesoleva seaduse § 24 lõike 9 alusel kehtestatud vormi kohane kehtiv veoluba, kui

välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(4) Veolubade tingimuste ja arvu kindlaksmääramisel, riikidevahelisel vahetamisel ja kasutamisel

lähtutakse välislepingust või selle alusel sõlmitud kokkuleppest. Nimetatud välislepingust või

kokkuleppest tuleneva lepingupoole otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister.

§ 23. Veoloa liigid

Veoloa liigid on järgmised:

1) kahepoolne veoluba, mis annab selle omajale õiguse erinevat liiki rahvusvahelisteks

autovedudeks veoloal märgitud arvu ulatuses;

2) Rahvusvahelise Transpordifoorumi (edaspidi ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi

(edaspidi CEMT) veoluba, mis annab selle omajale õiguse rahvusvaheliseks veoseveoks CEMT

liikmesriikide vahel või läbi ühe või mitme CEMT liikmesriigi ja veoseta sõitudeks CEMT

liikmesriikides, kusjuures CEMT veoluba võib olla ka lühiajaline;

3) CEMT kolimisveoluba, mis annab selle omajale õiguse rahvusvaheliseks kolimisveoks CEMT

liikmesriikide vahel või läbi ühe või mitme CEMT liikmesriigi ja veoseta sõitudeks CEMT

liikmesriikides.

§ 24. Veoloa andmine

(1) Veoloa annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tema volitusel

Maanteeamet või käesolev seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui viimasele on vastava ülesande

täitmine halduslepinguga üle antud.

(2) Kahepoolse veoloa andmisel lähtub veoloa andja ühe välisriigi ühte liiki kahepoolsete

veolubade taotlejate kehtivate ärakirjade ning sama välisriigi sama liiki väljastamata kahepoolsete

veolubade arvust, võttes arvesse kahepoolse veoloa jaotuse põhimõtteid.

(3) Põhjendatud juhul ning veoseveoks ettenähtud kahepoolsete veolubade piisava olemasolu

korral võib kahepoolse veoloa anda oma kulul veosevedu korraldavale ettevõtjale vastava taotluse

alusel.

(4) CEMT veoload, mille CEMT liikmesriigile eraldatava kvoodi kinnitab Euroopa

Transpordiministrite Nõukogu, antakse CEMT veoloa taotlejale jaotuskava alusel. Jaotuskava

kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(5) CEMT kolimisveoluba ei anta pikemaks ajaks kui tegevusloa kehtivusaeg.

(6) Veoluba või selle andmisest keeldumise otsus antakse taotlejale või saadetakse taotlejale tema

nõusolekul posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga.

(7) Veoloa andmisest keeldumise otsuse võib taotlejale tema nõusolekul saata ka elektrooniliselt.

(8) Veoloa taotlemiseks esitatud dokumente ja nendes sisalduvaid andmeid ei avaldata

kolmandatele isikutele, kui seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud

teisiti.

(9) Veoloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud

juhul, kui veoluba on volitatud andma käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik.

(10) Veoloa taotlemise ja andmise korra, veoloale kantavad andmed, CEMT veolubade jaotuskava

koostamise korra ja kahepoolse veoloa vormi ning jaotuspõhimõtted kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 25. Nõuded veoloa taotlejale ja omajale

(1) Veoloa taotlejal ja omajal peab olema kehtiv tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole


(2) CEMT veoloa, CEMT kolimisveoloa ja veoseveoks ettenähtud kahepoolse veoloa taotleja ja

omaja kasutuses peab olema vähemalt üks veoseveoks ettenähtud mootorsõiduk, mille kohta on

kehtiv ärakiri, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Sõitjateveoks ettenähtud kahepoolse veoloa taotleja ja omaja kasutuses peab olema vähemalt

üks sõitjateveoks ettenähtud mootorsõiduk, mille kohta on kehtiv ühistranspordiseaduse § 39

lõikes 2 nimetatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

(4) CEMT veoloa esmakordne taotleja peab tõendama, et tema kasutuses oleva mootorsõiduki või

mootorsõidukite, mille kohta on talle antud ärakiri, keskmine läbisõit rahvusvahelisel tasulisel

veoseveol on taotluse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul kokku vähemalt 60 000

kilomeetrit.

(5) CEMT veoloa andja võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuet mitte rakendada juhul,

kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud jaotuskava alusel jääb väljastamata CEMT

veolubasid, mida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõudele vastavad vedajad ei ole

taotlenud.

(6) Kui CEMT veoloa omaja kasutuses olevate EURO III ja kõrgema kategooria mootorsõidukite

arv väheneb, peab veoloa omaja sellest veoloa andjat viivitamata teavitama.

(7) CEMT veoloa ja CEMT kolimisveoloa taotleja ja omaja või tema veokorraldusjuht ei tohi olla

rohkem kui ühe korra karistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009

artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske õigusrikkumise või CEMT veoloa või CEMT

kolimisveoloa kasutusnõuete rikkumise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse

kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui nimetatud rikkumise toimepanemisel välisriigis ei ole

välisriigis tehtud otsuse jõustumisest möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud

karistusandmete kustutamise tähtaeg.

(8) Veoluba ei ole üleantav. Veoloa omaja võib veoloa üle anda ainult tema juures töölepingu või

muul lepingulisel alusel autovedu teostavale autojuhile.

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=102032012009&id=102122010011https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=102032012009&id=102122010011

§ 26. Veoloa andmisest keeldumine ja veoloa äravõtmine

(1) Veoloa andmisest keeldutakse, kui:

1) veoloa taotleja ei vasta veoloa taotlejale käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1–3 või 4 sätestatud

nõudele;

2) veoloa taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist

ning mille esitamata jätmise korral tuleks veoloa andmisest keelduda;

3) veoloa taotleja ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 5 või 6 kohaselt tagastanud mis tahes liiki

veoluba;

4) asjaomaseid veolubasid ei ole Eestile eraldatud, Eestile eraldatud asjaomaseid veolubasid ei

jätku kõikidele taotlejatele või on kõik asjaomased veoload väljastatud.

(2) CEMT veoloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui CEMT veoloa taotleja ei ole eelneval

CEMT veoloa kasutamise perioodil täitnud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud nõuet.

(3) CEMT veoloa või CEMT kolimisveoloa andmisest võib keelduda, kui CEMT veoloa või

CEMT kolimisveoloa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 25 lõikes 7 sätestatud nõudele.

(4) Veoluba võetakse ära, kui:

1) veoloa omaja ei vasta käesoleva seaduse § 25 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud nõudele;

2) veoloa omaja on veoloa taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutas taotluse

lahendamist ning mille esitamata jätmise korral oleks veoloa andmisest keeldutud.

(5) CEMT veoluba võetakse ära ka CEMT jaotuskava muudatuse alusel juhul, kui CEMT veoloa

omaja kasutuses olevate EURO III ja kõrgema kategooria mootorsõidukite arv on vähenenud.

(6) Veoloa võib ära võtta, kui:

1) veoloa omajat või tema veokorraldusjuhti on rohkem kui ühe korra karistatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raske

õigusrikkumise eest või veoloa kasutusnõuete rikkumise eest, mille karistusandmed ei ole

karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui nimetatud rikkumise



2) veoloa omaja on rikkunud käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud nõuet ja ei ole selle

rikkumise osas tehtud ettekirjutuse kohaselt puudusi ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud.

(7) CEMT veoloa võib ära võtta ka juhul, kui CEMT veoloa omaja ei ole CEMT veoloa

kasutamise perioodil täitnud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuet.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 nimetatud otsuse teeb Majandus- ja



§ 27. Veoloa kasutamine ja tagastamine

(1) Veoloa omaja ja autojuht on kohustatud täitma veoloa kasutamiseks välislepingus, selle alusel

sõlmitud kokkuleppes sätestatud ja veoloale märgitud tingimusi.

(2) CEMT veoloa omaja peab tagama CEMT veoloa piisava kasutamise. CEMT veoloa piisavaks

kasutamiseks peab vedaja iga CEMT veoloa alusel teostama vähemalt kaks veosega vedu kuus

kahe erineva CEMT liikmesriigi, millest vähemalt üks ei ole Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiikonna liikmesriik, peale- ja mahalaadimiskoha vahel.

(3) CEMT veoloa kasutamist piirava CEMT liikmesriigi territooriumil kehtivat CEMT veoluba

tuleb kasutada eelkõige nimetatud CEMT liikmesriigi ja teise CEMT liikmesriigi, kus vedaja ei

ole asutatud, vaheliseks veoseveoks.

(4) Kahepoolse veoloa omaja peab veoloa alusel teostama autoveo kahe kuu jooksul alates

kahepoolse veoloa andmise kuupäevast.

(5) Veoluba tuleb tagastada veoloa andjale 15 tööpäeva jooksul pärast veoloale märgitud vedude

teostamist, veoloa kehtivusaja lõppemist või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõude

mittetäitmisel.

(6) Käesoleva seaduse § 26 lõigetes 4–7 sätestatud alustel veoloa äravõtmisel peab veoloa omaja

veoloa tagastama veoloa andjale viie tööpäeva jooksul pärast veoloa äravõtmise otsuse

kättetoimetamist.

§ 28. Veoloa kaotamine, vargus või hävimine

(1) Veoloa kaotamisest, vargusest või hävimisest tuleb veoloa andjat viivitamata teavitada ja

esitada veoloa andjale vastavasisuline kirjalik seletus.

(2) Kaotatud, varastatud või hävinud CEMT veoloa võib veoloa andja CEMT veoloa järelejäänud

kehtivusajaks asendada CEMT varuloaga. Enne CEMT varuloa andmist tunnistab veoloa andja

kaotatud, varastatud või hävinud CEMT veoloa kehtetuks.

6. peatükk

AUTOVEO ÜLDISED TINGIMUSED

§ 29. Autoveo õigust tõendavate dokumentide esitamise kohustus

(1) Vedaja, välisriigi vedaja või ettevõtja on kohustatud tagama, et autojuhil on kaasas ja autojuht

peab esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks

järgmised dokumendid:

1) veoseveo teostamisel ärakiri, kui see dokument on nõutav;

2) juhitunnistus, kui see dokument on nõutav;

3) välislepingust tulenevad asjakohased dokumendid;

4) oma kulul korraldataval autoveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul veoseveo

korraldamisel täidetakse käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, kui need

dokumendid on nõutavad;

5) oma kulul korraldataval autoveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul sõitjateveo

korraldamisel täidetakse käesoleva seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid, kui need

dokumendid on nõutavad;

6) autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendav dokument, kui vastava koolituse läbimine

on nõutav;

7) ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistus, kui vastava koolituse läbimine on nõutav;

8) muud veose liigist tulenevad dokumendid.

(2) Kui tasulist või oma kulul korraldatavat veosevedu teostatakse kasutuslepingu alusel

kasutatava veoseveoks ettenähtud Eestis või teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga ja selle sõiduki kasutaja ei ole märgitud sõiduki

kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele, peavad kasutuslepingu alusel kasutatava sõiduki

juhil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele olema kaasas ja ta peab

esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks

järgmised dokumendid:

1) mootorsõiduki kasutusleping või osapoolte kinnitatud väljavõte sellest lepingust, millele peavad

olema kantud lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki

registreerimisnumber;

2) autojuhi töö- või muu leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, millele on

kantud vähemalt mootorsõiduki kasutaja ja autojuhi nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja

kehtivusaeg ning millega tõendatakse autojuhi töötamist mootorsõiduki kasutaja juures, välja

arvatud juhul, kui autojuht on ise selle sõiduki kasutaja.

(3) Riigisisese veoseveo teostamisel ei ole vedajale antud ärakirja kaasaskandmine kohustuslik.

Ärakirja olemasolu kontrollitakse majandustegevuse registri andmete alusel.

(4) Riigisisese veoseveo teostamisel ei ole mootorsõiduki kasutuslepingu või sellest lepingust

osapoolte kinnitatud väljavõtte kaasaskandmine kohustuslik, kui käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 1 nimetatud kasutuslepingu andmed on kantud majandustegevuse registrisse.

(5) Kui autojuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole riigisisese autoveo teostamisel

autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist kontrollitakse liiklusregistri andmete alusel.

§ 30. Hind

Tasulise veoseveo hind määratakse kindlaks veolepingu poolte kokkuleppel.

§ 31. Mootorsõiduki kasutamisele esitatavad nõuded

(1) Vedaja või oma kulul veosevedu korraldava Eestis asutatud ettevõtja veoseveol kasutatav

mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud liiklusregistris või mõne teise Euroopa

Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ametlikus registris, kui välislepingus ei ole


(2) Oma kulul sõitjatevedu korraldava Eestis asutatud ettevõtja sõitjateveol kasutatav

mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud liiklusregistris.

(3) Riigisisesel ning Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vahelisel

tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol võib kasutuslepingu alusel kasutatavat

mootorsõidukit kasutuslepingu kehtivusajal kasutada üksnes kasutuslepingu alusel mootorsõidukit

kasutav ettevõtja.

§ 32. Nõuded kabotaažveole

(1) Välisriigi vedaja, kes on asutatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis,

peab kabotaažveo teostamisel Eesti Vabariigis täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1072/2009 artiklites 8 ja 9 sätestatud kabotaažveo tingimusi.

(2) Välisriigi vedajal, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis, ei ole lubatud teostada kabotaažvedu Eesti Vabariigis, kui välislepingus ei ole


§ 33. Nõuded kombineeritud veole

(1) Kombineeritud vedu on Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vaheline

veosevedu mootorsõiduki, haagise või autorongiga, vahetuskerega või vähemalt 6,096 meetri (20

jala) pikkuse konteineriga, kui selle veo alg- või lõppetapil kasutatakse maanteed ning ülejäänud

etapil sama saatedokumendi alusel raudteed, siseveeteed või merevedu (edaspidi mõlemad koos

veeteed), mille alg- ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna on üle 100 kilomeetri

ning moodustab kombineeritud veo alg- või lõppetapi.

(2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimiskohast kuni ümberlaadimiseks

sobiva lähima raudteejaama või sadamani. Kombineeritud veo lõppetapp on teelõik veose

ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või sadamast mahalaadimiskohani.

(3) Veetee korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus veose peale- või

mahalaadimise sadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit.

(4) Kui kombineeritud veo puhul on veo algetapp veose saatja poolt korraldatud käesoleva seaduse

§ 12 lõike 1 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sättega vastuolus veose saaja õigus toimetada

veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab sel juhul kasutama mootorsõidukit, mis

on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose

saaja ise.

(5) Kombineeritud vedu, mida teostab Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis asutatud isik, on vabastatud veoloa nõudest ja sellele ei rakendu käesoleva seaduse §

32 lõikes 1 sätestatud nõuded kabotaažveole.

(6) Kombineeritud veol kasutatavas saatedokumendis peavad olema märgitud raudteeveoga seotud

peale- ja mahalaadimise raudteejaamade või veeteega seotud peale- ja mahalaadimise sadamate

nimetused. Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja saatedokumenti

sellekohase kande, välja arvatud juhul, kui kombineeritud veo lõppetappi teostatakse oma kulul

veosevedu teostavale ettevõtjale kuuluva haagisega.

(7) Kombineeritud veol kasutatava mootorsõiduki maksusoodustused sätestatakse

maksuseadustes.

§ 34. Nõuded veose ja pagasi paigutamisele ja kinnitamisele

(1) Veos ja pagas peavad olema mootorsõidukile ja selle haagisele paigutatud, kinnitatud ja kaetud

nii, et need ei ohusta inimesi ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

(2) Veos on veoseveoks ettenähtud sõiduki osasse või osale tavaliselt paigutatav kaup, mis ei ole

sõiduki külge püsivalt kinnitatud, ning sõidukil asuvas kastis, vahetatavas furgoonis või

konteineris olev ese.

(3) Veos paigutatakse sõidukile arvestades liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid

veosega või veoseta sõiduki mõõtmetele ja massidele. Veose paigutamisel arvestatakse, et selle

mass on veoplatvormil jaotatud võimalikult ühtlaselt ja moodustab ühtse terviku, raskuskese on

võimalikult madalal, välditud on nihkumine ning teravad otsad on suunatud tahapoole.

(4) Veoauto ja haagis, selle kere ja nende juurde kuuluvad lisaseadmed peavad vastama veose

liigile.

(5) Veo teostaja peab andma veose saatjale käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 toodud nõuete

täitmiseks vajalikud juhised. Veose saatja peab veose vedamiskindlalt paigutama ja kinnitama.

Käesoleva lõike nõudeid ei kohaldata, kui veose paigutab ja kinnitab veo teostaja ise.

(6) Veose kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid peavad vastama kinnitusvahenditele

esitatud nõuetele, olema kasutusotstarbele vastavad, terved, töökorras ning piisavalt tugevad, et

hoida veost paigal ja koos.

(7) Veose paigutamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(8) Politseiametniku poolt riikliku järelevalve teostamise käigus veose paigutamise ja kinnitamise

nõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(9) Kaitseväe ja Kaitseliidu veose paigutamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 35. Nõuded ohtliku veose autoveole

(1) Ohtlikuks veoseks loetakse ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse,

sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimese tervisele, varale

või keskkonnale. Ohtliku veose veol on kohustuslik erinõuete järgimine.

(2) Ohtliku veose autovedu toimub ADR nõuete kohaselt.

(3) Erisused ADR nõuetest riigisisesel ohtliku veose autoveol võib kehtestada valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(4) Kui ADR nõuetes on kohustuslik, siis sellise ohtliku veose autoveol kasutatav mootorsõiduk ja

selle haagis peab olema läbinud ADR-sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja neil peab

olema asjakohane ohtliku veose autoveole lubamise tunnistus.

(5) Liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise ADR-sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib

Maanteeamet.

(6) Liiklusregistris registreeritud ADR-sõiduki mootorsõiduki ja selle haagise täiendavatele

nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Maanteeamet või liiklusseaduse § 191

lõikes 1 nimetatud äriühing, kui ülesande täitmine on talle halduslepinguga üle antud. Nõuetele

vastavuse kontroll toimub sõiduki omaniku, valdaja või vastutava kasutaja kulul.

(7) Ohtliku veose autoveol võib mootorsõidukis viibida ainult meeskonna liige, kes on käesoleva

paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud nõuete kohaselt varustatud ning kellel on kaasas isikut

tõendav dokument, kui ADR nõuetes ei ole sätestatud teisiti.

(8) Ohtlikku veost vedav autojuht peab olema läbinud ADR kohase koolituse ja tal peab olema

autoveol kaasas kehtiv ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistus.

(9) Ohtliku veose autoveol peab autojuhil olema kaasas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=129062014029&id=128062011019;122122011006https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=129062014029&id=128062011019;122122011006

1) veodokument, mille veose kirjelduse osast selgub veose ADR nõuete kohane nimetus, ÜRO

number, ohumärgise number ja pakendigrupp, kui ADR nõuetes ei ole sätestatud teisiti, sealhulgas

peab elektroonse veodokumendi kasutamisel veose saatja olema veebikeskkonnas autenditud või

peab veodokument olema digitaalselt allkirjastatud;

2) ADR kohane õnnetusjuhtumi ja hädapeatumise korral tegutsemise ohutusjuhend.

(10) Valdkonna eest vastutav minister võib ühineda või sõlmida ADR artikli 4 lõike 3 kohase

kahe- või mitmepoolse erikokkuleppe, milles nähakse ette, et:

1) teatavate ohtlike veoste rahvusvaheline vedu, mis on ADR kohaselt keelatud, võib riigi

territooriumil toimuda teatud nõuete täitmise korral, või

2) selliste ohtlike veoste rahvusvaheline vedu, mis on ADR kohaselt lubatud vaid erinõuete

täitmise korral, võib riigi territooriumil toimuda tingimustel, mis on ADR lisa nõuetest leebemad.

(11) Politseiametniku poolt riikliku järelevalve teostamise käigus ADR nõuetele vastavuse

kontrollimise ulatuse ja korra ning rikkumiste raskusastmed kehtestab valdkonna eest vastutav


(12) Ohtliku veose autoveo tingimused ja korra, mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded,

nõuded varustusele ja tähistusele ning dokumentide vormid, nõuded meeskonnaliikme varustusele

ning nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

7. peatükk

NÕUDED AUTOVEDU TEOSTAVALE AUTOJUHILE

§ 36. Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse üldnõuded

(1) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab läbima isik, kes töötab autoveol töölepingu või muul

lepingulisel alusel autojuhina, sealhulgas autojuht, kes teostab autovedu füüsilisest isikust

ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab läbima:

1) veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria

mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga;

2) bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D- kategooria või D1-alamkategooria

mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga;

3) taksojuht ühistranspordiseaduse kohasel taksoveol.

(3) Autojuhil peab olema ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendav Maanteeameti antud

dokument (edaspidi pädevustunnistus) või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või

vastav kirje juhiloal. Käesolevat lõiget ei kohaldata autojuhile, kes töötab välisriigi vedaja, kes ei

ole asutatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, juures.

(4) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendatakse liiklusregistri andmete või käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendi alusel.

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=129062014029&id=128062011019;122122011006https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=129062014029&id=128062011019;122122011006

(5) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse korra, koolituse õppekavad ja nõuded autojuhi koolituse

korraldamise õppekavale, autojuhi kutseoskusnõuded ja pädevustunnistuse vormi ning ameti- ja

täienduskoolituse nõude täitmisest vabastatud vedude loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav


§ 37. Nõuded autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimisele

(1) Autojuhi ametikoolitusele võetakse vastu:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate

sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85

autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide

ühtlustamist (EÜT L 60, 28.02.2014, lk 18–33), artikli 26 kohaselt Eestis alalist elukohta omav Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik

või isik, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba, tähtajaline elamisluba või alaline elamisõigus; 2) Eestis rahvastikuregistrisse kantud välismaalane, kes töötab vedaja või ettevõtja juures

töölepingu või muul lepingulisel alusel.

(2) Autojuhi täienduskoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 kohaselt on Eestis või kes töötab vedaja või

ettevõtja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel ja kes omab pädevustunnistust või vastavat

kirjet juhiloal.

(3) Käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud autojuhi ametikoolituse võib isik

läbida koos liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse saamisega.

(4) Käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud autojuhi ametikoolituse tunnistust ei

väljastata liiklusseaduse kohast esmast juhiluba omavale isikule.

(5) Autojuht peab läbima täienduskoolituse vähemalt iga viie aasta järel.

(6) Autojuhid, kes töötavad veoautojuhi või bussijuhina, peavad läbima üksnes kas veoautojuhi

või bussijuhi täienduskoolituse kursuse. Taksojuht peab läbima taksojuhi täienduskoolituse

kursuse.

§ 38. Ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi andmine, andmisest

keeldumine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Pädevustunnistuse annab või vastava kirje kannab juhiloale Maanteeamet.

(2) Pädevustunnistuse või juhiloal oleva vastava kirje kehtivusaeg on viis aastat.

(3) Pädevustunnistuse andmisest või juhiloale vastava kirje kandmisest keeldutakse, kui taotleja:

1) ei ole läbinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 5 kehtestatud nõuetele vastavat koolitust;

2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille

esitamata jätmise korral oleks pädevustunnistuse andmisest või juhiloale vastava kirje kandmisest

keeldutud;

3) mootorsõiduki juhtimisõigus on tunnistatud liiklusseaduse § 126 alusel kehtetuks; või

4) ei ole tasunud riigilõivu.

(4) Pädevustunnistus või vastava kirjega juhiluba tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) isik on selle saanud pettuse teel või võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=102032012009&id=13275744;12971156;562135;112062013015https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=102032012009&id=13275744;12971156;562135;112062013015

2) isik on esitanud taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks või

3) see on kadunud, hävinud või varastatud.

(5) Kui pädevustunnistus või vastava kirjega juhiluba on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 või 3 sätestatud juhul, tuleb see dokument alates

dokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul

dokumendi andjale tagastada. Kehtetuks tunnistatud kirjega juhiloa asemele on isikul õigus

taotleda uus juhiluba liiklusseaduses sätestatud tingimustel.

(6) Pädevustunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 39. Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse üldnõuded

(1) Ohtlikku veost vedav autojuht peab läbima ADR kohase põhikoolituse (edaspidi põhikoolitus).

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhikoolitusele peab ohtlikku veost vedav

autojuht läbima ADR kohase eri liiki koolituse (edaspidi erikoolitus) kui ta:

1) juhib püsipaagi, vahetatava paagi, paakkonteineri või mahutikogumiga mootorsõidukit või

autorongi;

2) veab lõhkeainet; või

3) veab radioaktiivset materjali.

(3) Autojuhi ADR kohase põhi- ja erikoolituse läbimist tõendab Maanteeameti antud ohtlikku

veost vedava autojuhi tunnistus.

(4) ADR liikmesriigis asutatud välisriigi vedaja juures töötava autojuhi ADR kohase põhikoolituse

ja erikoolituse läbimist tõendavaks dokumendiks on ADR liikmesriigi pädeva asutuse antud

ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tunnistus peab olema autojuhil autoveol kaasas.

(6) Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi- ja erikoolituse tingimused ja korra, põhi- ja erikoolituse

õppekava, autojuhi kutseoskusnõuded ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav


§ 40. Nõuded ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse läbimisele

(1) Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi- ja erikoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 kohaselt on Eestis või kes

töötab vedaja või ettevõtja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel, ning kellel on kehtiv B-,

C1- või C-kategooria mootorsõiduki juhiluba, kaasa arvatud esmane juhiluba, olnud vähemalt

kaks aastat.

(2) Ohtlikku veost vedav autojuht peab pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 või 2 nimetatud

koolituse läbimist sooritama Maanteeameti korraldatud eksami. Erikoolituse eksamit saab

sooritada pärast põhikoolituse eksami sooritamist.

(3) Pärast põhi- ja erikoolituse läbimist ning asjaomase eksami sooritamist annab Maanteeamet

isikule koolituse läbimist tõendava tunnistuse. Kui erikoolitus läbitakse ja sellekohane eksam

sooritatakse pärast põhikoolituse läbimist, annab Maanteeamet uue tunnistuse põhikoolituse

tunnistuse kehtivusaja lõpuni.

(4) Ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistuse omaja peab enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist

läbima täienduskoolituse lähtuvalt oma pädevuse liigist ja sooritama Maanteeameti korraldatud

sellekohase eksami.

(5) Eksami mittesooritanud või eksamile mitteilmunud isikul on õigus sooritada uus eksam, kuid

mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhi- või erikoolituse läbimist.

§ 41. Ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistuse andmine, andmisest keeldumine ja

kehtetuks tunnistamine

(1) Ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistuse annab Maanteeamet.

(2) Ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistuse kehtivusaeg on viis aastat, kui seaduses ei ole


(3) Ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistuse andmisest keeldutakse, kui taotleja:

1) ei ole sooritanud käesoleva seaduse § 40 lõike 2 või 4 kohast eksamit;

2) on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võisid mõjutada taotluse lahendamist ning mille

esitamata jätmise korral oleks tunnistuse andmisest keeldutud;

3) ei ole tasunud riigilõivu.

(4) Ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) isik on selle saanud pettuse teel või võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;

2) isik on esitanud taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks;

3) tunnistus on kadunud, hävinud või varastatud.

(5) Kui ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistus on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõike 4 punktis 2 või 3 sätestatud juhul, tuleb see dokument alates dokumendi

kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast viie tööpäeva jooksul dokumendi

andjale tagastada.

(6) Ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

8. peatükk

AUTOJUHI JA VEOKORRALDUSJUHI KOOLITUSE KORRALDAMISE ALUSED

§ 42. Loakohustus

(1) Koolituse korraldamise tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) autojuhi koolituse korraldamine;

2) ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamine.

(2) Autojuhi koolituse tegevusloa omaja võib korraldada veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi

ameti- või täienduskoolitust lähtuvalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud koolituse liigist.

(3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tegevusloa omaja võib korraldada autojuhi põhi- või

erikoolitust või vastavat täienduskoolitust lähtuvalt käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 või 2

nimetatud koolituse liigist.

§ 43. Koolituse korraldamise tegevusloa kontrolliese

(1) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on lähtuvalt koolituse liigist

veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi ameti- või täienduskoolituse korraldamiseks:

1) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele vastavad õpetajad;

2) käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;

3) õpperuumid, sealhulgas hooned, sisustus ja muu vara, või nende kasutamise võimalus;

4) õppekavades ettenähtud õppevahendid ning tarvikud.

(2) Kui autojuhi koolituse korraldaja viib läbi ametikoolitust koos liiklusseaduse kohase

mootorsõidukijuhi koolitusega, peab koolitaja lisaks vastama liiklusseaduses mootorsõidukijuhi

koolitajale sätestatud nõuetele.

(3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusluba antakse, kui taotlejal on:

1) käesoleva seaduse § 45 lõigetes 5–7 sätestatud nõuetele vastavad õpetajad;

2) käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;

3) õppekavas ettenähtud õppevahendid ning tarvikud, sealhulgas vahendid esmaabi praktiliseks

õpetamiseks, ja autojuhi ADR kohastes ohutusjuhistes sõiduki meeskonna liikmetele ettenähtud

kaitsevahendid;

4) õpperuumid, sealhulgas hooned, sisustus ja muu vara, või nende kasutamise võimalus.

§ 44. Koolituse korraldamise tegevusloa taotlemine

(1) Koolituse korraldamise tegevusloa taotluse lahendab Maanteeamet.

(2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised andmed ja

dokumendid:

1) õpperuumide, sealhulgas hoonete, sisustuse ja muu vara või nende kasutamise võimaluse kohta;

2) lähtuvalt koolituse liigist käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastav

veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi koolituse õppekava;

3) õppekavades ettenähtud õppevahendite ning tarvikute loetelu;

4) mis tõendavad õpetajate vastavust käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele

ja õpetajate allkirjastatud kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.

(3) Kui autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa omaja taotleb uue koolituse liigi lisamist

tegevusloale, siis ei pea ta esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud andmeid.

(4) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised

andmed ja dokumendid:

1) õpperuumide, sealhulgas hoonete, sisustuse ja muu vara või nende kasutamise võimaluse kohta;

2) lähtuvalt koolituse liigist käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav

õppekava;

3) õppekavades ettenähtud õppevahendite ning tarvikute loetelu;

4) mis tõendavad õpetajate vastavust käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4–6 sätestatud nõuetele ja

õpetajate allkirjastatud kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.

§ 45. Nõuded autojuhi ameti- ja täienduskoolituse ning ohtlikku veost vedava autojuhi

koolitust korraldava õppeasutuse õpetajale

(1) Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse õppeainete õpetaja peab:

1) valdama õpetatava õppeaine aluseid;

2) omama kõrg- või keskeriharidust või sellega samaväärset haridust;

3) olema viimase viie aasta jooksul osalenud õpetatava õppeaine valdkonnas erialasel

täienduskoolitusel kestvusega vähemalt kuus akadeemilist tundi.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab autojuhi täienduskoolituse õppeainete

õpetaja omama vähemalt üheaastast õppeaine profiilile vastavat töötamise või õpetamise

kogemust viimase kümne aasta jooksul.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab autojuhi täienduskoolituse

autovedude korralduse õpetaja olema viie aasta jooksul osalenud ülikoolis või rakenduskõrgkoolis

erialasel täienduskoolitusel kestvusega vähemalt 12 akadeemilist tundi.

(4) Autojuhi täienduskoolituse läbiviimisesse võib kaasata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3

sätestatud nõuetele mittevastava eksperdi lähtuvalt täienduskoolituse õppekavas oleva õppeaine

eesmärgist.

(5) Ohtlikku veost vedava autojuhi põhi- ja erikoolituse õppeainete õpetaja peab:

1) valdama õpetatava õppeaine aluseid;

2) omama tehnilist kõrgharidust;

3) omama vähemalt üheaastast ohtlike veoste valdkonnas töötamise või õpetamise kogemust

viimase kümne aasta jooksul.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud nõuetele peab ADR nõuete kohaselt klassi 1

lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete erikoolituse õpetaja olema läbinud lõhkematerjalide

käitlemise valdkonnas erialase koolituse ning ta peab omama lõhkeainete valdkonnas vähemalt

üheaastast töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud nõuetele peab ADR nõuete kohaselt klassi 7

radioaktiivsete materjalide erikoolituse õpetaja olema läbinud kiirgusohutuse valdkonnas erialase

koolituse ning omama kiirgusseaduse mõistes kiirgustegevusloa valdkonnas vähemalt üheaastast

töötamise või õpetamise kogemust viimase kümne aasta jooksul.

§ 46. Veokorraldusjuhi koolituse korraldamine

(1) Veokorraldusjuhi koolitus hõlmab koolituse läbiviimist, eksami korraldamist ja

veokorraldusjuhi ametipädevuse tunnistuse andmist.

(2) Veokorraldusjuhi koolitusele võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr

1071/2009 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav isik.

(3) Veokorraldusjuhi koolituse korraldamiseks peab olema veokorraldusjuhi koolituse

tegevusluba.

(4) Veokorraldusjuhi koolituse tegevusluba antakse, kui taotlejal on:

1) õigus läbi viia kõrgharidustaseme õpet transporditeenuste õppesuunal;

2) käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel sätestatud nõuetele vastav õppekava;

3) erialase kvalifikatsiooni ja töökogemusega lektorid;

4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud lektorite kirjalik allkirjastatud nõusolek tööle asumiseks.

(5) Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(6) Veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatule järgmised

andmed ja dokumendid:

1) käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav õppekava;

2) mis tõendavad õpetajate vastavust käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud nõuetele ja

õpetajate allkirjastatud kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.

(7) Veoseveo veokorraldusjuhi kvalifikatsiooninõuded, koolituse õppekava, eksami korralduse

nõuded, ametipädevuse tunnistuse vormi ning loetelu ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide

õppekavadest, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks

vabastamiseks veokorraldusjuhi koolituse läbimisest ja koolituse lõpueksami sooritamisest

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

9. peatükk

HALDUSÜLESANDE TÄITMISEKS VOLITAMINE

§ 47. Haldusülesande täitmiseks volitamine ja haldusjärelevalve

(1) Tegevusloa, ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning

kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja äravõtmise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele

mittevastavaks tunnistamise, vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli

teostamise, vedajale ettekirjutuse tegemise ja sunniraha määramise võib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium volitada halduslepinguga mittetulundusühingule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse, siis võtab halduslepingu

täitmise üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet.

(4) Kui tegevusluba, ärakirja, juhitunnistust, sertifikaati või veoluba on volitatud andma

mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta nimetatud dokumendi taotluse

läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud

määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.

10. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 48. Riikliku järelevalve teostaja

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, asjaomases Euroopa Liidu

määruses ning välislepingus sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, politseiametnik, abipolitseinik,

Maksu- ja Tolliameti ametnik ning käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik, kui viimasele

on vastava ülesande täitmine halduslepinguga üle antud.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teostab oma pädevuse piires riiklikku

järelevalvet autoveo nõuete täitmise üle, kui vastav pädevus ei ole käesoleva seaduse § 47 lõike 1

alusel üle antud.

(3) Maanteeamet teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet autojuhi ameti- ja

täienduskoolituse, ohtlikke veoseid vedava autojuhi koolituse ning veokorraldusjuhi koolituse

korraldamise nõuete täitmise üle. Maanteeamet teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet

ka autoveo nõuete täitmise üle, kui talle on käesoleva seaduse § 7 lõike 6, § 8 lõike 5, § 14, § 19

lõike 9, § 21 lõike 4, § 24 lõike 1 või § 26 lõike 8 alusel pandud ülesanne anda tegevuslube,

ärakirju, juhitunnistusi, sertifikaate või veolube.

(4) Maanteeameti võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud koolituste puhul riikliku järelevalve

teostamisse kaasata Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikke, kellele laienevad

Maanteeametiga samaväärsed õigused järelevalve teostamisel.

(5) Politseiametnik, abipolitseinik ning Maksu- ja Tolliameti ametnik teostab oma pädevuse piires

riiklikku järelevalvet autoveo nõuete täitmise üle teel.

(6) Mittetulundusühing teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet autoveo nõuete täitmise

üle. Mittetulundusühingu poolt riikliku järelevalve teostamise pädevus määratakse käesoleva

seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud halduslepingus.

AUTOVEOSEADUS12015/09/24 · veoleping sõlmitakse, on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt...

Documents

Transcript of AUTOVEOSEADUS12015/09/24 · veoleping sõlmitakse, on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt...