2011. aasta hädaolukordade riskianalüüside …...võrreldes 2011. a analüüsiga nimetatud ümber...

30.10.2013

2013. aasta

hädaolukordade

riskianalüüside

kokkuvõte

30.10.2013

2

Sisukord

SISUKORD 2

SISSEJUHATUS 3

MUUDATUSED VÕRRELDES 2011. AASTA KOKKUVÕTTEGA 3

HÄDAOLUKORRA RISKE VÄHENDAVATE MEETMETE KAVA 8

HÄDAOLUKORDADE ANALÜÜS 12

I. ULATUSLIK METSA- VÕI MAASTIKUTULEKAHJU 12

II. SUURÕNNETUS OHTLIKKE KEMIKAALE KÄITLEVAS ETTEVÕTTES VÕI MUUS TÖÖSTUS- VÕI LAOHOONES 18

III. TULEKAHJU, PLAHVATUS VÕI VARING, MILLE TAGAJÄRJEL SAAB VIGASTADA PALJU INIMESI 23

IV. RASKETE TAGAJÄRGEDEGA TORM 29

V. ÜLEUJUTUS TIHEASUSTUSALAL 33

VI. ULATUSLIK MEREREOSTUS 37

VII. ULATUSLIK RANNIKUREOSTUS 42

VIII. ULATUSLIK KESKKONNAREOSTUS SISEMAAL 49

IX. RASKETE TAGAJÄRGEDEGA ÕNNETUS MAANTEEL 55

X. RASKETE TAGAJÄRGEDEGA ÕNNETUS RAUDTEEL 59

XI. RASKETE TAGAJÄRGEDEGA LAEVAÕNNETUS 66

XII. PALJUDE KANNATANUTEGA ÕHUSÕIDUKIÕNNETUS 71

XIII. PALJUDE KANNATANUTEGA ÕNNETUS JÄÄ LAGUNEMISEL 77

XIV. MASSILINE KORRATUS 80

XVI. EPIDEEMIA 83

XVII. MASSILINE MÜRGISTUS 88

XVIII. ERAKORDSELT KÜLM ILM 92

XIX. ERAKORDSELT KUUM ILM 95

XX. ERITI OHTLIK LOOMATAUD 98

XXI. ÜLEPIIRILISE LEVIKUGA TUUMAÕNNETUS 104

XXII. RIIGISISESE TEKKEPÕHJUSEGA KIIRGUSÕNNETUS 108

XXIII. MASSILINE PÕGENIKE SISSERÄNNE RIIKI 113

XXIV ULATUSLIK KÜBERINTSIDENT 116

XXV. ULATUSLIK KORRATUS VANGLAS 119

XXVI. ÄKKRÜNNAK 121

XXVII. PALJUDE EESTI ELANIKE ELU JA TERVIST OHUSTAV SÜNDMUS VÄLISRIIGIS 125

LISA 1 - RISKIMAATRIKS 129

LISA 2. SUURÕNNETUSE OHUGA ETTEVÕTTED EESTIS SEISUGA APRILL 2013 131

LISA 3 – VEETASEME REKORDKÕRGUSED JA ERITI OHTLIKU VEETASEME PIIRVÄÄRTUSED 138

30.10.2013

3

SISSEJUHATUS

Riigi üheks oluliseks ülesandeks on valmis olla ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele, mis võivad

ohustada inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda, tekitada häireid elutähtsa teenuse

toimimises või tekitada suurt varalist kahju. Oluline on tagada elanike turvalisus ning kaitse neid

ohustavate riskide eest.

Käesoleva dokumendi koostamise aluseks on hädaolukorra seadus § 6, mille kohaselt on hädaolukorra

riskianalüüs dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku

omavalitsuse tasandil hädaolukorda ja seda põhjustavaid ohtusid, hädaolukorra tõenäosust ja tagajärgi

ning muud olulist hädaolukorraga seotud teavet. Vabariigi Valitsuse korraldusega on kehtestatud nende

hädaolukordade nimekiri, mille kohta tuleb koostada riskianalüüs, ning määratud riskianalüüsi

koostamise juhtasutus ja kaasatud asutused1.

Siseministeeriumi ülesanne on koostada hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte, mis esitatakse

hädaolukorra seaduse § 3 lõige 2 punkti 9 kohaselt heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile.

Siseministeerium kriisireguleerimise valdkonda korraldava ministeeriumina käivitas ministeeriumide

hädaolukordade riskianalüüside koostamise protsessi 2003. aastal. Esimest korda kiitis Vabariigi Valitsus

“Ministeeriumide riskianalüüside kokkuvõtte 2004” heaks 2005. aastal. 2009. aastast alates on

dokument koostatud hädaolukorra seaduse ning hädaolukorra riskianalüüsi juhendi2 põhimõtetest

lähtuvalt. 2013. a on seitsmes kord, kui riskianalüüside kokkuvõte Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile

esitatakse.

Käesolev dokument on koostatud 2013. a esimesel poolaastal läbivaadatud ja uuendatud riskianalüüside

alusel. Kokkuvõtte eesmärk on anda Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile terviklik ja võrdlev ülevaade

kõige kõrgemate riskidega hädaolukordadest Eesti riigis ning tuua välja olulisemad tegevused, mis on

vajalikud hädaolukordade ennetamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks. Detailsemad

olukorrapõhised riskianalüüsid on kättesaadaval riskianalüüse koostanud juhtasutuste kodulehtedel,

kuid tuleb arvestada, et mõne riskianalüüsi puhul on tegemist kas asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud või kõrgema juurdepääsupiiranguga dokumendiga ning seetõttu ei saa avalikkus sellise

riskianalüüsiga täies mahus tutvuda.

Muudatused võrreldes 2011. aasta kokkuvõttega

Hädaolukorra riske vähendavate meetmete kava Hädaolukorra seaduse § 6 lõige 2 punkt 8 alusel arvestatakse riskianalüüsi asjasse puutuvate asutuste

arengukavade koostamisel. Seetõttu on ühe olulise muudatusena võrreldes 2011. aastaga kokkuvõtte

ühe osana koostatud täiendavalt vajaminevate riske vähendavate meetmete kava. Kava sisaldab

valitsemisalade põhiselt neid tegevusi, mis on vajalikud hädaolukorra ennetamiseks ja/või hädaolukorra

võimalike tagajärgede leevendamiseks. Kava koostamise eesmärgiks on jõuda selleni, et riskide

analüüsimisele järgneks konkreetne riskide vähendamiseks vajalike tegevuste kavandamine

ministeeriumide valitsemisalades ja nende tegevuste arvesse võtmine valitsemisalade arengukavade

1 Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 „Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja

lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks pädevate täidesaatva

riigivõimu asutuste määramine“ 2 Siseministri 18. veebruari 2010. a määrus nr 5 „Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend“

30.10.2013

4

koostamisel. Kavas on välja toodud need tegevused, mis adresseerivad halle alasid õiguskeskkonnas

ja/või asutustevahelises koostöös ning nendega on oluline arvestada Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni,

ministeeriumide ja Riigikantselei 2014 ja 2015. a tööplaanide koostamisel.

Hädaolukordade analüüs

Samamoodi 2011. a analüüsiga on hädaolukorrad kokkuvõttes grupeeritud vastavalt hädaolukorrale

antud riskiklassile.

Väga kõrge riskiga hädaolukorrad Ministeeriumide ja ametite töörühmad on väga kõrgete riskidega hädaolukordadeks (tagajärjed väga

rasked või katastroofilised, tõenäosus alates keskmisest) hinnanud järgmised võimalikud hädaolukorrad:

1. ulatuslik merereostus (VI);

2. ulatuslik rannikureostus (VII);

3. ulatuslik keskkonnareostus sisemaal (VIII);

4. raskete tagajärgedega laevaõnnetus (XI);

5. epideemia (XVI);

6. massiline mürgistus (XVII);

7. paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis (XXVII).

Hädaolukord ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal on võrreldes 2011. a

kokkuvõttega ümber nimetatud ulatuslikuks keskkonnareostuseks sisemaal. Erinevalt 2011. aasta

analüüsist on arvesse võetud ka õhureostust, kuna ohtlike ainete sattumine keskkonda on ohuks

inimestele ja elusorganismidele nii vees, maismaal kui välisõhus. Hädaolukorra riskiklass on jäänud

samaks.

Hädaolukord paljude kannatanutega reisilaevaõnnetus on võrreldes 2011. a ümber nimetatud raskete

tagajärgedega laevaõnnetuseks. Sellisena hõlmab see hädaolukord lisaks reisilaevadele ka teisi laevu

(kaubalaevad). Ühest küljest suurendab see oluliselt riskianalüüsis arvestatava laevaliikluse mahtu, kaasa

arvatud ohtliku lastiga laevad. Teisest küljest on kauba- ning muude laevade õnnetuse puhul oht

inimeste elule ja tervisele palju väiksem kui reisilaeva õnnetuse puhul. Seetõttu on hädaolukorra

tõenäosus hinnatud kahe astme võrra suuremaks ning tagajärjed ühe astme võrra väikesemaks,

paigutades selle hädaolukorra 2011. aastaga võrreldes kõrgest väga kõrgesse riskiklassi.

Hädaolukord massiline mürgistus on võrreldes 2011. a analüüsiga tõusnud kõrgest riskiklassist väga

kõrgesse riskiklassi. Kui 2011. aasta analüüs põhines salaalkoholi ja narkootikumi tarbimisest tuleneval

hädaolukorral, siis käesoleva aasta analüüsis on arvestatud lisaks kõigi ohtlike kemikaalidega, millega

võivad inimesed kokku puutuda nende ainete käitlemise või transpordi käigus toimunud õnnetuse

tagajärjel. Sellest tulenevalt on tagajärgi hinnatud ühe astme võrra kõrgemaks, muutes selle

hädaolukorra riskiklassi väga kõrgeks.

Ulatusliku merereostuse, ulatusliku rannikureostuse, ulatusliku keskkonnareostuse sisemaal ja

epideemia hädaolukorrad olid ka 2011. a hädaolukordade riskianalüüsi kohaselt väga kõrge riskiga

hädaolukorrad.

30.10.2013

5

Sellel aastal on esimest korda tehtud riskianalüüs hädaolukorra paljude Eesti elanike elu ja tervist

ohustav sündmus välisriigis kohta. Välisministeeriumi hinnangul on tegemist väga kõrge riskiklassiga

hädaolukorraga, mille esinemise tõenäosus on väga suur (enam kui 50% tõenäosus, et see hädaolukord

leiab aset järgneva viie aasta jooksul) ning mille võimalikud tagajärjed on väga rasked.

Kõrge riskiga hädaolukorrad

Ministeeriumide ja ametite töörühmad on kõrgete riskidega hädaolukordadeks (raske tagajärje ning

keskmise tõenäosusega hädaolukord või väga raske tagajärje ja väikese tõenäosusega hädaolukord)

hinnanud järgmised hädaolukorrad:

1. ulatuslik metsa- või maastikutulekahju (I);

2. suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones (II);

3. tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi (III);

4. raskete tagajärgedega torm (IV);

5. üleujutus tiheasustusalal (V);

6. raskete tagajärgedega õnnetus maanteel (IX);

7. massiline korratus (XIV);

8. eriti ohtlik loomataud (XX);

9. ulatuslik küberintsident (XXIV);

10. ulatuslik korratus vanglas (XXV);

11. äkkrünnak (XXVI).

Hädaolukord ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoones on nimetatud ümber

suurõnnetuseks ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones, kuna

suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes võib hädaolukord tekkida ka väljaspool hooneid.

Täpsustatud sõnastus katab ohtlike ettevõtete hooned ja nendest väljaspool olevad hoidlad ning

tööstus- ja laohooned. Suurõnnetuse alla mahuvad ka ohtlike ainete lekked, mitte ainult tulekahju

või plahvatus. Selle hädaolukorra riskiklass on jäänud samaks.

Hädaolukorra torm nimetust on võrreldes 2011. a analüüsiga täiendatud, nüüd on see raskete

tagajärgedega torm. Kuna iga torm ei ole veel hädaolukord, on selline täpsustus vajalik. Selle

hädaolukorra riskiklass ei ole muutunud.

Hädaolukord paljude kannatanutega õnnetus maanteel on ümber nimetatud raskete tagajärgedega

õnnetuseks maanteel. Uus definitsioon hõlmab lisaks paljude kannatanutega õnnetustele ka ilma

kannatanuteta või väheste kannatanutega õnnetusi, millel on rasked tagajärjed varale või

looduskeskkonnale. Sellest tulenevalt on võrreldes 2011. aasta riskianalüüsiga hädaolukorra

tõenäosust hinnatud ühe astme võrra suuremaks. See paigutab selle hädaolukorra keskmisest

riskiklassist kõrgesse riskiklassi.

Hädaolukord ulatuslik küberrünnak on ümber nimetatud ulatuslikuks küberintsidendiks, kuna lisaks

rünnakust tekkivatele ohtudele on vaja hinnata ka teisi ohte, mis võivad tekitada katkestusi

elutähtsate teenuste ja riigi jaoks oluliste infosüsteemide töös, näiteks füüsilised rünnakud, tehnilised

rikked, inimvead, elektromagnetilise impulsi (EMP) rünnak. Kuna riski on viimastel aastatel varasemast

paremini teadvustatud, on kasutusele võetud hulk riski maandavaid meetmeid. Näiteks on täiendatud

regulatsioone, asutuste ülesandeid ja korraldatud koolitusi eesmärgiga tagada elutähtsate teenuste

osutamiseks kasutatavate infosüsteemide toimepidevus. Samuti ei ole viimastel aastatel Eestis

30.10.2013

6

toimunud küberintsidente, mille tagajärjel oleks võinud tekkida hädaolukord. Sellest tulenevalt on

hädaolukorra tõenäosusele ja tagajärgedele võrreldes 2011. aasta riskianalüüsiga antud ühe astme

võrra madalam hinnang, mille tagajärjel on riskiklass ümber hinnatud väga kõrgest kõrgeks.

Hädaolukorrad ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju, suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas

ettevõttes või muus tööstus- või laohoones, tulekahju, plahvatus või varing, raskete tagajärgedega torm,

üleujutus tiheasustusalal, massiline korratus, eriti ohtlik loomataud ning ulatuslik korratus vanglas olid

ka 2011. aastal hinnatud kõrge riskiga hädaolukordadeks.

Sellel aastal on esimest korda tehtud riskianalüüs hädaolukorra äkkrünnak kohta. Tagajärgede

raskusastet, ohte ning Eestis ja lähiregioonis aset leidnud sündmusi arvesse võttes on hädaolukorra

riskiklass hinnatud kõrgeks.

Keskmise riskiga hädaolukorrad

Ministeeriumide ja ametite töörühmad on keskmise riskiga hädaolukordadeks (hädaolukord, mis on küll

vähemalt raske tagajärjega, ent väikese või väga väikese tõenäosusega) hinnanud järgmised

hädaolukorrad:

1. raskete tagajärgedega õnnetus raudteel (X);

2. paljude kannatanudega õnnetus jää lagunemisel (XIII);

3. raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus (XII);

4. ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus (XXI);

5. riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus (XXII).

Hädaolukorrad paljude kannatanutega reisirongiõnnetus ja paljude kannatanutega või suure

looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga on võrreldes 2011. a analüüsiga

liidetud üheks hädaolukorraks nimetusega raskete tagajärgedega õnnetus raudteel. Eraldi

riskianalüüside koostamine reisirongi ja ohtlikke aineid vedava rongi kohta ei ole vajalik, kuna

hädaolukordade tekkemehhanismid ja sündmusele reageerimine on sarnased. Nende hädaolukordade

liitmine ei muutnud nende riskiklassi.

Hädaolukord paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel on

võrreldes 2011. a analüüsiga nimetatud ümber paljude kannatanutega õnnetuseks jää lagunemisel.

2013. aasta analüüsis on selle hädaolukorra ohustsenaariume ning tagajärgi mõjutavaid faktoreid

uuesti ja väga põhjalikult analüüsitud. Selle tulemusena on tagajärgedele antud 2011. aasta

hinnangust ühe astme võrra väiksem hinnang, mis omakorda muudab riskiklassi kõrgest keskmiseks.

Hädaolukord paljude kannatanutega õhusõidukiõnnetus on ümber nimetatud raskete

tagajärgedega õhusõidukiõnnetuseks. Selle hädaolukorra riskiklass ei ole muutunud.

Hädaolukorrad raskete tagajärgedega õnnetus raudteel, raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus,

ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus ja riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus hinnati ka 2011. a

analüüsis keskmise riskiga hädaolukordadeks.

30.10.2013

7

Madala riskiga hädaolukorrad

Ministeeriumide ja ametite töörühmad on hinnanud madala riskiga hädaolukordadeks (hädaolukord,

mis on vähetähtsate või kergete tagajärgedega) järgmised hädaolukorrad:

1. erakordselt külm ilm (XVIII);

2. erakordselt kuum ilm (XIX);

3. massiline põgenike sisseränne riiki (XXIII).

Nimetatud hädaolukorrad olid ka 2008. ja 2011. aastal hinnatud madala riskiga hädaolukordadeks.

Kõik analüüsitud hädaolukorrad on kantud oma järjekorranumbrite järgi riskimaatriksisse, mis on

toodud lisas 1.

30.10.2013

8

HÄDAOLUKORRA RISKE VÄHENDAVATE MEETMETE KAVA

SISEMINISTEERIUM

Eesmärgil korrastada kriisireguleerimise kui horisontaalse valdkonna korralduse põhimõtteid töötada

välja hädaolukorra seaduse muudatused. Olulised võtmeküsimused seaduse muutmisel on:

- erinevate osapoolte ülesannete ja pädevuste kindlaks määramine kriisireguleerimise valdkonnas, sh

Siseministeeriumi kui kriisireguleerimise valdkonna koordineerija ja arendaja ning teiste

kriisireguleerimise valdkonnaga tegelevate ministeeriumide ülesanded ja vastutus;

- hädaolukorra lahendamise juhtimise põhimõtete selgem reguleerimine, et luua üleriigiline

juhtimisraamistik, mida erinevate hädaolukordade lahendamisel järgitakse.

Eesmärgil luua terviklikud planeeringute kooskõlastamise kriteeriumid, mis arvestavad ruumilises

planeerimises kõigi võimalike riskidega, näiteks üleujutus, suurõnnetus ohtlike kemikaalidega ning

õnnetused maanteedel või raudteel, töötada koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Keskkonnaministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Päästeametiga välja planeerimisseaduse rakendamise

juhendid.

Merepääste valdkonna korrastamiseks ja paremaks toimimiseks töötada välja merepäästeseadus

koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua

õigusselgus merepääste kui mitmeid ametkondi hõlmava elutähtsa teenuse reguleerimise ja teostamise

osas. Samuti on vajalik sätestada mere- ja lennupääste süsteemi ülesehitus, pädevus ja vastutus.

Suure rünnakuriskiga objektide kaitse tagamiseks töötada koostöös Rahandusministeeriumiga välja

objektide kaitse kontseptsioon. Eesmärk on saavutada olukord, kus uute hoonete planeerimise etapis

ning asukoha valikul, hoone ehitamisel või juba olemasoleva objekti renoveerimisel on riigi kinnisvara

haldajal kohustus arvestada olenevalt objekti kategooriast sellega seotud füüsilise turvalisuse nõuetega.

Samuti peab objekti valdajal olema enne lepingu sõlmimist riigi kinnisvara haldajaga kohustus koostada

objektiga seonduv riskianalüüs ja plaan, kus on kirjeldatud meetmed, mida ohtude maandamiseks

rakendatakse. Selline nõue välistab olukorra, kus Riigi Kinnisvara AS võtab üle hoolduslepingud

juurdepääsusüsteemide ja näiteks alternatiivse elektrivarustuse osas, kuid mingeid kohustusi süsteemi

turvalisuse osas neile ei seata. Suure rünnakuriskiga objekti valdajale on vajalik eelnevaga seonduvalt

näha ette ka erisused näiteks hangete läbiviimisel nii seadmete soetamisel kui ka hooldusteenuse

valikul.

Ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ennetamise ja tagajärgede leevendamise eesmärgil:

- koostada reageerivate ametkondade valmisoleku tõhustamiseks iga suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohta eraldi reageerimisplaan, mis paneb paika Päästeameti ja teiste ametkondade detailsed tegevused

antud objektil toimunud õnnetuse korral. Reageerimisplaani tuleb testida vähemalt üks kord kolme

aasta jooksul. Tegevus on vajalik nii sisuliselt kui Seveso III direktiivist (2012/18/EL) lähtuvalt;

- koostada erinevatele kemikaale käitlevatele ettevõtetele (näiteks kütuseterminalid, ammoniaagi

külmhooned jne) detailsed ja näidismaterjalidega juhised riskide hindamiseks ning riske maandavate

meetmete ja valmisoleku planeerimiseks. Kemikaaliseaduse nõuete täitmine valmistab ettevõtjatele

raskusi, mis viib riskide üle- või alahindamiseni;

- töötada ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks välja keemiaettevõtete ohutust ja riskide hindamist hõlmav

täienduskoolitussüsteem nii ettevõtjatele kui järelevalveametnikele. Praegu puudub süsteemne

täienduskoolitusprogramm ning puuduvad terviklikud õppematerjalid juba töötavate spetsialistide

jaoks. Selle raames on vaja kaardistada koostöövõimalused Eesti ülikoolide ja kõrgkoolidega (Tallinna

30.10.2013

9

Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Sisekaitseakadeemia), et tellida neilt koolitusi ning kaasata

neid juhendite väljatöötamisse;

- sätestada kemikaaliseaduses kemikaale käitlevate objektide ümber vastavad turvatsoonid,

ehituspiirangud ja erinõuded.

Kiirgushädaolukorra võimalike tagajärgede leevendamiseks töötada koostöös Terviseametiga välja

saasteärastuse protseduurid ja viia selle alusel läbi koolitused. Päästeametil on olemas tehniline

võimekus saasteärastuskonteineri näol, mis võimaldab puhastada lahtisest saastest kuni 100 kõndivat ja

kuus kanderaamil inimest tunnis, kuid puuduvad saasteärastusprotseduurid ja vastavad koolitused.

Üleujutuste ennetamiseks määrata kindlaks erinevate asutuste (Päästeamet, Keskkonnaamet, kohalikud

omavalitsused, Kaitsevägi/Kaitseliit) ülesanded ja vastutus jääummistuste likvideerimisel.

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

Eesmärgil ennetada ning valmistuda õnnetusteks ohtlikke aineid transportivate veokitega töötada välja

õiguslikud alused, et koguda infot ohtlike veoste liikumiste kohta. See meede peaks võimaldama

järgmist:

- ohtlike ainete veo registreerimine peale-, ümber- ja mahalaadimispunktides, riiki sisenemisel ja riigist

väljumisel;

- reageerijate ligipääs andmetele riigi piirides transiidis olevate ainete liigi ja koguse ning veokeid

identifitseeriva informatsiooni kohta.

Kaitsmaks riigi järjepidevuse säilitamise jaoks kriitilise tähtsusega registreid (kinnistusraamat,

rahvastikuregister jne), luua koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ning Vabariigi Valitsuse

julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibürooga väljaspool Eestit asuv andmekogu infrastruktuur.

Selleks:

- leppida koostöös teiste ministeeriumitega kokku, milliste andmekogude puhul on vaja kehtestada

kohustus säilitada andmete koopiad väljaspool Eestit;

- töötada välja andmete riigivälise hoiustamise nõuded ning protseduurid.

Ennetamaks kriitilise informatsiooni lekkeid, modifitseerimist või võltsimist, majanduslikku kahju ning

andmeside võrgu ummistusi, sätestada elektroonilise side seaduses andmesideteenuse ja

mobiilsideteenuse pakkujatele kohustus teavitada klienti pahavaraga nakatunud seadmest.

Kaitsmaks riigile olulisi andmeid, töötada koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga välja serveriruumide

elektromagnetilise impulsi (EMP) rünnaku3 vastu kaitsmise nõuded ja juhised ning andmekeskuste

paigutus ja pakutavate teenuste loetelu.

Suurendamaks infosüsteemide kaitsmise võimekust, täiendada infoturbe juhtimise süsteemi määrust ja

luua kohustus analüüsida regulaarselt oluliste infosüsteemide turvalisust iseloomustavaid logisid.

Süsteemide kaitsmise võimekuse olemasolu eeldus on info omamine selle kohta, mis süsteemidega

toimub. Praegu logisid süsteemselt ei analüüsita.

3 Arvestatava ründevõimekusega EMP relva loomine nõuab füüsikalisi teadmisi, suurt investeeringut ning ligipääsu rünnatava

objekti vahetusse lähedusse. Kui aga need tingimused on täidetud, on võimalik rünnaku abil halvata IT-, SCADA- ja teistest elektroonikasüsteemidest sõltuvate elutähtsate teenuste toimimine (sh pangad, sideteenuse pakkujad, haiglad jt). Elektromagnetiline impulss võib jäädavalt hävitada kogu infokommunikatsiooni taristu, arvutusvõimsuse ja andmed.

30.10.2013

10

KESKKONNAMINISTEERIUM

Eesmärgil kehtestada nõuded ja valmisolekumeetmed, millega on võimalik praktiliselt arvestada üld- ja

detailplaneeringutes, veemajanduskavas, maaparandushoiukavas ning riigi ja kohalike omavalitsuste

ning elutähtsate teenuste osutajate parema valmisoleku planeerimisel, koostada üleujutusohuga seotud

olulise riskiga piirkondade kohta üleujutusriskide maandamiskavad, mis sisaldavad ruumilise

planeerimise ja valmisoleku tõstmise tegevusi.

Eesmärgil tagada valmisolek kiirgusega seotud hädaolukordade lahendamiseks, koostada sekkujate

kiiritusdooside hindamise protseduur, mis sätestab sekkumistegevuses osaleja aastase efektiivdoosi

piirmäära. Piirmäära ületamise vältimiseks peab protseduur kirjeldama, kes ja kuidas sekkujate doose

jooksvalt hindab, tulemuste üle arvet peab ja vastavat andmebaasi haldab.

Leevendamaks metsatulekahjude, üleujutuste ja tugevate tormide tagajärgi ning tagamaks valmisolek

nendeks hädaolukordadeks, arendada numbrilist ilmaennustusmudelit ja võtta kasutusele selle

prognoosväljade parameetrid tugevate sademete ja äikesetormide detailsemaks prognoosimiseks.

Selleks, et parandada õigeaegset ja operatiivset teavitamist üleujutuste korral:

- integreerida hüdroloogiliste prognooside koostamisse paremini numbrilise ilmaennustusmudeli

tulemused, sh sademete prognoosid;

- koostöös kohalike omavalitsustega leppida kokku kriitilised veetasemed rannikumerel ja

jõgedel/järvedel ning missugusest tasemest alates edastatakse hoiatused.

SOTSIAALMINISTEERIUM

Tagamaks valmisolek tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks tuleb välja töötada

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused. Vaja on täpsustada tervishoiualase hädaolukorra

lahendamise juhtimispõhimõtteid, st milline on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja eraõiguslike

juriidiliste isikute ülesanded ja pädevus hädaolukorra lahendamisel.

Selleks, et tagada valmisolek massilise mürgistuse lahendamiseks, määrata erinevate asutuste

(Päästeamet, Terviseamet, Keskkonnaamet) tegevused ja vastutus sellise hädaolukorra lahendamisel

ning teha selle alusel vajalikud muudatused hädaolukorra lahendamise plaanis. Massiline mürgistus võib

tekkida teiste hädaolukordade tagajärjel (nt suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes,

metsatulekahju, raskete tagajärgedega õnnetused maanteel, raudteel), mille tõttu on vajalik

asutustevaheline tihe koostöö hädaolukorraks valmistumisel.

Tagamaks valmisolek epideemia hädaolukorra lahendamiseks, tuleb välja töötada nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse muudatused ning viia seadus kooskõlla hädaolukorra seaduses sätestatud

hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise põhimõtetega. Vaja on üle vaadata

nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise korraldus, sh karantiini kehtestamine ja lõpetamine

ning Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused, ning nendes

vajalikud muudatused teha.

30.10.2013

11

JUSTIITSMINISTEERIUM

Selleks, et tagada riigiasutuste asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud või riigisaladusega kaitstud

andmete turvalisus, töötada välja avaliku teabe seaduse alamakti või juhendi abil infrastruktuuri ja teabe

kaitse nõuded andmete säilitamiseks väljaspool Eestit.

KAITSEMINISTEERIUM

Eesmärgil tagada äkkrünnaku korral politseiametnike suurem turvalisus, kõrgendatud ohu efektiivne

ennetamine ning tõhusam valmisolek ohu tõrjumiseks, tagada politsei operatiivtöötajatele vajalik teave

täisautomaatsete tulirelvade olemasolu kohta konkreetsel aadressil või territooriumil või konkreetse

isiku valduses. Selleks töötada koostöös Siseministeeriumiga välja tingimused politsei ligipääsuks

Kaitseliidu relvaregistri andmestikule.

RIIGIKANTSELEI

Koostöös Siseministeeriumiga ja teiste asjassepuutuvate ministeeriumidega välja töötada

riskikommunikatsiooni kontseptsioon, mis määratleb riskikommunikatsiooni eesmärgid ja sisu, selle

korraldamise põhimõtted ning tegevuse ja vastutuse jaotuse asutuste vahel. Eemärgiks on riskihariduse

taseme tõstmine suurõnnetuste ja hädaolukordade ennetamisel ning nendeks valmistumisel

Koostöös Siseministeeriumi ja teiste asjassepuutuvate ministeeriumidega välja töötada kriisitelefonide

kontseptsioon ning meetmed selle rakendamiseks. Kontseptsioon peab määratlema kriisitelefonide käivitamist

vajavad olukorrad ja olukordade lahendamisel osalevate asutuste ülesanded kriisitelefonide käivitamisel.

30.10.2013

12

HÄDAOLUKORDADE ANALÜÜS

I. Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju

Koostajad:

Juhtivasutus Päästeamet

Kaasatud asutused Päästekeskused

Keskkonnaagentuur

Häirekeskus

Keskkonnaministeerium

Keskkonnaamet

Keskkonnainspektsioon

Riigimetsa Majandamise Keskus

Põllumajandusministeerium

Põllumajandusamet

Siseministeerium

Hädaolukorra määratlemine

Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 2084 defineerib nimetatud hädaolukorra järgmiselt:

„Metsa- või maastikutulekahju, mis põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid

ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö toimimises,

elektrivarustuse toimimises). Metsatulekahju põlengualaga alates 500 ha või mitmed väiksemad metsa-

ja maastikutulekahjud, mis toimuvad ühel ajal erinevates piirkondades.“

Metsatulekahjuks nimetatakse metsas, rabas või metsata metsamaal toimuvaid põlenguid. Neist eraldi

vaadeldakse haritaval maal või rohumaal toimuvaid põlenguid ehk kulupõlenguid. Hädaolukorra

tähenduses on olulised eelkõige metsatulekahjud, sest metsatulekahjude korral on varaline kahju,

keskkonnakahju ning häired teenuste toimepidevuses üldjuhul suuremad.

Metsa- või maastikutulekahju5 määratletakse hädaolukorrana, kui see põhjustab suure varalise kahju

või suure keskkonnakahju (üle 3,2 miljoni euro) või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse

toimepidevuses (sh häired päästetöö toimimises, elektrivarustuse toimimises) või kui tegemist on

põlengualaga alates 500 ha suurusel maa-alal või mitmete väiksemate metsa- ja maastikutulekahjudega,

mis toimuvad ühel ajal erinevates piirkondades.

Ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine

Metsatulekahju põhiline eeldus on metsamaa või raba olemasolu, olulist rolli tulekahju tekkes mängib

metsa tuleohtlikkus ning tulekahju teket ja levimist soodustav tegur on ilmastik. Metsa tuleohtlikkus on

seotud puistu kasvukohatüübi, vanuse ja seal kasvavate puuliikidega. Nende alusel jaotatakse metsad

tuleohuklassidesse. Kõige suurema tuleohuklassiga on okaspuudest koosnevad metsakooslused ning

kõige väiksema tuleohuklassiga on lehtpuumetsad. Arvestades sademete esinemist, õhutemperatuuri ja

4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/4201/3016/VV_25042013_208k_lisa.pdf

5 Vt täpsemaid kirjeldusi, sh statistilisi andmeid, Päästeameti riskianalüüsist „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“.

30.10.2013

13

õhuniiskuse suurust, arvutatakse tuleohu suurust näitav tuleohuindeks. Tuleohuindeksi põhjal kuulutab

Päästeamet välja tuleohtliku perioodi. 2012. aastal kehtis tuleohtlik periood 1. maist kuni 1. oktoobrini.

Metsatulekahjude tekkepõhjused võib jagada peamiselt kaheks.

Inimese otsene või kaudne tegevus

Statistikale tuginedes saab inimese otsese või kaudse tegevuse mõjul alguse keskmiselt 99%

metsatulekahjudest. Enim levinud põhjused on hooletu suitsetamine, lõkete tegemine, kulupõletamine

ja kuritahtlik süütamine. Lõkete tegemine on sealjuures tulekahju tekkepõhjuseks üle poolte

metsatulekahjude puhul. Samuti võib metsatulekahju alguse saada mootorsõidukitest, klaasikildudest,

elektriliinidest jm inimtegevusest.

Loodusnähtused

Keskmiselt 1% metsatulekahjudest on põhjustatud äikesest. Metsatulekahjude üldarvu vähenemise

tõttu on loodusnähtustest põhjustatud tulekahjude osakaal hakanud suurenema (näiteks aastal 2011 oli

see 4%). Puhkenud metsa- ja maastikutulekahjude levimist soodustavad tulekahjude hiline avastamine

ja tugev tuul.

Kulupõlengute tekkepõhjuste üle täpset arvestust ei peeta. Samamoodi metsatulekahjudega on

peamine põhjus eeldatavasti kas inimlik hooletus või süütamine.

Riskide analüüsimine

Tõenäosuse analüüs ja hinnang

Maakondade tuleohu arvutamisel arvestatakse metsatulekahjude esinemissagedust ja metsa

tuleohuklassi. Suure metsade tuleohuga maakondade hulka on arvatud need, kus metsatulekahjude arv

100 000 ha metsamaa kohta aastas oli üle kümne. Keskmise tuleohuga maakondade puhul oli

metsatulekahjude arv viis kuni kümme ja väikese tuleohuga maakondades alla viie. Suure tuleohuga

maakonnad on Harjumaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Valgamaa ja Võrumaa.

Keskmise tuleohuga maakonnad on Tartumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa, Saaremaa ja

Viljandimaa. Väikse tuleohuga maakond on Jõgevamaa.

Viimase 20 aasta jooksul toimunud hädaolukorra määratlusele vastavad metsatulekahjud on aset

leidnud Harjumaal,

Ida-Virumaal, Läänemaal ja Tartumaal. Neist esimesed kaks on klassifitseeritud kui suure tuleohuga

maakonnad ning teised kaks kui keskmise tuleohuga maakonnad.

Lähtudes Keskkonnateabe Keskuse ja Päästeameti andmetest, on järgnevas tabelis toodud

metsatulekahjude keskmine arv aastas ja hädaolukorra määratlusele vastavate tulekahjude arv

perioodide lõikes.

Tabel 1. Tulekahjude arv perioodide lõikes

Periood Metsatulekahjusid

aastas keskmiselt

Hädaolukorra

määratlusele vastavaid

metsatulekahjusid

20 aastat (1993–2012) 144,1 6

10 aastat (2003–2012) 76,9 2

5 aastat (2008–2012) 38 1

30.10.2013

14

Metsatulekahjude statistikast selgub, et metsatulekahjude keskmine arv väheneb, mida võib

põhjendada ennetusmeetmete tõhususega inimtekkeliste metsatulekahjude ärahoidmiseks. 2011. aasta

riskianalüüsi kohaselt oli 20 aasta lõikes keskmiselt 161,3 ning kümne ja viie aasta lõikes vastavalt 117,4

ja 92,4 metsatulekahju. Seda on oluliselt rohkem, kui käesoleva analüüsi kohaselt. Samuti on

märkimisväärselt vähenenud hädaolukorra määratlusele vastavate metsatulekahjude arv nii viie kui

kümne aasta lõikes.

Arvestades toodud andmeid, on tõenäosus, et metsatulekahjust kujuneb hädaolukord, järgmine:

20 aasta põhjal: 100% x 6 / (144,1 x 20) = 0,21%

10 aasta põhjal: 100% x 2 / (76,9 x 10) = 0,26%

5 aasta põhjal: 100% x 1 / (38 x 5) = 0,53%

Tõenäosus, et aasta jooksul toimub hädaolukorra kriteeriumitele vastav metsatulekahju, on järgmine:

20 aasta põhjal: 100% x 6 / 20 = 30%

10 aasta põhjal: 100% x 2 / 10 = 20%

5 aasta põhjal: 100% x 1 / 5 = 20%

Kuigi kulupõlenguid toimub oluliselt rohkem kui metsatulekahjusid (2012. aastal oli Eestis 672

kulupõlengut), on hädaolukorra kriteeriumitele vastava kulupõlengu esinemise tõenäosus hinnatud

väikeseks. Eestis nimetatud kriteeriumitele vastavat kulupõlengut seni esinenud ei ole.

Tulenevalt eelnevast on hädaolukorra tõenäosus 20–30%, kokkuvõttes on hädaolukorra esinemise

tõenäosuse hinnang SUUR (4).

Tagajärgede analüüs ja hinnang

Ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (kerge (B)) - metsa- või maastikutulekahju võib inimeste elu ja tervist mõjutada

üksikutel juhtudel, kui satutakse põlengu lähedusse või üritatakse ohutusnõudeid eirates põlengut

kustutada. Tule leviku ohu korral inimasustusteni on võimalik ohtu sattuvaid inimesi eelnevalt teavitada

ja nad vajaduse korral evakueerida. Tervisekahjustused võivad tekkida suitsu ulatuslikust levimisest ja

selle sissehingamisest. Suuremate põlengute puhul levib suits väga kaugele ning võib ohustada tervisliku

seisundi tõttu riskrühma kuuluvate inimeste tervist (rasedad, astmaatikud jm). Ohtu põhjustavad ka

metsas leiduvad avastamata lõhkekehad, mis võivad temperatuuri tõustes plahvatada.

Teadaolevalt ei ole seni Eestis hädaolukorra määratlusele vastavates metsa- või maastikutulekahjudes

kannatanuid olnud. Üksikuid hukkunuid on olnud kontrolli alt väljunud kulupõlengutes. Sellest tulenevalt

võib tagajärgi inimeste elule ja tervisele lugeda kergeks.

Vara (raske (C)) - ulatuslikud metsatulekahjud põhjustavad suurt majanduslikku kahju metsaomanikele.

Halvimatel juhtudel võib tuli kahjustada ka metsaäärseid hooneid. Kahju kannab ka riik kustutustöödele

kuluva ressursi näol. Olenevalt metsa vanusest võib omanikule põlengust tekkiv kahju olla vahemikus

1278 – 12 782 eurot/ha. Keskmine kahju 500 ha suuruse põlengu puhul on 3,52 miljonit eurot (st 7040

eurot/ha). Metsa omanikul on seadusjärgne kohustus hävinud mets taastada, see on täiendav kulu.

30.10.2013

15

Metsatulekahju kustutustööde maksumus oleneb tulekahju kestusest, mis omakorda oleneb mitmetest

erinevatest faktoritest, näiteks maastik. 2008. aastal toimunud Vihterpalu metsatulekahju (Puhatu I ning

Puhatu II) läks riigile kustutustööde näol orienteeruvalt maksma 640 000 eurot. Samal aastal Narva

karjääris toimunud metsatulekahju maksumus riigile oli orienteeruvalt 0,15 miljonit eurot.

Kulupõlengutest tingitud varaline kahju on üldjuhul väike. Suuremat kahju võib tekitada kulupõlengust

alguse saanud hoonepõleng. Päästeameti andmetel on kulupõlengud alates 2010. aastast põhjustanud

igal aastal kaks hoonetulekahju.

Tulenevalt metsatulekahjudega kaasnevast suurest kahjust saab tagajärgi varale pidada raskeks.

Looduskeskkond (raske (C)) - tulekahjud tekitavad metsadele olulist kahju. Looduskeskkonnale tekitatav

kahju oleneb metsatulekahju liigist. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: pinnatuli, ladvatuli ja

maatuli. Pinnatule tagajärjel võivad keskealistes ja vanemates puistutes mõne aasta jooksul pärast

tulekahju hukkuda ka näiliselt terved puud. Ladvatuli esineb Eestis männikutes, männi-kuuse

segametsades ja harva ka kuusikutes. Ladvatuli esineb koos pinnatulega ja on metsatulekahju liikidest

laastavaim, kuna võib kiiresti levida suurele maa-alale ja põhjustada metsa hävimise. Maatuli, mis on

enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, on põleng, kus tuli on tunginud metsakõdusse või turbasse

vähemalt viie sentimeetri sügavusele. Maatuli põhjustab metsa hukkumise, sest see põletab puude

juurte ümbert ära pinnase, hävitab peened juured täielikult ning kahjustab oluliselt jämedamate juurte

kambiumi. Olenevalt läbikuivanud kihi paksusest hävib turvastunud või turvasmuldade puhul suuremal

või vähemal määral puid püsti hoidnud pinnas ning puud hakkavad ümber kukkuma. Seega on maatuli

metsa ökosüsteemi seisukohast kõige laastavam, kuna see hävitab puu-, põõsa- ja rohurinde kõrval ka

aastatuhandete jooksul akumuleerunud süsinikuvaru pinnases. Tulest kahjustatud puistud hukkuvad

järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tule- või tüvekahjurite kahjustuste tagajärjel.

Inimese kiire sekkumine metsade taastamisse on äärmiselt vajalik. Mida kauem viivitatakse põlendike

taasmetsastamisega, seda rohkem halvenevad seal taimede toitumistingimused. Vaid kaitsealustes

metsades, mille kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide looduslikuna hoidmine, võib tuli soodustada

kaitse-eesmärgi täitmist. Tulenevalt eelnevast on ulatuslike metsa- või maastikutulekahjude tagajärjed

looduskeskkonnale rasked.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - ulatuslik metsa- või maastikutulekahju mõjutab

eelkõige päästetöö toimimist ning hädaabi õnnetusteadete menetlemise toimimist. Päästeameti

metsatulekahjude kustutusvõimekuse hinnangust lähtuvalt ammenduvad 500 hektarist suuremate ja

kestuselt seitsmest päevast pikemate tulekahjude puhul regiooni ressursid ja vajalik on teiste regioonide

ressursside kaasamine. Selle tõttu on nii regionaalselt kui üle riigi igasuguste sündmustega seotud

päästetööde toimimine oluliselt häiritud. Häirekeskuse andmetel suureneb hädaolukorras

hädaabiteadete arv hüppeliselt ning rohkem kui kolme- kuni neljapäevane ülekoormus võib põhjustada

häireid teenuse toimepidevuses. Olenevalt asukohast ja muudest asjaoludest võib ulatuslik

metsatulekahju mõjutada ka elektrivarustuse, gaasiga varustamise, lennuväljade, aeronavigatsiooni

teenuse, avaliku raudtee majandamise ja raudteeveoteenuse, sh reisijateveo toimimist ning seeläbi

põhjustada ajutisi häireid nende teenuste toimepidevuses.

Tulenevalt asjaolust, et ulatusliku metsa- või maastikutulekahjuga kaasneb rohkem kui ühepäevane

häire päästetöö toimimises ning õnnetusteadete menetlemise toimimises, saab tagajärgi elutähtsate

teenuste toimepidevusele pidada raskeks.

Koondhinnang

30.10.2013

16

Vaatamata sellele, et varalise kahju suurus võib olla väga raske, on ulatusliku metsa- ja

maastikutulekahjude

põhjustatud tagajärgede raskusastme koondhinnang RASKE (C).

Riskiklassi määramine

Hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja

tagajärgede raskusastmest tulenevalt 4C ehk tegemist on kõrge riskiga. Seega on metsa- ja

maastikutulekahju käsitletav olulise riskina, milleks tuleb valmistuda ning planeerida hädaolukorda

ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.

Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed

Olemasolevad hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed

Kõnealuse hädaolukorra meetmed saab jagada järgmisteks valdkondadeks:

nõuded metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks;

ruumiline planeerimine;

ettevõtete (elutähtsa teenuse osutajate), riigi ja elanikkonna valmisolek.

Hädaolukorra ennetamiseks on rakendatud järgmised meetmed.

RMK ning erametsaomanikud rakendavad vastavalt tuleohutuse seadusele metsa tulekindlust tõstvaid

meetmeid (suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade rajamine, tähistamine ning korrashoidmine;

transpordivahenditele peatuskoha rajamine, korrashoidmine ja tähistamine; tuleohumärkide ja -

plakatite paigaldamine; tuletõkestusribade ja -vööndite rajamine ja nende korrashoidmine;

tuletõrjetiikide ja veevõtukohtade ning nendele juurdepääsu rajamine, tähistamine ja korrashoidmine).

Riiklikku järelevalvet metsa tuleohutusnõuete täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon ning

Päästeamet.

Aasta ringi on keelatud kulupõletamine, selle üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ning

Päästeamet.

RMK korraldab riigimetsas tuleohtlikul ajal järelevalve, et tagada metsatulekahjude kohene avastamine.

Päästeamet teavitab avalikkust tuleohtlikust ajast, annab käitumisjuhised ning vajaduse korral keelab

metsa mineku. Hädaolukorda põhjustada võivast metsa- või maastikutulekahju ohust teavitab

Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), kes koostab ka jooksvalt tuleohukaarte ja prognoose ning esitab

need avalikkusele ning asjakohastele asutustele.

RMK viib läbi tuleohu ennetamise teemalisi koolitusi metsas viibijatele.

Kohalik omavalitsus keelab tuleohu korral võõras metsas viibimise ning teavitab sellest avalikkust

meedia vahendusel. Meede ei ole praktikas hästi rakendunud ning tekitab sellisel kujul pigem segadust.

Erametsaomanikele on olemas toetussüsteem tulekahjude ennetamiseks. Toetusi rahastatakse „Eesti

maaelu arengukava 2007–2013“ ning „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmete kaudu. Toetuste

jagamist koordineerivad olenevalt meetmest SA Erametsakeskus, PRIA, Põllumajandusamet jm.

Hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks on rakendatud järgmised meetmed.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeerimisel arvestama metsatulekahju riskiga. Lisaks on

metsaseaduse kohaselt võimalik tuleohutuse eesmärgil planeeringuga seada piiranguid metsa

majandamisele.

30.10.2013

17

Hädaolukorra seaduse kohaselt tuleb elutähtsate teenuste osutajatel arvestada metsatulekahju ohuga

teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning plaani koostamisel. Praegu puudub ülevaade, kui hästi on see

nõue rakendunud.

Elektriliinide, gaasitrasside, raudteede jm elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu kaitseks on

seadusega ette nähtud kaitsevööndid (küttegaasi ohutuse seadus, raudteeseadus jm).

Metsaomanikud likvideerivad vastavalt metsaseadusele metsatulekahju poolt keskkonnale tekitatud

kahju, koristades ning uuendades põlenud metsa (v.a metsades, kus see ei ole ette nähtud).

Erametsaomanikele on selleks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ eelnõu kohaselt ette nähtud

toetused.

Päästeameti võimekus eritehnika ja päästeala vabatahtlike kaasamisega ning juhtimis- ja logistikaalase

valmisolekuga võimaldab metsatulekahju leviku kiiret tõkestamist ning tagab regionaalselt metsa- ja

maastikutulekahjude kustutamise pindalaga kuni 500 ha. Suurema tulekahju korral kaasatakse ressursse

teistest regioonidest. Et tagada operatiivne tegutsemine, on koostatud regionaalsed

metsakustutusplaanid. Metsatulekahjude lokaliseerimiseks ning kustutustöödeks on võimalik kasutada

Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga ning Õhuväe Lennubaasi õhusõidukeid.

Laiaulatusliku hädaolukorra puhul on vajaduse korral võimalik küsida välisabi Euroopa Liidu

Elanikkonnakaitse Mehhanismi ERC ja NATO EADRCC kaudu, lisaks sellele on olemas vastastikuse abi

osutamise lepingud Soome, Rootsi ja Lätiga.

Päästeamet viib koos RMK ja SA Erametsakeskusega läbi regionaalseid ning päästepiirkonnapõhiseid

metsatulekahjude kustutamise õppuseid.

30.10.2013

18

II. Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või

laohoones

Koostajad:


Kaasatud asutused Häirekeskus

Keskkonnaamet


Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeerium

Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet



„Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones, mis ohustab

paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsised

ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö toimimises).“

Suurõnnetusteks võivad olla ohtlike kemikaalide lekked, tulekahjud või plahvatused. Ohtlikud

suurõnnetustetagajärjed on mürgiste gaaside või kahjuliku tulekahju suitsu levimine, soojuskiirgus,

ülerõhk ja plahvatuses laiali paiskuvad killud, hoonete kokkuvarisemine ning keskkonnareostus.

Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones määratletakse

hädaolukorrana, kui see ohustab paljude inimeste elu või tervist (vähemalt 31 raskelt kannatanut) või

põhjustab suure varalise (üle 3,2 mln euro) või suure keskkonnakahju (vajalik inimese sekkumine) või

tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö

toimimises).


Suurõnnetusteks või nende põhjusteks on lekked, tulekahjud, plahvatused. Lekete, tulekahjude,

plahvatuste üldised põhjused võib kokku võtta järgmiselt:

inimlik eksimus: erinevate ohutusnõuete rikkumine, hooletus, hoonete või seadmete, sh

kaitsemeetmete puudulik projekteerimine ja projekteerimisvead;

tehnoloogilised rikked: defektiga seadmed, tehniliste kaitsemeetmete mittetoimimine, seadmete

amortisatsioon;

loodusjõud: äike, torm, üleujutus;

kuritahtlik tegevus: süütamine, plahvatuse tekitamine.

Hädaolukorra tekkimise ohtu suurendab mitme asjaolu koosesinemine. Õnnetus võib areneda

hädaolukorraks, kui õnnetuse piiramise meetmed ei tööta või õnnetusele reageerimine viibib.

Tulenevalt kemikaalidest ja ettevõtte asukohast võivad õnnetuste mõjud ulatuda ka väljapoole ettevõtte

piire, kaasa arvatud Läänemeri või selle kallas. Läänemere või Peipsi järve kaldale sattunud

6 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/4201/3016/VV_25042013_208k_lisa.pdf

30.10.2013

19

kemikaalidega seotud juhtumeid analüüsitakse mere- ja rannikureostuse riskianalüüsis. Õnnetuste

tagajärgede ulatus ja raskus olenevad käideldavatest kemikaalidest ja ettevõtte asukohast.

Raskemaid tagajärgi võivad põhjustada õnnetused suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes, mis

paiknevad tiheasustusalal. Mõnede ettevõtete puhul võib paiknemisest tulenevalt esineda ka

doominoefekt. Doominoefekt on võimalik eelkõige sadamates, kuhu on lähestikku koondunud mitmed

suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted.



Ulatuslikud tulekahjud või plahvatused võivad hädaolukorra määratlusele vastavaid tagajärgi põhjustada

eelkõige suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes7. Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel oli 2013. a

aprilli seisuga Eestis 58 suurõnnetuse ohuga ettevõtet ja 117 ohtlikku ettevõtet. Suurõnnetuse ohuga

ettevõtted Eestis seisuga aprill 2013 koos õnnetuse ja mõju kirjeldusega on toodud lisas 2.

Kemikaalid on vale käitlemise korral ohtlikud ka koguste puhul, mis on väiksemad kui suurõnnetuse

ohuga ja ohtlikele ettevõtetele sätestatud künniskogus ja alammäär. Seega võivad raskete tagajärgedega

õnnetused toimuda ka väiksemates ettevõtetes, kus kemikaalid on olemas, näiteks laborites, ujulates ja

keemilistes puhastustes. Kemikaale käitlevad ettevõtted, mis kuni 1. oktoobril 2011. a alammäärade

tõstmiseni kuulusid ohtlike ettevõtete kategooriasse, on peamiselt kütusetanklad.

Üldise statistika alusel on kemikaalide käitlemisega otseselt seotud objektide tulekahjusid aastas kolm

kuni viis. Kolme viimase aasta kokkuvõttes on erinevaid tööstus- ja laohoonete tulekahjusid aastas 165–

172 (keskmiselt 168 tulekahju aastas). Eesti suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes toimus aastatel

2006–2012 kokku 26 intsidenti. Aastatel 2008–2012 toimunud teiste objektidega seotud kaheksa

keemiaõnnetuse puhul oli valdavalt tegemist kemikaalide leketega. Vastavalt Euroopa Liidu

suurõnnetustest teavitamise süsteemile8 on Euroopa Liidu suurõnnetuse ohuga ettevõtetes perioodil

01.01.1980–31.12.2012 toimunud 672 suurõnnetust9, neist 56 viimase kahe aasta jooksul.

Eestis toimunud keemiaõnnetused ei ole vastanud hädaolukorra määratlusele. Õnnetuste mõjud on

piirdunud ettevõtte hoone või territooriumiga ning ei ole tinginud ümbruskonna elanike vigastusi ega

evakueerimist. Kannatada on saanud üksikud ettevõtte töötajad ning tervisekontrolli on vajanud

päästetöödega seotud inimesed, suurim arv kannatanuid (33) oli Kalev Spa kloorilekke puhul, tekkinud

tervisekahjustused olid kergemad ja lühiajalised. Päästetööd ei ole olnud pikaajalised ega väga

ressursimahukad.

Hädaolukorra tõenäosuse määramisel võetakse arvesse järgmist.

Siiani Eestis raskete tagajärgedega suurõnnetusi toimunud ei ole10.

Samas on Eestis riskiallikad eelkõige kemikaale käitlevate objektide näol olemas ning väiksemaid

sündmusi, mis halvimal juhul võivad suurõnnetusi viia, toimub. Euroopas ja muudes riikides on

toimunud ka raskete tagajärgedega õnnetusi.

7 Suurõnnetuse ohuga ettevõte on ettevõte, kus kemikaale käideldakse kemikaaliseaduse tähenduses künniskogusest suuremas

koguses. Ohtlik ettevõte on ettevõte, kus kemikaale käideldakse kemikaaliseaduse tähenduses alammäärast suuremas koguses. 8 Major Accident Reporting System, Euroopa Komisjon (https://emars.jrc.ec.europa.eu/index.php?id=4).

9 Suurõnnetus on õnnetus, mis vastab direktiivi 96/82/EÜ lisas VI nimetatud kriteeriumitele.

10 Arvestatud ei ole 1936. a Männiku laskemoonaladude plahvatust, kuna analüüs ei kajasta sõjaväelisi objekte.

https://emars.jrc.ec.europa.eu/index.php?id=4

30.10.2013

20

Sellest tulenevalt annab töögrupp ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või

laohoones toimuva hädaolukorra määratlusele vastava suurõnnetuse toimumise tõenäosusele hinnangu

VÄIKE (2).


Suurõnnetuste tagajärgede kirjeldus ja raskuse hinnang lähtuvalt valdkondadest on järgmised.

Inimeste elu ja tervis (väga raske (D)) - võimalikud tervisekahjustused:

mürgistused:

- õhus levivatest mürgistest gaasidest/aurudest: mürgiste gaaside ja kergesti aurustuvate vedelike lekete

või mürgise tahke aine tolmu levimise ning kemikaalide ja muu sünteetilise materjali põlengute tõttu;

- kokkupuutel: mürgiste/kahjulike vedelike lekked ja tahkete ainete laialipaiskumised;

silmade, limaskestade, naha ja hingamisteede ärritused:

- õhus levivatest kahjulikest gaasidest/aurudest: mürgiste gaaside ja kergesti aurustuvate vedelike lekete

ning kemikaalide ja muu sünteetilise materjali põlengute tõttu;

- kokkupuutel: sööbivate/ärritavate/kahjulike kemikaalide lekked;

põletushaavad tulekahjudes või plahvatustes tekkivast soojuskiirgusest: tuleohtlike/põlevate

gaaside/vedelike süttimise ja plahvatusohtlike kemikaalide, tuleohtlike kemikaalide aurude või mahuti

plahvatuste tõttu;

kopsude ja kõrvakile vigastused plahvatusel tekkivast ülerõhust: plahvatusohtlike kemikaalide,

tuleohtlike kemikaalide aurude või mahuti plahvatuste tõttu;

traumad plahvatuses laialipaiskuvatest kildudest või varisevatest hoonetest.

Suurema tõenäosusega tekivad tervisekahjustused ettevõtte töötajatel, kuid suurõnnetuse mõju võib

ulatuda ka ettevõttest väljapoole. Ohustatud on ka päästetöötajad, kuna ohtlike kemikaalide olemasolu

tõttu on võimalik päästetööde käigus tekkiv doominoefekt (plahvatused, põlengu intensiivsuse

suurenemine, täiendavad kemikaalide lekked) nii ettevõtete sees kui naaberettevõtetes, mis võivad

ootamatult õnnetuse mõjuala suurendada. Kemikaale mittekäitlevate tööstus- ja laohoonete puhul on

tõenäolisemad tervisekahjustused väljaspool objekti tulekahjus tekkiva kahjuliku suitsu (sh põlemisel

tekkivate tsüaniidide) levimisest tingitud mürgistused, ohustatud on eelkõige lapsed ja vanurid,

astmaatikud ja teiste krooniliste haiguste ning nõrgema tervisega inimesed.

Arvestades käesolevas analüüsis vaadeldavate objektide võimalikku õnnetuste mõju ulatust ja nende

paiknemist linnades ja teistel tiheasustusaladel, võib suurõnnetuse tagajärjel hukkuda kümneid ja saada

vigastada sadu inimesi. Õnnetus võib tingida ulatusliku evakueerimise. Tulenevalt eelnevast saab

tagajärgi elule ja tervisele pidada väga raskeks.

Vara (väga raske (D)) - suurimad varalised kahjud tekivad ettevõtjatele ettevõtte hoonete ja rajatiste

ning inventari hävimise ja saamata jäänud tulu tõttu, kuid kahjude tekkimine on võimalik ka väljaspool

ettevõtet. Varalisi kahjusid suurendab päästetööde mahukuse tõttu riigi kantav kahju. Arvestades

Euroopas suurõnnetuse ohuga ettevõtetes toimunud õnnetuste kahjusid, saab tagajärgi varale hinnata

väga raskeks.

Looduskeskkond (raske (C)) - suurõnnetuste korral on võimalikud erinevad keskkonnareostused: mere-,

ranniku-, pinna- või põhjaveereostus ja õhureostus. Mere- ja rannikureostus on võimalik sadamas

asuvates kütuseterminalides toimuva katastroofilise lekke korral. Selline oht on Muuga, Kopli, Sillamäe

30.10.2013

21

ja Kunda sadamas ning Paldiski Lõunasadamas. Keskkonnareostuse tekkimise ohtu suurendab

päästetööde käigus tekkiv kustutusvesi. Õhureostus võib tekkida mürgiste/kahjulike gaaside ja

kergestiaurustuvate vedelike lekete korral, samuti põlengutes levivast suitsust. See on võimalik ka

kemikaale mittekäitlevate tööstus- ja laohoonete tulekahjude puhul. Eelnevast tulenevalt võivad

tagajärjed looduskeskkonnale olla rasked.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või

muus tööstus- või laohoones mõjutab eelkõige päästetöö, hädaabi õnnetusteadete menetlemise, kiirabi,

statsionaarse eriarstiabi ja avaliku korra tagamise toimimist. Hädaolukorra lahendamine on

ressursimahukas ja võib olla pikaajaline, vajalik on kasutada tagavararessursse. Hirmu tõttu võib oluliselt

suureneda kiirabi ja haiglate koormus. Suurem telefonikõnede arv võib põhjustada ülekoormusi telefoni-

ja mobiiltelefonivõrgus. Olenevalt aset leidnud õnnetuse asukohast võivad häiritud olla ka elektri-, gaasi-

ja vedelkütusega varustamise, raudteeveoteenuse, sadamate ning valla- või linnasisese ühistranspordi,

veevarustuse ja kaugküttesüsteemi toimimine. Eelnevast tulenevalt saab tagajärgi elutähtsatele

teenustele kokkuvõtlikult hinnata raskeks.

Koondhinnang

Analüüsitud hädaolukorra tagajärgede koondhinnang on VÄGA RASKE (D).


Hädaolukorra „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones“

riskiklass on tulenevalt toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest 2D ehk tegemist on kõrge

riskiga. Seega on tegemist olulise riskiga, milleks tuleb valmistuda ning planeerida hädaolukorda

ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.


Kõnealuse hädaolukorra meetmed saab jagada järgmisteks valdkondadeks:

ohutusnõuded;

ruumiline planeerimine;

ettevõtete (sh elutähtsa teenuse osutajate), riigi ja elanikkonna valmisolek.


Ohutusnõuded – kehtivad õigusaktid näevad ette suurel hulgal ohutusnõudeid ohtlike ainete

käitlejatele: töötervishoiu ja tööohutuse seadus, surveseadme ohutuse seadus, masina ohutuse seadus,

küttegaasi ohutuse seadus, elektri ohutuse seadus, tuleohutuse seadus, saastuse kompleksse vältimise

seadus. Erinõuded ohtlike ainete käitlemisele on sätestatud lõhkematerjali seaduses ja

kemikaaliseaduses. Viimases on suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele ette nähtud kohustus

hinnata ohtlikust tegevusest tulenevaid riske, need maandada ja olla valmis võimalikeks õnnetusteks.

Erinevate ohutusnõuete täitmise üle teostavad järelevalvet Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet,

Keskkonnainspektsioon, Tööinspektsioon.

Enne ohtliku tegevuse alustamist tuleb saada vastav tegevusluba, mille saamise tingimused on nõuetele

vastavus, ümbruskonnale kaasnevate riskidega arvestamine ja abinõude rakendamine riskide

maandamiseks. Ohutusnõuete olulise rikkumise puhul on võimalik ettevõtte tegevus peatada.

Nimetatud tegevuslubasid väljastavad Tehnilise Järelevalve Amet ja Keskkonnaamet.

30.10.2013

22

Täpsemad nõuded (ehituskeelualad) planeerimise osas on sätestatud ainult lõhkematerjali ja

pürotehnikat käitlevatele objektidele lõhkematerjali seaduses. Teiste objektide jaoks on Päästeamet

töötanud 2012. aastal välja juhendi11 „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute kooskõlastamise ja

ehitusprojektide heakskiitmise otsuse tegemine“, mis annab juhised võimalike ehitiste liikide

planeerimiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohuala tsoonides või tulenevalt olemasolevatest

ehitistest uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte planeerimiseks.

Ruumiline planeerimine – loodud on üldised õiguslikud alused suurõnnetuse riskiga arvestamiseks uute

suurõnnetuse ohuga ettevõtete planeerimisel, olemasolevates ettevõtetes muudatuste planeerimisel ja

neis ohuala planeerimisel (planeerimisseadus, kemikaaliseadus). Päästeamet on koostanud ka täpsema

juhendi „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute kooskõlastamise ja ehitusprojektide heakskiitmise

otsuse tegemine“.

Ettevõtete valmisolek – loodud on õiguslikud alused ettevõtjatele valmisoleku tagamiseks

(kemikaaliseadusest tulenev hädaolukorra lahendamise plaan ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtetele). Ettevõtjad on kohustatud õnnetusest varajase hoiatuse süsteemi kaudu teavitama, selleks

on 40 ettevõttes paigaldatud sireenisüsteem. Elutähtsa teenuse osutajad peavad tulenevalt

hädaolukorra seadusest koostama toimepidevuse plaane, kus on arvestatud ka suurõnnetuste mõjudest

tekkivate katkestuste vältimise ja taastamisega.

Riigi valmisolek – nimetatud hädaolukorra lahendamiseks on Siseministeerium koostanud hädaolukorra

seadusest tuleneva riikliku hädaolukorra lahendamise plaani, milles nimetatud ülesannete täitmiseks on

hädaolukorra lahendamisega seotud asutused välja arendanud vastavad võimekused. Täiendavalt näeb

Päästeameti peadirektori käskkiri ette koostada selliste objektide kohta operatiivkaardid.

Elanikkonna valmisolek – ennetav teavitamine ja käitumisjuhiste andmine on tulenevalt

kemikaaliseadusest suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava ettevõtja kohustus. 2012. a seisuga oli

ohustatud inimeste teavitus tehtud 71% suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas. Ettevõtjate tehtud

riskikommunikatsiooni toetab Päästeamet, jagades infot veebi kaudu. Kemikaale käitlevad objektid ja

ohustatud alad on nimetatud Päästeameti koostatud Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduses.

Politsei- ja Piirivalveametis on loodud inimressursiline võimekus teostada hädaolukorra lahendamise

plaanis nimetatud tegevusi. Välja on töötatud kokkukutsumise plaanid, mille alusel on võimalik

inimressurssi suurendada või tagada olemasoleva ressursi jätkusuutlikkus.

Terviseamet on määranud tervishoiuteenuse osutajate kriisivõimekuse (ravivõimekuse) ja koostanud

kriisiplaanid. Hädaolukorras on võimalik võtta kiirabis kasutusele lisabrigaadid, korraldada ka kohapeal

triaaž ja suurendada haiglates erakorralise meditsiini võimekust plaaniliste operatsioonide peatamisega.

Olemas on tegevusvaru (ravimid, antidoodid, tarvikud, seadmed, isikukaitsevahendid,

saasteärastusseadmed) ja 24/7 toimiv Mürgistusteabekeskuse infotelefon.

Laiaulatusliku hädaolukorra korral on vajaduse korral võimalik küsida välisabi Euroopa Liidu

Elanikkonnakaitse Mehhanismi ERC12 ja NATO EADRCC13 kaudu, lisaks sellele on olemas vastastikuse abi


11

http://www.rescue.ee/43421 ja https://www.siseministeerium.ee/25415/ 12

Emergency Response Center 13

North Atlantic Treaty Organisation Euro-Atlantic Disaster Response Coordination Centre

http://www.rescue.ee/43421

https://www.siseministeerium.ee/25415/

30.10.2013

23

III. Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi

Koostajad:


Kaasatud asutused Haridus- ja Teadusministeerium

Häirekeskus

Kultuuriministeerium


Siseministeerium


Terviseamet



„Tulekahju, plahvatus või varing rahvarohkes kohas (haridusasutused, kultuuriasutused,

majutusasutused, meelelahutusasutused, spordirajatised, kaubandushooned jm) või hoonetes, kus

viibivad abitus seisundis inimesed (tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused jm), mis ohustab paljude

inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa

teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö toimimises, statsionaarse eriarstiabi

toimimises).“

Tulekahju, plahvatus või varing määratletakse hädaolukorrana, kui see:

toimub rahvarohkes kohas (haridusasutused, kultuuriasutused, majutus-asutused,

meelelahutusasutused, spordirajatised, kaubandushooned jm) või hoonetes, kus viibivad abitus

seisundis inimesed (tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused jm);

ohustab paljude inimeste elu või tervist (vähemalt 31 raskelt kannatanut, vigastatut või hukkunut) või

põhjustab suure varalise kahju (üle 3,2 miljoni euro, sealhulgas ettevõtte kahju) või tõsised ja ulatuslikud

häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (olukord, kus teenuse ajutine mittetoimimine vähendab

oluliselt ühiskonna turvalisust).


Tulekahju, plahvatus või varing võib Eestis esineda kõikjal. Oht on suurim tihedalt asustatud

piirkondades, kus asub rohkem hooneid. Nimetatud hädaolukordade peamised tekkepõhjused on:

inimlik eksimus: hooletus, ettevaatamatus, ohutusnõuete rikkumine, projekteerimisvead;

tehnilised rikked: vigased seadmed, ohutusseadmete mittetoimimine, seadmete kulumine;

loodusjõud: äike, lumi, tugevast sajust tingitud erosioon:

kuritahtlik tegevus.

Tulekahju

Päästeameti 2012. a statistika järgi olid tulekahjude peamised tekkepõhjused hooletus lahtise tule

kasutamisel (27,2%), rikked elektrijuhtmetes (9,8%), hooletus suitsetamisel (9,1%), süütamine (6,7%),

hooletus kütteseadme kasutamisel (6,1%) ja tahma süttimine suitsulõõris (5,7%). Võrreldes 2010.

14

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/4201/3016/VV_25042013_208k_lisa.pdf

30.10.2013

24

aastaga ei ole tekkepõhjused eriti muutunud, peamised põhjused on endiselt seotud hooletuse või

erinevate tehniliste riketega elektri- või kütteseadmetes.

Kõige raskemate tagajärgedega tulekahjud on Eestis toimunud öisel ajal tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutustes. Öisel ajal on valves vähem personali ning tulekahju avastamisele ja

patsientide evakueerimisele kulub rohkem aega. Tulekahjudes kannatada saavate inimeste hulka

suurendab eelkõige oluliste tuleohutusnõuete rikkumine. 2012. a järelevalve andmetel esines oluliste

tuleohutusnõuete rikkumisi 32%-l kontrollitud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustest, sealjuures

9,4% hoonetest oli tegemist rohkem kui ühe olulise tuleohutusnõude rikkumisega. Haridusasutustes

esines olulisi tuleohutusnõuete rikkumisi 37,9%-l, sealjuures 8,7%-l kordadest oli tegemist rohkem kui

ühe olulise tuleohutusnõude rikkumisega. Võrreldes 2010. a andmetega on nimetatud hoonetes

rikkumiste osakaal vähenenud, kuid olulisi rikkumisi on endiselt palju.

Lisaks Päästeametile teostab tervishoiu- ning sotsiaalhoolekandeasutuste, haridusasutuste ning muude

hoonete üle pistelist järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet. 2012. aastal kontrolliti elektripaigaldisi 84

omavalitsuse lasteasutuses (71 ettekirjutust), 18 raviasutuses (8 ettekirjutust), 16 muus haridus-,

kultuuri- või sotsiaalasutuses (3 ettekirjutust), 14 majutusasutuses ning 12 äri- ja büroohoones (5

ettekirjutust). Peamised rikkumised olid tehnilise kontrolli puudumine või aegumine, käidukorralduse

puudujäägid ja elektripaigaldise dokumentatsiooni puudused.

Plahvatused

Plahvatada võivad plahvatusohtlikud ained (lõhkematerjalid), tuleohtlikud ained (kütused, gaasid) või

neid aineid sisaldavad seadmed (küttekatlad, gaasiballoonid). Eesti territooriumil leidub siiani palju

avastamata lahingumoona, mis on erinevatest sõdadest maha jäänud. 2012. aastal leiti Päästeameti

andmetel kokku 3042 lõhkekeha, sealhulgas ka tiheasustusaladelt. Gaasiseadmeid kasutatakse Eestis üle

120 000 kodus.15

Surveseadmete (katelde, veesoojendite jms) üle teostab turu- ja kasutamisjärelevalvet Tehnilise

Järelevalve amet. 2012. aastal alustati 81 menetlust ning tehti 14 ettekirjutust, kusjuures peamised

rikkumised olid tehnilise kontrolli puudumine ja registreerimisest kõrvale hoidmine. Võrreldes eelneva

perioodiga tuvastati surveseadme ohutuse seadusest tulenevate nõuete rikkumisi mõnevõrra rohkem.

Varingud

Hoonete varingud võivad olla tingitud projekteerimisel või ehitamisel tehtud vigadest, ebaseaduslikust

ümberehitamisest, ehitise väärkasutusest, puudulikust hooldusest, amortiseerumisest,

allmaakaevandamisest või loodusjõududest, näiteks liigsest lumest või erosiooni tõttu ära uhutud

pinnasest.

2012. aastal viis Tehnilise Järelevalve Amet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse kontrolli käigus läbi

48 haldusmenetlust, ettekirjutusi tehti 253 korral ning väärteomenetlus alustati 2 korral. Peamised

probleemid olid puudulik dokumentatsioon ning nõuetele mittevastavate ehitustoodete kasutamine.

Võrreldes eelneva perioodiga on rikkumiste arv mõnevõrra suurenenud. Kuuel korral uuriti lumest

tingitud varinguid.

Täpne ülevaade hoonete kasutusea kohta puudub, kuid 2009. aasta uuringu kohaselt on suurem osa

Eesti raudbetoon-suurpaneel-korterelamute eluasemetest kasutusea piiril või sellele lähenemas16 ning

2011. aasta uuringu kohaselt vajab veerand puitelamutest järgmise kümne aasta jooksul

rekonstrueerimist.17

15

Allikas: http://www.gaas.ee/Maagaas_kodus 16

Allikas: http://www.mkm.ee/public/Suurpaneelelamute_uuringu_loppraport_trukk.pdf 17

Allikas: http://www.mkm.ee/public/Raport_1.1_1.08.pdf

http://www.gaas.ee/Maagaas_kodus

http://www.mkm.ee/public/Suurpaneelelamute_uuringu_loppraport_trukk.pdf

http://www.mkm.ee/public/Raport_1.1_1.08.pdf

30.10.2013

25

Kaevandamistegevus võib põhjustada varinguohtu nii kaevandusšahtides endis kui ka maapinnal

asuvates hoonetes pinnase deformatsiooni tõttu. Tehnilise Järelevalve Amet teostas 2012. aastal

järelevalvet 151 kaevandamisega seotud objektil, alustas 96 menetlust ning tegi 47 ettekirjutust. Üks

peamisi rikkumisi oli varinguohu tekitamine (ebastabiilne maapind, vale kaevandamisnurk).



Tulekahjud, plahvatused ja varingud võivad esineda omaette või olla üksteisest põhjustatud (tulekahjus

tekkinud plahvatus ja või/varing, plahvatusele järgnev varing ja/või tulekahju). Kuna erinevaid

stsenaariume on palju, on hädaolukorra tekkimise tõenäosus määratud hinnanguliselt, arvestades

toimunud sündmusi ning hetkeolukorda ohutusnõuete täitmisel.

Kõige rohkem esineb analüüsitud sündmustest (tulekahju, plahvatus, varing) tulekahjusid. Tulekahjud

toimuvad ka suurte rahvahulkadega või hoolealuste ja isoleeritud inimestega hoonetes igal aastal.

Päästeameti andmetel toimus aastatel 2010–2012 kaubandushoonetes keskmiselt 35,3, haridus- ja

teadushoonetes 26, kogunemis- ja kultuurihoonetes 7,3, hooldusasutuste hoonetes 4,

tervishoiuhoonetes 10,3 ja spordi- ja tervistushoonetes 4,7 tulekahju aastas.

Alates aastast 1996 on viie või rohkema hukkunuga tulekahjusid toimunud neli, kõik neist tervishoiu- või

sotsiaalhoolekandeasutustes. Suurima hukkunute arvuga tulekahju toimus 2011. aastal Haapsalu

Lastekodus, kus hukkus kümme inimest.

Hädaolukorra määratlusele vastavaid tulekahjusid on taasiseseisvunud Eestis toimunud kaks: 1995.

aastal toimunud põleng Saaremaa Ühisgümnaasiumis, kus hukkus 2 ja sai vigastada 70 last, neist paljud

raskelt; ning 2009. aastal kannatanuteta põleng Mustika kaubanduskeskuses, mis põhjustas Eesti

Kindlustusseltside andmetel üle kuue miljoni euro varalist kahju.

Lõhkematerjalidega seotud plahvatusi on Päästeameti andmetel aastatel 2003–2012 toimunud aastas

keskmiselt 13,2. Samal ajaperioodil hukkus lõhkematerjalidega seotud asjaoludel keskmiselt 2 ja sai

vigastada 11 inimest aastas.18 Gaasist tingitud plahvatuste üle täpset arvestust ei peeta, kuid

Päästeameti andmetel on aastatel 2008–2012 toimunud vähemalt kolm gaasiplahvatust. Hädaolukorra

määratlusele vastava kannatanute hulgaga plahvatusi taasiseseisvunud Eestis toimunud ei ole.

Varingute kohta süsteemseid andmeid ei koguta. Suurim teadaolev taasiseseisvunud Eestis toimunud

varing oli Marja poe varing 1994. aasta 12. veebruaril, milles hukkus 5 ning vigastada sai 13 inimest.

Aastatel 2008–2011 toimus igal aastal mõni varing. Kannatanuid ei olnud, kuid seda ainult soodsate

asjaolude tõttu (varingud toimusid ajal, mil hooned olid tühjad). Kaevandustes on alates 2000. aastast

varingute tõttu hukkunud kolm inimest. Hädaolukorra määratlusele vastavaid varinguid toimunud ei ole.

Tõenäosuse hindamisel lähtuti peamiselt järgmistest asjaoludest.

Alates 1992. aastast on Eestis toimunud kaks hädaolukorra määratlusele vastavat sündmust, mõlemad

tulekahjud.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustele, haridusasutustele ning suurte rahvahulkadega hoonetele

kehtivad tuleohutus- ning ehituslikud nõuded vähendavad oluliselt sündmuse hädaolukorraks

kujunemise võimalust.

Tulenevalt eespool nimetatud andmetest on paljude kannatanutega tulekahju, plahvatuse või varingu

hädaolukorra määratlusele vastava sündmuse esinemise tõenäosuse hinnang VÄIKE (2).

18

Sealhulgas ka lõhkeseadeldistega seotud sündmused (terroriakt, isikuvastased kuriteod jms).

30.10.2013

26


Paljude kannatanutega tulekahjude, plahvatuste ja varingute tagajärgi on analüüsitud järgmistest

valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (väga raske (D)) - tulekahjudes, plahvatustes ja varingutes kannatada saanutel

võivad olla erinevad vigastused: põletushaavad, põrutused, luumurrud ja haavad jne. Tulekahjude käigus

võivad eralduda inimestele ohtlikud ained (vingugaas, tsüaniidid jm). Rängemate sündmuste korral võib

kannatanute hulk olla väga suur, mistõttu võib vajalik olla teiste regioonide või kogu riigi

tervishoiuressursside kaasamine. Seetõttu on võimalikke tagajärgi inimeste elule ja tervisele hinnatud

väga raskeks.

Vara (raske (C)) - hädaolukorra määratlusele vastavate tulekahjude, plahvatuste või varingute

tulemusena võivad tekkida ulatuslikud varalised kahjud. Tulenevalt sellest saab varalisi kahjusid pidada

raskeks.

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) - tulenevalt hädaolukorra määratlusest saab käesolevas analüüsis

käsitletavate tulekahjude, plahvatuste ja varingute tagajärgi looduskeskkonnale pidada vähetähtsaks.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - väga paljude kannatanute korral on häiritud hädaabi

õnnetusteadete menetlemise (C), statsionaarse arstiabi (C), vereteenistuse (A) ning kiirabi (B) toimimine.

Ulatuslikumate ja pikemaajaliste õnnetuste korral on mõjutatud ka päästetöö toimimine (B). Võimalikud

on häired avaliku korra tagamises. Juhul kui tulekahju, plahvatus või varing toimub hoones, mis on

vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks (näiteks tervishoiuasutuses, vanglas või lennujaamas), võib

vastava teenuse toimepidevuses tekkida pikemaajaline häire. Eelnevat arvesse võttes on mõju

elutähtsatele teenustele hinnatud raskeks.

Koondhinnang

Lähtudes eelnevast on tulekahjude, plahvatuste ja varingute, mille tagajärjel saab vigastada palju

inimesi, põhjustatud tagajärgede raskusastme koondhinnang on VÄGA RASKE (D).


Hädaolukorra „Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi“ riskiklass on

toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest tulenevalt 2D ehk tegemist on kõrge riskiga.

Seega on tegemist olulise riskiga, milleks tuleb valmistuda ning planeerida hädaolukorda ennetavaid ja

tagajärgi leevendavaid meetmeid.



Hädaolukorra ennetamiseks on rakendatud järgmised meetmed.

Tuleohutuse seadus, ehitusseadus, küttegaasi ohutuse seadus, surveseadme ohutuse seadus,

kaevandamisseadus ja elektriohutusseadus sätestavad erinevad normid ja ohutusnõuded, mis

ennetavad tulekahjude, plahvatuste ja varingute teket ning leevendavad nende tagajärgi. Neist esimese

üle teostab järelevalvet Päästeamet ning teiste üle Tehnilise Järelevalve Amet.

Maapinna deformatsioonist tingitud varingute ennetamiseks on võimalik planeeringus seada

altkaevandatud aladele maakasutus- ja ehitustingimusi ja -piiranguid.

30.10.2013

27

Haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutuse suurendamiseks on Päästeametis töös Šveitsi

kaasfinantseerimisel viieaastane programm, mille eesmärk on tõsta Eesti haiglate ja hooldekodude

tuleohutust, vähendada ohtu haiglate ja hooldekodude töötajate, klientide ja külastajate elule ja

tervisele ning vähendada varalise kahju tekkimise tõenäosust.

Eesti riigi ning Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamisel on „Elukeskkonna arendamise

rakenduskava“ raames kavandatud meetmed kutsekoolide ning hariduslike erivajadustega õpilaste

koolide renoveerimiseks, sh tuleohutuse tõstmiseks.

2013. aastal viiakse Päästeametis läbi kaheksa tulekahjuõppust (neli hoonetulekahju, kaks tulekahju

haiglas, tulekahju kultuuriasutuses ning tulekahju majutusettevõttes). Kolmel juhul sisaldab õppus ka

kõrgustest päästetööd. Lisaks sellele toimub neli regionaalse staabi õppust, neli regionaalset

kriisireguleerimise õppust ning kaks riikliku staabi õppust. Toimub ka koostööõppus mäepäästega

(tulekahju kaevanduses).

Elanikkonna valmisoleku tõstmiseks ning hädaolukorra ennetamiseks on oluline tõsta elanike teadlikkust

riskidest. Tuleohu vähendamiseks korraldab Päästeamet igal aastal ohutuskampaaniaid.

Aastatel 2013–2016 jätkab demineerimiskeskus koostööd USA Kaitseministeeriumi programmiga MRE

(Mine Risk Education) demineerimisalase ennetustöö tegemiseks.

Hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks on rakendatud järgmised meetmed.

Planeerimisseaduses on üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu puhul sätestatud riskiga arvestamise

üldine nõue.



osutamise lepingud Soome, Rootsi ja Lätiga. Lisaks sellele on võimalik riigisiseselt rakendada Eesti

Päästemeeskonna AMPS ja MUSAR meeskondi.

Riigi tulekahjudeks, plahvatusteks ning varinguteks valmisoleku tagamiseks on Päästeametil olemas

vastavad teenused (baasteenus, juhtimisteenus, varingupääste teenus, nööripääste teenus,

tulekustutusteenus ning päästetöö kõrgustest). Vajaduse korral saab suurematesse sündmustesse

kaasata ressursse teistest regioonidest.

Varingupääste jaoks tagatakse Päästeametis 2014. aastaks võimekus toestamis- ja otsingutöödeks ühe

päästekomando baasil (2011. aastal oli see tase 0), sealjuures tagatakse võimekus alustada teenuse

osutamist nelja tunni jooksul pärast väljakutse saamist. Lisaks luuakse 2015. aastaks võimekus varingul

koertega otsingutööde teostamiseks koostöös vabatahtlike päästjatega kuue tunni jooksul pärast

väljakutse saamist. Tõhustatakse päästekomandode gaasiavariidele reageerimise võimekust ning

suitsusukeldumise võimekust vastavate töövahendite soetamise abil.

Päästeamet koolitab parema valmisoleku tagamiseks täiendavalt vabatahtlikke päästjaid – aastaks 2015

on 1200 vabatahtlikku päästjat läbinud teise astme koolitused ja omandanud päästetööl iseseisva

päästetöö tegemise õigused, lisaks luuakse 2014. aastaks Sisekaitseakadeemia juurde vabatahtlikele

suunatud täienduskoolitussüsteem. Vabatahtlike komandode jätkusuutlikkuse tagamiseks

suurendatakse 2016. aastaks nende rahastamist 0,7 miljoni euroni aastas (2011. a tase 0,35 miljonit

eurot), samuti tagatakse vähemalt 50%-le vabatahtlikest EL-i ohutusstandarditele vastav kaitseriietus

(2011. a tase 4%). Aastaks 2015 tagatakse, et vabatahtlike päästekomandode aastaringne

reageerimisvalmidus on kümme minutit.

Politsei- ja Piirivalveametis taasloodi 2012. aastal DVI-üksus (Disaster Victim Identification Unit), alustati

üksuse komplekteerimise ja väljaõppega.

Hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks hindavad tervishoiuteenuste osutajad (sh kiirabi) enda

kriisivõimekust ja koostavad kriisiplaane. Eesti tervishoiusüsteemi kriisivõimekus on 55 traumapatsienti

tunnis ning 400 traumapatsienti ööpäeva jooksul. Regiooniti on vastav võimekus järgmine: põhjas

30.10.2013

28

22/176, idas 8/62, lõunas 14/92 ning läänes 11/70. Võimekus tagatakse vajaduse korral korraliste

protseduuride edasilükkamise teel. Lisaks harjutavad tervishoiuteenuste osutajad ning kiirabi

omavahelist koostööd ning koostööd teiste ametkondadega. Koostöö parandamiseks osaletakse

õppustel ja korraldatakse kriisikoolitusi. Suure kannatanute hulgaga toimetulekuks on olemas

tegevusvaru (ravimid, sh antidoodid, tarvikud, seadmed, sh hingamisaparaadid, isikukaitsevahendid,

saasteärastusvahendid haiglatele). Kiirabides on olemas vahendid põlemisel tekkinud mürgistest

ainetest (tsüaniididest, vingust) tingitud mürgistustega toimetulekuks.

Elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks koostavad teenusepakkujad vastavalt hädaolukorra

seadusele toimepidevuse riskianalüüsi ning hädaolukorra lahendamise plaani. Elutähtsate teenuste

osutajatel on välja töötatud meetmed toimepidevuse tagamiseks hädaolukorras.

30.10.2013

29

IV. Raskete tagajärgedega torm

Koostajad:


Kaasatud asutused Keskkonnaagentuur

Häirekeskus

Maanteeamet

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Keskkonnaamet


Siseministeerium

Terviseamet

AS Eesti Energia

OÜ Elektrilevi

OÜ Elering



„Torm, millega sõltuvalt aastaajast võivad esineda koos teised ilmastikunähtused (muu hulgas

vihmasadu, äike, tromb, lumesadu, tuisk) ning mis põhjustab suure varalise kahju või tõsised ja

ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired elektrivarustuse toimimises,

sideteenuste toimimises, hädaabiteadete menetlemise toimimises) või suure keskkonnakahju või

ohustab paljude inimeste elu või tervist.“

Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt loetakse tormiks tuult, mille keskmine kiirus ulatub 21 m/s või üle

selle. Torm määratletakse hädaolukorrana, kui tuule keskmine kiirus on 25 m/s20, esinevad

tuulepuhangud 33 m/s või kaasnevad teised ohtlikud ilmastikunähtused, mille tagajärjel tekib suur

varaline kahju, tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses, suur keskkonnakahju või

satub ohtu paljude inimeste elu või tervis.


Tuul muutub oluliselt ohtlikumaks alates 25 m/s. Tuult kiirusega 33 m/s loetakse orkaani tugevusega

tuuleks. Teised ohtlikud tormiga kaasnevad ilmastikunähtused võivad olla tugev lumesadu, tuisk, tugev

vihmsadu, rahe, äike. Äikesega kaasnev välk on looduse suuremaid ohte, eriti ohtlik on joonvälk. Eriti

ohtlikuks tuisuks nimetatakse üldtuisku, kui tuule keskmine kiirus on 15 m/s või rohkem ning see kestab

12 tundi või kauem. Tuisk võib tekkida lumesaju tulemusel või lahtise lume olemasolul.

Tormituuled olenevad õhurõhu muutumisest. Sage madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumine paisutab

tuule tihti tormiks. Kogu aasta tormidest on 83% põhjustatud läänekaarest saabunud ägedatest

madalrõhkkondadest, 10% loodest tulnud tsüklonid ja 5% on lõunatsükloneid. Tormituuli on kõige

rohkem talve alguskuudel, novembrist jaanuarini. Talvel võib tormituultega kaasneda ka ohtlik tuisk.

Eestis on tuisku kõige sagedamini detsembris, jaanuaris ja veebruaris, tugevaid tuiske on kõige rohkem

19

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/4201/3016/VV_25042013_208k_lisa.pdf 20

“Eesti ilma riskid“, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Tallinn, 2012.

30.10.2013

30

jaanuaris ning nende arv on suur eelkõige läänerannikul ja saartel. Ohtlikud tuisud, mis kestavad kuus

tundi või kauem, moodustavad kõikidest tugevatest tuiskudest umbes kolmandiku.

Konvektiivsed tormid (pagi, tromb, vesipüks, mis esinevad peamiselt suvel, aga ka kevadel ja sügisel) on

väikese ulatusega tormid, mis kestavad vaid mõne minuti.

Äikest on Eestis kõige rohkem juulis. Kevadel ja varasuvel on äikese tõenäosus suurem sisemaal, eriti

Eesti kaguosas, hilissuvel ja varasügisel on äikeseoht suurem Lääne-Eesti saartel ja rannikul. Eesti

territooriumil võib eriti ohtlikke tuulepuhanguid (25 m/s ja enam) ette tulla igal pool.



Eestis tõuseb tuule kiirus üle 21 m/s keskmiselt 1,7 päeval aastas. Tuulekiiruse rekord on 48 m/s, mis

registreeriti puhangulise kiirusena 2. novembril 1969. a Ruhnus. Tuule keskmise kiiruse maksimaalseks

väärtuseks on 1967. a oktoobris, 1970. a septembris Kihnus ning 1969. a novembris Vilsandil mõõdetud

34 m/s. Viimase 25 aasta kõige tugevamad tormipuhangud on tõusnud vaid 38 m/s.

Seoses ilmastiku üldise soojenemisega on talvekuude keskmise õhutemperatuuri tõus viimasel 15 aastal

märgatavalt vähendanud Eestis ohtlike ja tugevate tuiskude esinemissagedust.

Konvektiivsed tormid kaasnevad tavaliselt äikesega. Keskmine äikesepäevade arv jääb olenevalt

asukohast 11–20 vahele. Aastatel 2011–2012 ei esinenud torme, kus tuule keskmine kiirus oleks 25 m/s

või rohkem.

Arvestades toimunud sündmusi ja nende tagajärgi, on hädaolukorra määratlusele vastavate tormide

esinemise tõenäosuse hinnang KESKMINE (3).


Tormi tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (kerge (B)) - tormid võivad põhjustada surmajuhtumeid ja vigastusi. Ohuks on

langevad puud, lahtised esemed, välk, vigastatud elektriliinid, talvetormide ja tuisu korral surnuks

külmumine, liiklusõnnetused jne. Siiani on Eesti tormides hukkunud üksikud inimesed. Sellest tulenevalt

saab otseseid tormi tagajärgi inimeste elule ja tervisele pidada kergeks. Kui tormi tõttu juhtuvad lennu-

või laevaõnnetused, võivad tagajärjed inimeste elule ja tervisele olla raskemad.

Vara (väga raske (D)) - varalised kahjud kaasnevad iga tormiga. Kahjustada võivad saada ehitised, autod,

seadmed jms, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamisega seotud objektid ja seadmed. Varalist kahju

suurendab metsadele tekkinud ulatuslik kahju. Varale tekkivaid kahjusid saab pidada väga raskeks.

Looduskeskkond (raske (C)) - tormi kahju looduskeskkonnale seisneb eelkõige metsade hävimises.

Metsadele tekitavad rohkem kahjusid konvektiivsed tormid. Tormist laastatud metsas tekib kahjurite

massilise paljunemise oht, mis võib tekitada olulist kahju ka säilinud metsale. Tormikahjustuste

likvideerimiseks ja suurema metsakahju ärahoidmiseks võib olla vajalik inimese sekkumine (lageraied,

harvendus- ja sanitaarraied). Tormi tagajärgi looduskeskkonnale võib hinnata raskeks.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - tormi tulemusel võib häiritud olla paljude elutähtsate

teenuste toimepidevus. Kõige rohkem on mõjutatud elektrivarustuse toimimine. Iga suurema tormiga

esineb elektriliinide kahjustusi ning häireid elektrivarustuses, võimalikud on ka massilised

elektrikatkestused. Elektrikatkestused tekivad põhiliselt maapiirkondades, kus on paljasjuhtmelised

õhuliinid. Toimunud tormid on näidanud, et elektrivarustuse häired kestavad mitmeid päevi. Olenevalt

30.10.2013

31

rikete hulgast ja ulatusest, ilmastiku oludest ning talvel lumest tingitud lisatakistustest taastatakse

elektrivarustus ühe kuni kahe nädala jooksul. Elektrivarustuse katkemine mõjutab mingil moel

praktiliselt kõiki teisi elutähtsaid teenuseid (sideteenused, võrguteenused jne). Mõju ulatus oleneb

elektrivarustuse katkemise ulatusest ja kestusest ning sellest, milliseid meetmeid erinevates

valdkondades elektrivarustuse katkemise vastu on võetud.

Nii langenud puude kui talvetormidega kaasneva tuisu tõttu on häiritud teede ja raudteeveoteenuse

toimimine. Takistused teedel (puud, lumi) häirivad omakorda mitmete elutähtsate teenuste

toimepidevust (avaliku korra tagamise, päästetöö, kiirabi ja ühistranspordi toimimine).

Tugevate vihmade, tormituulte või lumetuisu tõttu on võimalikud häired ka lennuväljade, sadamate,

jäämurdetööde, lennu- ja merepääste, merereostusseire ja -tõrje toimimises ning veevarustuse ja

kanalisatsiooni toimimises.

Erinevate tormikahjustuste tõttu suureneb oluliselt kõnede hulk, mistõttu võib häiritud olla hädaabi

õnnetusteadete menetlemise toimimine. Halvimal juhul võib elektri- ja sidekatkestuste tõttu nimetatud

teenus ka katkeda.

Arvestades tagajärgi elektrivarustuse toimimisele, on tagajärgede raskusastme hinnang elutähtsate

teenuste toimepidevusele raske.

Koondhinnang

Tormi tagajärgede raskusastme koondhinnang on RASKE (C).


Hädaolukorra „Raskete tagajärgedega torm“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede

raskusastmest tulenevalt 3C ehk tegemist on kõrge riskiga. Seega on tegemist olulise riskiga, milleks

tuleb valmistuda ning planeerida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.



Torme ennetada ei saa, küll aga on võimalik ära hoida või leevendada tormide raskeid tagajärgi.

Meetmeid saab eristada ettevõtjate, elanikkonna ja riigi valmisoleku järgi.

Ettevõtjate valmisolek

Eelkõige peetakse silmas elutähtsate teenuste osutajate tegevusi. Tormi korral avalduvad kahjud suures

ulatuses just elutähtsatele teenustele, eelkõige elektrivarustuse toimimisele ja teede läbipääsetavusele.

Elektrivarustuse toimimisest ja teede läbipääsetavusest olenevad omakorda paljud teised elutähtsad

teenused. Seega on oluline, et just elektrivarustuse tagamise ja teedehoiu eest vastutajad arvestaksid

toimepidevuse riskide analüüsimisel võimalike tekkivate tormikahjustustega ning näeksid ette tegevused

kahjustuste tekkimise vältimiseks ja toimepidevuse plaani abil kiireks teenuse taastamiseks. Kooskõlas

hädaolukorra seadusega on kõigil elutähtsate teenuste osutajatel olemas toimepidevuse riskianalüüsid

ja plaanid. Elektrivarustuse tagamise ja teedehoiu puhul on arvestatud ka tormikahjustustega ning

toimepidevuse plaanides on ette nähtud meetmed kahjude vältimiseks, leevendamiseks ning teenuse

toimepidevuse taastamiseks.

Elanikkonna valmisolek

Elanike valmisolek ja õige käitumine tormihoiatuste korral aitab hoida ära raskeid tagajärgi nii elule ja

tervisele kui varale. Õige käitumise all mõeldakse nii tormieelseid tegevusi (ehitiste tormikindlus) kui ka

30.10.2013

32

tormi korral vajalikke tegevusi (varjumine, lahtiste esemete ärakorjamine, vajalike vahendite varumine,

läbipääsmatute ja ohtlike kohtade vältimine). Tormihoiatusi annab tulenevalt hädaolukorra seadusest

KAUR. Hoiatusi toetab Päästeamet, kes annab ka käitumissuuniseid. Käitumisjuhiste osas aktiivset

riskikommunikatsiooni ega elanikkonna koolitamist ei tehta, info on tormi ja sellega kaasnevate ohtlike

ilmastikunähtuste kohta ennetavalt kättesaadav KAURi ja Päästeameti kodulehelt.

Riigi valmisolek

Riigi valmisoleku osas on oluline roll KAURi tormiprognooside võimekusel. KAURi ilmaprognoosid

võimaldavad tugevast tormist üldjuhul kuni 24 h ette hoiatada, erandid on Läänemerel tekkivad

kohalikud tsüklonid ja trombid. Hädaolukorra seadusest tuleneva riikliku hädaolukorra lahendamise

plaani kohaselt tuleb tagada valmisolek Päästeametil, Politsei- ja Piirivalveametil, kriisikomisjonidel,

kohalikel omavalitsusüksustel ja Maanteeametil. Spetsiaalseid teenuseid ega meetmeid tormiks

valmistumisel reageerivatel ametkondadel ei ole, kasutatakse standardprotseduure ja -varustust.

30.10.2013

33

V. Üleujutus tiheasustusalal

Koostajad:



Häirekeskus

Keskkonnaamet


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Põllumajandusamet

Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Terviseamet

Veeteede Amet


AS Eesti Energia

OÜ Eletrilevi



„Üleujutus piirkonnas, kus ohtu satub paljude inimeste elu või tervis või mis põhjustab suure varalise

kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö

toimimises, elektrivarustuse toimimises, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimises) või suure

keskkonnakahju.“

Tiheasutusala on vastavalt maareformi seadusele maa-ala, mis on tiheasustusega alaks määratud

kehtestatud planeeringuga. Üleujutus on vastavalt veeseadusele veega katmata maa-ala ajutine

kattumine veega.

Üleujutus määratletakse hädaolukorrana, kui see toimub piirkonnas, kus ohtu satub paljude inimeste

elu või tervis või mis põhjustab suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse

toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö, elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni

toimimises) või suure keskkonnakahju. Üleujutuse tulemusel võivad tekkida teised hädaolukorrad, nagu

epideemia, massiline mürgistus ja ulatuslik keskkonnareostus sisemaal.


Inimtegevusest põhjustatud üleujutused

Sedalaadi üleujutused on seotud eelkõige sademeveesüsteemi puuduliku planeerimisega. Lisaks tuleb

tähelepanu pöörata ka kaevandustele, kust väljapumbatav vesi tõstab veetaseme tõusu eelvooludes.

Üleujutuste põhjus on sageli ka voolusängide ja hüdroehitiste vähene hooldamine või hooldusvead,

mille tulvaveed esile toovad. Avariidest põhjustatud üleujutused võivad olla seotud paisude

purunemisega. Lisaks esineb Eestis kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust, kuigi

veeseaduse alusel seda üleujutuseks ei peeta.

21


30.10.2013

34

Looduslikult põhjustatud üleujutused

Eesti suuremate üleujutuste põhjused on valdavalt looduslikud. Üleujutused tekivad:

siseveekogude veetaseme tõusu tulemusel. Veetaseme tõusu võivad põhjustada kevadine

lumesulamine, rüsijää kogunemine, rohked sademed ja torm;

pinnase vähese või puuduva imamisvõime tõttu. Üleujutus tekib kiire ja rohke lumesulamise või rohkete

sademete tulemusel. Tiheasustusalal on põhjuseks tõrked sademeveekanalisatsioonis;

mereveetaseme tõusu tulemusel. Veetaseme tõusu põhjustab torm.

Suurvee ajal on veetaseme tõus kõige intensiivsem Lõuna- ja Lääne-Eestis. Siseveekogu üleujutus võib

aset leida ka talvel, kui jõevee kiirel külmumisel tekivad veevoolu takistavad jääpaisud.

Tulvavee võib põhjustada paduvihm või kauakestev vihmasadu ning lume intensiivne sulamine äkilise

soojalaine tagajärjel. Tulvavesi põhjustab Eestis üleujutusi kõige rohkem idas ning kõige vähem läänes.

Pidevas üleujutusohus on oma geograafilise asendi tõttu Võru linn.

Mereveetaseme tõus on tingitud eelkõige Põhja- ja Ida-Euroopa kohal tugevnenud tsüklonaalsest

tegevusest, mida iseloomustab sadu ja läänekaare tormituulte sagenemine. Torm võib tekitada mere

omavõnkumist, mis samuti mereveetaseme tõusu tekitab. Suurim üleujutus võib tekkida mitme teguri

koosmõjul. Suurim on Läänemere veetõus siis, kui mööda kindlat ohtlikku trajektoori liigub suure

kiirusega sügav tsüklon, mis toob endaga kaasa tugeva tormituule, samal ajal on mereveetase kõrge ning

eelnenud on märkimisväärne mere omavõnkumine22.

Pikaajaliste vaatluste alusel on kindlaks tehtud veetaseme piirväärtused, mille puhul tekivad Eesti

suuremates mereäärsetes linnades eriti ohtlikud üleujutused. Eriti ohtliku kõrgusega veetaset on Eestis

harva, tõenäosus selleks on kõige suurem Pärnu lahes. Ohustatud alad on Tõstamaa-Audru ja

Häädemeeste-Võiste rannikuala ning Pärnu linn. Suuremas üleujutusohus on ka Haapsalu lahe ranniku

alad ja Haapsalu linn, Hiiumaa lääne- ja lõunarannik ning Saaremaa lõunarannik Nasvast Kudjapeni.

Olulistes riskipiirkondades on esineb valdavalt rannikumere üleujutus ja sujuvalt kulgev üleujutus

(siseveekogude veetaseme tõusust tingitud). Mõningatel juhtudel on tegemist ka

sademeveeüleujutusega. Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud üleujutusohuga seotud riskide

esialgse hinnangu kohaselt on Eestis tuvastatud 20 olulist üleujutusohuga riskipiirkonda23.



Suuremad mereveetaseme tõusust tingitud üleujutused toimusid Eestis oktoobris 1967. a, novembris

2001. a ja jaanuaris 2005. a. Siseveekogude suuremad üleujutused toimusid jaanuaris 2005. a ja aprillis

2010. a. Suurim sademetest tingitud tulvavee üleujutus toimus augustis 2003. a. Suurim ja rängimate

tagajärgedega oli nendest 2005. a mereveetaseme tõusust tingitud üleujutus. Veetaseme

rekordkõrgused Eesti rannikul on toodud lisas 3.

Aastatel 2011–2012 suuremaid üleujutusi ei esinenud, toimusid väiksemad üleujutused. Kevadise

suurvee tõttu ületas 2011. aastal Tartu piirkonnas Emajõgi ohtliku veetaseme piiri (veetase tõusis 315

cm). 2012. aastal jäid suurveetasemed eelmise kahe aastaga võrreldes madalamaks, see oli tingitud ka

normist väiksemast lume paksusest. Mereveetase tõusis üle kriitilise piiri (tõus 160,9 cm) jaanuaris

2012. a Pärnus.

22

“Eesti ilma riskid“, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Tallinn, 2012. 23

Üleujutusega seotud riskide esialgne hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 17. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 75.

(http://www.envir.ee/ujutus/hinnang)

http://www.envir.ee/ujutus/hinnang

30.10.2013

35

Kuna üleujutus tiheasustusalal ei ole piiritletud kindlate kriteeriumitega ning lähtutakse paljude inimeste

ohustamisest ja suurtest varalistest, keskkonna või elutähtsa teenuse toimepidevuse kahjudest, siis ei

ole võimalik selle hädaolukorra toimumise tõenäosust matemaatiliselt määrata. Raskemate

tagajärgedega üleujutuste esinemise tõenäosus on 0,5–5% ühe aasta jooksul. Sellise hädaolukorra

toimumise tõenäosus on seega KESKMINE (3).


Tiheasustusalal üleujutuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (kerge (B)) - üleujutus võib põhjustada uppumissurmasid, traumasid ning

alajahtumisest, saastunud veest või elektrilöögist tulenevaid tervisekahjustusi. Üleujutus tiheasustusalal

mõjutab suurt hulka inimesi, kuid arvestades õigeaegseid teavitus- ja reageerimismeetmeid, on

hukkunute ja vigastatute arv tõenäoliselt väike ning tagajärgi inimeste elule ja tervisele saab pidada

kergeks. Üleujutuse tagajärjel joogivee või suplusveekogu saastumise korral võivad kaudsed tagajärjed

olla raskemad, kui vallandub epideemia või tekib massiline mürgistus.

Vara (raske (C)) - varale tekkivate kulude raskusastet võib pidada raskeks, see tähendab üle kolme

miljoni euro suuruse kahju tekkimist. Enamjaolt tekib kahju ehitiste ja sõidukite veekahjustuste tõttu.

Suurimate üleujutuste korral, mille toimumise tõenäosus on keskmisest väiksem, võivad varalised

kahjud olla ka katastroofilised. 2005. a üleujutuse tekitatud kahju ulatus üle 80 miljoni euro ning Eesti

taotles kahjude osalist hüvitamist Euroopa Liidu Solidaarsusfondist.

Looduskeskkond (kerge (B)) - raskemad looduskeskkonna kahjud võivad üleujutuse tõttu tekkida, kui

üleujutus toimub I või II kaitsekategooria liigi elukohas, vähendades liikide levikut, või mõjutab Natura

2000 alasid. Keskkonnaministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt nimetatud mõju Eestis üleujutusohuga

seotud olulistele riskipiirkondadele ei oleks24. Seetõttu saab üleujutuse tagajärgi looduskeskkonnale

pidada kergeks (B). Lisaks võib looduskeskkonna kahju tekkida, kui üleujutuse käigus tekib kütusereostus

(üleujutusalale jäävad ja saavad kahjustada kütusemahutid) või muude ohtlike kemikaalide reostus.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - üleujutus mõjutab kõige enam kõikvõimalike

hädaabikõnede tõttu hädaabi õnnetusteadete menetlemise toimimist, aga ka päästetöö ja avaliku korra

tagamise toimimist, kuna hädaolukorra lahendamine on ressursimahukas ja nõuab täiendavate

vahendite kaasamist. Olenevalt olukorrast ja asukohast võib mõjutatud olla ka elektrivarustuse,

vedelkütusega varustamise, sadamate, gaasivarustuse, riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu,

kaugküttesüsteemi ja -võrgu, kiirabi , statsionaarse eriarstiabi, ühistranspordi, veevarustuse ja

kanalisatsiooni toimimine ning valla teede ja linnatänavate korrashoid.

Hädaolukord koormab kõnede hulga suurenemise tõttu telefoni- ja mobiiltelefonivõrke ning võib

halvimal juhul tekitada katkestusi teenuste toimepidevuses, mille tulemusena on mõjutatud ka teised

elutähtsad teenused.

Eelnevast tulenevalt saab tagajärgi elutähtsatele teenustele kokkuvõtlikult hinnata raskeks (C).

Koondhinnang

Tiheasustusala üleujutuse tagajärgede raskusastme koondhinnang on RASKE (C).

24

Üleujutusega seotud riskide esialgne hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 17. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 75.

(http://www.envir.ee/ujutus/hinnang)

http://www.envir.ee/ujutus/hinnang

30.10.2013

36


Hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede

raskusastmest tulenevalt 3C ehk tegemist on kõrge riskiga. Seega on tegemist olulise riskiga, milleks

tuleb valmistuda ning planeerida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.



Ennetatavad on eelkõige üleujutused, mis ei ole seotud veekogudega, vaid mis on tingitud pinnase

vähesest või puuduvast imamisvõimest ning avariidest. Selleks on olemas õigusruum, mis:

keelab üleujutust põhjustavad tegevused (veeseadus);

kohustab planeerima toimiva sademeveesüsteemi;

kohustab paisu omanikke tagama paisude hoolduse ja korrasoleku.

Praktikas esineb nimetatud nõuete täitmisega probleeme. Samas ei loeta veeseaduse tähenduses

sademeveeüleujutusi üleujutuste hulka ning paisude avariidel ei oleks raskeid tagajärgi.

Tagajärgede leevendamise meetmed, mis on tehtud enne hädaolukorra realiseerumist

Riskipiirkondade kaardistamine – tehtud on veeseaduse kohane esialgne oluliste riskipiirkondade

kaardistus.

Ruumiline planeerimine – olemas on üldine õigusruum, mis kohustab planeerimisel üleujutuse riskiga

arvestama (planeerimisseadus) ning sätestab rannal ja kaldal teatud ehituskeeluvööndid

(looduskaitseseadus). Praktikas on teadlikkus riskiga arvestavast planeerimisest ebapiisav ning esineb

juhtumeid, kus teadmatusest planeeritakse üleujutusohuga piirkonda või jäetakse elanikud sellest

teavitamata.

Riigi valmisolek – tulenevalt hädaolukorra seadusest on koostatud riiklik hädaolukorra lahendamise

plaan ning määratud juhtiv asutus ja kaasatud asutused ning ülesanded, samuti teavituskohustused.

KAURi prognoosid ja ohuteavitus võimaldavad reageerivatel asutustel, elutähtsate teenuste osutajatel ja

elanikkonnal õigel ajal tegutseda. Päästeametil ja teistel hädaolukorra lahendamisega seotud asutustel

on hädaolukorra lahendamiseks soetatud vahendid ning loodud vastavad teenused, mis teatud osades

vajavad arendamist.

Elutähtsate teenuste osutajate valmisolek – olemas on õigusruum, mis nõuab elutähtsa teenuse

osutajalt toimepidevuse riski, sh üleujutuse ohuga arvestamist, analüüsimist ning teenuse katkestusi

vältivate ja taastamist tagavate toimepidevuse plaanide koostamist (hädaolukorra seadus).

Toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid on koostatud, kuid kõigi teenuseosutajate osas puudub täpsem

analüüs selle kohta, kuivõrd on arvestatud üleujutusohuga.

Elanikkonna valmisolek – elanikkonnale jagatakse infot ohtude ja õigete käitumisjuhiste kohta passiivselt

asutuste ja teatud kohalike omavalitsuste kodulehtede kaudu.

Olemas on riskipiirkonnapõhised riskide maandamiskavad vesikonna kaupa. Selleks tuleb enne koostada

täpsemad, tõenäosuslikel mudelitel põhinevad riskipiirkondade kaardid. Nii kavad kui kaardid peavad

veeseaduse alusel valmima ja olema avalikustatud 2013. aasta 22. detsembriks.




30.10.2013

37

VI. Ulatuslik merereostus

Koostajad:

Juhtivasutus Politsei- ja Piirivalveamet

Kaasatud asutused Keskkonnaamet



Siseministeerium

Veeteede Amet



„Nafta või naftasaaduste, ohtlike või kahjulike ainete sattumine Läänemere merekeskkonda koguses,

mis põhjustab ulatusliku reostuse ning suure keskkonnakahju või suure varalise kahju või tõsised ja

ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired merereostusseire ja -tõrje

toimimises).“

Merereostus määratletakse hädaolukorrana, kui tegemist on 2. või 3. astme naftareostusega, mis

tähendab kümne või enama tonni nafta või naftasaaduse merre lekkimist.


Merereostus on seotud eelkõige laevaliiklusega. Eesti merereostustõrje vastutusalal toimub aktiivne

liiklus umbes 10 000 km2 suurusel merealal. Ulatuslikku merereostust tekitavad võimalikud ohud sellel

alal on järgmised.

Laevakorpuse purunemine

Laevakorpuse purunemise põhjus võib olla laevade omavaheline kokkupõrge, madalikule sõit või

põhjapuude. Ulatusliku merereostuse tekke suurimad ohutegurid on laevateede ristumiskohad,

madalikud suuremate laevateede ja sadamate sissesõitude juures (Hiiumaa ja Saaremaa ning Põhja-Eesti

kariderohke rannik, Tallinna, Kopli ja Muuga laht, Pärnu laht ning Väinameri) ja keerulised

navigatsioonitingimused jääoludes.

Laevadelt merre pumbatud pilsi- või ballastveega segatud naftaproduktid

2010.–2012. aastal toimunud merereostused pärinesid laevadelt ja tegemist oli ilmselt merre pumbatud

naftaproduktidega segatud pilsi- või ballastveega.

Jäätingimustes toimunud laevaõnnetused

Jäätingimustes on suurimad ohutegurid laevade navigeerimise vead ja laevade karavanis liikumine

jäämurdja tehtud kanalis. Ohupiirkonnad on valdavalt Pärnu laht ja Väinameri ning Eesti idapoolsemad

merealad Soome lahes (Kunda sadama ja Sillamäe sadama piirkonnad). Jääoludes laevade liikumine

jäämurdja järel karavanis võib laeva liikumiskiiruse ootamatul muutumisel viia laevade kokkupõrkeni.

Sadama akvatooriumis toimunud laevaõnnetuse või naftaterminalis toimunud mahutilekke tagajärjel

avamerele leviv naftareostus

25


30.10.2013

38

Naftaprodukti käitlevates sadamates on võimalikud laevade omavahelised kokkupõrked ja laeva

kokkupõrked sadamarajatistega. Samuti on võimalikud naftalekked naftaterminalide mahutitest ja

torustikest. Naftareostus võib levida sadama akvatooriumist avamerele, kui sadamapidaja ei suuda seda

reostust enne lokaliseerida ja likvideerida.

Laevade punkerdamine avamerel ja sealt leviv naftareostus

Eesti punkerfirmad punkerdavad kaubalaevu ja tankereid reidil. Naftaprodukti reostus võib aset leida

ühendusvoolikute purunemisel merel punkerdamise ajal.

Laevade varjumispaikadesse suunatud õnnetuslaevadest leviv naftareostus

Varjumispaik on merehätta sattumist vältida püüdva või merehädas oleva laeva varjumiseks määratud

sadam, sadama osa, kai, ankruala või muu kaitstud piirkond. Mere- ja lennupääste

koordinatsioonikeskus JRCC Tallinn otsustab merereostuse põhjustanud või seda põhjustada võiva laeva

suunamise varjumispaika, kooskõlastades selle Veeteede Ameti ja Keskkonnainspektsiooniga.

Varjumispaika suunamise eesmärk on hoida ära ulatuslikum merekeskkonna kahju, varjumispaika tuleb

suunata nii keskkonda reostav laev kui ka potentsiaalselt reostada võiv laev.

Piiriveekogudest merre jõudev reostus

Piiriveekogudel (Narva jõgi, Narva veehoidla, Peipsi järv) toimunud reostus jõuab suure tõenäosusega

Läänemerre. Piiriveekogude reostused, mida põhjustavad kerged kütteõlid ja mootorikütused (bensiin,

diislikütus ja hüdraulikaõlid), võivad sattuda veekeskkonda liiklusõnnetuse tagajärjel, ujuvvahendite

tankimisel või Venemaa hüdroelektrijaamas aset leidnud avarii tõttu. 2011. a ja 2012. a voolas

hüdraulikaõli Narva jõkke Venemaa hüdroelektrijaamas toimunud avarii tagajärjel.



Soome lahel ristuvad intensiivse liiklusega põhja-lõunasuunalised reisilaevade teed ida-läänesuunaliste

tankerite ja kaubalaevade teedega, kus ilmastikutingimuste või inimliku eksituse tõttu võivad toimuda

laevade kokkupõrked, mille tulemus võib olla ulatuslik merekeskkonna reostus. Naftatooteid käitlevate

sadamate lähipiirkondades tekitavad sadamasse saabuvad ja sealt lahkuvad tankerid ohu, mis on

kordades suurem muude merealadega võrreldes. Suurimad sedalaadi ohupiirkonnad on Muuga laht,

Tallinna, Paldiski, Kopli ja Narva laht.

Soome Keskkonnakeskuse analüüsid26 peavad tõenäoliseks Läänemerel 150 000 tonnise tankeri kahe

küljetanki lekkimist õnnetuse tagajärjel, mille tõttu satub merre kuni 30 000 tonni naftasaadusi. Selline

õnnetus võib aset leida tõenäolisemalt Soome ranniku lähedal, sest täislastis tankerid liiguvad Venemaa

sadamatest lääne poole Soome lahe põhjapoolses osas.

Laevadelt pumbatakse merre naftaproduktidega segatud pilsivett ja ballastvett. Tõenäosus sellise

reostuse tekkeks on kõige suurem Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti merealadel. Aastatel 2011–2012

registreeriti selliseid kergeid merereostuseid 20.

Talvetingimustes toimus Põhja-Eesti merealal suurim laevaõnnetus 2006. aasta märtsis, kui uppus

kaubalaev Runner 4. Tõenäosus laevaõnnetuse toimumiseks talvetingimustes on kõige suurem Pärnu

lahel ja Väinameres, kus tekib ka kõige leebematel talvedel alati jää ja laevad vajavad jäämurde teenust

sisenemiseks Pärnu sadamasse. Keskmistel talvedel tekib Soome lahele jääkate alates Kunda sadamast

ida poole jääval merealal.

26

Soome Keskkonnakeskuse SYKE analüüs.

30.10.2013

39

Eesti merereostustõrje võimekus ei vasta Helsingi konventsioonist tulenevatele nõuetele, sellega

kaasneb rannikureostuste ohu suurenemine.

Eelnevast tulenevalt on ulatusliku merereostuse ja rannikureostuse toimumise tõenäosuse hinnang

SUUR (4).


Looduskeskkond (väga raske (D)) - oma madala soolasisalduse, väikese mahutavuse, põhjapoolse asendi

ja vähese veevahetumise tõttu on Läänemeri ökoloogiliselt kergesti ohustatav. Samuti on väga

tõenäoline sellises väikeses ja suletud merealas merre sattunud naftasaaduste kiire kandumine

rannavööndisse ja akumuleerumine põhjasetetes, need tingivad sekundaarse ja pikaajalise reostuse.

Külm ja hapnikuvaene keskkond aeglustab naftasaaduste looduslikku hävimist. Oma ökosüsteemi

poolest on naftareostuse suhtes tundlik praktiliselt kogu Eesti mereala, sest valdavas ulatuses on

tegemist madala merega. Taimestik ulatub meres kuni kümne meetri sügavuseni. Naftareostus ohustab

eeskätt just meretaimestikku ning sellega seotud loomastikku. Naftareostus mõjub kõige kiiremini

kõvapõhjalistel kasvukohtadel kasvavale meretaimestikule. Suurem on reostuse mõju madalikel, kus

elustik on eriti liigirikas ja isendirohke.

Meres on reostuse laialivalgumine kõige kiirem esimestel tundidel ja tugevamate tuulte korral. Kerged

naftasaadused valguvad rasketest kiiremini merepinnal laiali. Naftalaik triivib lekkekohast kohe eemale,

see võib tuule tugevusest olenevalt toimuda kiirusega kuni 60 km ööpäevas.

Naftareostuse käitumise meres (leviku kiiruse, ulatuse, aurustumise, emulsioonistumise, segunemise

veega, klombistumise, pinnalpüsimise või veesambas hõljumise) määravad ära lekke kiirus ja kogus,

hüdrometeoroloogilised tingimused (tuul, hoovused, lainetus, õhu- ja veetemperatuur, jääkate, vee

soolsus) ja naftasaaduse enda omadused (viskoossus, tihedus, keemiline koostis). Need tegurid

määravad ka lokaliseerimise ja korje võimalikkuse.

Suurem mõju kaladele avaldub madalama sügavusega merepiirkondades, kus kalade noorjärgud on

reostusele rohkem tundlikud. Suur kogus kalamarja ja kalu võib hukkuda kokkupuutel nafta ja teiste

toksiliste ainetega. Hilisematele arengujärkudele on mõju väiksem, kuna nad on võimelised

reostuspiirkonnast lahkuma. Naftareostus võib mõjuda kaladele ka meretaimede kaudu (kudesubstraat).

Ujuvate reostusklompide külge kinnituvad erinevad toitained, nii satub reostus kala organismi ja mõjub

paljudel juhtudel surmavalt, eluvõimelised isendid on aga toiduks kõlbmatud. Kalatööstuslikult on

ohustatud kogu rannikumeri koos merre suubuvate jõgede suudmealadega, kus paiknevad

mageveeliste, mere- ja siirdekalade kudemis- ning toitumisalad ja/või alalised elupaigad. Reostuse

suhtes ohustatud liikideks tuleks meie vetes lugeda kõik siirdekalad: lõhe, meriforell, siig, jõesilm,

angerjas, säinas jt. Mageveelistest kalaliikidest on ohustatud ahven, koha, haug jt ning merekaladest

räim, kilu, lest, mille kude- ja/või toitumisalad jäävad rannikumerre või merre suubuvatesse jõgedesse.

Naftareostus vähendab lindude sulestiku isolatsiooni, see võib põhjustada surma hüpotermia tagajärjel.

Loomad ja linnud võivad hukkuda ka vedelikukaotuse või toiduahela naftamürgistuse tagajärjel.

Imetajatest on naftareostuse tõttu enim ohustatud hallhüljes ja viigerhüljes, kes kuuluvad

looduskaitseseaduse II kaitsekategooriasse.

Põhjaloomastiku isenditel võib ummistuda filtreerimissüsteem, mis võib põhjustada isendite lämbumise

või mürgistuse. Põhjataimestiku mitmeaastaste isendite puhul muutub nende vastupanuvõime

lainetusele, mis rebib need põhja küljest lahti ning uhub kaldale. Naftaga määrdumine häirib taimede

normaalset ainevahetust. Koosluste tasemel väljendub pikaajaline mõju mitmeaastaste liikide osakaalu

vähenemises. Ulatuslikul merereostusel on looduskeskkonnale väga rasked tagajärjed ning võib toimuda

veekeskkonnaga seotud liikide arvukuse vähenemine.

30.10.2013

40

Inimeste elu ja tervis (vähetähtis (A)) - ulatusliku merereostusega ei kaasne olulisi tagajärgi inimeste

elule ega tervisele.

Vara (raske (C)) - merereostuse mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldub järgmiselt:

kalandusvaldkond (kalavarude arvukuse ja liigirikkuse vähenemine);

turismivaldkond (rannaalade esteetilise väärtuse vähenemine).

Mõju inimeste varale ja tegevuskeskkonnale on finantsiliselt raske hinnata ja see oleneb reostunud

mere- ja rannikuala asukohast, kasutusaktiivsusest ja reostuse iseloomust. Puhkealade reostumine

avaldab otsest negatiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Negatiivne mõju kommerts- ja

harrastuskalastusele ilmneb söödavate kalaliikide söögikõlbmatuks muutumises. Veesõidukid ja

püügivahendid võivad saastuda erinevate naftaproduktidega.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - ulatuslik merereostus tekitab rohkem kui ühepäevase

häire elutähtsa teenuse toimepidevuses, mõjutades meretranspordi, sadamate ning merereostuse

likvideerimise teenuse toimimist.

Koondhinnang

Ulatusliku merereostuse tagajärgede raskusastme koondhinnang on VÄGA RASKE (D).


Hädaolukorra „Ulatuslik merereostus“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede

raskusastmest tulenevalt 4D ehk tegemist on väga kõrge riskiga. Selles riskiklassis hädaolukordade puhul

tuleb rakendada nii ennetamise kui ka olulisi valmistumise meetmeid. Kohustuslikud on

ametkondadevahelised õppused ja koolitused ning ressursside planeerimine.



PPA mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskuse (JRCC Tallinn ja MRSC Kuressaare) valmisolek

Naaberriikide reostustõrjelaevu kaasatakse mahus, millega likvideeritakse Eesti merealadelt kolme

ööpäeva jooksul kuni 5000 tonni reostust.

EMSA satelliitpilt võetakse vastu vähemalt 2012. a mahus (240 pilti) ja samade kulutustega (2012. a – 0

eurot).

Koolitatakse personali ja teostatakse järelevalvet meetmete täitmise üle.

Laevaliiklusteeninduse (VTS) keskuse valmisolek

Välja on töötatud VTSi/GOFREPi protseduurid, mis põhinevad IMO regulatsioonidel ja IALA soovitustel

ning sätestavad laevaliikluse operaatori tegevuse tava- ja erakorralistes olukordades (reeglite või nõuete

rikkumine, laeva liikumine rasketes jääoludes jm).

GOFREP süsteemi opereerimiseks on Soome, Eesti ja Venemaa mereadministratsioonid allkirjastanud

ühised protseduurid, mis sätestavad tegutsemise põhimõtted tava- ja erakorralistes olukordades.

Olemas on tehnilised süsteemid laevade jälgimiseks ja side pidamiseks (AIS, radar, VHF, info- ja

monitooringusüsteem). Soome lahe AISi ja VHFi kate on dubleeritud, mis võimaldab ühe masti rikke

korral kasutada kõrvalolevate mastide seadmeid. Samuti on VTSi keskus oluliste tehniliste süsteemide

osas dubleeritud ja seadistatud spetsiifilise tehnilise aparatuuriga.


Häirekeskuse valmisolek

30.10.2013

41


PPA laevastiku valmisolek

Merereostustõrjetehnika ja -varustusega laevad (PVL-101 ja PVL-202) on valmis reageerima poole tunni

jooksul. Täiemahuline merereostustõrjeoperatsioon käivitub vähemalt 18h jooksul.

Koostöös Veeteede Ameti multifunktsionaalsete laevadega EVA316 ja Sektori on Eesti

merereostuskorjevõimekus 2,4 km² / 24 h jooksul.

Reostustõrjelaevade meeskondadele korraldatakse üks kord kuus reostustõrjetehnika ja -vahendite

harjutusi, üks kord kvartalis avamerepoomi veeskamise õppusi ning osaletakse vähemalt kahel

rahvusvahelisel ühisõppusel.

Kasutatakse laeva PVL-101 Kindral Kurvits vähemalt 60% ulatuses kuu tööajafondist.

Kehtivad koostöökokkulepped võimaldavad kaasata merereostustõrjeoperatsioonile erafirmasid.

Vastavalt vajadusele kaasatakse naaberriikide reostustõrjelaevadele logistiline tugi. Selleks on sõlmitud

lepingud laevade kütusega varustamiseks ja kokkulepped merereostuse äraandmiseks.

PPA lennusalga valmisolek

Teenistuses olev lennuk on varustatud kaugsensoorse seiretehnika ja -vahenditega ning on väljasõiduks

ja seireks ööpäev ringi valmis.


PPA prefektuuride kordonite valmisolek

Ujuvvahendid ja maismaatransport on ööpäev ringi väljasõiduks valmis.

Kuressaare kordon on varustatud reostustõrjevahenditega. Kord aastas viiakse läbi vahenditega

töötamise täienduskoolitus.

Päästeameti valmisolek

Jätkuvalt on tagatud esmaste naftareostuse maismaa korjetööde võimekus Haapsalu, Kohtla-Järve,

Tõrvandi ja Kopli komandodes.

Soome ja Eesti Siseministeeriumi vahel on sõlmitud päästeala leping suuremahuliste naftareostuste

korjetöödel abi saamiseks ja osutamiseks.

Rootsi SMB ja Eesti Päästeameti vahel on sõlmitud leping, mille igal aastal koostatav tööplaan hõlmab ka

naftareostustõrjet.

Keskkonnaameti valmisolek

Keskkonnaameti juhtkonnas on loodud ametikoht (nõunik), kelle ametiülesanne on hädaolukordade

lahendamise ning vigastatud metsloomade rehabilitatsiooni korraldamine ja koordineerimine.

2013. aastal on kavas kinnitada eluslooduse päästeplaani (edaspidi EPP) eelnõu, mille eesmärk on

kirjeldada kõiki eluslooduse päästetööde etappe ja tegevusi.

30.10.2013

42

VII. Ulatuslik rannikureostus

Koostajad:

Juhtivasutus Keskkonnaamet

Kaasatud asutused Keskkonnainspektsioon



Päästeamet

Veeteede Amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Siseministeerium



Terviseamet

Häirekeskus



„Nafta- või naftasaaduste, ohtlike või kahjulike ainete reostus rannikul, mis põhjustab suure

keskkonnakahju või suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse

toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö toimimises).“

Eesti on tihedalt seotud merega. Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on riigi rannajoone 3794

km pikk. Saarte ja laidude arv Eesti rannikuvetes ulatub 1500ni. Eesti 15 maakonnast 7 (Harju-, Hiiu-, Ida-

Viru-, Lääne-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Saaremaa) on rannikumaakonnad ning neis maakondades elab

kokku 69% kogu riigi rahvastikust.

Hädaolukorrana määratletakse rannikureostuse sündmused, mille puhul (nafta)reostus on rannikul ja

selle likvideerimine on tehniliselt keeruline ning aega ja ressurssi nõudev protsess, põhjustades selle

tõttu olulise kahju looduskeskkonnale (koristustööde hulk alates viiest tonnist või rannariba(de)l, mille

pikkuseks on kokku üle kümne kilomeetri, ning koristustööd võtavad aega üle seitsme ööpäeva).


Ulatuslikku rannikureostust tekitavad võimalikud ohud on järgmised.

1. Rannikureostus merereostuse tagajärjel

Suurima tõenäosusega võib rannikureostus olla merereostuse tagajärg, mis on põhjustatud naftatankeri

õnnetusest või õnnetusest muu laevaga, mida soodustavad sesoonselt keerulised

navigatsioonitingimused. Soome laht on üks Euroopa tihedama laevaliiklusega alasid ning Eesti

lääneranniku lähedal asub tiheda liiklusega rahvusvaheline laevatee. Potentsiaalselt ohtlikud kohad

laevade kokkupõrkeks ja sellest johtuva naftareostuse tekkeks on laevateede ristumiskohad, mis asuvad

Soome lahes, Liivi lahes ja Kura kurgus, kus põhilised liiklusvood ristuvad sadamatesse suunduvate või

sadamatest väljuvate liiklusvoogudega. Samas on Soome lahes rakendunud laevaliikluse korraldamise

süsteemid (GOFREP, VTS), mille eesmärk on ära hoida mereõnnetusi ja sel moel vähendada

keskkonnariske (tõstavad muu hulgas reostust tekitavatest ohuolukordadest teavitamise operatiivsust).

27


30.10.2013

43

Laevad kui tehnilised objektid võivad põhjustada reostuse lisaks navigeerimisveale ka tehnilise õnnetuse

ja vääramatu jõu tagajärjel. Selliseks hädaolukorraks saab esmajoones nimetada Kirde-Eesti

rannikureostust 2006. aastal.

2. Laevaheitmete (sh pilsi- ja ballastvesi) vette laskmine

Laevaheitmete vette laskmine on üks sagedasemaid merereostuse tekitajaid. Senini on reostus meres

hajunud enne, kui konkreetseid reostuse likvideerimise meetmeid on saanud kasutusele võtta, see aga

ei vähenda ohu suurust. Eriti sagedaseks tuleb lugeda pilsi- ja ballastveega reostuse juhtumeid.

Ballastvete peamine oht on seal sisalduvad võõrliigid, kuid ballastvesi sisaldab ka naftajääke.

3. Sadama akvatooriumilt rannikule jõudnud reostus

Sadama pidaja vastutab sadama akvatooriumil reostuse ennetamise, avastamise ja likvideerimise eest.

Kui sadama pidaja ei suuda reostusele piiri panna sadama akvatooriumil, võib see levida sealt välja.

Täiendav riskirühm on sadamas töötavad naftakäitlusettevõtted ja laod. Eestis on olnud sadamates

tekkinud naftareostusjuhtumeid, mis pole aga kasvanud rannikureostusjuhtumiteks.

4. Varjumispaikadest rannikule jõudnud reostus

Eestis on kolm sadamat, mis on määratud varjumispaikadeks: Muuga, Paldiski Lõunasadam ja Kunda

sadam ning Saaremaa läheduses kaks laevade mereala-varjumispaika: Tagalahe suudmeala ja Sõrve

poolsaare kaguosa. Varjumispaik on kas või ohutu mereala ehk varjumispaik, kus on võimalik anda

abivajavale laevale piisavat abi, et võimaldada laeval seejärel suunduda laevaremonditehasesse.

Enamasti tähendab see lekke kõrvaldamist ning vajaduse korral lasti ja kütuse siirdeoperatsioone.

Varjumispaigad on valitud nõnda, et nad pakuksid laevadele maksimaalselt varju minimaalsete

mõjudega keskkonnale, elanikele ja piirkonna majandustingimustele. Varjumispaikade valikul on

hinnatud nende võimalikku mõju ümbritsevale piirkonnale. Reostusleke varjuvalt laevalt on väga

tõenäoline. Eestis seni sellist reostust esinenud pole.

5. Ankrualadelt rannikule jõudnud reostus

Ankruala on veeala ankurduseks reidil või mujal, kus laevad võivad ohutult seista ankrus, oodates

sadamasse viimist, või sooritada vajalikke lastimistöid. Ankrualad asuvad tihtipeale suhteliselt ranniku

lähedal, mistõttu seal tekkiv reostus põhjustab viivitamata ka rannikureostuse. Ankrualade valikul pole

nende mõju keskkonnale üldjuhul hinnatud.

6. Maismaalt merre või Peipsi järve valguv reostus

Maismaalt võib Läänemerre või Peipsi järve sattuda reostus ka liiklusõnnetuse või mingi aine hoidla (nt

rannikuäärsete linnade katlamajade kütusehoidlad) lekkimise tagajärjel. Peipsi järve puhul on tegemist

suhteliselt madala piiriveekoguga ning järve Eesti-poolsesse ossa võib reostus sattuda ka Vene

Föderatsioonist (Pihkva, Gdov), sest hoovused toovad Peipsi idarannikult vee läänerannikule. Narva jõge

käsitatakse ulatusliku keskkonnareostuse riskianalüüsis.



Hädaolukorda iseloomustab tihe seotus ulatusliku merereostuse likvideerimise võimekusega, sest

enamikul juhtudest läheb ulatuslik merereostus üle ulatuslikuks rannikureostuseks, kui reostust ei

suudeta merel avastada, likvideerida või lokaliseerida.

Läänemerel liikus 2011. a 411 440 laeva (neist 51% kuivlastilaevad ja 15,9% tankerid). 2011. a aastal

toimus kogu Läänemerel 121 laevaõnnetust, millest 11 tekitasid ka merereostuse. Eestis selliseid

õnnetusi 2011. aastal polnud.

30.10.2013

44

Üks levinum laevaõnnetuse liik Läänemeres on madalikule sõitmine. Ühepõhjalise tankeri madalikule

sõitmine tekitaks paratamatult nii ulatusliku merereostuse kui ka sellele järgneva ulatusliku

rannikureostuse.

Tankeriõnnetuste arv Läänemeres oli HELCOMi andmeil aastatel 2000–2011 vahemikus 11–24 juhtumit

aastas.

Veeteede Ameti andmeil oli laevaõnnetusi Eesti vetes aastatel 2000–2012 vahemikus 4-24 juhtumit

aastas. Eesti vastutusalas toimunud õnnetustega pole aastail 2007-2009 ja 2011-2012

keskkonnareostust kaasnenud. 2010. aastal oli üks keskkonnareostusega juhtum, millega ei kaasnenud

rannikureostust. Kõige tõsisem rannikureostuse juhtum toimus 2006. a jaanuaris Loode-Eestis

Läänemaal, kus rannalt korjati kokku kümme tonni naftasaadusi, hukkus 4000 – 20 000 lindu ja

reostatud oli 35 km pikkune rannariba. Väiksemas mahus rannikureostus, mis ei kvalifitseeru

ulatuslikuks, toimus ka 2007. a oktoobris Sõrve poolsaare tipus.

Eestis on toimunud järgmised merereostusjuhtumid:

1993. aastal Kopli lahes madalikul tanker Kihnu– lekkis 100 tonni masuuti;

2000. aastal Muuga sadamas tanker Alambra – lekkis 250 tonni toornaftat;

2006. a jaanuaris looderanniku reostus, rannalt korjati kokku kümme tonni naftasaadusi; hukkus 4000 –

20 000 lindu, reostatud oli 35 km pikkune rannariba – ulatuslik rannikureostus;

2006. a märtsis uppunud kaubalaev Runner4 – lekkis 100 tonni naftasaadusi.

Seoses sellega, et viimase 15 aasta jooksul on esinenud kolm hädaolukorraks kvalifitseeritud

rannikureostuse juhtumit ning arvestades asjaoluga, et Eesti võimekus ulatuslikku merereostust

tõkestada või likvideerida ei vasta veel HELCOMi soovitustele (lisaks piisavale reostustõrje võimekuse

puudumisele on oluline tegur ka ilm, mis tihti ei lase merel korjetööd teha), tähendab see seda, et

merereostus toob enamikul juhtudest kaasa rannikureostuse. Seega võib rannikureostuse tõenäosust

samamoodi ulatusliku merereostuse toimumise tõenäosusega hinnata suureks.

Sellest tulenevalt on hädaolukorra esinemise tõenäosus SUUR (4).


Ulatusliku rannikureostuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (vähetähtis (A)) - tuginedes rahvusvahelisele praktikale ja statistikale, ei ole

üldjuhul ulatusliku rannikureostuse puhul hukkunuid ega vigastatuid, samuti puudub reaalne oht

inimeste elule ja tervisele, kui rannikusaaste korjajad kasutavad kaitsevarustust ning päästjad ei puutu

otseselt kokku valdavalt süsivesinike gruppi kuuluva petrooleumitootest pärineva saastega ei naha ega

hingamiselundkonna kaudu. Ulatusliku rannikureostuse mõju inimeste elule ja tervisele on vähetähtis

(A).

Vara (raske (C)) - rannik ja rannikumeri ei ole väärtuslikud ainult kalavarude- ja energiaallikana, vaid ka

transpordi, rekreatsiooni ja turismi tõttu. Puhkeväärtuslike paikade reostumine avaldab otsest

negatiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Negatiivne mõju kommerts- ja harrastuskalastusele

ilmneb söödavate liikide (kalad, koorikloomad, limused) söögikõlbmatuks muutumises. Veesõidukid ja

püügivahendid võivad nafta tõttu saastuda. Negatiivne majanduslik mõju ilmneb ka teatud

tööstusprotsesside puhul, mis vajavad puhta merevee kasutamist. Naftareostus võib põhjustada selliste

tegevuste ajutist katkemist. Naftareostuse mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldub järgmiselt:

negatiivne mõju kalandusele, sh kalavarude arvukuse ja liigirikkuse vähenemine;

30.10.2013

45

kalakasvatuste kahjustused;

rannikualade rekreatiivse väärtuse ja turismi vähenemine, reostatud alade esteetilise väärtuse

vähenemine;

rannikuala maine kahjustumine.

Samuti tuleb varalise kahju hulka arvestada reostuse likvideerimise kulud.

Ulatusliku rannikureostuse mõju inimeste varale võib hinnata raskeks (C), sest tuginedes rahvusvaheliste

reostusjuhtumite likvideerimise praktikale on nii reostuse likvideerimise kui otsesed ja kaudsed varalised

kahjud u 3–13 mln eurot.

Looduskeskkond (väga raske (D)) - looduskeskkonna puhul on hinnatud naftareostuse mõju

rannikumere ja ranniku elusloodusele.

Nafta mõju rannikumere organismidele oleneb paljudest faktoritest. Peamised nendest on nafta kogus,

nafta koostis ja vorm (värske, kulunud, emulgeeritud), nafta olek (lahustunud, suspensioonis, hajunud,

adsorbeeritud osakeste peale), mõju kestus; neustoni, planktoni, nektoni ja bentose kaasatus;

organismide vanus; varasemad reostused piirkonnas; aastaaeg, looduslikud temperatuuri, soolsuse jms

mõjud keskkonnale; mõjustatud elupaiga tüüp ning reostustõrje meetmed (füüsilised meetodid ja

keemiliste dispersantide kasutus).28

Naftareostusel on pikaaegsed mõjud. Nafta settib merepõhja ja imbub settesse ning püsib seal aastaid.

Reostusained võivad vabaneda aastaid hiljem, näiteks tormide ajal. Seega võivad elupaigad jääda

organismidele ebasoodsateks väga pikaks ajaks.

Kalastik on ohustatud kogu rannikumeres ja merre suubuvate jõgede suudmealades, kus paiknevad

mageveeliste, mere- ja siirdekalade kudemis- ning toitumisalad ja/või alalised elupaigad. Reostuse

suhtes ohustatud liigid on Eesti vetes kõik siirdekalad: lõhe, meriforell, siig, jõesilm, angerjas, säinas jt.

Mageveelistest kalaliikidest on ohustatud ahven, koha, haug jt ning merekaladest räim, kilu, lest, mille

kude- ja/või toitumisalad jäävad rannikumerre või merre suubuvatesse jõgedesse.

Naftareostus vähendab lindude sulestiku isolatsiooni, mis võib põhjustada surma hüpotermia tagajärjel.

Loomad ja linnud võivad hukkuda ka vedelikukaotuse või toiduahela naftamürgistuse tagajärjel.

Naftareostus ohustab Eestis lindudest seitset liigirühma ning ühtekokku 64 liiki (18% Eestis registreeritud

liikidest). Kõrgesse riskirühma kuuluvaid liike on 48 ehk 75% naftareostuse poolt ohustatud liikidest.

Looduskaitseseaduse kaitsekategooriatesse kuulub naftareostuse poolt ohustatud liikidest 21 ehk 33%.

Imetajatest on naftareostuse tõttu enim ohustatud viigerhüljes ja hallhüljes. Esimene neist kuulub II ja

teine III kaitsekategooriasse.

Rannikureostus mõjutab oluliselt rannaala taimestikku ja pinnakatet. Lisaks on rannaalad lindude

pesitsuskohad. Reostuse korjamine rannast ning selle pinnakatte ja taimestiku taastamine on väga

töömahukas ja kulukas tegevus. Eriti keeruline ja kulukas on reostuse korjamine ja eluslooduse

taastamine väikestel isoleeritud saartel ja laidudel.

Ulatusliku rannikureostuse mõju rannikumere ja ranniku elusloodusele on väga raske (D), sest

sündmuskohal toimub suur muutus ühe või mitme liigi isendite arvukuses. Muutuse suurus oleneb

konkreetsest liigist. Kaitse all oleva ühe isendi hukkumine on suur muudatus. Hästi sigiva ning laia

levikuga liigi üsna suure arvu isendite hukkumine võib olla vähese tähtsusega, eelkõige juhul, kui muutus

mahub populatsiooni arvukuse loodusliku kõikumise piiridesse. Väga raske tagajärg on ka muutus

ökosüsteemi talitlemises, sellise muutuse tekkimise eelset olukorda on tavaliselt väga raske taastada.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - ulatusliku rannikureostuse mõju elutähtsale teenusele

võib avalduda mitme teenuse puhul: meretransport, sadamate toimimine ning päästetöö toimimine 28

Keskkonnamõju uuring varjumispaikade määramiseks Eesti läänerannikul. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tellija: Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2007.

30.10.2013

46

eritehnika, inimressursi ja juhtimisalase ressursi hõivamise tõttu. Ulatusliku rannikureostuse mõju

elutähtsale teenusele võib pidada raskeks (C), sest võib tekkida rohkem kui ühepäevane häire teenuste

toimepidevuses. Vaja on rakendada tagavarasüsteeme või teisi võimalikke meetmeid.

Koondhinnang

Kuigi hinnang inimese elule ja tervisele on vähetähtis ning mõju inimese varale ja tegevuskeskkonnale

ning elutähtsale teenusele on hinnatud raskeks, on ulatusliku rannikureostuse põhjustatud tagajärgede

raskusastme koondhinnang VÄGA RASKE (D). Koondhinnang lähtub Läänemere aeglasest veevahetusest

ning puhastus-, reostustõrjetöö ja eluslooduse taastamistegevuse keerukusest ja suurest maksumusest.


Hädaolukorra „Ulatuslik rannikureostus“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede

raskusastmest tulenevalt 4D ehk tegemist on väga kõrge riskiga.



Ametkondadevaheline koostöö arendamine

Siseminister on oma 10. aprilli 2008. a käskkirjaga nr 131 moodustanud reostustõrje operatiivse

ekspertgrupi (OEG), kuhu kuuluvad järgmiste ametkondade ja teadusasutuste esindajad: Politsei- ja

Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Keskkonnaamet, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut,

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Eesti Mereakadeemia, Eesti Keskkonnauuringute

Keskus, EMHI. OEG töö eesmärk on reostustõrjes pädevust omavate asutuste/organisatsioonide

võimekuse koondamine merereostuse või selle vahetu ohu korral. 2013. aastal on Siseministeeriumil

kavas OEG töö ümberkorraldamine ja ajakohastamine.

Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tellimisel on Sisekaitseakadeemia Politsei- ja

Piirivalvekolledžis korraldatud koostöökoolitusi kõigi ametkondade esindajaile, kes erinevate

hädaolukordade likvideerimise puhul koostööd teevad.

Vabariigi valitsuse 4. augusti 2011. a korraldusega on kinnitatud ulatusliku mere- ja rannikureostuse

hädaolukorra lahendamise plaan.

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrusega nr 5 on vastu võetud „Päästesündmusel osaleva riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“, millega kehtestatakse erinevate

ametkondade ülesanded päästesündmuse lahendamisel.

Keskkonnaministeeriumi 17. veebruari 2006. a määrusesse nr 13 on lisatud 2010. a keskkonnakorralduse

programmi uus meede, mis võimaldab arendada HOLPis määratud asutustel hädaolukorraks

valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja

koostöö võimekust.

Keskkonnaministri 7. jaanuari 2011. a määrusega nr 3 on Keskkonnainvesteeringute Keskuse

rahastatavaks valdkonnaks lisatud ka merekeskkond. Merekeskkonna programmi eesmärk on

Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine, selleks vajalike uuringute ja

arendustööde toetamine ning võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamiseks vajaliku

ennetava tegevuse toetamine.

Keskkonnaamet ja Päästeamet on sõlminud Eestimaa Looduse Fondiga (edaspidi ELF) lepingu

vabatahtlike kaasamiseks eluslooduse taastamiseks päästesündmuse ning eluslooduse

taastamistegevuse korral.

30.10.2013

47

Tehnilise võimekuse arendamine

Siseministeerium on hankinud Päästeameti, Keskkonnaameti ja vabatahtlike ühiskasutusse linnuhaigla

kuni 1000 linnu üheaegseks rehabiliteerimiseks. Lisaks on hankinud Keskkonnaamet iseseisvalt vahendid

kuni 100 linnu rehabiliteerimiseks.

Keskkonnaamet on 2013. aastal liitunud ESTERi sidega, mis tagab ühetaolise ja operatiivse side kõigi

ametkondade vahel, kes tegelevad rannikureostuse likvideerimisega.

Keskkonnainspektsioonil ja Keskkonnaametil on olemas võimekus modelleerimiskeskkonna

SeaTrackWeb kasutamiseks. Kõikide mere- ja rannikureostuse likvideerimisega tegelevate ametkondade

käsutuses on OilRiskWeb, mille abil on võimalik planeerida reostuse likvideerimiseks ühisressursse ja

tuvastada reostunud piirkonnaga seotud looduskaitselisi väärtusi.

Euroopa Liidu tasandil suurendab meresõiduohutust praegu katsetamise järgus olev

satelliitnavigatsioonisüsteemi EGNOS tihendamine (eriti Põhja- ja Ida-Euroopas) ning

geopositsioneerimissüsteemi GALILEO käivitamine.

Keskkonnaametis eluslooduse taastamisvõimekuse tõstmine

Keskkonnaameti juhtkonnas on loodud ametikoht (nõunik), kelle ülesanne on hädaolukordade

lahendamise ning vigastatud metsloomade rehabilitatsiooni korraldamine ja koordineerimine.

Keskkonnaamet on ette valmistanud EPP eelnõu, mis on kavas kinnitada 2013. aastal. EPPi eesmärk on

kirjeldada kõiki eluslooduse päästetööde etappe ja tegevusi.

Keskkonnaameti peadirektori 28. veebruari 2012. a käskkiri nr 1-4.1/12/132 ja 3. aprilli 2012. a käskkiri

nr 1-4.1/12/176 sätestavad Keskkonnaameti erinevate struktuuride ja töötajate tegevuse

hädaolukordade likvideerimisel ja eluslooduse taastamisel.

Siseministeeriumi haldusala reostustõrje võimekuse tõstmine

Päästeamet on sõlminud koostöökokkulepped naaberriikidega suuremahuliste naftakorjetööde

teostamise tõhustamiseks ja vajaduse korral abi saamiseks.

EMSA satelliitpiltide kasutamine on odavaim ja kiireim viis merereostuse avastamiseks, selle kaudu on

täidetud võimalikult varase avastamise meede.

Siseministeeriumi valitsemisala arengukavas 2013–2016 on kavandatud tagada järgmine võimekus29.

1. Merereostusseire ja -tõrje teenus Aastateks 2013–2016 on tagatud alates reostuse avastamisest vähemalt kahe tunni jooksul reostuse

ulatuse ja omaduse identifitseerimine ning operatsiooni käivitamise kohta otsuse tegemine (2011. a

tase: kaks tundi).

Aastateks 2013–2016 on tagatud reostustõrjelaevade meeskondadele üks kord kuus reostustõrje

tehnika ja -vahendite harjutuste korraldamine (2011. a tase: üks kord kuus), üks kord kvartalis

avamerepoomi veeskamise õppuse korraldamine (2011. a tase: üks kord kvartalis) ning kahel

rahvusvahelisel õppusel osalemine (2011. a tase: üks rahvusvaheline õppus).

Aastateks 2013–2016 on tagatud merereostuse avastamise tagamiseks vähemalt kaks seirelendu

nädalas (2011. a tase: kaks lendu). Selleks:

- Tagatakse lennukite ES-PLY ja ES- PLW plaaniliste hooldus- ja remonditöödega lennuressurss aastani

2018.

- Tagatakse vähemalt ühe õhusõiduki pidev valmisolek kiireloomulisteks väljakutseteks ning

plaanipärasteks piirivalvamise ja mereseire patrull-lendudeks.

- Analüüsitakse 2013. aastal uute õhusõidukite soetamise vajadust ja võimalusi.

29

http://www.siseministeerium.ee/17410/ (20.05.2013)

http://www.siseministeerium.ee/17410/

30.10.2013

48

- Tagatakse multifunktsionaalse laeva PVL-101 kasutamine vähemalt 60% ulatuses kuu tööajafondist

riskianalüüsis määratud piirkondades. Laeva põhiülesanne on järjepideva reostuse seire- ja

ennetustööde teostamine, võimaldades pääste- ja reostustõrjetegevusi läbi viia rasketes

ilmastikutingimustes ning Soome lahes keerulistes jääoludes. Selleks tagatakse piisavad tegevuskulud

laeva käigus hoidmiseks.

- Vastavalt HELCOMi konventsioonile kaasatakse ulatusliku merereostuse korral naaberriikide

reostustõrje laevu ja tehnikat mahus, millega on tagatud kuni 5000 tonni reostuse likvideerimine

merealadelt kolme ööpäeva jooksul.

2. Naftareostuskorje teenus

Taseme hoidmiseks on jätkuvalt tagatud esmaste naftareostuse maismaa korjetööde võimekus neljas

riiklikus päästekomandos (Haapsalu, Kohtla-Järve, Tõrvandi, Kopli) (s.o olemasoleva võimekuse

säilitamine, 2011. aastal oli samuti tagatud neljas komandos).

Koostöö naaberriikidega abi saamiseks ja osutamiseks suuremahuliste naftareostuse korjetööde

teostamisel on tagatud järgmiselt.

- Soome ja Eesti Siseministeeriumi vahel on sõlmitud päästeala leping.

- Rootsi SMB ja Eesti Päästeameti vahel on sõlmitud leping, mille raames koostatakse igal aastal tööplaan,

kus kajastatakse põhiteemasid (käsitletud on ka päästetööde tegemist, hõlmatud on ka

naftareostustõrje).

30.10.2013

49

VIII. Ulatuslik keskkonnareostus sisemaal

Koostajad:


Kaasatud asutused Keskkonnainspektsioon


Maanteeamet

Päästeamet


Terviseamet


Häirekeskus

Siseministeerium



„Ulatuslik keskkonnareostus sisemaal, mis põhjustab suure keskkonnakahju või ohustab paljude

inimeste elu või tervist või põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses

(muu hulgas häired veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimises).“

Ulatuslik maapinna reostus on kemikaalide sattumine maapinnale/maapinda koguses, mis olenevalt

nende toksilisusest põhjustab pinnase suuremahulise reostumise ning võib kaasa tuua põhjavee

reostumise.

Ulatuslik veekogu reostus on kemikaalide sattumine veekogusse koguses, mis olenevalt nende

toksilisusest põhjustab ulatuslikku veeorganismide hukku, avaldab olulist ebasoodsat mõju veekogu

ökoloogilisele ja keemilisele seisundile ning ohustab laiemalt looduskeskkonda, kaasa arvatud inimeste

elu või tervis.

Ulatuslik põhjavee reostus on kemikaalide sattumine põhjavette koguses, mis olenevalt nende

toksilisusest toob kaasa ühisveehaarde (vett võetakse üle 50 inimese vajaduseks) või põhjaveemaardla

(vett võetakse üle 500 m3/ööpäevas) reostumise.

Ulatuslik õhureostus on saasteainete heide, sh äkkheide, välisõhku koguses, mis võib kahjustada

inimeste tervist või keskkonda.

Ulatuslik keskkonnareostus võib tähendada nii maapinna, pinnavee, põhjavee kui välisõhu reostust.

Ulatusliku keskkonnareostuse käsitamine hädaolukorrana on põhjendatud sellele sündmusele

reageerimise ressursimahukuse ning keskkonnale tekitatava kahju tõttu.


Ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse peamised põhjused on erinevat liiki

õnnetused kemikaale käitlevas ettevõttes või kemikaalide transpordil.

30


30.10.2013

50

Suurõnnetus kemikaale käitlevas ettevõttes

Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel oli aprillis 2013. a Eestis 58 suurõnnetuse ohuga ettevõtet ning

117 ohtlikku ettevõtet. Kõige rohkem asub selliseid objekte Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal, st

suurte elanikutihedusega piirkondades ning peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel.

Täpsemalt analüüsitakse seda riski riskianalüüsis „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes

või muus tööstus- või laohoones“.

Õnnetus kemikaalide transpordil

Rasked tagajärjed võivad olla eelkõige ohtlikku kemikaali vedava rongi või veoauto avarii korral, samuti

nt raudtee kütusetsisterni ja ohtliku kemikaali vedava paakauto kokkupõrkel asumi territooriumil

paikneval raudteeülesõidukohal. Ulatusliku reostuse võib põhjustada ka kontrolli puudumine tsisternide

seisukorra üle õli, kemikaalide või ohtlike jäätmete vedamisel, raudtee või maantee halb seisukord,

hooletus või liiklusseaduse rikkumine. Sündmuskoha looduskeskkonna taastumine on aeganõudev ning

juhul, kui ohtlikud kemikaalid satuvad keskkonda, ei taastu eelnev olukord suure tõenäosusega ilma

inimese sekkumata.

Suuremad ohud on seotud ohtlike kemikaalide veoga mööda põhimaanteid, eriti mööda Tallinna-Narva

(nr 1, E20), Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa (nr 2, E263), Tallinna-Pärnu-Ikla (nr 4, E67), Tallinna-Paldiski (nr

8), Tallinna ringtee (nr 11, E265) ning suurema liiklussagedusega tugi- ja kõrvalmaanteed.

Rahvusvaheliste transiitvedude koormus raudteel on jaotunud põhiliselt Tallinna-Tapa, Tapa-Narva,

Tapa-Tartu, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga liinide vahel. Suurema kaubarongide hulgaga sõlmjaamad on

Tallinn-Kopli, Ülemiste, Maardu, Muuga, Tapa, Kohtla, Narva, Tartu, Valga ja Koidula.

Õnnetusjuhtum, mis on seotud taimekaitsevahendi või väetisega

Õnnetus taimekaitsevahendi või väetise ladustamiskohas või transpordil võib põhjustada nii ulatusliku

maapinna, pinnavee, põhjavee kui ka välisõhu reostuse, kuna suure hulga taimekaitsevahendi või

väetise sattumine keskkonda on oht elusorganismidele nii vees, maismaal kui välisõhus. Kui õnnetus

peaks toimuma vihmase ilmaga, võib reostus kanduda põhjavette. Samuti võib kraavide, ojade või

vihmaga kanduda reostus ka mõnda järve või jõkke, kuhu suuremas koguses taimekaitsevahendi

sattumine võib põhjustada tõsiseid muutusi vee-elustikus.

Õnnetusjuhtum, mis on seotud reovee, kuuma vee, sõnniku või silomahlaga

Kanalisatsioonitorustiku, mis on ühiskanalisatsiooni osa, ulatuslik lekkimine võib reostada nii maapinna,

pinnavee kui ka põhjavee, tekitades olulisi tervishoiuriske inimestele ning majanduslikke kahjusid

puhkealadel. Suurte reoveehulkade sattumine vooluveekogudesse mõjutab suuri alasid.

Reovee lekkimisel ei saa välistada ka lohakust, pahatahtlikkust ega inimlikku eksitust, sealhulgas

reoveekäitlemisreeglite rikkumist. Samuti võib ulatuslik reoveetorustiku avarii tekkida amortiseerunud

torustiku või ülepumpla purunemisel, samuti reovee purgimisel loodusesse. Ulatuslik reostus võib

tekkida ka reovee puhastussüsteemide avarii korral.

Selle juhtumi alaliigiks võib pidada liigsooja või kuuma jahutus- või küttevee lekkimist või pahatahtlikku

juhtimist keskkonda. Sellise reostuse oht on olemas suuremate katlamajade ja elektrijaamade läheduses

(Narva, Tallinn). Kuum vesi võib ohustada elusloodust veekogudes (kalade ja muu vee-elustiku massiline

suremine).

Keskkonnareostuse võib põhjustada ka lekkiv või ülekuhjatud sõnnikuhoidla ning sõnniku ladustamine

väljaspool sõnnikuhoidlaid. Samuti kujutavad endast ohtu lekkivad silohoidlad ning silo ladustamine

vales kohas.

30.10.2013

51

Veekogu üleujutus või pikaajalised sademed võivad samuti kanda veega keskkonda nii tööstus- kui

põllumajandusehitistest (vedelsõnniku- või silomahlahoidla) reostust põhjustavaid aineid.

Ulatusliku keskkonnareostuse võib põhjustada ka endiste sõjaväeobjektide jääkreostus,

asfaltbetoontehased ja prügilad.

Õnnetusjuhtum, mis tekitab välisõhureostuse

Välisõhureostus kaasneb praktiliselt iga põlenguga. Tänapäeval näiteks elamuehituses kasutatavad

fassaadi- ja isolatsioonimaterjalid, samuti ka sisutuses kasutatavad materjalid eritavad põledes õhku

inimesele ja keskkonnale ohtlikke ühendeid.

Suurema tähelepanu pälvis kolmel korral (28.06.2011, 04.08.2011 ja 07.08.2011) Kundas toimunud RDF-

kütuse põlengul tekkinud äkkheide, mille järel täpsustati erinevate ametkondade (Päästeamet,

Terviseamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet) ülesandeid elanike teavitamisel.



Viimase 25 aasta jooksul ei ole maanteedel registreeritud ulatuslikku keskkonnareostust põhjustanud

liiklusõnnetust. Väiksemaid lokaalseid reostusjuhtumeid on aastas 10–15. Keskkonnainspektsiooni

andmeil oli aastatel 2006–2012 sarnaseid õlireostusjuhtumeid kokku 60.

Päästeameti väljakutsete statistika kajastab kemikaalidega saastumise ja õlisaadustega saastumiste

üldarvu aastatel 2001–2012. Selles statistikas ei ole alati selgelt piiritletav kemikaalide ja

naftasaadustega saastumise juhud, mistõttu võib kemikaalidega saastumise kategoorias sisalduda ka

naftasaadustega saastumise juhtumeid. Väljakutsete üldarvude taga on erineva ulatusega õnnetusi,

näiteks kemikaalidega saastumise alla kuuluvad ka elavhõbeda (kraadiklaasid) juhtumid.

Päästeameti kemikaalide ja õlisaadustega saastumisega seotud väljakutseid aastail 2001–2010 kajastab

järgmine tabel.

Tabel 2. Saastejuhtumid aastatel 2001-2010

Aasta Kemikaalidega

saastumine

Õlisaadustega

saastumine

Kokku

2001 58 236 294

2002 45 242 287

2003 58 305 363

2004 71 319 390

2005 40 448 488

2006 30 562 592

2007 35 651 686

2008 62 627 689

2009 56 559 615

2010 47 520 567

2011 49 462 511

2012 70 405 475

Kokku 621 5336 5957

30.10.2013

52

Keemia-, jäätmekäitlus- või kütusega tegelevate ettevõtete avariisid (sh tulekahju/plahvatus) ning

ammoniaagihoidla või ammoniaaki sisaldava kütuseseadme lekkeid, mis oleksid põhjustanud

hädaolukorra pinnase, siseveekogu ja põhjavee reostuse tõttu, on viimase kümne aasta jooksul Eestis

toimunud üksikuid, nt AS Masp ohtlike jäätmete kogumispunkti põleng 2004. aastal, selle tagajärjel

tekkis lokaalne pinnasereostus, lisaks kaasnes õhureostus. Suur hulk kemikaale sattus kustutusveega

kanalisatsiooni, kuid need õnnestus välja pumbata enne, kui need keskkonnale suuremat kahju oleks

tekitanud (reostus oleks liikunud Kroodi oja kaudu merre).

2011. aastal toimus Kundas AS-is Kunda Nordic Tsement järjestikku kolm RDF-kütuse põlengut, mille

tagajärjel tekitas Kunda jõkke voolanud kustutusvesi pinnaveereostuse. Põlenguga kaasnes ka

välisõhureostus.

Viimase kümne aasta jooksul ei ole teadaolevalt toimunud taimekaitsevahendite või väetistega seotud

õnnetusi, mis oleks põhjustanud ulatusliku keskkonnareostuse. Samal ajavahemikul on aga olnud rohkelt

reovee ning põllumajandusega (sõnnik, silo) seotud õnnetusjuhtumeid. Ükski neist pole senini olnud

ulatuslik.

Keskkonnainspektsiooni andmeil (seisuga 26.06.2013) on aastatel 2006–2012 olnud suuremate

juhtumite arv järgmine (arvesse on võetud ka ennetavad sekkumised, mil reostus suudeti ära hoida).

Tabel 3. Suuremad juhtumid aastatel 2006-2012

Juhtumi liik Arv

Reovee juhtimine loodusesse 27

Silomahla lekkimine loodusesse 11

Keemiajäätmete sattumine loodusesse 11

Kuuma vee lekkimine loodusesse 2

Sõnnikureostus 34

Õlireostus 54

Muude jäätmete tõttu tekkinud reostus 2

Arvestades ohtusid ja nende realiseerumise tõenäosust (kümne aasta jooksul on esinenud üks juhus, mis

tõi kaasa ulatusliku keskkonnareostuse) võiks ulatusliku keskkonnareostuse toimumise tõenäosust

hinnata väga väikseks. Kuna toimunud õnnetuste koguarv on küllaltki suur ning nende hulgas on

mitmeid selliseid, mille puhul oleks ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võinud kujuneda

hädaolukord, on kõnealuse hädaolukorra toimumise tõenäosusele hinnang KESKMINE (3).


Ulatusliku reostuse tõsidus, ulatus, samuti reostuse levik ning mõju inimesele, teistele elusorganismidele

ja keskkonnale laiemalt oleneb otseselt aine omadustest. Samuti on olulise tähtsusega reostuse

põhjuseks olnud õnnetuse toimumise koht. Reostuse oht on suurem, kui saastaine satub otse

õnnetuskohalt veekeskkonda või kui see toimub tiheasustusalal. Kui õnnetus toimub veekogudest eemal

või hajaasustusalal, on reostuse oht väiksem.

Ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest

valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - välisõhu saastetaseme piirväärtuste ületamise tõttu võib

õnnetuspiirkonna läheduses asuvatel inimestel esineda tervisliku seisundi halvenemist, õnnetuskohale

30.10.2013

53

väga lähedal asuvate inimeste puhul võib esineda oht nende elule ja tervisele ning kaevude reostusele,

eelkõige ohtlike kemikaalide sööbivate omaduste või kergesti lenduvate kemikaalide sissehingamise

tõttu (sellisel juhul oleks tegemist juba õhureostuse tagajärgedega).

Maapinna reostus võib rikkuda saagi. Inimese ja põllumajandusloomade mürgistuse oht võib tekkida ka

saastunud põhja või pinnavee tarvitamisel joogiveena. Sama oht on ka saastunud taimede kasutamisel

toiduks või söödaks. Viimased võimalused on suhteliselt vähetõenäosed, sest toiduaineid ja loomasööta

kontrollitakse regulaarselt ning seda enam õnnetusjuhtumi korral.

Välisõhureostus võib sissehingamisel tekitada terviseprobleeme, eriti riskirühmade puhul lastele,

vanuritele, haigetele ja rasedatele.

Ulatusliku keskkonnareostuse kontekstis võivad tekkida olulised kahjud inimese elule ja tervisele, kuid

sarnaseid reostusi tekib siiski suhteliselt harva. Inimeste tervis võib ohtu sattuda, kui tarbitakse

saastunud vett või toitu. Mõju inimese elule ja tervisele võib hinnata raskeks (C).

Vara (väga raske (D)) - rikutud või hävinud looduskeskkond võib kahjustada kohalikku turismi, reostatud

veekogu häirida kalandust ja puhkemajandust. Ulatuslik maapinnareostus võib kujutada ohtu ka

põllumajandussaagile, kuid kahjud ei tohiks olla suured (ei ole oluline majanduslik kahju ega oluline

kahju toiduga varustatusele). Reostuse likvideerimisega seotud kulud on ulatuslikud. Olulise

keskkonnareostuse mõju inimese varale võib hinnata väga raskeks.

Looduskeskkond (väga raske (D)) - maapinna reostus avaldab otsest ja kaudset mõju nii pinnaveele kui

põhjaveele. Oht keskkonnale võib olla ka otsene, mõjutades otseselt liike või elupaiku, või kaudne,

mõjutades liike, nt mürgitatud kalade, muu toidu vm kaudu.

Põhjaveekogum ei kuulu enam seisundiklassi “hea” (direktiividest tulenevad nõuded) ning selle

parendamine võib osutuda riigile kulukaks, kui mitte võimatuks.

Sündmuskohal võib toimuda suur muutus ühe või mitme liigi isendite arvukuses. Muutuse suurus oleneb

konkreetsest liigist. Kaitse all oleva ühe isendi hukkumine võib olla suur muudatus. Hästi sigiva ning laia

levikuga liigi üsna suure arvu isendite hukkumine võib olla vähese tähtsusega, eelkõige juhul, kui muutus

mahub populatsiooni arvukuse loodusliku kõikumise piiridesse. Väga raske tagajärg on ka muutus

ökosüsteemi talitlemises, sellise muutuse tekkimise eelset olukorda on tavaliselt väga raske taastada.

Kokkuvõtvalt ohustab ulatuslik keskkonnareostus looduskeskkonda ja võib põhjustada elukeskkonna

pikaajalise kahjustuse (võivad olla ohustatud põhjaveest toituvad pinnaveekogud ja nende

ökosüsteemid).

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - reostuse, sh taimekaitsevahendi, väetise, sõnniku või

silomahla suure koguse sattumine põhjavette põhjustab põhjavee saastumist ning joogikõlbmatuks

muutumist, mistõttu on teatud piirkonnas häiritud elanikkonna ja tööstuse varustamine joogiveega.

Suuremad ohustatud linnad on Tallinn ja Narva, kus kasutatakse joogivee varustamiseks peamiselt

pinnavett: Tallinnas (405 000 tarbijat) saadakse suurem osa veest Ülemiste järvest ja Narvas (67 497

tarbijat) kasutatakse ainult Narva jõe pinnavett.

Reostuskoormuse järsk suurenemine reoveepuhastussüsteemides võib viia rivist välja reopuhastid, mis

omakorda võib tekitada keskkonnareostuse ning seisata ka joogivee varustussüsteemi.

Ulatusliku keskkonnareostuse mõju elutähtsale teenusele võib pidada raskeks, sest võib tekkida rohkem

kui ühepäevane häire teenuse toimepidevuses. Vaja on rakendada tagavarasüsteeme või teisi

võimalikke meetmeid.

Koondhinnang

Lähtudes eelnevast on ulatusliku maapinna, pinnaveekogu ja põhjavee reostuse põhjustatud

tagajärgede raskusastme koondhinnang VÄGA RASKE (D).

30.10.2013

54


Hädaolukorra „Ulatuslik keskkonnareostus sisemaal“ riskiklass on tulenevalt toimumise tõenäosusest ja

tagajärgede raskusastmest 3D ehk tegemist on väga kõrge riskiga, milleks tuleb valmistuda ning

planeerida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.



Ametkondadevahelise koostöövõimekuse tõstmine

Keskkonnainspektsiooni võimekuse tõstmine

Põllumajandusministeeriumi haldusala reostuse ennetamise võime tõstmine

Siseministeeriumi haldusala reostustõrje võimekuse tõstmine

Keskkonnaameti-sisese eluslooduse taastamisvõimekuse tõstmine

Terviseameti poolt joogivee ohutuse kontrolli toimimine

Kõigi joogivee käitlejate enesekontrolli toimimine

Maanteeamet korraldab regulaarselt liiklusohtlike kohtade ümberehitamist riigiteedel

Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib regulaarselt raudteetsisterne vahepeatustes vältimaks võimalikku

reostust. Samuti kontrollivad infrastruktuuri ettevõtjad vaguneid riiki sisenemisel.

30.10.2013

55

IX. Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel

Koostajad:

Juhtivasutus Maanteeamet


Keskkonnaamet




Päästeamet

Terviseamet



„Õnnetus maanteel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju

(kui õnnetusse satub ohtlikke veoseid vedav sõiduk) või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse

toimepidevuses (muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi toimimises, kiirabi toimimises, päästetöö

toimimises).“

Hädaolukorrana on määratletav raskete tagajärgedega liiklusõnnetus maanteel, mille puhul on vaja

hospitaliseerida 30 või enam kannatanut. Abivajajate arv võib vigastute raskusastme statistikale

tuginedes ulatuda rohkem kui 60 inimeseni.


Transpordiõnnetusega seotud hädaolukorra võimalik põhjus võib olla eelkõige inimlik faktor, milleks on

hooletus või liikluseeskirja rikkumine, samuti tehniliste nõuete eiramine (tehniliselt mittekorras

transpordivahendi kasutamine) või ohutusreeglite eiramine. Sellised põhjused on ettearvamatud

tehnilised rikked ning rasked või ootamatult muutunud ilmastikutingimused. Transpordiõnnetusega

seotud hädaolukorra analüüsimisel peab eraldi arvesse võtma õnnetusi ohtlikke veoseid vedavate

transpordivahenditega. Raskete tagajärgedega õnnetusi pole küll juhtunud, kuid toimunud õnnetuste

puhul on olnud plahvatuse ja keskkonnareostuse oht.



Liiklusõnnetused registreeritakse regionaalsete politseiprefektuuride elektroonilises andmekogus.

Aastate 2001–2012 liiklusõnnetuste statistilise analüüsi põhjal on maksimaalne kannatanute arv ühes

liiklusõnnetuses olnud järgmine:

2001. a – 11 inimest,

2002. a – 19 inimest,

2003. a – 15 inimest,

2004. a – 10 inimest,

2005. a – 22 inimest,

31


30.10.2013

56

2006. a – 14 inimest,

2007. a – 28 inimest,

2008. a – 11 inimest,

2009. a – 12 inimest,

2010. a – 9 inimest,

2011. a – 9 inimest,

2012. a – 8 inimest.

Nagu nähtub liiklusõnnetuste statistikast, on senini paljude inimeste elu või tervist ohustav õnnetus

olnud üldjuhul 10–20 kannatanuga, üksikutel juhtudel, kui liiklusõnnetusse satub paljuistmeline sõiduk

või autobuss, on kannatanute arv olnud ka suurem.

Arvestades toimunud sündmusi, suurt liiklussagedust Eesti maanteedel ning suhteliselt madalat

liikluskultuuri, on enam kui 30 hospitaliseerimist vajava kannatanuga avarii või liiklusõnnetuse, mis

liigitub hädaolukorraks, toimumise tõenäosus KESKMINE (3).


Raskete tagajärgedega õnnetuse maanteel tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - liiklusõnnetuse tagajärjed ohustavad esmajärjekorras inimeste elu ja

tervist. Vastavalt vigastatute raskusastme üldisele statistikale on õnnetuste puhul 20% kannatanutest

kriitilises seisundis, 30% raskes seisundis ja vajavad haiglaravi ning 50% ei vaja statsionaarset hooldust.

Ohtlike kemikaalidega liiklusõnnetuse korral on ohustatud riskirühm transpordivahendite käitlejad ja

sõitjad, aga ka õnnetuspiirkonna läheduses elavad ja asuvad inimesed, kuna õnnetus võib põhjustada

tsisterni plahvatuse, millega kaasneb tulekahju ja mürgistust tekitavate gaaside eraldumine. Seega on

tagajärjed inimeste elu ja tervisele rasked.

Vara (vähetähtis (A)) - varalised kahjud on väikesed ja hõlmavad põhiliselt transpordivahendite

kahjustuste taastamiskulusid. Seetõttu on varalise kahju raskusaste vähetähtis.

Looduskeskkond (raske (C)) - kahjud looduskeskkonnale on tavalise liiklusõnnetuse puhul vähetähtsad,

kuna sündmuskohal ei toimu mõõdetavat muutust ühegi populatsiooni arvukuses. Kui õnnetusse satub

ohtlikke veoseid vedav transpordivahend, võib olenevalt sündmuse toimumise piirkonnast õnnetusega

kaasneda suur keskkonnakahju. Ohtlike kemikaalide sattumisel keskkonda on sündmuskoha

looduskeskkonna taastumine aeganõudev ning suure tõenäosusega ei toimu see ilma inimese

sekkumiseta. Seetõttu tuleb mõju looduskeskkonnale lugeda raskeks.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (kerge (B)) - õnnetuse tagajärjel võib maanteeliiklus piiratud

ulatuses katkeda, kuid kuna Eesti teedevõrk on väga tihe (kogu registreeritud maanteedevõrk oli 2012.

aasta andmetel 1,3 km/km², riigimaanteid oli 0,364 km/km²), on võimalik liiklus kiiresti ümber suunata.

Seetõttu on riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu toimimises vaid ajutisi häireid. Üldjuhul piirdub otsene

kahju ümbersõidule kulutatud täiendava aja- ja kütusekuluga, mistõttu saab tagajärgede raskust

elutähtsa teenuse toimepidevusele hinnata kergeks.

Koondhinnang

Kuna hädaolukordade raskusastmele hinnangu andmisel on kõige olulisem inimeste elu ja tervis, on

hädaolukorra raskusastme koondhinnang RASKE (C).

30.10.2013

57


Hädaolukorra „Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel“ riskiklass on eelnevast tulenevalt 3C ehk

tegemist on kõrge riskiga. Seega on hädaolukorraks tarvis valmistuda ning rakendada teadlikult

ennetavaid ja leevendavaid meetmeid.



Hädaolukorda ennetavad meetmed

Liiklejatele kujundatakse turvaline liikluskeskkond selliste teedevõrgu uuendus- ja säilitustegevuste

kaudu nagu igapäevane teehooldus, säilitus- ja taastusremont, katendite rekonstrueerimine, uute

teelõikude ehitamine ning elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise ja liiklusõnnetuste ohtu

vähendavate tegevuste kaudu, nagu ristmike, teelaienduste ja kogujateede ehitamine ning liiklusohtlike

kohtade ümberehitamine.

Elanikkonnas õigete liiklushoiakute ning liiklejates elusäästliku käitumiskultuuri kujundatakse Eesti

rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015 alusel. Programmi strateegiline eesmärk on saavutada

2015. aastaks olukord, kus Eestis liiklusõnnetustes hukkunute arv ei ületaks 75 inimest kolme aasta

keskmise väärtusena. Programmi tegevuste hulka kuuluvad liiklusjärelevalve toimingud (statsionaarsete

liikluskaamerate paigaldamine ohtlikele teelõikudele, teljekoormuste kontrollsüsteemi arendamine),

uuringud liiklusõnnetuste andmetöötluse ja ühiskonnale põhjustava kahju hindamiseks, laste ja õpilaste

liikluskasvatuse õppeprogrammide (nt „Ohutu koolitee“, „Ole nähtav“) läbiviimine ja

liiklusohutuskampaaniate korraldamine ning liikluse sujuvust ja ohutust parandavate ITS-lahenduste

rakendamine (teeilmajaamade ja -kaamerate infosüsteem, teeolude ja sõidukiiruse tablood

maanteedel).

Maanteeamet peab arvestust liiklusregistrisse kantud sõidukite, juhilubade ja muude õigusaktidest

tulenevate dokumentide üle, võtab vastu sõidukijuhtide eksameid, korraldab juhtimisõigust tõendavate

dokumentide väljastamist, vahetamist ja tagasinõudmist ning korraldab mootorsõidukite ja nende

haagiste tähtaegset tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Hädaolukorra tagajärgi leevendavad meetmed

Sellise hädaolukorra tagajärgi leevendab eelkõige operatiivne tegutsemine hädaolukorra tekkimisel.

Selleks on oluline hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste koostöö ja alternatiivsete ressursside

kasutamine teehoolduses.

Maanteeamet ja PPA teevad koostööd maanteede sõidetavuse teabe vahetamisel ja järelevalve

teostamisel riigimaanteede nõuetele vastavuse üle, liikluskasvatus- ja liiklusohutustegevuses,

liiklusõnnetuste analüüsi andmete töötlemisel ning õigusloome alal.

Maanteeamet, politsei- ja päästeasutused korraldavad ja osalevad regionaalsetel ühisõppustel

maanteehoiu katkestuste taastestsenaariumite testimiseks. Õppustel täpsustatakse hooldetegevuse ja

kriisikommunikatsiooni detaile ning asutustevahelise koostöö toiminguid.

Liikluse ümberkorraldamiseks sündmuspaigas on regioonides koostatud peamiste maanteede

infrastruktuuri kriitilistest objektidest (sild, viadukt, suur truup) ajutiste ümbersõitude skeemid koos

liiklusmärkide vajadusega. Skeemid on toodud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanides.

Teehooldajatel on kohustus omada liiklusmärkide komplekte ümbersõidumarsruutide operatiivseks

tähistamiseks ning tagada ümbersõidumarsruudi operatiivne tähistamine pärast sellekohase teate

saamist.

30.10.2013

58

Kui piirkondliku teehooldaja kasutuses olevast tehnikast ajutise ümbersõidu korraldamiseks ei piisa,

saab elutähtsa teenuse katkestuse vältimiseks käivitada elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile

vastavad tegevused. Toimepidevuse plaani alusel tellib teehooldaja oma koostöölepete partneritelt

hooldetöid väljaspool tavahoolet.

Hädaolukorda leevendava meetmena juhul, kui liiklusõnnetuses osalejatel on tekkinud mürgistuse oht

(nt õnnetus ohtlike kemikaalide transpordil), on arvestatav ka Mürgistusteabe Keskuse tegevus

(mürgistusinfo tel 16662).

30.10.2013

59

X. Raskete tagajärgedega õnnetus raudteel

Koostajad:

Juhtivasutus Tehnilise Järelevalve Amet

Kaasatud asutused Päästeamet

AS Eesti Raudtee



„Õnnetus raudteel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või

suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas

häired statsionaarse eriarstiabi toimimises, avaliku raudtee majandamise toimimises,

raudteeveoteenuse toimimises).“

Raskete tagajärgedega õnnetus raudteel (õnnetus reisirongi või ohtlikke aineid vedava rongiga) kätkeb

endas märkimisväärseid tagajärgi nii inimestele, looduskeskkonnale, varale (raudteeinfrastruktuur,

veerem, veetav kaup) kui ka raudteeliikluse pidevusele ning elutähtsale teenusele.


Raudteevaldkond on küllaltki rangelt reguleeritud ning raudtee-ettevõtjana turule sisenemine eeldab

rea eeltingimuste täitmist (sh enesekontrolli instrumentide rakendamist), mille kaudu tagatakse

esmajoones raudteeliikluse ohutus. Vaatamata eeltoodule esineb raudteeveo protsessis vastavatest

osapooltest sõltuvaid või sõltumatuid mõjureid, mis võivad viia raudteeõnnetuse tekkeni ning mitmete

ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel ka hädaolukorrani.

HÄDAOLUKORDA PÕHJUSTADA VÕIVAD SÜNDMUSED

KOKKUPÕRGE ÜLESÕIDUKOHAL:

sõiduk/rong

KOKKUPÕRGE JAAMAS VÕI

JAAMAVAHEL: rong/rong

VEEREMI MAHAMINEK JAAMAS VÕI

JAAMAVAHEL

VEEREMI TULEKAHJU JAAMAS VÕI

JAAMAVAHEL

SÕIDUKIJUHI EKSIMUS

INFRASTRUKTUURI RIKKED


LIIKLUSJUHTIMISE VIGA

VEEREMI RIKE



VEEREMI RIKE

TULEKAHJU VEEREMIL

TULEKAHJU RAUDTEEMAAL VÕI

-KAITSEVÖÖNDIS

SÜNDMUSI PÕHJUSTADA VÕIVAD ALGSÜNDMUSED

KOLMANDATE ISIKUTE

TEGEVUS


Hädaolukorrani võivad käesoleva riskianalüüsi koostajate hinnangul viia neli järgnevates alapeatükkides

kirjeldatud sündmust – kokkupõrge raudteeülesõidukohal, veeremi mahaminek jaamas või jaamavahel,

veeremite kokkupõrked ning veeremi tulekahju.

32


30.10.2013

60

Kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel

Eestis on kokku ca 326 avalikult kasutatavat raudteeülesõidukohta (sh reguleeritud ja reguleerimata),

millest enamik on avalik raudteeinfrastruktuur. Seejuures jagunevad reguleerimata ja reguleeritud

raudteeülesõidukohad ületuskohtade koguarvu järgi võrdselt.

Tehnilise Järelevalve Ameti senine kogemus ning läbiviidud analüüsid näitavad, et

raudteeülesõidukohtadel toimuvate õnnetuste puhul esineb kolm peamist tendentsi.

- Puuduvad märkimisväärsed erinevused kokkupõrgete arvus aastaaegade lõikes – kuigi kümne aasta

võrdluses (2002–2012) on pea pooled õnnetused juhtunud detsembrist märtsini.

- Pärast ebasoodsates tingimustes paiknevate raudteeülesõidukohtade (Lelle, Toila, Paldiski) varustamist

ohutusseadmetega täiendavaid kokkupõrkeid nendel ei ole toimunud.

- Kokkupõrgete arv ei erine oluliselt reguleeritud või reguleerimata ülesõidukohtadel (seletatav suurema

liiklusintensiivsusega reguleeritud ülesõidukohtadel).

Kokkupõrgete puhul on eranditult kõigil juhtudel olnud kokkupõrke põhjuseks sõidukijuhi eksimus –

eelkõige hooletus.

Tehnilise Järelevalve Amet on riikliku järelevalvetegevuse käigus pööranud järjepidevalt tähelepanu

ülesõidukohtade nähtavusele, st nende eristamisele ümbritsevast keskkonnast. Statistika on näidanud

nähtavuse paranemist, seevastu sõidukite kiirused ülesõidukohtadele lähenemisel on suurenenud.

Sõidukijuhtide suutmatusest ülesõidukohale lähenemisel sobivat sõidukiirust valida annavad märku

talvised õnnetusjuhtumid raudteeülesõidukohtadel. Oluline on siinkohal märkida, et tee seisundinõuete

täpsustamine võimaldab sedalaadi õnnetusi suure tõenäosusega vähendada.

Infrastruktuuri rikked ning liiklusjuhtimise vead pole teadaolevalt kokkupõrkeid

raudteeülesõidukohtadel põhjustanud, kuid riskianalüüsi koostajad hindavad ka neid kui võimalikke

algsündmusi.

Veeremi mahaminek jaamas või jaamavahel

Veeremi mahaminek jaamas või jaamavahel saab toimuda ennekõike raudteeinfrastruktuuri rikke või

veeremi enda rikke tõttu. Raudteeinfrastruktuur võib olla ohtlik seal liikuvale veeremile eelkõige

ebapiisava hoolduse tõttu, samuti äärmuslike ilmastikuolude korral (järsk temperatuurimuutus, mis

põhjustab pingeid pikkrööpas). Ühtlasi on tõenäoline, et raudteeinfrastruktuuri rike esineb vandalismi

tõttu.

Senises praktikas ei ole Tehnilise Järelevalve Ametile teadaolevalt toimunud raudteeinfrastruktuuri

halvast tehnilisest seisukorrast tingitud raskete tagajärgedega veeremi mahaminekuid. Sesoonselt

esineb küll rööpamurde pikkrööbastega raudteelõikudel, kuid kasutatavad liiklusjuhtimisseadmed

võimaldavad enamasti rööpa (ja sellega koos elektriahela) katkemise aegsasti tuvastada.

Lisaks tehnilise infrastruktuuri ekspluateerimise käigus avalduda võivatele riketele saavad need toimuda

ka kellegi tahtliku tegevuse tõttu (asetades näiteks esemeid pöörangutele kui potentsiaalsetele

riskikohtadele). Lähiminevikust on teada taolisi juhtumeid eelkõige tiheasustusega piirkondades, kus

juhuslikel inimestel on võimalus raudteel liikuda. Nimetatud algsündmuse avaldumine on reaalne

eelkõige asulates, kuna seal asub valdav osa raudteejaamadest (st ka pöörangud) ning liikumine on

intensiivsem.

Täiendavalt ülaltoodule on veeremi mahaminekut põhjustav mõjutegur vaieldamatult veeremi

rattapaaride rike (rattapaari telje murdumine, rattapaari kinnikiilumine, ratta veereringi mehaanilised

vigastused). Veeremi riketest põhjustatud intsidentidest aastatel 2005–2012 on üksikud juhud viinud

veeremi mahasõiduni jaamas või jaamavahel. Kuigi põhilise osa veeremi riketest põhjustatud

30.10.2013

61

sündmustest moodustavad juhud, kus veerem jääb jõu- või turvaseadme tehnilise rikke tõttu teel seisma

ja saab edasi liikuda ainult abiveduriga, ei ole õigustatud jätta rattapaaridega seotud rikked

tähelepanuta, kuna suurel kiirusel kaasnevad sellega enamasti fataalsed tagajärjed. Seejuures on

kõnealuse juhtumi esinemine tõenäolisem just kaubavagunite puhul (suuremad dünaamilised

koormused). 1996. aastal sõitis Vägeva külas veeremi rattapaari telje purunemise tõttu kaubarong teelt

välja (ühest tsisternvaguni tsisternist lekkis ka ammoniaaki), millega kaasnes keskkonnareostus ning

varaline kahju. Kuigi inimesed selles õnnetuses kannatada ei saanud, olid operatiivtöötajad kohustatud

evakueerima ümbruskonnas elavad inimesed.

Liiklusjuhtimise ja raudteeohutuse eest vastutavate töötajate vigade tõttu leidis aastatel 2005–2012

kõigist sellistest toimunud juhtumitest 90% aset manöövritööde ajal. See tähendab, et tegemist oli

väikeste kiiruste ja liikumisega piiratud jaamateedel ning intsidentides osalenud rongid olid kaubarongid.

Kuigi raudteeliiklusjuhtimise vead pole läbi veeremi mahamineku põhjustanud ühtegi käesolevas

riskanalüüsis käsitletud hädaolukorda või sarnast õnnetust, tuleb seda sündmust siiski hinnata. Näiteks

võib liiklustöötaja või veeremimeeskonna vale tegevus (protseduurireeglite eiramine) viia olukorrani,

kus seadmetest või veeremist tingitud põhjused viivad raudteeõnnetuseni. 2008. aastal põhjustas

õigeaegse piduriproovi tegemata jätmine veeremimeeskonna poolt veduri teelt väljasõidu Balti jaamas.

Eelkirjeldatud intsidendiga ei kaasnenud küll inimohvreid ega suurt keskkonnakahju, kuid varaline kahju

oli suur.

Veeremi mahaminekut veeremigabariidis asuvale esemele otsasõidu tõttu, mis on põhjustatud

kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest raudteemaal ja -kaitsevööndis, pole 2005.–2008.

aastate statistika kohaselt toimunud. Samuti pole sellelaadseid raskete tagajärgedega juhtumeid

varasemast ajast teada. Olenemata sellest, pole analüüsi koostajatel põhjust nimetatud algsündmust

tähelepanuta jätta, kuna viimasel ajal on ellu viidud palju erinevaid infrastruktuuri arendusprojekte, mis

on põhjustanud senisest enam kolmandate isikute tegevusi raudteemaal ja -kaitsevööndis.

Kokkupõrge jaamas või jaamavahel

Veeremi kokkupõrke muu veeremiga võib põhjustada eelkõige inimlik eksimus või hooletus samal ajal

seadmete rikkega. Nimetatud juhtumid jaamas või jaamavahel on äärmiselt ebatõenäolised, kuna

rongiliikluse juhtimiseks kasutatavad seadmed on loodud selliselt, et vähendada maksimaalselt

inimlikust eksimusest tekkida võivat viga (seadmete kaudu blokeeritakse võimalus mitme rongi ühele ja

samale teele sattumiseks, kontrollitakse täiendavalt vedurijuhi käitumist signaalidele reageerimisel jne).

Siiski esineb võimalus, et liiklusjuhtimisseadmete rikete korral juhitakse rongiliiklust vahetult käskudega

ilma seadmeid kasutamata (st vähem ohutul viisil), mistõttu ei saa lõpuni välistada eksimusest või

hooletusest tingitud vigasid. Tulenevalt nimetatud asjaolust peavad riskianalüüsi koostajad eelnimetatut

kõige tõenäolisemaks võimaliku kokkupõrke põhjuseks. Mõnevõrra väiksema esinemistõenäosusega on

koostajate hinnangul olukorrad, kus liiklusjuhtimisseadmed on küll töökorras, kuid vedurijuht eirab

keelavat signaali. Praegu kasutatavad veeremi turvaseadmed võimaldavad teatud eelduste olemasolul

(vastavad seadmed on sisse lülitatud ning veerem liigub automaatblokeeringuga varustatud piirkonnas)

rongi kindla viiteaja jooksul keelavast näidust möödasõitmisel peatada, kuid see hoiab õnnetuse ära vaid

siis, kui teine rong samal ajal vastu ei sõida. Olukorras, kus puuduvad automaatblokeeringu seadmed või

vedurijuht lülitab tahtlikult turvaseadmed välja, puudub võimalus isiku tegevuse kontrollimiseks.

Aastate jooksul on olnud vahejuhtumeid, kus kokkupõrkeni on jäänud loetud hetked või meetrid ning

need on kaasa toonud rahalise kahju (eelkõige raudteerajatiste hävimise tõttu), inimesed nendes

õnnetustes kannatada pole saanud. Nii põhjustas 2003. aastal vedurijuhi eksimus Kabala jaamas ohtliku

olukorra, kus ühele teele sattus kaks rongi – vaid jaamakorraldaja kiire ja õige tegutsemine hoidis ära

katastroofi. 2004. aastal saadeti jaamakorraldaja vea tõttu Pedja ja Vägeva jaamavahele ühele teele kaks

rongi – vedurijuhtide ning side- ja turvanguspetsialisti kiire tegutsemine hoidis sel korral ära suure

30.10.2013

62

kokkupõrke. Mitme asjaolu kokkulangemisel võivad veeremite kokkupõrkel olla siiski väga rasked

tagajärjed.

Toimunud on kaks inimohvritega kokkupõrkejuhtumit. 1980. aastal põrkasid Balti jaamas

veeremimeeskonna vale käitumise tõttu kokku kaks reisirongi – jaamast väljasõitva elektrirongi

meeskond eiras keelavat foorituld ning põrkas kokku jaama vastuvõtu-ärasaateteele saabuva rongiga.

Õnnetuses hukkus kokku üheksa inimest, vigastatuid oli 48. 2010. aastal põrkasid Aegviidu ja Kehra

jaamade vahel kokku reisijateta elektrirong ja tühjade vagunitega kaubarong. Õnnetuse põhjustas

liikuma hakanud elektrirong, mille juht liikus teadmata põhjusel Aegviidu jaamast väljudes keelatud

piirkonda, kus põrkas kokku vastutuleva kaubarongiga. Õnnetuses hukkus elektrirongi juht ning

vigastada said kaks kaubarongi meeskonna liiget.

Eelkirjeldatud sündmused leidsid kõik aset inimeste väära käitumise tõttu. See tõendab veel kord, et

veeremite omavahelise kokkupõrke vältimiseks on raudteel olemas tõhusalt töötav

liiklusjuhtimissüsteem, mida ei tohiks eirata – ei tahtlikult ega hooletusest. Riskianalüüsi koostajad on

siiski arvamusel, et algsündmusena tuleb veeremite kokkupõrkel arvesse võtta ka liiklusjuhtimissüsteemi

või veeremi rikkeid.

Veeremi tulekahju jaamas või jaamavahel

Veeremi tulekahju võib liikumise või liikuma hakkamise ajal tekkida veeremi ebapiisava hoolduse või

kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse tõttu. Eesti raudteevaldkonna praktikas puudub näide,

kus ainult veeremi rikke tõttu on tekkinud tulekahju, mille tagajärg on õnnetus raudteel, mis ohustab

paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja

ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses. Aastatel 2009–2012 ei registreeritud ühtegi

veeremi tulekahju. Tuleb silmas pidada, et ulatuslik tulekahju veeremil saab suurema tõenäosusega

toimuda eelkõige muu juhtumi tõttu, näiteks veeremi ebapiisavast hooldusest või tehnilisest rikkest

tingitud veeremi pukside ülekuumenemine ning selle tagajärjel telje murdumine ja veeremi mahasõit

jaamas või jaamavahel, kolmandate isikute tegevus raudtee kaitsevööndis vms.

Kuigi siiani ei ole kolmandate isikute tegevus või tegevusetut raudtee kaitsevööndis ulatusliku veeremi

tulekahjuni viinud, ei saa taolise juhtumi esinemist alahinnata. Raudtee kaitsevööndis aset leidva

põlengu levik võib olla märgatavalt kiirem kui ettevõtja reageerimine rongiliikluse sulgemiseks, seda eriti

sesoonselt. Samuti võib raudtee kaitsevööndis tegutsevas ettevõttes toimuv plahvatus või tulekahju

mõjutada nii rööbasteed (deformatsioon) kui ka veeremit (kui asub vahetusläheduses). Neid olukordi on

hinnatud ettevõtete riskianalüüsides. Tulekahju puhkemise risk on suurem suurõnnetusohuga või

ohtlike ettevõtete lähinaabruses (Ülemiste, Kärkna, Paldiski, Maardu). Varasemast ajast on sedalaadi

juhtumina teada suur liiprite põleng 2004. aastal Tallinnas Ülemiste jaamas, see tekitas rongiliikluses

häireid ning kujutas potentsiaalset ohtu läheduses seisvatele kaubavagunitele.



Kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel

Aastatel 2009–2012 juhtus rongidega raudteeülesõidukohtadel kokku 39 kokkupõrget, see on keskmiselt

kümme õnnetust aastas. Kogu rongiliikluse reaalne suurus aastas leitakse raudtee-ettevõtjatele jaotatud

läbilaskevõimest. Liiklusgraafiku perioodiks 2013/2014 jaotati Eesti Raudteele 248,5 rongipaari ööpäevas

ja Edelaraudteele 27 rongipaari ööpäevas, kokku 275,5 rongipaari ööpäevas (arvesse on võetud nii

reisironge kui ka kaubaronge). Aastaseks võimalikuks liikluskoormuseks on 100 557,5 rongipaari.

Tuletades sellest rongide reaalse liikumise, tuleb rongipaarid korrutada kahega, mille tulemusel selgub,

et aastane liikluskoormus kogu Eesti avaliku raudtee võrgustikul on 201 115 rongi.

30.10.2013

63

X = 10 x 100 = 0,004%

201 115

Sellest võib järeldada, et võrreldes kogu kaubarongiliiklusega aasta lõikes, on kokkupõrke tõenäosus

raudteeülesõidukohtadel 0,004% ehk VÄGA VÄIKE (1).

Veeremi mahaminek jaamas või jaamavahel

Aastatel 2009–2012 juhtus rongidega raudteeülesõidukohtadel kokku 46 kokkupõrget, see on keskmiselt

12 õnnetust aastas. Nagu eespool öeldud, on aastane võimalik liikluskoormus 100 557,5 rongipaari ning

aastane liikluskoormus kogu Eesti avaliku raudtee võrgustikul 201 115 rongi.

X = 12 x 100 = 0,005%

201 115

Sellest saab järeldada, et võrreldes kogu kaubarongiliiklusega aasta lõikes, on veeremi mahamineku

tõenäosus raudteeülesõidukohtadel 0,005% ehk tõenäosus, et see kasvab hädaolukorraks, on VÄGA

VÄIKE (1).

Kokkupõrge jaamas või jaamavahel

Raudteeliiklusjuhtimise vead, infrastruktuuri rikked ega veeremi rikked pole seni viinud rongide

kokkupõrkeni, mille tagajärjeks oleks olnud raske õnnetus kaubarongiga, seega on tõenäosus, et see

sündmuse kasvab hädaolukorraks, VÄGA VÄIKE (1).

Veeremi tulekahju

Veeremi tulekahju või tulekahju raudteemaal ei ole senise statistika kohaselt viinud raske tagajärjega

õnnetuseni ohtlikke aineid vedava rongiga ning aastatel 2009–2012 ei registreeritud Eestis ühtegi

veeremi tulekahju. Seega on sündmuse kasvamise tõenäosus hädaolukorraks VÄGA VÄIKE (1).


Raskete tagajärgedega õnnetuse raudteel tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - kui õnnetus juhtub ohtlikke aineid vedava rongiga, ohustavad selle

tagajärjed otseselt inimeste elu ja tervist. Raskelt kannatanute arv on suur (üle 30), võib olla ka üksikuid

hukkunuid ning olenevalt õnnetuse toimumise piirkonnast võib kannatanute esmaabi ületada

piirkondliku tervishoiuressursi võimalused. Seega on tagajärjed inimeste elule ja tervisele rasked.

Vara (raske (C)) - reisirongiõnnetusega kaasnevad varalised kahjud võivad olla rasked ning ületada kolm

miljonit eurot (üle 50 mln krooni). Seetõttu on varalise kahju tagajärjed rasked.

Looduskeskkond (raske (C)) - ohtlike ainete lekke või tulekahjuga seotud sündmus toob kaasa kahju

looduskeskkonnale. Kahju likvideerimine ja ohtliku aine kahjutuks tegemine eeldab inimeste sekkumist,

ilma selleta looduskeskkond ei taastu. Seetõttu on kahjud looduskkeskkonnale rasked.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - raudteeveoteenus sündmuskohal seiskub ja võimalik on

rohkem kui ühepäevane häire teenuse toimepidevuses (avaliku raudtee majandamise toimimine,

30.10.2013

64

raudteeveoteenuse, sh avaliku reisijateveoteenuse toimimine). Vajalik on rakendada tagavarasüsteeme

või teisi võimalikke meetmeid.

Koondhinnang

Raudteel toimuva raskete tagajärgedega õnnetuse raskusastme koondhinnang on RASKE (C).


Hädaolukorra „Raskete tagajärgedega õnnetus raudteel“ riskiklass on 1C. Seega on hädaolukord väga

väikese tõenäosusega ning selleks on tarvis valmistuda vastavalt võimalustele.



2/3 kõigist automaatsignalisatsiooniga varustatud ülesõidukohtadest on varustatud LED-fooridega ning

pooltele ülesõidukohtadele on paigaldatud nende seisundit pidevalt kontrollivad seadmed. Nimetatud

nõuded peavad olema sajaprotsendiliselt täidetud hiljemalt 01.01.2018.

Veerandi kriteeriumidele vastavate ülesõidukohtade ette on paigaldatud täristid. Hiljemalt 01.01.2014

on täristid paigaldatud kõikidesse nõutud kohtadesse.

AS Eesti Raudtee infrastruktuur on pea kogumahus varustatud veeremi teljelaagrite ülekuumenemise

tuvastamise seadmetega (v.a Tallinna-Paldiski lõik, kus nähakse ette vastavate seadmete paigaldamine

aastaks 2014).

Raudtee tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) lisa 4 on muudetud paindlikumaks ülesõidukoha nähtavuse

nõuete tagamise osas ning see võimaldab arvesse võtta konkreetsele asukohale omaseid tegureid

(maastik jm).

Seoses suurenevate liikumiskiirustega on TKE-sse sisse viidud rööbastee geomeetria tõhusama

jälgimisega seotud nõuded (kontrolli sageduse tihenemine, parameetrite täpsustamine, mõõdetavate

positsioonide suurendamine).

Avalikul raudteeinfrastruktuuril on rekonstrueeritud 85% kõigist ooteplatvormidest, nii muudeti

ohutumaks paralleelkulgemised ja ristumised raudteega.

2/3 kogu veeremipargist, sh 90% reisiveeremist, on varustatud veeremi pardaseadmete

lisaohutusseadmetega (edasiliikumise vältimiseks, juhi õiguste autoriseerimiseks, juhi terviseseisundi

jälgimiseks).

AS Eesti Raudtee plaanib 2016. aastaks varustada Keila-Paldiski, Keila-Riisipere ning Palupera-Valga

lõigud ohutusseadmetega, millel oleks samuti rongi üle kontroll.

FLIRT-tüüpi veeremipargi kasutusele võtmisega on 100% ulatuses täidetud nõue, et ühe mehe juhtimisel

olev veerem on varustatud tulekustutussüsteemiga.

30.10.2013

65

Eesti päästjad on praeguseks varustatud moodsa tehnikaga, mis on mõeldud raskesti läbipääsetavatele

kohtadele ligipääsemiseks. Lisaks on AS Eesti Raudtee ja päästjad läbi arutanud stsenaariume, kui

päästetehnikat on vaja transportida raudteel sõitva eritehnikaga.

Stadler Bussnang AG viis FLIRT-tüüpi mootorrongide tarnel Eestisse läbi kokkupõrke simulatsioon.

Nimelt on uut tüüpi reisiveerem varustatud inertsjõude vähendavate sektsioonidega, mis peavad

veeremit kokkupõrke ajal kaitsma teelt väljasõitmise eest. Katsetulemused näitasid, et 110 km/h tunnis

liikuva veeremi kokkupõrkel 80-tonnise kaubaautoga töötab süsteem ettenähtult, kaitstud on nii reisijad

kui ka vedurimeeskond.

AS Eesti Raudtee on aastaid keskendunud esmatasandi reageerijate teadlikkuse kasvatamisele

raudteeõnnetuste puhul. 2011. aastal viis Eesti Raudtee läbi kaheksa selleteemalist koolitust, 2012.

aastal 18 koolitust ning 2013. aasta suveks oli läbi viidud seitse koolitust.

Seoses põhiliste ohtliku kaubaga manöövritööde üle toomisega Ülemiste, Muuga ja Maardu

raudteejaamadesse on risk manöövritöödel juhtuda võiva õnnetuse osas koondunud Tallinnas

Ülemistele ning vähenenud kordades Kopli ja Tapa jaamades. Lähtuvalt sellest on Eesti Raudtee talle

kuuluva päästerongi uueks kodujaamaks valinud Ülemiste jaama.

Päästeameti päästekeskuste tegevuspiirkondadele vastavates regioonides on aastatel 2011–2013

toimunud kuus raudteeõnnetuse stsenaariumiga koostööõppust.

Päästeamet saab raudteeõnnetuste tagajärgede likvideerimisse kaasata nii erasektorit kui kaitsejõude.

Selleks on sõlmitud koostöölepingud AS Eesti Raudtee ning Kaitseväe ja Kaitseliidu vahel, samuti

toimuvad igal aastal koostööalased nõupidamised. Lisaks Päästeameti ja Eesti Raudtee vahenditele on

teatud vahendid olemas ka ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes ning sadamates (näiteks Kunda,

Sillamäe). Päästeamet on kaardistanud kohalike omavalitsuste ja erasektori erinevad ressursid, mida

suurõnnetuste korral saab vastavalt vajadusele vabatahtlikkuse põhimõttel kasutada.

30.10.2013

66

XI. Raskete tagajärgedega laevaõnnetus

Koostajad:

Juhtivasutus Veeteede Amet


Keskkonnaamet





Terviseamet

Kaitsepolitseiamet



„Laevaõnnetus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid

elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi toimimises, kiirabi

toimimises, päästetöö toimimises, lennu- ja merepääste toimimises) või suure varalise kahju või suure

keskkonnakahju.“

Laevaõnnetus merel määratletakse hädaolukorrana, kui laevaõnnetuses on nii palju hukkunuid ja

vigastatuid (raskelt kannatanuid vähemalt 31), et see võib ületada piirkonda teenindava

tervishoiusüsteemi võimalused. Sellise hädaolukorraga võib kaasneda ka ulatuslik keskkonnareostus

ning suur majanduslik kahju, eriti laeva ja lasti kaotuse puhul (120 mln eurot ja enam). Tekkida võib

reisijate ja meeskonna (kuni 3000 inimest) evakueerimise ning kannatanute massilise hospitaliseerimise

vajadus, mis võib ületada ka riikliku tervishoiusüsteemi võimalused, ning võimaliku merereostuse

lokaliseerimise ja likvideerimise vajadus.


Raskemaks õnnetuseks merel loetakse laevadel kontrolli alt väljunud tulekahju, karilesõit, laevade

omavaheline kokkupõrge või põhjapuudutuse tagajärjel toiminud püstivuse kaotus. Raskete

tagajärgedega laevaõnnetus võib tekkida alalistel liinidel sõitvate parvlaevadega, reisi- ja

kaubalaevadega ning tankeritega Soome lahel, kus reisilaevade põhja-lõunasuunaline liiklus ristub

kaubalaevade ida-läänesuunalise liiklusega. Kõige tõenäolisemad mereõnnetuste toimumise ajad on

halbade ilmastikutingimuste korral sügis-talvisel või kevad-talvisel perioodil. 2012. aastal külastas Eesti

sadamaid 4713 reisilaeva, 4987 kauba- ja muud laeva ning 988 tankerit. Kaasaegsed reisilaevad

mahutavad kuni 3000 reisijat. Õnnetuse korral võivad elu kaotada sajad inimesed. 2000–3000 inimese

evakueerimine võtab isegi soodsate ilmastikutingimuse korral aega kuni paar tundi. Suvekuudel on

olukordi, kus samal ajal võib olla sadama piirkonnas lähestikku kuus suurt reisilaeva, millel on kokku ca

15 000 inimest. Eesti kliimavööndis on suurem osa aastast merevee temperatuur +5 °C ja alla selle. Ilma

erivarustuseta vette sattunud inimesed peavad nimetatud temperatuuri juures vastu umbes pool tundi.

Hiljem on nende elusana leidmise tõenäosus nullilähedane.

33


30.10.2013

67

Ohtude väljaselgitamisel ja kirjeldamisel on analüüsitud järgmisi ohtusid.

Inimlik eksimus ja tehnilised rikked

Õnnetused juhtuvad enamasti ette kavatsemata ja nende põhjuseks on inimlik eksimus või tehnilised

rikked. HELCOMi statistika kohaselt34 on peamised õnnetuseni viivad asjaolud just inimlikud (50%) ja

tehnilised (22%) vead. Laevakokkupõrgete arv ei ole vähenenud vaatamata nende ennetamiseks

tehtavatele pingutustele. HELCOMi statistika näitab, et kokkupõrgete arv on suurenenud võrreldes

madalikule sõitudega, mis varem oli kõige tüüpilisem laevaõnnetus.

Talvised jääolud

Laevaliiklus peab olema garanteeritud aasta ringi ja eriti oluline on see talvel, kui ilmastikutingimused on

kõige ebasoodsamad. Kuigi vahemaad Eesti geograafiliste punktide vahel on vaid mõned sajad

kilomeetrid, on jääolud riigi eri paigus vägagi erinevad. Kui Tallinna ja Muuga laht võivad mõnel talvel

jäävabad olla, siis Pärnu lahele, Väinamerele ja Narva lahele tekib jää igal aastal.

Soome lahe jäätumisohu tõttu peavad Läänemeres aasta ringi liikuvad laevad olema ehitatud seda

arvestades. Tankerite liiklumist takistavad jää paksus ja rüsijää surve, eriti jäämurdja juhitud karavanis

liikumisel.

Isegi kui Läänemeri on suuremal osal aastast jäävaba, raskendab jää liiklust Soome lahe kõige

idapoolsemas osas peaaegu sama kaua nagu Põhjalahes Soome ja Rootsi vahel, st viis kuni kuus kuud

aastas. Jääolud Soome lahes on eriti rasked. On märkimisväärne, et uuel aastatuhandel on neljal

järjestikusel talvel Soome laht üleni kinni jäätunud. Lahe idapoolseimas osas asuvad Venemaa

tähtsaimad naftaterminalid.

Karm kliima ja äärmuslikud ilmastikutingimused muudavad Soome lahe üheks kõige riskiohtlikumaks

merealaks maailmas. Jääoludes navigeerimine põhjustab riskantseid liiklusolukordi, eriti kui laevad

sõidavad jäämurdja juhitud karavanis.

Omavahel ristuva liikluse kasv

Vastavalt Eesti, Soome ja Vene mereadministratsioonide andmetele on kiirelt kasvav tankeriliiklus

Soome lahel üks peamine riskitegur. Soome lahe riskitase on tõusnud sama kiiresti kui laevaliikluse

tihedus. Nii naftatankerite arv kui mõõtmed on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud. HELCOMi

andmetel on aastaks 2015 oodata Läänemerel veetava naftakoguse 40%-list kasvu. Muud ohud on

arvestuslikult suuremadki ja need on seotud näiteks Druzhba naftajuhtmega, mis jookseb läbi Valgevene

Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Kui see suletakse, nagu on Venemaal väidetud, tõuseb naftavedude maht

Soome lahel uuele tasemele. Praegu on see umbes 150 miljonit tonni naftat aastas.

Lisaks on oodata ka selliste suuremate tankerite kasutuselevõttu, mis veavad 100 000 – 150 000 tonni

naftat. Tulemuseks on väiksem riskitõenäosus tankerite arvu vähenemise tõttu, ent suurem risk

laiaulatuslike mõjudega õnnetuse tekkeks, kuna iga tanker veab tohutut kogust naftat.

Kasvav tankeriliiklus Soome lahes ning Tallinna ja Helsingit ühendav reisilaevaliiklus kokku kujutavad

endast väga suurt riski eelkõige laevateede ristumiskohtades.

Tulevaseks ohuks peab lugema ka gaasi torujuhtme ehitust ja paigaldust Viiburist Saksamaani.

Keskkonnarisk

Soome lahe geograafilised tingimused (kitsas ja madal mereala) muudavad selle kõrge riskiga

piirkonnaks. Liiklustihedus on eriti suur rahvusvahelistes vetes lahe keskosas, kus asuvad nn

merekiirteede (motorways of the sea) osaks olevad laevateed. Vaatamata tihedale liiklusele nimetatud

34

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf

30.10.2013

68

merealal ei saa Soome lahes näha siiski ainult transpordikeskkonda, vaid seda tuleb vaadelda kui olulise

kultuuripärandiga ja keskkondliku väärtusega ala.

Läänemeri on keskkond, mida on kerge tasakaalust välja viia, ning alates 2005. aastast kuulub see IMO

määratluse järgi eriti tundlike merealade hulka. See tähendab, et näiteks uueneb vesi Läänemeres

hinnanguliselt umbes 20 aasta jooksul, mistõttu püsivad saasteained vees pikka aega.

Isegi kui üldine seisukoht on, et igapäevaselt tuleneb suurem osa saastusest Läänemerd ümbritsevatelt

maa-aladelt, mõjutab reostatuse taset ka laevade käitlus. Näiteks avaldas WWF Finland uurimuse, mille

järgi on praegu ainult kolmteist laevandusettevõtet viiekümnest võtnud kohustuse heitvett

nõuetekohaselt käidelda. Uuringusse olid kaasatud kõik Läänemere-äärsed riigid, välja arvatud Vene

Föderatsioon.

Vaatamata Läänemere-äärsete riikide ühisele soovile merd kaitsta on erinevusi selles, millisena riikide

esindajad näevad ja hindavad Läänemere keskkonna seisukorda ning miks nad selle kaitset tähtsaks

peavad. Eesti mure naftareostuse pärast on mõistetav, kuna praegu puuduvad Eestis vahendid

naftareostuse kokkukogumiseks merel. Samas kannataks ilmselt naftareostuse puhul kõige enam

Soome, kuna valitsevad tuuled ja merehoovused Soome lahel viiksid reostuse Soome saarestiku juurde

ja Soome pikale rannikule. Olenemata naftareostusega võitlemiseks olemasolevatest vahenditest mingis

riigis või piirkonnas, oleksid 100 000-tonnise naftatankeri õnnetuse tagajärjed, kui kogu veetav nafta

sattuks merre, katastroofilised Soome lahele ja Läänemerele tervikuna.



Suurte mereõnnetuste toimumise tõenäosus reisilaevadega on merenduses rangete rahvusvaheliste

nõuete tõttu viidud miinimumini. Sagedamini toimuvad õnnetused kauba- ja kalalaevadega, kuid

reisilaevade õnnetuste tagajärjed on alati väga rasked või katastroofilised, kuna nende pardal on 2000–

3000 inimest ning laevahuku korral kaasnevad väga suured materiaalsed kahjud (laeva ja lasti

maksumus). Lähtudes eelnevast on sellise hädaolukorra tekkimise hinnang SUUR (4).


Raskete tagajärgedega laevaõnnetus tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (katastroofiline (E)) - laevaõnnetuse tagajärjed ohustavad esmajärjekorras

otseselt inimeste elu ja tervist: mehaanilised vigastused, alajahtumine, lämbumine, põletushaavad ning

vingu- ja tsüaniidimürgistus (tulekahju korral laevas), õnnetuse otsesed või õnnetuse/hukuga kaasnevad

tagajärjed on ka võimalike naftasaaduste või ohtlike kemikaalide sattumine keskkonda, tulekahju,

plahvatus jms. Reisilaeva õnnetuse korral võivad elu kaotada sajad inimesed.

Vara (väga raske (D)) - varalised kahjud on laevaõnnetuse korral üldjuhul seotud laevade rikete või

hukkumisega ning häiretega reisilaevaliikluses. Laevahukuga kaasnevad väga suured materiaalsed

kahjud (laeva ja lasti maksumus).

Looduskeskkond (raske (C)) - laevaõnnetusega võib kaasneda naftasaaduste või ohtlike kemikaalide

sattumine keskkonda. Naftasaaduste ja ohtlike kemikaalidega merereostuse korral on ohustatud ka

õnnetuspiirkonna merekeskkond ning reostuse rannikule jõudes ka põhjavesi ja ulatuslikud rannaalad

ning lähikonnas elavad inimesed.

30.10.2013

69

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - lisaks lennu- ja merepääste toimimisele on

mereõnnetusega seotud hädaolukorras väga suur koormus korrakaitse-, meditsiini- ja sotsiaalsfääri

asutustel, Välisministeeriumil (kui meeskonna ja reisijate seas on välisriikide kodanikke),

Keskkonnaametil ja Keskkonnainspektsioonil ning Päästeametil. Suur vigastatute arv tekitab kiirabi ja

statsionaarse arstiabi suure ülekoormuse. Tervishoiusektor lähtub võimekuse hindamisel kannatanute

arvust ja triaaži prioriteedist, mis määrab abiandmise kiiruse. Tavaliselt on 20%-l vigastatutest nii tõsised

vigastused, et nad peavad haiglasse jõudma tunni aja jooksul.

Koondhinnang

Kuna õnnetuse tagajärjel võivad hukkuda sajad inimesed, on raskete tagajärgedega laevaõnnetuse

koondhinnang VÄGA RASKE (D).


Hädaolukorra „Raskete tagajärgedega laevaõnnetus“ riskiklass on 4D. Seega on tegemist väga kõrge

riskiga, milleks tuleb valmistuda ning planeerida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid

meetmeid.



Laevaliiklusteeninduse keskuses (edaspidi VTS) toimub integreeritud VTSi ja GOFREPi süsteemide

opereerimine, laevade varjumispaika suunamise koordineerimine, Euroopa Mereohutuse Agentuuri

(edaspidi EMSA) infosüsteemi Safe Sea Net (edaspidi SSN) käitamine, mereinfosüsteemi käitamine,

talvise navigatsiooni korraldamine ja Ice Braking Networki (edaspidi IBNET) käitamine. Keskuses asuvad

ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisikeskus ja VTSi simulaator koolituseks ja

eriolukordade protseduuride väljatöötamiseks.

Soome lahe laevaettekannete süsteem (GOFREP) on välja töötatud protseduurid, mis põhinevad IMO

regulatsioonidel ja IALA soovitustel ning sätestavad laevaliikluse operaatori tegevuse tava- ja

eriolukordades. Eriolukorrad on reeglite või nõuete rikkumine, laeva liikumine rasketes jääoludes ja

ettenägematud olukorrad. GOFREPi süsteemi opereerimiseks on Soome, Eesti ja Venemaa

mereadministratsioonid allkirjastanud ühised protseduurid ehk DJP (Document of Joint Procedures), mis

sätestab lisaks tavaolukordadele tegutsemise põhimõtted eriolukordades.

Olemas on tehnilised süsteemid laevade jälgimiseks ja side pidamiseks (AIS, radar, VHF, info- ja

monitooringusüsteem). Soome lahe AISi ja VHFi kate on dubleeritud, mis võimaldab ühe masti rikke

korral kasutada kõrvalolevate mastide seadmeid. Samuti on VTSi keskus oluliste tehniliste süsteemide

osas dubleeritud ja seadistatud spetsiifilise tehnilise aparatuuriga.

Politsei- ja Piirivalveameti mere- ja lennupäästekeskus on mehitatud ööpäevaringseks valmisolekuks

ning jälgib merenduse ja lennunduse häiresignaale, reageerib neile ning käivitab otsingu- ja

päästeoperatsioone. Keskusel on olemas Eestis registreeritud laevade avariipoide EPIRB ja õhusõidukite

ELT andmebaas, nii Eesti kui naaberriikide mere- ja lennupääste ressursitabel ning alalisel liinil sõitvate

reisilaevade koostööplaanid merepäästekeskustega. Vastavalt nimetatud plaanidele korraldatakse igal

aastal reisilaeva osavõtul merepäästeõppuseid, kuhu on kaasatud ka naaberriikide merepäästeüksused.

Lennusalga õhusõidukid on Tallinna lennuväljal tööajal valmis startima 15 minutili jooksul ning töövälisel

ajal ühe tunni jooksul. Veesõidukitest on valmisolekus viis laeva ning suvise navigatsiooni perioodil

kaatrid ja mootorpaadid hajutatult kogu Eesti ranniku ulatuses, see kindlustab Eesti vastutusalas ühe

tunni jooksul abivajajani jõudmise.

30.10.2013

70

Naaberriikidega (Soome, Rootsi ja Läti) on olemas valitsustevahelised mere- ja lennuotsingute ning

mere- ja lennupäästealase koostöö kokkulepped.

Veeteede Ametil on Politsei- ja Piirivalveametiga koostööprotseduur informatsiooni vahetamiseks

mereotsingute ja -pääste juhtumite korral.

On loodud vabatahtlike merepäästjate ühingud ning praegu valmistatakse nendega ette

koostöökokkuleppeid.

Mürgistuste teemal nõustamiseks on avatud ööpäevaringne telefoniliin, kus erakorralise meditsiini õed

ja arstid nõustavad esmaabi ja edasise ravi osas ägedate mürgistuste korral (sh antidootravi ja nende

kättesaadavus).

Jäämurdevõimekust Soome lahel tõsteti mitmeotstarbelise jäämurdja Botnica rentimisega.

On olemas navigatsiooni- ja ilmateadete edastamise süsteem (KAURi funktsioon).

30.10.2013

71

XII. Paljude kannatanutega õhusõidukiõnnetus

Koostajad:

Juhtivasutus Lennuamet


Keskkonnaamet




Päästeamet


Terviseamet



„Õnnetus lennuvahendiga, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab tõsiseid ja

ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi

toimimises, kiirabi toimimises, päästetöö toimimises, lennu- ja merepääste toimimises) või suure

varalise kahju või suure keskkonnakahju.“


Ohtude väljaselgitamisel ja kirjeldamisel on analüüsitud järgmisi ohtusid:

1) väliskeskkonnast tulenevad ohud (ilmastik, loodus- ja tehiskeskkond);

2) inimtegevus (tahtlik või tahtmatu);

3) tehniline seisukord.

Väliskeskkonnast tulenevad ohud

Jäätumine

Jäätumise all peetakse silmas tahkete sademete kihi moodustumist õhusõidukitele ja nende osadele.

Jäätumine võib alguse saada, kui:

alajahtunud veepiisad külmuvad lennuki kerega kokkupuutumisel;

jääkristallid tekivad lennuki kerele sublimatsiooni teel (lennuki kere temperatuur on tunduvalt madalam

selle õhukihi temperatuurist, mida lennuk läbib, tekib näiteks kiirel laskumisel või kui lend toimub

pilvitus taevas ning õhk on piisavalt niiske).

Jäätumise tagajärjed võivad põhjustada lennuõnnetuse järgmistel juhtudel:

lennumasinate muutunud aerodünaamilised omadused ja suurenenud kaal;

propellerlennukitele võib põhjustada ohtliku vibratsiooni;

jääladestus võib põhjustada aparatuuri valenäitusid, rikkuda raadiosidet;

õhusõiduki kabiini akende jäätumine raskendab piloodil ümbruse jälgimist ja maandumist.

Äike

Pikselöögi tabamus või lendamine äikesepilve võib põhjustada elektrisüsteemide või instrumentide rikke

ja mootorite seiskumise.

35


30.10.2013

72

Halb nähtavus

Halba nähtavust põhjustavad udu, uduvine, põuavine, madalad pilved, tugev vihma- või lumesadu. Halb

nähtavus võib põhjustada rajalt väljakaldumise pärast maandumist, samuti õhusõiduki eksimise

manööverdusalal või õhuruumis.

Pagid ja tuulenihe

Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või

heitliku (ebapüsiva) ilmaga. Pagi või tuulenihke tagajärjel on võimalik, et õhu kandevõime ajutiselt kaob

või maandumisel kaldub õhusõiduk rajakursist kõrvale.

Kokkupõrge lindudega

Kokkupõrkel rändlindude parvedega võivad propellerlennukitel ja helikopteritel tekkida propellerite

vigastused. Gaasiturbiinmootoriga lennukitel võivad linnud sattuda turbiini labade vahele ja takistada

õhu sissevoolu. Suurte lindudega kokkupõrkel võivad puruneda aknad ning lennuk dehermetiseerub.

Vulkaanituhk

Lendamisel vulkaanilise tuhaga saastunud piirkonnas kleepuvad lennuki mootorisse sattunud

tuhaosakesed turbiinide ümber, see võib kahjustada ventilaatori labasid ning põhjustada mootori

seiskumise. Tuhaosakesed võivad muuta lennuki aknad läbipaistmatuks, kahjustada õhusõiduki keret või

seadmeid.

Hiina laternad, õhupallid

Võõrkehade sattumine õhusõiduki mootorisse võib põhjustada lennuõnnetuse.

Inimtegevus

Tahtmatu inimtegevus

Lennuõnnetuse võib põhjustada:

lennujuhi eksimus – õhusõidukite mittemärkamine, vale informatsiooni andmine pilootidele,

töövahendite (strippide, mikrofoni) ebakorrektne kasutamine;

piloodi eksimus – sattumine keelatud või ohtlikku piirkonda (aktiivsesse ohualasse), vale kütuse, massi

või balansseeringu arvestus, lennujuhi korralduste ebakorrektne või mittejärgimine, loata õhuruumi

sisenemine;

mehaaniku eksimus – viga hooldamisel;

piloodi terviserike – südamerike, toidumürgistus, epilepsiahoog jm;

puuduliku või vale informatsiooni levitamine (eAIP, NOTAM) – mitteteavitamine olulise informatsiooni

muutumisest, mitteteavitamine ohtlikest õhuruumi osadest (aktiveeritud laskealad) jms;

tsiviil-militaarkoostöö ebaõnnestumine.

Tahtlik tegevus


terrorism – õhusõiduki kaaperdamine eesmärgiga sellega kokkupõrke sooritamine, pommiplahvatus;

seaduste, määruste ja protseduuride eiramine, hoolimatus, ükskõiksus – õhusõidukite,

navigatsiooniseadmete rikete eiramine, normaaltingimustest kõrvalekalletest mitteteatamine,

hoolduste mittetegemine, psühhotroopsete ainete mõju all olek töö ajal, eksimuste ja vigade varjamine,

lennu ettevalmistuse teostamata jätmine, vale lennuplaani avaldamine või lennuplaani

30.10.2013

73

mitteavaldamine, loata õhuruumi sisenemine, kontrollitavas õhuruumis transponderi mittekasutamine

ja/või raadiosidesse mittetulemine;

käsimüügis olevate laserite kiirte suunamine õhusõidukitele – pilootide pimestamine õhusõiduki stardi

või maandumise ajal.

Tehniline seisukord


õhusõiduki mootori- või juhtimisseadmete rike;

tehnilised häired raadiosidevahendite töös, raadiohäired (ebakvaliteetne side), segamine – raadioside

kvaliteet langeb oluliselt või lakkab toimimast;

meteoroloogiaseadmete rike – valede näitude edastamine, startimine liiga tugeva külgtuulega, lennu

planeerimine ilmastikuoludesse, mis ei ole sobivad;

maapealsete navigatsiooniseadmete rike – vale informatsiooni edastamine, informatsiooni

mitteedastamine, visuaallennuilma puudumisel maandumisvõimaluse kadumine, õhusõiduki eksimine;

seireseadmete või lennujuhtimisseadmete rike.



Õhusõidukite õnnetused on küllaltki harukordsed juhtumid, neil on tihti tõsised tagajärjed ning need

toimuvad mitmete kaitsemehhanismide samaaegsel altvedamisel. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Organisatsiooni kinnitusel läks 2012. aasta ajalukku kui ohutuim aasta lennunduse ajaloos: 3,2

hukkunuga lennuõnnetust miljoni lennu kohta (regulaarsed ärilise lennutranspordi lennud

õhusõidukitega, mille maksimaalne stardikaal on suurem kui 2250 kg) ehk 99 lennuõnnetust 31 miljoni

lennu kohta36.

Eesti Vabariigi ajaloos ei ole toimunud ühtegi paljude kannatanutega lennuõnnetust, mis liigituks

käesoleva riskianalüüsi tähenduses hädaolukorraks (vähemalt 30 raskelt kannatanut). Samas on

esinenud väikesemaid õhusõidukiõnnetusi, näiteks 23.11.2001 Hiiumaal toimunud lennuõnnetus, mille

tagajärjel hukkus kaks ja vigastada sai seitse inimest. Suurima hukkunute arvuga õnnetus Eesti Vabariigi

territooriumil on Soome Vabariigi ettevõtjaga Copterline OY 10.08.2005 toimunud helikopteriõnnetus,

milles hukkus 14 inimest.

Võrreldes 2008. aastaga on lennuoperatsioonide (start või maandumine) hulk ja reisijate arv vähenenud.

Samas on viimase kahekümne aasta jooksul lennuliikluse ja reisijate hulk mitu korda kasvanud ning

lennuliikluse pidevat kasvu prognoositakse ka tulevikus.

Lennuoperatsioonide ja -reisijate arv 1992–2012

Aasta Lennuoperatsioone (start

või maandumine) Eesti

lennujaamades kokku

Lennureisijate arv

1992 14 990 244 406

1993 15 986 254 099

1994 15 770 343 676

1995 25 027 374 321

36

2012. aasta ohutuskokkuvõte, Lennuamet: http://www.ecaa.ee/public/Ohutuskokkuvote_2012.pdf.

http://www.ecaa.ee/public/Ohutuskokkuvote_2012.pdf

30.10.2013

74

1996 32 123 441 655

1997 30 105 515 175

1998 32 812 579 541

1999 31 145 568 545

2000 34 160 597 080

2001 42 790 630 421

2002 51 668 680 951

2003 44 236 820 052

2004 44 653 1 087 799

2005 50 336 1 472 729

2006 46 136 1 590 405

2007 51 006 1 765 466

2008 57 433 1 873 591

2009 43 409 1 393 628

2010 44 981 1 449 037

2011 51 310 1 967 860

2012 60 981 2 257 587

Statistika lennuoperatsioonide hulga kohta ei võta arvesse Eesti kohalt üle lendavaid lende. Kõrge

riskitasemega lennuperioodiks loetakse 11 kriitilist minutit, mille jooksul toimub 85% lennuõnnetustest:

kolm minutit stardil ja kaheksa minutit maandumisel. Eesti territoorium on suhteliselt väike võrreldes

teiste Euroopa riikide territooriumite suurustega – ka Eestist ülelendavad õhusõidukid viibivad Eesti

õhuruumis suhteliselt vähe aega (olenevalt õhusõiduki tüübist ja valitud lennutrassidest umbes 20–30

minutit). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestist ülelendavate lennukite arv Eesti õhuruumis pigem

väike.

Kõik Eestis registreeritud ohutust mõjutavad juhtumid viie aasta lõikes (2012. aasta ohutuskokkuvõte,

Lennuamet)

2012. aastal toimunud lennuõnnetustes inimesed tõsiselt vigastada ei saanud. Kuigi tabelist on näha, et

registreeritud ohutust mõjutavate juhtumite arv on viie aasta jooksul ligi poole võrra kasvanud, siis ei

saa väita, et olukord oleks muutunud ohtlikumaks, sest:

ka lendude arv on kasvanud;

lennuõnnetuste arv ei ole kasvanud;

suure tõenäosusega on ohutuskultuur paranenud.

Muudatused seoses olukorraga 2 aastat tagasi: lisandunud on madallennualad ning tehakse tihedamini

tsiviil-militaarkoostööd.

30.10.2013

75

Suurte lennuõnnetuste toimumise tõenäosus reisilennukitega on rangete rahvusvaheliste ja riigisiseste

nõuete tõttu viidud miinimumini. Sagedamini toimuvad õnnetused väiksemate õhusõidukitega.

Lähtudes eelnevast ning välja toodud ohtudest, on sellise hädaolukorra tõenäosus VÄGA VÄIKE (1).


Paljude kannatanutega õhusõidukiõnnetuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest

lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (katastroofiline (E)) - lennuõnnetustel on tihti tõsised tagajärjed. Enamik

lennuõnnetusi juhtub mitteärilises lennutranspordis, st väikeste õhusõidukitega –inimeste arv, kes

võivad ohtu sattuda, on väiksem, lennundusega kaasnev risk on võetud teadlikult. Lennuõnnetus võib

juhtuda mistahes õhuruumi osas või maapinnal, näiteks tiheasustusala kohal, arvesse tuleb võtta

võimalust, et õhusõiduk kukub kohta, kus viibib korraga väga palju inimesi (kaubanduskeskus, avalik

üritus, kontorihoone jne).

Vara (raske (C)) - võimalik varaline kahju terrorismi korral (õhusõiduki allakukkumine riigi jaoks

strateegiliselt olulisse objekti), metsatulekahjud, Ülemiste järve reostumine. Samuti asub Eesti suurim

lennuväli pealinna piiril, kesklinnast viie kilomeetri kaugusel, see suurendab tõenäosust, et 11 kriitilise

minuti jooksul võib õhusõiduki õnnetus toimuda tiheasustusala kohal.

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) - lennuõnnetusega kaasnev kahju looduskeskkonnale ei ole

märkimisväärne.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (keskmine (B)) - hädaolukorra ajal on suur koormus päästeüksustel,

sh lennu- ja merepääste üksustel, lisaks on mõjutatud avaliku korra, statsionaarse eriarstiabi ja kiirabi

toimimise tagamine. Mõju elutähtsate teenuste toimepidevusele oleneb õnnetuse toimumise paigast:

lennuvälja territooriumil (lennurajal, manööverdusalal, ruleerimisteedel) toimunud lennuõnnetuse tõttu

võib tekkida vajadus lennuväli teatud perioodiks sulgeda (kuni mõneks päevaks). Lennuväljade

toimimine täielikult ei katke, sest on võimalik kasutada teisi lennuvälju. Lennart Meri nimelise Tallinna

lennuvälja sulgemisel on lennuväljade teenuse osutamine tugevalt häiritud, äärmisel juhul katkeb

elutähtsa teenuse osutamine.

Koondhinnang

Kuna hädaolukorra tagajärjed mõjutavad kõige otsesemalt inimeste elu ja tervist, on tagajärgede

koondhinnang KATASTROOFILINE (E).


Hädaolukorra „Raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus“ riskiklass on 1E. Seega on tegemist keskmise

riskiga, milleks valmistutakse vastavalt võimalustele.



Hädaolukorda ennetavad meetmed jagunevad kolmeks:

30.10.2013

76

1. regulatsioon – lennundusseadus, erinevad määrused, Euroopa Liidu õigusaktid, rahvusvaheliste

organisatsioonide nõuded, SMS-lennuohutussüsteem (Safety Management System), mille raames

seavad ettevõtted endale ohutuseesmärgid ning määravad vahendid nendeni jõudmiseks, SSP (State

Safety Programme) ehk riiklik lennuohutusprogramm, protseduurid;

2. treening – pilootide, lennujuhtide, lennundusmehhaanikute ning järelevalvet teostavate ametnike

koolitused ja täienduskoolitused jne;

3. tehnoloogia – õhusõiduki pardal olev varustus, rajatuled, raadioside, radarid, lennuväljade

ilmaprognoosid, maandumisprognoosid, tuulenihke hoiatused – hoiatus antakse ainult Lennart Meri

Tallinna lennuvälja kohta ja edastatakse vastavatele lennuliiklusteeninduste üksustele,

jäätõrjesüsteemid, anonüümne teavitusvõimalus rikkumistest ja muudest asjaoludest, mis mõjutavad

lennuohutust, samuti ettepanekute tegemise võimalus, mis asub Lennuameti kodulehel www.ecaa.ee.

Riiklikku järelevalvet teostab Lennuamet:

lennuettevõtjate, teiste lennundusega tegelevate äriühingute ja mittetulundusühingute lennutegevuse

üle;

ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute vastavuse üle lennuohutusnõuetele;

lennuliiklusteenistuste üle lennuliikluse ohutu ja nõuetekohase korraldamise osas;

õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse üle;

õhusõidukite valmistamise ja hooldamisega tegelevate ettevõtjate üle;

lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevusega tegeleva ettevõtja, lennuettevõtja või

lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes oleva puhastusettevõtja või julgestusteenust osutava

ettevõtja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustava toitlustusettevõtja ning õhuteed pidi edastatava

kauba või posti käitlemisega tegeleva ettevõtja poolt;

lennundusspetsialistide lennunduslubade üle, et need vastaksid spetsialisti pädevusele;

otsingule ja päästele (lennupääste, Piirivalve Lennusalk) kehtestatud nõuete täitmise üle.

Paljude kannatanutega õhusõidukiõnnetuse tekkimisega seotud ohtude ennetamiseks on rakendatud

suurel hulgal detailsemaid tegevusi, mis on täpsemalt välja toodud Lennuameti kodulehel37.

Peamised hädaolukorra tagajärgi leevendavad meetmed on:

lennuväljade päästeteenistused (kohustuslikud, päästeteenistuste üle teostatakse järelevalvet);

aeronavigatsiooniteenuste osutajate eriolukordade protseduurid (situatsioonikavad, testitakse

õppustel);

õhusõidukite pardal olev päästevarustus, ELT (hädaolukorras kasutatav majakas-saatja).

37

http://www.ecaa.ee/atp/public/Hadaolukorra_riskianalyys_apr2011.pdf

http://www.ecaa.ee/atp/public/Hadaolukorra_riskianalyys_apr2011.pdf

30.10.2013

77

XIII. Paljude kannatanutega õnnetus jää lagunemisel

Koostajad:


Kaasatud asutused Politseiprefektuurid

Keskkonnaamet


Päästeamet

Terviseamet



„Merealal või piiriveekogul või siseveekogul jää lagunemise tagajärjel tekkinud olukord, mis ohustab

paljude inimeste elu või tervist.“

Nimetatud hädaolukorra tõttu võib hukkuda palju inimesi või neil võivad tekkida tervisekahjustused jää

tekkimise või lagunemise tõttu territoriaalmere lahtedel või piiriveekogudel, lisaks paljudele

kannatanutele võib see kaasa tuua ka kahju looduskeskkonnale.


Paljude kannatanutega õnnetus jää lagunemisel on, kui tööstusliku või harrastuskalapüügi või

matkamisega tegelevad inimesed satuvad hädaolukorda, neil tekivad tervisekahjustused või nad

hukkuvad jää murenemise või liikumise tõttu. Peamised riskiallikad on looduslikud – keskkond, ilm,

jääolude kiire muutumine.

Talvisel ja varakevadisel kalapüügi hooajal võib Peipsi järve erinevates piirkondades ja kalastuskohtades

jääl olla üle 1000 harrastuskaluri ja nende sõiduvahendi. Lisaks Eesti elanikkonnale on Peipsil

kalastamine muutunud populaarseks ka naaberriigi, Läti inimeste jaoks.

Peipsi järv on tuultele avatud piirkond ja jäälagunemise perioodil võivad isegi tugeva jää korral tekkida

laiad praod ja lahvandused. Harvad pole juhtumid, kui kalurid lõigatakse kaldast ära ja need, kellel pole

kaasas veesõidukit, peavad paluma abi reageerimiskohustuslikelt teenistustelt.

Halbade asjaolude kokkulangemisel võib Peipsi järvel tekkida lisaks üksikutele hädajuhtumitele vajadus

harrastuskalurite massiliseks päästmiseks, näiteks evakuatsiooniks lagunevalt jäält, jääpankadelt jne.

Hädaolukorra eskaleerudes võib olla vigastatuid, kannatanuid, alajahtunuid, kes vajavad esmaabi,

majutust, toitlustamist, transporti jne. Abi vajavad inimesed ei pruugi paikneda ühes piirkonnas

(abivajajad võivad olla mitmel jääpangal), mis eeldab mitut üheaegset operatsiooni ja ressursijagamist.

Hädaolukorra lahendamine eeldab, et reageerimiskohustuslikel teenistustel on vee- ja jääpealse ning

maismaa transpordi võimekus (päästekopter, hõljuk, ATV, maasturid, bussid) ning lisaks

transpordivõimekustele peavad neil olema ette valmistatud ning varustatud kogunemis- ja

38


30.10.2013

78

majutuskohad kannatanute/päästetute liigitamiseks (triaaž) ja nende esmaste vajaduste, ka esmaabi

tagamiseks.

Analoogse hädaolukorra tekkimise tõenäosus on ka Pärnu lahel.

Sellise hädaolukorra tekkepõhjus on alati loodus- ja tehiskeskkonnast ning inimtegevusest lähtuvad

füüsilised riskid ja ohud, samuti organisatsioonilised, administratiivsed, majanduslikud, õiguslikud jne

riskid.



Kõige tõenäolisemalt võib hädaolukord aset leida Peipsi järvel, äärmisel juhul ka mereala lahtedel, eriti

Pärnu lahel. Enamikul mereala lahtedel ning siseveekogudel on kõnesoleva hädaolukorra toimumise

tõenäosus väga väike või sisuliselt olematu, sest nimetatud piirkondades ei viibi jääl suurel hulgal

inimesi. Suuremad inimhulgad on koondunud peamiselt Peipsi järvele. Üldistatult võib öelda, et üks kord

kahe aasta jooksul toimub sündmus, kus jäält tuleb päästa suurem hulk inimesi. Samas ei ole üldjuhul

selliste juhtumitega kaasnenud isikutele märkimisväärseid tervisekahjustusi, samuti ei ole esinenud

juhtumeid, kus jää tekkimisel või lagunemisel oleks hukkunud suur hulk inimesi. Tuginedes statistikale

ning reaalselt aset leidnud sündmustele, saab hädaolukorra esinemise tõenäosusele anda hinnangu

VÄIKE (2).


Sellise hädaolukorra tagajärgi, kus paljud inimesed saavad tervisekahjustuse või hukkuvad jää tekkimise

või lagunemise tõttu, on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - võimalik on vette kukkunud inimeste alajahtumine ja uppumine. Abi

vajavate inimeste hulk ületab ühe piirkondliku päästevõimekuse ja on vaja kaasata teised üksused. Võib

olla kümneid hukkunuid.

Vara (kerge (B)) - sellise õnnetuse puhul ei ole põhitähelepanu varaliselt kahjul, peamiselt on õnnetuses

suur hulk kannatanuid. Sellegipoolest võib välja tuua, et sündmusega võivad kaasnevad ka varalised

kahjud (kannatanute transpordivahendite uppumine).

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) - jää tekkimine ja lagunemine on looduskeskkonna loomulik osa,

seetõttu tagajärgi looduskeskkonnale ei ole.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (kerge (B)) - hädaolukorra ajal on suur koormus päästeüksustel, sh

lennu- ja merepääste üksustel, lisaks haiglatel. Päästeoperatsiooni ajal kannatab avaliku korra tagamine.

Kannatanute suur arv tõstab erinevate asutuste koormust, kuid elutähtsa teenuse pikaajalisi häireid ei

ole ette näha.

Koondhinnang

Kuna hädaolukorra tagajärjed mõjutavad kõige otsesemalt inimeste elu ja tervist, on tagajärgede

koondhinnang RASKE (C).


Hädaolukorra „ Paljude kannatanudega õnnetus jää lagunemisel“ riskiklass on 2C. Seega on tegemist

keskmise riskiga.

30.10.2013

79



Olukorras, kus jää pole piisavalt tugev, korraldavad PPA ja Päästeamet inimeste teavitust, millega

hoiatatakse elanikkonda ohtude eest seoses nõrga jääga.

PPA tagab Tallinna lennuinfopiirkonnas õhusõiduki jõudmise abivajajani kahe tunni jooksul, Eesti

merealal kiiret sekkumist vajava sündmuse korral ujuvvahendi jõudmise abivajajani kahe tunni jooksul

ning piiriveekogul ühe tunni jooksul.

Aastateks 2013–2016 planeeritud merepäästevõimekuse tagamiseks on sõlmitud tsiviilõiguslikud

lepingud vabatahtlike merepääste ühingutega.

Hädaolukorra korral on võimalik kaasata sündmuse lahendamisse naaberriikide lennu- ja merepääste

ressurss. Selleks on sõlmitud lepingud Soome, Rootsi ja Lätiga.

30.10.2013

80

XIV. Massiline korratus

Koostajad:



Justiitsministeerium

Kaitsepolitseiamet


Päästeamet

Siseministeerium

Terviseamet

Kaitseministeerium

Sotsiaalministeerium



„Paljusid inimesi hõlmav avaliku korra raske rikkumine, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või

põhjustab suure varalise kahju või põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse

toimepidevuses (muu hulgas häired avaliku korra tagamise toimimises, päästetöö toimimises,

hädaabiteadete menetlemise toimimises, kiirabi toimimises).“

Massiline korratus on avaliku korra ulatuslik rikkumine, millega kaasneb rüüstamine, purustamine,

süütamine või muu selline tegevus ning kõrgendatud oht isikute elule ja tervisele.

Mida rohkem inimesi massilises korratuses osaleb, mida agressiivsem on nende tegevus ning mida

pikaajalisemalt (mitmeid päevi) ja geograafiliselt ulatuslikumalt (mitmed linnad) massilised korratused

toimuvad, seda tõsisemaid tagajärgi selline hädaolukord kaasa toob ning seda keerulisem on massilise

korratuse tõrjumine ja kõrvaldamine.


Eestis on taasiseseisvumise aja jooksul leidnud aset üks tõsisem massiliste korratuste sündmuste ahel

2007. a aprillis ja mais Tallinnas ja Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve linn), politsei pidi

sekkuma avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja avaliku korra

rikkumise kõrvaldamiseks. Lätis ja Leedus leidsid majandussurutisest tingitud massilised korratused aset

2009. aastal, kuid Eestis majandussurutis, tööpuuduse kasv ja riigieelarvelised kärped massilisi korratusi

või isegi selle vahetut ohtu ei põhjustanud.

Viimastel aastatel on toimunud väga ulatuslikke ja pikaajalisi massilisi korratusi Rootsis, Suurbritannias jt

Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides, kuid need on tingitud sotsiaalsetest ja etnilis-kultuurilistest

probleemidest, mis ei ole omased Eesti ühiskonnale.

Massilisi korratusi võib nende tekkimise viisi järgi jagada kaheks:

1) planeeritud, organiseeritud/korraldatud massilised korratused;

39


30.10.2013

81

2) spontaanselt tekkinud massilised korratused.

Ohud, mis võivad põhjustada massilise korratuse, võib omakorda jagada kaheks.

Strateegilised ohud:

- üldine poliitiline vastandumine ühiskonnas erinevate poliitiliste jõudude ja nende toetajate vahel;

- sotsiaalne kihistumine ning vastandumine erinevate ühiskonnagruppide vahel;

- majandussurutis, elatustaseme langus, tööpuuduse kasv;

- meediakanalites, sh internetis, vägivallaktide lai kajastamine, mis võib anda eeskuju;

- välisriikide või välisriikidest tulenev surve strateegiliste otsuste langetamisel ning erinevate

ühiskonnagruppide mõjutamisel;

- tööstuspiirkondade rahvuslik koosseis ja nende manipuleeritavus;

- äärmusliikumiste tegevus (vasak- ja paremradikaalid, anarhistid jne).

Taktikalised ohud:

- avalik koosolek, meeleavaldus;

- suurüritus (spordi- või meelelahutusüritus);

- muu hädaolukord.



Massilise korratuse kui hädaolukorra tekkimise tõenäosus ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt

muutunud. Eesti on majandussurutisest peaaegu väljunud, tööpuudus väheneb, ühiskond on muutunud

stabiilsemaks, ei ole täheldatud olulist rahvustevahelist vaenu, poliitiline kultuur on rahumeelne ning

toetus radikaalsetele aktivistidele elanikkonna seas on väike.

Oluline on märkida ka seda, et kuigi usaldus Politsei- ja Piirivalveameti vastu langes 2012. aasta IV

kvartalis viimaste aastate jooksul madalaimale tasemele (79%-ni), on see nüüdseks taas tõusnud

tavapärasele tasemele (83%)

Samas ei ole massilise korratuse puhkemine välistatud ning selle tõenäosust ei saa pidada ka väikseks

või väga väikseks. Kõige tõenäolisemalt võib massiline korratus tekkida spontaanselt avaliku koosoleku,

meeleavalduse või suurürituse käigus või põhjustab massilise korratuse mõni muu hädaolukord. Näiteks

võib massilisi korratusi põhjustada massiline põgenike saabumine riiki, kiirgushädaolukord, epideemia,

episootia, torm, üleujutus tiheasustusalal, kus elanikkonna seas on hirm ja paanika enda ja oma

lähedaste elu ja tervise pärast ning rahulolematus riigi suutlikkuse suhtes. Samuti võivad nimetatud

hädaolukorrad soosida anarhiat ühiskonnas.

Riskiks on ka poliitilised otsused ja tegevused, millel on suur, eelkõige emotsionaalne mõju suurtele

elanikkonna gruppidele. Kõrgendatud riskiks on lähestikku toimuvad vastanduva meelsusega avalikud

üritused ja nendel osalejate vastastikune provotseerimine. Viimastel aastatel on sellisteks üritusteks

kujunenud iga-aastane 1944. aasta Sinimägede kaitselahingute meenutusüritus ja rühmituse Notšnoi

Dozor organiseeritud vastumeeleavaldus Vaivara vallas.

Kuna üle 90% avalikest üritustest ja suurüritustest toimub Tallinnas, sh rahvusvahelised

jalgpallivõistlused, on massilise korratuse oht kõige suurem Tallinnas. Samas võivad erinevad

strateegilised ohud tekitada massilise korratuse ka mõnes teises Eesti piirkonnas, eriti tõenäoliselt Ida-

Virumaal.

Eeltoodud objektiivsete ja subjektiivsete hinnangute alusel saab väita, et massilise korratuse kui

hädaolukorra tekkimise tõenäosus Eestis on KESKMINE (3).

30.10.2013

82


Massilise korratuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (kerge (B)) - massirahutuse tagajärjeks võivad olla üksikud hukkunud. Samuti

loetakse rahutus massiliseks, kui selle käigus saab raskelt kannatada 31–170 inimest, kes vajavad kohe

haiglaravi. Seega on tagajärjed inimeste elule ja tervisele rasked.

Vara (raske (C)) - varalised kahjud võivad olla rasked ning ületada kolm miljonit eurot (üle 50 mln

krooni), kuid eeldatavalt jäävad need alla 13 mln euro (alla 200 mln krooni). Seetõttu on varalise kahju

raskusaste raske.

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) - sündmusega ei kaasne märkimisväärseid tagajärgi

looduskeskkonnale, seetõttu on tagajärgi hinnatud vähetähtsaks.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - võimalik on rohkem kui ühepäevane häire teenuse

toimepidevuses (avaliku korra tagamise toimimine). Vaja on rakendada tagavarasüsteeme või teisi

võimalikke meetmeid.

Koondhinnang

Massilise korratuse koondhinnang on RASKE (C).


Hädaolukorra „Massiline korratus“ riskiklass on 3C. Seega on tegemist kõrge riskiga, milleks tuleb

valmistuda ning planeerida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.



Välja on töötatud ja kehtestatud:

- massilise korratuse hädaolukorra lahendamise plaan;

- politsei ressursimahukamate sündmuste lahendamise kord, prefektuuri kriisireguleerimismeeskonna

(operatiivjuhi funktsiooni) töökord, PPA kriisireguleerimismeeskonna (PPA vastutava politseiametniku

funktsiooni töökord) moodustamise ja meeskonna tegevusse kaasamise kord;

- kiirreageerimise põhiüksuse ja tugiüksuste rakendamise kord;

- standard masside ohjeldamise võimekusega ametnike varustusele ja koolitusele.

Nõuetekohaselt on varustatud ja välja õpetatud ca 230 politseiametnikku, kellest ca 50 kuulub masside

ohjeldamise põhiüksusesse ja 180 masside ohjeldamise regionaalsetesse tugiüksustesse.

Politsei varustuses on kaks veekahurit ning üks soomustatud kuulikindel sõiduk.

30.10.2013

83

XVI. Epideemia

Koostajad:

Juhtivasutus Terviseamet






„Nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist ning ohustab

paljude inimeste elu või tervist või põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse

toimepidevuses (muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi toimimises, kiirabi toimimises).“

Epideemia on nakkushaiguste ulatuslik levik, mis on põhjustatud haigustekitaja sattumisest organismi ja

mis levib või mille puhul on alust oletada haigustekitaja levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele

otseselt või kaudselt. Käesoleva riskianalüüsi tähenduses kuuluvad epideemia määratluse alla ka üksikud

haigestumised eriti ohtlikusse nakkushaigusesse, kuna nende haiguste puhul on väga suur tõenäosus

epideemia tekkimiseks ning nende käsitlemine vajab samasuguste mehhanismide käivitamist nagu

epideemiate korral.

Hädaolukorraks saab epideemiat pidada juhul, kui haigustekitaja levik riigis/regioonis on laiaulatuslik

ning tervishoiuasutuste võimalused haigete vastuvõtmiseks ja arstiabi andmiseks on ammendatud või

ammendumas haiglaravi vajavate haigete arvu kiire kasvu tõttu või on suure haigestunute arvu tõttu

tegemist suure sotsiaalmajandusliku kahjuga riigile.


Epideemiat vallandavad ohud:

bakteriaalsete või viirusnakkuste siseriiklik levik saastunud toidu, vee, õhu, piisk-, õhklevi- või

kontaktnakkuse teel nakatunud isikute kaudu;

bakteriaalsete või viirusnakkuste Eestisse sattumine välisriigist;

bioterrorism;

massiline migratsioon/immigratsioon.

Eestis võivad epideemia hädaolukorda süvendada järgmised ohud.

Riigis puuduvad kõikides olulistes nakkushaiguste valdkondades määratud referentlaborid, see

raskendab epideemiat põhjustavate haigustekitajate õigeaegset identifitseerimist ning ei võimalda kiiret

epideemiatõrje meetmete rakendamist vajalikus mahus ning see võib soodustada epideemia teket ja

levikut.

Eestis puudub BSL-3 ja BSL-4 labor. Laboratoorseid uuringuid eriti ohtlike haiguste tekitajate

avastamiseks saab vajaduse korral teha välisriigis lepingu alusel, kuid see võib olla raskendatud

epideemia/pandeemia tingimustes laborite ülekoormatuse tõttu.

40


30.10.2013

84

Võivad tekkida raskused massvaktsineerimise operatiivse läbiviimisega eriti ohtlike nakkushaiguste

leviku korral, nt aega nõudev riskirühmade määramine, teavitamine, nende kohalekutsumine

vaktsineerimiskohtadesse, põhivaktsineerijate perearstide piiratud võimsused, õigusaktide puudumine

massvaktsineerimise kohustuslikuks läbiviimiseks, elanikkonna negatiivne suhtumine vaktsineerimise

vajadusse (näiteks A/H1N1/2009 gripipandeemia ajal aastatel 2009–2010 vaktsineeriti gripi vastu 2,6%

elanikkonnast).

Puudub ülevaade elanikkonna nakkushaigustevastasest seroepidemioloogilisest foonist, kuna vastaval

programmil puudub finantseerimine ning vereseerumite kogumine elanikelt / uuritavatelt sihtrühmadelt

ei ole õiguslikult reguleeritud.

Eestis ei ole määratud asutust kahjuritõrje (desinfektsioon, deratisatsioon, desinsektsioon) läbiviimiseks

epideemiaohu korral. Eestis teevad kahjuritõrjet eraettevõtted, kelle hõivamine hädaolukorras ei ole

õiguslikult sätestatud.

HIVi levik Eestis on epideemiline. Kõrge HIVi-nakkuse levimus populatsioonis on immuunpuudulikkuse

kujunemise tõttu eelsoodumus teiste nakkushaiguste laiaks levikuks.



Viimased epideemiad Eestis olid järgmised:

poliomüeliidi epideemia aastail 1956–1959, haigestus 1421 ja suri 61 inimest;

leetrite epideemiad aastail 1965–1966, haigestus 42 665 ja suri kolm inimest ning

aastail 1981–1982, haigestus 9485, surmajuhtumeid ei olnud;

gripi A(H1N1) pandeemia aastail 2009–2010, arvestuslik haigestunute arv oli 124 000, suri 21;

A-viirushepatiidi puhang Viljandimaal aastail 2011–2012, haigestus ligi 200 inimest.

Alates 1996. aastast ei ole Eestis registreeritud joogiveega levinud soolenakkushaiguste puhanguid,

varem registreeriti neid aastatel 1945–1995 üle 150. Enamiku haiguspuhangute põhjus oli ühisveevärgi

veeallikate reostumine.

Tänapäeval kerkivad esile uued haigustekitajad. Näiteks avastati 2012. aastal SARS-i põhjustava

haigustekitajaga samasse sugukonda kuuluva MERS-CoV koroonaviirus ja 2013. aastal gripi H7N9 viirus.

Selliste uute haigustekitajate levikupotentsiaal inimeselt inimesele edasikandumiseks on teadmata,

seega ei ole välistatud uute pandeemiate/epideemiate teke.

Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega inimpopulatsioonis

varem mitte esinenud gripiviirus ning see viirus levib laiaulatuslikult inimeselt inimesele.

Tabel 4. Viimase 100 aasta gripipandeemiad maailmas

Pandeemia (aasta) Haigestumine Letaalsus Surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta

Hispaania gripp H1N1 (1918-1919) 25-30% 2,2% 6,45

Aasia gripp H2N2 (1957-1958) 30-80% 0,04-0,11% 0,59

Hong Kongi gripp H3N2 (1969-1970) 15-40% 0,12-0,31% 0,74

Vene gripp H1N1 (1977-1978) 9% 0 0

Pandeemiline gripp A(H1N1) (2009-

2010) 5-20% 0,01-0,07%

0,05 (mitteametlikud

WHO andmed)

30.10.2013

85

Erinevate epideemiate esinemise tõenäosus on järgmine:

bakteriaalsete või viirusnakkuste levik riigisiseselt saastunud toidu, vee, õhu, piisk-, õhklevi- või

kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt – tõenäosus on SUUR (4);

bakteriaalsete või viirusnakkuste sissetoomine välisriigist saastunud toidu, vee, õhu, piisk-, õhklevi- või

kontaktnakkuse teel – tõenäosus on VÄGA SUUR (5);

bioterrorism, WHO, USA ja EK ekspertide hinnangul omavad mitmed terroristliku rühmitused bioloogilist

relva – tõenäosus on SUUR (4);

massiline migratsioon/immigratsioon – tõenäosus on SUUR (4).

Eeltoodud hinnangute põhjal on epideemia hädaolukorra tekkimise tõenäosuse hinnang SUUR (4), välja

arvatud gripipandeemia tõenäosus, mis on VÄGA SUUR (5).


Epideemia tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (väga raske (D)) - Epideemia tagajärjel võib olla kümneid hukkunuid ning kohest

haiglaravi võib vajada mitusada inimest. Kui kannatanute arv ületab regiooni tervishoiuressursi

võimalused, on vaja kaasata kogu riigi tervishoiuressurss.

Vara (raske (C)) - suur haigestunute arv toob kaasa ka majandusliku kahju, seetõttu on varalise kahju

raskusaste raske (C).

Elutähtsate teenuste toimepidevus (väga raske (D)) - suur haigestunute arv toob kaasa ka ulatuslikud

häired elutähtsate teenuste toimepidevuses (mõjutatud on kõik elutähtsad teenused).

Koondhinnang

Epideemia raskusastme koondhinnang on VÄGA RASKE (D).


Hädaolukorra „Epideemia“ riskiklass on 4D. Seega on tegemist väga kõrge riskiga, milleks tuleb

valmistuda ning planeerida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.



Tegevused vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile

Tervisekaitsealane võimekus

Terviseametis on moodustatud ööpäevaringne valveametniku süsteem Euroopa Komisjoni Varajase

Teavitamise ja Reageerimise Süsteemi (edaspidi EWRS) ning WHO Rahvusvaheliste Sanitaar-

Meditsiiniliste Eeskirjade (IHR-2005) kontaktasutuse funktsiooni täitmiseks rahva tervist ohustavatest

sündmustest teavitamisel. Seda kohustust täidavad valvegraafiku kohaselt kuus Terviseameti ametnikku.

Terviseameti koosseisus on moodustatud 21 epideemiatõrje meeskonda: peamajas 3, Põhja talituses 4,

Ida talituses 3, Lõuna talituses 6 ja Lääne talituses 4. Igasse meeskonda kuuluvad epidemioloog, teiste

valdkondade ametnikud ja autojuht. Kõik epideemiatõrje meeskondade liikmed on varustatud

isikukaitsevahenditega üheks kuuks. Meeskonnad tegutsevad operatiivselt nakkushaiguste

puhangute/epideemiate avastamisel, epidemioloogilise uuringu läbiviimisel nakkusallika, levikutee,

30.10.2013

86

levikufaktori ja haigustekitaja väljaselgitamiseks ning vajalike tõrjemeetmete kasutusele võtmise

kavandamisel ja tegevuse juhendamisel.

Terviseameti piirkondlikud talitused teostavad järelevalvet 44 rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktis, sh 34 sadamas, viies lennujaamas, neljas maantee- ja ühes raudtee piiripunktis.

Tervishoiualane võimekus

Haiglates on voodeid kokku 5300, sh on nähtud ette voodite profiili muutmise võimalus nakkushaigete

raviks. Nakkusvoodeid on viies haiglas kokku 163.

Järgnevalt on nimetatud ennetavad meetmed ja tegevused.

Haigustekitajate levikut ennetatakse riigisiseselt, sh haigusjuhtude aktiivne avastamine, tõhustatud seire

rakendamine; selgitataksevälja haigetega lähikontaktis olnud isikud ning vajaduse korral tehakse neile

profülaktilist ravi ja/või hoitakse neid karantiinis.

Ennetatakse haigustekitajate sissetoomist, sh migrantide kaudu. Aktiivne juhtude avastamine on eriti

oluline nende sümptomaatiliste reisijate seas, kes on saabunud piirkondadest, kus on täheldatud

riigisisest populatsioonikeskset haigustekitaja levikut. Selline oli Eesti strateegia 2009. –2010. a

gripipandeemia algfaasis, mil enamik haigusjuhtudest olid sissetoodud ning riigisisest levikut ei

esinenud. Haigustekitajate sissetoomist migrantide poolt ei ole Eestis veel täheldatud, sest seni on

migratsioon olnud minimaalne. Olukorra muutumisel võib see juhtuda mitteprognoositaval ajal ning

selleks tuleb olla valmis põhjaliku tervisliku kontrolli rakendamisega migrantide piiriületuspunkides.

Eesmärk on võimalikult varajane nakkushaiguse avastamine migrantide seas ja haigustekitaja

leviku piiramine.

Vaktsineeritakse vaktsiin-välditavate nakkushaiguste vastu. See meede loob inimpopulatsioonis

üldimmuunsusfooni haigustekitajate leviku efektiivseks piiramiseks või nende ringluse lõpetamiseks.

Seda tagab kogu elanikkonna kõrge immuunsuse tase, mida tuleb kujundada üheaegselt elanike

massimmuniseerimisega. Praegu on vaktsiin-välditavate nakkushaiguste vastu kaitstud ainult riikliku

immuniseerimiskava alusel vaktsineeritud lapsed, nende hõlmatus immuniseerimisega on WHO

soovitatud tasemel. Probleemiks on täiskasvanute vaktsineerimise vajaduse kujunemine ning

immuniseerimiskavaväliste vaktsiinide hankimine ja võimalikult kiire massimmuniseerimise

korraldamine.

Toidutekkeliste haiguspuhangute/epideemiate epidemioloogiline uurimine toimub Terviseameti ning

Veterinaar- ja Toiduameti koostöös vastavalt kahepoolse koostöölepingu sätetele. Toidukontrolliga

tegeleb Veterinaar- ja Toiduametis kokku 292 töötajat.

Tervishoiualased ennetavad meetmed:

meditsiinipersonali vaktsineerimise korraldamine;

meditsiinipersonali väljaõppe korraldamine;

haiglate kriisiplaanide koostamine;

isikukaitsevahendite soetamine, tegevusvarude loomine, hoidmine, uuendamine.


Tagajärgi leevendavate meetmed ja tegevused on:

vähendada võimalikult nakatunud isikute arvu;

piirata haigustekitaja edasikandumist inimpopulatsioonis;

tagada tervishoiuteenuse kättesaadavust nendele, kes võivad olla nakatunud ja on haiged;

kaitsta kõige enam ohustatud inimesi ehk riskirühmi;

kasutada üldisemaid sekkumisi, sh massvaktsineerimist.

30.10.2013

87

Hädaolukordades, mis on seotud joogivee saastumisega, käivitatakse elutähtsa teenuse „Joogivee

ohutuse kontrolli toimimine” toimepidevuse plaan ning rakendatakse joogiveega levivate

haigustekitajate uurimist vastavalt epidemioloogilistele näidustustele ja Terviseameti Kesklabori

Nakkushaiguste labori diagnostilisele võimekusele.

Nii ennetavate kui ka leevendavate meetmete hulgas on koostöö ja infovahetus Maailma

Terviseorganisatsiooniga (WHO), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (edaspidi ECDC),

Euroopa Komisjoniga ning muude rahvatervisega seotud institutsioonidega. Samuti teevad Terviseameti

ametnikud pidevalt epideemialuuret, mis hõlmab erinevate riigisiseste ja riigiväliste infoallikate

läbivaatamist. Eriti tähtis on naaberriike puudutav informatsioon. Rahvatervist puudutavat

informatsiooni hinnatakse kohe, seda analüüsitakse ning vajaduse korral võetakse vajalikud meetmed.

30.10.2013

88

XVII. Massiline mürgistus

Koostajad:



Keskkonnaamet


Päästeamet





„Mürgistus inimestel keemilise aine suu, hingamisteede, naha või limaskestade kaudu inimorganismi

sattumise tagajärjel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke

häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi toimimises,

kiirabi toimimises).“

Mürgistuse puhul on tegemist mürgise aine sattumisega inimese organismi erinevaid teid pidi – suu

kaudu (vedelik või tahke aine), hingamisteede kaudu (mürgised gaasid), läbi naha või limaskestade

(põhiliselt ründemürgid). Mürgistus võib tekkida välisõhu reostusest (saasteainete häiretaseme

ületamine ja pikaajaline piir- või sihtväärtuste ületamine) või muul moel keemilise aine sattumisest

organismi.

Hädaolukorraks ehk massiliseks saab mürgistusi pidada juhul, kui ohus on paljude inimeste elu või tervis

(raskelt kannatanuid 30 või enam). Massilise mürgistuse juhtumina saab käsitleda ka narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete tarbimist suure hulga inimeste poolt mürgistust tekitavas annuses.


Hädaolukorda põhjustavad ohud on:

õnnetused ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones;

õnnetused ohtlike kemikaalide transportimisel maanteel või raudteel;

jätkuvalt suur salaalkoholi ja narkootikumide tarvitamine;

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimine;

ulatuslik keskkonnareostus sisemaal.

Käesolev analüüs keskendub ägedatele mürgistustele ning ei vaatle bioloogilistest teguritest tingitud,

kroonilisi ega pikaaegseid mürgistusi.

Olulisemad massilist mürgistust põhjustada võivad ained:

ammoniaak;

kloor;

vesinikfluoriidhape;

CO/tsüaniid;

41


30.10.2013

89

metanool;

tolueen.

Ammoniaagi ja kloori puhul tuleb võtta eelkõige arvesse nende suuri koguseid ja mürgistusi lekete

korral; vesinikfluoriidhape on küll äärmiselt mürgine, kuid seda kasutatakse ainult ühes ettevõttes,

samas on kasutatav kogus suur. Tsüaniid tekib porolooni (õnnetused 23.02.1998 ja 20.12.2006) ja

plastmassi põlemisel ettevõtetes, mis töötlevad neid materjale, samuti laevadel toimuvatel põlengutel.

Ülalnimetatud ained võivad põhjustada mürgistust töötajatel, päästjatel ning lähiümbruse elanikel.

Potentsiaalselt ohtlikud lähteained (eelkõige mürgiste laguproduktide tõttu):

kütused (nafta, masuut, bensiin, diislikütus jm);

õlid (põlevkiviõli, kütteõli);

ammooniumnitraat;

lämmastikhape;

hüpoklorit.

Nende ainete põlemisel või muu väärkäitluse korral võivad eralduda mürgised gaasid. Ära peab märkima

ka järgmised ained: põlevkivifenoolid, tolueendiisotsüanaat, kaaliumdikromaat, naatriumdikromaat,

tetrakloroetaan, naatriumseleniit, heptaan ja isopentaan, mis on surmavalt mürgised, kuid neid aineid

väga laialdaselt ei kasutata.

Avariide korral mürgiste kemikaalide transpordil või ümberlaadimisel võivad lisaks olulisele

keskkonnareostusele olla rasked tagajärjed ka inimeste elule ja tervisele, eriti kui transporditakse suuri

koguseid raudteedel tiheda asustusega asulate vahetus läheduses. Keskkonna seisukohalt võib pinnas

ohtlikult reostuda nii punktreostusena otseses avariikohas kui ka hajareostusena (näiteks

mürkkemikaalide valesti kasutamisel põllumajanduses). Ohtlik reostus võib pinnasest imbuda põhjavette

või valguda pindmiselt lahtistesse veekogudesse. Ei saa välistada ohtliku toksiini lisamise võimalust

pinnavee allikasse (Ülemiste järve) terrorismi korral.



Päästeameti statistika kohaselt on aastatel 2006–2012 toimunud kokku 21 intsidenti, mis on olnud

seotud peamiselt tööstusprotsessidega suurõnnetuse ohuga või ohtlikes ettevõtetes. Hädaolukorra

määratlusele vastavaid juhtumeid seni olnud ei ole.

Õnnetuste korral mürgiste kemikaalidega nende transpordil või ümberlaadimisel on lisaks terviseohule

ka keskkonnareostuse oht. Ohtu tervisele suurendab mürgiste ainete transiidi suur maht tiheda

asustusega piirkondade vahetus läheduses.

Kemikaale käitlevates ettevõtetes on aastatel 2008–2012 toimunud kokku kaheksa juhtumit, milles on

peamiselt olnud tegemist kemikaalide lekkimisega. Enim kannatanuid oli Kalev Spa kloorilekke puhul (39

inimest), tekkinud tervisekahjustused olid kerged ja lühiajalised. Kokku pöördus Kalev SPAst

erinevatesse haiglatesse (st abistati sündmusega seoses) kokku 39 inimest, sündmuskohal osutati abi 33

inimesele.

Maanteeameti statistika andmetel toimus aastatel 2008–2012 kokku seitse õnnetusjuhtumit, mis olid

seotud ohtlike ainete vedamisega. Nende õnnetusjuhtumite puhul eksisteeris suur plahvatuse ja

keskkonnareostuse oht.

Eesti Vabariigis on olnud üks massilise mürgistuse juhtum metanooli massilise mürgistuse näol 2001.

aastal Pärnumaal, kus teadlikult levitatud metanooli sisaldavat jooki tarbiti mitteteadlikult ning selle

30.10.2013

90

tagajärjel suri 67 inimest. 2006. aastal Loksal ning 2011. aastal Lõuna-Eestis toimunud juhtumite põhjal

võib öelda, et suure tõenäosusega võib samalaadseid juhtumeid ka edaspidi esineda.

Lisaks metanoolimürgistusele on reaalne oht, et aset võib leida mõni teine sarnaste tagajärgedega

mürgistus, seda tõestab 2004. a Elqotecis toimunud mürgistuse juhtum.

Tabel 5. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 2012. aasta statistika mürgistussurmade kohta

Mürgistav aine Kokku surnuid Naised Mehed

Etanool 86 20 66

Muud alkoholid 30 8 22

Vingugaas 45 11 34

Narkootilised ja psühhotroopsed ained 183 19 164

Ravimid 16 10 6

Kombineeritud 7 3 4

Muud 11 2 9

Kokku: 378 73 305

Hoolimata korrakaitseorganite võitlusest salaalkoholi vastu on see oht endiselt olemas.

Tabel 6. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmed illegaalse alkoholikaubanduse osakaalu kohta

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Illegaalse

alkoholikaubanduse

osakaal siseturul**

%

25-30 20-25 20-25 15-20 8-12 10-15 15-19 23-27 22-27

** illegaalse alkoholi turuosa on väljendatud viinaturu suhtes

Sellest tabelist nähtub, et salaalkoholi kasutamise trend on taas tõusujoones, mis omakorda viitab

suuremale valvsuse vajadusele. Võimalikud on massilised mürgistused narkomaanide seas, kui turule

saabuvad uued narkootilised ained, mille täpne koostis pole narkomaanidele teada ning on võimalus

kergesti üle doseerida. Sarnane situatsioon esines 2006. aastal, kui üledoseerimiste arv tõusis

märgatavalt seoses uute ja kõrgema kontsentratsiooniga narkootikumide turule tulekuga.

Tõenäosust, et selline olukord võib omandada hädaolukorra mõõtmed, suureks pidada ei saa, kuid

narkomaania massilist levikut välistada ei või.

Massilise mürgistuse tõenäosuse hinnang on SUUR (4).


Massiline mürgistuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (väga raske (D)) - võimalik kannatanute arv võib olla 30 või enam (mürgistused ja

kombineeritud vigastused/traumad). Salaalkoholi mürgistuste puhul on suremus küllaltki kõrge (kuni

30%). Arvestada tuleb ka tervishoiuteenuse tagamise häirituse võimalusega suurõnnetuse tingimustes.

Arvestades käesolevas analüüsis vaadeldavate objektide paiknemist linnades ja teistel tiheasustusaladel

ning nendes toimuda võivate õnnetuste mõju ulatust, võib suurõnnetuse tagajärjel hukkuda kümneid ja

saada tervisekahjustusi sadu inimesi. Õnnetus võib tingida vajaduse evakueerida palju inimesi.

30.10.2013

91

Vara (vähetähtis (A)) - mõju varale võib hinnata vähetähtsaks.

Looduskeskkond (kerge (B)) - võimalikud keskkonnakahjud pole märkimisväärsed.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - elutähtsate teenuste (statsionaarse eriarstiabi ja kiirabi

toimimine) toimepidevus oleneb eelkõige kannatanute arvust ning tervishoiuteenuse osutajatest.

Siinkohal on oluline sündmuskoha keskmes oleva haigla võimekus, kaugus teistest haiglatest,

kiirabiteenuse osutajate arv piirkonnas ning tervishoiusüsteemi suutlikkus suunata lisajõude sündmuse

lahendamiseks. Sama arvu kannatanute korral on situatsiooni lahendamine Tallinnas ja Tartus tunduvalt

lihtsam kui näiteks Hiiumaal ja Saaremaal. Samuti oleneb elutähtsa teenuse toimepidevus ajast, mille

jooksul kannatanud saabuvad. Mida suurem on kannatanute hulk ajaühikus, seda suurem on tõenäosus,

et teiste tervishoiuteenuste kättesaadavus on häiritud. Antidoote transporditakse suurematest

haiglatest kannatanuteni, Eestis on välja töötatud alus vajalike riigis puuduolevate antidootide

hankimiseks naaberriikidest.

Koondhinnang

Massilise mürgistuse raskusastme koondhinnang on VÄGA RASKE (D).


Hädaolukorra „Massiline mürgistus“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest

tulenevalt 4D ehk tegemist on väga kõrge riskiga.



Massilise mürgistuse ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks on rakendatud järgmisi tegevusi:

võitlus salaalkoholiga, elanikkonna teadlikkuse tõstmine;

võitlus narkokuritegevusega;

õppused kiirabi ja haiglate valmisoleku suurendamiseks, tegevusvarude haldamine;

mürgistusteabekeskuse ööpäevaringne toimimine;

mürgistusohust teavitamine;

ohtlike ettevõtete riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine;

ohutusnõuete täitmise järelevalve ohtlikes ettevõtetes;

liikluse järelevalve (keemiliselt ohtlikud veosed);

asjakohaste õigusaktide väljatöötamine;

joogivee ohutuse kontrolli tõhustamine ja elanikkonna teavitamine;

on tagatud tervishoiuteenuste kättesaadavus, võttes vajaduse korral kasutusele tegevusvaru.

30.10.2013

92

XVIII. Erakordselt külm ilm

Koostajad:



Häirekeskus


Siseministeerium

Terviseamet

AS Eesti Energia

OÜ Elektrilevi

OÜ Elering



„Erakordselt külm ilm, mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses

(muu hulgas häired kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimises, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimises,

elektrivarustuse toimimises) või ohustab paljude inimeste elu või tervist.“

Erakordselt külm ilm määratletakse hädaolukorrana, kui vähemalt kolmel järjestikusel päeval on ühes

piirkonnas ööpäevane minimaalne õhutemperatuur olnud vähemalt –30 °C.


Erakordselt külm ilm võib kas otseselt või kaudselt ohustada inimeste elu ja tervist. Otsene oht, mis

mõjutab pakase kätte jäänud inimesi, on külmakahjustused või alajahtumine. Tervise Arengu Instituudi

andmetel oli Eestis ülemäärase loodusliku külma tõttu surmasid 2008. aastal 75, 2009. aastal 69, 2010.

aastal 79 ning 2011. aastal 65.43 Täpsema statistika puudumise tõttu ei ole võimalik luua seoseid

ilmastikuolude ning hukkunute arvu vahel. Oht on siiski marginaalne, sest erakordselt külmade ilmadega

ei ole seni täheldatud kannatanute arvu järsku kasvu.

Kaudset ohtu inimeste elule ja tervisele põhjustab hoonete ülekütmine, mis võib kaasa tuua tulekahjude

ning tulekahjudes kannatanute hulga suurenemise. Näiteks 2012. aasta erakordselt külmal 4. veebruaril

toimus üheksa ülekütmisest alguse saanud tulekahju, samas kui kokku oli veebruaris 28

kütteseadmetest alguse saanud tulekahju. Kaudset ohtu inimeste elule või tervisele võivad põhjustada

ka elutähtsate teenuste toimepidevuse häireid, näiteks võib päästjatel, politseil ning kiirabil kuluda

rikete tõttu sündmustele reageerimiseks rohkem aega.

Kõige rohkem mõjutab külm ilm elutähtsaid teenuseid. Erakordselt külm ilm võib olenevalt asjaoludest

ohustada paljude erinevate elutähtsate teenuste toimepidevust. Mõjutatud võivad olla kõik transpordist

sõltuvad elutähtsad teenused ning ka veega seotud protsessid (kaugküte, veevõrk). Kõige kriitilisem

elutähtis teenus on elektrivarustuse toimimine, sest sellest sõltuvad omakorda mitmed teised

elutähtsad teenused. Meetmete puudumisel võib katkestus elektrivarustuse toimimises tuua kaasa

42


See hõlmab kõiki alajahtumise tõttu hukkunuid, olenemata aastaajast jm üksikasjadest.

30.10.2013

93

ulatuslikke elutähtsate teenuste häireid. Olukorda raskendab, kui mitme teenuse katkestus on samal

ajal.



Hädaolukorra tekkimise tõenäosuse hindamisel on arvesse võetud järgnevaid asjaolusid.

Eesti geograafilisest asendist tulenevalt on tõenäosus külmalaine tekkeks ja püsimiseks väike. Viimase 50

aasta jooksul on esinenud erakordselt külma ilma üheksal korral.

Tõsised erakordselt külmast ilmast tingitud häired on olnud harvad ning elutähtsate teenuste osutajad

on kohustatud võtma kasutusele meetmed katkestuste vältimiseks.

Seni ei ole erakordselt külm ilm kaasa toonud suurt arvu kannatanuid.

Arvestades Eestis esineva kliimaga on elutähtsat teenust ohustava erakordselt külma ilma esinemise

tõenäosuse hinnang VÄIKE (2).


Erakordselt külma ilma tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (kerge (B)) - külma mõjul võib inimesel tekkida kudede või mõne organi

külmakahjustus või kogu organismi alajahtumine (hüpotermia). Tagajärgi raskendab külmaperioodil

tuule esinemine (tuulekülm), mille tulemusel kaotab keha soojust veelgi kiiremini. Surnuks külmumise

juhtumeid esineb jahedamatel perioodidel igal aastal. Oht inimeste elule ja tervisele suureneb ootamatu

elutähtsa teenuse (näiteks kaugküttesüsteemi toimimise) toimepidevuse katkemise korral. Arvestades

Eestis esinevate erakordselt külmade perioodide lühiajalisust, saab tagajärgi inimeste elule ja tervisele

pidada kergeks.

Arvestades Eestis esinevate erakordselt külmade perioodide lühiajalisust ning Eesti Energia ASi ja Eesti

Energia Jaotusvõrk OÜ hinnangut elektrivarustuse häirete lokaalsusele ja lühiajalisele kestusele, saab

tagajärgi inimeste elule ja tervisele pidada kergeks.

Vara (vähetähtis (A)) - madalate temperatuuride esinemisel olulisi otseseid varalisi kahjusid ei esine,

mistõttu saab tagajärgede raskusastet lugeda vähetähtsaks.

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) Erakordselt külma ilma kahjud looduskeskkonnale ei ole

märkimisväärsed.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (kerge (B)) - külmumisohu tõttu võivad tekkida häired

temperatuuritundlikes toimingutes ja protsessides veevarustuse, kütte ja transpordiga seotud

valdkondades ja neist sõltuvates teenuses. Külm ilm võib mõjuda ka elektrivarustuse toimimisele, kuigi

selle tõenäosus ei ole märkimisväärne. Tõsisemad tagajärjed eeldavad mitmete ebasoodsate asjaolude

kokkulangemist. Tagajärgi elutähtsate teenuste toimepidevusele on seetõttu hinnatud kergeks.

Koondhinnang (kerge (B)).

Erakordselt külma ilma raskusastme koondhinnang on KERGE (B).

30.10.2013

94


Hädaolukorra „Erakordselt külm ilm“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest

tulenevalt 2B ehk tegemist on madala riskiga.



Vastavalt hädaolukorra seadusele teavitab avalikkust erakordselt külma ilma vahetust ohust ja

erakordselt külma ilma esinemisest KAUR. Avalikkusele antav teave peab sisaldama võimalusel ka

käitumisjuhiseid. Täiendavalt annab käitumisjuhiseid Päästeamet.

Erakordselt külmade ilmade tagajärgi inimeste elule ja tervisele aitab leevendada kodutute varjupaikade

süsteemi toimimine ja soojavarustust tagava elutähtsa teenuse (elektrivarustuse ja kaugküttesüsteemi

toimimise) ootamatu katkemise korral ohtu sattunud inimestele ümberpaigutamise tagamine kohaliku

omavalitsuse poolt.

Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2013–2016 kohaselt on Päästeametil tagatud valmisolek

korraldada ulatuslik evakueerimine ning nõustada ja koolitada kohalikke omavalitsusi evakuatsiooni

küsimustes.

Hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks hindavad tervishoiuteenuste osutajad ja kiirabi enda

kriisivõimekust ja koostavad kriisiplaane. Eesti tervishoiusüsteemi kriisivõimekus on 55 erakorralist

patsienti tunnis ning 400 erakorralist patsienti ööpäeva jooksul. Lisaks harjutavad tervishoiuteenuste

osutajad ning kiirabi omavahelist koostööd ning koostööd teiste ametkondadega. Koostöö

parandamiseks osaletakse õppustel ja korraldatakse kriisikoolitusi. Suure kannatanute hulgaga

toimetulekuks on olemas tegevusvaru.

Hädaolukorra seadusest tulenevalt on elutähtsate teenuste osutajad kohustatud koostama elutähtsate

teenuste riskianalüüsid ja toimepidevuse plaanid, tuues välja elutähtsate teenuste toimepidevuses

häireid tekitada võivad ohud, sealhulgas külma ilma mõju, ning häirete ennetamise ja teenuse

toimepidevuse taastamise meetmed.

30.10.2013

95

XIX. Erakordselt kuum ilm

Koostajad:



Päästeamet




„Erakordselt kuum ilm, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke

häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi toimimises,

kiirabi toimimises).“

Erakordselt kuum ilm määratletakse hädaolukorrana juhul, kui õhutemperatuur on kõrgem kui +30 oC

kauem kui kaks päeva ja selle tagajärjel satub ohtu inimeste elu või tervis või see tekitab kahju

elutähtsale teenusele.


Püsivad kõrged õhutemperatuurid seonduvad antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna levikuga Eestisse. Selline

antitsüklon paikneb ulatuslikul alal ning selle lääne- või edelaserva mööda liigub põhja poole väga soe

mereõhk Vahemerelt või kuiv mandriline õhk Lõuna-Venemaalt ja Kesk- Aasiast. Kui antitsüklonid on

moodustunud mandrilise parasvöötme kuivas õhumassis, on ilm kuiv ja vähese pilvisusega ning õhk

soojeneb 25–30 °C-ni. Väga harva on soojenemine seotud troopilise õhu jõudmisega Eesti

laiuskraadideni. Õhutemperatuur tõuseb sel juhul suvel 30 –35 °C-ni, kevadel 26 –30 °C-ni. Näiteks

põhjustas troopiline õhk väga sooja ilma 2006. aasta juuli esimesel dekaadil, kui Eesti

meteoroloogiajaamades mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 34,4 °C.

Kõrgeid õhutemperatuure on esinenud ka madalrõhkkonna ajal, eelkõige seoses lõunatsükloniga, mille

idaserva mööda võib kuum troopiline õhk kaugele põhja kanduda. Ka 1992. aasta 11. augusti

rekordkuumus oli seotud sellise sünoptilise olukorraga.

Õhutemperatuuri kasv aasta palavamatel kuudel sunnib inimest ja teda ümbritsevat keskkonda

muutustega kohanema. Kõrge õhutemperatuuri ajal tekib inimesel algul ebamugavustunne, selle

kestmisel füsioloogiline stress ja enesetunde halvenemine. Kehatemperatuur hakkab tõusma, kui

organism on oma vahendid soojuse äraandmiseks ammendanud. Kui kehas tekib soojust rohkem ja

kiiremini, kui seda suudetakse ära anda, ning organism ei suuda enam püsivat kehatemperatuuri

säilitada, on tagajärjeks soojalöök ehk kuumarabandus – inimene kaotab teadvuse, südamelöögid

kiirenevad, vererõhk tõuseb, nahk on punetav ja kuiv, hingamine pinnaline ning kehatemperatuur on üle

40–41 °C. Tugeva soojusstressi puhul võib inimene surra mõne tunni jooksul. Organismi koormamisel

mitme päeva jooksul kõrgete temperatuuridega häirub ka vee-soola tasakaal. Kuum ilm võib olla

täiendav tegur haiguste, peamiselt krooniliste haiguste põhjustatud surmade korral.

44


30.10.2013

96



Viimase poole sajandi märkimisväärseimad soojalained olid Eestis 1992., 1994., 2003., 2006., 2010. ja

2011. aasta juulis või augustis. Kõige pikemalt on +30 °C ja kõrgema õhutemperatuuriga perioodid

kestnud Võrus – kuni seitse päeva järjest; viiepäevaseid perioode on esinenud Ida-Virumaal, Jõgevamaal,

Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal ja Viljandimaal. Vaadeldud aastate

1994–2012 jooksul on ohtlike kuumapäevade arv keskmiselt tõusnud. Kõige rohkem +30 °C

maksimumtemperatuuriga päevi registreeriti 1994., 2003. ja 2010. aastal. Palavaid perioode esineb

üldjuhul üks kord aastas. Alates 2001. aastast on sündmuste arv sagenenud. Erakordselt kuuma ilma

hädaolukorra tekkimise tõenäosust suurendab globaalne kliima soojenemine. Globaalne keskmine

maapinnalähedane õhutemperatuur on tõusnud alates 1850. aastast, eriti suur tõus on olnud alates

1950. aastast. Eesti meteoroloogiajaamade iga-aastase maksimaalse õhutemperatuuri aegrida näitab

statistiliselt usaldatavat kasvutendentsi, mida võib seostada kliima üldise soojenemisega. Aasta

maksimaalse õhutemperatuuri keskmine tõus aastail 1961–2012 on ümmarguselt poolteist kraadi.

Arvestades ohtude realiseerumise tõenäosust ning seda, et Eestis on valdavalt esinenud üks kuumalaine

aastas, võib seega erakordselt kuuma ilma esinemise tõenäosusele anda hinnangu SUUR (4).


Erakordselt kuuma ilma tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (kerge (B)) - erakordselt kuuma ilma korral on ohustatud eelkõige inimeste tervis.

Kuuma ilma tõttu tekkivad tervisekahjustused võivad põhjustada kuumarabandust, krooniliste haiguste

ägenemist või olla letaalsed. Samuti võivad erakordselt kuumad ilmad suurendada suremust teistesse

põhjustesse, sh uppumine. Kuumast ilmast tingitud tervisekahjustused ei haara Eestis suuri rahvahulki,

kuna tegemist on üldjuhul lühiajaliste kuumalainetega. 2010. aastal näitas erakordselt kuumade ilmade

ajal Terviseameti poolt kiirabides ja haiglates läbiviidud küsitlus, et üksnes kuumast ilmast tingitud

tervisehäireid diagnoositi vaid üksikjuhtudel, erakordselt kuumad ilmad vallandasid pigem krooniliste

haiguste ägenemist ja süvenemist.

Vara (kerge (B)) - varalised kahjud võivad olla seotud ainult tulekahjudega. Erakordselt kuuma ilma ajal

suureneb tõenäosus metsa- ja maastikutulekahjude tekkeks, kuid neid hädaolukordi on käsitletud eraldi

riskianalüüsides.

Looduskeskkond (kerge (B)) - mõningatel juhtudel võib esineda looduskeskkonna ajutist saastumist ja

kahjustumist:

- vee, sh joogivee kättesaadavus salvkaevudest väheneb;

- suplusvee kvaliteet halveneb seoses vetikate vohamisega;

- tulekahju.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (kerge (B)) - erakordselt kuuma ilma puhul ei häiru või häiruvad

vähesel määral sellised elutähtsad teenused nagu päästetöö ja statsionaarse eriarstiabi toimimine.

Mõningal määral, eriti linnades, võib suureneda vajadus kiirabiteenuste järele, see suurendab ka

hädaabi õnnetusteadete menetlemise koormust.

Koondhinnang

30.10.2013

97

Erakordselt kuuma ilma raskusastme koondhinnang on KERGE (B).


Hädaolukorra „Erakordselt kuum ilm“ riskiklass on 4B. Seega on tegemist madala riskiga hädaolukorraga.



KAUR:

- teavitab elanikkonda õigel ajal kuumalaine saabumisest;

- koostab tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi ja edastab need riigiasutustele, lennundus- ja

laevandusettevõtjatele.

Terviseamet

- elanikkonna, sh riskirühmade (vanurid, kroonilised haiged, lapsed) jaoks töötatakse välja soovitusi,

kuidas käituda erakordselt kuuma ilma korral.

30.10.2013

98

XX. Eriti ohtlik loomataud

Koostajad:

Juhtivasutus Veterinaar- ja Toiduamet

Kaasatud asutused Keskkonnaamet


Terviseamet



„Eriti ohtliku loomataudi ulatuslik ja kiire levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ning

suure varalise kahju või ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju

(haigus koduloomalt metsloomale).“

Eriti ohtlik on loomataudi kiire ja ulatuslik levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ja suurt

suremust ning millega kaasneb suur majanduslik kahju, samuti sellise loomataudi levik, mis kujutab

tõsist ohtu inimese elule või tervisele (haigustekitaja kandub üle loomalt inimesele). Eriti ohtlikuks

loomataudiks loetakse ka sellist loomade massilist haigestumist, mida põhjustaval teguril puudub

omadus üle kanduda. Kahjustuda võib saada ka looduskeskkond (haigus koduloomalt metsloomale).


Eriti ohtlikku loomataudi põhjustavad bioloogilised haigustekitajad, mis võivad kas otsese või

vahendatud kontakti üle kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele või vastupidi.

Eriti ohtlikku loomataudi põhjustavad ohtud Eestis on nakatunud loomade või loomsete saaduste

sissevedu teisest riigist, haigustekitaja levik saastunud veovahendi, inimese, uluki, sööda, tuule jm

vahendusel. Loomataudi riiki sissetoomise ohtu suurendab oluliselt võimalus, et haigustekitaja võib

Eestisse levida ulukite (eriti rändlindude) ja samuti reisijate pagasis kaasatoodava toidu vahendusel.

Mõlemaid viimati nimetatud haigustekitaja võimalikke levikuteid on äärmiselt raske kontrollida.

Nakatunud loomade või loomsete saaduste sissevedu teisest riigist

Legaalne elusoomade ja loomsete saaduste sissevedu Eestisse toimub küll ainult riigist või selle

piirkonnast, kus ohtlikke loomataude ei esine, kuid ohuallikaks on illegaalne kaubavedu. Euroopa Liidu

riikide praktikas ongi just viimati nimetatu peamine loomataudide puhkemise allikas.

Haigustekitaja levik haigustekitajaga saastunud veovahendi, sööda jm inventari vahendusel

Euroopa Liidus on kehtestatud terve hulk nõudeid tagamaks, et loomataudid ei leviks veovahendite,

sööda või muu inventari vahendusel, kuid arvestades riikidevahelise kaubavahetuse intensiivsust, on oht

siiski olemas. Risk on oluliselt suurenenud pärast liitumist Euroopa Liiduga (arvestades kaupade ja isikute

vaba liikumise põhimõtteid).

Haigustekitaja levik ulukite vahendusel

Kui arvestada Eesti geograafilist asendit, siis tuleb kindlasti arvestada võimalust, et haigustekitaja levib

Eestisse metsloomade ja -lindude (eriti rändlindude) vahendusel. Metsloomade rändeid takistada pole

45


30.10.2013

99

võimalik, küll aga on vajaduse korral võimalik rakendada teatud meetmeid (loomade pidamine

sisetingimustes jne), mis takistavad haigustekitaja ülekandumist ulukitelt koduloomade populatsioonile.

Ohtu suurendab võimalus, et puudub info taudide puhkemisest aladel, mida metsloomad/rändelinnud

on oma rände ajal tõenäoliselt läbinud.

Loomsete jäätmete mittenõuetekohane käitlemine

Loomsed jäätmed on soodne kasvukeskkond erinevatele mikroorganismidele, sealhulgas ka

haigustekitajatele. Loomsete jäätmete mittenõuetekohase käitlemise korral on olemas potentsiaalne

oht looduskeskkonna saastamiseks haigustekitajatega ning haigustekitajate levimiseks mets- või

koduloomade populatsiooni.

Teatud ohtu kujutavad pikemat aega suletud ja puudulikult tähistatud matmispaigad. Õigusaktides

sätestatud nõuetele vastava matmispaiga puhul on haigustekitaja leviku ja episootia oht minimaalne.

Loomsete jäätmete matmispaik peab olema vastavuses keskkonnanõuetega ning peab olema välistatud

haigustekitaja sattumine keskkonda ja selle kaudu loomade või inimesteni.

Vastuvõtlike loomade kokkutoomisega seotud üritused

Kuigi loomanäitusele, -võistlusele, -laadale või -oksjonile on lubatud tuua ainult kliiniliselt terve ning

õigusaktides sätestatud nõuetele vastav loom, suureneb loomade suurearvulise kokkutoomisega seotud

üritustel risk loomade nakatumiseks. Eelkõige on see risk seotud võimalusega, et loomad võivad põdeda

haiguste subkliinilisi vorme (st loomal puuduvad välised haigustunnused, kuid samas eritub

haigustekitaja keskkonda).

Terrorismiakt

Arvestades olukorda maailmas, ei saa täiesti välistada ka võimalust, et loomataud jõuab Eestisse

bioloogilise relva (haigustekitaja) kasutamise tõttu.

Õnnetusjuhtum

Õnnetusjuhtumi tagajärjel võib tekkida olukord (nt loomade haigustele loomuliku vastupanuvõime

langus), mis soodustab loomade haigestumist või mille tõttu hukkub suur hulk loomi (mis on soodne

pinnas haigustekitajate arenguks).

Kompetentsi puudumine

Selle hädaolukorra võib põhjustada ka sellise loomataudi levik Eesti territooriumile, mille eriti kiiret

levikut pole peetud tõenäoliseks või mille levikut Eesti territooriumile on peetud ebatõenäoliseks ning

mille tõrjumiseks võivad üldised loomatauditõrjemeetmed osutuda ebapiisavaks. Selline olukord võib

tekkida näiteks juhtudel, kui haigustekitaja on nii muteerunud, et on võimeline kohanema täiesti uute

keskkonnatingimustega. Kui tavapärased tauditõrje meetmed ei osutu konkreetse haigustekitaja

likvideerimiseks piisavaiks, siis võib kergesti tekkida olukord, et taud levib väga ulatuslikult, millega

kaasneb väga suur majanduslik kahju.



Eriti ohtlikke loomataude, mille levik Eestisse pole klimaatiliste tingimuste tõttu välistatud, on kokku 17.

Nendeks on Newcastle’i haigus, veiste katk, suu- ja sõrataud, hobuste Aafrika katk, Venezuela hobuste

viiruslik entsefalomüeliit, kõrge patogeensusega lindude gripp, lammaste ja kitsede rõuged, lammaste

katarraalne palavik, nodulaarne dermatiit, Rift Valley palavik, sigade Aafrika katk, sigade klassikaline

30.10.2013

100

katk, sigade vesikulaarhaigus, Tescheni haigus ehk sigade enzootiline entsefalomüeliit, veiste

kontagioosne pleuropneumoonia, vesikulaarne stomatiit ja väikemäletsejaliste katk.

Tänu rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmeile on Eestis harva diagnoositud võimalikku hädaolukorda

põhjustavaid loomataude. Viimane eriti ohtliku loomataudi puhang toimus Eestis 2007. aastal, mil kahes

loomakasvatusettevõttes esines Newcastle’i haiguse puhang.

Kui arvestada, et viimastel aastatel on Eesti naaberriigis Venemaal ja Euroopa Liidu riikides esinenud

mitmeid eriti ohtlike loomataudide puhanguid ning samuti ka mõningate taudide looduskoldelisust (nt

sigade Aafrika katk Venemaal, Newcastle’i haiguse esinemine uluklindude populatsioonis), siis ei saa

täiesti välistada ohtliku loomataudi levimist Eestisse. Samuti näitab teiste Euroopa Liidu riikide praktika

seda, et hoolimata kõigist meetmetest võivad puhangud ulatuslikult levida.

Kuigi senini ei ole eriti ohtliku loomataudi puhkemine Eestis olnud sagedane, on hinnang kõnesoleva

hädaolukorra toimumise tõenäosusele KESKMINE (3).


Eriti ohtlik loomataudi tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - haigustekitajaid, mis põhjustavad haigestumust nii inimeste kui

loomade seas, on praeguseks kindlaks tehtud enam kui 200. Nii võivad inimesele üle kanduda ning

inimeste elu ja tervist otseselt ohustada sellised loomataudid nagu kõrge patogeensusega lindude

gripiviirus, marutaud, salmonelloos, brutselloos, trihhinelloos. Viimastel aastatel on maailmas palju

muret tekitanud kõrge patogeensusega lindude gripp, kuna see eriti ohtlike loomataudide nimekirja

kuuluv haigus on nakkav ka inimestele ning võib lõppeda surmaga. Seni ei ole Eestis inimeste

haigestumist lindude grippi diagnoositud.

Inimese surmaga lõppeda võiv haigus on ka marutaud. Viimastel aastatel on häid tulemusi andnud

metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine, mis on oluliselt vähendanud marutaudi

levikut metsloomade seas, mis omakorda vähendab võimalust, et inimesed puutuvad nimetatud

haigusega kokku.

Kõikidest loomataude ennetavatest abinõudest ning toiduhügieeni nõuetest hoolimata esineb igal aastal

Eestis haigestumisi salmonelloosi, kampülobakterioosi jt zoonoosidesse, mis kanduvad inimesele üle

peamiselt loomset päritolu toiduga. Kui enamjaolt piirduvad haigestumised ühe või mõne inimesega, siis

on ette tulnud juhtumeid, kus haigestunud on kümneid inimesi. Näiteks 2010. a jooksul registreeriti

Eestis inimestel kokku 414 salmonelloosijuhtu, millest 23 olid rühmaviisilised haigestumised. Mujalt

maailmast on teada ka juhtumeid, kus haigusetekitajaga saastunud toidu tarbimise tagajärjel on

nakatunud korraga sadu inimesi ning mõnikord on sellised haigestumised lõppenud surmaga.

Seega võivad tagajärjed inimese elule ja tervisele olla rasked, kuna nende haigusetekitajate seas, mis

võivad kanduda üle loomalt inimestele, on nii selliseid haigusi, mis võivad lõppeda inimese surmaga, kui

ka selliseid haiguseid, mis võivad põhjustada korraga suure hulga inimeste haigestumist.

Vara (väga raske (D)) - eriti ohtliku loomataudiga kaasneb suur majanduslik kahju, mis tuleneb haigete

loomade hukkamisest, taudi edasise leviku tõkestamise ja ennetavate meetmete rakendamisest (nt

ennetav vaktsineerimine). Otsestele kahjudele lisanduvad kaubanduslikest piirangutest tulenevad

kaudsed kahjud. Näiteks kui arvestada, et Suurbritannias 2001. aastal levinud suu- ja sõrataudi

põhjustatud kahju riigile oli miljardeid eurosid (otsene majanduslik kahju oli üle 3,6 biljoni naelsterlingu,

mis koos kaudsete kahjudega moodustas 0,8% SKPst), siis on tõenäoline, et samas ulatuses loomataudi

levik Eestis võib põhjustada majanduslikku kahju sadade miljonite eurode ulatuses. 2007. aastal

30.10.2013

101

toimunud Newcastle’i haiguse puhangud, mis toimusid vaid kahes kanafarmis, põhjustasid kokku otsest

majanduslikku kahju ~1,6 miljoni euro väärtuses, millele lisandusid muud kaudsed kulud.

Looduskeskkond (raske (C)) - loomataudid võivad ohustada metsloomade populatsioonide arvukust,

eelkõige juhul, kui teatud põhjustel on loomade tervislik seisund juba varem halvenenud. Sõralisi

ohustab näiteks suu- ja sõrataud, mis võib oluliselt mõjutada haigusele vastuvõtlike uluksõraliste

arvukust. Metssigade populatsioonile võib ohuks kujuneda sigade klassikaline katk. 2003.–2006. a

uuringute järgi on 57% metssigadest nakatunud kopsupihtlasega. Kopsupihtlaste munades säilivad

elujõulisena mitmed viirushaigused, k.a sigade klassikalise katku viirus. Arvestades, et varem on Eestis

sigade klassikalist katku diagnoositud, ning tuginedes 1990. aasta Leedu kogemusele, mil sigade

klassikalisse katku nakatus massiliselt metssigu, põhjustades Leedu metssigade populatsiooni arvukuse

muutuse, võivad sellise hädaolukorra tagajärjed ulukloomade populatsioonide arvukusele olla rasked.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - elutähtsale teenusele (toiduohutuse kontroll) võib mõju

avaldada ulatuslikum või pikaajalisem taudipuhang, vähendades Veterinaar- ja Toiduameti toiduohutuse

kontrolli võimekust, sest veterinaarjärelevalveametnikud on hõivatud tauditõrjetöödega. Samuti võib

ulatuslik ja kestev loomataud avaldada mõningast mõju elanikkonna toiduga varustamisele. Kui tegemist

on taudipuhanguga, mille puhul võib haigus loomsete saaduste söömisega edasi kanduda inimesele, siis

on oluline saastumiskahtlusega toit kohe kasutuselt kõrvaldada. Selle tagajärjel võib tekkida oht, et

loomsete saaduste kättesaadavus on lühiajaliselt raskendatud. Eelkõige võib raskem taudipuhang

mõjutada kodumaiste loomsete saaduste kättesaadavust, samas saab seda kompenseerida loomsete

saaduste sisseveoga muudest riikidest. Enim probleeme võib tekitada veiste ulatuslik nakatumine, sest

kui lihasaaduste tooraine saamiseks on rohkem võimalusi (linnu-loomaliha liikide mitmekesisus, samuti

lihatoodete tarbimise vähenemise kompenseerimine kalatoodete tarbimise suurendamisega), ning

lihatoodete kasutamise ajutine vähenemine toidus ei põhjusta olulisi probleeme, siis piimasaadused on

lühiajalises kontekstis toidus oluliselt tähtsamad ning seega võib toiduainetega varustamise toimimisele

lugeda suurimaks ohuks just elanikkonna piimatoodetega varustamise häiritust.

Arvestades Suurbritannia 1990. aastate alguse kogemust seoses „hullu lehma“ taudiga, siis tuleb

arvestada, et võimalik on ka teadmatusest ja hirmust põhjustatud teatud tüüpi loomsete saaduste

vältimine tarbijate poolt ning sellest tulenev loomsete saaduste kättesaadavuse vähenemine, mis võib

kaasa tuua mõningaid häireid toiduga varustamisel.

Kuna taud võib ohustada mõnda liiki loomsete saaduste kättesaadavust sel määral, et võivad tekkida

lühiajalised raskused elanikkonna toiduga varustamisel, siis tuleb eriti ohtliku loomataudi võimalikku

ebasoodsat mõju toiduainetega varustamisel kindlasti arvesse võtta.

Koondhinnang

Eriti ohtliku loomataudi raskusastme koondhinnang on RASKE (C).


Hädaolukorra „Eriti ohtlik loomataud“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede

raskusastmest tulenevalt 3C ehk tegemist on kõrge riskiga.

30.10.2013

102



Eriti ohtliku loomataudi ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks kavandatud meetmed põhinevad

suures osas loomatauditõrje ja veterinaarkorralduse seaduses sätestatul. Veterinaarkorralduse seadus

sätestab kogu veterinaartegevuse (sh ka veterinaarjärelevalve) põhimõtted ja selle korralduse alused.

Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks

rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab nii loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja ka

loomakaitsetoiminguid.

Väga oluline roll taudi ennetamisel ja tõrjel on loomatauditõrje seadusel, mis sätestab nii üldised (nt

loomade identifitseerimise ja registreerimise kohustus) kui ka konkreetsed (nt käitumisjuhised taudi

puhkemisel) meetmed loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks.

Veterinaarjärelevalvet teostab Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduameti struktuuris on

keskasutus ja 15 maakondlikku veterinaarkeskust ning lisaks on tavapärase loomataudide ennetus- ning

tõrjetegevusse kaasatud 140 volitatud veterinaararsti.

Eriti ohtliku loomataudi ennetamiseks kavandatud meetmed

Loomataudi Eestisse levimise võimaluse vähendamiseks rakendatakse hulgaliselt erinevaid ennetavaid

meetmeid, millest olulisemad on:

riikide ja piirkondade loomatervishoiustaatuse pidev jälgimine;

loomade ja loomsete saaduste, söötade jms Eestisse sisseveo lubamine üksnes loomataudivabast riigist

või selle piirkonnast;

bioohutusmeetmete rakendamine loomakasvatus- ja loomseid saadusi ning loomseid kõrvalsaadusi

käitlevates ettevõtetes.

Loomataudi sissetoomise riski vähendamisel on väga olulisel kohal Veterinaar- ja Toiduameti koostöö

teiste ametkondadega (MTA, PA), kuna seeläbi on võimalik tagada loomade ja loomsete saaduste

nõuetekohasust tõendavate dokumentide kontroll nende kaupade sisseveol Eestisse.

Väga oluline on ka pidev informatsioonivahetus teiste riikide ametkondadega ning organisatsioonidega

(OIE, Euroopa Komisjon, WHO jne), et saada õigeaegselt informatsiooni ohtlike loomataudide

puhkemisest.

Lisaks haigustekitajate võimaliku Eestisse sissetoomise tõkestamiseks kavandatud meetmetele rakendab

Veterinaar- ja Toiduamet ka meetmeid, mille eesmärk on seirata taudide esinemist või mitteesinemist

Eestis. Sellised seired toimuvad vastavalt konkreetsete taudide tõrjeks koostatud programmidele ning

need tegevused hõlmavad kogu Eesti territooriumi.

Loomatauditõrje programmis on kajastatud vähemalt järgmised andmed:

ülevaade loomataudi esinemisest ja levikust Eestis;

tõrjeprogrammi kasutusele võtmise põhjused ja eesmärgid, nagu loomataudi esinemise või selle

puudumise kindlakstegemine, loomataudi iseärasuste ja esinemise muutuste kindlakstegemine,

loomataudi leviku kontrolli alla võtmine, loomataudi likvideerimine ja taudivaba staatuse saamine;

tõrjeprogrammi rakendamise tähtaeg, mis on arvestatud tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks;

tõrjeprogrammi rakendamise lõppemise tähtpäevaks oodatavad tulemused ning mitmeaastase

tõrjeprogrammi puhul järgmiste aastate lõpus oodatavad tulemused;

tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafiliselt piiritletud piirkond, tsoon, ala või kari;

tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed;

30.10.2013

103

tõrjeprogrammi rakendamise üle teostatava riikliku järelevalve põhimõtted;

tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafilise piirkonna, tsooni, ala või karja taudialane staatus, taudialase

staatuse kindlaksmääramise nõuded ning selleks tehtavad uuringud;

tegevusjuhend juhuks, kui tõrjeprogrammi raames tehtava uuringu käigus avastatakse nakatunud loom

või kari;

taudivaba staatuse peatamise korral rakendatavate meetmete kirjeldus.

Käesoleva riskianalüüsi koostamise ajaks on Veterinaar- ja Toiduamet koostanud mitmeaastased

programmid järgmiste loomataudide tõrjeks: veiste tuberkuloos, veiste enzootiline leukoos, veiste

brutselloos, transmissiivsed spongioossed entselofalopaatiad, sigade klassikaline katk, sigade Aafrika

katk, kõrge ja madala patogeensusega lindude gripp, lammaste ja kitsede brutselloos, Newcastle’i

haigus, sigade vesikulaarhaigus ning marutaud.

Eriti ohtliku loomataudi tagajärgede leevendamiseks kavandatud meetmed

Loomataudi kahtlusel ja puhkemisel juhindutakse loomatauditõrje eeskirjadest, mille loomatauditõrje

seaduse alusel on kehtestanud põllumajandusminister. Loomatauditõrje eeskirjades sätestatakse

tegutsemisjuhised erinevate loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudi

haigestunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks. Loomatauditõrje eeskirjad on kohustuslikud

täitmiseks kõigile loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele

isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele

veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu

loomatauditõrjega seotud isikutele.

Koordineerimaks eriti ohtlike loomataudide diagnoosimisele järgnevaid tegevusi on Veterinaar- ja

Toiduamet koostanud situatsioonplaani ja tegevuskavad ohtlike loomataudide puhangute kiireks

likvideerimiseks. Loomatauditõrje situatsioonplaan on eriti ohtlike loomataudide puhkemisel rakendatav

tõrjemeetmete täpsustatud kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks.

Situatsioonplaanis peavad olema vähemalt järgmised osad:

riikliku loomatauditõrje komisjoni moodustamine;

kohalike loomatauditõrje komisjonide nimekiri;

informatsioon loomatauditõrjes osalevate isikute, sealhulgas nende kvalifikatsiooni ja kohustuste kohta;

kohalike loomatauditõrje komisjonide võimalused kontakteeruda loomatauditõrjega seotud isikutega;

loomatauditõrjemeetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajaliku varustuse, materjalide ja

desinfitseerimiseks kasutatavate desinfektsioonivahendite loetelu;

üksikasjalikud juhised loomataudi puhkemise korral tegutsemiseks, sealhulgas puhastamiseks ja

desinfitseerimiseks ning loomakorjuste kõrvaldamiseks;

loomatauditõrjel osalevad laboratooriumid ja nende võimalused, meetmed laboratooriumide

valmisoleku säilitamiseks ning laboratoorseteks uurimisteks võetavate proovide kiire transportimise

võimalused;

konkreetsete loomataudide tõrjeks vajaminevate vaktsiinide kogused ja nende hanke allikad;

erinevate ametiasutuste loomataudi likvideerimisalase koostöö põhimõtted.

Selliseks hädaolukorraks valmistumisel on olulised situatsioonplaanide rakendamiseks korraldatavad

praktilised õppused ja taudi esmaseks diagnoosimiseks ja tõrjeks vajaminev varustus.

30.10.2013

104

XXI. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus

Koostajad:





Päästeamet

Terviseamet

Veterinaar-ja Toiduamet


AS A.L.A.R.A.



„Tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda

kehtestatud sekkumistasemete ületamine ning mis ohustab või võib ohustada paljude inimeste elu või

tervist või põhjustab suure keskkonnakahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse

toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö toimimises, kiirabi toimimises) või suure varalise kahju.“

Avariikiirituse olukord omakorda on defineeritud kui tuuma- või kiirgusavarii, kuriteo või muu ootamatu

sündmuse tagajärjel kujunenud kiiritusolukord, mille kontrolli all hoidmine nõuab inimese elu ja tervise,

vara või keskkonna kaitsmiseks edasilükkamatute kaitsemeetmete rakendamist.

Kiirgushädaolukorra puhul põhjustab radioaktiivse aine sattumine keskkonda kehtestatud sekkumis- ja

tegutsemistasemete ületamise, mistõttu tuleb rakendada kiireloomulisi kaitsemeetmeid ning sündmuse

lahendamiseks on vajalik mitme asutuse ja juriidilise isiku kiire kooskõlastatud tegevus. Vastavalt

keskkonnaministri 14. juuli 2004. a määrusele nr 93 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning

hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras“ rakendatakse kiireloomulisi kaitsemeetmeid alates

välditavast doosist 10 mSv (millisiivertit).

Analüüsis on käsitletud ainult ülepiirilise levikuga tuumaõnnetusest tingitud hädaolukordi. Eesti puhul

tuleb arvestada avarii või õnnetusega tuumarajatises, mille mõju võib ulatuda Eestini.

Sellise hädaolukorraga võib kaasneda tõsine oht inimeste elule või tervisele ning keskkonna

radioaktiivseks saastumiseks, samuti võib tekkida ressursinappus evakueerimisel (elutähtsa teenuse

toimimine).


Lähtudes IAEA kehtestatud ohukategooriatest, klassifitseeritakse sellised õnnetused ohukategooriasse

V. Nimetatud ohukategooriasse kuuluvad IAEA määratluste alusel sellised õnnetused, mis toimuvad I

kategooria (tuumajaamad) või II kategooria (uurimisotstarbelised tuumareaktorid) ohuallikaga ning mis

võivad asuda teises riigis, kuid toimunud õnnetuse tagajärjel tuleb rakendada teatud kaitsemeetmeid,

näiteks piirangud joogivee ja toiduainete kasutamisel.

46


30.10.2013

105

Õnnetus tuumaelektrijaamades võib kaasa tuua kõige kõrgema raskusastmega tuumakatastroofi INESi47

skaala järgi (seitse raskusastet). Maailmas on viimase 60 aasta jooksul toimunud neli tuumareaktorite

avariid, millel on olnud ulatuslik mõju. Seitsmenda raskusastmega tuumakatastroofid toimusid 1986.

aastal Venemaal Tšernobõlis ning 2011. aastal Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas. Viienda

raskusastme avariid toimusid 1979. aastal USA-s Three Mile Islandis ja 1957. aastal Suurbritannias

Windscale´is.

Eesti jaoks on suurim võimalik hädaolukorra põhjustaja tõsise avarii toimumine Eestile kõige lähemal

asuvates tuumaelektrijaamades. Need on Leningradi tuumaelektrijaam Vene Föderatsioonis (79 km

Narvast) ja Loviisa tuumaelektrijaam Soome Vabariigis (103 km Eesti rannikust Kundast põhja suunas).

Radioaktiivne pilv võib eelmainitud tuumajaamadest Eestisse jõuda mõne tunniga ning põhjustada

keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja elanikele olulise kiirgusdoosi. Loviisa ja Leningradi

tuumaelektrijaamas toimunud avarii korral on peamine ohustatud piirkond Ida- Virumaa, aga ka kogu

Põhja- ja Kirde Eesti.

Väiksema ohuga on õnnetused kaugemal asuvates tuumaelektrijaamades. Soome Olkiluoto

tuumaelektrijaam asub 270 km kaugusel Tallinnast, Rootsi tuumaelektrijaamadest on lähim

tuumaelektrijaam Oskarshamn, mis on Saaremaast 345 km ja Tallinnast 540 km kaugusel.



Arvestades ohtude realiseerumise tõenäosust (maailmas on esinenud ainult neli raskemat

tuumajaamade avariid ning mitte üheski Eestile lähedal asuvas tuumajaamas), on ülepiirilise levikuga

tuumaõnnetuse toimumise tõenäosus VÄGA VÄIKE (1).


Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - radioaktiivne pilv võib põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse

saastumise ja elanikele olulise kiirgusdoosi – tagajärjed võivad olla rasked. Oluliselt võib kasvada

kasvajate tekkimise, peamiselt kilpnäärme kasvajate tekkimise tõenäosus lastel. Tšernobõli õnnetuse

tagajärjel pihkus atmosfääri suures koguses ainet I-131. Aladel, kus doos ületas 50–100 milliGy, suurenes

kilpnäärme kasvajasse haigestunud laste arv. Kilpnäärme kasvajate esinemise sagenemist on

dokumenteeritud alal kuni 500 km sündmuskohast.

Vara (raske (C)) - varalised kahjud võivad ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse. Pikaajaliseks

tagajärjeks võib olla pinnavee joogivee allikatena kasutusest väljalangemine ja põllumajandusmaa

väljalangemine tootmisest, samuti piirkonnas põllumajandusloomade kasvatamise peatamine, st

probleemiks osutub kodumaise tooraine hankimine. Avarii korral Eestiga piirneva riigi

tuumaelektrijaamas, mille tõttu võib saastatud saada Tallinna ja Narva joogivesi, vajaksid puhta

joogiveega varustamist u 500 000 inimest. Joogivee saastumise korral on selle ajalist kestust väga raske

hinnata. Halvimal juhul võib põllumajandustoodetele kehtestatud piirang kehtida ühe hooaja (põhiline

47 The International Nuclear and Radiological Event Scale. Users Manual. IAEA, 2008 edition, Vienna 2009. http://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/INES-2009_web.pdf

http://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/INES-2009_web.pdf

30.10.2013

106

saastaja on aine I-131, mis on lühikese poolestusajaga). Sellisel juhul on toiduainete kättesaadavust

võimalik reguleerida tooraine importi suurendades – tagajärjed võivad olla rasked.

Looduskeskkond (väga raske (D)) - radioaktiivne pilv võib põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse

saastumise.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - selle hädaolukorra puhul oleks kõige enam mõjutatud

elutähtsad teenused joogivee- ja toiduohutuse kontroll, kommunikatsioonikanalite ja päästetöö

toimimine. Häiritud võib olla ka näiteks transpordi, avaliku korra tagamise, tervishoiukorralduse ja

keskkonnaseire toimimine. Võimalik on massiline paanika. Spetsiifilisemateks probleemideks võivad

kujuneda ressursinappus kaitsemeetmete rakendamisel, joogivee ja toiduainetega varustamisel ning

saasteärastused inimestelt, transportvahenditelt ja keskkonnast. Tagajärjed võivad olla rasked.

Koondhinnang

Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse raskusastme koondhinnang on VÄGA RASKE (D).


Hädaolukorra „Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede

raskusastmest tulenevalt 1D ehk tegemist on keskmise riskiga.

Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Olemasolevad hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed

Varajase hoiatuse süsteem

Keskkonnaametil on keskkonna kiirgusseireks ja võimalike kiirgushädaolukordade varajaseks

avastamiseks ning nende ulatuse prognoosimiseks olemas järgmised tehnilised vahendid:

- kümnest automaatjaamast koosnev varase hoiatamise kiirgusseire võrk;

- kolm õhu filterjaama;

- kiirgusmõõteriistad (sh laboratoorium);

- saastelevi ja kiirgusdooside prognoosimise programm (ARGOS).

Kiirgusohu varase hoiatamise süsteemi ülesanne on avastada võimaliku piiriülese radioaktiivse

saastumise kandumine Eestisse. Selleks jälgitakse reaalajas avatud maastikul atmosfääri gammakiirguse

taset ja radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja aerosoolides. Need kaks meetodit täiendavad

teineteist võimaliku radioaktiivse saaste leviku varajasel avastamisel. Pidevalt töötavad automaatjaamad

reageerivad operatiivselt õhu radioaktiivsuse tõusule, mis võib näiteks juhtuda Eesti lähiriikides

toimuvate tuumaõnnetuste korral. Automaatjaamadele on seatud häiretasemed ning on võimalus

edastada infot, kui sagedus muutub.

Kiirgusohutuse koordineeritud korraldamiseks ning selleks vajalike finantsvahendite suunamiseks on

koostatud „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2007–2017“, mis kiideti heaks 17.04.2008 Vabariigi

Valitsuse korraldusega nr 182.

Hädaolukorrast või selle tekkimise ohust teavitab Keskkonnaamet Siseministeeriumi teabe- ja

analüüsiosakonda ning see omakorda teavitab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimeest ning

hädaolukorra lahendamisest juhtivat asutust.

Kiirgushädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste vahelist teabevahetust korraldab hädaolukorra

lahendamist juhtiv asutus (Päästeamet, päästekeskus).

30.10.2013

107

Avalikkuse teavitamise kohustus sekkumistasemete ületamisest või ületamise ohust radioaktiivse

saastumise korral ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse tagajärjel on

Keskkonnaametil. Hädaolukorra lahendamisest teavitab avalikkust Päästeamet.

Tulenevalt hädaolukorra seadusest on Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud hädaolukordade

lahendamise plaan, mis sisaldab kiirgushädaolukorra lahendamise plaani. Plaanis kirjeldatakse

kiirgushädaolukorra lahendamise korraldust, sh hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste

ülesandeid ja teabevahetust ning muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi.

Keskkonnaamet – Keskkonnaameti kiirgusosakond on kontaktpunkt erinevates rahvusvahelistes

infosüsteemides (nt IAEA USIE, EC ECURIE), mille kaudu saadetakse hoiatavat informatsiooni ja

ametlikku infot välisriigis toimunud õnnetuste ja nende kulgemise kohta. Sellise info koheseks

vastuvõtmiseks ning asjaomastele asutustele edastamiseks on kiirgusosakonnas moodustatud ööpäev

ringi toimiv valvemeeskond.

Päästeamet on kiirgushädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, kellel on ööpäevane valmisolek.

Päästeamet koordineerib koostööd kohalikul, regiooni ja riigi tasandil erinevate ametkondade vahel,

teavitab avalikkust hädaolukorra lahendamisest ning annab inimestele käitumisjuhiseid.

Terviseamet korraldab joogivee kvaliteedi järelevalvet, sh radioaktiivsuse seiret ja kiirgusanalüüsi

koostöös kiirgusosakonnaga, ning kiirabi ja haiglate varustamist isikukaitsevahendite ja kiirgusluure

vahenditega (SA PERH-il on kiirgusväravad), määrab tervishoiuteenuste osutajatele ülesanded

kiirguskannatanute raviks, koordineerib tervishoiuteenuste osutajate personali kiirgusalast väljaõpet, sh

desaktiveerimise läbiviimist haiglates, koordineerib biodosimeetriliste meetodite kasutamist

tervishoiuteenuse osutajate ja teiste asutuste/organisatsioonide (sh rahvusvaheliste) vahel, teeb

ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile tegevusvaru soetamiseks kaaliumjoodi ja teiste radioprotektorite

osas.

Veterinaar- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete seiret ning toiduohutusega seotud

järelevalvetoiminguid.

AS A.L.A.R.A. – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses olev radioaktiivsete jäätmete

käitlemise ja ladustamisega tegelev AS A.L.A.R.A. on võimeline osutama järgmist abi:

- tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine, transport ja ladustamine;

- radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmine ning saasteärastus väiksemas piirkonnas

(arvestades ettevõtte piiratud materiaalset ja tööjõuressurssi);

- suurema piirkonna saastusest puhastamisel saab abistada juhendamisega.

30.10.2013

108

XXII. Riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus Koostajad:





Päästeamet

Terviseamet

Veterinaar-ja Toiduamet


AS A.L.A.R.A.



„Kiirgusavarii või kuriteo või muu ootamatu sündmuse tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord,

millega kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine ning mis ohustab või võib

ohustada paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju või suure varalise kahju

või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired päästetöö

toimimises, kiirabi toimimises).“

Kiirgushädaolukorra puhul põhjustab radioaktiivse aine sattumine keskkonda sekkumis- ja

tegutsemistasemete ületamise, mistõttu tuleb rakendada kiireloomulisi kaitsemeetmeid ning sündmuse

lahendamiseks on vajalik mitme asutuse ja juriidilise isiku kiire kooskõlastatud tegevus. Vastavalt

keskkonnaministri 14. juuli 2004. a määrusele nr 93 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning

hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras“ rakendatakse kiireloomulisi kaitsemeetmeid alates

välditavast doosist 10 milliSv.

Hädaolukorrana määratletakse kiirgusõnnetus, mille puhul ületatakse elanikukiirituse piirmäär või

võidakse seda ületada. Kiirgusõnnetused võivad tekkida, kui kiirgusallikas väljub kontrolli alt, eiratakse

kiirgusohutusnõudeid kiirgusallika kasutamisel või kiirgusallikat kasutatakse kuritahtlikult.


Käesolev riskianalüüs on vastavuses IAEA ohukategooriatega49 III ja IV. IAEA ohukategooriale III vastavad

õnnetused kiirgusallikaga objektidel, kus õnnetuse mõju väljaspool kiirgusallika omaja tegevuspaika ei

nõua kiireloomuliste abinõude rakendamist. Sellised õnnetused võivad tekkida näiteks

kiirgusohutusnõuete eiramisest kiirgusallika kasutamisel või kiirgusallika väljumisest kontrolli alt muu

õnnetuse tõttu, näiteks tulekahju. IAEA ohukategooriale IV vastavad õnnetused, mis ei ole seotud

konkreetse varem planeeritava asukohaga.

Sellised õnnetused on seotud:

ebaseaduslikult omandatud või leitud kiirgusallikatega;

radioaktiivse kiirgusallika transpordinõuete rikkumisega või õnnetusega selle transpordil;

48


http://www-pub.iaea.org/mtcd/publications/pdf/pub1265_web.pdf (03.06.2013)

http://www-pub.iaea.org/mtcd/publications/pdf/pub1265_web.pdf

30.10.2013

109

tuumakütusel töötava satelliidi või radioaktiivset materjali transportiva lennuki kukkumisega Eesti

territooriumile;

räpase pommi kasutamisega.

Maailmas ei ole teada juhtumeid räpase pommi lõhkamisest. Olulisemad satelliitidega seotud juhtumid

aastatel 1964–1983 on satelliitide kukkumine Kanadasse, India ookeani ja Vaiksesse ookeani. Viimase 19

aasta jooksul on Eestis toimunud üle 30 radioaktiivsete kiirgusallikatega seotud intsidendi. Peamiselt on

need olnud omanikuta kiirgusallikate leidmised. Liiklusavariisid radioaktiivsete ainete veol või avariisid

kiirgustegevuskohas Eestis registreeritud ei ole.

Näiteid Eestis aset leidnud sündmustest:

- 2000. a avastati Tallinnas Vabaõhukooli teel prügikonteinerist kiirgusallikas;

- 2002. a avastati vanametalli kogumispunktis silindriline kiirgusallikas;

- 2003. a avastati Balti jaama turul Cs-137 sisaldav nivoomõõteseade;

- 2003. a avastati Pärnus vanametalli kogumispunktis varjestuseta Cs-137 allikas;

- 2003. a avastati vanametalli kogumispunktis Pärnus kiirgusallikas kaitsekonteineris;

- 2004. a leiti Lääne-Virumaal elanikuta talust neli Cs-137 sisaldavat nivooandurit;

- 2004. a leiti Sõmeru vallas sõiduautost vaesustatud uraanist konteiner;

- 2005. a leiti Tartu, Paldiski ja Kohtla-Järve vanametalli kogumispunktides Cs-137 sisaldavaid

nivooandureid;

- 2007. a avastati kaevetöödel Tallinnas Tatari tn hoovis metalliline uraan;

- 2008. a leiti lühikeste vaheaegadega AS Kuusakoski Paldiskis asuvas metallikogumispunktis kaks

varjestuseta Cs-137 allikat eluohtliku kiirgustasemega.

Tõsist ohtu kujutavad radioaktiivset kiirgusallikat sisaldavad omanikuta või varastatud seadmed, mis

sageli avastatakse vanametalli hulgast või peidetuna ilmselt edaspidise müümise eesmärgil.

Kuigi ülalpool loetletud juhtumistest on registreeritud sekkumistasemete ületamine vaid ühel juhul,

oleks sündmuste teistsugusel arengul ka mitme teise loetletud sündmuse puhul võinud tulemuseks olla

sekkumistasemete ületamine ja tõsised tervisekahjustused.

Ohtu kujutavad veel:

liiklusavarii radioaktiivsete allikate veol (maailmas 2–3 juhtumit 100 aasta kohta, Eestis ei ole esinenud);

kiirgusallikate kasutamine ründevahendite valmistamisel terroristide poolt (maailmas ei ole seda siiani

toimunud);

seadme rikkest või kiirgusohutusnõuete eiramisest tingitud kiirgusõnnetus kiirgustegevuskohas

(maailmas 1–2 eluohtliku kiirgusdoosi juhtumit aastas, Eestis ei ole esinenud). Eestis on kasutusel 1000

elektrilist kiirgusseadet, peamiselt röntgenaparaadid, ja ligi 300 radioaktiivset kiirgusallikat. Suuremat

ohtu võivad kujutada kõrgaktiivsed kiirgusallikad suure ohuga kiirgustegevuskohtades, nagu

Scandinavian Clinics või AS A.L.A.R.A. Lisaks on suure ohuga kiirgustegevuseks luba väljastatud veel

kahele tööstusettevõttele (Molycorp Silmet AS ja Repo Vabrikud AS) ja kahele haiglale (Põhja-Eesti

Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum). Kokku on Eestis praegu 546 kehtivat kiirgustegevusluba,

neist 88% väikese ohuga, 11% mõõduka ohuga ja 1% suure ohuga kiirgustegevusteks.



Arvestades ohtusid ja nende realiseerumise tõenäosust (19 a jooksul on esinenud üks juhus, kui on

ületatud letaalne kiirgusdoos), võiks riigisisese tekkepõhjusega kiirgushädaolukorra toimumise

tõenäosust hinnata väga väikseks. Kuna radioaktiivsete kiirgusallikatega toimunud intsidentide hulgas on

30.10.2013

110

mitmeid selliseid, mille puhul oleks ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võinud kujuneda

hädaolukord, on töögrupp seisukohal, et hädaolukorra tekkimise tõenäosus on VÄIKE (2).


Riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - kiirgusõnnetuse toimumise korral on ohustatud eelkõige inimeste elu

ja tervis (saadavad kiirgusdoosid võivad üksikjuhtumitel põhjustada ägeda kiiritustõve või olla letaalsed),

mõningatel juhtudel võib esineda keskkonna pikaajaline saastumine. Hilisem tagajärg on kasvaja

tekkimise tõenäosuse suurenemine.

Vara (kerge (B)) - radioaktiivse saastumise puudumisel on varalised kahjud minimaalsed. Radioaktiivse

saastumise puhul võivad desaktiveerimisega seotud kulutused olla suured.

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) - üksik kiirgusallikas ei mõjuta looduskeskkonda märkimisväärselt.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (kerge (B)) - riigisisese kiirgusõnnetuse puhul ei häiru või häiruvad

vähe selliste elutähtsate teenuste nagu päästetöö, joogiveeohutuse kontrolli, statsionaarse arstiabi,

toiduohutuse kontrolli ja kiirgusohust varase hoiatamise süsteemi toimimine, välja arvatud juhul, kui

tegemist on kuritahtliku intsidendiga.

Koondhinnang

Riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse raskusastme koondhinnang on RASKE (C).


Hädaolukorra „Riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus“ riskiklass on toimumise tõenäosusest ja

tagajärgede raskusastmest tulenevalt 2C ehk tegemist on keskmise riskiga.



Hädaolukorda ennetavad meetmed

Korraldatakse koolitusi nii Päästeameti, Keskkonnaameti kui ka tollitöötajatele ning

kiirgusohutuskoolitusi kiirgustegevusloa omajatele.

Keskkonnaamet kontrollib kiirgusohutusnõuete täitmist kiirgustegevusloa taotleja juures.

Peetakse registrit kiirgustegevuslubade, kiirgusallikate, tuumamaterjali ja radioaktiivsete jäätmete üle.

Maksu- ja Tolliameti ning AS Kuusakoski soetavad uusi statsionaarseid kiirgusmonitore.

Koostati "Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008–2017“.

Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet teevad ühiseid kontrollkäike kiirgusallikat omavatesse

ettevõtetesse, et kontrollida kiirgustegevusloa tingimuste täitmist.

2010. ja 2012. a viis Keskkonnaministeerium koostöös Päästeameti ja AS-iga A.L.A.R.A. läbi kampaaniad,

mille käigus sai tasuta ära anda vanu ja mittekasutatavaid suitsuandureid ning muid radioaktiivset ainet

sisaldavaid esemeid ning omanikuta kiirgusallikaid.

2012. a andis Keskkonnaministeerium koostöös AS A.L.A.R.A ja Päästeametiga välja teabematerjali

"Leitud kiirgusallikatest teavitamine", mis annab juhised, kuidas kiirgusallikaid ära tunda ning kuidas

kiirgusallika leidmise korral tegutseda.

AS-is A.L.A.R.A. on kehtestatud ööpäevaringne valmisolek omanikuta kiirgusallikate ohutuks

30.10.2013

111

muutmiseks;

Keskkonnaameti kiirgusosakonnas on tagatud ööpäevaringne valmisolek info vastu võtmiseks ja

edastamiseks, sh nõustamiseks ning vajaduse korral mõõtmiste teostamiseks.

Kiirgustegevusloa omaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaametit ja Häirekeskust kiirgusallika

kadumisest, vargusest või loata kasutamisest; kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist,

mille tulemusena on töötaja või elanik saanud tahtmatult kiiritada; kontrollima kiirgusallika terviklikkust

pärast iga juhtu, mis võib olla kiirgusallikat kahjustanud, ning vajaduse korral teavitama

Keskkonnaametit sündmusest ja kasutatud meetmetest.


Kiirgusohutuse koordineeritud korraldamiseks ning selleks vajalike finantsvahendite suunamiseks on

koostatud „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2007–2017“, mis kiideti heaks 17.04.2008 Vabariigi

Valitsuse korraldusega nr 182.

Tulenevalt hädaolukorra seadusest on Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud hädaolukordade

lahendamise plaan, mis sisaldab kiirgushädaolukorra lahendamise plaani. Plaanis kirjeldatakse

kiirgushädaolukorra lahendamise korraldust, sh hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste

ülesandeid ja teabevahetust ning muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi.

Vastavalt kiirgusseadusele peab suure ohuga kiirgustegevuse teostamise korral olema avariikiirituse

olukorras tegutsemise plaan, mis põhineb potentsiaalse kiirituse hinnangul.

Siseministeerium osaleb kiirgushädaolukordade ning intsidentide korral kriisireguleerimises ning

hädaolukordade likvideerimisel Päästeameti (ning sealse Demineerimiskeskuse) ja politsei ning

tuumamaterjaliga seotud juhtudel ka Kaitsepolitsei kaudu.

Päästeametil on neljatasandiline juhtimisstruktuur ööpäevaringses valmisolekus, millega tagatakse

hädaolukorra juhtimine. Regionaalsetel päästekeskustel on esmane gammakiirguse tuvastamise

võimekus ja inimeste puhastamine kiirgussaastest ohtlike kemikaalide saasteärastusvahenditega.

Riiklikul tasandil on võimekus mõõta erinevaid kiirguse liike ja tuvastada enamlevinud isotoope ning

räpase pommi kahjutustamise võimalus.

Keskkonnaministeerium korraldab vastavalt kiirgusseadusele kiirgusohutustegevust

Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti kiirgusosakonna kaudu.

Keskkonnaamet on kehtestanud ööpäevaringse valve kiirgushädaolukordadele reageerimiseks ning

hädaolukorda lahendavate asutuste ning otsustajate nõustamiseks. Lisaks on Keskkonnaametil erinevad

kiirgusmõõteseadmed, sh seadmed kiirgusallikate otsimiseks ja tuvastamiseks. Keskkonnaamet hindab

nii sekkujate kui kannatanute kiirgusdoose.

Terviseamet korraldab joogivee kvaliteedi järelevalvet, sh radioaktiivsuse seiret ja kiirgusanalüüsi

koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga, samuti korraldab kiirabi ja haiglate varustamist

isikukaitsevahenditega, annab juhised kiirguskannatanute raviks, koordineerib tervishoiuteenuste

osutajate personali kiirgusalast väljaõpet, sh saasteärastuse läbiviimist haiglates (saasteärastusvõimekus

on järgmistes asutustes: SA TÜK, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla SA),

koordineerib biodosimeetriliste meetodite kasutamist tervishoiuteenuste osutajate ja teiste

asutuste/organisatsioonide (sh rahvusvaheliste) vahel.

Veterinaar- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete seiret ning toiduohutusega seotud

järelevalvetoiminguid.

Maksu- ja Tolliamet kontrollib kaupade vedu üle piiri ning haldab piiriületuskohtades kiirgusmonitoride

võrku.

AS A.L.A.R.A korraldab radioaktiivsete jäätmete käitlemist, transporti ja ladustamist, mõõdab

radioaktiivsust ja radioaktiivset saastatust ning teeb saasteärastust väiksemas piirkonnas (arvestades

ettevõtte piiratud materiaalset ressurssi ja tööjõudu). Suurema piirkonna saastusest puhastamisel saab

30.10.2013

112

ta abistada juhendamisega.

Hädaolukorrast teavitamine

- Hädaolukorrast või selle tekkimise ohust teavitab Keskkonnaamet Siseministeeriumi

teabeseireosakonda ning see omakorda teavitab VV kriisikomisjoni esimeest ning hädaolukorra

lahendamisest juhtivat asutust.

- Kiirgushädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste vahelist teabevahetust korraldab hädaolukorra

lahendamist juhtiv asutus (Päästeamet).

- Avalikkuse teavitamise kohustus sekkumistasemete ületamisest või ületamise ohust radioaktiivse

saastumise korral ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse tagajärjel on

Keskkonnaametil.

- Hädaolukorra lahendamisest teavitab avalikkust Päästeasutus.

30.10.2013

113

XXIII. Massiline põgenike sisseränne riiki

Koostajad:

Juhtivasutus Sotsiaalministeerium

Kaasatud asutused Politsei- ja Piirivalveamet

Välisministeerium

Siseministeerium

AS Hoolekandeteenused



„Suure arvu teisest riigist pärit välismaalaste omaalgatuslik saabumine riiki, mille tulemusel on osaliselt

või täielikult halvatud olukorra lahendamise eest vastutavate asutuste igapäevatöö ning mis võib

põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired avaliku

korra tagamise toimimises).“

Nimetatud sündmuse käsitlemine ühe võimaliku hädaolukorrana on põhjendatud, kuna tekkinud

olukorra tulemuslikuks lahendamiseks on vajalik mitme ministeeriumi, nende allasutuste ja valitusväliste

organisatsioonide koordineeritud tegutsemine.

Põgenike sisseränne riiki määratletakse hädaolukorrana, kui lühikese perioodi jooksul saabuv põgenike

arv on piisavalt suur ületamaks riikliku vastuvõtu võimekust ja kui selle tagajärjel ei ole riigil võimalik

tagada sisserännanutele elamisväärseid tingimusi, samuti kui on halvatud elutähtsa teenuse toimimine

(erakorraline meditsiin, statsionaarne eriarstiabi, korrakaitse jm).


Analüüsitav hädaolukord tuleneb mõnes teises riigis toimuvatest sündmustest, mille tulemusena saabub

Eestisse suur hulk inimesi, kes vajavad kaitset ning varjupaika. Nende ootamatu ning organiseerimata

saabumisega võib kaasneda olukord, mis toob kaasa häireid mitme elutähtsa teenuse toimepidevuses.

Ohud, mis võivad kaasa tuua põgenike massilise saabumise riiki:

relvakonfliktid;

poliitilised vastuolud;

loodus- või tehnogeenne õnnetus/katastroof/kriis.

Riiklikuks põgenike vastuvõtmise võimekuse piiriks loetakse olukorda, kui piiripunktis varjupaika

taotlevate inimeste hulga tõttu on piiripunkti töö häiritud või katkenud ning varjupaigataotlejate

vastuvõtukeskuse ja ASi Hoolekandeteenused majutuskohtade võimekus varjupaigataotlejate

majutamisel on ületatud või kui rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusega seotud toimingute

tegemine häirib Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse talituse muude põhiülesannete täitmist

ning tekib vajadus reservametnike kaasamiseks.

Põgenike massiline sisseränne võib toimuda mitme erineva stsenaariumi kohaselt olenevalt põgenike

saabumise või avastamise kohast ja tingimustest. Võimalikud on järgmised olukorrad.

50


30.10.2013

114

1. Välispiirile saabub 50 inimest, kes soovivad taotleda varjupaika.

2. Siseriigis avastatakse transpordivahendist 50 inimest, kes soovivad taotleda varjupaika. Sellega kaasneb

oluline koormus korrakaitsepolitseile.

3. Välispiirile saabub 50 inimest, kes soovivad taotleda varjupaika. Põgenike päritolu piirkonna kohta on

olemas eelinformatsioon seal leviva nakkushaiguse või kiirituse kohta.

Kahe esimese stsenaariumi puhul on esmatähtis inimeste kiire majutamise ning toitlustamise

korraldamine. Siseriigis avastatud põgenike puhul kaasneb ka koormus väljasaatmiskeskusele. Oluline

osa on erakorralise arstiabi osutamisel ja vajaduse korral ka ravil. Lisaks võivad varjupaigataotluse

esitanud isikud vajada psühhosotsiaalset abi.

Kõigi loetletud teenuste, samuti varjupaigataotluste vastuvõtmise ja nende edasise menetlemise juures

on oluline roll tõlketeenusel, vaja võib olla tõlget vähemlevinud keeltesse, mille tõlgid Eestis puuduvad,

mitte Eesti jaoks tavapärastesse keeltesse (vene, inglise, saksa, prantsuse).

Kolmanda stsenaariumi korral lisandub vajadus tuvastada saabunud inimeste võimalik (nakkus)ohtlikkus

Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele.

Suure tähtsusega on avaliku arvamuse kujunemine ja kujundamine, seda nii üleriigiliselt kui ka selles

piirkonnas, kuhu varjupaigataotlejad on majutatud. Välistada ei saa olukordi, kus varjupaigataotlejad

võivad vajada kaitset nende suhtes agressiivselt meelestatud inimeste eest või vastupidi. Sellest

tulenevalt on oluline korraldada valve varjupaigataotlejate majutuskohas.



Varasemad kogemused

1994. aastal läks Saaremaa lähistel karile laev, kus oli 100 kurdi.

1998. aastal esitasid siseriigis varjupaigataotluse korraga 15 iraaklast.

Nimetatud juhtumitest tulenevat kogemust ei saa täielikult tänapäeva üle kanda, kuna õigusruum (Eesti

ühinemine Euroopa Liiduga, Schengen jne) on praeguseks oluliselt muutunud.

2011. aasta juulis oli varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse täituvus 100%, uute varjupaigataotlejate

saabumisel oleks tekkinud vajadus täiendavate majutuskohtade kasutusele võtmiseks.

2013. aastal ületas illegaalselt Eesti piiri 28 vietnamlast, kes paigutati kohtuotsuse alusel

väljasaatmiskeskusesse. Sellega kaasnes väljasaatmiskeskusele oluline lisakoormus.

Alates 2009. aastast on näha selge tõusutendents Eestis esitatud varjupaigataotluste osas. Kui aastatel

2000–2008 esitati aastas keskmiselt 11 varjupaigataotlust, siis aastal 2009 esitati 36, aastal 2010 esitati

30, aastal 2011 esitati 66, aastal 2012 esitati 77 ja 2013. a esimese viie kuu jooksul 52 varjupaigataotlust.

Euroopa Liidus on pagulusränne viimased viis aastat pidevalt kasvanud. Seevastu Baltikumis ja

Põhjamaades ei ole kasvutrend olnud järjepidev, vaid kõikumistega. Iseloomulik on järsk tõus ühel

aastal, millele järgneb üldjuhul langus järgmisel aastal. Leedus toimus märkimisväärne hüpe 2012.

aastal, kui varjupaika taotles 120 taotlejat enam kui 2011. aastal, Lätis aga 2011. aastal, kui varjupaika

taotles 275 taotlejat enam kui 2010. aastal, sellele järgnes järsk taotlejate arvu langus 2012. aastal (135

taotlejat vähem).

Arvestades toimunud sündmusi, saab hädaolukorra massiline põgenike sisseränne riiki esinemise

tõenäosusele anda hinnangu SUUR (4).


Hädaolukorra tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt.

30.10.2013

115

Inimeste elu ja tervis (kerge (B)) - arvesse on võetud võimalust, et suur osa riiki saabunud põgenikest

võivad vajada vältimatut abi ja ravi. Samuti võivad nad kujutada võimalikku ohtu Politsei- ja

Piirivalveameti ning majutuskohtade töötajate tervisele, kes esmaselt ja vahetult saabunud põgenikega

kokku puutuvad. Kõik saabunud põgenikud vajavad kohest ja kiiret majutamist ning toitlustamist.

Vara (kerge (B)) - arvesse on võetud kulutusi majutusele, toitlustamisele, transpordile ning hädaolukorra

lahendamisega tegelevatele asutustele ja organisatsioonidele. Hädaolukorra lahendamise tõttu tekivad

ametkondadele eelarvevälised kulutused.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (kerge (B)) - olenevalt põgenike saabumise või avastamise kohast,

saabuvate inimeste tervislikust seisukorrast jms võivad põgenike massilise saabumisega kaasneda häired

või katkestused piiripunkti töös, samuti kiirabi ja haigla(te) ülekoormus.

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) - tagajärjed looduskeskkonnale on vähetähtsad.

Koondhinnang

Hädaolukorra massiline põgenike sisseränne riiki tagajärgede raskusastme koondhinnang on KERGE (B).


Hädaolukorra „Massiline põgenike sisseränne riiki” riskiklass on toimumise tõenäosusest ja tagajärgede

raskusastmest tulenevalt 4B ehk tegemist on madala riskiga.



Analüüsitava hädaolukorra toimumist ennetavad meetmed on:

koostöö Rahvusvahelise Migratsiooni Organisatsiooniga (IOM) ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga

(UNHCR);

osalemine sõjalistel ja tsiviilmissioonidel kriisipiirkondades;

humanitaar- ja arenguabi võimaldamine kriisipiirkondadele, Vabariigi Valitsus suurendab igal aastal

humanitaar- ja arengukoostööle eraldatud vahendeid.

Hädaolukorra tagajärgi leevendavate meetmetena on kasutusele võetud allpool nimetatud

Koostatud on valdkonnaülene hädaolukorra lahendamise plaan, mida testiti 2011. a staabiõppusel.

Politsei valmisoleku tagamiseks viidi 2012. a läbi kaheksa operatiivteenistuste koostöökoolitust.

38-le Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonna ametnikule on antud põgenike

massilise sisserände menetlemise reservametniku volitused.

Viiakse läbi koolitusi varjupaigataotluste menetlemisega tegelevatele ametnikele: päritoluriigi

infootsingu koolitus, kultuurilised erinevused, varjupaigamenetluse koolitus.

Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuseteenuse osutamiseks on sõlmitud haldusleping AS

Hoolekandeteenustega.

30.10.2013

116

XXIV Ulatuslik küberintsident

Koostajad:

Juhtivasutus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Kaasatud asutused Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Kaitsepolitseiamet

Kaitsevägi



Rahandusministeerium

Siseministeerium

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus

Teabeamet

Elektrilevi OÜ

Linxtelecom Estonia OÜ

AS Starman



„Küberruumis toimuv intsident, millega osaliselt või täielikult katkeb elutähtsa teenuse toimepidevus

(muu hulgas häired elektrivarustuse toimimises, sideteenuste toimimises, veevarustuse toimimises) või

riigi jaoks oluliste infosüsteemide töö ning mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab

suure varalise kahju või suure keskkonnakahju.“

Ulatuslik küberintsident on sündmus, mis võib põhjustada või põhjustab kõrvalekaldeid küberruumi

ettenähtud toimimises või mille tõttu juhtub või võib juhtuda vähemalt üks järgmistest:

osaliselt või täielikult katkeb elutähtsa teenuse toimepidevus;

ohtu satub paljude inimeste elu või tervis;

tekib suur keskkonna- või oluline varaline kahju;

ühiskonna majandusaktiivsuse oluline langus ja ühiskonnakorralduse destabiliseerumine.


Küberintsidentide põhjused võivad olla:

füüsilised (uputus, põleng, pomm jne);

elektroonilised (elektromagnetiline kiirgus, -impulss jne);

küberruumis tekkinud intsidendid (konfiguratsiooniviga, arvutiviirus, pahatahtlik häkkimine jne).

Küberintsidendid ei mõjuta ainult infosüsteeme, vaid ka reaalsete teenuste toimimist. Näiteks võib

pahatahtliku rünnakuga mõjutada transpordi juhtimissüsteeme, mille tulemusena võivad toimuda

vigastatute või inimohvritega õnnetused.

51


30.10.2013

117

Ohtude väljaselgitamiseks ja kirjeldamiseks analüüsiti käesolevas riskianalüüsis 13 võimalikku

hädaolukorra stsenaariumit, mis käsitlesid muu hulgas järgmisi teemasid: ulatuslik andmeside katkestus,

oluliste andmete tervikluse rikkumine, riigi või elutähtsa teenuse osutajate oluliste infosüsteemide

käideldavuse kadu, digitaalse usaldusteenuse katkestus, isiklike seadmete kasutamine töövahendina,

rünnak tööstuslike automaatjuhtimissüsteemide vastu, sõltuvus tugiteenustest.

Strateegilise ja Rahvusvahelise Uurimiskeskuse (CSIS) 2011. a jaanuaris avaldatud raporti kohaselt on

suurimad küberohud spionaaž ja küberkuritegevus. Viimaste sihtmärk on finantssüsteem, sh

sularahaautomaadid, internetipank ja krediitkaardi andmed52.



Järgnevalt on esitatud mõned näited Eestis ja teistes riikides toimunud küberrünnakutest:

2007. a aprilli küberrünnakud Eestis;

Läti maksuameti andmebaasi leke 2009. a;

Hollandi sertifitseerimiskeskuse DigiNotar intsident 2011. aastal.

17. novembril 2010 olid Eestis üle riigi katkestatud kõik internetiühendused, internetipõhine

telefoniteenus (VoIP) ning digiTV ühendus, samuti IP-põhised erilahendused. 1 tunni ja 15 minuti

pikkuse teenusekatkestuse tingis Elioni tuumikvõrgu seadmete rike. Rikke tõttu ei töötanud üle Eesti ligi

50 Swedbanki sularahaautomaadi ja pooled kaardimakseterminalid, häiritud olid ka SEB kaardimaksed,

sularahaautomaatide töö, helistamine hädaabitelefonile 112 ning suuremate uudisteportaalide

kasutamine.

1. detsembril 2010 toimus rike EMT IP tuumikvõrgus. Häiritud oli helistamine, SMSide saatmine ja

mobiil-ID. EMHI-l puudusid värsked ilmaandmed mõõtmisjaamadest.

Mobiil-ID autentimisrünne – 2012. aasta alguses rünnati mobiil-ID autentimislahenduse kaudu Registrite

ja Infosüsteemide Keskuse hallatava kinnistuportaali kasutajaid. Mitme kliendi telefonidele saabus

mobiil-ID autentimise sõnum palvega sisestada portaali sisenemiseks PIN1 kood.

Seoses DNSChangeri lisandumisega kasvas alates 2011. aasta novembrist hüppeliselt pahavaraga seotud

sündmuste arv Eesti võrkudes. DNSChangeri-nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud

arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja ette antud internetilehtedele.

Intsidentide arv langes silmatorkavalt pärast FBI hallatud ajutise DNSChangeri nimeserverite välja

lülitamist.

16.–17. oktoobril 2012 lõhuti kaks merekaablit Eesti-Rootsi vahel.

Jaanuaris 2013 toimus Elioni andmesalvestusseadme tarkvara vea tõttu laiaulatuslik üle-eestiline Elioni

teenuste katkestus. DigiTV katkestus kestis ca 14 tundi, erinevad veebiteenused olid katkenud 2–3

päeva.

Veebruaris 2013 ei töötanud tarkvara rikke tõttu Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide infosüsteem

Ester ning radioloogia- ja laboriinfosüsteemid, samuti digiregistratuur ning haigla e-kirjavahetus.

18. märtsil 2013 seiskus rongiliiklus Tallinna ja Tartu vahel optilise kaabli vigastuse tõttu, mistõttu ei

saanud dispetšer rongiliiklust tavapärasel moel juhtida. Intsidendi tulemusena hilinesid rongid mitu

tundi.

Töögrupp hindas iga stsenaariumi tõenäosust eraldi. Kokkuvõttes on ulatusliku küberintsidendi

tõenäosuse hinnang KESKMINE (3).

52

http://csis.org/files/publication/110128_Lewis_CybersecurityTwoYearsLater_Web.pdf

http://csis.org/files/publication/110128_Lewis_CybersecurityTwoYearsLater_Web.pdf

30.10.2013

118



Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - küberintsidendi tagajärjel võib katkeda andmeside, mis omakorda

toob kaasa selle, et takistatud on inimeste elu ja tervise seisukohalt oluliste elutähtsate teenuste

toimimine (hädaabi õnnetusteadete menetlemine, kiirabi, päästetöö, avaliku korra tagamine,

statsionaarne eriarstiabi jt). See omakorda võib kaasa tuua selle, et kiirabi, päästemeeskond või politsei

ei jõua õigel ajal abi vajavate inimesteni, mistõttu võivad tekkida rasked tagajärjed inimeste elule või

tervisele.

Vara (raske (C)) - küberintsidendiga võivad kaasneda suured varalised ja mainekahjud. Väga rasked

majanduslikud ja mainekahjud võivad tekkida riigil ja eraettevõtetel, kui ollakse sunnitud loobuma laialt

levinud kaugtuvastamise ja digiallkirjastamise vahenditest (ID-kaart, mobiil-ID). Küberintsidendi

tulemusena võivad katkeda elektri- ja veevarustuse või kaugküttesüsteemi toimimine – need on

teenused, mis otseselt mõjutavad inimeste elukvaliteeti ja riigi majandust. Samuti on võimalik

küberrünnak eraettevõtete, nt pankade, sideteenuste osutajate, energia- ja kütuseettevõtete

hallatavate andmete tervikluse vastu.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - hädaolukorra tõttu ei pruugi toimida mitmed

elutähtsad teenused ning väheneb oluliselt ühiskonna turvalisus. Ei saa välja tuua konkreetselt ühte

elutähtsat teenust, mida küberrünnakud kõige enam mõjutaks. Küberrünnakud on kõige ohtlikumad

neile teenustele, mille sõltuvus infosüsteemidest on väga suur. Sellised teenused on elektrivarustus,

sideteenused, maksete ja arvelduste toimimine, sularaha kättesaadavus, õhuseire, kiirgusohuseire,

kaugküttesüsteemi- ja võrgu toimimine, vedelkütusega varustamine.

Looduskeskkond (raske (C)) - küberintsidendi tagajärjed looduskeskkonnale võivad olla rasked.

Koondhinnang

Ulatusliku küberintsidendi tagajärgede raskusastme koondhinnang on RASKE (C).


Tulenevalt toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest on hädaolukorra „Ulatuslik

küberintsident“ riskiklass 3C ehk tegemist on kõrge riskiga.



Kuna riski on viimastel aastatel varasemast paremini teadvustatud, on kasutusele võetud hulk

meetmeid, mis riski paremini maandavad. Näiteks on täiendatud regulatsioone, asutuste ülesandeid ja

korraldatud koolitusi eesmärgiga tagada elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavate infosüsteemide

toimepidevus.

30.10.2013

119

XXV. Ulatuslik korratus vanglas

Koostajad:

Juhtivasutus Justiitsministeerium

Kaasatud asutused Terviseamet



„Ulatuslik korratus vanglas tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu,

vanglas toimuvat plahvatust, tulekahju või varingut, pantvangi võtmist, mitme kinnipeetava samaaegset

põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas toimunud massilist mürgistust,

vanglas levivat epideemiat või elutähtsa teenuse katkemist vanglas.“


Hädaolukord võib tekkida eeskätt vangide tahtliku tegevuse tulemusena või õnnetusjuhtumi tõttu.

Hädaolukorra tekkimise vahetu oht on tulekahju vanglas, vangla ehitise varing, pantvangi võtmine, eriti

ohtliku nakkushaiguse üksikjuhtum (välja arvatud tuberkuloos), raskete tagajärgedega nakkushaiguse

puhang või epideemia, massiline mürgistus (ohtlike ainete käitlemisel toimunud õnnetusest tingitud,

toiduohutuse nõuete rikkumisest tingitud või tahtlikult tekitatud), vangi põgenemine või

põgenemiskatse, vandalism või muu vangide massiline allumatus, vangla vastu suunatud relvastatud

rünne ning plahvatus vangla territooriumil või selle otseses läheduses.



Vanglas võib hädaolukord areneda igast erakorralisest sündmusest, kui esinevad hädaolukorra teket

soodustavad asjaolud. Üks erakorraline sündmus võib vanglas põhjustada uusi vangla julgeolekut

ohustavaid sündmusi oluliselt suurema tõenäosusega, kui sama sündmus ohustaks väljaspool vanglat

toimudes avalikku korda. Samuti võib vangla piiratud territooriumil samal ajal viibivate isikute suur hulk

muuta mõne erakorralise sündmuse tagajärgi raskemaks, kui oleksid samasuguse olukorra tagajärjed

väljaspool vanglat. Seni on hädaolukorra tekkimist vanglates ennetatud. Vanglas ulatusliku korratuse

toimumise tõenäosuse koondhinnang on KESKMINE (3).



Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - hädaolukorra tagajärjel võivad hukkuda üksikud isikud, raskelt

kannatanute arv võib olla kümnetes.

Vara (raske (C)) - hädaolukorra käigus tekkiv varaline kahju võib olla suur, see võib jääda vahemikku u

0,6–3 mln eurot.


53


30.10.2013

120

Elutähtsate teenuste toimepidevus (raske (C)) - tagajärjed elutähtsatele teenustele võivad olla rasked,

teenuse osutamisel võib tekkida rohkem kui ühepäevane häire.

Koondhinnang

Ulatusliku korratuse vanglas tagajärgede raskusastme koondhinnang on RASKE (C).


Hädaolukorra „Ulatuslik korratus vanglas“ riskiklass on tulenevalt toimumise tõenäosusest ja

tagajärgede raskusastmest 3C ehk tegemist on kõrge riskiga.



2011. aastal võeti kasutusele vanglate erakorraliste sündmuste lahendamise plaan, mille põhimõtete

järgimine tagab kiire ja piisava reageerimise hädaolukordade ennetamiseks. Lisaks iga vangla eripäradest

lähtuvatele tegevustele kaasajastati ja renoveeriti 2011., 2012. ja 2013. aastal turvasüsteeme, arendati

operatiivraadioside võimekust, toimusid koolitused ja õppused erakorraliste sündmuste eduka

lahendamise harjutamiseks ning tegeleti vanglate tuleohutusalase võimekuse tõstmisega. Hädaolukorda

ennetavad ning tagajärgi leevendavad meetmed määratletakse ka järgnevateks aastateks.

30.10.2013

121

XXVI. Äkkrünnak

Koostajad:


Kaasatud asutused Haridus- ja Teadusministeerium

Häirekeskus

Kaitsepolitseiamet

Päästeamet

Siseministeerium


Terviseamet



„Sündmus rahvarohkes kohas (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused,

kultuuriasutused, majutusasutused, meelelahutus-asutused, spordirajatised, kaubandushooned jm),

riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ametiruumis või muus kohas, mis ohustab paljude inimeste elu

või tervist (üks või mitu isikut püüavad relva või muu ründeks sobiva vahendiga, ohvreid valides või

valimata, üldjuhul lühikese ajaperioodi jooksul vigastada või tappa võimalikult palju inimesi) või

põhjustab suure varalise kahju.“


Eesti Vabariigis on toimunud kaks äkkrünnaku tunnustega sündmust.

11.08.2011 sisenes tulirelva ning omavalmistatud lõhkeseadeldistega relvastatud isik

Kaitseministeeriumi hoonesse, kus ähvardas turvatöötajaid tulirelvaga ning avas sündmusele

reageerinud politseiametnike pihta tule. Hädaolukorra mõõtmeid ei võtnud sündmus vaid seetõttu, et

ründaja agressioon oli suunatud vormikandjate vastu (tavainimeste pihta tuld ei avanud) ning

isevalmistatud lõhkeseadeldised ei olnud piisavalt võimsad, et inimesi vigastada.

25.04.2013 tungis külmrelvaga relvastatud isik Kosel Pargi 9 asuvasse kauplusesse, peksis ruumi

segamini ning ähvardas kaupluse omanikku külmrelvaga. Politsei reageeris sündmusele kui

äkkrünnakule. Õigusrikkuja peeti kinni. Juhtumi lahendamisse olid kaasatud esmareageerijad,

kiirreageerijad ja läbirääkijad.

Soomes on aset leidnud kaks hädaolukorra tunnustele vastavat äkkrünnakut. Aastal 2007 tappis

kooliõpilane Jokela koolihoones tulirelvaga kaheksa, haavas ühte inimest ning lõpuks tappis ka enda.

Aastal 2008 vigastas kooliõpilane Kauhajoki koolihoones tulirelvaga surmavalt kümmet inimest ning

tappis seejärel enda. Eesti lähiregioonis toimus mastaapne äkkrünnak Norras, kus 22.07.2011 tappis

Anders Behring Breivik Utøya saarel tulirelvaga 69 inimest ning viis läbi pommiplahvatuse Oslos, milles

hukkus 8 inimest.

Eesti Vabariigis on 28.05.2013 seisuga 27 634 relvaomanikku, kokku on registreeritud 61 527 tulirelva.

Lisaks on väljastatud relvad kaitseliitlastele. Tähelepanuta ei saa jätta ka illegaalseid tulirelvi (sh nn

leidrelvi, mis on pärit II maailmasõjast ja mida leitakse endistest lahingupaikadest või vanadest

54


30.10.2013

122

hoonetest), igal politsei korraldataval relvade loovutamise kampaanial antakse neist ära 40–100 ning

ainult neljandik nendest on sellises seisus, et need hävitatakse.

Viimase kolme aasta jooksul on suhtlusvõrgustikes kolmel korral avaldatud ähvardus korraldada

koolitulistamine. Ühel juhul kolmest oli tegemist rumala naljaga, mil tuttav oma sõbra kontole sisse logis

ja võõra nime alt ähvarduse postitas. Teisel kahel juhul tuvastati ähvarduse postitaja, ühel juhul päädis

kriminaalmenetlus šokivangistusega, teisel juhul on menetlus pooleli.



Oluline tõenäosust vähendav asjaolu on see, et võrreldes näiteks naaberriigi Soomega on relvade

kättesaadavus ning suhtarv elanikkonna kohta oluliselt väiksem. Kui Soomes on eraisikute omanduses

iga kolme inimese kohta hinnanguliselt üks tulirelv, siis Eestis on eraisikute omanduses hinnanguliselt iga

20 inimese kohta üks tulirelv. Kindlasti vähendab tõenäosuse realiseerumist ka politsei ennetavad

tegevused, sh sotsiaalmeedia pidev monitooring veebikonstaablite poolt, sest paljudel juhtudel on

äkkrünnaku sooritaja andnud oma eesmärgist sotsiaalmeedia vahendusel varem teada.

Ohte ning Eestis ja lähiregioonis aset leidnud sündmusi arvesse võttes on äkkrünnaku tõenäosuse

koondhinnang KESKMINE (3).



Inimeste elu ja tervis (raske (C)) - hädaolukorra tagajärjel võivad hukkuda üksikud isikud, raskelt

kannatanute arv võib olla kümnetes, kui kurjategija kasutuses on tulirelvad ja ta kasutab äkkrünnaku

elluviimisel lõhkeseadeldisi. Kannatanute arv võib ületada piirkondliku tervishoiuressursi võimalused (v.a

Tallinn), mis puhul on vaja kaasata teiste piirkondade ressursse.

Vara (raske (C)) - hädaolukorra käigus tekkiv varaline kahju võib olla suur (vahemikus 1–3 mln eurot), kui

äkkrünnakuga kaasneb ulatuslik plahvatus ja/või tulekahju.


Elutähtsate teenuste toimepidevus (kerge (B)) - võivad esineda lühiajalised häired elutähtsa teenuse

toimepidevuses.

Koondhinnang

Äkkrünnaku tagajärgede raskusastme koondhinnang on RASKE (C).


Hädaolukorra „Äkkrünnak“ riskiklass tulenevalt toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest

on 3C ehk tegemist on kõrge riskiga.

30.10.2013

123



Äkkrünnakulaadsetele sündmustele reageerimise võimekuse ja professionaalsuse tõstmiseks on Politsei-

ja Piirivalveametis välja töötatud juhendmaterjal „Politsei tegevus äkkrünnaku korral“, mis sätestab

erinevate üksuste tegutsemise raamistiku äkkrünnaku korral.

Ressursimahukate sündmuste, nende hulgas ka äkkrünnaku efektiivsemaks juhtimiseks on Politsei- ja

Piirivalveametis moodustatud kriisireguleerimismeeskonnad operatiivsel tasandil kõigis neljas

prefektuuris ning strateegilisel ehk üleriigilisel tasandil. Operatiivsel tasandil juhib sündmuse

lahendamist iga prefektuuri tööpiirkonna ulatuses operatiivjuht, kaasates juhtimisse vajadusel ka

vastava prefektuuri kriisireguleerimismeeskonna spetsialistid. Strateegilisel tasandil juhib

ressursimahukate sündmuste lahendamist Politsei- ja Piirivalveameti vastutav politseiametnik, kaasates

juhtimisse vajadusel Politsei- ja Piirivalveameti kriisireguleerimismeeskonna spetsialiste.

Sõlmitud on kokkulepped koostööpartneritega (kiirabi, päästeasutused) automaatselt välja saadetava

ressursi osas.

Tulenevalt Politsei- ja Piirivalveameti tegevuskavast korraldavad prefektuurid alates 2010. aastast igal

aastal ühe äkkrünnakuteemalise koostööõppuse, millele eelneb koolitus ning järgneb kokkuvõte koos

tegevuskavaga.

2009. aastal käivitus Rocca al Mare kooli eestvedamisel projekt „Turvaline kool“, mille raames valmis

õpilastele suunatud õppefilm „Sul on ainult üks elu“. Film juhendab õpilasi käituma tulekahju,

küberkiusamise ja äkkrünnaku situatsioonis, samuti anti sama projekti raames välja pedagoogidele

suunatud käsiraamat „Olla olemas“, milles muude probleemsete teemade seas käsitletakse ka õpetaja

tegevusi koolitulistamise situatsioonis.

Samuti on sellest tulenevalt plaanis täiendada olenevalt objekti kategooriast objektile automaatselt

rakenduvaid füüsilise kaitse meetmeid. Nimelt jaguneb suure rünnakuriskiga objektide puhul selle

kategooria (A, B, C, D) määramisel riskide hindamine kahte ossa.

1. Olenemata riigisisesest terrorismiohu tasemest või muust objektiga seonduvast rünnaku tõenäosusest

rakenduvad kõigile nimekirja objektidele automaatselt füüsilise kaitse miinimummeetmed, sest tegemist

on riigi toimimise või elutähtsa teenuse toimimise mõistes olulise objektiga, mille ründamine, füüsiline

kahjustamine või hävitamine võib ohustada paljude inimeste elu ja tervist või tõsiselt hirmutada

elanikkonda või kahjustada elutähtsa teenuse toimepidavust või põhjustada selle lakkamise.

Eesmärk on saavutada olukord, kus objekti igapäevased (madala ohutaseme korral rakendatavad)

turvameetmed tagaksid piisava heidutustaseme ja võimaldaksid ründe korral selle lahendamisele

nõuetekohaselt reageerida.

2. Konkreetse objekti riskiklassi ning rakendatavate meetmete ulatuse kindlaksmääramisel

arvestataksegi terrorismiohust tulenevalt ründamise tõenäosust (sh milliseid objekte on Eestit

ohustavate terroristlike rühmituste poolt mujal maailmas rünnatud või kavatsetud rünnata), tahtluse

astet rünnakut läbi viia ja rünnakuga kaasnevat võimalikku ohtu (inimeste elu ja tervis, vara, keskkond,

elutähtsa teenuse lakkamine jne).

Politsei- ja Piirivalveamet on paralleelselt töötanud välja politsei valvatavatele objektidele (kattuvad

osaliselt suure rünnakuriskiga objektidega) füüsiliste turvameetmete kaitsetasemed.

30.10.2013

124

Segamini ei tohi siin ajada iga päev rakendatavaid füüsilise turvalisuse meetmeid ja erinevaid

turvatasemeid. Mitmetes riikides on kasutusel erinevad turvatasemed, mida tihti märgistatakse n-ö

valgusfoori meetodil. Eestis on see termin praegu kasutuses ainult mereturvalisuses, kuna see rakendub

otse IMO ISPSi koodeksist (turvataset tõstab siseminister KAPO ettepanekul). Kategooriad on:

- esimene kategooria – risk on tõenäoline. Kehtestatakse üldhoiatusena, kui võimaliku rünnaku oht on

kõrgendatud;

- teine kategooria – risk on kõrge. Kehtestatakse juhul, kui võimaliku rünnaku oht on tõenäoline ja

prognoositav;

- kolmas kategooria – risk on vahetu. Kehtestatakse juhul, kui rünne on toimunud või saadakse andmeid,

mis viitavad rünnaku reaalsele võimalikkusele (kehtestatakse ka juhul, kui objekti vahetus läheduses on

toimunud rünnak või kui on saadud andmeid, et rünnak objekti läheduses on väga tõenäoline).

Turvatase objektil põhineb seega konkreetse ajahetke riskide analüüsil ja kindlaks määratud (näiteks

terrorismiga seonduvad sündmused) ohuga sündmuste arengul nii Eestis kui mujal maailmas, mis võivad

ka meie riigis mõju avaldada ja kaasa tuua vajaduse objekti turvataset tõsta.

30.10.2013

125

XXVII. Paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis

Koostajad:

Juhtivasutus Välisministeerium

Kaasatud asutused Kaitseministeerium,

Kaitsepolitseiamet,

Päästeamet,

Siseministeerium,

Teabeamet


Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 defineerib käesolevat hädaolukorda järgmiselt:

„Sündmus, mis ohustab paljude välisriigis viibivate Eesti kodanike ja määratlemata kodakondsusega

Eesti elanike elu või tervist või Eesti välisesinduse turvalisust (muu hulgas loodusõnnetus, nakkushaiguse

levik, raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetus, ulatuslik

tulekahju või plahvatus, keskkonna ulatuslik keemiline, bioloogiline või radioaktiivne saastumine,

hoonete ja rajatiste purunemine, poliitiline vägivald, massirahutus ja -meeleavaldus, pantvangi võtmine,

sõjaline konflikt, rünne Eesti diplomaatilise esinduse või diplomaadi vastu).“

Sündmuse määratleb hädaolukorrana Välisministeeriumisse laekunud teabe põhjal Välisministeeriumi

kantsler.


Hädaolukorra tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamisel on riskianalüüsis käsitletud ohte Eesti

kodanike ja määratlemata kodakondsusega Eesti elanike elule ja tervisele ning tõenäosust, et nad võivad

sattuda välisriigis hädaolukorda, kus riikliku abi andmiseks on vajalik kaasata teisi Eesti Vabariigi

riigiasutusi. Antud ohud jagunevad üldiselt nelja kategooriasse: loodusõnnetus, epideemia,

tehnogeenne õnnetus ning sotsiaalne konflikt.

Loodusõnnetus

Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Kaardistatud

epitsentrite alusel võib väita, et sagedamini (ja tugevamalt) toimuvad maavärinad India ookeanis, Kagu-

Aasias, Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Lõuna-Aasias, Melaneesias, Ameerika Ühendriikide läänerannikul ja

Alaskal, Lõuna-Ameerikas (peamiselt mandri lääneosas), Kariibi meres, harvem Aafrika põhjaosas, ka

Lõuna-Euroopas.

Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kõige

sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse

ookeani tektooniline ebastabiilsus.

Orkaan on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva

tormi. Viimasel kümnendil enim ohvreid kaasa toonud tsüklon Katrina põhjustas väga suurt kahju

Ameerika Ühendriikide kaguosale. Orkaanis ja selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836

inimest. Välisministeeriumil puuduvad andmed Ameerika Ühendriikide kaguosas viibinud Eesti elanike

koguarvu kohta, ent ükski Eesti elanik orkaanis kannatada ei saanud.

Epideemia

30.10.2013

126

Epideemia on nakkushaiguste ulatuslik levik, mis on põhjustatud haigustekitaja sattumisest organismi ja

mis levib inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Välisministeeriumil puuduvad

andmed välisriikides epideemia tagajärjel kannatanud Eesti elanike kohta.

Tehnogeenne õnnetus

Lennuõnnetus- Välisministeeriumile teadaolevalt on lennuõnnetustes välismaal hukkunud kaks Eesti

kodanikku.

Rongiõnnetus- Välisministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti elanikud välisriikides rongiõnnetustes

hukkunud.

Laevaõnnetus- Välisministeeriumile teadaolevalt ei ole pärast 1994 a. parvlaev Estonia katastroofi Eesti

elanikud laevaõnnetustes hukkunud. Samas on laevaliikluse tihedus Läänemerel oluliselt kasvanud ning

katastroofiliste tagajärgedega laevaõnnetuse risk püsiv.

Liiklusõnnetus- Välisministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti elanikud välisriikides ohvriterohketes

liiklusõnnetustes maanteedel hukkunud. Väiksemates liiklusõnnetustes hukkunute arv on

konsulaarosakonna andmetel kuni viis Eesti elanikku aastas, peamiselt Euroopa riikides.

Muud tehnogeensed õnnetused- Välisministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti elanikud välisriikides

tulekahju, plahvatuse, keskkonna ulatusliku saastumise, hoonete ja rajatiste purunemise tõttu

hukkunud.

Sotsiaalne konflikt

Massimeeleavaldus ja poliitiline rahutus- sündmuste areng poliitiliste rahutuste korral on kaootiline ning

raskesti prognoositav. Vastavates piirkondades on eestlasi teadaolevalt vähe, suurimaks ohuks võib

osutuda Eestist pärit turistide massiline viibimine Egiptuse kuurortides. Välisministeeriumi andmetel

viibis 2011. aasta jaanuaris Egiptuses rahutuste ajal umbes 860 turisti. Keegi kannatada ei saanud.

Terrorirünnak- Euroopas toimunud terroriaktidest võib nimetada 2005. aastal toimunud

pommirünnakuid Madridis (191 hukkunut) ja Londonis (52 hukkunut, 700 haavatut). Viimaste

aastakümnete ohvriterohkeim terrorirünnak leidis aset 11. septembril 2001. aastal New Yorgis (2977

hukkunut). 2008. aastal Mumbais toimunud rünnakus hukkus 166 inimest. Välisministeeriumile

teadaolevalt pole Eesti elanikud terrorirünnakutes kannatada saanud.

Pantvangistus- 2008. aastal kaaperdati Somaalia rannikul Gibraltari lipu all sõitev kaubalaev Lehmann

Timber, mille 15-liikmelise meeskonna tüürimees oli Eesti kodanik. Pantvangistatud vabanesid 25 päeva

hiljem. 2011. aastal rööviti seitse jalgratastel matkanud Eesti kodanikku Liibanonis. Pantvangid vabastati

ligi neli kuud hiljem. 2012. aastal võeti Nigeeria ranniku lähedal pantvangi Prantsuse lipu all sõitva

Bourbon Liberty 249 seitse meeskonnaliiget, kelle seas oli üks Eesti kodanik. Pantvangistatud vabastati

kaks nädalat hiljem.

Atentaat- Eesti juhtkonna vastu välisvisiitidel suunatud atentaadi võimalus võib olla seotud Eesti

Vabariigi poolsete rahvusvahelistes kohustuste täitmisega konfliktipiirkondades. Välisministeeriumile

teadaolevalt ei ole Eesti elanikud välisriikides atentaatide tagajärjel hukkunud.

Relvastatud konflikt- 2001. aastast tänaseni kestvad relvastatud konfliktid on terrorismivastane sõda

Afganistanis ja Pakistanis (üle 300 000 hukkunu), narkosõda Mehhikos (üles 80 000 hukkunu) ja Süüria

kodusõda (üle 100 000 hukkunu). Välisministeeriumile teadaolevalt viibis 2008. aastal Gruusia-Venemaa

relvakonflikti piirkonnas 147 Eesti elanikku. Suur osa neist lahkus Välisministeeriumi kaasabil, lisaks

evakueeriti ka Soome, Taani, Suurbritannia, USA ja Gruusia kodanikke. Välisministeeriumile teadaolevalt

ei ole Eesti elanikke välisriikides relvastatud konfliktides hukkunud.

Rünnak diplomaatilise esinduse vastu- ründed diplomaatilist puutumatust omavate objektide vastu

võivad olla ajendatud nii sise- kui välispoliitilistest arengutest ning elluviidud äärmuslike vaadetega

organisatsioonide või isikute poolt. Näiteks 2006. aastal Taani ajalehtedes avaldatud karikatuuridele

30.10.2013

127

järgnesid ulatuslikud rahutused ja toimusid ründed Taani saatkondadele välisriikides. Oluline roll

terrorismiaktide ennetamisel on sellel, kui tõhusalt on tagatud tõenäoliste sihtmärkide turvalisus. Eesti

välisesindaja vastase ründe katse toimus 2.mail 2007 Moskvas kui Suursaadik Marina Kaljuranna

pressikonverentsi toimumiskohta sisenesid vägivaldselt liikumise Nashi aktivistid. Rünne löödi

suursaadikut saatnud politseiametniku ja diplomaadi poolt tagasi. Eesti välisesinduse vastu toimus

rünne 10.mail 2007, mil töövälisel ajal tulistati jahirelvast Peakonsulaadi Peterburgis Pihkva talituse

aknasse. Keegi kannatada ei saanud, tekitati materiaalset kahju.



Kuna tõenäosus on suurem kui üks võimalus kahest, et hädaolukord leiab aset viie aasta jooksul, on

hädaolukorra „Paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis“ tõenäosuse koondhinnang

„VÄGA SUUR“ (5).


Hädaolukorra tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt:

Inimeste elu ja tervis (väga raske (D)) – hädaolukorra tagajärjel võivad hukkuda kümned Eesti elanikud.

Raskelt kannatanuid, kes vajavad kohest haiglaravi 171-400 kannatanut.

Vara (kerge (B)) – tagajärjed varale on kerged.

Looduskeskkond (vähetähtis (A)) – tagajärjed looduskeskkonnale on vähetähtsad.

Elutähtsate teenuste toimepidevus (vähetähtis (A)) – võivad esineda ajutised häired teenuse

toimimises. Otsene kahju puudub.

Koondhinnang

Hädaolukorra „Paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis“ tagajärgede raskusastme

koondhinnang on „VÄGA RASKE“ (D).


Hädaolukorra „Paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis“ riskiklass tulenevalt

toimumise tõenäosusest ja tagajärgede raskusastmest on 5D ehk tegemist on väga kõrge riskiga.



Olulisemad meetmed hädaolukorraks valmisoleku tagamiseks on avalikkusele suunatud ennetustegevus,

panustamine välisesinduste turvameetmetesse ning ööpäevaringne kriisivalve, mis on

Välisministeeriumis vastavalt konsulaarosakonna, diplomaatilise julgeoleku osakonna ja teabeanalüüsi

osakonna pädevuses.

Välisriigis asetleidva hädaolukorra puhul on esmaseks reageerijaks ning hädasolija abistajaks

asukohariigi pädevad ametiasutused. Eesti Vabariik saab kohapeal abi osutada riikidevahelisel

kokkuleppel või vastava abipalve korral. Üldjuhul osutatakse abi hädasolijate lahkumiseks

30.10.2013

128

ohupiirkonnast ja turvalise kojupöördumise võimaluse loomisel. Vajadusel kaasatakse abi andmiseks

teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesindused. Erijuhtumitel (nt pantvangistus) osutab riik

hädasolijatele abi koostöös asukohariigi pädevate ametiasutustega vältides ohtu hädasolijate elule ja

tervisele.

30.10.2013

129

Lisa 1 - riskimaatriks

Väga suur

5

XVII

Suur

4

XIX, XXIII I VI, VII, XI,

XVI

Keskmine

3

IV, V, IX,

XIV, XX,

XXIV, XXV,

XXVI

VIII,

Väike

2

XVIII XIII, XXII II, III

Väga väike

1

X XXI XII

Vähetähtsad

A Kerged

B Rasked

C Väga rasked

D Katastroofilised

E

Häd

aolu

korr

a tõ

en

äosu

s

Hädaolukorra tagajärjed

- Madal risk - Keskmine risk - Kõrge risk - Väga kõrge risk

30.10.2013

130

I Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju

II Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones

III Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi

IV Raskete tagajärgedega torm

V Üleujutus tiheasustusalal

VI Ulatuslik merereostus

VII Ulatuslik rannikureostus

VIII Ulatuslik keskkonnareostus sisemaal

IX Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel

X Raskete tagajärgedega õnnetus raudteel

XI Raskete tagajärgedega laevaõnnetus

XII Raskete tagajärgedega õhusõidukiõnnetus

XIII Paljude kannatanutega õnnetus jää lagunemisel

XIV Massiline korratus

XVI Epideemia

XVII Massiline mürgistus

XVIII Erakordselt külm ilm

XIX Erakordselt kuum ilm

XX Eriti ohtlik loomataud

XXI Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus

XXII Riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus

XXIII Massiline põgenike sisseränne riiki

XXIV Ulatuslik küberrünnak

XXV Ulatuslik korratus vanglas

XVI Äkkrünnak

XVII Paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis

30.10.2013

131

Lisa 2. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted Eestis seisuga aprill 2013 koos õnnetuse ja mõju

kirjeldusega

Ettevõte Aadress Kemikaalid Õnnetused Ohtlikud väljundid Max

ohu-

ala

(m)

Inimesi ohualas

Arv

Vahemik

Doomino-

efekti

võimalikkus

1 DBT AS Koorma

13a, Muuga

küla, Viimsi

vald,

Harjumaa

Ammoonium-

nitraatväetis

Ammoonium-

nitraadi

lagunemine

Plahvatus

Mürgiste gaaside

levimine

Ülerõhk

Laialipaiskuvad killud

4904 21623 üle

20000

Õnnetuse

korral

mõjutatud

teised Muuga

sadama

ettevõtted

2 Agrochema

Eesti OÜ

Turu 7a,

Jõgeva linn,

Jõgevamaa

Ammoonium-

nitraatväetis

Ammoonium-

nitraadi

lagunemine

Plahvatus

Mürgiste gaaside

levimine

Ülerõhk

800 755 101-

1000

Ohualasse

jääb Olerex

AS Jõgeva

tankla (muu

ettevõte)

3 Alexela

Paldiski

Terminal AS

Rae põik 6.

Paldiski,

Harjumaa

Bensiin,

diisel,

toornafta,

butaan

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

BLEVE

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

Ülerõhk


800 1000 1000-

10000

4 Alexela

Sillamäe AS

põhiterri-

toorium

Kesk 2b,

Sillamäe

linn, Ida-

Virumaa

Põlevkiviõli Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

237 42 31-100 Võib

mõjutada

Tankchem

AS'i

5 Alexela

Sillamäe AS

sisepark

Kesk 2p,

Sillamäe

linn, Ida-

Virumaa

Põlevkiviõli Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

60 10 Kuni 30

6 Baltic Tank

AS

Uus-

Sadama 2,

Kunda,

Lääne-

Virumaa

Põlevkiviõli Leke

Tulekahju

BLEVE

Soojuskiirgus

Keskkonnareostus,

Tulekahju suitsu

levimine

1300 4 31-100

7 BCT AS Kesk 2c,

Sillamäe

linn, Ida-

Virumaa

Ammoniaak Leke Mürgise gaasi

levimine

3900 14971 10000-

20000

Mõjutab kogu

Sillamäe

sadama terri-

tooriumit ning

teisi seal

asuvaid

ettevõtteid

8 Bitest TÜ Kroodi tee

2, Maardu,

Harjumaa

Diislikütus,

kerge kütteõli

Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levik

457 180 101-

1000

30.10.2013

132

9 BLRT

Transiit OÜ

Kopli 103,

Tallinn,

Harjumaa

Ammoonium-

nitraatväetis

Ammoonium-

nitraadi

lagunemine

Plahvatus

Mürgiste gaaside

levik

Ülerõhk

3180 üle

20000

üle

20000

10 Dekoil OÜ Kopli 103b,

Tallinn,

Harjumaa

Masuut,

diislikütus

Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levik

800 1881 1000-

10000

11 Eesti

Energia Õli-

tööstus AS

Auvere

küla,

Auvere vald

Ida-

Virumaa

Põlevkiviõli Leke

Tulekahju

Soojuskiirgus

Keskkonnareostus,

Tulekahju suitsu

levimine

300 780 101-

1000

12 Elering AS

(Kiisa AREJ)

Tagamaa

maaüksus

Saue vald,

Harjumaa

Diiselkütus Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

100 10 kuni 30

13 Eraküte AS

Vaga

Katlamaja

Pärna tn 15,

Valga linn,

Valgamaa

Põlevkiviõli

VKG D

Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

47 150 101-

1000

14 Estonian

Cell AS

Jaama 21,

Kunda,

Lääne-

Virumaa

Vesinik-

peroksiid

Leke Mürgise gaasi

levimine

77 35 31-100

15 Hansa Ilu-

tulestikud

OÜ

Saarepeedi

küla,

Saarepeedi

vald,

Viljandimaa

Pürotehnika Tulekahju

Plahvatus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk

175 5 kuni 30

16 Henkel

Makroflex

AS

Savi 12,

Pärnu linn,

Pärnumaa

Isobutaan

Propaan

Dimetüül-

eeter

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

BLEVE

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk


344 370 101-

1000

Ohualasse

jääb AS Lukoil

Ehitajate tee

tankla (muu

ettevõte)

17 Hromium

OÜ

Lao 21,

Maardu,

Harjumaa

Kroom-

trioksiid,

naatrium-

dikromaat,

kaalium-

dikromaat

Tahke aine

laiali

paiskumine

Tulekahju

Soojuskiirgus

Mürgiste gaaside

levimine

800 100 31-100

18 Ilutulestiku

Keskus

Arnika OÜ

Vana-Võidu

küla, Viiratsi

vald,

Viljandimaa

Pürotehnika Tulekahju

Plahvatus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk

175 9 kuni 30

19 Kiviõli

Keemia-

tööstuse

OÜ

Turu 3,

Kiviõli, Ida-

Virumaa

Põlevkiviõli Leke

Tulekahju

BLEVE

Soojuskiirgus,

keskkonnareostus,

tulekahju suitsu

levimine, ülerõhk,

laialipaiskuvad killud

271 100 101-

1000

30.10.2013

133

20 Krimelte

OÜ

Suur-Paala

8a/10,

Tallinn,

Harjumaa

Isobutaan,

propaan,

dimetüül-

eeter

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

BLEVE

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk


632 10000-

20000

21 Kroodi

Terminal AS

Üleoru 1,

Maardu,

Harjumaa

Bensiin,

diislikütus,

lennukikütus

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levik

518 35 31-100

22 Kunda

Nordic

Tsement

AS lõhke-

materjali

ladu

Andja küla,

Sõmeru

vald, Lääne-

Virumaa

Ammoonium-

nitraat,

lõhke-

materjalid

Tulekahju

Ammoonium-

nitraadi

lagunemine

Plahvatus

Mürgiste gaaside

levimine

Soojuskiirgus

Ülerõhk


500 8 Kuni 30

23 Kures-saare

Soojus AS

Kalevi

katlamaja

Dokumendid koostamisel

24 Kures-saare

Soojus AS

Luha

katlamaja

Dokumendid koostamisel

25 Lemmin-

käinen Eesti

AS (endine

Lõhketööd

OÜ)

Võerda

küla,

Jõelähtme

vald, Harju-

maa

Lõhkeained

püro-

tehnika

Tulekahju

Plahvatus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu levik

Ülerõhk


1500 101-

1000

26 Maardu

Terminal AS

Lao 29,

Maardu,

Harjumaa

Bensiin,

Diislikütus,

Kerge

kütteõli

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


1600 15 31-100

27 Milstrand

AS

Randvere

tee 5,

Viimsi,

Harjumaa

Bensiin,

Diislikütus,

Kütteõli

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


350 31 31-100

28 Molycorp

Silmet AS

Kesk 2,

Sillamäe

linn, Ida-

Virumaa

Soolhape Leke Mürgise gaasi

levimine

50 550 101-

1000

29 Narva

Elektri-

jaamad

Balti elektri-

Elektri-

jaama tee

59, Narva,

Ida-

Soolhape Leke Mürgise gaasi

levimine

500 415 101-

1000

30.10.2013

134

jaam Virumaa

30 Narva

Elektri-

jaamad

Eesti

Elektrijaam

Auvere

küla,

Auvere vald

Ida-

Virumaa

Soolhape,

Hüdrasiin

Leke Mürgise gaasi

levimine

500 415 101-

1000

31 Narva Vesi

AS

Kulgu 1,

Narva, Ida-

Virumaa

Kloor Leke Mürgise gaasi

levimine

2000 45000 üle

20000

32 NCC & PO

AS

Lao 14,

Maardu,

Harjumaa

Diislikütus,

kerge

kütteõli,

bensiin

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


120 46 31-100

33 Neste

Terminal AS

Lasti tee 18,

Muuga,

Harjumaa

Bensiin,

diisel,

lahustid

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


350 50 101-

1000

Õnnetuse

korral

mõjutatud

teised Muuga

sadama

ettevõtted

34 Nitrofert

AS

Järveküla

tee 1,

Kohtla-

Järve, Ida-

Virumaa

Ammoniaak Leke Mürgise gaasi

levimine

3900 17416 10000-

20000

Mõjutab

Novotrade

Invest'i, VKG

Oil'i ja teisi

ettevõtteid

Kohtla-Järve,

Järve

piirkonnas

35 Norma AS Laki 14,

Tallinn,

Harjumaa

Kroom-

trioksiid

(vedel),

CrO3,

soolhape,

seebikivi

Leke Mürgise gaasi

levimine

9 2 kuni 30

36 Novotrade

Invest AS

Keemia 2c-

1, Kohtla-

Järve, Ida-

Virumaa

Diislikütus Leke

Tulekahju

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

200 477 101-

1000

37 Oiltanking

Tallinn AS

Õli 7,

Muuga,

(Muuga

sadam),

Harjumaa

Bensiin,

diisli- ja

kütteõli

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


300 65 31-100 Õnnetuse

korral

mõjutatud

teised Muuga

sadama

ettevõtted

38 Orica Eesti

OÜ

Sirgala,

Vaivara

vald, Ida-

Virumaa

Ammooniu

mnitraat

Ammoonium

nitraadi

lagunemine

Plahvatus

Mürgiste gaaside

levimine

Ülerõhk

500 84 31-100

30.10.2013

135

39 Pakterminal

AS (E.O.S.

Vopak)

Lasti tee 20,

Muuga,

Harjumaa

Masuut

(raske

kütteõli),

Lennuki-

petrool,

Toornafta,

Bensiin

(pliivaba),

Naftaõli (

nn toor-

bensiin),

Gaasi-

kondensaat

, Butaan

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

BLEVE

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


Ülerõhk


800 50 101-

1000

Õnnetuse

korral

mõjutatud

teised Muuga

sadama

ettevõtted

40 Petkam AS Kroodi 4,

Maardu,

Harjumaa

Diislikütus,

kerge

kütteõli,

autobensiin

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


435 193 101-

1000

41 Propaan AS Gaasi 8,

Tallinn,

Harjumaa

Propaan,

butaan

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

BLEVE

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk


600 2500 1000-

10000

42 Rapla Küte

AS

Kastani 3a,

Rapla linn,

Raplamaa

Põlevkiviõli

VKG D

Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

47 6 kuni 30

43 Recticel OÜ Peterburi

tee 48a,

Tallinn,

Harjumaa

Tolueendi-

isotsüanaat

Leke Mürgiste gaaside

levimine

500 550 101-

1000

44 Reola Gaas

AS

Vana-

Kuuste küla,

Kambja

vald,

Tartumaa

Propaan

Butaan

Propaan/

Butaan

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

BLEVE

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk


500 25 kuni 30

45 RUF Eesti

AS

Võerda k,

Jõelähtme

vald,

Harjumaa

Püro-

tehnika

Tulekahju

Plahvatus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk


1500 101-

1000

46 Sillamäe SEJ Kesk 4,

Sillamäe

linn, Ida-

Virumaa

Põlevkiviõli Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

100 180 101-

1000

47 Silsteve AS Kesk 2,

Sillamäe

linn, Ida-

Virumaa

Ammooniu

mnitraat

Ammoonium

nitraadi

lagunemine

Plahvatus

Mürgiste gaaside

levimine

Ülerõhk


1266 45 31-100 Mõjutab

enamust

Sillamäe

sadama terri-

tooriumist

30.10.2013

136

ning seal

asuvaid teisi

ettevõtteid

(va BCT)

48 Stivterminal

AS (E.O.S.

Vopak)

Vilja 7,

Muuga,

Harjumaa

Lennuki-

petrool,

Bensiin,

Diislikütus,

Toornafta

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


800 50 101-

1000

Õnnetuse

korral

mõjutatud

teised Muuga

sadama

ettevõtted

49 Tallinna

Küte AS

Mustamäe

katlamaja

Kadaka tee

181,

Tallinna

linn,

Harjumaa

Kerge

kütteõli,

Naatrium-

hüdroksiid,

Soolhape

Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Mürgise gaasi

levimine

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

50 47 31-100

50 Tallinna

Vesi AS

Järvevana

3, Tallinn,

Harjumaa

Kloor Leke Mürgise gaasi

levimine

2500 47000 üle

20000

51 Tankchem

AS

Kesk 2a,

Sillamäe

linn, Ida-

Virumaa

Metanool Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk

250 25 Kuni 30

52 Tartu

Terminaal

AS

Kärkna küla,

Tartu vald,

Tartumaa

Bensiin

Diisel

Määrdeõlid

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Soojuskiirgus

Tulekahju suitsu

levimine

Ülerõhk

295 250 101-

1000

53 Termoil AS

(E.O.S.

Vopak)

Vana-Narva

mnt 27a,

Maardu,

Harjumaa

Raske

küttõli,

Toornafta

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


800 51 101-

1001

54 Trendgate

AS (E.O.S.

Vopak)

Peterburi

tee 105,

Maardu,

Harjumaa

Raske

küttõli,

Toornafta

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


800 52 101-

1002

55 Vasar OÜ Vana-Narva

mnt 1,

Maardu,

Harjumaa

Kroom-

trioksiid

(vedel),

soolhape,

väävelhape

Leke

Tulekahju

Mürgiste gaaside

levimine

350 550 101-

1000

56 Vesta

Terminal

Tallinn OÜ

Õli 1,3,6;

Lasti tee 16;

Vilja 4;

Koorma 2a;

Muuga,

Harjumaa

Masuut,

toornafta,

diiselkütus,

bensiin

Leke

Tulekahju

Aurupilve

plahvatus

Keskkonnareostus

Soojuskiirgus


ellips

579x

310

79 31-100 Õnnetuse

korral

mõjutatud

teised Muuga

sadama

ettevõtted

57 Viljandi

Naftabaas

OÜ

Reinu tee

18, Viljandi

linn,

Diisel Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

100 31 31-100 Ohualasse

jääb Texor OÜ

Reinu tee

30.10.2013

137

Viljandimaa Soojuskiirgus tankla (muu

ettevõte)

58 VKG Oil AS Keemia 2,

Kohtla-

Järve, Ida-

Virumaa

Põlevkiviõli Leke

Tulekahju

Keskkonnareostus

Tulekahju suitsu

levimine

Soojuskiirgus

200 570 101-

1000

30.10.2013

138

Lisa 3 – veetaseme rekordkõrgused ja eriti ohtliku veetaseme piirväärtused

Veetaseme rekordkõrgused Eesti rannikul hüdromeetriliste mõõtmiste alusel

Mõõtejaam Veetaseme rekordkõrgus; selle aeg

Narva-Jõesuu 194 cm; 9.01.2005

Tallinn 152 cm; 9.01.2005

Ristna 176 cm; 9.01.2005

Vilsandi 206 cm; 18.10.1967

Rohuküla 157 cm; 18.10.1967

Virtsu 152 cm; 18.10.1967

Pärnu 273 cm; 9.01.2005

Eriti ohtlikud veetaseme piirväärtused

Vaatluspunkt Ohtlik veetase

Tallinn 120 cm ja enam

Narva-Jõesuu 160 cm ja enam

Haapsalu 140 cm ja enam

Pärnu 160 cm ja enam

Virtsu, Rohuküla 100 cm ja enam

2011. aasta hädaolukordade riskianalüüside …...võrreldes 2011. a analüüsiga nimetatud ümber...

Documents

Transcript of 2011. aasta hädaolukordade riskianalüüside …...võrreldes 2011. a analüüsiga nimetatud ümber...