1

LISA 2

Kinnitatud

Illuka Vallavolikogu 26.01.2015.a.

määrusega nr 1

2015. aasta eelarve seletuskiri

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2

1. Majandusprognoos ................................................................................................... 2

1.1 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ............................................... 3

2. Ülevaade Illuka Vallavalitsuse 2015. aasta eelarvest ..................................................... 4

2.1 Eelarve koostamise protsess.......................................................................................... 4

2.2 Eelarveaasta .................................................................................................................. 4

2.3 Eelarve ülesehitus ja esitusviis ...................................................................................... 4

2.4 Eelarve seosed arengukavaga........................................................................................ 5

2.5 Koondeelarve ................................................................................................................ 6

2.6 Põhitegevuse tulud ...................................................................................................... 13

2.7 Põhitegevuse kulud ..................................................................................................... 15

3. Investeerimistegevus ..................................................................................................... 17

2

Sissejuhatus

1.Majandusprognoos

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal

0,5% ja 2015. aastal 2,5%. Aastaks 2016 ootame kasvu kiirenemist 3,5%ni.

Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi

põhistsenaariumiga alandanud, mille peapõhjuseks on esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu

näitajad ja halvenenud tulevikuväljavaated. Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine,

kuigi ka eksport peaks pöörduma aasta teisel poolel kasvule. Import kasvab ekspordist siiski

kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu eelmise aastaga

võrreldes suureneb. 2015. ja 2016. aasta majanduskasvu prognoosid on võrreldes eelneva

prognoosiga samuti allapoole korrigeeritud. 2015. ja kahel järgmisel aastal ootame ekspordi

kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse tugi püsib tugev, mistõttu netoekspordi mõju SKP

kasvu jääb negatiivseks.

Tarbijahindade (THI) tõus ulatub 2014. aastal 0,3%ni, seejärel kiireneb 2015. aastal 1,9%ni

ning 2016. aastal 2,5%ni. Inflatsioon hakkab sügiskuudel järk-järgult kiirenema energiatoodete

hinnalanguse pidurdumise ning toiduainete mõningase kallinemise tõttu tingituna aiasaaduste

madalast hinnatasemest. 2015.–2016. aastal kergitavad inflatsiooni ka riigipoolsed meetmed,

millest valdava osa moodustab alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine.

Prognoosiperioodi lõpus võib oodata inflatsiooni kiirenemist 3%ni hoogsamast palga-kasvust

tingitud teenuste kiirema hinnatõusu, välistegurite suureneva panuse ning riigipoolsete

meetmete mõjul.

Hõive kasv on peatunud ning prognoosi kohaselt hakkab hõive vähenema 2016. aastast alates

kiirenevas tempos. Töötuse määr langeb soodsate majandusarengute puhul prognoosiperioodi

lõpuks 6% lähedale. Keskmise palga kasvutempo aeglustub 2014. aastal 6%ni ja püsib selle

lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes

võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv natukene kiireneda, palga reaalkasv aga

aeglustub veidi ning läheneb tööviljakuse reaalkasvule. Palgatulu kiire reaalkasvu jätkumine,

mis viimasel ajal on paljuski tingitud langevatest impordihindadest, eeldab tulevikus tootlikkust

tõstvaid investeeringuid, mis peaksid prognoosi põhistsenaariumi kohaselt järgmisel aastal

kiirenema. Sellel ja eelmisel aastal on palgatulu kasv majanduses tervikuna ületanud SKP

nominaalkasvu, kuid pikemas plaanis peaksid need kasvutempod ühtlustuma.

Tabel 1. Eesti tööturu prognoos 2013–2018 (15–74-aastased) (protsenti)

Eesti tööturu prognoos

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Hõive (tuh inimest)

Tööhõive kasv

Tööpuuduse määr

Tööjõu tootlikkuse kasv

(hõivatute arvu järgi)

Palga reaalkasv

Keskmine palk

Palga nominaalkasv

621,4

1,0

8,6

-0,2

4,9

948

7,8

622,1

0,1

7,5

0,3

5,7

1005

6,0

622,1

0

6,8

2,5

4,1

1066

6,1

620,9

-0,2

6,4

3,7

3,8

1134

6,4

628,4

-0,4

6,1

3,8

3,4

1208

6,5

614,7

-0,6

6,1

3,8

3,5

1288

6,6

3

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet

1.1 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus jõustus 1. jaanuaril 2012. aastal.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse peamisteks eesmärkideks on:

1) eelarvekorralduse kaasajastamine ja finantsjuhtimise moderniseerimine;

2) eelarvekorralduse ja finantsarvestuse põhimõtete ühtlustamine ja tekkepõhise eelarvestamise

regulatsiooni kehtestamine;

3) eelarvestruktuuri muutmine vastavaks raamatupidamises ja erasektori finantsjuhtimises

rakendatavatele esitlusviisidele;

4) keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine koos tulemuspõhise eelarvestamise

aspektidega;

5) arengukava koostamise ja eelarveprotsessi läbipaistvus ning avalikkusele pidev

informatsiooni edastamine;

6) finantsdistsipliini tagamine.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve osadest

ning on kassapõhine või tekkepõhine. Sõltumata arvestusviisist on eelarve jaotatud viieks

osaks:

PÕHITEGEVUSE TULUD

Maksutulud. Tulud kaupade ja teenuste müügist. Saadavad toetused. Muud tegevustulud.

PÕHITEGEVUSE KULUD

Antavad toetused. Muud tegevuskulud.

INVESTEERIMISTEGEVUS

Põhivara soetus ja põhivara müük. Põhivara soetuseks saadav ja antav sihtfinantseerimine.

Osaluste soetus ja osaluste müük. Muude aktsiate ja osade soetus. Antavad ja tagasilaekuvad

laenud. Finantstulud ja finantskulud.

FINANTSEERIMISTEGEVUS

Võetud laenude tagasimaksmine. Kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine. Emiteeritud

võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS

Raha ja pangakontode saldo muutus. Rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo

muutus. Soetatud võlakirjade saldo muutus.

Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.

4

Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse

eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.

Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja

finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega:

1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;

2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;

3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

Eelarvestruktuuri selline jaotus annab võimaluse eristada põhi- ja investeerimistegevust.

Eelarvestruktuurist selgub omavalitsusüksuse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude

vahekord, dünaamika ja omafinantseerimise võimekus (investeeringute tegemise ja laenude

maksmise võimekus). Netovõlakoormuse arvestuses võetakse omafinantseerimise võimekus

omakorda aluseks omavalitsusüksuse netovõlakoormuse piirmäära suurendava näitajana.

2. Ülevaade Illuka Vallavalitsuse 2015. aasta eelarvest

2.1 Eelarve koostamise protsess

Illuka valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord sätestab Illuka valla eelarve

ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted

ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse

üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. Kord on

täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele.

2.2 Eelarveaasta

(1) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

(2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka

eelarveaastast pikema perioodi kohta.

Illuka Vallavalitsuse 2015 aasta eelarve koostamise aluseks oli kavandatava 2015–2018

eelarvestrateegia põhimõtted, oluliste investeeringute kavandamine, majandamiskulud,

personalikulud jms. Alaeelarvete koostamise esitamise tähtajaks oli 25. oktoober. Laekunud

alaeelarvete taotlused koondati kokku oktoobrikuus ning novembris esitati eelarve eelnõu

volikogu istungile.

2.3 Eelarve ülesehitus ja esitusviis

Illuka Vallavalitsuse 2015 eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine (eelarves kavandatakse

majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või

väljamaksmine).

Eelarve seletuskirjas antakse ülevaade peamiste tegevusvaldkondade eelarvetest põhitegevuse

tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse ja eelarve tulemi lõikes. Peamised

tegevusvaldkondade eelarved on eelarves jaotatud meetmete lõikes ja sisaldavad eraldi

alajaotusi koos eelarve sisu täpsustustega:

5

Illuka valla poolt rahastatavad meetmed on järgmised:

Meede 1.1. Elu ja looduskeskkond

Meede 2.1. Ettevõtlus ja tööhõive

Meede 3.1. Vesi ja kanalisatsioon

Meede 3.2. Teed ja transport

Meede 4.1. Kultuur, noorsootöö ja sport

Meede 4.2. Haridus

Meede 4.3. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

Üldvalitsemine

Tulenevalt seadusest on erinevatele tegevustele seatud eesmärgid ja indikaatorid eesmärgi

täitmise mõõtmiseks ning seletuskirjas esitletakse eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta

oodatavad ja eelarveaastaks prognoositavad andmed.

Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute

tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas

vallavolikogu kehtestatud reservfondi kasutamise korraga.

2.4 Eelarve seosed arengukavaga

Arengukava määrab kohaliku omavalitsuse prioriteetsed tegevussuunad ja eelarvestrateegia

finantsprojektsiooni. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele

esitatakse eelarve seletuskirjas ülevaade arengukavas kajastatud eesmärkide kavandatavast

täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest.

Illuka valla 2015–2018 arengukava on volikogu kinnitanud 24. november 2014.

Arengukavast tulenevad valdkondade 2015–2018 strateegilised eesmärgid on:

Sotsiaalkeskkond

• Strateegiline eesmärk: valla hariduselu keskmeks on Illuka Kool, mis pakub avatud

õpikeskkonnas konkurentsivõimelist haridust nii eelkooli- kui põhikooliastmes.

• Noorsootöö edukaks tulemuseks on loodud kõik tingimused noorte aktiivseks, sisukaks ja

arendavaks vabaaja veetmiseks. Strateegiline eesmärk - aastaringselt toimiv elanikkonda

kaasav aktiivne kultuuri- ja spordielu ning võimaluste rohke noorsootöö.

• Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu eesmärk: vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste ja –teenuste toimiv

süsteem ning hoolekandega hõlmatus, esmatasandi arstiabi säilimine valla territooriumil.

Ettevõtlus ja tööhõive

• Planeerimine toimub kokkulepitud põhimõtetest lähtuvalt ja sellekohased otsused tehakse

pikaajalist perspektiivi silmas pidades.

• Ettevõtlus on keskkonnasõbralik ja väärtustab elukeskkonda. Arendatud aktiivselt turismi.

Elu- ja looduskeskkond

• Heakorrastatud territoorium. Elamud on korrastatud ja elanikud tunnevad vastutust oma

ühisvara eest, sest valla elanike keskkonnateadlikkus on kasvanud. Kogu valla territoorium on

kaetud korraldatud jäätmeveopiirkonnaga ning sellega on liitunud kõik majapidamised.

6

• Vallas on piisav ja hästi toimiv abipolitseinike võrgustik elukeskkonna turvalisuse tagamiseks.

Tehniline infrastruktuur

• Elanike ja ettevõtjate vajadustele vastav tehniline infrastruktuur ja kommunaalteenused,

transpordiprobleemid on lahendatud ja tagavad logistiliselt sujuva ühenduse regiooni

keskusega.

Üldvalitsemine

• Illuka vallas toimib optimaalne halduskorraldus, pakkudes arendusvõimalusi kohalikele

inimestele, info edastamise viisid ja ajastatus on kooskõlas info tähtsuse ning sihtgruppi

vajadustele.

2.5 Koondeelarve

Illuka valla põhitegevuse tulude kogumaht 2015. aastal on 3 299 759 eurot ning põhitegevuse

kulude kogumaht on 2 637 162 eurot (vt tabel 2).

Põhivara planeeritakse soetada 1 102 400 euro ulatuses, millest kaetakse 97 317 euro ulatuses

sihtfinantseeringuga.

Tabel 2. Illuka valla 2015. aasta koondeelarve

Koond eelarve 2013 tegelik 2014 täitmine 2015 eelarve

Põhitegevuse tulud

Maksutulud Tulud kaupade teenuste müügist

Saadavad toetused

Muud tegevustulud

Põhitegevuse kulud

Antavad toetused

Muud tegevuskulud

Investeerimistegevus

Põhivara müük

Põhivara soetus Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Antav sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks

Finantstulud ja –kulud

Finantseerimiskohustus

Likviidsete varade muutus

3 845 702

501 021

80 473

946 800

2 317 408

2 075 783

334 345

1 741 438

-762 319

7 710

-858 968

48 824

0

45 15

0

1 007 600

3 547 918

553 264

108 932

771 776

2 113 946

2 295 259

369 843

1 925 416

-659 308

18 000

-779 823

81 568

0

20 798

0

593 351

3 299 759

584 730

98 100

528 813

2 088 116

2 637 162

437 974

2 199 188

-1 065 910

0

-1 102 400

97 317

-80 000

19 173

0

-403 313

2015. aasta kavandatav põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude

vahe on 662 597 eurot. Põhitegevuse tulem mõjutab 2015. aasta investeerimisvõimet ning

järgnevate perioodide eelarveid tervikuna. Positiivne põhitegevuse tulem võimaldab

finantseerida investeeringuid võõrvahendeid kaasamata. Aastatel 2015-2017 ületab kavandatud

investeeringute omafinantseeringu osa põhitegevuse tulemit, mis tähendab negatiivset

eelarvetulemit ja likviidsete varade vähenemist nimetatud aastatel.

7

Illuka valla põhitegevuse tuludest 17,7% on maksutulud, 3,0% tulud kaupade ja teenuste

müügist, 16,0% saadavad toetused ja 63,3% muud tegevustulud (vt joonis 1):

Joonis 1. Põhitegevuse tulude allikad

Illuka valla põhitegevuse kulude eelarvest 16,66% antakse toetusteks ja 83,34% kasutatakse

tegevuskuludeks (vt joonis 2):

Joonis 2. Põhitegevuse kulude jaotus

Järgneval joonisel 3 on toodud tegevuskulude osakaal protsentides meetmete lõikes.

Tegevuskulud koosnevad majandamiskuludest, personalikuludest ja toetustest.

Maksutulud; 17,70%

Tulud kaupade, teenuste

müügist; 3,00%

Saadavad toetused;

16,00%

Muud tegevustulud;

63,30%

0,00%

10,00%

20,00%

30,00%

40,00%

50,00%

60,00%

70,00%

Maksutulud Tulud kaupade,teenuste müügist

Saadavadtoetused

Muudtegevustulud

8

Joonis 3. Tegevuskulude osakaalud valdkondadele

2015. aasta investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad 81,1% vallaeelarve vahenditest

ja 8,9% toetused riigilt. Investeerimistegevuse eelarveosasse on kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse kohaselt planeeritud põhivara soetust, saadavat-ja antavat

sihtfinantseerimist põhivara soetuseks, ning finantstulusid ja -kulusid. Neist viimast võib

planeerida netosummas (finantstulud miinus finantskulud). Seaduses kasutatav põhivara

soetuse mõiste sisaldab materiaalse ja immateriaalse põhivara soetust (sh raamatupidamise

seaduse alusel ka renoveerimist, kuna renoveerimise tulemusena tehakse vara väärtuse

tõstmiseks kulutusi, mille järel vara kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta). Lisaks

eelpool nimetatud andmetele planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosasse põhivara

soetusega kaasnev käibemaksukulu. Põhivara soetus ja antav sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks kajastatakse investeerimistegevuse eelarveosas seaduse kohaselt miinusega. Põhivara

müük, põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseerimine kajastatakse investeerimistegevuse

eelarveosas plussiga ning sellele liidetakse finantstulude ja –kulude vahe.

Finantstulu teenimise võimalused sõltuvad ajutiselt vabade rahaliste vahendite mahust,

paigutuste pikkusest ja rahaturu intressimääradest. Valdavalt teenitakse intressitulu raha

paigutamisest tähtajalistesse deposiitidesse.

Joonisel 4 kajastatakse 2015 eelarveaasta investeeringud meetmete lõikes:

9

Joonis 4. Investeeringute jaotus meetmete lõikes

Eelarve tulem on põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude

eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma.

Illuka valla 2015. aasta kavandatav eelarve tulem on 403 313 euro ulatuses negatiivne.

Likviidsete varade muutus ja muu finantseerimine kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse alusel kuuluvad likviidsete varade muutuse eelarveosa koosseisu raha

ja pangakontode saldo muutus. Likviidsete varade saldo suurenemine kajastatakse eelarves

plussiga, saldo vähenemine miinusega. Sarnaselt investeerimis- ja finantseerimistegevuse

tulemite kajastamisele on vastav regulatsioon vajalik eelarve ülejäägi või puudujäägi

arvestamiseks. 2015. aasta investeeringute kava täitmiseks võetakse kasutusele likviidseid

vahendeid sest eelarve tulem ei kata investeeringute vahet.

Tabel 3. Illuka valla 2015.a koondeelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Meede 1.1 Elu ja looduskeskkond

Strateegiline eesmärk: Illuka on vald, mis on omanäoline looduskeskkonna mitmekesisuse,

heakorrastatud territoorium ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest kinnipidamine tagab

puhta ja koduse elukeskkonna. Vallas on tagatud avalik kord ning on turvaline olla ja teedel

liikuda.

Indikaator 1:Rahulolu heakorraga

Indikaator 2: Registreeritud õigusrikkumiste arv

Põhitegevuse tulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Muud tegevustulud

Põhitegevuse kulud

Jäätmekäitlus

Muu elamu-ja kommunaalmajandus

Muu avalik kord ja julgeolek

Päästeamet

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

2 115 116

27 000

2 088 116

205 365

20 000

138 026

32 039

15 300

-130 000

-130 000

10

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Meede 2.1. Ettevõtlus ja tööhõive

Strateegiline eesmärk: vald on keskkonnasõbralik ja väärtustab elukeskkonda.

Planeerimine toimub kokkulepitud põhimõtetest lähtuvalt ja sellekohased otsused tehakse

pikaajalist perspektiivi silmas pidades. Vald on tuntud kõrge külastatavusega

turismipiirkond. Indikaator 1: ettevõtjate arv on suurenenud, töötute arv on vähenenud, töötajate sissetulekud

on suurenenud

Indikaator 2: valla külastajate arv, majutuskohtade arv Põhitegevuse tulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Muud tegevustulud

Põhitegevuse kulud

Turism

Üldmajanduslikud projektid

Hotellindus

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

0

0

0

81 009

14 776

56 000

10 233

-80 000

-80 000

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Meede 3.1. Vesi ja kanalisatsioon

Strateegiline eesmärk: elanike ja ettevõtjate vajadustele vastavad kommunaalteenused.

Indikaator 1: kvaliteetne joogivesi

Indikaator 2: keskkonnasaaste vähenemine

Põhitegevuse tulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Muud tegevustulud

Põhitegevuse kulud

Heitvesi

Veevarustus

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

0

0

0

31 513

25 013

6 500

-10 000

-10 000

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Meede 3.2. Teed ja transport

Strateegiline eesmärk: elanike ja ettevõtjate vajadustele vastav tehniline infrastruktuur, valla

transpordiprobleemid on lahendatud kompleksselt ja tagavad logistiliselt sujuva ühenduse

regiooni keskusega.

Indikaator 1: bussiliinid toimivad, sealhulgas valla oma bussiteenuste osutamine

Indikaator 2: aastaringselt teostatavate teede hooldustööd

Põhitegevuse tulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Muud tegevustulud

Põhitegevuse kulud

Maanteetransport

Tänavavalgustus

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

0

0

0

93 239

81 520

11 719

-143 587

-160 000

16 413

11

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Meede 4.1. Kultuur, noorsootöö ja sport

Strateegiline eesmärk: toimub aastaringselt aktiivne kultuuri- ja spordielu.

Indikaator 1: Traditsiooniliste kultuuriürituste toimumine (valla aastapäev, emadepäev,

mõisapäev, vanavanemate päev, aastalõpupidu);

Indikaator 2: Pannjärve Tervisespordikeskuse arendamine;

Indikaator 3: erinevate spordialadega tegelemise toetamine (suusatamine, võrkpall, jalgpall,

karate);

Indikaator 4: noorsootöös erinevate huvitegevuste pakkumine (käeline tegevus, erinevad

tantsustiilid, robootika, tehnika jms);

Indikaator 4: rahvusvahelise noorsootöö arendamine, noorte omaalgatuse toetamine läbi

PONI projektide, vabatahtliku tegevuse arendamine.

Põhitegevuse tulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadavad toetused

Põhitegevuse kulud

Sporditegevus

Noortekeskus

Vaba aja üritused

Raamatukogud

Religioon

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

Antav sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

0

0

0

493 608

271 270

90 671

63 959

57 708

10 000

-97 400

-17 400

-80 000

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Meede 4.2. Haridus

Strateegiline eesmärk: valla haridusasutused on konkurentsivõimelised ja avatud

õpikeskkonnaga, pakkudes võrdseid võimalusi mitmekülgseks arenguks nii eelkooli- kui

kooliealistele lastele ja noortele.

Indikaator 1: Kvalifitseeritud ja pidevale arengule orienteerunud personal;

Indikaator 2: erinevate tugiteenuste pakkumine haridusasutustes (sotsiaalpedagoog,

logopeed);

Indikaator 3: lai huviringide valik (muusika, sport, keeled);

Indikaator 4: rahvusvahelistes projektides osalemine (Comenius jms);

Indikaator 5: haridusteed jätkavate õpilaste arv.

Põhitegevuse tulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadavad toetused

Põhitegevuse kulud

Illuka lasteaed-kool

Muu haridus

Muu hariduse abiteenused

Õpilasveo eriliinid

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

209 067

61 410

147 657

1 010 317

888 987

71 330

17 000

33 000

-499 000

-645 000

146 000

12

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Meede 4.3. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

Strateegiline eesmärk: vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste ja –teenuste toimiv süsteem ning

hoolekandega hõlmatus, esmatasandi arstiabi säilimine valla territooriumil.

Indikaator 1: Seadustele vastavate hoolekannet reguleerivate alusdokumentide olemasolu;

Indikaator 2: toimiv koostöövõrgustik abivajajate väljaselgitamiseks ja abistamiseks

(sotsiaalkomi, laste- ja noorsootöö komisjon);

Indikaator 3: laialdane sotsiaaltoetuste ja – teenuste valik sihtrühmade kaupa (lastega pered,

puudega isikud, töötud, eakad);

Indikaator 4: tasuta vallabuss eakatele maakonnakeskuses käimiseks (eriarstiabi, apteek,

toidukauplused jms);

Indikaator 5: perearstile tasuta ruumide kasutamise võimaldamine.

Põhitegevuse tulud

Saadavad toetused

Põhitegevuse kulud

Sotsiaalhoolekande teenused puudega inimestele

Eakate sotsiaalhoolekandeasutused

Sotsiaalhoolekande teenused eakatele

Toitjakaotanute sotsiaalne kaitse

Sotsiaalteenused peredele ja lastele

Toimetulekutoetus ( jäägiga 2014)

Sotsiaalhoolekande teenused sot.riskirühmadele

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

2 412

2 412

146 571

12 592

30 000

16 475

10 750

41 298

7 756

27 700

-50 000

-50 000

Eelarve meetmete ja strateegiliste eesmärkide lõikes 2015 eelarve

Üldvalitsemine

Strateegiline eesmärk: valla valitsemine on haldussuutlik ja efektiivne; juhtimine on

vallakodaniku keskne; vald teeb koostööd teiste Ida- Virumaa omavalitsustega ja on avatud

välispartneritele ja külalistele.

Indikaator 1: oma finantseerimisvõimekus väga hea

Indikaator 2: aastate lõikes kavandatav strateegilise eesmärgi poole liikumine vastavalt

arengukavale

Indikaator 3: meetme raames osutatav avalik teenus, teostatav investeering

Indikaator 4: kohtumised külarahvaga

Põhitegevuse tulud

Maksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadavad toetused

Põhitegevuse kulud

Volikogu

Vallavalitsus

Reservfond

Investeerimistegevus

Põhivara soetus

Finantstulud-kulud

973 164

584 730

9 690

378 744

575 540

25 328

517 245

32 967

-9 173

-10 000

19 173

13

2.6 Põhitegevuse tulud

Illuka valla põhitegevuse tuludest 15,0% moodustavad üksikisiku tulumaks, 2,7% maamaks,

16,0% saadavad toetused, 3,0% kaupade ja teenuste müügitulud ja 63,3% muud tegevuskulud

(vt tabel 5).

Tabel 5. Põhitegevuse tulud kokku 2013–2015

Põhitegevuse tulud 2013 tegelik 2014 täitmine 2015 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku

Maksutulud Tulumaks

Maamaks

Tulud kaupade ja teenuste müügist Haridusasutuste majandustegevus

Korrakaitseasutuste majandustegevusest

Elamu- ja kommunaalasutuste

majandustegevus

Üüri- ja renditulud

Muu kaupade ja teenuste müük

Riigilõivud

Saadavad toetused Mittesihtotstarbelised toetused

jooksvateks kuludeks

Saadavad sihtotstarbelised toetused

jooksvateks kuludeks

Muud tegevustulud

Maardlate kaevandamisõigus Saastetasud

Vee erikasutustasu

Muud tulud

3 845 702

501 021 411 349

89 672

80 473 40 334

3 475

22 257

6 110

5 288

1 350

946 800 919 250

27 550

2 317 408 1 603 175

406

713 737

90

3 547 918

553 264 463 249

90 015

108 932 68 197

5 501

23 631

3 296

6 125

2 182

771 776 740 099

31 677

2 113 946 1 608 083

61

505 802

0

3 299 759

584 730 494 802

89 928

98 100 60 000

5 000

22 000

4 100

5 000

2 000

528 813

525 905

2 908

2 088 116 1 551 000

100

537 016

0

Maksud

Üksikisiku tulumaksu, prognoosi aluseks on palga nominaalkasv. Tulumaksu mõjutavateks

olulisteks teguriteks on maksumaksjate arvu ja sissetulekute muutus. Sissetuleku kasvu

ennustus ning tulumaksu laekumise ja sissetuleku suhe. Üksikisiku tulumaks laekub

tulumaksuseaduse alusel. Maksu arvestab täismahus Maksu- ja Tolliamet ning kajastab

füüsiliselt isikult saadud tulumaksust osa edasiantava maksuna KOV-le.

Joonisel on kajastatud Illuka valla eelarvesse laekuva tulumaksu aastased kasvud ja prognoos

perioodil 2010-2015.

14

Maamaks

Maamaksu laekumine aastani 2012 on olnud tasemel 92 tuhat eurot, 2013. aastast üleriigiliselt

rakenduv kodualuse maa maksuvabastus vähendab maamaksu laekumist hinnanguliselt. Illuka

vald rakendab elamu- ja õuemaa puhul maamaksu määra 1,5% ning haritava maa ja loodusliku

rohumaa puhul 1,0%.

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tulu koosneb valla hallatavate haridusasutuste omatulust, teiste omavalitsuste poolt saadavast

tulust (nende õpilased, lasteaialapsed valla haridusasutuses), kommunaalmaksetest ja

riigilõivudest. Korrakaitse majandustegevuse valmisoleku päästetulust vabatahtlukud päästjad.

Tulud kaupade ja teenuste müügist on prognoositud 98 100 eurot (vt tabel 5).

Saadavad toetused

Saadavateks toetusteks kokku prognoositakse 528 813 eurot, mis võrreldes 2014 aastaga

oluliselt vähenenud seoses keskkonnatasude seaduse muutumisega (keskkonnatasude

kompensatsioon väheneb aasta-aastalt).

Sihtotstarbelisi toetusi jooksvateks kuludeks prognoositakse 2 908€:

1) õppelaenude kustutamiseks 1 153 ;

2) täiendavad lisapuhkepäevad 450;

3) PRIA koolipiim 1 000;

4) ujumise algõpetus koolile 305.

Mittesihtotstarbelisi toetusi jooksvateks kuludeks planeeritakse 525 905€:

1) riigieelarvest hariduskulude toetuseks 145 902 sellest:

1.1) õpetajate palgad 119 726;

1.2) direktori ja õppealajuhataja palgad 13 773;

1.3) õpetajate, direktori koolitus 1 317;

1.4) õppevahendid 2 964;

1.5) koolilõuna 7 098;

1.6) investeeringutoetus 1 024;

2) riigieelarvest sündide ja surmade registreerimise toetuseks 45;

3) riigieelarvest toimetulekutoetus ja vajaduspõhine peretoetus 2 412;

4) ressursitasu kompensatsioon ja tasandusfondi jaotus 377 546.

15

Muud tegevustulud

Illuka valla eelarve on senistel aastatel valdavalt põhinenud ressursitasude, eelkõige üleriigilise

tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu ja vee erikasutustasu laekumisel. 2015 aastal

moodustavad muud tegevustulud 63,3% eelarve tuludest.

2.7 Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kuludeks aastaks 2015 on planeeritud 2 637 162 eurot, mis jagunevad toetusteks,

personalikuludeks, majanduskuludeks (vt tabel 6).

Tabel 6. Põhitegevuse kulud liikide ja valdkondade järgi

Kulu liik/tegevusala Tegevuskulud 2013 tegelik 2014 täitmine 2015 eelarve

Üldvalitsemine 460 094 523 994 575 540

Volikogu 17 392 19 598 25 328

50 Personalikulud 15 248 15 307 20 233

55 Majanduskulud 2 144 4 291 5 095

Vallavalitsus 409 402 470 794 517 245

450 Toetused 22 111 31 896 40 000

50 Personalikulud 268 159 300 859 310 985

55 Majanduskulud 119 110 138 023 166 160

601 Muud kulud 22 16 100

Reservfond 33 300 33 602 32 967

Elu-ja

looduskeskkond

160 490

181 532

205 365

Muu avalik kord 17 378 20 977 32 039

50 Personalikulud 9 550 10 510 20 539

55 Majanduskulud 7 828 10 467 11 500

Päästeamet 9 437 11 598 15 300

50 Personalikulud 1 900 4 263 5 300

55 Majanduskulud 7 537 7 335 10 000

Jäätmekäitlus 15 277 20 060 20 000

50 Personalikulud 3 365 3 840 3 800

55 Majanduskulud 11 912 16 220 16 200

Elamu-ja

kommunaalmajandus

118 398

128 897

138 026

450 Toetused 6 321 6 250 6 000

50 Personalikulud 45 128 47 535 53 572

55 Majanduskulud 66 949 75 112 78 454

Ettevõtlus ja tööhõive 44 604 39 328 81 009

Turism 16 880 6 952 14 776

55 Majanduskulud 16 880 6 952 14 776

Üldmajanduslikud

arendusprojektid

18 409

23 837

56 000

55 Majanduskulud 18 409 23 837 56 000

Hotellindus 9 315 8 539 10 233

50 Personalikulud 6 082 4 612 6 157

16

55 Majanduskulud 3 233 3 927 4 076

Vesi ja kanalisatsioon 19 202 32 060 31 513

Heitvesi 18 374 21 249 25 013

50 Personalikulud 17 124 18 106 19 013

55 Majanduskulud 1 250 3 143 6 000

Veevarustus 828 10 811 6 500

55 Majanduskulud 828 10 811 6 500

Teed ja transport 67 111 85 500 93 239

Maanteetransport 55 867 76 483 81 520

55 Majanduskulud 55 867 76 483 81 520

Tänavavalgustus 11 244 9 017 11 719

55 Majanduskulud 11 244 9 017 11 719

Kultuur, noorsootöö,

sport

393 670

463 337

493 608

Sporditegevus 195 000 262 598 271 270

450 Toetused 195 000 204 415 241 270

55 Majanduskulud 0 58 183 30 000

Noortekeskus 87 181 88 783 90 671

450 Toetused 150 150 150

50 Personalikulud 41 466 44 626 50 011

55 Majanduskulud 45 565 44 007 40 510

Vaba aja üritused 57 688 55 664 63 959

450 Toetused 2 000 2 000 2 000

50 Personalikulud 30 941 33 360 38 545

55 Majanduskulud 24 747 20 304 23 414

Raamatukogud 52 101 55 892 57 708

50 Personalikulud 21 898 23 221 25 408

55 Majanduskulud 30 203 32 671 32 300

Religioon 1 700 400 10 000

450 Toetused 1 700 400 10 000

Haridus 822 111 850 383 1 010 317

Lasteaed-kool 754 544 787 198 888 987

450 Toetused 2 264 1 089 2 000

50 Personalikulud 465 250 525 536 601 637

55 Majanduskulud 287 030 260 573 285 350

Muu haridus 67 567 63 185 71 330

Muu hariduse abiteenused Majanduskulud 0 0 17 000

55

Õpilasveo eriliinid

Majanduskulud

Majanduskulud

67 567

0

63 185

0

71 330

33 000

Sotsiaalne kaitse 108 501 119 125 146 571

Sotsiaalhoolekande

teenused puudega inim

5 348

9 253

12 592

4133

50

Hooldajatoetus

Personalikulud

5 002

346

8 257

996

9 200

3 392

Eakate sotsiaal-

hoolekandeasutused

19 188

20 461

30 000

5526 Hoolekoduteenus 19 188 20 461 30 000

17

Sots.hoolekande

teenused eakatele

6 434

4 696

16 475

4138

50

55

Toetus

Personalikulud

Majanduskulud

3 078

3 356

1 300

3 396

0

3 550

10 525

2 400

Toitjakaotanute

sotsiaalne kaitse

4 212

4 593

10 750

4138 Matusetoetus 3 840 4 250 8 750

5526 Omasteta surnute

matmine

372 343 2 000

Sots.teenused peredele

ja lastele

49 767 54 271 41 298

4130 Toetused 49 213 54 261 37 298

5502 Majandamiskulud 554 10 4 000

Sots.teenused.sotsiaal-

setele riskirühmadele

11 640

18 927

27 700

4138 Toetused 11 227 17 640 23 300

5526 Nõustamine 413 1 287 4 400

Toimetulekutoetus 11 912 6 924 7 756

4131 Toetus 11 912 6 924 7 756

Kokku 2 075 783 2 295 259 2 637 162

Antavad toetused 229 546 256 397 312 120

Sotsiaaltoetused 104 799 113 446 125 854

Personalikulud 929 813 1 036 167 1 169 117

Majandamiskulud 811 625 889 249 1 030 071

Reservfond 33 300 33 602 32 039

Tabel 6. on toodud 2013. aasta tegelik ja 2014. aasta täitmine ja 2015 eelarve planeeritavad

kulud. Tegevuskulude suurenemine on tingitud majandamiskulude kasvuga ja personalikulude

suurenemisega. Palgafondi mõjutab eelkõige kooli koosseisu suurenemine ja üldine palgatõus

valla allasutustes 6%, kooli õpetajatel 12,5% ja koristajatel 10,5%. Palgafondi eelarvesse on

planeeritud ka erisoodustusemaksed (õppelaenud), teenuste osutamiseks käsundus- või

ühekordsed töövõtulepingud. Toetused on võrreldaval perioodil suurenenud seoses valla poolse

toetusega karatee klubi tegevuse ja muude seltside toetamisega.

3. Investeerimistegevus

Illuka valla 2015. aasta investeerimistegevuse eelarvesse planeeritakse põhivara soetust,

saadavat –ja antavat sihtfinantseeringut põhivara soetusekst ja finantstulusid ning –kulusid.

Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmine on vajalik eelarve tasakaalu, ülejäägi

või puudujäägi õigeks arvestamiseks.

Investeeringute katteallikateks on 2015. aastal on kavandatud valla eelarvelised vahendid ja

riigieelarve eraldised. Kavandatud investeeringute maht kokku on 1 102 400€.

valla eelarve riigieelarve

18

Kergliiklustee Kurtna- Illuka, DP, projekteerimine, maa

omandamine

75 000

Illuka mõis ca 300000, territoorium 140000, parkla 20000 379 155 80 845

Teed 68 528 16 472

ÜVK 10 000

Lasteaia ventilatsioon 20 000

Kuremäe DP ja projekt 50 000

Munitsipaal hoonete fassaadid Kurtna 7,8,14 130 000

Sotsmaja Kurtna 5 50 000

Slipi ja parkla DP, projekt 30 000

Kooli sisekujunduse projekt 15 000

Noortekeskuse projekt 17 400

Maaküte koolis 150 000

Vallamaja mööbel 10 000

Kokku 1 005 083 97 317

Koostas:

Aita Saarmets