2008. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - mkm.ee · maailmamajanduses kiirelt halvenema, mis tõi kaasa...

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Rahandusministeerium

2008. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Tallinn 2009

Sisukord Makromajanduslik olukord.............................................................................................................................................................. 4

Tööturg ............................................................................................................................................................................................... 8

Väliskaubandus ................................................................................................................................................................................ 10

Töötlev tööstus................................................................................................................................................................................ 14

Toiduainete ja jookide tootmine................................................................................................................................................... 16

Anne Mere: Majanduskriis tõi ka positiivseid tagajärgi............................................................................................................. 18

Tekstiilitootmine.............................................................................................................................................................................. 20

Rõivatootmine ................................................................................................................................................................................. 22

Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine ................................................................................................................................... 24

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine ........................................................................................................................... 26

Kirjastamine ja trükindus ............................................................................................................................................................... 28

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine ..................................................................................................................................... 30

Kummi- ja plasttoodete tootmine ................................................................................................................................................ 32

Metalli ja metalltoodete tootmine................................................................................................................................................. 34

Masinate ja seadmete tootmine..................................................................................................................................................... 36

Elektri- ja optikaseadmete tootmine ............................................................................................................................................ 38

Bo Henriksson: Eksportijad, pöörake pilk itta!.......................................................................................................................... 41

Transpordivahendite tootmine ..................................................................................................................................................... 42

Mööblitootmine............................................................................................................................................................................... 44

Priit Tamm: Tahame eksporti kasvatada 20 protsenti .............................................................................................................. 46

Ehitussektor ..................................................................................................................................................................................... 48

Kaido Fridolin: Säilitame 2008. aasta taseme ............................................................................................................................. 51

Sisekaubandus .................................................................................................................................................................................. 52

Raul Puusepp: Hoiame silmad uute ärivõimaluste jaoks lahti ................................................................................................. 56

Turism ............................................................................................................................................................................................... 58

Transport .......................................................................................................................................................................................... 62

Lisad................................................................................................................................................................................................... 66

Tekstis ja joonistel kasutatavad lühendid:

vea – võrreldes eelmise aastaga

vep – võrreldes eelmise perioodiga

pa – poolaasta

p.s. – parem skaala

* – esialgne ehk kiirstatistika

2008. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Rahandusministeerium 2009

4

Makromajanduslik olukord

Eesti ja euroala majanduskasv

-15

-10

-5

0

5

10

15

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat

%

Eesti Euroala15

Panus majanduskasvu

-20-15-10-505101520

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Tarbimine Invest. ja varudNetoeksport Majanduskasv

Sisenõudluse ja impordi reaalkasv

-30

-20

-10

0

10

20

30

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


% vea

-15

-10

-5

0

5

10

15

20% vea

Import Sisemajanduse nõudlus (parem skaala)

Ekspordi reaalkasv

-20

-10

0

10

20

30

40

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


% vea

-3-2-1012345%

Kaupade ja teenuste ekspordi kasvKaubanduspartnerite kaalutud SKP kasv (p.s.)

2008. aastal vähenes Eesti majandus 3,6%, mis tulenes sisenõudluse 7,4-protsendilist langusest. Sise-nõudluse vähenemist mõjutasid investeeringute ja varude kiire kahanemine ning eratarbimise langus. Sisenõudluse osatähtsus vähenes 2007. aastaga võrreldes 16,3 protsendipunkti võrra 99,9%ni jooksevhindades arvutatud SKPst. Kaupade ja teenuste eksport vähenes 2008. aastal marginaalselt (-1,1%). Nõrk sisenõudlus tõi kaasa impordi languse, mille tagajärjel netoekspordi panus majanduskasvu osutus positiivseks.

Tarbimisbuum sai Eestis 2008. aastal lõpuks läbi. Eratarbimise kasvutempo, mis oli viimased kuus aastat ületanud SKP kasvu, hakkas järsult vähenema juba 2007. aasta teisel poolel. Aastases võrdluses kahanes tarbimine pea kogu 2008. aasta jooksul ning langustempo oli viimases kvartalis üle 10%. Madalale reaalkasvule aitasid kaasa nii elanike kindlustunde langus kui hüppeliselt kasvanud tarbijahinnad, mis-tõttu inflatsioon püsis kolme esimese kvartali jooksul 11% tasemel. Eratarbimiskulutused kasvasid aastases arvestuses siiski veel 6%, kuid reaalselt vähenes tarbimine 2008. aastal 4% võrra.

Elanike palgatulu ja sotsiaalsiirded kasvasid 2008. aastal veel jõudsalt (arvestuslikult 17%), tarbimiskulutuste kasv jäi aga sellele kolmekordselt alla. Üheks põhjuseks oli kogu aasta jooksul jätkunud tarbijate ebakindluse kasv, mis oli põhjustatud kinnis-varaturu jätkuvast madalseisust ning rahvusvahelise majanduskriisi süvenemisest. See kallutas inimesi tarbimise asemel rohkem säästma. Teiseks põhjuseks oli elanike rahaliste vahendite piiratus tagasi-hoidlikuma laenamise ning kõrgete laenuintresside tõttu. Viimases kvartalis ületasid elanike intressi-maksed juba oluliselt laenujäägi kasvu.

Toidu ja eluasemega seotud kulutuste kiire kallinemine sundis tarbijaid vähendama mittehäda-vajalike kaupade ja teenuste osakaalu tarbimiskorvis. Eriti järsult langes 2008. aastal poolpüsikaupade1 tarbimine (-20%), mis oli osaliselt põhjustatud ka eelnevatel aastatel kõrgele tõusnud tasemest. Sinna panustasid eriti rõivad ja jalanõud. Püsikaupade2 tarbimise langus (-14%) oli lisaks ebakindlatele oludele seotud ka kinnisvaraturu soikumisega. Tänu hinnalangusele selles segmendis vähenesid rahalised kulutused püsikaupadele veelgi rohkem (-16%).

1 Riided, jalanõud, lauanõud, väikesed majapidamisseadmed, varuosad, raamatud, mänguasjad, spordi- ja vabaajavahendid.

2 Kodumasinad, koduelektroonika, mööbel, autod, mootorrattad, jalgrattad, vaba aja veetmise vahendid, ehted, kellad jne.



5

Kulukaupade3 tarbimine on olnud oluliselt stabiilsem, kuna suure osa neist moodustavad toit ja eluasemega seonduv. 2008. aasta arvestuses oli kasv 1,5%. Teenuste tarbimine oli 2008. aastal languses (-2%) juba teist aastat järjest, kuigi kulutused teenustele kasvasid endiselt märgatavalt. Põhjuseks on palga-kasvust tingitud teenuste kiire kallinemine ning mitte-hädapäraste teenuste (näiteks toitlustus) kasutamise vähenemine.

Kahanevate sissetulekute ning kasvava töötuse tingimustes on oodata eratarbimise langust nii 2009. kui ka 2010. aastal.

Investeeringute maht on majanduskonjunktuuri suhtes eriti tundlik ning seetõttu hakkasid mahud langema käsikäes majandususalduse indikaatoritega juba 2007. aasta teises pooles. See langus oli siiski paljuski põhjustatud 2006. aastal rekordkõrgele tõusnud investeeringute tasemest, mis ulatus 34%ni SKPst.

2008. aastal langesid veerandi võrra valdavalt eluasemega seotud kodumajapidamiste investeeringud. Ettevõtete investeeringute langustempo kiirenes aasta lõpus oluliselt, olles aastases arvestuses 7,5-protsendilises languses. Samas tempos vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse, oluliselt rohkem aga transpordivahenditesse. Arvuteid soetati Eestis 2008. aastal kümnendiku võrra rohkem, kuid kasvunäitaja jäi kordades alla eelnevate aastate omale. Mõnevõrra kasvasid valitsussektori investeeringud (3,7%), millest üle poole moodustasid investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Lähiaastatel piiravad valitsussektori investeeringute kasvu eelarve-võimalused ning erasektori osas ebakindlus tuleviku tulude suhtes.

Kaupade ja teenuste eksport vähenes 2008. aastal püsivhindades 1,1%. Peamiste kaubanduspartnerite halvenenud majandusolukord tõi kaasa Eesti ekspordimahtude vähenemise IV kvartalis, mis süvenes 2009. aasta alguses veelgi. Mitmete kauba-gruppide väljavedu aasta kokkuvõttes siiski suurenes. Olulisematest kaubagruppidest võib välja tuua elektri-masinad ja -seadmed, metallid ja metalltooted ning keemiatooted. Puidu- ja puidutoodete, transpordi-vahendite ning tekstiilitoodete ekspordimahud olid väiksemad kui aasta tagasi. Import vähenes möödunud aastal 7,9%, mis on ekspordiga võrreldes oluliselt sügavam langus. Selle taga oli sisenõudluse kiire langus, samuti ekspordiks vajaliku toorme ja pooltoodete sisseveo vähenemine.

Valdavalt oli impordimahtude vähenemise põhjuseks kahanenud maismaatranspordivahendite import.

3 Toit, alkohol, tubakas, remondimaterjalid, vesi, elekter, gaas, vedelad ja tahked kütused, kaugküte, farmaatsia- ja meditsiinitooted, taimed, lemmikloomad, ajalehed, kodu- ja ihuhooldusvahendid jne.

Suurematest kaubagruppidest oli languses ka puidu ja puidutoodete, masinate ja seadmete ning metallide sissevedu. Kuna impordi langus oli suurem kui ekspordil, siis oli netoekspordi panus majanduskasvu 2008. aastal positiivne.

Säästud

0

10

20

30

40

50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


% SKPst

Erasääst Avalik säästVälismaine sääst Kodumaine sääst

Panus lisandväärtuse kasvu

-8-6-4-2024681012

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


%

Töötlev tööstus Hulgi- ja jaemüük Ehitus

Veondus jm Kinnisvara jm Finantsvahendus

Muud tegevusalad

Jooksevkonto struktuur

-30

-20

-10

0

10

20

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet

% SKPst

Kaubad Teenused Tulud

Ülekanded Jooksevkonto

Majanduslangus on vähendanud väliseid tasa-kaalustamatusi. Jooksevkonto defitsiit kahanes 2008. aastal 9,2%ni SKPst, seejuures IV kvartalis ulatus puudujääk vaid 5,5%ni SKPst. Mainitud arengute taga on peamiselt kaupade ja teenuste bilansi puudujäägi vähenemine kaupade impordi kahanemise tõttu. Tulude bilansi puudujääk hakkas möödunud aasta teisel poolel langema välisettevõtete kasumlikkuse vähenemise tõttu. Ligemale pool jooksevkonto defitsiidist finantseeriti otseste välis-investeeringute kui võlgnevust mittetekitava kapitali poolt.



6

Kodumaine säästmine oli 2008. aastal 20,8% SKPst. Oluliselt kasvas erasektori sääst, samas kui avaliku sektori sääst kahanes järsult. See tulenes 2007. aasta suure eelarveülejäägi asendumist 3%se puudujäägiga 2008. aastal. Erasektori kasvanud säästmise taga on ebakindlate tulevikuväljavaadete tõttu langenud tarbimis- ja investeerimisaktiivsus. Säästmisele aitas kaasa ka finantssektor, mis oli ette-vaatlik uute laenude andmisega ning on majandus-languse tingimustes huvitatud pigem laenujäägi vähendamisest.

Eesti ja Euroala tarbijahinnaindeksid

024681012

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009


% vea

Eesti tarbijahinnaindeksEesti baasinflatsioonEuroala tarbijahinnaindeks (MUICP)

Tööhõive ja töötus

-20

-10

0

10

20

30

40

50

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


tuhat

2

4

6

8

10

12

14

16%

Hõivatute arvu muutusTööpuuduse määr (parem skaala)

Tööviljakus

-15-10-505

101520

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


%

Palkade reaalkasv TööviljakusSKP reaalkasv

Majandussektorite lõikes mõjutas 2008. aastal SKP vähenemist kõige enam ettevõtlussektor, kus lisandväärtuse langus ulatus 4,6%ni. Lisandväärtuse vähenemisele avaldas mõju süvenev siseturu nõrkus ja ekspordinõudluse järsk vähenemine 2008. aasta viimases kvartalis. Lisandväärtus vähenes enamikel tegevusaladel, kõige olulisem mõju oli töötleva tööstuse, kaubanduse, ehituse ning veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse kahanemisel. Töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemist (4,0%) põhjustasid nõrk sisenõudlus ja kahanenud ekspordi-mahud. Oluline mõju oli puidutöötlemise,

ehitusmaterjalide tootmise, mööbli-, tekstiili- ja toiduainete tootmise lisandväärtuse kahanemisel. Kaubanduse languse (-8%) põhjustas jae- ja hulgimüügi mahtude vähenemine ning kiiresti kahanenud kasumlikkus, seda eriti jae- ja autokaubanduses. Langus ehituses (-6%) oli tingitud vähenenud ehitusmahtudest kohalikul ehitusturul, millega kaasnes müügitulu ja kasumite kiire kahanemine. Veonduse ja laomajanduse lisandväärtuse vähenemise (-5,7%) peamiseks põhjuseks oli majanduse üldisest madalseisust tulenev nõrk nõudlus veoteenuste järele, seda nii sise- kui välisturul. Ka finantssektori roll majanduskasvu loomisel kahanes 2008. aastal oluliselt, finantsvahenduse lisandväärtuse 3,6%ne langus oli tingitud ennekõike laenu- ja liisingutegevuse vähenemisest.

Inflatsioon kiirenes 2008. aastal 10,4%ni. Ühelt poolt toidu ja nafta maailmaturuhindade tõus ning teiselt poolt kaudsete maksude tõstmised tingisid kahe-kohalise inflatsiooni. Toornafta kallinemine avaldus jõuliselt ka maagaasi ja kaugkütte hindades. 2008. aastal tõsteti energiatoodete (mootorikütus, elekter), tubaka ja alkoholi aktsiisimäärasid, mis kergitas inflatsiooni 1,5% võrra. Koos majandus-konjunktuuri halvenemise ja palgakasvu taandumisega hakkas baasinflatsioon alates 2009. aasta kevadest jõudsalt aeglustuma. See toimus nii teenuste kui ka tööstuskaupade hinnatõusu pidurdumise arvel. Finantskriisi tekkimise järgselt hakkas olukord maailmamajanduses kiirelt halvenema, mis tõi kaasa toormehindade kiire languse. Toormete, nagu toidu ja naftahindade langus rahvusvahelistel turgudel põhjustas tarbijahinnaindeksi (THI) kiire aeglustumise 2008. aasta IV kvartalis ning see trend jätkus ka 2009. aasta esimestel kuudel. Hinnatõusu pidurdumist on soodustanud majanduslanguse süvenemine ning tarbijate vähenev kindlustunne, mistõttu ettevõtted on hakanud vähese nõudluse tingimustes kaupade ja teenuste hindu langetama.

Hõivatute arvu kasv aeglustus 2008. aastal 0,2%ni ehk hõivatuid oli 1 200 võrra rohkem kui 2007. aastal. Enim kasvas hõive hulgi- ja jaekaubanduses ning hariduses, hõive vähenes peamiselt põllumajandus-sektoris, veonduse, laonduse ja sidesektoris ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal.

Tööpuuduse määr tõusis 2008. aastal 5,5%ni ehk 38 400 inimeseni. Toimus ka tööjõuturul mitteaktiivsete inimeste arvu oluline vähenemine. Mitteaktiivsus vähenes peamiselt õppijate arvu kahanemise tõttu, väiksemal määral muutus pensioni-ealiste, heitunute ning laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivsete arv, kokku 11 100 inimese võrra.

2008. aasta esimeses kvartalis algas palgakasvu alanemise trend. Aasta kokkuvõttes kasvas keskmine brutopalk 14,1% ning reaalpalk 3,4%. Tegevus-aladest oli 2008. aastal suurem palgakasv hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, metsamajanduse ning elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevus-



7

aladel Keskmisest madalam palgakasv oli ehituse, veonduse, laonduse ja side, töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.

Majanduslanguse taustal osutus tööviljakuse (SKP püsivhindades ühe hõivatu kohta) kasv 2008. aastal negatiivseks, ulatudes -3,8%ni.

Valitsussektori eelarve puudujääk moodustas 2008. aastal 7,35 miljardit krooni ehk 2,97% SKPst. 2007. aastaga võrreldes halvenes valitsussektori eelarvepositsioon 14,3 miljardi krooni võrra ehk 5,8% SKPst. Valitsussektori tasanditest olid ülejäägiga sotsiaalkindlustusfondid (0,2% SKPst), puudujäägiga lõpetasid aasta keskvalitsus (-2,4% SKPst) ning kohalikud omavalitsused (-0,8% SKPst).

Valitsussektori puudujääk tulenes kiire majandus-languse tõttu vähenenud maksulaekumisest ning suurenenud kulude tasemest.

Maksutulusid laekus 2008. aasta jooksul 80,6 miljardit krooni ning maksukoormuseks kujunes 32,5% SKPst. Suurima osatähtsusega olid kaudsed maksud (12,5% SKPst), järgnesid sotsiaalkindlustus-maksed (11,9% SKPst) ja otsesed maksud (8,1% SKPst).

Valitsussektori võlakoormus ulatus 2008. aasta lõpu seisuga 4,8%ni SKPst, mis on endiselt madalaim tase EL-s. 11,9 miljardi krooni suurusest koguvõlast moodustas kohalike omavalitsuste võlg ligikaudu 68% ning see osakaal on alates 2005. aastast kasvanud ligi 11 protsendipunkti. Keskvalitsuse võlakoormust kasvatasid avalik-õiguslikud institutsioonid ja ette-võtete sektorist valitsussektorisse ümber-klassifitseeritud ettevõtted ning sihtasutused.

Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2009–2010 (%)

Kevadprognoosi riskistsenaarium 2008 2009* 2010* SKP jooksevhindades (mld kr) 248,1 220,7 205,2SKP reaalkasv -3,6 -10,0 -5,0SKP nominaalkasv 3,9 -11,1 -7,0THI 10,4 -1,5 -2,5SKP deflaator 7,8 -1,2 -2,2Sisenõudluse reaalkasv -7,4 -15,0 -6,7Kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv -1,1 -20,2 -6,2Kaupade ja teenuste impordi reaalkasv -7,9 -26,6 -9,2Tööhõive kasv 0,2 -7,5 -5,6Töötuse määr 5,5 13,1 17,7Palga reaalkasv 3,4 -6,1 -2,5Keskmine palk (krooni) 12 935 11 965 11 373Jooksevkonto (% SKPst) -9,2 1,5 3,9Väliseeldused Peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv 1,0 -5,5 -2,0 Allikas: Rahandusministeerium. * prognoos

Majandusprognooside võrdlus

RM riskistsenaarium Eesti Pank Euroopa Komisjon 2008 2009 2010 2009 2010 2009 2010 SKP reaalkasv, % -3,6 -10 -5 -12,3 0,2 -10,3 -0,8 SKP tase, mld kr 248 221 205 214 204 THHI, % 10,4 -1,2 (-1,5*) -2,5 (-2,5*) -0,5 -2,9 0,6 0,5 Tööpuudus, % 5,5 13,1 17,7 12,8 13,7 11,3 14,1 Keskmise palga kasv 14,1 -7,5 -5 -5,2 -5,8 0,7** -3,5** Eelarvepositsioon, % SKPst -3,0 -6,1 -9,3 -2,9 -2,9 -3,0 -3,9 Prognoosi avalikustamine 31.03.2009 22.04.2009 4.05.2009 THHI - harmoniseeritud tarbijahinnaindeks * THI ** Hüvitised töötajatele ehk keskmise palga muutus koos hõive muutusega



8

Tööturg

Hõivatute arv

0

80

160

240

320

400

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


tuhat

15-24 25-49 50-74

Töötuse määr (15-74.a.)

0

5

10

15

20

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


%

Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-EestiLääne-Eesti Lõuna-Eesti

Töötud ja heitunud

0

20

40

60

80

100

120

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


tuhat

3

5

7

9

11

13

15%

Heitunud isikudTöötudTöötuse määr (parem skaala)

Töötud töötusperioodi kestvuse järgi

05101520253035

2005 II III IV 2006 II III IV 2007II III IV2008II III IV


tuhat

Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud12 kuud või rohkem 24 kuud või rohkem

Negatiivse majanduskasvu tingimustes reageeris töö-turg ümbritsevatele muutustele. 2008. aastal kasvas hõivatute arv 0,2% ehk 1 200 inimese võrra. Töö-puuduse määr tõusis 5,5%ni ja töötute arv 38 400 inimeseni. Mitteaktiivsete inimeste arv vähenes 11 100 võrra.

2008. aastal kasvas hõive enam hulgi- ja jae-kaubanduse ning hariduse tegevusalal, hõive vähenes peamiselt põllumajandussektoris, veonduse, laonduse ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevus-alal.

Majanduslangus avaldas enim mõju üksikettevõtjate arvule, mis vähenes rohkem kui viiendiku võrra (-22,5%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Palgatöötajate arv kasvas samal ajal 1,5% võrra. Keerulistes konkurentsitingimustes on üksikette-võtjatel üha raskem hakkama saada. Muutused hõives näitavad ettevõtete poolset paindlikkust tööaja korraldamisel, mis võimaldab töövõtjatel töötada osalise töökoormusega ning seeläbi säilitada töökoht.

2008. aastal toimus ka mitteaktiivsete inimeste arvu oluline vähenemine, kokku 11 100 inimese võrra. Mitteaktiivsus langes peamiselt õppijate ning heitunute arvu kahanemise tõttu, väiksemal määral muutus pensioniealiste ning laste või teiste pere-liikmete eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivsete arv.

Töötute arv hakkas kasvama järsult alates aasta teisest poolest, suurenedes aastaga 6 500 inimese võrra. Sealjuures tõusis mitte-eestlaste tööpuuduse määr enam kui eestlastel. Mitte-eestlaste tööpuuduse määr kasvas 2007. aasta 6,9%lt 2008. aastal 8,2%ni ning eestlaste tööpuudus 3,6%lt 4,2%ni. Piirkondadest oli tööpuuduse määr jätkuvalt kõrgeim Kirde-Eestis, tõustes aastaga 9%lt 10%ni. Näitaja oli madalaimal tasemel Põhja-Eestis, ulatudes 4,4%ni.

2009. aastal on majanduslanguse tingimustes oodata hõivatute arvu vähenemist ca 43 000 inimese võrra. Hõive väheneb peamiselt töötleva tööstuse, põllu-majanduse, ehituse, veonduse ning kaubanduse tegevusaladel. Tööpuudus suureneb 2009. aastal märgatavalt tulenevalt majandusaktiivsuse alanemisest ja sellega kaasnevast tööjõu nõudluse vähenemisest.

2008. aasta esimeses kvartalis algas palgakasvu alanemise trend, mis oli hädavajalik majanduse tasa-kaalustamatuste vähenemiseks. Aasta kokkuvõttes kasvas brutopalk 14,1% ning brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, millest inflatsioon on maha arvatud, ulatus 3,4%ni. Kvartaalsete andmete põhjal arvutatud 2008. aasta keskmine brutopalk oli 12 818 krooni.

Majanduslanguse taustal osutus tööviljakuse kasv 2008. aastal negatiivseks, ulatudes -3,8%ni. Töö-viljakuse (loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta) vähenemise põhjuseks oli aeglustunud majanduskasv ja samaaegselt hõive püsimine peaaegu samal tasemel võrreldes eelneva aastaga.



9

Tegevusaladest oli 2008. aastal suurem palgakasv hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, metsa-majanduse ning elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusaladel. Hariduse ja tervishoiu keskmisest kiirem palgakasv oli seotud aasta alguses aset leidnud administratiivsete palgatõusudega. Sellega kompenseeriti eelnevate aastate madalamat palga-kasvu.

Keskmisest madalam palgatõus oli ehituse, veonduse, laonduse ja side, töötleva tööstuse ning hulgi- ja jae-kaubanduse tegevusaladel. Keskmise palga kasv ehituses aeglustus ootuspäraselt, kuna kinnisvarabuumi ajal tõusis antud sektori palk keskmisest kiiremini ning 2008. aastal algas palga-taseme normaliseerumine. Töötleva tööstuse palga-kasvu aeglustumine oli seotud vähenenud tootmis-mahtudega – seda peamiselt tööjõumahukates harudes, ehitusmaterjalide tööstuses ning siseturule suunatud ettevõtetes.

Euroopa Liitu astumise järel avanesid ka mitmed välisriikide tööturud, mistõttu osa Eestist pärit töö-jõust on leidnud tööd Soomes, Inglismaal, Iirimaal, Rootsis, Norras ja teistes riikides. Statistikaameti hinnangul töötas välisriikides ligikaudu 16 000 eesti-maalast, mis oli 2,4% kogu hõivatute arvust Eestis. Välismaal töötavate inimeste arv on kasvanud alates 2006. aastast.

Palgakasv aeglustus 2008. aasta lõpus kiiresti ning kehvenev majandusolukord toob 2009. aastal kaasa palgatasemete alanemise. Põhjuseks on nii vähenenud tulemustasu osa, töökoormuse vähenemine kui ka muutused hõives. Ettevõtjate palga maksmise võime on tulude languse tõttu vähenenud ning muutunud olukorras on nende positsioon palga läbirääkimisel oluliselt tugevnenud. Suuremat korrektsiooni keskmises palgas on oodata peamiselt ehituse, töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusaladel.

Palk tegevusalade lõikes

8 136

9 906

10 455

11 037

11 307

11 792

12 238

12 818

13 202

13 248

13 502

13 823

13 999

14 978

15 021

16 597

23 729

0 6 000 12 000 18 000 24 000

Hotellid jarestoranid

Põllumajandus

Kalapüük

Muu

Haridus

Töötlev tööstus

Kaubandus

Keskmine

Metsamajandus

Tervishoid

Veondus

Kinnisvara,äritegevus

Ehi tus

Mäetööstus

Energeetika

Riigivalitsemine

Finantsvahendus

kr2008 2007


Tööviljakus

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


% vea

Palkade reaalkasv TööviljakusSKP reaalkasv



10

Väliskaubandus

Ekspordi ja impordi kasv

-10

01020

304050

60

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


% vea

Ekspordi nominaalkasv

Impordi nominaalkasv

Kaubavahetuse dünaamika

-200

-150-100

-50

0

50

100150

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


mld EEK

Eksport Import Saldo

2008. aasta kokkuvõttes jätkus ekspordi mõõdukas kasv, kuigi sügisel alanud ülemaailmne finantskriis viis viimases kvartalis ka ekspordi langusse. Sisenõudluse edasise nõrgenemise tulemusena pöördus import langustrendi juba aasta alguses. Tänu eeltoodud arengutele vähenes oluliselt kaubavahetuse bilansi puudujääk, jäädes enam kui veerandi võrra madalamaks 2007. aasta tulemusest.

2008. aasta teisel poolel jätkus maailma majandus-kliima jahenemine. Lisaks üldistele negatiivsetele arengutele räsis maailmamajandust tugevasti Ameerika Ühendriikide finantssektorist sügisel alguse saanud üleilmne finantskriis, mille tulemusena halvenes oluliselt enamiku meie tähtsamate kaubanduspartnerite majandusolukord. Eriti andis finantskriisi mõju tunda meie lähinaabrite Läti ja Venemaa majanduses. Kui kolmandas kvartalis oli finantskriisi põhiliseks ülekandekanaliks finantssektor, siis alates novembrist liikus kriisi mõju ka väliskaubandusse. Selle tulemusena pöördus eksport neljandas kvartalis esmakordselt üle paljude aastate langusse. Viimati oli eksport kerges languses 2002. aastal (nominaalselt -1,5%).

Nõudluse oluline vähenemine siseturul, tingituna eelkõige negatiivsetest arengutest ehitus- ja kinnis-varasektoris ning süvenev tarbijate kindlustunde langus, avaldas tugevat mõju impordi kahanemisele aasta esimesel poolel. Neljandas kvartalis kiirendas impordi langustempot lisaks eeltoodud põhjustele ka ekspordinõudluse märkimisväärne vähenemine.

2008. aastal oli kaubavahetuse käive 302,4 miljardit krooni, mis oli 0,8% vähem kui eelmisel aastal. Tänu ekspordi mõõdukale kasvule (5,4%) ja impordi kahanemisele (-5,1%) tõusis ekspordi osatähtsus kogukäibes 43,8%ni, ületades aastatagust näitajat 2,5 protsendipunktiga. Ekspordi maht oli 2008. aastal 132,5 miljardit ja impordi maht 169,9 miljardit krooni.

2008. aasta I poolaastal alanud kaubavahetuse bilansi puudujäägi vähenemine süvenes II poolaastal veelgi, vaatamata ekspordi langusesse pöördumisest aasta viimastel kuudel, kuna import kahanes kiiremini. 2008. aastal ulatus väliskaubanduse defitsiit 37,5 miljardi kroonini, mis oli 30% madalam kui aasta tagasi. Bilansi paranemist toetasid enim transpordi-vahendid, mille negatiivne saldo kahanes aastaga 6,3 miljardi krooni võrra (-8,3 mld kroonini). Masinate ja seadmete bilansi negatiivsus vähenes 4,3 mld krooni (-7,9 mld kroonini) ning metallide ja metalltoodete 3,9 mld krooni (-2,1 mld kroonini).

Suurima ülejäägi andis 2008. aastal jätkuvalt kauba-vahetus puidu ja puittoodetega (7,1 mld krooni), mille saldo positiivsus suurenes ligi miljardi krooni võrra. Muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad jm) bilanss oli positiivne 5,5 miljardit krooni ja loomsete toodete bilanss 1 miljard krooni.

2009. aastal jätkub prognooside kohaselt kauba-vahetuse bilansi puudujäägi vähenemine, sest väliskaubanduse mahud jäävad oluliselt madalamaks eelmise aasta tasemest ja impordi langustempo on endiselt kiirem ekspordi langustempost. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide ootused bilansi paranemise suhtes olid 2009. aasta märtsis veelgi tugevnenud.

Eksport

2008. aastal kiirenes ekspordi nominaalkasv 5,4%ni, võrrelduna 2007. aasta 4,1%ga. Kui kahes esimeses kvartalis kasvas eksport keskmiselt 5%, siis kolmandas kvartalis toimus oluline kiirendus ja kasv ulatus juba 15%ni. Osaliselt oli selle taga eelmise aasta madal võrdlusbaas. Ka oktoobris jätkus veel ekspordi tugev kasv, kuid järgmisel kuul toimus täispööre langusse, mille tulemusena oli eksport neljandas kvartalis aastatagusest perioodist 3% võrra väiksem.

Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordi kasvu enim metallid ja metalltooted ning keemia-tooted – kõigi väljavedu suurenes aasta jooksul võrdselt ligi veerandi võrra. Osaliselt oli kõrgete kasvude taga tooraine hinnatõus maailmaturul. Metallide grupist eksporditi rohkem mustmetallide jäätmeid, terast ning metallkonstruktsioone. Keemiatoodetest võib nimetada värve ja mastikseid, väetisi ning bensoehapet.

Masinad ja seadmed on jätkuvalt suurima osatäht-susega kaubarühm, moodustades enam kui viiendiku koguekspordist. Kui 2007. aastal pöördus masinate ja



11

seadmete eksport langusse, siis 2008. aastal kasvas see rühm ligi kümnendiku võrra. Enim eksporditi mobiil-sideseadmete osasid, ent nende väljavedu jäi aasta-tagusele tasemele. Suuruselt teise ekspordimahuga olid isoleeritud elektrijuhtmed, mis näitasid samuti ligikaudu kümnendikust kasvu. Hüppeliselt suurenes aga vahelduvvoolugeneraatorite müük välisturgudele.

2008. aasta esimesel poolel oli mineraalsete toodete eksport tugevas languses, eelkõige kütuste töötlemise olulise kahanemise tagajärjel Eestis. II poolaastal näitas kütuste eksport taas kõrget kasvu, osaliselt oli selle taga ka eelmise aasta madal võrdlusbaas. Aasta kokkuvõttes suurenes mineraalsete toodete väljavedu siiski vaid 2% võrra.

Majanduskliima jahenemine meie peamistel ekspordi-turgudel, sealhulgas ehitussektori mahtude vähenemine, mõjutas 2008. aastal kõige rohkem puidu ja puittoodete eksporti. 2007. aastaga võrreldes kahanes puidugrupi toodete väljavedu 12%, mis oli suurim langus kõigist ekspordi kaubarühmadest. Aastatagusest oluliselt vähem eksporditi saematerjale, küttepuitu ja profileeritud puitu. Ümarpuidu väljavedu jäi eelmise aasta tasemele, ehitusdetailide müük välisturgudele oli aga veel väikese kasvuga.

2008. aasta II kvartalis alguse saanud transpordi-vahendite ekspordi langustrend jätkus ka aasta teisel poolel. Meie lähinaabri Läti majanduskliima märgatav halvenemine mõjutas kõige kiiremini autode müüki sinna. 2007. aastal oli Läti Eesti suurim sõiduautode ekspordi sihtturg, kuhu läks ligi pool nendest rahalises väljenduses, 2008. aastal aga toimus kahanemine enam kui poole võrra. II poolaastal toimus küll sõiduautode edasimüügi hüppeline kasv Venemaale, ent aasta kokkuvõttes jäi transpordivahendite väljavedu 4% võrra väiksemaks kui 2007. aastal.

Muude tööstuskaupade grupist kõigi suurema osatähtsusega kaupade eksport ei näidanud 2008. aastal kasvu. Mööblit ja puitmaju müüdi välisturgudele peaaegu 2007. aasta tasemel, eelmistel aastatel kiiret kasvu näidanud patjade ja tekkide eksport aga kahanes 7% võrra. Kuigi patjade ja tekkide müük kasvas jõudsalt Prantsusmaale, siis suurem tagasiminek toimus teistel olulisematel eksporditurgudel, nagu Suurbritannia, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid.

2008. aastal püsis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis sarnaselt eelnevale aastale 70% juures. Ekspordi maht ELi kasvas aastaga 5,1%, võrreldes 2007. aastaga oli aastane kasvutempo poole aeglasem. Majanduse jahtumistsükkel jõudis aasta teisel poolel enamikesse ELi liikmesriikidesse, mille tulemusena langes oluliselt impordinõudlus. Enim haavatav oli vanadest liikmesriikidest Iirimaa majandus, kuhu Eesti eksport kahanes aastaga poole võrra, samas suurusjärgus vähenes ka eksport Ungarisse. Nimetatud riikide osatähtsus Eesti koguekspordis on siiski tühine. Olulisematest ekspordipartneritest ELis langes eksport vaid Lätti.

Eksport SRÜ riikidesse näitas 2008. aastal tugevat kasvu (23%). Lisaks veerandi võrra suuremale ekspordile Venemaale, kasvas peaaegu viiendiku võrra väljavedu Ukrainasse ja poole ulatuses Valgevenesse. Ekspordi kasvu Ukrainasse toetasid enam keemia- ja metalltooted, Valgevenesse aga masinad ja seadmed. Eksport NAFTA riikidesse kasvas aastaga 18%, selle taga oli enam kui viiendiku võrra suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse.

Eksport kaubarühmiti

0 5 10 15 20 25

Mööbel, puitmajadjm

Transpordivahendid

Puit ja puittooted

Met allid ja -tooted

Mineraalsed tooted

Masinad ja seadmed

%

Allikas: Eesti Statistikaamet2007 2008

Ekspordi sihtriigid

0 5 10 15 20

Saksamaa

Leedu

Läti

Venemaa

Rootsi

Soome

%


2007 2008

Kahel viimasel aastal ei ole Eesti esimese kuue olulisema ekspordi sihtturu nimistus muutusi toimunud. Esireas on endiselt Soome ja Rootsi, kuid 2008. aastal tõusis kolmandaks Venemaa ja Läti langes neljandaks, tulenevalt Läti majanduse kiirest jahtumisest. Sarnaselt eelnevale aastale järgnesid Leedu ja Saksamaa.

Soome osatähtsus Eesti koguekspordis on viimased kolm aastat olnud 18% piires. Ekspordi kasv Soome kiirenes 2008. aastal 9%ni. Endiselt toetasid olulisematest kaubarühmadest ekspordi kasvu enim metallid ja metalltooted (kasv 35%), millest suurima osatähtsusega olid metallkonstruktsioonid. Masinate ja seadmete eksport Soome jätkas langustrendil, samas tempo aeglustus märgatavalt (-7%ni). Kuigi sideseadmete eksport oli endiselt madalseisus, siis isoleeritud elektrijuhtmeid, elektrimootoreid, staatilisi muundureid ja voolujaotusseadmeid müüdi Soome



12

oluliselt rohkem kui aasta varem. Mööbli ja selle lisandite eksport kasvas koguekspordiga samas tempos, puidu ja puittoodete väljavedu jäi aga aastatagusele tasemele.

Import kaubarühmiti

0 5 10 15 20 25

Valmistoidukaubadja joogid

Keemiatooted

Met allid ja -tooted

Transpordivahendid

Mineraalsed tooted

Masinad ja seadmed

%


Impordi saatjariigid

0 5 10 15 20

Venemaa

Leedu

Läti

Rootsi

Saksamaa

Soome

%


2007 2008

Eksport Rootsi kasvas 2008. aastal kümnendiku võrra, mis oli kolm protsendipunkti vähem kui aasta varem. Masinate ja seadmete osatähtsus tõusis koguekspordis ligi pooleni, nende väljavedu kasvas aastaga viiendiku võrra. Enim müüdi Rootsi sideseadmete osasid ja isoleeritud elektrijuhtmeid. Ka metallide ja metalltoodete väljavedu oli suhteliselt tugeva kasvuga (13%), mida toetasid rohkem metallkonstruktsioonid ja teras. Puidu ja puittoodete eksport aastaga oluliselt ei suurenenud.

Ekspordi kasv Venemaale kiirenes 2008. aasta teisel poolel oluliselt ja ulatus aasta kokkuvõttes 24%ni. Ekspordi tugevat kasvu toetasid kõige rohkem transpordivahendid (kasv 2 korda), ka suurima osa-tähtsusega masinate ja seadmete väljavedu suurenes kolmandiku võrra. Jõudsalt kasvas veel ehitus-materjalide, mineraalsete toodete, plast- ja kummi-toodete ning metallide ja metalltoodete eksport. Tähtsamatest kaubagruppidest olid ainsana languses

valmistoidukaubad ja joogid, põhjustatuna kange alkoholi müügi kahanemisest Venemaale.

Läti majandust mõjutas 2008. aastal Eesti peamiste ekspordipartnerite seas kõige kiiremini üldine majanduskliima jahtumine ja sügisel alanud finants-kriis. See andis märgatavalt tunda ka Eesti kaupade impordinõudlusele Lätis, mille tulemusena eksport sinna kahanes eelmise aastaga võrreldes 9%. Kõige kiiremini vähenes autode müük. Ka masinate ja seadmete eksport langes 15%. Samas keemia-, mineraalsete ning loomsete toodete väljavedu suurenes aastaga ligikaudu veerandi võrra.

2009. aastal jätkab eksport prognooside kohaselt langusjoonel. Maailmamajanduses ja ennekõike Eesti oluliste kaubanduspartnerite majanduses paranemist ei ole lähikuudel oodata, mistõttu ka välisnõudlus püsib madalseisus. Märtsis 2009 olid Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud järgneva kuue kuu ekspordi arengute suhtes samuti pessimistlikumad kui 2008. aasta detsembris. Eesti valitsus on töötanud välja abipaketi eksportivate ettevõtete toetamiseks ja nende finantsseisu parandamiseks, et eksportöörid suudaksid praeguses raskes majandusolukorras ellu jääda. Samas kui nõudlus on ebapiisav, siis on raske konkureerida välisturgudel sealsete tootjatega, kellele on samuti abiks oma riigi toetussüsteemid.

Import

Import jõudis langusfaasi 2008. aasta I kvartalis, mil sisenõudluse jahtumine süvenes veelgi. Ekspordi kasvu oluline kiirenemine III kvartalis viis ka impordi kasvu kergelt positiivseks. IV kvartalis pöördus import taas tugevasse langusse, mis tulenes lisaks siseturu jätkuvale nõrkusele ekspordi negatiivsest arengust. Aasta kokkuvõttes oli import 5,1% võrra väiksem kui eelmisel aastal.

2008. aastal kahanes enamiku tööstustusliku otstarbega kaupade sissevedu, vaid keemiatoodete import oli tugeva kasvuga, sest eksporti vedava keemiatööstuse tooraine osteti suures osas sisse. Mõõdukat kasvu näitas veel mineraalsete toodete import, kuna teisel poolaastal aktiviseerus mõningal määral kütuste töötlemine Eestis.

Toidukaupade sissevedu jätkas 2008. aastal samuti mõõduka kasvuga, kuna majanduslanguse tingimustes pööravad inimesed rohkem tähelepanu hinnaeelisele, vähendades kallimate kodumaiste toodete tarbimist.

Enam kahanes 2008. aastal puidu ja puidutoodete (-37%) ning transpordivahendite (-27%) sissevedu. Puidu impordi langus oli põhiliselt tingitud ehitusturu süvenevast madalseisust ja ekspordinõudluse kahanemisest. Samas mõjutas puidu importi aasta esimesel poolel ka Venemaa poolne teistkordne ekspordi tollimaksude tõstmine. Transpordivahendite sisseveos moodustavad põhilise osa autod. Majanduslanguse tingimustes ei ole auto ost tarbijatel



13

enam esmane vajadus nii Eesti kui välisriikides, mis on oluliselt vähendanud sõiduautode importi.

Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete import kahanes 2008. aastal võrdselt 5%. Investeeringute oluline langus vähendas kapitali-kaupade sissevedu, samas ekspordinõudluse püsimine masina- ja aparaaditööstuse toodete järele suurendas pooltoodete importi. Metallide ja metalltoodete sisseveo kahanemise peamiseks põhjuseks oli siseturu nõrkus, sest metallitööstuses jätkus 2008. aastal tugev ekspordi kasv.

2008. aastal tõusis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguimpordis 80%ni. Samal ajal impordi maht ELi riikidest kahanes aastaga 4% võrra. SRÜ riikide osatähtsus langes 12%le, langustrendil (-11%) jätkus ka import nendest riikidest.

Eesti peamised impordi saatjariigid kattuvad oluliste eksporditurgudega, tulenevalt nende geograafilisest lähedusest. 2008. aastal püsisid esikolmikus endiselt Soome, Saksamaa ja Rootsi, Venemaa aga taganes kahe koha võrra kuuendaks. Läti ja Leedu olid võrdsete osatähtsustega neljandal ja viiendal kohal.

Soome osatähtsus on aasta-aastalt Eesti koguimpordis langenud. Kui 2000. aastal moodustas import Soomest enam kui kolmandiku, siis 2008. aastal vaid 14%. Üheks põhjuseks on Soome firmade allhanke-tellimuste vähenemine Eestis, teisalt ka tarneahelate ümberkorraldamine. 2008. aastal kahanes import Soomest 13%. Kiireim langus oli transpordivahendite sisseveol (-48%), sest Soome kaudu toodi varasematel aastatel Eestisse suurem osa Jaapani päritolu sõiduautosid, mida vahendati edasi ka teistesse Balti riikidesse. Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete import vähenes kümnendiku võrra.

Import Saksamaalt jäi 2008. aastal peaaegu aasta-tagusele tasemele. Kõrget kasvu näitas metallide ja metalltoodete sissevedu (1,6 korda), mille taga oli töötlemata terase suuremahulisem sisseost. Ka põllumajandussaaduste import oli tugeva kasvuga.

Samas autode sissevedu oli veerandi võrra väiksem kui aasta varem ning ka masinate ja seadmete import oli kerges languses.

Pärast viimaste aastate jõudsat kasvu pöördus import Rootsist 2008. aastal langusesse (-11%). Aastaga kahanes ligikaudu veerandi võrra transpordivahendite ning metallide ja metalltoodete sissevedu. Koguimpordist kolmandiku moodustanud masinate ja seadmete import oli veel esimesel poolaastal tugeva kasvuga, aga majanduskliima jätkuv jahenemine viis teisel poolaastal kasvu olematuks.

Import Lätist ja Leedust jätkas 2008. aastal veel tugeva kasvuga, vastavalt 14% ja 21%. Mõlema riigi puhul olid kasvu suurimaks toetajaks naftasaadused. Läti puhul võib veel välja tuua metallide ja metall-toodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning keemiatoodete impordi kiire kasvu jätkumist. Leedust suurenes oluliselt ka keemiatoodete sisseost.

Kui import Venemaalt oli I poolaastal veel ligi poole võrra väiksem aastatagusest perioodist, siis II poolaastal pöördus langus juba väikeseks kasvuks. Eelkõige oli selle taga võrdlusbaasi ühtlustumine naftasaaduste osas. Aasta kokkuvõttes vähenes import Venemaalt 28%. Samas suurusjärgus oli kahanemine mineraalsete kütuste sisseveol. Puitu ja puittooteid aga imporditi kolm korda vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal kasvas keemiatoodete sisseost Venemaalt ligi kaks ja pool korda tänu orgaaniliste kemikaalide impordi hüppelisele kasvule.

2009. aastal jätkub prognooside kohaselt impordi langustrend, tulenevalt nii siseturu nõrkusest kui ka madalast ekspordinõudlusest välisturgudel. Valdav enamus Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertidest (88%) prognoosisid märtsis impordi mahtude vähenemist lähemal kuuel kuul.



14

Töötlev tööstus Viie aastaga on töötleva tööstuse tootmismahud kahekordistunud, kuid hõivatute arv on püsinud samal tasemel. Kiiresti on arenenud elektri- ja sideseadmete tootmine, metallitööstus, masinate ja seadmete tootmine ning keemia-tööstus. Lisaks mainitud harudele on viie aasta jooksul andnud suurema panuse töötleva tööstuse müügi suurenemisse veel toiduainetööstus ja puidutööstus. Oluline osa toodangust eksporditakse, 2008. aastal realiseeriti 60% toodangust välisturgudel. Peamisteks sihtturgudeks on olnud Soome ja Rootsi, kust pärineb ka suur osa Eesti töötlevasse tööstusse tehtud välisinvesteeringutest.

Järjepidev sisseseade uuendamine töötleva tööstuse ettevõtetes on võimaldanud oluliselt suurendada tootlikkust, mistõttu on tootmise mahtu tõstetud ilma töötajate arvu suurendamata. Kui näiteks 2000. aastal loodi lähinaabri Soome töötlevas tööstuses ühe töötaja kohta üheksa korda rohkem lisandväärtust kui Eestis, siis 2008. aastal oli Eesti ja Soome töötlevas tööstuses tootlikkuse vahe viiekordne. Tootlikkuse tõstmiseks on vaja teha nii investeeringuid kui muudatusi töökorralduses ja tööstusharude struktuuris. Hõivatute arv tööstuses tulevikus pigem langeb, kuigi mõningates allharudes on oodata ka täiendavate töökohtade loomist.

2008. aastal tegutses Eestis rohkem kui 5600 ettevõtet, mis põhitegevusala järgi kuulusid töötlevasse tööstusesse. Nendest üle 100 töötajaga ettevõtteid oli ligi 300, kolmveerand ettevõtetest annavad tööd vähem kui 20-le inimesele. Töötajate arvult suuremad töötleva tööstuse ettevõtted olid 2008. aasta lõpu seisuga sideseadmete tootja AS Elcoteq Tallinn, tekstiilitootja Kreenholmi Valduse Aktisaselts ja PKC Eesti AS. Suure tööhõivega ettevõtete hulka kuuluvad ka laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern AS BLRT Grupp, elektriseadmete tootja ABB AS, turva-vööde valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat.

Sektori osatähtsus majanduses

21,1

60,3

16,9

92,0

0

20

4060

80

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Ekspordiosatähtsusmüügis

Osatähtsushõives

Suhekeskmisesse

palkaAllikas: Eesti Statistikaamet

%

Müük ja eksport

020406080100120

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*

mld EEK

-5

0

5

10

15

20% vea

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)Allikas: Eesti Statistikaamet

Harude müügi osatähtsus

Aparaadi-tööstus14%

Mööbli-tööstus4%Metalli-

tööstus12%

Ehitus-materjalide tööstus6%

Toiduaine-tööstus16%

Kerge-tööst us6%

Kummi- ja plasti-tööstus4%

Muud tööstused19%

Keemia-tööst us6%

Puidu-tööstus13%


2008. aastal vähenes töötlevas tööstuses tootmismaht tulenevalt nõudluse langusest sise-turul, kuid aasta lõpus tõi ülemaailmne majanduskriis raskusi ka eksportivatele ette-võtetele. Ettevõtted reageerisid muutustele töötajate arvu vähendamisega, palgatõus peatus, investeeringuid tehti vähem kui aasta tagasi.

2008. aastal ja eriti aasta lõpu poole oli tootmise langust märgata praktiliselt kõikjal Euroopas. Eba-piisav nõudlus muutus peamiseks probleemiks enamikule Eesti tööstusettevõtetest.

Siseturule rohkem suunatud tööstusharudes vähenes tootmine juba alates aasta algusest. Eksportivad harud püsisid kasvutrendil, kuid majanduskriisist tulenev nõudluse vähenemine maailmaturul tõi aasta lõpus kaasa ekspordi ja tootmismahtude languse. Aasta kokkuvõttes kahanes töötleva tööstuse toodang 5%. Tänu hindade kasvule püsisid müügitulud aastatagusel tasemel. Siseturule müüdi siiski 7% vähem toodangut, eksport aga kasvas 6% võrra.

Tootjahinnad tõusid aastaga keskmiselt 6%. Aasta lõpus hakkas hinnatõus kiirelt pidurduma, mis tulenes nii nõudluse kui kulusurvete (tooraine, tööjõud) vähenemisest. Kõige enam kallines toiduainete ja jookide tootmine (15%).

Aastaga vähenes tootmismaht kõige enam ehitus-materjalitööstuses (-28%), mis oli tingitud probleemidest ehitussektoris. Ka puidutööstus oli tugevas languses (-19%). Toodangu maht hakkas puidutööstuses kahanema juba 2007. aastal, mil oli probleeme tooraine kättesaadavusega, hinnad tõusid kiiresti, kuid oli tunda ka nõudluse vähenemist Euroopas. Kümnendiku võrra või rohkemgi langes tootmine veel paberitööstuses, mööblitööstuses, kummi- ja plastitööstuses, kontorimasinate tootmises, toiduainetööstusest piima- ja jookide tootmises. Aasta kokkuvõttes kasvas toodang keemiatööstuses, metalli- ja masinatööstuses, elektriseadmete tootmises ning



15

meditsiini-, optika- ja täppisinstrumentide tootmises, kuid aasta lõpus vähenes nõudlus ka neis harudes.

Kui 2007. aasta märksõnaks oli tööjõu puudus, siis tulenevalt nõudluse langusest avaldus 2008. aastal see probleem vaid vähesel määral. Ettevõtted reageerisid muutunud turuolukorrale töötajate arvu vähendamisega. Ettevõtete andmetel langes töötajate arv töötlevas tööstuses aastaga üle 3%. Kuigi tööjõu-uuringu andmed näitasid aasta kokkuvõttes veel hõivatute arvu suurenemist, siis aasta lõpus oli ka siin märgata trendi pöördumist. Töökohtade vähenemine jätkus kergetööstuses, tugevasti on kukkunud hõivatute arv ka puidutööstuses ja mööblitootmises. Mitmetes teisteski tööstusharudes on kas seoses tootmismahu vähenemisega või efektiivsuse parandamise tõttu töötajate arvu piiratud.

Töötleva tööstuse palgatõus jäi 2008. aastal alla Eesti keskmise palga arengutele, aastaga kerkisid palgad 10,6%. IV kvartalis ületati aastatagust taset vaid mõne protsendi võrra ning mitmes tööstusharus palgad juba langesid.

Ettevõtete kogukulud kasvasid aastaga vähem kui tööjõukulud, tulenevalt osaliselt ka tootmismahtude vähenemisest. Kuna aga tulud ei suurenenud, siis ettevõtete kogukasum vähenes 2007. aastaga võrreldes viiendiku võrra. Kasumi/käibe suhe langes töötlevas tööstuses 7%ni, kahanes ka loodud lisand-väärtus. Tootlikkuse näitajad üldiselt halvenesid.

Töötleva tööstuse ettevõtted investeerisid 2008. aastal 40% vähem kui aasta varem, investeeringud langesid peaaegu kõigis tööstusharudes. Selle põhjusteks oli kasvuväljavaadete halvenemine, samuti muutus raskemaks laenude saamine. Investeeringud põhi-varasse vähenesid kõikides varaliikides. Kõige enam vahendeid suunati masinatesse ja seadmetesse ning selles osas oli tagasiminek keskmisest väiksem (investeeringud vähenesid kolmandiku võrra). Kaks viiendiku kogu investeeringutest läks hoonete ja rajatiste soetamiseks, ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks.

Töötleva tööstuse väljavaated 2009. aastaks on suhteliselt kehvad. Majanduslanguses on nii Eesti kui meie peamised kaubanduspartnerid. 2009. aasta alguse tootmisnäitajad ja ettevõtjate hinnangud näitasid languse järsku süvenemist. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli tellimusi tugevasti alla tavapärase taseme, ettevõtjad prognoosisid töökohtade arvu edasist vähendamist. Nõudluse kukkumise tõttu on tugev surve hindade alandamiseks. Kuigi üldises plaanis oodatakse 2010. aastal mõningast olukorra paranemist ning majanduste turgutamiseks on riigid välja töötanud mitmeid abipakette, kardetakse siiski, et majandus-kriisi mõjusid võib tunda veel mitmeid aastaid.

Tootlikkus

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

-15

-10

-5

0

5% vea

Tööjõukulude tootlikkus lisandväärtuse aluselKogukulude tootlikkus lisandväärtuse aluselTööjõukulude tootlikkuse muutus (parem skaala)Kogukulude tootlikkuse muutus (parem skaala)

Allikas: Statistikaamet

Hõivatute arv

110

115

120

125

130

135

140

145

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


tuhat

-6

-4

-2

0

2

4

6% vea

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjalHõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjalHõivatute arvu muutus (parem skaala)Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (parem skaala)

Ettevõtete investeeringud

0

2

4

6

8

10

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

mld EEK

-60

-40

-20

0

20

40

% vea

Investeeringud põhivarasseInvesteeringute muutus (parem skaala)




16

Toiduainete ja jookide tootmine Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti suurim tööstusharu, mis on põhitegevusalaks ligi 400 ettevõttele. Peamiselt läheb sektori toodang siseturule, eksport moodustab veidi üle veerandi müügist.. Viimase viie aasta jooksul on toiduainetööstuse toodangumaht kasvanud ligi poole võrra, efektiivsuse suurenemise tulemusena on hõivatute arv toiduainetööstuses aga ettevõtete andmetel vähenenud 16,1 tuhandeni.

Toiduainetööstuse ettevõtted paigutuvad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, mõnevõrra väiksemad on Atria kontsern (AS Wõro Kommerts, AS Vastse-Kuuste Lihatööstus) ning AS Maag Lihatööstus. Suuremad pagaritööstusettevõtted on AS Leibur, AS Pere Leib Tootmine ja AS Eesti Pagar. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest AS Tere ja piimandusühistu E-Piim. Suurim kalatöötleja on AS Maseko, mis tegutseb Harju- ja Pärnumaal.

Konkurents Eesti toiduainete turul on muutunud iga aastaga tugevamaks. Peale kohalike ettevõtete laienemise on viimastel aastatel turule tulnud mitmeid ettevõtteid lähiriikidest (Lätist, Leedust). Hoolimata tugevast konkureerimisest on sisendite kallinemine ning siseturu ostujõu suurenemine toonud kaasa kiire hinnatõusu. Kaupluste ühinemine suuremateks kettideks on toonud kaasa suurtootjate eelistamise ning sundinud väikefirmasid ühinema. Lähiaastatel mõjutab majanduse üldine seis ka toiduainetetootmist ning oodata on marginaalide vähenemist ja töötajate arvu languse jätkumist.

Sektori osakaal majanduses

2,3 8,2

28,4

14,6

88

020406080100

Osakaallisand-väärtuses

Osakaaltöötlevatööstuseekspordis


Osakaaltöötlevatööstusehõives

Suhekeskmisesse

palka


%

020406080100%

Müük ja eksport

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-5

0

5

10

15% vea

Müük EksportMüügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

Allharude müügi osatähtsus

Ülejäänud 10%Joogi-

tööstus16%

Leiva- ja pagari-tööstus17%

Valmis-looma-sööda tööstus3%

Piima-tööstus26%

Liha-tööstus20%

Kala-tööstus8%


Toiduainetööstuse ettevõtetes jätkus 2008. aastal müügimahtude kasv, mis põhines peamiselt kõrgel siseturu nõudlusel. Müügi kasvu soodustas suuresti hindade tõus, püsivhindades vähenes tootmismaht 2007. aastaga võrreldes 8,4%

Kiire kasv aasta esimesel poolel ei suutnud tasakaalustada mahtude langust aasta lõpus ning 2008. aastal oli toiduainetööstuse müügimahu kasv väikseim alates 2004. aastast. Siseturule suunatud sektorina sai ta palju kannatada aasta teisel poolel järjest kiirenenud inimeste ostujõu langusest. Eksport kasvas küll mõnevõrra rohkem (7,1%), kuid ka seal oli kasv viimaste aastate aeglaseim.

Müüginäitajaid hoidis 2008. aasta kokkuvõttes plusspoolel enam kui 15%line tootjahindade tõus. Enamike sisendite hinnad hakkasid langema aasta teisel poolel, mis aasta kokkuvõttes leevendas olukorda.

Peale jookide tootmise kasvas tööstustoodangu müük kõikides allharudes. Jookide tootmise müügi langus tulenes peamiselt aasta alguse aktsiistõusust, mis pärssis müüki. Rohkem kui kümnendiku suurust kasvu näitasid suurematest allharudest lihatööstus (12%) ja pagaritööstus (10%). Mõlemas harus tuli kasv peamiselt ekspordist, kuid müük koduturule oli samuti tugev. Kogu ekspordi kasvu hoidis tagasi piimatööstuse nõrk müük, mille toodangu nõudlus langes aasta teisel poolel maailmaturul oluliselt.

Hoolimata ekspordi madalast osatähtsusest toiduaine-tööstuses (alla 28%) moodustab see siiski üle 5% kogu töötleva tööstuse ekspordist. Ligi kolmandiku toiduainetööstuse ekspordist moodustavad joogid ning rohkem kui veerandi piimatooted. 2008. aastal suurenes toiduainetööstuse eksport Soome, Leetu, Lätti ning vähenes Saksamaa, Hollandi ja Šveitsi suunal.

Suurima osatähtsusega on toiduainetööstuses piima-tööstus, mille tootmismahtude kasvu pidurdasid aasta



17

esimesel poolel kiirelt kerkinud hinnad ning aasta teisel poolel oluliselt langenud nõudlus. Peamine kasv tuli siseturult, eksportturgudel vähenes nõudlus aasta teisel poolel oluliselt (eriti juustutoodete ning piimapulbri osas). Peamised sihtturud olid Soome, Läti ja Venemaa. Seejuures Soome suunal kasvas piimatoodete eksport ligi 2 korda ning Saksamaale vähenes 56%. Kokkuvõttes tuli 2008. aastal müügi kasv ikkagi siseturult.

Lihatööstuse müük on seni kasvanud peamiselt siseturu arvelt, kuid 2008. aastal hakkas suurenema ka eksport (35%), viies välisturgude osakaalu müügis 15%ni. Samuti oli positiivne see, et tootmismahud kasvasid ka püsivhindades (1,5%). Suuremateks eksporditurgudeks olid lihatööstustele Läti, Leedu ja Soome.

Joogitööstuses kahanes müük 2008. aastal ligi 16%. Suurem osa müügi langusest tuli koduturu nõrkusest aasta teisel poolel, eksport jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele. Aasta algul vähendas kange alkoholi müüki aktsiisitõus, mistõttu osteti eelmise aasta jooksul varud ette. Ekspordis on jätkuvalt olulisimaks partneriks Venemaa, kuhu läheb üle kahe kolmandiku joogitööstuse ekspordist, järgnevad Läti ja Leedu.

Leiva- ja pagaritoodete tootjatel kasvas 2008. aastal müük 10% ja seda põhiliselt ekspordi arvel, mille osatähtsus tõusis üle viiendiku Kõrge kasv tulenes eelkõige hindade kallinemisest, püsivhindades toodangu maht hoopis vähenes 2%. Kuigi ekspordi osakaal on väike, suudeti seda suurendada lähiriikidesse kiires tempos – Venemaale (2,7 korda), Leetu (54%) ja Lätti (27%).

Kalatööstustele möödus 2008. aasta mõnevõrra positiivsemalt kui eelmised aastad. Müük kasvas üle 4% ja toodangumaht püsivhindades ühe protsendi jagu. Enamik kasvust tuli välisturgudelt, kuna ekspordi osa müügis ulatus kolme neljandikuni. Toiduainetööstuse allharude hulgas on kalatööstusel suurim ekspordiosakaal. Suuremate ekspordipartnerite juures suudeti müügimahtusid säilitada. Oluline oli eelmistel aastatel ebastabiilsetena käitunud Ukraina ja Venemaa mahtude püsimine. Need kaks riiki on ka peamised ekspordipartnerid Eesti kalatööstustele, kuhu eksporditakse kokku 44% sektori koguekspordist.

Ekspordi sihtriigid

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Venemaa

Läti

Leedu

Soome

Ukraina

Saksamaa

2007 2008Allikas: Eesti Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid

Lihatooted9%

Piima-tooted26%

Joogid30%

Kala-tootedd15%

Muud tooted20%

Eesti päritolu kaubadAllikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-10

-5

0

5

10

15

20% vea

Hõivatute arvKeskmine palk (krooni)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)

Allharude osatähtsus tööhõives

Joogi-tööstus13%

Muude toidu-ainete tootmine36%

Valmis-looma-sööda tööstus1%

Piima-tööstus16%

Liha-tööstus20%

Kala-tööstus14%




18

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-20

-15

-10

-50

5

1015

% vea

LisandväärtusTööjõukuludKogutootlikkuse kasv (parem skaala)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)


0200400

600800

1 0001 200

1 4001 600

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-50-40-30-20-1001020304050

% vea


Tööhõive aeglane kahanemine toiduainetööstuses jätkub. Viimastel aastatel on tehtud suuri investeeringuid töö efektiivsemaks muutmiseks ning tööjõu vajadus järjest väheneb. Aastaga kasvas sektoris brutopalk 18% ning hõive vähenes 3%.

Töötlevas tööstuses on toiduainete tootjad jätkuvalt suurimad investeerijad, tehes ligi 19% ettevõtete koguinvesteeringutest. Samas 2008. aastal langesid investeeringute mahud märgatavalt, vähenedes aastaga 43%. Üle kahe kolmandiku investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, kuhu suunati enam kui 600 miljonit krooni.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted suhtusid 2009. aasta alguses tulevikku oluliselt negatiivsemalt kui aasta varem. Vaid kolmandik ettevõtete juhtidest ennustas toodangu mahu suurenemist järgnevate kuude jooksul ning veerand küsitletutest ootas töötajate arvu vähenemist. Samuti oli rohkem kui pooltel ettevõtetel eksporttellimusi vähem kui tavaliselt.

Anne Mere: Majanduskriis tõi ka positiivseid tagajä rgiASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Anne Mere leiab, et lisaks negatiivsetele taga-järgedele, mida majanduskriis on kaasa toonud, leidub ka positiivset: tööjõu voolavus on peatunud ning pideva värbamise asemel saab ettevõte nüüd tegeleda oma inimeste koolitamisega.

Milline oli 2008. aasta Rakvere Lihakombinaadi jaoks? Millised eesmärgid täitusid ja mis jäi saavutamata?

Eelmise aasta olulisemaks tähiseks oli uue viineriliini käikuandmine. Lisaks sellele, et see oli kogu Eesti toiduainetetööstuse ajaloos üks suurimaid ühe-kordseid investeeringuid, on uus liin ka kõige uuema tehnoloogiaga kogu Euroopas. Nii võimegi seda nimetada meie olulisimaks saavutuseks, mis õnnestus

100%. Rakvere viinerite turuosa on peale uue liini käikuandmist järjest kasvamas.

Terve aasta võiks kokku võtta sõnaga kohandumine ja seda nii sise- kui väliskeskkonna muutustega. Alguse sai see muutustest juhtkonnas – aasta alguses vahetus juhatuse esimees, tuli juurde uusi inimesi. Uued juhid tõid kaasa uut hingamist ja mõtlemist kogu ettevõttesse. Väliskeskkonna muutustega kohanemiseks võtsime selge suuna ettevõttesiseste protsesside efektiivsemaks muutmiseks. Tänased suhtarvud kinnitavad möödunud otsuste õigsust.

Negatiivse poole pealt peame aga tunnistama, et langeva majanduse ja finantskriisi tõttu jäid ekspordimahud Venemaale ja Ukrainasse oodatud tasemest allapoole.



19

Kuidas mõjutas 2008. aastal Rakvere Lihakombinaati majanduskriis ning kuidas mõjutab see tänavust aastat? 1. aprillist 2009 kärbiti töötajate palku: kas see jääb ainsaks kriisi tagajärjeks?

Majanduskriisil on nii negatiivseid kui positiivseid tagajärgi. Negatiivseks tuleb lugeda eelkõige nõudluse langust, mis on kaasa toonud mitmeid kulude kokku-hoiu projekte, sealhulgas ka palgakulude vähendamise. Positiivne on tööjõu voolavuse peatumine, mis võimaldab senise värbamistegevuse asemel keskenduda töötajate koolitamisele ja arendamisele. Samuti on rasketel aegadel inimesed hakanud oluliselt rohkem mõtlema, kuidas oma tulemusi parandada.

Rakvere Lihakombinaat investeeris 2008. aastal 130 miljonit uude viineritootmise seadmesse ja 2009. alguses 7 miljonit hakkliha pakendamise liini. Kas need investeeringud on end juba õigustamas?

Rakvere on teinud oma investeeringud pikas perspektiivis ning sellistes valdkondades, kus me näeme turu kasvu. Majanduslangus on pannud inimesed ise enam toitu valmistama ning see on kasvatanud värske hakkliha tarbimist. Kõige enam on majanduslangus mõjutamas ekspordinumbreid ja eriti neid, mis on väljaspool Baltikumi. Lätist ja Leedust ootame siiski kasvu.

Millised olid 2008. aastal toiduainetööstust puudutanud olulisemad arengud?

Nii nagu kogu majanduses, on täna ka toiduainete-tööstust puudutav tarbimise langus olulisim arenguid mõjutav tegur. Järjest rohkem on kasvamas ka jaekettide mõjujõud, aasta aastalt muutuvad kauplemistingimused tootjatele kallimaks. Kahaneva nõudluse tingimustes on ka konkurents läinud järjest teravamaks.

Millised muudatused toimusid 2008. aastal tarbijate ostukäitumises?

Ostukäitumine on muutunud oluliselt ratsionaalsemaks võrreldes majanduskasvu tarbimis-buumiga. Kallimad kaubad asendatakse odavamatega, järjest rohkem ostetakse kampaaniatooteid ning ka kodus ise toiduvalmistamine on taas au sisse tõusnud.

Foto: erakogu

Millised väljakutsed ootavad toiduainetööstuse ettevõtteid 2009. aastal? Mullu ostis Atria Wõro ja Vastse-Kuuste lihatööstused – kas Teie hinnangul on oodata veel sarnaseid ostu-tehinguid või ka mõnede tegijate turult kadumist?

Põhimõtteliselt on kõigil ettevõtetel kaks valikut – kas suurendada tulusid läbi uute toodete-turgude või vähendada kulusid. Kes sellega vajalikul määral hakkama ei saa, on sunnitud turult taanduma. Toidu-ainetetööstus on võrreldes teiste tööstustega siiski eelisseisus, sest inimene sööma peab ja nõudlus ei lange kunagi nii radikaalselt kui näiteks kinnisvaras või autotööstuses.

Millised on Rakvere Lihakombinaadi eesmärgid 2009. aastaks?

Hoolimata raskest majandusolukorrast näitas viimane AC Nielseni uuring, et Rakvere Lihakombinaat kasvatab pidevalt oma turuosa (märts 2009 32,2%) ja meie eesmärgiks on nii ka jätkata. Kindlasti on oluline saavutada senisest enam sünergiat Lätis ja Leedus opereerivate tütarettevõtetega - optimeerida tootmine, leida ühisosa tooteportfellis ja seeläbi tõsta müüki ning säilitada kasumlikkus.



20

Tekstiilitootmine Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab enam kui 200 ettevõtet. Viimastel aastatel on tööstusharu müük püsinud enam-vähem stabiilsena, ekspordi osatähtsus ulatus 2008. aastal 84%ni. Töötajate arv on harus viimse viie aasta jooksul kiirelt vähenenud, moodustades 2008. aastal vähem kui kaks kolmandikku 2004. aasta tasemest.

Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Kodutekstiile tootvad ettevõtted AS Wendre ja AS Toom Tekstiil asuvad vastavalt Pärnu- ja Viljandimaal, tehnilisi tekstiile tootev AS Mistra-Autex Harjumaal, Baltic Fibres OÜ Lääne-Virumaal ning Kreenholmi Valduse AS ja mitmed teised Ida-Virumaal.

Järgmistel aastatel on tekstiilitööstuses oodata selginemise perioodi, ebaefektiivsemad ettevõtted suletakse või on sunnitud ühinema tugevamatega. Samas tuleb jätkuvalt välisturgudel konkureerida odavama Aasia toodanguga, mis paneb marginaalid surve alla. Konkurentsis püsimine sõltub ka edaspidi oma niši leidmisest ning oskusest ära kasutada oma konkurentsieeliseid.


0,6 4,7

83,6

6,1

66,2

0

20

40

60

80

100





Suhekeskmisesse

palka


%

0

20

40

60

80

100%

Ekspordi sihtriigid

0% 5% 10% 15% 20% 25%

Soome

Rootsi

Saksamaa

Prantsusmaa

Suurbritannia

Ameerika Ühendriigid

2007 2008


Müük ja eksport

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-15

-10

-5

0

5

10

15

20% vea


Tekstiilitööstuse tootmismaht langes 2008. aastal ligi kümnendiku võrra. Jätkus töötajate arvu vähenemine, kuid palgad tõusid harus keskmiselt rohkem kui 20%.

Sektori olukorda ilmestasid jätkuvalt Narva Kreenholmi probleemid ning mitmete väiksemate firmade pankrotistumine. Samuti olid Kreenholm ja Pärnu Linavabrik 2008. aastal suurimad koondajad Eestis. Ekspordile orienteeritud sektorina valmistas probleeme nõrkus välisturgudel.

Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on kõrge, 2008 aastal müüdi välisturgudel 84% toodangust. Töötlevas tööstuses on tekstiili-tööstusest kõrgem ekspordile orienteeritus vaid elektroonikasektori harudes. Seetõttu on arenguks oluline konkurentsivõime välisturgudel.

Juhtpositsioonil tekstiilitööstuse turgudest on endiselt Soome ja Rootsi, kuhu saadeti enam kui kolmandik ekspordist. Positiivse poole pealt paistis silma rohkem kui kahekordne kasv Prantsusmaale suunduvas ekspordis, mida põhjustas mahtude kasv patjade ja tekkide osas. Eelpool nimetatud kaubagrupp moodustab kokku ligi poole kogu sektori ekspordist. Mõnevõrra vähenes Rootsi osatähtsus, kuhu müüdud kaubamaht vähenes aastaga ligi viiendiku.

Jätkuvalt kahaneb töötajate arv sektoris suhteliselt kiires tempos. Konkurentsi tihenemine maailmaturul on sundinud Eesti ettevõtteid muutuma oluliselt efektiivsemaks. 2008. aastal vähenes töötajate arv viiendiku võrra, mistõttu tekstiilitööstuses oli hõivatute arvu langus suurim võrreldes teiste tööstusharudega. Kiire hõive langus aitas omakorda tõsta töötajate palku, mis kerkisid enam kui viiendiku võrra. Kuigi palgakasv oli Eesti keskmisest kiirem, moodustas sektori keskmine palk siiski vaid kaks kolmandikku vabariigi keskmisest.

Investeeringute maht tekstiilitööstuses kahanes ka 2008. aastal. Võrreldes tippaastatega on investeeringute mahud langenud üle nelja korra. 2008. aastal investeeriti enim masinatesse ja seadmetesse, kuhu suunati 82% kogu investeeringutest.

Tekstiilitööstuse ettevõtete prognoosid olid 2009. aasta alguses lähemate kuude suhtes võrdlemisi



21

negatiivsed. Üle poole küsitletud ettevõtete juhtidest ootas toodangu mahu vähenemist, samuti oldi negatiivselt meelestatud eksportturgude olukorra suhtes. Peamise takistusena toodangu suurendamisel toodi välja nõudluse puudumist (üle 90% ettevõtetest), mis näitab ilmekalt rasket hetkeseisu sektoris.


Puuvillane riie5%Muud

tekstiilist valmis-tooted18%

Linane lõng ja riie3%

Vaibad ja muud tekstiil-põranda-katted5%

Tekid ja padjad48%

Muud tekstiil-tooted21%



0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-30

-20

-10

0

10

20

30% vea



0200400600800

1 0001 2001 4001 600

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-15

-10

-5

0

5

10% vea



0

100

200

300

400

500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-60

-30

0

30

60

90% vea




22

Rõivatootmine Rõivatööstuse areng on viimastel aastatel olnud küllaltki tagasihoidlik. Vähenenud on nii müük kui töötajate arv. Ettevõtete arv on sektoris püsinud viimastel aastatel küllaltki stabiilsena 400 ligidal, kuid majandusraskuste jätkudes ning eksporditurgude nõrkuse süvenedes võib see vähenema hakata. Ekspordi osakaal müügis püsib endiselt kahe kolmandiku juures, mis muudab sektori küllaltki haavatavaks välisturgude arengutest. Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on AS Baltika ja AS Silvano Fashion roup Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra.

Rõivatööstuse ettevõtted ei ole küll laieneda suutnud, kuid tööstusharus käib pidev spetsialiseerumine. Üha enam väheneb allhankija staatus ning müüakse rohkem toodangut oma kaubamärgi all otse lõpptarbijale. Tootele üritatakse anda suuremat väärtust, et teenida kõrgemaid marginaale. Seniste trendide jätkumist on oodata ka tulevikus. Liigutakse üha enam odava allhankija staatusest lõpptarbijale ligemale. Lühiajalises perspektiivis tulevad järgnevad aastad keerulised, kuna konkurents on tihe ning jaetarbijad on oma kulutusi kokku tõmmanud. Samas tugeva tootearenduse puhul on võimalik saada vägagi edukas stardipositsioon, kui majandus uuesti tõusule pöörab.


0,5 1,9

66,2

8,1

55,8

0

20

40

60

80

100





Suhekeskmisesse

palka


%

0

20

40

60

80

100%


0

50

100

150

200

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-40

-20

0

20

40% vea


Müük ja eksport

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-15

-10

-5

0

5

10

15% vea


2008. aasta oli rõivatööstuse jaoks keeruline, kahanes nii müük kui ka tootmine. Jätkus töötajate arvu ning investeeringute vähenemine.

Rõivatööstuse toodangu müük vähenes 2008. aastal 5%, tootmismaht püsivhindades vähenes samal ajal 8,6%. Müügi vähenemist põhjustas põhiliselt ekspordi ligi 6%line langus, kuid vähenes ka müük koduturule. Mõnevõrra pehmendas müügi langust tootjahindade tõus (8,1%), mis oli viimaste aastate kiireim sektoris.

Sektori suuremad ettevõtted (AS Baltika ja AS Silvano Fashion Group) on viimastel aastatel oluliselt investeerinud ettevõtete restruktureerimisse ning oma jaekettide loomisesse. Selline trend on küll positiivne, kuid keerulisemate majandusolude tõttu laienemine tõenäoliselt mõneks ajaks peatub. Samas jätkub odava allhanke osatähtsuse vähenemine, mis pikemas perspektiivis on ainult kasuks sektori arengule.

Rõivatööstuse peamised sihtturud asuvad välisriikides, kuhu müüakse kaks kolmandikku toodangust. Tihe konkurents ning aasta teisel poolel alanud majanduskriis tõi kaasa ekspordi ligi 6%lise vähenemise. Peamisteks sihtturgudeks on jätkuvalt Soome ja Rootsi, mis hõlmasid juba kaks kolmandikku sektori ekspordist. Seejuures on Soome osakaal tõusnud juba üle 40%, mis on muutnud sektori vägagi sõltuvaks ühest ainsast sihtturust. Läti raske majandusliku olukorra tõttu vähenes eksport sinna lausa poole võrra. Seni suurimaks kaubagrupiks olnud meeste ja poiste päevasärkide eksport langes ligi kolmandiku, mõnevõrra paremini läks erinevate naisteriiete ekspordil.

Tööhõive langustrend jätkus sektoris ka 2008. aastal, kuid aeglustuvas tempos. Viimastel aastatel 10%ni ulatunud langused asendusid mullu 1%lise vähenemisega. Siiski on stabiliseerumise märke veel vara otsida, aasta teisel poolel teatasid mitmed ettevõtted töötajate koondamisest ning finantseerimisraskustest. Keskmine palga kasv jäi küll riigi keskmisele alla, kuid seegi oli üle 11%.

Rõivatööstuses jätkus investeeringute vähenemine, mis on langenud alla 70 miljoni krooni aastas, moodustades vaid 2,2% müügitulust. Niivõrd vähene investeerimisaktiivsus võib hakata pikemas perspektiivis mõjutama konkurentsvõimet. 2008. aastal suunati 80% investeeringutest



23

masinatesse ja seadmetesse, see oli ka ainus valdkond, kuhu investeeringud suurenesid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 2009. aasta alguses lähituleviku suhtes küllaltki pessimistlikud. Enam kui pool küsitletud ettevõtete juhtidest ootas toodangu mahu langust ning üle kahe kolmandiku vastanutest plaanis vähendada töötajate arvu. Peamise kasvu takistava tegurina toodi välja nõudluse puudumist. Üldine kindlustunde indikaator oli sektoris küsitlusajaloo madalaimal tasemel.

Ekspordi sihtriigid

0% 10% 20% 30% 40% 50%

Soome

Rootsi

Norra

Läti

Saksamaa

Leedu

2007 2008



Muud tooted22%

T-särgid ja alussärgid

6%Meeste töörõivad

5% Meeste-rõivad30%

Naiste-rõivad37%



0

5 000

10 000

15 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-15-10-505101520

% vea



0200400600800

1 0001 2001 400

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-15-10-505101520

% vea




24

Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine Puidutööstus on toiduainetööstuse kõrval üks suuremaid tööstusharusid Eestis. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb üle tuhande ettevõtte, kus on hõivatud ligikaudu 16 tuhat inimest. Perioodil 2002–2008 kasvas toodangumaht tööstusharus ligi 2 korda, ekspordi osatähtsus müügis moodustab 65%. Hõivatute arv harus on samas kahanenud kümnendiku võrra, mis näitab tootmise efektiivsuse suurenemist. Eesti puidutööstus on läbi omandisuhete tihedalt integreeritud Skandinaavia puidusektoriga.

Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enam töötajaid on hõivatud spooni tootvas ettevõttes AS Balti Spoon, vineertooteid tootvas AS Technomar & Adrem ning puitplaate tootvas AS Repo Vabrikud. Suurim vineeritootja on UPM Kymmene Otepää. Suuremateks saeveskiteks on Stora Enso Eesti AS-ile kuuluv Imavere Saeveski ning AS Toftan.

Puidutööstus on viimastel aastatel kiirelt arenenud, kuid kinnisvara mulli lõhkedes oli sektor ka üks esimesi, keda muutunud majandusolud tugevamalt mõjutasid. Enamus ekspordist läheb küll suurtele ja seni stabiilsena püsinud Skandinaavia turgudele, kuid ka nende riikide majandused on läinud langusesse ning lähituleviku väljavaated ei pruugi puidutööstustel enam nii head olla.


1,913,6

64,8

11,5

90

0

20

40

60

80

100





Suhekeskmisesse

palka


%

0

20

40

60

80

100%


0200400600800

1 0001 2001 4001 600

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-60-50-40-30-20-10010203040

% vea


Müük ja eksport

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-20

-10

0

10

20

30

40% vea


Puidutööstuse jaoks oli 2008. aasta katsumuste-rohke. Seni probleeme valmistanud tooraine hind hakkas küll langema, kuid olulisel määral vähenes ka nõudlus. Samuti läks langusesse eksport.

2008. aastal vähenes puidutööstuse müügimaht jooksevhindades eelmise aastaga võrreldes 16,1%, tootmine püsivhindades vähenes 18,7% võrra. Peamine langus tuli müügi vähenemisest siseturule (-30%), ekspordi langus oli mõnevõrra aeglasem (-5,5%). Eksport püsis kauem tugevana, kuna peamiste ekspordipartnerite juures algas majanduslangus hiljem, kuid viimaseid arenguid arvesse võttes tuleb 2009. aasta puidutööstustele ka välisturgude suunalt raske.

Mitmete sisendite hinnalangus tõi alla ka tootjahinnaindeksi, mis 2008. aastal kasvas 1,7%. Selle näitajaga oli puidutööstus töötleva tööstuse harudest aeglaseima hinnakasvuga tekstiilitööstuse järel. Olulise tegurina võib välja tuua tööjõukulude 5,1%lise vähenemise võrreldes eelneva aastaga. Samuti tegid aastaga kiire languse toorpuidu hinnad.

Eelnevatel aastatel puidutööstustele peavalu valmistanud Venemaa puidutollide tõus 2009. aastal 50 euroni tihumeetri eest lükati Venemaa valitsuse poolt edasi. Tõenäoliselt oleks niivõrd suur tollitariifide tõus praktiliselt lõpetanud Venemaa puidu ekspordi välisriikidesse. Seamuti aitas tollide tõusu edasi lükata suurte Vene puidu importijate, Soome ja Hiina vastuseis.

Viimastel aastatel on raiemaht Eesti metsades püsinud suurusjärgus 6–-7 miljoni tihumeetrit aastas. 2008. aastal raiuti ca 6 miljonit tihumeetrit (sellest ca 4 miljonit erametsades ning ülejäänud riigimetsades). 2009. aasta raiemahuks prognoositakse kokku 4–4,5 miljonit tihumeetrit, mis võib veelgi väheneda, kui aasta lõpus turul olukord paranema ei hakka. Samas Eesti metsade aastane juurdekasv ulatub 10–12 miljoni tihumeetrini, mis lubaks vajadusel raiemahte oluliselt suurendada. Kui eelnevatel aastatel on erametsaomanikud vähese aktiivsuse põhjusena välja toonud ebasoodsat maksusüsteemi ning



25

asjaajamise keerukust, siis nüüd on hakanud üha enam rolli mängima alanenud puidu kokkuostuhind.

Raskused puidutööstuses iseloomustavad ka teisi meie lähiriike. Olukorra leevendamiseks on metsaomanike maksustamist muudetud Lätis ja Soomes. Rootsi metsatööstust toetab odavnev Rootsi kroon, mis muudab sealse toodangu maailmaturul konkurentsivõimelisemaks.

Eesti puidutööstuste toodang läheb kahe kolmandiku ulatuses ekspordiks ning viimastel aastatel on see püsinud tõusutrendil. 2008. aastal pehmendas sektori müügi langust just välisturgude parem seis, eksport langes 5%, müük koduturule kahanes samal ajal ligi 30%.

Suurimad ekspordiartiklid on puidusektoris ehitusdetailid (aknad, uksed, liimpuit) ning puitmajad. Hoolimata ehitusturu madalseisust suutis ehitusdetailide kaubagrupp ühena vähestest kasvu näidata (3,6%). Suurimad sihtturud puidutööstusele olid 2008. aastal Soome (küttepuit, ehitusdetailid), Norra (puitmajad) ning Rootsi (ehitusdetailid). Suurim ekspordi vähenemine toimus Suurbritannia suunal, kuhu läks ligi poole miljardi krooni eest saematerjali vähem kui aasta varem.

Töötajate arv vähenes puidutööstuses 2008. aastal ettevõtlusstatistika andmetel enam kui kahe tuhande inimese võrra, langedes allapoole 16 tuhande piiri. Seejuures toimus töötajate vähenemine kõigis suurusgruppides, ligi veerand töökohtadest kadus 20–49 töötajaga ettevõtetes. Keskmine palk kasvas puidutööstusettevõtetes aastaga 7,7%, mis jäi alla Eesti keskmise palga kasvule.

Põhivarasse tehtud investeeringud vähenesid puidutööstuses aastaga ligi poole võrra, ulatudes 669 miljoni kroonini. Niivõrd madalal olid investeeringud viimati eelmisel sajandil. Suurem vähenemine tuli masinate ja seadmete arvel, kuhu investeeriti ligi 300 miljonit vähem kui aasta varem.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid 2009. aasta alguses muutunud oluliselt optimistlikumaks võrreldes 2008 aasta lõpuga. Oodati toodangumahu kasvu (võimalik, et loodeti ehitusturu elavnemist seoses kevadega), samas hindade alanemine jätkub. Teisalt on ettevõtted hakanud toodangu mahtu piirava tegurina lisaks nõudluse puudumisele välja tooma finantsprobleeme, mida varem ei esinenud.

Ekspordi sihtriigid

0% 5% 10% 15% 20%

Soome

Norra

Rootsi

Taani

Saksamaa

Suurbritannia



Muud tooted20%

Puitmajad19%

Profi-leeritud puit

7%

Ehitus-detailid24%

Küttepuit10%

Sae-materjalid

20%



0

5 000

10 000

15 000

20 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

-20-100102030

% vea




0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-30

-20

-10

0

10

20% vea




26

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Paberitööstus on pikkade traditsioonidega tööstusharu, millele pandi Eestis alus juba 17. sajandil. Praegu on Eestis ligikaudu 70 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd veidi vähem kui 2000 inimesele. Aastatel 2002–2008 on toodangumaht paberitööstuses kasvanud kaks korda, enam kui ¾ toodangust eksporditakse. Seni kasvu vedanud eksport asendub üha rohkem kodumaise tarbimisega, mis on ka loomulik, kuna endiselt tarbitakse Eestis paberitooteid inimese kohta vähem kui EL-s keskmiselt.

Paberitööstus on Eestis tugevalt kontsentreeritud tööstusharu, kaks suuremat ettevõtet moodustavad üle poole nii töötajate arvust kui ka kogukäibest. Suurim tselluloosi tootja on 2006. aastal avatud Kundas asuv AS Estonian Cell Suurim paberi ja papi valmistaja on "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts. Väikeses mahus toodab vanapaberist paberit ja kartongi AS Räpina Paberivabrik. Valdav osa ettevõtetest tegeleb Eestis imporditud paberist pabertoodete valmistamisega.


0,4 3,2

76,1

1,4

106,5

0

20

40

60

80

100





Suhekeskmisessepalka (p.s.)


%

0

30

60

90

120

150%

Müük ja eksport

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-20

-10

0

10

20

30

40

50% vea


Ekspordi sihtriigid

0% 5% 10% 15% 20% 25%

Saksamaa

Prantsusmaa

Itaalia

Holland

Egiptus

India

2007 2008


2008. aastal paberitööstuse toodangu mahu kasv peatus, kahanesid nii kogumüük kui eksport. Samuti hakkasid vähenema tootlikkuse näitajad. 2009. aastal on oodata seniste arengute jätkumist, kuni nõudlus hakkab maailmaturul jälle paranema.

2008. aastal vähenes paberitööstuse müük jooksevhindades 4,3%, püsivhindades langes tootmismaht 13,4%. Peamiseks languse põhjustajaks oli välisturgude nõrkus. Müük koduturule suurenes samal ajal ligi 18%.

Positiivselt mõjus paberitööstusele 2008. aastal toorme odavnemine, mis eelnevalt oli läbi teinud kiire hinnatõusu. Samas mõjutas nõudluse vähenemine sektori majandustulemusi rohkem, mis tõi kaasa tootmismahtude languse.

Keerulised ajad paberitööstuses iseloomustavad ka meie lähiriike. Oluliselt on sektori töötajate arv vähenenud Soomes, samuti on seal suletud mitmed paberitööstused ning tootmist on suunatud riikidesse, kus kulubaas on odavam (väiksemad tööjõukulud, valuutade odavnemine). Energiamahuka tootmise tõttu mõjusid paberitööstusettevõtetele negatiivselt ka 2008. aastal kõrgel püsinud energiahinnad.

Paberitööstuse toodangust läheb rohkem kui ¾ ekspordiks. Suurim kasv toimus Saksamaa suunal, kuhu müüdi veerandi võrra rohkem toodangut kui aasta varem. Suuremad sihtturud Eestis toodetud puitmassile, mille eksport jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, olid 2008. aastal Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Teine oluline ekspordigrupp oli pinnakatteta jõupaber või papp, mille peamisteks sihtturgudeks olid Egiptus, Poola ja Holland.

Tööhõive langes paberitööstuses alla 1800 inimese, mis on viimastel aastatel olnud tööstusharu keskmine (2007. aastal toimus kiire tõus ligi 2000ni). Hõivatute arvu muutust mõjutasid tugevalt mitmed koondamised (tegevuse lõpetas Atlanta Office Products AS, kus töötas varem üle 400 inimese). Samas jätkus mõõdukas palgakasv, mis ulatus 11%ni.

Investeeringud põhivarasse jätkasid ka 2008. aastal langemist. Hoolimata madalast baastasemest vähenesid ettevõtete investeeringud vähem kui 40 miljonile kroonile. Neist üle 80% läks masinatesse ja seadmetesse. Samas on arusaadav, et majanduse hetkeseis ning krediiditurgude olukord on



27

vähendanud ettevõtete kindlustunnet tuleviku suhtes ning tootmise laiendamisega praegu ei riskita.

Järgnevad aastad tõotavad tulla paberitööstusele keerulised. Turul on tugev ülepakkumine ning marginaalid on langenud võrdlemisi madalale. Samas muudab tulevikuväljavaated paremaks odavnev puit, mis vähendab paberitööstuste kulusid.


0

200

400

600

800

1 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-30

-20

-10

0

10

20

30% vea



0

100

200

300

400

500

600

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-100

-50

0

50

100

150

200

250% vea



Muud tooted3%Ringlusse

võetud paberi- või

papi-jäätmed5%

Puitmass53%

Karbid, kastid, kotid

jms. pakendid

4%

Pinna-katteta

jõupaber ja papp35%



0

5 000

10 000

15 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

-10

0

10

20

30% vea





28

Kirjastamine ja trükindus Kirjastamise ja trükinduse areng on viimase viie aasta jooksul olnud kiire, 2008. aastal ületas tööstusharu tootmismaht 2003. aasta taset enam kui kaks korda. Kirjastamine on põhitegevusalaks rohkem kui 550-le ettevõttele, millest suuremad paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Tööstusharu jaguneb kaheks suuremaks allharuks: kirjastamiseks ning trükitööstuseks. Sektori ettevõtted annavad tööd 6100 inimesele

Seni peamiselt siseturule tootnud sektor on üha jõulisemalt hakanud panustama ekspordile, mis ületas 2008. aastal juba 20% piiri (2000. aastal müüdi välisturgudel vähem kui 5% toodangust). Siseturu piiratuse tõttu ongi eksport eluliselt oluline sektori arenguks. Samuti oli kirjastamine ja trükindus üks väheseid töötleva tööstuse harudest, mis suutis investeeringute taset hoida.

Suuremad ettevõtted tegelevad ajalehtede, ajakirjade ja perioodikaväljaannete kirjastamisega, nagu näiteks AS Äripäev, Eesti Päevalehe AS, AS Ajakirjade Kirjastus ja AS Postimees. Telemedia Eesti Aktsiaseltsi ja AS Infopluss Eesti peamiseks tegevusalaks on infokataloogide kirjastamine. Suuremad trükitööstuse ettevõtted on AS Printall ja AS Kroonpress, mis on keskendunud peamiselt perioodika trükkimisele. Raamatute trükkimisega tegelevatest ettevõtetest on hõivatute arvu osas suuremad OÜ Tallinna Raamatutrükikoda ning OÜ Greif. Olulise osa trükitööstusest moodustab ka reklaamtrükiste trükkimine.


1,0 1,3

20,5

5,0

122,2

0

20

40

60

80

100







%

0

30

60

90

120

150%

Müük ja eksport

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-1001020304050607080

% vea


Ekspordi sihtriigid

0% 5% 10% 15% 20% 25%

Rootsi

Soome

Norra

Venemaa

Suurbritannia

Holland


Peale kiireid kasvuaastaid toimus ka kirjastamises 2008. aastal kerge rahunemine. Müük välisturgudele läks oluliselt edukamalt kui siseturule.

2008. aastal kahanes kirjastamise tegevusala tootmismaht 2,3%. Seejuures langes müük siseturule 5,5% ning ekspordimahud kasvasid enam kui viiendiku võrra.

Praegu mõjutab sektori edukust peamiselt siseturu tugevus. Iga aasta on ekspordi osatähtsus küll vaikselt suurenenud, kuid otsustavat läbimurret ei ole suudetud teha. Edasine turuosa kasvatamine välisturgudel võib lähiaastatel keerukas olla, kuna ei tegeleta esmatarbekaupade tootmisega ning selle sektori toodete pealt võidakse finantsseisu halvenedes hakata rohkem kokku hoidma.

2008. aastal näitas sektori eksport jälle kasvutendentsi. Positiivne on näha, et ettevõtjad on suutnud asuda konkureerima koduturuga võrreldes oluliselt suurematel välisturgudel, kuigi peamised sihtriigid on jäänud samaks. Enam kui pool tööstusharu ekspordist läheb Põhjamaadesse ning nende osakaal suurenes 2008. aastal veelgi. Oluliselt kasvatas eksporti Suurbritanniasse vihikute kaubagrupp, kuid tõenäoliselt suunati lihtsalt kaubavoogusid ümber, kuna Iirimaale vihikute eksport vähenes olulisel määral. Suurematest kaubagruppidest kasvas enam perioodika väljaannete eksport, ligi 15% võrreldes 2007. aastaga.

Ettevõtete andmetel töötas 2008. aastal sektoris 6100 inimest ning suuremaid kollektiivseid koondamisi ei toimunud. Palga kasvu kiirus jätkas kukkumist ning langes 6,4%ni. Mõningane palkade ühtlustumine teiste tööstusharudega oli ka oodatud, sest endiselt jäi sektori keskmine palk oluliselt kõrgemaks teiste tööstusharude keskmisest. Palga kasvu aeglustumine aitas ettevõtetel hoida tööjõukulude kasvu kontrolli all, mistõttu need langesid lisandväärtusega sarnases ulatuses.

Investeeringud põhivarasse olid 2008. aastal veidi suuremad aasta varasemast (kasv 4,6%). Seejuures on positiivne, et hoolimata keerulisemaks muutunud



29

finantsolukorrast suudeti investeeringute taset hoida. Kuna trükitööstus on väga tehnoloogiamahukas, võivad üksikud investeeringud oluliselt muuta näitajaid.

Järgnevad aastad tulevad kirjastajatele ning trükitööstusele mõnevõrra keerulisemad kui eelnevad. Majanduskriisi tingimustes vähenevad nii raamatute trükiarvud kui ka perioodika väljaannete tellimine.


Muud tooted9%

Vihikud16% Kiir-köitjad,

mapid, kaustad11%

Äri-reklaam, kauba-

kataloogid13%

Raamatud, brošüürid,

jms. trükised14%

Perioodika-väljaanded

37%



0

5 000

10 000

15 000

20 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


0246810121416

% vea



0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-10

-5

0

5

10

15

20% vea



0

100

200

300

400

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-40-20020406080100

% vea




30

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses vähenenud. 2008. aastal oli keemiatööstuses hõivatud üle 4 tuhande töötaja. Samas on tänu paranenud tootlikkusele suudetud kasvatada müügi- ja tootmismahtusid. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli Eesti keemiatööstuses 2007. aastal suurusjärgus pool miljonit krooni, siis näiteks Soomes oli see üle 2 miljoni krooni töötaja kohta.

Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harju maakonnas. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on Viru Keemia Grupi tütarettevõtted VKG Oil AS (põlevkiviõli tootmine) ja VKG Resins AS (liimvaigud), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (põlevkiviõli), ES Sadolin AS, AS Tikkurila-Vivacolor ja AS Eskaro (värvid ja lakid), AS Silmet (haruldased metallid), Henkel Makroflex AS ja OÜ Krimelte (montaaživahud), Genovique Specialties AS (endine Velsicol Eesti AS – bensoehape, naatriumbensoaat), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine) ja AS Nycomed Sefa (ravimid).

Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada nõudlust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. Teisalt on nafta hinna suur kõikumine suurendanud huvi alternatiivsete kütuste, sh põlevkiviõli vastu, mis võib antud segmendis tuua kaasa uute töökohtade loomise.


1,4 8,9

84,2

3,5

108,9

0

20

40

60

80

100

Osakaallisand-

väärtuses


Ekspordiosatähtsusmüüg is




%

0

30

60

90

120

150%

Müük ja eksport

01 0002 0003 0004 0005 0006 0007 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

-10

0

10

20

30

40% vea

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

0 5 10 15 20

TaaniSoomeLeedu

SaksamaaBelgia

UkrainaSuurbritannia

USARootsi

VenemaaLäti

%Allikas: Eesti Statistikaamet

2007 2008

2008. aasta oli keemiatööstuse4 jaoks suhteliselt hea, kuigi aasta lõpus andis majanduskriis ka selles sektoris tunda. Keemiatööstuse ettevõtete tootmismahud, müük ja eksport suurenesid sama kiiresti või enamgi kui viimastel aastatel, kasum tõusis ning tootlikkuse näitajad paranesid. Koos üldise majandusolukorraga on aga keemia-tööstuses väljavaated halvenenud.

Keemiatööstuse tootmismaht kasvas 2008. aastal 12%, mis oli tööstusharude seas üks kõrgemaid näitajaid. Kiire areng iseloomustas sektorit peaaegu terve aasta jooksul, kuid aasta viimastel kuudel viis välisnõudluse langus ekspordi ning tootmismahtude vähenemiseni. Aasta kokkuvõttes suurenes eksport viiendiku võrra, müük siseturule aga üle kahe korra aeglasemas tempos. Müüginäitajaid aitas tõsta hinna-tõus. Tootjahinnad tõusid üle 6%, ekspordihinnad veelgi enam. Hinnatõus on seotud tootmiskulude kasvuga, kuid ka nafta hinnatõus mängib rolli, kuna mitmete keemiatoodete hinnad liiguvad nafta hindadega samas suunas.

Müük välisturgudele kasvas enamike peamiste kauba-gruppide lõikes tugevasti. Viiendiku võrra või enamgi suurenes väetiste (uurea), ammoniaagi, mastiksite ning värvide ja lakkide eksport. Tänu nafta hinnatõusule tõusis eksporditulu põlevkiviõli müügist, kuigi koguseliselt eksporditi vähem toodangut kui 2007. aastal. Olulisematest ekspordiartiklitest vähenes bensoehappe müük. Tootmisnäitajad viitavad sellele, et bensoehappe derivaadid kajastuvad osaliselt teiste kaubagruppide all ning seetõttu ekspordinumbrid ei ole tootmisega päris kooskõlas.

4 Antud sektori all käsitletakse lisaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmisele ka koksi, puhastatud nafta- ja põlevkivisaaduste ning tuumkütuse tootmist. Tootmise ja müüginäitajad kajastavad olemasolevate andmete tõttu vaid kemikaalide ning keemiatoodete tootmist.



31

Ekspordi sihtturgudel toimusid mõningad muudatused põlevkiviõli müügistruktuuri muutuse tõttu – Hollandi asemel liikus rohkem toodangut Rootsi, Suurbritannia ja Belgia turule või nende riikide kaudu teistele turgudele. Muude keemiatoodete eksport kasvas tugevasti Lätti (ammoniaak), USAsse (uurea) ja Rootsi (värvid ja lakid, uurea).

Töötajate arv keemiatööstuses aastaga ei muutunud. Statistika viitab teatud liikumistele haru sees – suurenenud on hõivatute arv põlevkivikeemiaga seotud ettevõtetes ning samavõrra vähenenud muude keemiatoodete tootmises. See ei pruugi siiski kajastada reaalseid muutusi, vaid võib tuleneda tegevusala täpsustamisest.

Kuna töötajate arv püsis aastatagusel tasemel, siis tööjõukulude kasv tulenes vaid palgatõusust. Peale kiiret palgatõusu 2007. aastal on palkade kasv pidurdunud. 2008. aastal jäi keskmine palgatõus keemiatööstuses alla 15%. Tootmiskuludest moodustava tööjõukulud keemiatööstuses vaid 1/10, olulisemat rolli mängivad muud tootmissisendid, millest suur osa imporditakse. Tootmiskulud kokku kasvasid aastaga viiendiku võrra, poole sellest võib panna tootmismahtude kasvu arvele. Sellest veelgi kiirema müügitulu suurenemise tõttu kasvas ettevõtete kogukasum aastaga ligi poole võrra. Kasumi ja müügitulu suhe oli viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Head finantstulemused peegeldusid ka tootlikkuse näitajates.

2008. aastal tehti investeeringuid keemiatööstusse sama palju kui aasta varem, mil need kerkisid rekordilisele tasemele. Suurem osa investeeringutest läks hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja renoveeri-miseks, teiseks olulisemaks valdkonnaks olid masinad ja seadmed. 2007. aastal alustas VKG Oil AS uue põlevkivitöötlemistehase rajamist, mis peaks tegevust alustama 2009. aasta keskel. Projekti kogumaksumus on üle 1 mld krooni. Lisaks põlevkivikeemia vald-konnale on ka teised keemiatööstuse ettevõtted tugevasti investeerinud.

Maailmamajanduse raske olukord tõi 2009. aasta alguses kaasa olulise tellimuste ja tootmisvõimsuste kasutamise vähenemise keemiatööstuses. Tootmis-näitajate halvenemine 2008. aasta lõpus süvenes 2009. aasta alguses veelgi. Kuigi Eesti Konjunktuuri-instituudi poolt küsitletud ettevõtjad loodavad aasta keskel olukorra paranemist, ei suudeta tootmises tõenäoliselt 2008. aasta taset saavutada. Aasta teisel poolel võib positiivse efekti anda põlevkiviõlitööstuse kasvanud tootmisvõimsus, kuid selle reaalne mõju sõltub turuolukorrast ning ka positiivsete arengute korral ei suuda see arvatavasti tasakaalustada langust teistes valdkondades.


Värvid, lakid,

mastiksid24%

Orgaani-l ised

kemikaalid6%Muud

20%

Mineraal-kütused, -

õlid24%

Väetised15%

Anorgaa-nilised

kemikaalid; haruldaste muld-

metallide ühendid11%



0

5 000

10 000

15 000

20 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-10-50510152025

% vea



0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

-10

-50

510

1520

25% vea



0100200300400500600700800900

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

-40

-20

0

20

40

60

80

100% vea




32

Kummi- ja plasttoodete tootmine Pärast kiiret kasvu on kummi- ja plastitööstust viimasel paaril aastal iseloomustanud tagasihoidlikumad arengud. Koos tootmis- ja müügimahtude stabiliseerumisega on pidurdunud uute ettevõtete ning töökohtade loomine.

Suuremateks kummi- ja plasttoodete tootmise ettevõteteks on AS Plasto, AS Glaskek kontsern (plastaknad), AS Estiko-Plastar (kile ja kilekotid), Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Polyform (videokarbid, toiduainetööstuse pakendid), Promens AS, Bladhs Eesti AS (plasttooted autotööstusele), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (pool töötajaskonnast), Tartumaal ja Ida-Virumaal (ca kümnendiku töötajatest), kuid suhteliselt palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal.

Majanduskonjunktuurist tingituna on lühemas perspektiivis oodata kummi- ja plastitööstuses tagasilööke, kuid kaugemad väljavaated on pigem positiivsed. Sektori arengut toetavad tootevaliku laienemine, suurem pakendite kasutuselevõtt toiduainetööstuses. Teisalt on juba toimumas masstootmise väljaliikumine Eestist, perspektiivi on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel. Võrreldes varasemate aastate arengutega on prognoosid edasiseks tööjõu kasvuks tagasihoidlikud.


0,6 3,2

52,4

4,0

89,4

0

20

40

60

80

100

Osakaallisand-

väärtuses




Suhekeskmisesse

palka


%

0

20

40

60

80

100%

Müük ja eksport

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

-20-10

01020

304050

60% vea



0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-10

-5

0

5

10

15

20

25% vea


Kummi- ja plastitööstuses langesid tootmis-mahud ning müük kogu aasta jooksul, mille tõttu halvenesid ka finantsnäitajad. Eksportivad ette-võtted olid mõnevõrra paremas seisus, kuid aasta teisel poolel hakkas ka eksport vähenema.

2007. aasta teisest poolest alanud tootmismahtude langus kummi- ja plastitööstuses jätkus ka 2008. aastal. Aasta kokkuvõttes vähenes toodang 14%, langus süvenes iga kvartaliga. Toodangu näitajaid mõjutas sektori suurima tootja, Nolato Tallinn Polymeri likvideerimine 2007. aasta teisel poolel, kes andis varasemalt ligi kümnendiku kogu sektori müügitulust ning töötajate arvust. Samas ei olnud see ainus põhjus. Nõudluse langus puudutas suurt osa sektori ettevõtetest ning eeskätt olid probleemid seotud tarbimise vähenemisega siseturul.

Müük siseturule langes alates 2007. aasta teisest poolest. 2008. aastal müüsid ettevõtted kodumaisel turul üle viiendiku võrra vähem toodangut kui aasta varem. Ehitusaktiivsuse vähenemine mõjutas ka kummi- ja plastitööstust, vähenes näiteks plastuste ja –akende tootmine. Eksporti suudeti esimesel poolaastal veel kasvatada, kuid aasta teisel poolel hakkas ka müük välisturgudele kukkuma. Aasta kokkuvõttes püsis eksport siiski aastatagusel tasemel.

Peamistest kaubagruppidest vähenes plastist kontori- ja koolitarvete ning kilede müük välismaale. Tugevasti kasvas aga plastpakendite, plastist torude ja mahutite ning kummitihendite eksport. Võrreldes 2007. aastaga kahanes oluliselt müük Hollandisse (kontori- ja koolitarbed), mõningal määral ka Rootsi ja Lätti. Müük teistele peamistele sihtturgudele kasvas, kõige enam suurenes eksport Suurbritanniasse (plast-pakendid), Soome, Saksamaale ja Taani.

Tootjahinnad kummi- ja plastitööstuses kasvasid aastaga 4,5%. Samas suurusjärgus tõusid ka ekspordi-hinnad, imporditud kummi- ja plasttooted kallinesid mõnevõrra vähem.

Raskused toodangu realiseerimisel viisid töötajate arvu vähendamisele. 2008. aastal kahanes kummi- ja plastitööstuses hõivatud inimeste arv 5% võrra. Samuti pidurdus järsult palgatõus, aasta lõpus jäid palgad juba aastatagusele tasemele alla. Tänu



33

rakendatud meetmetele 2008. aastal sektori tööjõu-kulud praktiliselt ei suurenenud, kogukulud vähenesid (tulenevalt ka vähenenud tootmismahust). Kulude kokkuhoid ei suutnud siiski tasakaalustada tulude langust, ettevõtete kogukasum kukkus aastatagusega võrreldes ligi poole võrra. Kummi- ja plastitööstuse kasum moodustas siiski ligi 7% müügitulust.

Negatiivsed arengud kajastusid ka tootlikkuse näitajates. Eelneva aastaga võrreldes langesid nii lisandväärtus kui müügitulu töötaja, tööjõukulude ning kogukulude kohta.

Ettevõtted investeerisid põhivarasse üle kolmandiku võrra vähem kui 2007. aastal. Samas suurusjärgus langesid investeeringud peamisesse valdkonda – masinatesse ja seadmetesse. Hoonete ja rajatiste ehitamiseks, renoveerimiseks ja soetamiseks tehtud kulutusi vähendati viiendiku võrra.

2009. aasta esimesel poolel jätkub kummi- ja plasti-tööstuses toodangu langus. Eesti Konjunktuuri-instituudi uuringus osalenud ettevõtetest kõik kinnitasid aasta alguses tootmise kahanemist, tellimusi oli rekordiliselt vähe, valmistoodete varud kasvasid. Ettevõtjad kavatsevad neis tingimustes töötajate arvu veelgi vähendada. Kuigi tulevikuprognoosid viitavad olukorra stabiliseerumisele, ei tähenda see veel tootmise kasvule pöördumist.


0 5 10 15 20 25 30

Suurbritannia

Taani

Holland

VenemaaLeedu

Norra

Läti

Saksamaa

Soome

Rootsi

%Allikas: Eesti Statistikaamet

2007 2008


Karbid, kastid,

pakendid, pudelid jms

28%

Kontori- ja kooli-tarbed, furnituur37%

Muud tooted11%

Plastist torud ja voolikud

8%

Vulkanisee-ritud

kummist tooted

(tihendid, seibid jmt)

7%

Plastist lehed ja kiled9%



0

100

200

300

400

500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-100

-50

0

50

100

150% vea



0

500

1 000

1 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-25-20-15-10-50510

% vea




34

Metalli ja metalltoodete tootmine Metallitööstust on taasiseseisvumisperioodil iseloomustanud väga kiire areng. Viimase kümne aasta keskmine tootmismahu kasv on olnud ligi 25% aastas. Tootmismahtusid on suudetud kasvatada tänu ekspordile, kuid ka sise-turu nõudluse kasv (masinate ja seadmete tootmises ning ehitussektoris) on sellele kaasa aidanud. Müügi- ja tootmis-võimaluste laienemisega on suurenenud ka vajadus tööjõu järele. Metallitööstus annab tööd enam kui 13 tuhandele inimesele (tööjõu-uuringu põhjal, mis hõlmab ka teistes harudes kõrvaltegevusena metallitööga seotud üksusi ning välismaal töötajaid, on hõivatuid ligi 16 tuhat), olles seega üks suuremaid tööstusharusid.

Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (üle poole töötajatest) ning Ida-Virumaale (ligi viiendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, AS Viljandi Metall, Hiab Balti AS, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus (metallkonstruktsioonid), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehitus-konstruktsioonid), AS Energoremont (elektrijaamadele vajalike toodete tootmine ja nende teenindamine), AS Hanza Tarkon, AS Favor, OÜ BLRT Masinaehitus, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine), Metaprint AS (metalltaara tootmine), ArcelorMittal Tallinn OÜ (galvaniseeritud teras) ja AS Demidov Industries (alumiinium-sulamid).

Sektori väljavaated järgnevateks aastateks on positiivsed, kuigi 2008. aastal alanud majanduskriis ei jäta puudutamata ka metallitööstust. Nii siseturu nõudlus kui eksport jätkavad prognooside kohaselt pikemas perspektiivis suurenemist. Tööjõu tootlikkuse kasvu tõttu ei too see kaasa müügi kasvuga proportsionaalset hõive tõusu, kuid aastaks 2015 lisandub sektorisse hinnanguliselt täiendavalt ca kaks tuhat töökohta.


2,1 12,0

62,2

11,3

107,1

0

20

40

60

80

100

Osakaallisand-

väärtuses






%

0

25

50

75

100

125%

Müük ja eksport

02 0004 0006 0008 00010 00012 00014 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

0

10

20

30

40

50% vea


Eesti päritolu kaupade ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

0 5 10 15 20

TaaniVenemaa

LätiSaksamaa

PoolaNorraRootsiTürgi

Soome

%


2007 2008

Metallitööstuse tootmismahud kasvasid 2008. aastal teiste tööstusharude ja eelneva aastaga võrreldes kiires tempos. Eksport püsis peaaegu aasta lõpuni kasvutrendil, töötajate arv suurenes.

Metallitööstuse tootmismahud kasvasid 2008. aastal ligi 9%. Sarnaselt teistele harudele tõi aasta lõpp kaasa nõudluse järsu kukkumise. Ettevõtete eksport ületas kuni detsembrini aastatagust taset, tagasilöögid sise-turul avaldusid mõnevõrra varem (näiteks nõudluse languse tõttu ehituslike konstruktsioonide järele). Aasta kokkuvõttes müüsid ettevõtted siseturule 5% rohkem toodangut kui 2007. aastal, eksport kasvas aga ligi veerandi võrra. Müüginäitajad kajastavad üsna adekvaatselt reaalseid muutusi tootmises, sest tootja-hindade tõus oli tunduvalt tagasihoidlikum kui viimasel paaril aastal (3,7%).

Suure osa ekspordi kasvust andsid tsingitud lehtteras, metallijäätmed ja metallkonstruktsioonid. Ekspordi-tulude kasvu taga oli mitmel juhul ka toodete hinna-tõus, mis tulenes metallide kallinemisest maailmaturul. Peamistest ekspordipartneritest vähenes müük mõningal määral vaid Taani ja Saksamaale, teistele turgudele müüdi toodangut rohkem kui 2007. aastal. Enam kui kolmandiku võrra kasvas eksport Soome (metallkonstruktsioonid), Türki (metallijäätmed) ja Venemaale (tsingitud teras).

Töötajate arv kasvas metallitööstuses aastaga paari protsendi võrra. Nõudluse vähenemise tingimustes on uute töötajate palkamine peatunud. Ka palkades on muutunud olukorras tehtud korrektiive. Palgatõus on sarnaselt üldistele arengutele pidurdunud, aasta keskmisena tõusid palgad siiski veel üle 10%. Töö-jõukulud tõusid üldisest kulude kasvust tunduvalt kiiremini. Ettevõtete kasumid kukkusid 2007. aastaga võrreldes veerandi võrra, kuid kasumlikkus ei jäänud oluliselt alla pikemaajalisele keskmisele. Lisand-väärtuse kasv jäi alla kulude suurenemisele, samas müügitulu ja lisandväärtus töötaja kohta olid kõrgemad kui aasta varem.



35

Hoonetesse ja rajatistesse investeerisid metallitööstuse ettevõtted 2008. aastal oluliselt vähem vahendeid kui eelneval aastal. Suurem osa investeeringutest suunati masinatesse ja seadmetesse, mille osas oli kukkumine tagasihoidlikum. Investeeringud kokku vähenesid aastaga viiendiku võrra.

Ettevõtete peamiseks probleemiks on ebapiisav nõudlus. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt oli metallitööstuses 2009. aasta alguses suures mahus kasutamata tootmisvõimsusi, tellimusi oli tugevasti alla tavapärase taseme. Olukorra paranemist lootis lähiajal vaid iga viies küsitletu. Ligi pooled ettevõtjatest pidasid vajalikuks töötajate arvu vähendada. Keeruliste olude tõttu on surve hindade alandamiseks väga suur.


Raud ja teras45%

Muud tooted9%

Raud- ja terastooted

34%

Alu-miinium ja alu-miinium-tooted7%Vask ja

vasktooted5%



02 0004 0006 0008 00010 00012 00014 00016 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


0

5

10

15

20

25

30% vea



0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-20

-15-10

-50

510

15% vea



0

200

400

600

800

1 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-40

-20

0

20

40

60

80% vea




36

Masinate ja seadmete tootmine Masinatööstuse tootmismahud on kiirelt kasvanud, kuid tootmise efektiivsuse tõusuga seoses ei ole see toonud kaasa märkimisväärset vajadust täiendava tööjõu järele. Viimastel aastatel on langustrendi asemel hõive taas tasapisi suurenenud. Masinatööstuse areng on mõjutatud peamiselt välisturgudest, suurem osa toodangust eksporditakse.

Suuremateks masinatööstuse ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötlemisseadmed), AS Fors MW (metsaveohaagised, palgitõstukid), AS Finmec (masinate osad). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masinatööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas.

Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui müük siseturule. Tootmismahtude kasv tugineb suures osas tootlikkuse tõusule ning seetõttu töötajate arv sektoris oluliselt ei kasva. Vajadus tootlikkuse kiireks tõstmiseks on tingitud mahajäämusest arenenud riikide tootlikkuse tasemest ning tootmiskulude tõusust.


0,8 4,9

72,1

3,5

110,3

0

20

40

60

80

100

Osakaallisand-

väärtuses






%

0

30

60

90

120

150%

Müük ja eksport

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

0

5

10

15

20

25

30

35% vea

Müük Eksport


Ekspordimahtude jaotus peamiste sithriikide

lõikes

0 10 20 30 40 50

USA

Norra

Saksamaa

Itaalia

Venemaa

Rootsi

Soome

%


2007 2008

2008. aasta esimese kolme kvartali jooksul jätkus masinatööstuses kiire areng, kuid aasta lõpp tõi kaasa nõudluse järsu vähenemise. Aasta kokku-võttes olid tulemused siiski paremad kui eelneval aastal.

2008. aastal kasvas tootmismaht masinate ja seadmete tootmises 7% võrra. Esimese 9 kuu kasv oli üle kahe korra kiirem, kuid nagu enamikes tööstusharudes, tõi nõudluse vähenemine nii sise- kui välisturul kaasa tootmismahtude vähenemise aasta lõpus. Tootja-hindade kasvu toel (4,5%) suurenes müük kümnendiku võrra. Suurem osa toodangust eksporditakse ning just ekspordi arengud olid masinatööstuse suhteliselt hea käekäigu taga. Ka siseturule müüdi rohkem toodangut kui 2007. aastal, samas kasvunäitajad olid ekspordist tunduvalt tagasi-hoidlikumad.

Masinatööstuse suuremateks ekspordiartikliteks on tõste- ja laadimisseadmed ning nende osad. Müük peamistele eksportturgudele üldiselt suurenes, vähem toodangut müüdi Saksamaale ja USAsse. Tugevasti kasvas müük Itaaliasse (liftide ja tõstukite osad).

Tööga hõivatud inimeste arv püsis masinatööstuses 2007. aasta tasemel. Aasta alguses palgati uusi töötajaid ning tööjõu puudus oli ettevõtete jaoks oluliseks probleemiks, kuid aasta keskel oli olukord juba hoopis teine. Ka palgatõus pidurdus, ent aasta kokkuvõttes tõusis palk siiski veel enam kui kümnendiku võrra.

Ettevõtete tööjõukulud tõusid aastaga ligi 15%, üldine kulude tõus oli kaks korda madalam. See oli koos-kõlas tulude poolega ning seetõttu suudeti 2008. aastal kasumit veidi rohkem teenida kui eelneval aastal. Ka tootlikkuse näitajad paranesid veidi või jäid muutumatuks, samas aasta lõpus toimunud järsud muutused andsid end tunda kõigis majandusnäitajates.

2008. aastal investeerisid masinatööstuse ettevõtted kolm korda vähem kui aasta varem. Investeerimis-aktiivsus vähenes kõigis valdkondades. Enamus investeeringutest läks seadmetesse ja masinatesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

2009. aasta alguses olid ettevõtjate hinnangud turu-olukorrale ning lähituleviku väljavaadetele pessimistlikud. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt oli ettevõtetel tellimusi tugevasti vähem kui tavaliselt, lähikuudeks prognoositi tootmise jätkuvat



37

kahanemist. Enamik ettevõtjaid pidas tõenäoliseks töötajate arvu vähenemist. Kuna maailmas oodatakse 2009. aastal suuremat langust eelkõige investeeringute osas, siis see tähendab ka väiksemat nõudlust investeerimiskaupade, sh masinate ja seadmete järele. See avaldab tugevat mõju ka Eesti tootjatele ja all-hankijatele.


02 0004 0006 0008 00010 00012 00014 00016 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-10-5051015202530

% vea



0

500

1 000

1 500

2 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-15-10-50510152025

% vea



0

100

200

300

400

500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-100

-50

0

50

100

150% vea




38

Elektri- ja optikaseadmete tootmine Elektri- ja optikaseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Toodangu müük on viimase kümne aasta jooksul kasvanud kuus korda. Hõive suurenemine on sama perioodi vältel olnud peaaegu kahekordne. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil. Reaalselt tegutseb elektri- ja optikaseadmete tootmises ligikaudu 380 ettevõtet.

Elektri- ja optikaseadmete tootmist iseloomustab suuresti geograafiline kontsentreerumine Tallinnasse ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suurimaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus.

Elektri- ja optikaseadmete tootmine jaguneb neljaks allharuks. Kontoriseadmete ja arvutite osas on suuremateks ettevõteteks AS Ordi ja AS ML Arvutid, mis tegelevad arvutite komplekteerimise ja müügiga. Erinevalt haru üldisest suunast on kontoriseadmete ja arvutite tootmine suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises on suurima käibega ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja -generaatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on AS Konesko, mille põhitegevuseks on elektrimootorite ja -seadmete valmistamine, ning Harju Elektri kontserni sidusettevõte AS Draka Keila Cables, mis tegeleb erinevat liiki kaablite tootmisega. Televisiooni- ja sideseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks AS Elcoteq Tallinn (valmistab sidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) ning Stoneridge Electronics AS (elektroonikaseadmed autotööstusele). Meditsiinitehnika, optikariistade ja täppis-instrumentide tootmises on suurimaks ettevõtteks OÜ JOT Eesti, mis tegeleb automaatikaseadmete tootmisega.

Sektori areng oli siiani edukas, kuid 2008. aastal alanud majanduslangus ei ole jätnud puudutamata ka elektri- ja optikaseadmete tootmist, mistõttu prognoosid lähituleviku suhtes on pessimistlikumad.


88,311,9

85,919,3

2,0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osakaall isand-väärtuses

Ekspordio satähtsusmüügis

Suh ekeskmises se

pa lka

Allikas: Eesti Statistikaamet .

Müük ja eksport

02000400060008000100001200014000

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

010203040506070

% vea


Müügi kasv allharude lõikes

-40

-20

0

20

40

60

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*Kontorimasinate ja arvutite tootmineElektriseadmete ja -aparatuuri tootmineRaadio-, televisiooni ja sideseadmete tootmineMeditsiinitehnika, optikariistade ja täppisinstrumentide tootmine


%

2008. aasta kolmes esimeses kvartalis jätkus elektri- ja optikaseadmete tootmises tugev tootmis- ja müügimahtude kasv, kuid majandus-languse kiirenemine aasta lõpus mõjutas oluliselt sektorit. Hõive püsis peaaegu eelmise aasta tasemel, samas tootlikkuse näitajad paranesid.

2008. aastal jäi elektri- ja optikaseadmete tootmises müügikasv suhteliselt tugevaks (14%), kuigi eelmise aasta tulemusest oli see 10 protsendipunkti võrra madalam. Kui III kvartalis toimus veel müügimahtude kiire kasv (24%), siis järgnevatel kuudel jõudis majanduslanguse ja finantskriisi mõju ka antud sektorisse. Varasematel aastatel oli müügi kiiret kasvu põhiliselt toetanud eksport, kahel viimasel aastal aga on jõudsalt suurenenud ka müük siseturule.

Tootmismaht püsivhindades suurenes aastatagusega võrreldes vaid 5,2%, sest viimases kvartalis pöördus tootmine langusse. Tootjahinnad tõusid sektoris aastaga keskmiselt 5,5%, kasv oli paari protsendi-punkti võrra kiirem kui eelmisel aastal.

Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise müük kasvas 2008. aastal 18%, võrreldes eelmise aastaga oli kasvutempo oluliselt aeglasem. Ekspordist kiiremini (kasv 17%) suurenes müük koduturule (29%), tänu mitmetele suurematele tellimustele. Seetõttu langes ekspordi osatähtsus müügis ühe protsendipunkti võrra 83%ni.

Raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise areng on viimastel aastatel oluliselt pidurdunud. Kui 2007. aastal näitas allharu müük veel suhteliselt tugevat kasvu (13%), siis 2008. aastal jäi müügi maht aastatagusele tasemele. Maailmamajanduse jahtumise mõju jõudis nimetatud harusse kiiremini, tulenevalt suuremast sõltuvusest välisturgudest, sest 96% toodangust läheb ekspordiks.



39

Meditsiinitehnika, optikariistade ja täppisinstru-mentide tootmise areng oli aasta esimesel poolel üks kiiremaid kogu töötleva tööstuse harudest. II poolaastal hakkas ka seda allharu mõjutama välisnõudluse järsk langus, kuna 88% müügist moodustab eksport. Aasta kokkuvõttes kasvas haru toodangu müük 9,2% ja eksport 10,6%.

Arvutite ja kontorimasinate tootjatel hakkas müük kahanema juba 2007. aasta viimases kvartalis, kui Eesti majanduse jahtumine kiirenes märgatavalt. Arvuteid müüakse põhiliselt koduturule ja sisenõudluse jätkuv langus 2008. aastal kahandas veelgi allharu tootmis- ja müügimahtu. Müük vähenes aastaga kolmandiku võrra.

2008. aastal oli suurimaks elektri- ja optikaseadmete ekspordi sihtturuks jätkuvalt Rootsi, kuhu läks 40% kogu ekspordist. Rootsi turule müüdi enam sideseadmete osasid, juhtmeköidiseid autodele ja muid isoleeritud elektrijuhtmeid. Soome osatähtsus langes veel 5 protsendipunkti võrra 27%ni, tingituna sideseadmete ekspordi olulisest kahanemisest. Samas kasvas jõudsalt mitmesuguste elektriseadmete müük. Taani tõusis kolmandaks sihtriigiks tänu suure-mahulisele vahelduvvoolugeneraatorite ekspordile tuulegeneraatorite tarbeks. Samade toodete järsk müügikasv tõi ka Hispaania sihturgude esikuuikusse. Eksporti Saksamaale kasvatasid kiiresti samuti voolugeneraatorid, lisaks võib nimetada voolujaotus-seadmeid, trafosid ja meditsiiniaparatuuri. Ekspordis Hollandisse olid suurema osatähtsusega juhtme-köidised autodele ja muud isoleeritud elektrijuhtmed.

Töötajate arv elektri- ja optikaseadmete sektoris jäi 2008. aastal peaaegu aastatagusele tasemele. Allharude lõikes toimusid siiski suuremad muutused. Kiiremini arenenud elektriseadmete ja –aparatuuri tootmises kasvas töötajate arv ligi kümnendiku võrra, samas raadio- ja sideseadmete tööstuses vähendati töötajaid peaaegu samas suurusjärgus.

Pärast palkade kiiret tõusu 2006. aastal on kahel viimasel aastal palga kasv sektoris pidurdunud, ent ulatus 2008. aastal veel 12%ni. Kui elektriseadmete ja –aparatuuri ning meditsiini ja täppisinstrumentide tootmises ulatub keskmine brutopalk peaaegu Eesti keskmise palga tasemeni, siis raadio- ja sideseadmete tootmises on palgad ligi veerandi võrra madalamad. Palku on võimaldanud tõsta tootlikkuse näitajate paranemine. Tööjõukulude tootlikkus lisandväärtuse alusel oli peale paariaastast langust taas kasvuga. Ettevõtete poolt loodud lisandväärtus suurenes aastaga ligi viiendiku võrra.

Allharude osakaalud müügisElektri-seadmete

ja -aparatuuri tootmine55%

Raadio-, tele- ja side-

seadmete tootmine30%

Kontori-masinate ja arvutite tootmine

2%

Täppis-instrumen-

tide tootmine12%Allikas: Eesti Statistikaamet

Eksport riikide lõikes

Holland3%

Soome27%

Taani7%

Saksamaa5%

Hispaania2%

Muud16%

Rootsi40%



0

4 000

8 000

12 000

16 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

-10

0

10

20

30

% vea

Töötajate arv ((inimest)Keskmine palk (krooni)Töötajate arvu muutus (p.s.)Palga muutus (p.s.)



01 0002 0003 0004 0005 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

-10

-5

0

5

10% vea

Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse kasv (p.s.)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)


mln EEK


02004006008001000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

-50-250255075

% vea

Investeeringud põhivarasseInvesteeringute kasv (p.s.)


mln EEK



40

Majanduse kiire jahtumine 2008. aastal mõjutas negatiivselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid. Elektri- ja optikaseadmete sektoris kahanesid investeeringud aastagusega võrreldes ligi poole võrra. Enam kui poole ulatuses investeerisid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning ligi kolmandik investeeringutest läks raadio- ja sideseadmete tootmisse. Mõlemas nimetatud allharus langesid investeeringud kogu sektoriga samas suurusjärgus. Oluliselt vähem investeeriti nii hoonetesse ja rajatiste kui ka seadmetesse, vaid transpordivahendeid soetati eelmise aasta tasemel.

2009. aasta esimesel poolel jätkub prognooside kohaselt elektri- ja optikaseadmete sektoris tootmis-mahtude kahanemine. Nõudlus püsib languses nii sise- kui ka välisturgudel. Samas olid aprillis Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud kahe suurema

allharu ettevõtete ootused järgneva kolme kuu suhtes vastandlikud. Elektriseadmete ja –aparatuuri tootmise ettevõtete kindlustunde indikaator oli negatiivsem kui kunagi varem, olles ka üks madalaimaid kõigist tööstusharudest. Suurem osa ettevõtetest soovis konkurentsis püsimiseks langetada oma toodete müügihindu ning vähendada töötajate arvu. Raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise ettevõtete ootused olid aprillis järgnevaks kolmeks kuuks juba palju optimistlikumad kui aasta alguskuudel. 40% ettevõtetest lootis toodangu mahu suurenemisele ning pooled prognoosisid eksporttellimuste kasvu. Toodangu müügihinnad püsivad harus samal tasemel, kuid viiendik ettevõtetest kavatses vähendada töötajate arvu. Kindlustunde indikaator oli raadio- ja sideseadmete tootmises veel aprillis negatiivne, kuid jaanuariga võrreldes toimus oluline paranemine.



41

Bo Henriksson: Eksportijad, pöörake pilk itta!AS-i ABB juhatuse esimees Bo Henriksson soovitab tootmisettevõtetel majanduskriisist välja tulemiseks eksporti suurendada ning vaadata seejuures ka idasuunal: nii Aasia turgudele kui ka Venemaale.

Milline oli 2008. aasta ABB AS-i jaoks? Millised eesmärgid täitusid ja mis jäi saavutamata?

2008. aasta oli ABB jaoks edukas. Eelmise aasta müügitulu oli 2,6 miljardit krooni, mis on 52 protsenti rohkem kui aasta varem. Tegemist on suurima müügituluga ettevõtte Eesti turul tegutsemise aja jooksul. Tellimuste maht kasvas eelmisel 2008. aastal 28 protsenti, ulatudes 2,6 miljardi kroonini.

Jätkasime 2008. aastal laienemist. Jüris valmis tööstuselektroonika tehase järjekordne laiendus, alustasime masinatehase laienduse ja uue laohoone rajamist. Olulisi investeeringuid tegime tehaste tootmisseadmete soetamisse, alustasime turbo-kompressorite hooldusteenuse pakkumist.

Väljapaistvate tulemuste eest tunnustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ABB-d 2008. aastal aasta ettevõtte ja aasta välisinvestori tiitliga, viimasega juba teist aastat järjest.

Kas ja kuidas mõjutas 2008. aastal ABB-d majanduskriis ning kuidas mõjutab see tänavust aastat?

Aasta viimases kvartalis ilmnesid ettevõtte majandus-tegevuses globaalsest majandus- ja finantskriisist tingitud märgid. 2009. aasta on ja saab olema raske. Meie positsioon turul on siiski piisavalt tugev, et rasked ajad üle elada ja väljuda majandussurutisest tugeval konkurentsipositsioonil.

Millised on ABB eesmärgid 2009. aastaks?

Peame oluliseks turuosa säilitamist või suurendamist sõltuvalt tegevusvaldkonnast. Selleks tuleb veelgi tõsta tarnekindlust ja muuta teenindust paindlikumaks. Tarnekindluse ning toodete ja teenuste kvaliteedi tõus on olnud seni tellimuste kasvu üheks oluliseks indikaatoriks – selles osas ei ole me kompromisse teinud seni ega tee ka edaspidi. Klientide jaoks on oluline suurendada ka tootevalikut ning pakkuda välja uudislahendusi.

Eelneva tagamiseks pöörame jätkuvalt suurt tähelepanu tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmisele, aga ka oskusteabe senisest suuremale rakendamisele ja tootearenduse osakaalu suurendamisele.

Et inimesed on meie ettevõtte suurim väärtus, siis peame ka keerulistel aegadel suutma säilitada kvaliteetse tööjõu.

Foto: ABB

Millised väljakutsed seisavad 2009. aastal Eesti tootmissektori ettevõtete ees?

Peamise väljakutsena näen toimetulekut väheneva siseturu nõudlusega ning sellest lähtuvalt veelgi enam ümberorienteerumist ekspordile ja tööd uute välis-turgude leidmisel.

Mida soovitaksite teistele tootmisettevõtetele, et majanduskriisist edukalt välja tulla?

Majanduslangusest väljatulemise väheseid võimalusi ongi ekspordi suurendamine. Üks võimalusi selleks tänaseid realiteete arvestades on, olgugi ebakindel, ida suund. Pean silmas nii Aasia turge, aga ka Venemaad. Eriti Venemaaga tasub suhete soojendamise eesmärgil vaeva näha – tõtt-öelda pole seda viimastel aastatel tõsiselt üritatudki.



42

Transpordivahendite tootmine Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, 3/4 sektori müügist moodustab eksport. Nii ekspordi kui siseturu müügi kasv on suurendanud tootmismahtusid, lisandunud on uusi töökohti. Kuigi tööstusharus on tootlikkus suhteliselt kõrge, jäädakse siiski näiteks Soome tasemele veel 2–3 korda alla.

Suuremateks sektori ettevõteteks on AS Norma (turvavööd), Loksa Laevatehase AS (konstruktsioonid laevaehituse tarbeks), Balti Laevaremonditehase tütarettevõtted (OÜ Tallinna Laevatehas, OÜ BLRT Rekato, OÜ BLRT Laevaehitus, OÜ Tehnomet ja AS Baltic Premator), AS Bestnet ja AS Respo Haagised (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), AS Ühinenud Depood (raudteeveeremi remont), Universal Industries OÜ (summutid). Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (2/3 sektori töötajatest), lisaks kerkivad teistest piirkondadest esile veel Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa.

Pikaajaliste prognooside kohaselt veab eksport tulevikus müügimahtusid üles, kuid kasvab ka müük siseturule. Tootmismahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib kallimatele toodetele keskenduma. Olukorda tööturul muudab pingelisemaks töötamine välismaal ning tööjõu pärast konkureeritakse ka teiste harudega. Samas lähemal ajal väheneb koos majanduslangusega ka tööjõu nõudlus.


0,8 6,1

75,2

4,7

105,5

0

20

40

60

80

100

Osakaallisand-

väärtuses






%

0

30

60

90

120

150%

Müük ja eksport

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

0

5

10

15

20

25

30% vea

Müük Eksport



0 5 10 15 20 25 30 35

Saksamaa

Ukraina

Läti

Belgia

Norra

Soome

Venemaa

Rootsi

%


2007 2008

Transpordivahendite tootmises5 kasvas 2008. aastal eksport, kuid see ei suutnud tasa-kaalustada langust siseturul. Mootorsõidukite ja nende osade tootmine suurenes, muude transpordivahendite toodangu maht oli aga languses.

Transpordivahendite tootmises vähenes tootmismaht 2008. aastal paari protsendi võrra. Mootorsõidukite ja haagiste tootmine suurenes küll ligi 5%, kuid muude transpordivahendite tootmises toimus tagasiminek (-6%). Aasta viimases kvartalis langes järsult nõudlus ka mootorsõidukite sektoris ning tootmist tuli tugevasti kokku tõmmata.

Aasta kokkuvõttes kasvas eksport mõlemas allharus vähesel määral, samas müük siseturule kahanes. Probleemid siseturul hakkasid end tundma andma juba 2007. aasta teisel poolel, ekspordiga tekkisid tõsised raskused seoses maailmamajanduses toimunud arengutega alles 2008. aasta viimastel kuudel.

Võrreldes 2007. aastaga kasvas kõige enam ujuv-konstruktsioonide eksport, tugevasti vähenes purje-paatide müük. Peamistest ekspordipartneritest vähenes müük Rootsi (turvavööde müügi languse tõttu) ja Soome (purjepaadid), teiste olulisemate siht-turgude osas ekspordimahud kasvasid. Võrreldes 2007. aastaga mitmekordistus müük Belgiasse (turva-vööd) ja Norrasse (ujuvkonstruktsioonid).

Hõivatute arv transpordivahendite tootmises kasvas 2008. aastal 8% võrra. Kuna sama palju suurenes ka statistikaga hõlmatud ettevõtete arv (peamiselt muude transpordivahendite tootmises), siis osaliselt tuleneb kiire kasv paremast ettevõtete kaetusest statistikas.

Sektori palgad kasvasid 2008. aastal Eesti keskmise palgaga samas tempos, kuid sarnaselt teistele töötleva tööstuse harudele reageeriti olukorra halvenemisele

5 Transpordivahendite tootmise all käsitletakse mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmist ning muude transpordivahendite, nagu laevade ja rongiveeremi tootmist



43

palgatõusu järsu piiramisega. Palgatõus ning töötajate arvu kasv tõstsid tööjõukulusid veerandi võrra. Muud kulud suudeti hoida praktiliselt muutumatuna ning seetõttu ületas tulude kasv kulude suurenemist. Ette-võtete kogukasum tõusis enam kui viiendiku võrra, ka tootlikkuse näitajad paranesid.

Mootorsõidukite ja haagiste ning muude transpordi-vahendite tootjad investeerisid 2008. aastal põhivarasse poole vähem kui aasta varem. Investeeringud kahanesid peaaegu kõigis vald-kondades. Kõige enam investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

2009. aasta esimesed kuud olid sektori jaoks väga kehvad. Tootmise mahud kukkusid aastatagusega võrreldes rohkem kui poole võrra. Autotööstuste probleemid ei jäta puudutamata ka Eesti ettevõtteid, teiste transpordivahendite tootmises on samuti tellimused kukkunud. Kuigi aasta teises pooles võib nõudlus mingil määral taastuda, kujuneb aasta tervikuna ettevõtete jaoks siiski raskeks.


Mootor-sõidukite osad ja tarvikud52%

Raudtee-mahutid6%

Muud7%

Haagised ja pool-

haagised23%

Ujuv-konstrukt-sioonid6%Jahid ja paadid6%



02 0004 0006 0008 00010 00012 00014 00016 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


0

5

10

15

20

25% vea



0

500

1 000

1 500

2 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-30

-20

-10

0

10

20% vea



050100150200250300350400

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-60

-40

-20

0

20

40

60

80% vea




44

Mööblitootmine Mööbli tootmisega tegeleb Eestis üle 450 ettevõtte. 2008. aastal on toodangumaht püsivhindades langenud 2003. aasta tasemele. Mööblitööstuse toodangust enam kui 70% eksporditakse. Mööblitööstuse tippaeg Eestis oli 2006.–2007. aastatel, kui kinnisvara hinnad kiiret tõusu tegid, pärast seda on järjest suurenenud ekspordi osatähtsus. Viimastel aastatel on siseturu väiksus sundinud ettevõtteid üha enam välisturgudele siirduma. Töötajate arv on sektoris jätkanud vähenemist ning langenud alla 8 tuhande. Kui eelmistel aastatel tuli töötajate arvu vähenemine pigem tehnoloogilisest arengust, siis 2008. aastal asendus see nõudluse kahanemisega. Kui turul olukord ei parane, jätkub hõive langus ka edaspidi.

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Harjumaal ning Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2008. aastal büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS, AS Thulema, puitmööbli valmistaja Valga GOMAB Mööbel AS.


0,8 4,9

71,6

6,5

78,4

0

20

40

60

80

100





Suhekeskmisesse

palka


%

0

20

40

60

80

100%

Ekspordi sihtriigid

0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0%

Soome

Rootsi

Taani

Norra

Saksamaa

Suurbritannia

%


2007 2008

Müük ja eksport

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-15

-10

-5

0

5

10% vea


Mööblitööstus oli 2008. aastal üks neist tööstusharudest, mida majanduse jahenemine eriti tugevalt puudutas. Müük vähenes enam kui kümnendiku võrra, eksport jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele. Samuti kahanes olulisel määral tööhõive.

Tööstustoodangu müük vähenes mööblitööstuses 2008. aastal võrreldes eelmise aastaga 10,5%, toodangumahu langus püsivhindades oli 12,3%. Mööblitööstuse müük siseturule kahanes aastaga ligi neljandiku. Peamiseks mõjutajaks oli elamuehituse mahtude vähenemine ning majanduslangusest tulenev ostujõu langus. Aasta oli tugev ettevõtetele, kellel olid pikemaajalised lepingud või said riigilt suuremaid tellimusi.

Mööblitööstuse edus on siiani olnud olulisel kohal ekspordi areng, mis 2008. aastal veelgi võimendus peale koduturu raskustesse sattumist. Kiiremat laienemist välisturgudel takistab konkurents riikidest, kus on tööjõumahukaid tooteid odavam valmistada. Samuti võivad mööblitööstuse ekspordi suurenemist pärssida kiire languse läbi teinud transpordi hinnad, mis tänu peamiste sihtturgude lähedusele on olnud üheks Eesti eeliseks. Seepärast tuleks edaspidise arengu huvides kasutada ära kiirust ning paindlikkust, mida pakub meie geograafiline asukoht ning majanduse struktuur.

Eestis toodetud mööbli eksport ulatus 2008. aastal juba üle 70% kogu müügist, millest omakorda 3/4 müüdi Põhjamaadesse. Seejuures on rikaste ja stabiilsete turgude suur osakaal hoidnud mööbli eksporti enam-vähem samal tasemel aasta varasemaga. Endiselt on Eesti mööblitööstuse olulisimaks ekspordiartikliks istmed, mille väljavedu jätkuvalt tõusis (5%).

Mööblitööstuses (koos mujal liigitamata tootmisega) kasvas keskmine brutopalk 12,1%, mis oli viimaste aastate aeglaseim. Hõivatute arv langes mööblitööstuses alla 8000. Hoolimata tööjõukulude vähenemisest langesid ka kõik tootlikkuse suhtarvud, kuna kulusid ei suudetud kärpida müügiga samas tempos.

Investeeringud põhivarasse kahanesid 2008. aastal mööblitööstuses üle 70%. Nõudluse vähenemine ei soosinud investeerinuid ning pigem otsiti kohti, kust kokku hoida. Enam kui pool investeeringutest läks



45

masinatesse ja seadmetesse. Lähitulevikus on oodata investeeringute säilimist madalal tasemel, kuna tootmisvõimsust on tekitatud oluliselt rohkem, kui kasutada suudetakse.

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitluse tulemusel olid mööblitööstuse ning mujal liigitamata ettevõtted lähiaja tootmismahtude ja eksporttelli-muste kasvu osas 2009. aasta algul negatiivselt meelestatud. Ligi kaks kolmandikku küsitletutest pidas vajalikuks töötajate arvu vähendamist ning samas ulatuses hinnati tootmisvõimsusi enam kui küllaldaseks.


0500

1 0001 5002 0002 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

mln EEK

-20

-10

0

10

20% vea


Koos mujal liigitamata tootmisegaAllikas: Eesti Statistikaamet


0

100

200

300

400

500

600

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-100-80-60-40-200204060

% vea



Mööbli osad17%

Istmed46%Söögi- ja

elutoa-mööbel10%

Puidust magamis-

toa-mööbel7%

Muud mööbli-tooted20%



0

5 000

10 000

15 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

-20

-10

0

10

20% vea

Hõivatute arv (inimest)Keskmine palk* (krooni)Töötajate arvu muutus (parem skaala)Palga muutus* (parem skaala)

Koos mujal liigitamata tootmisega (EMTAK 36)Allikas: Eesti Statistikaamet



46

Priit Tamm: Tahame eksporti kasvatada 20 protsentiAS-i Standard marketingi- ja müügidirektori Priit Tamme sõnul panustab Standard tänavu veelgi enam ekspordi kasvatamisele, sest praegune majanduskriis näitab, et lähiturgudele müümisest ei piisa.

Milline oli 2008. aasta Standardi jaoks? Millised eesmärgid täitusid ja kas oli ka midagi sellist, mis jäi saavutamata?

Möödunud aasta müügieesmärgid täitsime ning kõige olulisem meie ettevõtte jaoks oli ekspordi 42%line kasv – eksportkäive kasvas 104 miljoni kroonini. Eelmisel aastal jõudsime lõpule ka uue, eelkõige Soome ja Skandinaavia turule suunatud büroomööbli tootesarja arendamisega. Samuti suutsime taastada ekspordi Venemaale.

Möödunud aasta teisel poolel hakkasid tundma andma probleemid Läti ja Eesti turul, AS Standard tegutseb lõunanaabrite juures tütarettevõtja kaudu. Meie konsolideeritud majandustulemile oli Lätil negatiivne mõju, sest klientidel tekkisid makse-raskused. Koduturu käive kujunes võrreldes 2007. aastaga väiksemaks, kuid me suutsime seda kompenseerida ekspordi kasvuga.

Millised olid mööblitööstust puudutanud olulisemad arengud 2008. aastal?

Mööblitööstuse kogumaht 2008. aastal kahanes eelneva aastaga võrreldes umbes 9,5% võrra. Vähenemine oli suures osas tingitud Eesti turu tarbimismahtude vähenemisest. Sektori kogukäive oli 6,3–6,8 miljardit krooni, millest 70–75% moodustas eksport.

Enim mõjutas eelmisel aastal turgu kodukinnisvara sektori langus, eluasemelaenude väljastamise pidurdumine jne. Selle tõttu lõpetasid nii mõnedki eelkõige köögimööbli turule orienteerunud väikesed ettevõtted oma tegevuse. Samuti hakkasid tootjate hinnad aasta teisel poolel kukkuma, hinnalangetajate esirinnas olid eelkõige koduturule orienteerunud ette-võtted ning näiteks riigihangetel õnneotsijate hulk kasvas.

Millised väljakutsed ootavad mööblitööstuses tegutsevaid ettevõtteid 2009. aastal?

Tahaks väga loota, et esimeses kvartalis toimunud kukkumine oli põhi, sest Statistikaameti märtsi ülevaate järgi langes turg Eestis umbes 50%, sõltuvalt alasektorist võibolla isegi 65%.

Selle aasta eesmärkideks on suuremal osal mööbli-tootjatest aasta lõpuks ellu jääda – täna on ju probleem ka selles, et umbes 30 protsendiline langus on haaranud ka meie mööblitööstuse põhilisi

ekspordiriike Soomet ja Rootsit. Paremini peavad kriisile vastu ettevõtted, kellel on laiem tooteportfell ning tururisk paremini jaotatud – näiteks Holland üllatab paljusid ettevõtjaid positiivselt.

Foto: Standard

Kas ja milliseid muudatusi olete pidanud Standardis majanduskriisi tõttu läbi viima?

Standard koondas aasta alguses 10% töötajatest ning lõppenud on ka palgaläbirääkimised palkade vähendamiseks. Samuti oleme kasutanud osalist tööaega perioodidel, mil mõnes kuus on tellimuste maht olnud väike.

Millised on Standardi eesmärgid 2009. aastaks?

Eelkõige panustame ekspordile, tuleb leida veelgi rohkem võimalusi müügiks erinevatel turgudel. See kriis on tõestanud, et lähiturgudest jääb meile väheks.

Samuti keskendume organisatsiooni efektiivsusele ja paindlikkusele. Vähese nõudluse tingimustes tuleb teenindada väga erinevaid nišše.

Mõõdetavatest eesmärkidest tahame ekspordimahtu kasvatada 20%. Balti turg on kahjuks prognoosimatu.



47



48

Ehitussektor Eesti ehitussektor on suurel määral olnud orienteeritud siseturule ja seetõttu on selle areng mõjutatud peamiselt Eesti üldisest majandusarengust. Ehitussektor reageerib muutustele majanduses üsna järsult. Headel aegadel kasvavad ehituse mahud kiiremini ning majanduskasvu aeglustumise korral võivad ehitusmahud isegi väheneda. Nii nagu mõjutas 1999. aasta majandusseisak oluliselt ehitussektorit (peamiselt büroohoonete ehituse vähenemise tõttu), on sarnaseid arenguid oodata ka lähiajal, seda just eluruumide ja ärikinnisvara osas, kus turu jahtumine on eriti tajutav. Rajatiste ehitusmahtude osas on oodata mõningast kasvutrendi ja seda osaliselt EL-i toetuse tõttu.

Suuremad ehitiste üldehitustöid teostavad ettevõtted Eestis on Skanska EMV AS, AS Merko Ehitus, AS YIT Ehitus, AS Nordecon International ning AS Koger & Partnerid. Teedeehituses annavad suurima panuse AS Teede REV-2, AS Nordecon Infra ja AS Talter.

Prognooside kohaselt on ehitussektoris oodata pärast mõõnaperioodi taas mõningast elavnemist, kuid see ei too sektoris kaasa olulist hõive suurenemist (kasvab pigem tööjõu tootlikkus). Prognoosi kohaselt langeb hõivatute arv viimaste aastate kõrgperioodi eelsele tasemele.


8,412,2

109,2

0102030405060708090100

Osakaal SKPs Osakaal hõives Suhe keskmisessepalka (p.s.)Allikas: Eesti Statistikaamet

%

0

30

60

90

120

150%

Ehitussektori arengud

0

5

10

15

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

% vea

-20-1001020304050

% vea

Ehitushinnaindeks (vasak skaala)Hoonete ehitusmahuindeks (parem skaala)Rajatiste ehitusmahuindeks (parem skaala)


Töötajate arv

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


tuhat

-505101520253035

% vea


Kui perioodi 2003–2007 võib ehitusturul lugeda pideva kasvu ajastuks, siis 2008. aastat iseloomustab tulenevalt üldisest majandusarengu pidurdumisest ehitussektori järsk stabiliseerumine ja ka mõningate näitajate osaline langus. Kui ehitusmahtusid üldiselt iseloomustas 2008. aastal eelkõige laialdane langustendents, siis rajatiste ehitamine kasvas. Ehitushinna kasvutempo alanes ligi neli korda, mis tekitas soodsa olukorra suurte infrastruktuuriobjektide rajamiseks. Tulenevalt tellimuste ja ehitusmahtude vähenemisest, kinnisvaraturul uute hoonete, eelkõige eluasemete müügitehingute peatumisest, finantssektori tingimuste muutumisest ning investeeringute mahu kahanemisest, kasvas ehitusettevõtete ebakindlus ning toimus väiksemate ettevõtete turult kadumine. Tööturule hakkas vabanema tasapisi järjest enam ehitustöölisi. Töötasude osas jätkus mõningane kasv, kuid see oli kordades tagasihoidlikum võrreldes eelmiste aastatega. Eluruumide osas leidis 2008. aastal aset kasutusse lubatud elamispindade märgatav vähenemine.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2008. aastal nii Eestis kui väljaspool kokku 54,2 miljardi krooni eest, mis oli võrreldes 2007. aastaga 6,8% vähem. Vaatamata ehitushinnaindeksi kasvutempo aeglustumisele ei aktiviseerunud ehitustegevus. Omal jõul ehitasid ettevõtted vaid 35,2 miljardi krooni eest, mis oli võrreldes 2007. aastaga püsivhindades 12,5% vähem. 2008. aastal ehitati Eestis hooneid 11 miljardi krooni ja rajatisi 4,9 miljardi krooni väärtuses, mis oli võrreldes 2007. aastaga vastavalt 17% hoonete osas vähem ja 1,7% rajatiste osas enam. Tulenevalt majandussurutisest naaberriikides, kuhu Eesti ehitusettevõtted välisriikidest eelkõige oma teenuseid pakuvad, vähenes ehitustegevus väljapoole Eestit 2008. aastal 1,7%. Ehitusmahud välisriikidesse moodustasid jätkuvalt 4% ehitustööde kogumahust. Kokku ehitasid Eesti ettevõtted väljapoole Eestit 2,2 miljardi krooni eest.

Kuna investeerimismahud ehitusturu jätkuva kasvu tagamiseks 2008. aastal vähenesid, siis kahanesid ka ehitusettevõtete võimalused ja vajadused omatarbeks



49

ehitada. Kokku suunati oma tarbeks vajalike ehitiste rajamiseks 143 miljonit krooni, mis oli 64% vähem kui 2007. aastal. Samuti vähenesid märgatavalt ka ehitusettevõtete investeeringud põhivarasse (kui 2007. aastal oli kasv 14,3%, siis 2008. aastal kahanes vastav näitaja 26,4%.) Enim investeeriti jätkuvalt masinatesse, seadmetesse ja transpordivahendite soetamisse.

Ehitushinnaindeksi kasv oli 2008. aastal 3,4%, mis oli aga võrreldes eelnenud aastaga 3,7 korda vähem. Ehitushindade tõusu järsk vähenemine oli tingitud kõigi ehitushinna komponentide hinnakasvu pidurdumisest, eelkõige aga kahanes hinnatõus tööjõukulude osas, kus palgakulude kasv vähenes 5,3 korda. Tööjõukulud kallinesid 2008. aastal kokku 4,1%, ehitusmaterjalide hind 3% ja ehitusmasinate teenuste hind 5,5%.

Ehitusmaterjalide hinnakasv aeglustus kõigis materjaligruppides, eelkõige aga puittoodete, kaablite ja ehitusplaatide osas. 2007. aastaga sarnane hinnatõus iseloomustas viimistlusmaterjale ja torusid. Tulenevalt materjalide müügihindade stabiliseerumisest ja ehitusmahtude vähenemisest kujunes 2008. aasta ehitusmaterjalide tootjatele kehvemaks kui eelnenud periood. Tootmine püsivhindades vähenes 28,1% ning müügimaht jooksevhindades kahanes 19,8%. Ekspordi osakaal müügimahust suurenes 39,7%ni. Kuna siseturu nõudlus ehitusmaterjalide järele oli märgatavalt vähenenud, otsiti teisi võimalusi tegevuse jätkamiseks. Ehitusmaterjalide tootjate kindlustunne edasise perioodi osas oli Konjunktuuriinstituudi poolt korraldatud küsitluse tulemusel alla keskmise, samas püsis tootjatel lootus, et nii tellimuste kui ka toodangu mahu ja töötajate arvu suhtes säilib olemasolev olukord ka edaspidi.

Ehitusmasinatest jätkus hinnatõus samas tempos sarnaselt 2007. aastale ekskavaatorite (12%) ja väikemehhanismide (2%) töötunni hinnas, teiste ehitusmasinate töötunni hinna kasv kahanes 2008. aastal märgatavalt.

2008. aastal töötas ehitussektoris 79 900 inimest, mis muutis ehitussektori hõivatute arvu poolest töötleva tööstuse ja jae- ja hulgimüügi sektorite järel kolmandal kohal olevaks majandussektoriks. Seoses ehitusturu jahtumisega algas ehitussektoris 2008. aastal hõivatute arvu vähenemine (-1,2%), pannes aluse ehitusturu tööhõive stabiliseerumisele. Kuigi ehitussektori palgatase säilitas keskmise palga suhtes kõrgema positsiooni (oli üle keskmise 9 protsendipunkti), aeglustus brutopalga kasv siiski kolm korda. Ehitusvaldkonna keskmine brutopalk oli 2008. aastal võrreldav eelkõige kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses ning veondus-, laondus- ja sidevaldkondades pakutavaga.

Ehitusturu jahtumise situatsioonis väljastati 2008. aastal hoonete ehitamiseks kokku 8 541 uut ehitusluba ning anti kasutusse 6 295 uut ehitist. Ehituslubasid anti võrreldes 2007. aastaga välja 18,4% vähem ning kasutuslubasid lisandus 34,2% vähem,

mis näitab ehitussektori tugevat langust. Enim väljastati ehituslubasid jätkuvalt eluruumide rajamiseks.

Palgad

0

5 000

10 000

15 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

051015202530

% vea

Keskmine palk (krooni)

Palga muutus (parem skaala)


Omal jõul tehtud ehitustööd

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

mln EEK

-20

-10

0

10

20

30

40

% vea

Ehitustööd välisriikidesEhitustööd EestisEhitustööd Eestis, % vea



0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-40-30-20-100102030405060

% vea


Tööjõukulude tootlikkus

0,00,20,40,60,81,01,21,41,61,8

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10% vea

Tööjõukulude tootlikkus lisandväärtuse aluselTootlikkuse muutus (parem skaala)



50

Eluaseme laenuintressid ja kasutusse antud eluruumid

0

5

10

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

%

0

100

200

300

400

500

600tuhat m2

Kasutusse antud eluruumide pindalaEraisikutele antud laenuintress

Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet

Vaatamata majandustingimuste muutumisele ja finantsturgudel toimuvale anti 2008. aastal kasutusse 5 300 uut eluruumi, kokku elamispinda 458 400 m2. Võrreldes 2007. aastaga, mis oli eluruumide kasutusse andmise osas viimaste aastate suurima kasvuga, vähenes 2008. aastal kasutusse antud eluruumide arv 25%. Põhiliseks eluasemetüübiks oli sarnaselt 2007. aastaga 3–5-korruseline korterelamu 2–3toaliste korteritega. Suurenes kasutusse lubatud eluruumide keskmine pind, olles 86,5 m2, mis on üldjuhul suurem senisest turu keskmisest näitajast. Peamiselt väljastati eluruumide kasutuslubasid ettevõtetele ning eraisikutele. Kohalikes omavalitsustes võeti 2008. aastal kasutusse 22 uut munitsipaaleluruumi. Uute eluasemete rajamiseks väljastati kokku 5 465 ehitusluba kogupinnaga 607 500m2, mis oli 38,8% vähem kui 2007. aastal.

Mitteeluhoonete ehitamiseks väljastati 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 20,4% enam ehituslubasid, kokku 3 076 luba, millega plaanitavate hoonete rajamisel tekkiv kasulik pind ulatuks sarnaselt 2007. aastaga 130 tuhat m2. Peamiselt anti ehituslubasid uute majutus- ja tööstushoonete rajamiseks. Kasutusse võeti 2008. aastal 995 uut mitteeluhoonet pinnaga 100,5 tuh m2 ning kubatuuriga 614 tuhat m3, mis kokku oli 9,5% hoonet vähem kui eelnenud aastal. Enim lubati kasutusse uusi kaubandus- ja toitlustushooneid ning tööstushooneid. Piirkondlikult valmisid mitteeluhooned eelkõige Ida-Virumaal, Harjumaal ja Tartumaal.

Nii nagu suurenesid 2008. aastal rajatiste ehitusmahud, kasvas ka rajatiste ehitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks vajalike ehituslubade arv. Kokku väljastati Ehitisregistri andmetel 2008. aastal 314 uut ehitusluba, mis oli 65 luba enam kui 2007. aastal. Peamiselt anti lube maanteede, tänavate ja teede ning veetorustike rajamiseks. Kasutusse lubati 2008. aastal 195 uut rajatist, millest peamise osa moodustasid side- ja elektriliinid ning maanteed, tänavad ja teed.

2008. aasta lõppedes olid ehitusettevõtjate kindlustunne ja väljavaated tuleviku osas, tuginedes Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele, madalad. Enamus ettevõtjaid nägi ehitustegevust piiravate teguritena ebapiisavat turunõudlust ja sellest tulenevat tellimuste portfelli kahanemist. Samuti nähti kitsaskohana ka ehitushindade jätkuvat langust.



51

Kaido Fridolin: Säilitame 2008. aasta tasemeASi Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin tahab tänavu säilitada 2008. aasta käibe ja kasumi taseme ning hoolimata languses ehitusturust usub ta, et see eesmärk on saavutatav.

Milline oli 2008. aasta Oma Ehitaja jaoks? Millised eesmärgid täitusid ja kas oli ka midagi sellist, mis jäi saavutamata?

2008. aastal oli Oma Ehitaja eesmärk jätkata tegevust eelnevatel aastatel saavutatud stabiilsel tasemel. Keskendusime ettevõtte põhitegevusele: kvaliteetne projekteerimis- ning ehitusteenuse osutamine hoonete ehituses.

2008. aastal me käibe ja kasumi kasvu ei prognoosinud. Meie eesmärk oli säilitada ettevõtte efektiivne toimimine ning kasumlik tegevus ja need eesmärgid ka täitsime. Midagi olulist saavutamata ei jäänud.

Arvan, et Oma Ehitaja tulemused on vastavuses üldiste majanduskeskkonna muutustega. Samas õnnestus meil sõlmida päris mitu lepingut märkimis-väärsete objektide ehitamiseks – Tallinna Tehnika-ülikooli uus raamatukogu, Tallinna Põhja politsei uus hoone, Vabaduse väljaku rekonstrueerimine, Pärnu Spordihoone.

Millised olid ehituse ja kinnisvaraarenduse sektorit puudutanud olulisemad arengud 2008. aastal?

2007. aasta teisest poolest langustrende ilmutanud ehitusturg oli 2008. aastal tervikuna selges languses. 2008. aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 35 miljardi krooni eest, mis on jooksevhindades umbes 12% vähem kui aasta varem. Hoonete ehitamine, mis on ka Oma Ehitaja põhitegevuseks, vähenes umbes 17%, rajatiste ehitamine jäi 2007. aastaga samale tasemele.

Kinnisvarasektori kui sellise arengust ei saa aga üldse rääkida. Uusi projekte praktiliselt ei käivitatud, kõik arendajad tegelesid juba valmis või varem alustatud ja kohe valmivate projektide realiseerimisega.

Millised väljakutsed ootavad ehitus- ja kinnis-varasektoris tegutsevaid ettevõtteid 2009. aastal?

Ehitus- ja kinnisvarasektoris tegutsevate ettevõtete ülesanded on sarnased teistes valdkondades tegutsevate ettevõtetega. Kui veelgi laiemalt vaadata, siis ka Eesti Vabariigil on sarnased ülesanded. Peamine ülesanne on leida lahendid, kuidas majanduslangus ja kriisiaeg ilma suuremate tagasi-löökideta üle elada.

Arvestama peab kindlasti ka asjaoluga, et ehitussektor reageerib kõikidele majanduskeskkonna muutustele (nii langustele kui ka tõusudele) ühe-kahe aastase faasinihkega. Selle põhjal võib ennustada, et ehituses on raskemad ajad veel ees.

Milliseid muudatusi olete pidanud Oma Ehitajas majanduskriisi tõttu läbi viima?

Sarnaselt teiste ettevõtetega oleme tõsise tähelepanu alla võtnud kulude jälgimise ja kärpimise, eelkõige oleme vähendanud püsikulusid. Lähtume põhi-mõttest, et ettevõtte kulubaas saab olla vastavuses tulubaasiga. Oluline märksõna on efektiivsus.

Foto: Scanpix

Ütlesite möödunud aasta novembris Äripäevale antud intervjuus, et plaanite 2009. aastal säilitada 2008. aasta käibe ja kasumi taseme. Kas sellel plaanil on eeldusi täituda?

Sellel plaanil on eeldusi täituda. Eesmärk on rasked ajad ilma suuremate tagasilöökideta üle elada.



52

Sisekaubandus Kaubandussektori alla kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ning nende varuosade ja mootorikütuse müügiga tegelevad ettevõtted ehk sõidukikaubandusettevõtted. Kaubandus on Eestis oluline majandussektor, kus luuakse 14% lisandväärtusest. Kaubanduses töötab kokku üle 90 000 inimese ehk 14% kõigist hõivatutest. Viimaste aastate kiire majanduskavu toel tugevat tõusu näidanud jaekaubanduse turg sai 2008. aastal märgatava tagasilöögi. Rohkem kui 10%-d aastased kasvud asendusid langusega. Viimase viie aasta jooksul toimus kaubanduspinna kiire juurdekasv, mis on järjest rohkem toimunud pealinnast kaugemate piirkondade arvel. Hiljuti on omale kaubanduskeskusi juurde saanud Tartu (Tasku), Pärnu, Kuressaare (Auriga) ja Rakvere (Põhjakeskus).

Suurimad jaemüügi ettevõtted Eestis on ETK (sinna kuuluvad Maksimarket, Konsum, A&O), Maxima Eesti OÜ, Tallinna Kaubamaja AS (Selver), AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS (Rimi, Säästumarket) ja AS OG Elektra. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud. Kauplusekettide eelisteks on odavam turundus ja logistika ning see võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada.

Lähemad aastad tulevad kaubandussektori ettevõtetele rasked. Inimeste ostujõu vähenemise tõttu peatub käibe kasv ning marginaalid langevad oluliselt. Väiksemad ja ebaefektiivsemad kauplused suletakse ning hõive kasv aeglustub. Hõivet suudavad säilitada suuremad jaemüügi ettevõtted, kes on võimelised tootjatelt soodsamaid hindu välja kauplema.

Kaubandussektori osatähtsus Eesti majanduses

95,5

14,213,7

0

20

40

60

80

100

Osakaal lisand-väärtuses

Osakaal hõives Suhe keskmisessepalka


%

Majanduskavu aeglustumine jõudis 2008. aastal ka sisekaubandusnäitajatesse. Inimeste ostujõu vähenemine ning aasta lõpul kiiresti kasvama hakanud tööpuudus viisid jaekaubanduse mahud langusesse. Aastaga vähenes jaekaupluste müük 4%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes samuti 4%, mida põhjustas peamiselt sõidukikaubandusettevõtete müügitulu langus 12% võrra.

2008. aastal jätkus eelnevate aastate trend – peamiselt laienesid suured kaubandusketid, liikudes pealinnast edasi väiksemate linnade ja alevike poole. 2008. aastal andsid suurema osa spetsialiseerimata toidukaupade kauplusteste jaemüügikäibest viis suuremat kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK grupp, Rimi (sh Säästumarket) ja Prisma. 2009. aastal nende osatähtsus tõenäoliselt suureneb veelgi, kuna suurus aitab hoida sisseostetava kauba hinda ning logistika kulusid madalamal.

Hoolimata müügimahtude kahanemisest jätkus uute kaubanduspindade lisandumine endises tempos. 2008. aastal anti kasutusluba 125-le kaubandus- ja toitlustushoonele, mis oli 6 võrra vähem kui aasta tagasi. Samas olid lisandunud kaubanduspinnad oluliselt suuremad, kuna uut pinda lisandus 254 tuhat m2 ehk ligi kolmandiku võrra rohkem eelmise perioodi näitajast. 2007. aastaga võrreldes kiirenes kaubanduspinna lisandumine enam Põlva-, Valga- ja Järvamaal. Hoogne laienemine tulenes

peamiselt varem alustatud projektidest, mida ei peetud otstarbekaks seisma panna. Järgnevatel aastatel nii kiiret müügipinna lisandumist enam oodata ei ole ning mahud võivad jääda oluliselt tagasihoidlikumaks. Suuremate laienejate hulka kaubanduses kuulus 2008. aastal Tallinna Kaubamaja kontsern, mille omanduses on ka Eesti üks suuremaid jaemüügikette Selver. Mullu viis ettevõte lõpule jalatsikaupluste kettide Suurtüki ja ABC King omandamise, mis tegutsevad lisaks Eestile ka Lätis. Kokku andis kontsern tööd enam kui 3,9 tuhandele töötajale. Selveri kett avas 2008. aastal 8 uut kauplust ja laiendas veel viite. Selveri netokäive moodustas kogu Eesti spetsialiseerimata kaupluste (ülekaalus toidukaubad) müügist 15,6%. 2009. aastal plaanib kontsern suurendada sünergiat erinevate üksuste vahel ning tõsta efektiivsust.

Sarnaselt eelmistele aastatele oli suurimate laienejate seas Maxima kett, mille käive oli 2008. aastal 4,3 miljardit krooni, kasvades aastaga 43% võrra. Aasta jooksul avati 8 uut kauplust ning poodide arv ulatus aasta lõpus 51ni. Samas võeti laienemisel hoogu maha ning pöörati suuremat tähelepanu efektiivsusele. Samuti on kärbitud laienemisplaane 2009. aastaks.

Eesti suurimate jaemüüjate hulka kuulub ka Rimi Eesti Food AS, mis opereerib Rimi super- ja hüpermarketeid ning odavmüügi ketti Säästumarket. Aastaga kasvas ettevõtte müügitulu 8% ning kokku kuulub kontserni 75 kauplust üle kogu Eesti.

2008. aasta möödus kaubandusettevõtetele langevas trendis. Aasta esimene pool oli mõnevõrra parem, kuid majanduslanguse süvenedes muutusid ka ettevõtete müüginumbrid nõrgemaks. Teisalt leevendas majanduskliima muutus viimastel aastatel kaubandusettevõtetele peavalu valmistanud tööjõu probleemi. Siiski kavasid palgad sektoris kiiremini kui müük ning see tõi kaasa tööjõukulude tootlikkuse vähenemise. Kokku kasvasid palgad sektoris 13,6%, mis jäi 0,2 protsendipunkti võrra alla Eesti keskmisele palga tõusule. Järgmisel aastal on oodata palgasurve edasist vähenemist, mis aga ei pruugi tähendada



53

kasumlikkuse kasvu. Viimasel ajal hoogsalt avatud poode on vaja siiski lahti hoida ning tõenäoline on, et müük kukub enam kui palgakulud.

Töötajate arv suurenes tööjõu-uuringu järgi 6,1%. Samas ettevõtlusstatistika näitas esialgsetel andmetel hõivatute arvu 1,1%st langust. Enim kasvas hõivatute arv üle 100 töötajaga ettevõtetes (12,6%), samuti näitas mõningast kasvu hõivatute arv 20–40 töötajaga ettevõtetes. Tööjõu-uuringus näidatud suurem kasvunumber võib tulla sellest, et ettevõtlusstatistikasse võib veel ettevõtteid lisanduda ning tööjõuuuringusse lähevad sisse ka need, kes on välismaal töötanud vähem kui aasta.

Sarnaselt teiste valdkondadega tõmmati ka kaubanduses investeeringuid kõvasti koomale. Investeeringud põhivarasse kahanesid aastaga 16% ning ulatusid 5,9 miljardi kroonini. Suurim kukkumine toimus maa soetamises, kuhu investeeriti üle 80% vähem aastatagusest. Langust põhjustas ühest küljest ebakindlus tuleviku suhtes, kuid teisalt kinnisvara hindade langus üha kiirenes aasta jooksul ning jäädi veelgi soodsamaid hindu ootama. 2009. aastaks on mitmed poeketid teatanud laienemise peatamisest kuni soodsamate olude saabumiseni. Seetõttu on oodata investeeringute vähenemise jätkumist.

Viimaste aastate kiire müügitulu kasv asendus 2008. aastal langusega (-4,1%). See viis ka miinusesse müügitulu põhjal arvutatavad tootlikkuse ja lisandväärtuse näitajad. Ettevõtlusstatistika järgi langes lisandväärtus kaubandussektoris 9,4% (aasta varem kasv 18,1%), samas esimesel poolaastal oli langus vaid 0,9%.

Kokkuvõttes oli 2008. aasta kaubandusele mitme-palgeline. Ühest küljest jätkus aasta algul kiire laienemine, kuid aasta teisel poolel hakkas müük kiirelt kukkuma ning marginaalid vähenesid oluliselt. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt aprillis korraldatud küsitluse järgi hakkasid baromeetrid aasta alguse põhjadest paranema ning kaupmehed ootasid järgnevatel kuudel müügi numbrite püsimist eelnevatel tasemetel. Samas prognoositi kaupade hinnalangust ja töötajate arvu vähenemist lähiajal.

Jaekaubandus

Kui 2006. aastal olid jaekaubanduses veel väga head ajad ja käibed kasvasid iga kuu 18–22% võrreldes eelneva aastaga, siis 2007 aeglustus kasv oluliselt ning 2008. aastal olid jaemüügi mahud vaid kahel kuul (veebruar ja aprill) pluss poolel võrreldes aasta varasemaga. Kokku oli jaemüügi maht 68 miljardit krooni, sellest 56 miljardit langes jaekaubandus-ettevõtete arvele ning ülejäänu oli seotud autokaubandusega. Aasta kokkuvõttes kukkus müük enamikus segmentides. Suurematest gruppidest kannatas enim majatarvete, kodumasinate ja rauakaupade jaemüük.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes samuti 4% võrra 112 miljardi kroonini. Järjest enam hakkasid

Hõivatute arv kaubanduses

93,595,7

0

20

40

60

80

100

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

tuhat

-15

-9

-3

3

9

15

% vea

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjalHõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjalHõivatute arvu muutus tööjõu-u. põhjal (p. skaala)Hõivatute arvu muutus ettev.stat. põhjal (p. skaala)


Palgad kaubanduses

02 0004 0006 0008 00010 00012 00014 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-5

0

5

10

15

20% vea

Keskmine palk (krooni)Palga reaalkasv (parem skaala)


0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-20

-10

0

10

20

30% vea



0

10

20

30

40

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-20

-10

0

10

20

30% vea

LisandväärtusTööjõukuludTootlikkuse (tööviljakuse) kasv (parem skaala)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

ostjad eelistama suuremaid kauplusi ning üle 100 töötajaga poodide müügitulu kasvas 11,4%. Seejuures toimus müügitulu suurem vähenemine 10–19 töötajaga ettevõtetes (-6,3%).

Kokku tegutses 2008. aasta viimases kvartalis jaemüügiga 3779 ettevõtet, mida oli 186 võrra vähem



54

Jaemüügi osatähtsus tegevusalati

40,8%

11,4%13,6%

5,7%

5,7%4,8%

12,8%

5,2%

jaemüük toidukaupade kauplustes

mootorikütuse müük

majatarvete, kodumasinate, rauak., ehitusmat.jaemüük

muu jaemüük

mootorsõidukite ja nende varuosade müük

jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes

apteegikaupade ja kosmeetikavahendite jaemüük

tekstiiltoodete, rõivaste ja jalats ite jaemüük


Müügitulu jooksevhindades

0

50

100

150

200

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mld EEK

-20-10010203040

% vea

Jaekaubandus Mootorsõidukid ja kütus Hulgikaubandus Jaeettevõtete käibe muutus (p.s)Mootorsõidukite ja kütuse ettev. käibe muutus (p.s )Hulgikaubandusettevõtete käibe muutus (p.s)

Müük

0

50

100

150

200

250

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

mld EEK

-10

0

10

20

30

40

% vea

Jaemüük koos autokaubandusega** Hulgimüük Jaemüügi muutus püsivhindades (parem skaala)Hulgimüügi muutus jooksevhindades (parem skaala)

** Autode müük ilma liisinguta. Allikas: Eesti Statistikaamet

kui aasta varem. Suurim ettevõtete arvu kasv toimus enam kui 100 töötajaga suurusgrupis (13,5%) ning oluliselt vähenes 50–99 töötajaga ettevõte arv. 2009. aastal on oodata ettevõtete arvu edasist langust, kuna omanikud on sunnitud sulgema eba-efektiivsemaid kauplusi.

Kasum vähenes jaekaubanduses võrreldes eelmise aastaga 60% võrra. Kogukasumi osatähtsus müügitulus langes 2,9 protsendipunkti võrra 1,7%ni. Seejuures toidukaupade spetsialiseerimata kauplustes ulatus vastav näitaja vaid 0,4%ni. Kaubanduslik marginaal jäi aastatagusega samale tasemele (29%). Kogukasumi suurem langus toimus aasta teises pooles, kui viimases kvartalis jäid spetsialiseerimata toidukauplused 15 miljoni krooniga kahjumisse

Hõivatute arv suurenes jaekaubanduses ettevõtlus-statistika andmetel 4% võrra. Juurdekasv oli 0–9 töötajaga ettevõtetes 4,1% ja üle 100 töötajaga ettevõtetes 12,5%. Ülejäänud suurusgruppides töötajate arv vähenes, suurim oli kukkumine 50–99 töötajaga grupis (-15,8%). Töötajate arvu sellise muutuse tõi kaasa suuremate jaekaubandusettevõtete laienemine, kes suutsid ka kehvemal ajal investeerida.

Nõudlus kaubanduspindade järele hakkas aasta teisel poolel kiirelt vähenema. Laienemisplaanid külmutati ning mitmed vähematraktiivse asukohaga keskused olid sunnitud hindu alandama konkurentsis püsimiseks. Samuti oli arutluse all keskuste lahtioleku aja kärpimine, et kulusid kokku hoida.

Tagasilöögi said ka mitmeid aasataid kiirelt kasvanud investeeringud. Kokku investeerisid jaekaubandus-ettevõtted põhivarasse ligi 2 miljardit krooni, mis oli 31% vähem kui aasta varem. Ligi pool investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse ning neljandik hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suurima kukkumise tegi läbi maa soetamine, kuhu suunati vahendeid enam kui 400 miljoni krooni võrra eelmisest aastast vähem. 2009. aastal on oodata investeeringute jätkuvat vähenemist. Peamiselt tehakse neid investeeringuid, mis on pikaajaliste plaanidega paika pandud ning ettevalmistused tehtud. Investeerimisaktiivsuse tõusu on oodata pärast seda, kui käive on mõnda aega jälle kasvu märke näidanud.

2008. aastal vähenes müügitulu enamiku tegevusalade lõikes. Enim said kannatada sõidukikaubandus-ettevõtted. Aastaga langes neil müügitulu 12%, mis on kooskõlas automüügi langusega (uute sõiduautode registreerimine vähenes aastaga enam kui kolmandiku võrra.). Müügi hoidmiseks olid ettevõtted sunnitud laiendama odavmüügikampaaniaid, mis tõi alla marginaalid. Automüüki pärssis lisaks ebakindlusele tuleviku suhtes ka liisingfirmade karmistunud tingimused, mis muutis võimalikku autoostjate sihtgruppi oluliselt kitsamaks. Müügi vähenemisest hoolimata jäid ettevõtete investeeringud aasta varasemaga samale tasemele. Automüügi vähenemine iseloomustab kaubanduse arenguid enamikes maailma riikides.

Hulgimüük

2007. aasta kiirele kasvule järgnes 2008. aastal hulgikaubanduses rahunemine. Kokku müüsid hulgikaubandus- ning mootorsõidukite ja mootori-kütuse ettevõtted 168 miljardi krooni eest, mis oli 6%



55

võrra vähem kui aasta varem. Sellest 28,5 miljardit andsid mootorsõidukite ning kütuse ettevõtted (aastane langus 22%).

2008. aastal toimus suurim langus masinate ja seadmete hulgimüügis (-13%). Samuti oli languses kütuse, metallide, ehitusmaterjali, keemiatoodete ja jäätmete hulgimüük (-4%), kogu hulgikaubandusest moodustas vastav segment 47%.

Sarnaselt teistele valdkondadele vähenesid ka hulgikaubandusettevõtete investeeringud. Põhivarasse investeeriti 10% vähem kui aasta varem. Üle poole investeeringutest suunati ehitiste soetamisse, ehitamisse ja rekonstrueerimisse. 2009. aastal on oodata edasist investeerimisaktiivsuse vähenemist kuni majanduskliima paranemiseni.

Tööga hõivatute arv langes hulgikaubanduses aastaga enam kui kahe tuhande inimese võrra. Seejuures tööjõukulud kasvasid 6% võrra ning kogukasum kahanes enam kui 15%. Kulude kiire kasv tõi alla ka tootlikkuse näitajad. 2009. aastal on oodata müügitulu edasist langust, kuid seejuures väheneb ka palga surve. Tõenäoline on väiksemate ja ebaefektiivsemate ettevõtete sulgemise jätkumine. Kui 2008. aastal aitas ettevõtteid tugevasti aasta esimese poole tugevam müük ning eelnevatel aastatel bilanssi kogutud varud, siis 2009. aasta tuleb oluliselt keerulisem.

Jaekaubandusettevõtete müügi mahuindeks

-10

0

10

20

30

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


% vea

Jaemüük kokku Toidukaubad

Tööstuskaubad Mootorsõidukid, kütus

Muutused jaekaubanduses ettevõtte suuruse järgi

-30-20-1001020

0-19 20-49 50-99 Üle 100


% vea

Ettevõtete arv Töötajate arv Müügitulu

Töötajaid

Hulgimüük tegevusalati

47%

11%

13%

12%

16% 1%

kütuse, metallide, ehitusmaterjalide, keemiatoodete ja jäätmetehulgimüüktoidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük

tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite ning majatarvete hulg imüük

masinate ja seadmete hulgimüük

mootorsõidukite ja nende varuosade hulg imüük

muu hulgimüük




56

Raul Puusepp: Hoiame silmad uute ärivõimaluste jaok s lahtiTallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp ütleb, et majanduskriis on osade jae-kaubandusettevõtete jaoks küsimus püsima jäämisest, teiste jaoks kasumlikkuse säilitamises. Tallinna Kaubamaja kontsern hoiab aga silmad lahti uute ärivõimaluste otsimiseks, et haaret veelgi laiendada.

Milline oli 2008. aasta Tallinna Kaubamaja jaoks? Millised eesmärgid täitusid ja mis jäi saavutamata?

2008. aasta oli Kaubamaja kontserni jaoks arenguaasta – investeerisime kokku enam kui kunagi varem ehk 1,2 miljardit krooni. Selle tulemusel laienes kontserni müügipind mullu 51%, ületades aasta lõpuks 100 000 ruutmeetri piiri. Avasime kaheksa uut Selverit Eestis ja kaks Lätis, lisaks ehitasime viis olemasolevat Selverit oluliselt suuremaks. Sisenesime spetsialiseeritud kingakaubanduse ärisegmenti, omandades kaks Eestis tuntud jalatsiketti – Suurtüki kingaäri ning ABC Kinga. Suurendasime Kia turuosa autokaubanduses, arendasime Kaubamaju ja valmistusime I.L.U. poodide avamiseks. Selles osas oli aasta väga edukas ja kõik läks plaanipäraselt.

Teisest küljest mõjutas kontserni ajaloo suurim laienemine paratamatult meie majandustulemusi, nii kasumi- kui ka käibenumbrit. Uute poodide käivitamisega kaasneb kulu ning ajutiselt ümber-ehitusteks suletud kauplused ei tooda käivet. Rääkimata kõiki turuosalisi mõjutanud muutustest majanduskeskkonnas ning tarbimises.

Kokkuvõttes ja pikemaid perspektiive arvestades läks aasta hästi. Suutsime kiiresti ja paindlikult reageerida muutuvatele oludele, vähenda kulusid ja parandada efektiivsust, jätkasime agressiivset arengut.

Eelmise aasta kevadel Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumile antud intervjuus ütlesite, et soovite 2008. aastal kasvada turust kiiremini. Kas suutsite seda?

Rõõm on öelda, et jah, suutsime. Kontserni käive kasvas kokku 11%, samas jaekäive turul tervikuna vaid 3,7%. Kontserni tütarettevõtted tegutsesid oma segmendis turu keskmisest edukamalt. Näiteks Selveri keti käive kasvas 2008. aastal 15% – see on super- ja hüpermarketite segmendi vastavast näitajast peaaegu poole parem tulemus. Kui kaubamajade sektoris kukkus turg mullu 6%, siis meil oli langusnäitaja 0,7%.

Foto: Tallinna Kaubamaja

Kuidas on Tallinna Kaubamaja tegevust ja plaane mõjutanud majandussurutis?

Jaekaubandusturg ning kaupmehed ei jää loomulikult majandussurutisest puutumata. See mõjutab kõiki ning ei meeldi kellelegi. Ka meie oleme pidanud rohkem pingutama ning veidi oma seisukohti ümber hindama – oleme konservatiivsemad.

Samas on raskematel aegadel ka positiivseid külgi. Nii on tänane majandussurutis Kaubamaja kontserni tegevusele ka kasuks tulnud – see on andnud täiendava tõuke otsimaks kohti tegevuse efektiivsemaks muutmiseks, survestanud meie kulu-baasi ning vajadust kontsernisiseste ettevõtete veelgi suuremaks koostööks. Samas on muutuvad olud ka uus võimalus – kindlasti on turul ettevõtteid, kel ei õnnestu praegusest olukorrast sama elujõulisena välja tulla, hetkeseis eelistab suuremaid ja kindlama selja-tagusega stabiilselt arenenud firmasid. Jälgime arenguid turgude ümberjagamisel ning jätkame tugeva vundamendi ehitamist tulevikuks.

Millised väljakutsed seisavad jaekaubandus-ettevõtete ees 2009. aastal?

Väljakutseks on kohanduda väiksema tarbimisega ja teha tööd viimastel aastatel jõudsalt suurenenud kuludega. Osadel ettevõtetel on küsimus püsima-jäämises, osadel kasumlikkuse säilitamises, osadel edasise arenguvõime pidurdumises. Fookuses on tööjõukulud, kauba sisseostu ja logistikaga seotud kulud, kaubanduspindade rendi- ja hooldusteenuste hinnad. Jätkuvalt võib turul näha erakordseid alla-hindlusi, et realiseerida varasematest perioodidest kätte jäänud suuri kaubavarusid – sageli on ees-märgiks vabastada rahalised vahendid ning müük käib alla omahinna. Suurtest kasumitest tänavu enamusel kaupmeestest mõtet rääkida ei ole.



57

Millised on Tallinna Kaubamaja eesmärgid 2009. aastaks?

Kindlasti on 2009. aasta tõsise töö aasta. Väga suur töö ootab ees eelmisel aastal omandatud kingaäridega, fookuses on nii supermarketid kui kaubamajad, jätkame I.L.U poodidega, samuti Kia kõrvale teiste võimalike autobrändide otsimisega.

Eesmärgiks on kõikides meie ettevõtetes tegutseda jätkuvalt turust paremini. Tuleb saavutada nendes oludes maksimaalset tulu, muutuda veelgi efektiivsemaks ning tegutseda nii, et kontserni areng ei peatuks. Samuti tasub silmad lahti hoida uute äri-võimaluste suhtes.



58

Turism Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades 8%, turism annab olulise panuse eksporditulude laekumisele. Eesti turismimajandus toetub suures osas väliskülastajatele, kuid siseturism on viimastel aastatel oluliselt hoogustunud. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlastest ühepäevakülastajad, samas on sõltuvus Soome turust aegamööda vähenenud. Positiivne on ka ööbivate turistide osatähtsuse järjepidev kasv.

Peamiseks turismimagnetiks on Tallinn, kuhu on koondunud ka suur osa turismimajanduse ettevõtetest. Aasta-aastalt on aga tõusnud huvi ka teiste piirkondade vastu, millele on kaasa aidanud taastusravikeskuste, majutus- ja teiste teenindusettevõtete lisandumine.

Hotellide ja restoranide sektoris tegutseb üle 1500 ettevõtte, enamik neist on väikesed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Suuremad majutusettevõtted on Reval Hotelligrupi AS, AS Sokotel (Hotell Viru), Astlanda Hotelli AS (Radisson SAS Hotell), OÜ TLG Hotell (Tallink, Pirita TOP SPA Hotell), Legendijuhtimise AS (Georg Ots Spa). Toitlustusettevõtetest on suuremad Premier Restaurants Eesti AS (McDonald’s) ja Fazer Amica Eesti AS. Ligikaudu 60% hotellide ja restoranide töötajatest töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piirkondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut, kuid turismitööstus on esindatud üle Eesti.

Kuigi kasvuruumi on nii sise- kui välisturismil, siis seoses majanduskriisiga kannatab lähiajal ka Eesti turismitööstus. Pikaajalisem kasv saab olema aga varasemast aeglasem. Pakkumise suurenemine tähendab turismisektoris kasvavat vajadust täiendava tööjõu järele. Vaatamata ühepäevakülastajate arvu vähenemisele, on tänu ööbivate välisturistide saabumiste kasvule oodata ka eksporditulude suurenemist. Sissetulekute kasvades suureneb pikemas perspektiivis nii siseturism kui välisreiside arv.


3,79,41,7

63,5

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses*

Turismi-teenusteosatähtsusekspordis

Osatähtsushõives*

Suhekeskmisesse

palka*

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Pank

%

0

20

40

60

80

100%

* näitajad iseloomustavad majutus ja toitlustusettevõtteid,mitte kogu turismisektorit

Turismiteenused

-15-10

-5

05

1015

20

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Allikas: Eesti Pank

mld EEK

Eksport Import Turismiteenuste saldo

2008. aasta esimesel poolel püsis nõudlus turismiteenuste järele aastatagusel tasemel, kuid aasta teisel poolel ning eriti aasta lõpus andis majandusolukorra halvenemine selgelt tunda. Erinevalt viimasest paarist aastast toimus tagasiminek siseturismis, välisturistide majutamine suurenes. 2009. aasta tuleb sektori jaoks eeldatavalt veelgi keerulisem.

Nõudluse vähenemine nii majutuses kui ka toitlustuses viis II poolaastal 2008 hotellides ja restoranides lisandväärtuse tugevasse langusse. Aasta

kokkuvõttes kahanes lisandväärtus püsivhindades 4,5%, viimati toimus taoline kukkumine enam kui kümme aastat tagasi. Samas turismiteenuste eksport kasvas rekordilisele tasemele, samuti paranes turismi-teenuste bilanss.

Majutuskohtades majutatud turistide arv suurenes aastaga 1,5% võrra, ööbimiste hulk seevastu vähenes samas ulatuses. Kui viimastel aastatel tugines kasv suures osas Eesti elanike suuremale majutusteenuste tarbimisele, siis 2008. aastal oli olukord vastupidine. Keskmine ööbimiste kestus lühenes (1,9 ööpäevani). Ööbimised vähenesid nö traditsioonilistes majutus-kohtades, aga ka taastusravikeskustes, kus veedetakse kauem aega kui teistes majutuskohtades (2008. aastal keskmiselt 2,6 ööd).

2008. aastal suurenes jätkuvalt majutusteenuste pakkumine, kuigi teenuste pakkumise ennakkasv on pärssinud ettevõtete soovi turule siseneda. 2008. aastal kasvas majutuskohtades tubade ja voodite arv keskmiselt 8% võrra ehk aastaga lisandus ligi 3000 täiendavat voodikohta. See tõi kaasa täitumuse näitajate halvenemise. Voodikohtade keskmine täitumus (32%) langes 2008. aastal tasemele, kus see oli viimati enne Euroopa Liiduga liitumist.

Vähenenud investeeringud viitavad sellele, et järgnevatel aastatel turismiteenuste pakkumine enam nii kiiresti ei suurene, raskes majandusseisus on tõenäoline ka ettevõtete sulgemine. 2008. aastal jäid majutusettevõtete investeeringud aastatagusele tasemele viiendiku võrra alla, toitlustusettevõtted investeerisid aga kolm korda vähem kui 2007. aastal (sel aastal oli baas väga kõrge). Reisifirmad seevastu investeerisid tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel, kuid majutus- ja toitlustusettevõtetega võrreldes on reisifirmade koguinvesteeringud kordades väiksemad.



59

Raskused rahastamisel ning ebakindlad kasvu-väljavaated toovad arvatavasti kaasa investeeringute jätkuva vähenemise. Kuna teenuste pakkumine on juba mitu aastat nõudlusest kiiremini kasvanud, siis võivad mitmed arenguplaanid jääda mõneks aastaks ootele.

Raske olukord kajastus ka ettevõtete majandus-näitajates. Tulud jäid praktiliselt aastatagusele tasemele, kulud seevastu kasvasid jätkuvalt. Endiselt tõusid kiires tempos tööjõukulud (hotellides enam kui veerandi võrra, restoranides 15%), tulenevalt töötajate arvu suurenemisest ja palgatõusust. Majutuskohtades suurenes töötajate arv majutuskohtade lisandumisega peaaegu samas tempos, restoranides piirdus kasv paari protsendiga. Kokku kasvas ettevõtete andmetel hõivatute arv aastaga 3%, tööjõu-uuringu andmetel, mis kajastab ka välismaal töötamist, 6%. Palgatõus ületas aasta alguses veel 20%, kuid Eesti keskmise palga arengutega sarnaselt pidurdus hotellides ja restoranides palkade kasv kogu aasta jooksul.

Tiheda konkurentsi tingimustes polnud majutus-kohtadele võimalik kulude kasvu hindadesse edasi kanda. Ööpäeva keskmine maksumus majutus-kohtades kerkis paari protsendi võrra. Majutuskoha liikide lõikes oli siiski olulisi erinevusi. Näiteks külaliste- ja puhkemajades, kus ööbimine on teiste majutuskohtadega võrreldes tunduvalt odavam, tõusid hinnad aastaga enam kui kümnendiku võrra. Suurem hinnatõus iseloomustas Kirde- ja Lõuna-Eesti majutusturgu.

Toitlustusteenuste hinnad jälgisid üldise hinnataseme arenguid. Aasta kokkuvõttes kallines toitlustus 15% võrra. Aasta lõpus andis hinnasurve siiski järele ning hinnakasv aeglustus.

Hotellide kasumid jäid enam kui kolmandiku võrra väiksemaks kui 2007. aastal, restoranides kukkus kogukasum aga koguni poole võrra. Restoranide käiberentaablus (kogukasumi ja müügitulu suhe) langes 5%ni, hotellide rentaablus oli 11%. Võrreldes 2007. aastaga halvenesid tootlikkuse näitajad.

Prognoosid turismisektori arengute kohta 2009. aastal on üsna pessimistlikud. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt olid aasta alguses ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale rekordiliselt madalad. Kuigi suveperiood on turismi kõrgaeg, siis sellele vaatamata prognoosis üsna suur osa ettevõtjaid nõudluse langust 2009. aasta suveks. Samuti kavatseti vähendada töötajate arvu.

2009. aasta alguses tõusis majutusteenuste käibemaks 5%lt 9%le. Madala nõudluse tingimustes on kulude kasvu edasikandmine teenuse hinda küsitav, ette-võtjad prognoosisid pigem hindade alanemist. Ette-võtjaid ei survesta mitte ainult kehv majandusolukord Eestis ja lähiriikides, vaid ka pidevalt teravnev konkurents teiste riikidega. Sarnaselt muudele vald-kondadele on madalad kulud või hinnad kaotamas järjest enam oma rolli konkurentsieelistena.

Töötajate arv

051015202530

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


tuhat

-15

0

15

30

45% vea


Palgad

0

2 000

4 000

6 000

8 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


-10

0

10

20

30% vea

Keskmine palk (krooni)Palga muutus (parem skaala)


0

500

1 000

1 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007* 2008*


mln EEK

-60

-10

40

% vea


Sissetulev turism

Piiriloenduse uuringu kohaselt külastas Eestit 2008. aastal üle 2 miljoni välismaalase, mis oli enam kui 15% rohkem kui eelneval aastal. Üle poole külastajatest moodustavad puhkusereisijad ning põhiline osa külastuste kasvust tuleneski puhkuse-reiside suurenemisest. Ka tööreiside arv tõusis tugevasti. Uuringu kohaselt kasvas eelkõige Soome ja Venemaa elanike reisimine Eestisse.

Turismiteenuseid eksporditi 2008. aastal 17,6 mld krooni ulatuses, mis oli 9% rohkem kui aasta varem. Suurenesid nii väliskülastajate tarbimiskulud Eestis kui ka transpordifirmade müügitulud välisreisijatelt. Reisiteenuste eksporti toetasid erareisid, ärireisijate kulutused vähenesid. Aasta oli edukas meretranspordi ettevõtetele, kelle eksporditulud reisijateveost kasvasid viiendiku võrra. Teise olulisema transpordi-liigi, õhutranspordi, eksporditulud langesid 8%.

Pärast paariaastast langust suurenes 2008. aastal taas majutuskohtades ööbinud välisturistide arv. Piiri-loenduse ja turismiteenuste ekspordi näitajaga võrreldes olid arengud küll tagasihoidlikumad. Aastaga kasvas majutatute arv ligi 4%. Nii puhkuse- kui tööreisijaid oli rohkem, tugevasti kasvas konverentsist osavõtjate majutamine. Ööbimiste arv suurenes siiski marginaalselt (0,6%) ehk keskmise ööbimise kestus langes jätkuvalt. Oluliselt kasvas



60

majutatud välismaalaste arv taastusravikeskustes (8%), kuid ka neis viibiti lühemat aega ning ööbimiste arv jäi aastatagusest perioodist väiksemaks.

Välisturistide arv ja ööbimised majutuskohtades

0

1 000

2 000

3 000

4 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


tuhat

-15

0

15

30

45% vea

Majutatute arvÖöbimiste arvMajutatute arvu muutus (parem skaala)Ööbimiste arvu muutus (parem skaala)

Välisturistide ööbimised riikide lõikes

Muud riigid12,3%USA

1,6%

Leedu2,4%

Itaalia2,1%

Suur-britannia3,8%

Soome48,3%

Norra4,3%Läti

4,2%

Venemaa6,8%

Saksamaa6,4%

Rootsi6,3%

Poola1,6%


Eesti elanike majutamine majutusettevõtetes

0

500

1 000

1 500

2 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


tuhat

-10

0

10

20

30

40% vea

Majutatute arvÖöbimiste arvMajutatute arvu muutus (parem skaala)Ööbimiste arvu muutus (parem skaala)

Üle mitme aasta suurenes 2008. aastal taas majutatud Soome turistide arv, mis liikus peale EL-ga liitumist langusteel. Kõige enam kasvas aga Venemaa turistide nõudlus, mis sai tuge Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga 2007. aasta lõpus (lennujaama puhul märtsis 2008). Majutuskohtades ööbinud Venemaa turistide arv kasvas aastaga ligi poole võrra. Ööbimiste arvult möödus Venemaa Rootsist ja Saksamaast ning tõusis Soome järel tähtsuselt teisele kohale. Oluliselt kasvas ka Ukrainast saabunud turistide arv, kuid Venemaaga võrreldes on Ukraina osatähtsus üsna väike. Peamistest turismipartneritest suurenes majutatute arv veel Läti, Leedu, Saksamaa ja veel mitme riigi puhul. Samas vähenes üsna olulisel määral Norra, Suurbritannia ja Rootsi majutatute arv.

Taastusravikeskustes ööbinud välisturistide juurde-kasvust pool langes Soome kodanike arvele.

Võrreldes 2007. aastaga kasvas tugevasti veel Läti, Rootsi ja Venemaa turistide arv. Sarnaselt kogu majutusturule vähenes oluliselt Norra elanike ööbimine taastusravikeskustes.

Riikide lõikes võis valdavalt täheldada ööbimiste arvu väiksemat kasvu või suuremat kukkumist majutatute arvuga võrreldes. Ööbimised muutusid lühemaks, nõudluse kasv mitmetes riikides tulenes valdavalt lühireiside suurenemisest.

Välisturistide nõudluse mõningane kasv avaldus peamiselt Tallinnas, seda suures osas Soome ja Venemaa turistide arvel. Kui esimesel poolaastal kasvas välisturistide majutamine mitmes teiseski piirkonnas, siis aasta lõpuks jäid suuremasse plussi veel vaid Tartu ja Virumaa.

Reisifirmad teenindasid 2008. aastal poole vähem väliskülastajaid kui eelneval aastal. Valdava enamuse klientidest moodustavad ühepäevakülastajad, kuid vähem teenindati ka ööbimisega turiste. Kõige enam kasutavad Eesti reisifirmade teenuseid Soome välis-külastajad ning suurim kukkumine toimuski Soome suunal. Teistest riikidest võib ära märkida Rootsi ja Hispaania klientide arvu kasvu. Kuna reisifirmade statistika näitab üsna erinevaid arenguid teiste turismi iseloomustavate näitajatega võrreldes, siis viitab see turistide käitumise muutumisele – Eesti reisifirmade asemele kasutatakse pigem välisfirmade teenuseid või on loobutud reisifirma kasutamisest reisi korraldamisel.

2008. aastal külastas Eestit üle 375 tuhande kruiisi-reisija ehk 28% võrra rohkem kui 2007. aastal. Peamised kruiisireisijad on ameeriklased, inglased, sakslased ja hispaanlased. Tallinna Sadama andmetel on 2009. aastal oodata kruiisilaevade külastuste suurenemist, kruiisireisijate arvuks hinnatakse 400 tuhat. Majandusraskustele vaatamata loodetakse, et Läänemere piirkonnas püsib nõudlus tugevana.

2009. aasta jooksul oodatakse nii kogu maailmas kui ka Euroopas reisimise langust. Varasema kogemuse põhjal on turisminõudlus ületanud majanduskasvu keskmiselt ühe protsendipunkti võrra, languse korral on reisimine kukkunud SKP reaalmuutusest rohkem. Oodatakse lühireiside osatähtsuse kasvu ning siht-koha valikul suurema tähelepanu pööramist hinnale.

Eestis on 2009. aasta vältel samuti oodata väliskülastajate arvu vähenemist, kuigi lühireisidele keskendumine meie peamiste turismipartnerite puhul võiks Eestit positiivselt mõjutada. Turismi seisukohalt on negatiivne mitmete lennuliinide sulgemine kulude kokkuhoiu eesmärgil. Laevaliikluses on samuti laevu liinidelt ära viidud, kuid asemele on tulnud ka uusi, mis on viimasel ajal pigem tõstnud laevareisijate arvu.

2009. aasta alguses alandati tehingute piirmäära, millest alates saavad kolmandate riikide kodanikud käibemaksu tagasi küsida, 2500 kroonilt 2000 kroonile. Selle eesmärgiks on motiveerida kolmandate riikide turiste (eelkõige Venemaalt, Ukrainast ja Norrast) Eestit külastama ja siin rohkem



61

tarbima. Võrreldes lähiriikidega on Eesti piirmäärad siiski veel kordades kõrgemad ning käivad arutelud määrade edasiseks langetamiseks.

Siseturism

Alates 2000. aastast on siseturism igal aastal hoogustunud, 2008. aastal aga toimus tagasiminek. Juba aasta alguses ületas majutuskohtades ööbinud siseturistide arv aastatagust taset vaid mõne protsendiga, koos üldise majandusolukorra ja inimeste ootuste halvenemisega hakkas reisimisaktiivsus teisel poolaastal vähenema. Aasta kokkuvõttes vähenes majutatute arv 2%, ööbimiste arv aga 5%. Üle poole majutuskohtades majutatutest oli puhkusereisil ning nende arv suurenes mõnevõrra, vähem majutati aga tööreisil olnuid.

Taastusravikeskustes ööbinud Eesti elanike arv püsis aastatagusel tasemel, kuid ööbimisi oli kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Eesti elanikud viibivad taastusravikeskustes välismaalastega võrreldes vähe aega, keskmiselt vaid 2 ööpäeva ehk mitte oluliselt kauem kui muudes majutuskohtades. See on seletatav asjaoluga, et suur osa taastusravikeskuste kasutajatest viibib seal puhkuse eesmärgil, mitte ravi tõttu.

Kui aasta esimesel poolel võis nõudluse kasvu täheldada mitmel pool Eestis, siis aasta kokkuvõttes vähenes majutatud siseturistide arv peaaegu kõikjal. Eranditena võib välja tuua vaid Tartu-, Rapla- ja Virumaa.

Reisifirmade teenuseid kasutatakse sisereiside tegemiseks vähe. 2008. aastal vähenes reisifirmade kaudu reisil käinute arv veerandi võrra, klientide arv on pidevalt langenud 2006. aastast saadik.

Saar Polli poolt läbi viidud suvine siseturismi uuring näitas reisivate inimeste arvu kasvu, kuid samas reiside arvu vähenemist. Uuringu kohaselt käis kolm-veerand tööealistest elanikest suvel ühepäevasel vaba aja reisil, ööbimisega reisi ette võtnuid oli ligi kaks kolmandikku. Inimese kohta tehti aga vähem reise kui aasta tagasi, mistõttu vähenes nii ühepäevaste kui ööbimisega reiside arv. Üheks põhjuseks reiside vähenemise taga võib olla majandusolukorra halvenemine. Rohkem reisivad noored, kõrgema hariduse ja suurema sissetulekuga inimesed. Maa-elanikud olid veidi aktiivsemad ühepäevaste kultuuri- ja meelelahutusürituste külastajad kui linnelanikud, ööbimisega reisil käinute osatähtsus oli kõige suurem Tallinna elanike seas.

Ööbimisega sisereisidel kasvas 2008. aasta suvel tasuliste majutuskohtade kasutamine, kuid jätkuvalt jäi tasulise majutuse osatähtsus alla ühe viiendiku kõigist reisidest. See tuleneb asjaolust, et peamiseks reisi eesmärgiks on sugulaste ja tuttavate külastamine, olulisel kohal on ka puhkus või töö oma suvilas ja maakodus, mistõttu ööbitakse põhiliselt tasuta. Peamiste reisi eesmärkidena võib veel välja tuua rannapuhkuse ning isiklikud üritused (sünnipäevad, kokkutulekud jms). Halbadest ilmaoludest tingituna

vähenes rannapuhkuste osatähtsus, samuti langes ürituste ja vaatamisväärsustega seotud reisimine.

Mitmepäevase sisereisi peamiseks sihtkohaks oli jätkuvalt Tallinn, teisele kohale tõusis Ida-Virumaa. Mitte-eestlaste jaoks on just need piirkonnad selgelt kõige populaarsemateks sihtkohtadeks, eestlaste reisid on jaotunud ühtlasemalt üle Eesti.

Majandusraskuste süvenemise tõttu ei ole loota, et siseturism sellest 2009. aastal mõjutamata jääb. Tõe-näoliselt küll langetatakse klientide võitmiseks hindu, kuid sissetulekute vähenemine ning tööpuuduse kasv omavad reisimisele suuremat mõju.

Väljaminev turism

Valikulise piiriloenduse põhjal tegid Eesti elanikud 2008. aastal 2,9 mln välisreisi ehk sama palju kui aasta varem. Rohkem reisiti Venemaale, teiste lähiriikide osas oli kasv väike või toimus tagasiminek (näiteks Soome ja Rootsi puhul). Eesti elanikud käisid rohkem ostureisidel, mis on ka peamiseks reisi eesmärgiks. Peaaegu samapalju reise (enam kui veerand kõigist välisreisidest) tehakse puhkuse eesmärgil. Võrreldes 2007. aastaga vähenes tööga seotud reiside arv.

Turismiteenuste import kasvas 2008. aastal 8% võrra, kuid ka siin oli aasta lõpus näha juba kulutuste piiramist. Kasv tulenes peamiselt erareisidel tehtud kulutuste suurenemisest (20%), ärireisidega seotud teenuste import oli peaaegu kogu aasta jooksul madalam kui aasta tagasi. Samuti vähenes transpordi-teenuste import, mis võib tuleneda nii Eesti ettevõtete eelistamisest (näiteks meretranspordis) kui odavamate reisimisvõimaluste valimisest.

Reisifirmade kaudu välisreisil käinute arv suurenes aastaga 5%. Suurem nõudlus kui 2007. aastal oli Egiptuse, USA, Hispaania, Itaalia, Portugali ja Prantsusmaa reiside järele. Peamistest sihtkohtadest langes Soome, Kreeka, Läti ja Rootsi külastatavus. Kui Eestisse tehtavad reisid pigem lühenevad, siis välisreiside kestus on pikenenud – rohkem reise on tehtud piirkondadesse, kus viibitakse kauem aega.

Tulenevalt majandusolukorra halvenemisest võib 2009. aastal oodata välisreiside arvu vähenemist. Tähelepanu pöördub arvatavasti rohkem odavamate reiside, sh lähemal asuvate sihtkohtade suunas.

Olulisemad reisi sihtpunktid(osatähtsus kõig ist reisile lähetatutest)

0 5 10 15 20

SoomeEgiptus

HispaaniaRootsiItaalia

SaksamaaTürgi

VenemaaLäti

Leedu

%




62

Transport Eesti transpordisüsteemi kuulub raudtee-, maantee-, mere-, sisevee- ja õhutransport, linna elektritransport ning torutransport. Transpordisektoris töötab kokku üle 50 tuhande inimese ehk ca 8% kõigist hõivatutest. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi.

Maismaa reisijaveos on suurima veomahuga Tallinna Autobussikoondise AS, mis teenindab bussiliine Tallinnas. Elektritransporti esindavad Eestis kaks ettevõtet – Elektriraudtee AS ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS. Raudteeveonduses on suurimaks ettevõtteks AS Eesti Raudtee. Eestis on raudteevedude turg avatud ning siin tegelevad reisijate- ja kaubavedudega mitmed operaatorid, nagu Westgate Transport OÜ, Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS. Kaubavedude alal on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Transport AS ja SP Transit Eesti AS. Kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, mis kasvas pärast Silja Line’i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Õhutranspordis on suurimaks ettevõtteks rahvusvaheliste reisijate- ja kaubavedudega tegelev AS Estonian Air.

Sektori hõive on olnud stabiilne, lähitulevikus ei ole oodata suuri trendimuutusi.

Sektori osatäht sus majanduses

7,6 7,4

107,6

0

20

40

60

80

100

Osakaal lisand-väärtuses

Osakaal hõives Suhe keskmisessepalka (p. s.)


%

0

25

50

75

100

125%

Eesti transport müügitulu alusel 2008.aastal

Maismaa58%

Vesi26%

Õhk6%

Raudtee10%


Müügitulu

0

20

40

60

80

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mld EEK

-10-505101520

% vea

Müügitulu Kasv (parem skaala)

2008. aastal hakkas ülemaailmne finantskriis avaldama oma mõju majanduse käekäigule ning sellest ei jäänud puutumata ka transpordisektor. Transpordiettevõtete veomahud ja tulud hakkasid vähenema. Juba 2007. aastal alanud transiidimahud jätkasid langustrendil, see mõjutas nii mere- kui raudteetransporti.

Raudteel vähenes aastane kaubaveomaht võrreldes 2007. aastaga 23%, 68,5 mln tonnilt 52,8 mln tonnini. Veomahud vähenesid kõikide kaubagruppide osas, kuid suurim langus toimus kivisöe (-86%) ja naftatoodete (-19%) osas. Kõige suurema osa vedudest moodustasid endiselt siiski naftatooted – 29,3 mln tonni ja põlevkivi – 16 mln tonni.

Kui 2007. aastal tulenes transiitvedude järsk langus ühelt poolt suhete jahenemisest Venemaaga ja teisalt Venemaa püüetest vähendada oma transiidisõltuvust naaberriikidest, siis 2008. aastal mõjutas veomahtude jätkuvat kahanemist turgude vähenenud nõudlus.

Samas toimus kaubavedudes mõningane ümberorienteerumine ning konteinerite (täiskonteinerid) vedu suurenes 9 380-lt TEU6-lt 2007. aastal 17 344 TEUni 2008. aastal (kasv 84%). Suurim kasv oli seejuures transiitkonteinerite osas – 89%, 8 816-lt TEU-lt 16 735ni.

Laevaliikluses toimus 2008. aasta jooksul muutus vähenemise suunas. Kui 2007. aastal saabus Eesti sadamatesse 14 443 laeva, siis 2008. aastal oli see 12 237. Eesti laevade sadamatesse sisenemiste arv kahanes 4 517-lt 3 695-le. Eesti laevad moodustavad 30% sadamaid külastanud laevadest. Sadamatesse saabunud laevade arv vähenes enim vedellastilaevade osas – 1 004-lt 753-le. Konteinerlaevade sisenemiste arv sadamatesse arv jäi 2007. aasta tasemele – vastavalt 435 ja 428 laeva. Vähenemine toimus ka reisilaevade osas 8 817-lt 2007. aastal 7 020-le 2008. aastal. Eestit külastanud ristluslaevade arv suurenes 271-lt aluselt 303ni.

6 TEU: konteinerid 20 jala arvestuses



63

Laevareisijate arv kasvas 6 841 tuhandelt reisijalt 7 484 tuhandeni. Saabunud reisijate arv on suurim Soomest – 3 137 599, Rootsist saabus 477 307 reisijat. Kruiisituristidena külastas Eestit 377 522 inimest. Eesti laevadega saabus 4 192 305 reisijat, mis moodustab ca 56% reisijate koguarvust.

Suurim arv sõitjaid oli Tallinn-Helsingi liinil – 634 tuhat reisijat, kuigi reiside arv vähenes 6 617-lt 4 036ni. Eesti saartega ühendusel jäid reisijate arvud samale tasemele 2007. aastaga – näiteks Saaremaale sõitis 1,437 mln reisijat, Hiiumaale 495 tuhat reisijat.

Kui 2007. aastal käideldi Eesti sadamates 44 715 tuhat tonni veoseid, siis 2008. aastal 35 200 tuhat tonni. Suurem vähenemine toimus I ja II kvartali jooksul, edaspidi kaubavood stabiliseerusid. Mahud vähenesid kõikide kaubagruppide lõikes, v.a. konteinerkaup ja treilerikaup, mis jäid samale tasemele – vastavalt 1,4 mln tonni ja 3,4 mln tonni. Suurenes aga sõiduautode vedu 112 tuhandelt autolt 138 tuhande autoni.

Transiitkauba veomaht vähenes ca 40%, 30,3 mln tonnilt 21,3 mln tonnini. Konteinereid veeti kokku 182 065 TEUd, sh välja veeti 81 tuhat ja sisse veeti 61 tuhat TEUd, transiitveod moodustasid 39,5 tuhat TEUd.

Kaupu lastiti ja lossiti vähem, 2007. aastal 36 836 tuh tonni, 2008. aastal 28 101 tuh tonni. Lossimine ja lastimine sadamates on stabiliseerunud 2007. aasta augustikuu tasemele – peamine langus toimus 2007. aasta esimesel poolel.

Mahukaimaks kaubaartikliks olid sadamates endiselt naftatooted – 21 721 tuhat tonni. Aastaga vähenes naftatoodete maht 12% võrra. Kivisütt käideldi 3 762 tuhat tonni, puitu 2 212 tuhat tonni Treileritel veetava kauba maht (3 391 tuhat tonni) säilis samal tasemel, vähenemine oli ainult 2%.

Lennutransport. Kaubavedu Eesti lennujaamade kaudu suurenes hüppeliselt – 22 812 tonnilt 2007. aastal 42 104 tonnini 2008. aastal ehk 1,8 korda.

Lennureisijate osas suurenes siseriiklikult sõitjate arv 46 045 reisijalt 48 034 reisijani ning rahvusvahelistel lendudel suurenes sõitjate arv 1 709 832 reisijalt 1 818 426 reisijani. 2008. aastal avati Tallinna Lennujaama juurdeehitus – ootepaviljonide laiendus.

Lennuliinide arv püsis samas suurusjärgus, tõustes 30 sihtkohast 32 sihtkohani, regulaarlendude arv nädalas suurenes 328 väljumiselt 422 väljumiseni.

Eesti õhutranspordiettevõtete osas oli tendents langev nii reisijate- kui kaubaveos. Rahvusvaheliste reiside sõitjate arv Eesti lennukitega vähenes 1 141 tuhandelt reisijalt 2007. aastal 805 tuhande reisijani 2008. aastal, kaubaveod vähenesid 3,7 tuh tonnilt 2007. aastal 1,9 tuh tonnini 2008. aastal, seejuures vähenemine oli ühtlane kogu aasta jooksul.

Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate182065

0

50000

100000

150000

200000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

TEU


Kaubavedu transpordiliigi järgi 2008 (tuhat tonni)

Raudtee-transport;

52752

Mere-transport;

1077

Õhu-transport; 2

Maantee-transport;

35788


Kaubavedu läbi Eesti sadamate

3621721311

0

20000

40000

60000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

tuh t

-40-200

2040

% vea

Veoseid kokkuTransiitVeoste kasv % (parem skaala)Transiidi kasv % (parem skaala)


Veosed

89,6

0

20

40

60

80

100

120

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln t

-22

-12

-2

8

18% vea

Veetud kaup Muutus (parem skaala)

Reisijate vedu Eestis transpordiliikide järgi (mln reisijat)

0

2

4

6

8

2004 2005 2006 2007 2008

0

100

200

300

Raudtee (vasak skaala) Vesi (vasak skaala)

Õhk (vasak skaala) Maantee (parem skaala)




64

Liiklusõnnetused

1868

132

2398

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


Liiklusõnnetused Hukkunud Vigastatud


37099

13502

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*

Allikas: Eesti Statistikaamet *Veondus laondus side

-5

0

510

15

20

2530

% vea

Hõivatute arvKeskmine palk (krooni)*Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)


02 000

4 000

6 0008 000

10 000

12 00014 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mln EEK

-30

-20

-10

0

10

20% vea



0

1

2

3

4

5

6

7

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*


mld EEK

-30-20-1001020304050

% vea


Maanteetranspordiettevõtete vedude maht 2008. aastal (38,2 mln tonni) märkimisväärselt ei vähenenud, jäädes samasse suurusjärku 2007. aastaga (39,9 mln tonni). Küll aga suurenes veosekäive nii sisemaistel kui rahvusvahelistel vedudel, 6,4 mln t/km 2007. aastal ja 7,0 mln t/km 2008. aastal,

rahvusvahelistel liinidel vastavalt 4,5 mln t/km ja 5,4 mln t/km.

Autoregistris arvel olevate autode arv suurenes sõiduautode osas 523,8 tuhandest 2007. aastal 551,8 tuhandeni 2008. aastal. Kasvas ka veoautode ja eriti mootorrataste arv – 14,8 tuhandelt 17,6 tuhandeni.

Registreeritud liiklusõnnetuste arv vähenes 2 450-lt 2007. aastal 1 868ni 2008. aastal, vähem oli ka hukkunuid – vastavalt 196 ja 132 inimest ning viga saanuid – vastavalt 3 271 ja 2 398 inimest.

Näitajad liiklusohutuses raudteedel jäid samale tasemele – kokku oli 28 juhtumit ülesõidukohtadel, milles hukkus 4 inimest ja viga sai 10 inimest. Inimestele otsasõite oli 10, sh ka 10 hukkunut – 2007. aastaga võrreldes need näitajad ei muutunud.

Sõitjatevedu maanteetranspordis. Kui maakonnaliinidel püsis sõitjate arv kuni III kvartalini samas suurusjärgus võrreldes 2007. aastaga, siis IV kvartalis vähenes reisijate arv märgatavalt – 5,62 mln sõitjat 2007. aastal ja 4,93 mln sõitjat 2008. aastal. Riigisisestel kaugliinidel hakkas sõitjate arv kahanema II kvartalis ja vähenes edasi kogu aasta jooksul võrreldes nii 2007. aasta sama perioodiga kui ka jooksva aasta varasemate kuudega. Kui 2007. aasta II kvartalis oli 1,6 mln sõitjat, siis 2008. aasta IV kvartalis langes nende arv 1,2 mln sõitjani.

Reisijatevedu raudteel suurenes 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 271 735 tuh sõitja/km-lt 274 432 tuh sõitja/km-ni, kuigi reisijate arv vähenes 5 284 tuh reisijalt 5 436 tuh reisijani. Linnade vahel liigeldes eelistasid sõitjad ronge, eriti pärast Tallinn-Tartu kiirrongiliini avamist.

Ettevõtete andmetel kahanes hõivatute arv transpordisektoris, sh veonduse abitegevused (laondus, samuti reisibürood) 2008. aastal 37 tuhande inimeseni, samas kui 2007. aastal oli see 38,1 tuhat inimest. Hõivatute arv kogu majanduses kasvas veel 2008. aasta I kvartalis, kuid hakkas siis langema. Tootmise languse mõju avaldus koheselt ka transpordis hõivatute arvus ja transpordi töömahtudes.

Transpordiettevõtete investeeringud jäid peaaegu 2007. aastaga samale tasemele. Investeeringute skaalat tervikuna see siiski eriti hästi ei iseloomusta, kuna investeeringute suunatuses toimusid olulised muutused. Kui 2007. aastal suunati vahendid peamiselt maa ostmisesse, siis 2008. aastal maaostud vähenesid 84%, samas investeeringud ehitamisse ei muutunud ning transpordivahendite soetamiseks tehtud investeeringud suurenesid 29,8%.

Keskmine brutopalk oli transpordisektoris 2008. aastal Eesti keskmisest kõrgem, ulatudes 13 502 kroonini (Eesti keskmine brutopalk oli 12 818 krooni). Palgatõus siiski pidurdus ning oli kokkuvõttes 7,6%.



65

2009. aastal on oodata veo- ja ka transiidimahtude stabiliseerumist 2008. aasta lõpu tasemele. Siseturu nõudluse vähenemine pidurdab ka veoteenuste tarbimist, rahvusvahelistel vedudel ning reisijateveos pole samuti kiiret kasvu oodata. Kaubavedude languse tõttu võib väheneda töötajate arv. Mõne aasta perspektiivis peaks koos majanduse pöördumisega tõusule hakkama uuesti kasvama ka nõudlus transporditeenuste järele.

Investeeringute jaotus põhivarasse transpordisektoris 2008

Maismaa-transport

16%

Raudtee-transport

11%Veondu-sega seotud

tegevus-alad67% Vee-

transport6%

Õhu-transport

0%




66

Lisad Lisa 1. Kaubavahetus riikide ühendustega

Riikide Maht (mln kr) Osatähtsus (%) Muutus (vea)

ühendus Eksport Import Eksport Import Eksport Import

2007 2008 2007 2008 2007 2008 2007 2008 2007 2008

EL 88 289 92 775 140 727 135 441 70,2 70,0 78,6 79,7 5,1 -3,8

SRÜ 14 346 17 688 23 253 20 700 11,4 13,4 13,0 12,2 23,3 -11,0

NAFTA 6 356 7 466 2 524 2 309 5,1 5,6 1,4 1,4 17,5 -8,5

EFTA 4 920 4 902 1 756 2 033 3,9 3,7 1,0 1,2 -0,4 15,8

Kokku 113 910 122 832 168 260 160 483 90,6 92,7 94,0 94,4 7,8 -4,6

Eesti kokku 125 702 132 456 178 990 169 919 100,0 100,0 100,0 100,0 5,4 -5,1 Allikas: Eesti Statistikaamet



67

Lisa 2. Eksport kaubarühmiti peamiste sihtriikide l õikes 2008. aastal (%)

Kaubarühm Soome Rootsi Venemaa Läti Leedu Saksamaa USA Norra Taani Suurbritannia Osatähtsus kokku

Elusloomad ja loomsed tooted 15,6 3,2 15,6 16,9 9,3 8,0 0,0 0,5 3,6 1,0 73,8 Taimsed tooted 22,8 6,4 5,3 10,6 14,2 7,9 0,2 0,4 4,7 0,3 72,7 Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 2,4 0,4 1,7 54,8 35,0 0,1 0,0 0,0 0,0 94,4 Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 14,1 2,5 35,9 19,4 14,9 0,9 0,4 1,0 1,8 0,3 91,3 Mineraalsed tooted 14,5 4,7 4,1 7,7 1,8 2,0 29,4 0,5 1,4 3,6 69,8 Keemiatooted 4,0 7,7 19,8 19,3 10,0 4,1 7,5 0,7 0,4 4,6 78,2 Plastmassid ja plasttooted, kummitooted 17,9 15,9 13,5 13,7 11,6 6,3 0,1 4,3 1,3 1,0 85,8 Nahk, karusnahk ja tooted neist 40,9 1,6 9,6 8,9 3,2 1,4 0,1 0,7 0,5 0,0 66,8 Puit ja puittooted 21,5 19,1 0,9 4,6 2,1 7,3 0,3 6,5 9,2 6,2 77,7 Paberimass ja tooted sellest 10,5 8,3 12,0 4,9 3,9 10,7 0,4 4,0 1,4 4,0 60,1 Tekstiil ja tekstiiltooted 25,7 19,8 10,5 13,5 6,0 4,6 0,4 4,0 2,4 2,8 89,6 Jalatsid; peakatted; vihmavarjud 30,5 9,1 5,2 25,2 16,3 0,7 0,0 5,5 0,4 0,0 92,9 Tooted kivimitest; keraamikast ja klaasist 17,5 6,0 27,0 14,0 9,6 2,6 0,1 1,7 0,3 0,9 79,6 Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted 23,0 9,4 15,3 17,9 7,7 11,1 0,2 1,0 1,3 86,9 Metallid ja metalltooted 19,1 9,1 6,0 8,0 4,0 4,7 1,3 4,6 3,8 1,8 62,5 Masinad ja seadmed 24,6 27,6 9,4 6,1 2,5 4,6 1,0 1,6 4,1 1,6 83,2 Transpordivahendid 7,2 10,6 23,1 20,6 16,2 3,5 0,1 3,2 0,8 0,9 86,2 Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 19,4 19,8 7,6 3,0 1,8 20,0 7,0 0,9 0,4 4,0 84,0 Relvad ja laskemoon 0,9 1,9 1,1 0,0 8,7 12,7 Muud tööstuskaubad 25,6 12,2 3,0 4,2 1,8 8,2 3,7 12,7 5,7 5,3 82,3

Kunstiteosed, antiikesemed 2,6 13,6 50,7 1,7 0,1 0,0 10,1 12,3 5,2 96,2 Allikas: Eesti Statistikaamet



68

Lisa 3. Import kaubarühmiti peamiste saatjariikide lõikes 2008. aastal (%)

Kaubarühm Soome Saksamaa Rootsi Läti Leedu Venemaa Poola Holland Valgevene Suurbritannia Osatähtsus kokku Elusloomad ja loomsed tooted 17,1 7,4 5,1 10,6 10,1 1,5 7,6 3,6 0,0 1,3 64,3 Taimsed tooted 17,0 8,1 3,6 9,0 13,6 0,7 4,1 19,5 0,1 0,6 76,4 Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 6,1 49,1 3,0 3,8 3,8 6,9 3,8 2,0 0,0 0,0 78,5 Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 13,2 6,4 4,5 12,1 10,6 1,6 6,8 4,2 0,2 10,1 69,6 Mineraalsed tooted 2,3 0,6 2,8 10,5 30,5 27,5 4,3 0,8 16,0 0,5 95,8 Keemiatooted 11,6 14,9 4,9 10,2 8,3 10,2 7,7 5,1 0,6 1,4 75,0 Plastmassid, plast- ja kummitooted 16,5 18,0 9,8 7,6 7,5 0,9 8,7 4,6 0,2 1,3 75,0 Nahk, karusnahk ja tooted neist 40,7 5,6 6,6 4,7 3,1 2,8 1,1 1,9 0,0 0,8 67,2 Puit ja puittooted 9,9 4,6 6,7 19,7 6,4 31,6 2,9 0,9 1,5 0,6 84,9 Paberimass ja tooted sellest 34,2 7,3 17,8 10,9 3,4 4,7 4,9 1,4 1,1 2,4 88,0 Tekstiil ja tekstiiltooted 10,9 12,5 6,6 18,6 2,9 0,7 2,7 3,8 0,8 2,0 61,4 Jalatsid, peakatted, vihmavarjud 10,7 19,8 6,6 7,3 1,9 1,0 2,2 8,0 0,2 1,2 58,9 Tooted kivimitest, keraamikast, klaasist 22,0 15,8 5,1 5,6 6,6 3,9 9,8 1,9 0,3 1,1 72,0 Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted 3,4 3,2 1,3 5,9 0,5 1,7 1,8 1,3 0,0 0,9 19,9 Metallid ja metalltooted 21,4 16,5 11,7 8,7 2,1 7,1 4,8 2,4 1,3 2,0 78,0 Masinad ja seadmed 19,4 17,4 14,9 5,7 3,9 1,1 2,6 3,5 0,1 4,0 72,6 Transpordivahendid 10,0 24,2 20,8 6,5 1,2 1,3 2,9 2,6 0,3 6,3 76,1 Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 17,5 23,3 12,3 3,9 2,1 0,5 0,9 6,0 0,0 2,7 69,1 Relvad ja laskemoon 2,1 15,2 16,8 0,6 0,0 2,3 0,1 0,0 37,0 Muud tööstuskaubad 20,3 8,7 4,5 7,3 5,6 1,9 11,2 3,5 0,2 1,0 64,0 Kunstiteosed, antiikesemed 0,3 0,4 11,1 0,6 4,6 0,7 1,1 0,7 19,6




69

Lisa 4. Kaupade müük ja teenused 2008. Käibe muutus (% vea) Osatähtsus (%) aasta mln kr

Püsiv- hindades

Jooksev-hindades

2007. aasta

2008. aasta

Jaemüük kokku 75 066 -6 5 100 100 s.h jaemüük jaekaubandusettevõtetes (k. a. mootorsõidukite ja mootorrataste müügi, hooldus ja remondi ning mootorikütuse ettevõtetes)

68 846 -5 6 91,0 91,7

jaemüük hulgikaubandusettevõtetes 6 220 -13 -3 9,0 8,3 Hulgimüük kokku 175 986 -6 100 100 s.h. hulgimüük hulgikaubandusettevõtetes (k.a. mootorsõidukite ja mootorrataste müügi, hooldus ja remondi ning mootorikütuse ettevõtetes)

167 595 -6 95,3 95,2

hulgimüük jaekaubandusettevõtetes 8 391 -4 4,7 4,8 Toitlustusteenused kokku 5 199 -11 3 100 100 s.h. toitlustusettevõtetes 4 252 -13 1 83,5 81,8 majutusettevõtetes 947 -2 14 16,5 18,2 Majutusteenused 1 736 7 4 100 100 Mootorsõidukite hooldus- ja remonditeenused

3 596 -1 12 100 100


Lisa 5. Kaubakäibe struktuur ja müügi muutus 2008. Käibe muutus (% vea) Osatähtsus (%) aasta püsiv- jooksev- 2007. 2008. mln kr hindades hindades aastal aastal

Jaekaubandusettevõtete (k.a. mootorsõidukite ning nende varuosade ja kütuse müügi ettevõtted) kaupade jaemüük

68 507 -5 6 100,0 100,0

Toidukaubad 25 373 -3 11 35,3 37 toiduained 18 640 -3 11 25,8 27,2 alkohoolsed joogid ja tubakatooted 6 733 -2 10 9,5 9,8 Tööstuskaubad 43 134 -6 3 64,7 63 valmisriided, jalatsid, kangad 6 633 -6 -1 10,4 9,7 mootorsõidukid, -kütus 11 778 0 16 15,6 17,2 muud kaubad 24 723 -7 -2 38,7 36,1 Allikas: Eesti Statistikaamet



70

Lisa 6. Jaekaubandusettevõtete arv ja investeeringu d*

2007. 2008.*** Muutus, vea

aasta aasta +,- %

Ettevõtete arv kokku** 5999 5641 -358 -6 alla 50 töötajaga ettevõtted 5 842 5486 -356 -6,1 üle 50 töötajaga ettevõtted 157 155 -2 -1,3 Investeeringud, mln krooni 4 780,6 4 017,2 -763 -16

*Koos mootorsõidukite müügi ning hoolduse ja kütuse müügiga tegelevate ettevõtetega **aasta keskmine ***kiirstatistika Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisa 7. Kaupade jaemüük ettevõtte tegevusala järgi 2007. aasta

2008. aasta

Muutus, % v.e.a. Osatähtsus (%)

mln kr mln kr püsiv-hindades

jooksevhindades

2007. aasta

2008. aasta

KOKKU* 64 889 68 496 -4 6 100 100

Jaemüük mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi ning mootorikütuse jaemüügi ettevõtetes*

11 329 12 935 0 14 17,5 18,9

mootorsõidukite ja nende varuosade jaemüük, remont ja hooldus*

3 938 4 152 5 5 6,1 6,1

mootorikütuse jaemüük 7 391 8 783 -1 19 11,4 12,8

Jaemüük jaekaubandusettevõtetes 53 560 55 561 -4 4 82,5 81,1 jaemüük toidukaupade kauplustes 26 499 29 462 -1 11 40,8 43 jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes

3 722 3 496 -10 -6 5,7 5,1

apteegikaupade ja kosmeetikavahendite jaemüük

3 084 3 426 6 11 4,8 5,0

tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite jaemüük

3 352 3 144 -9 -6 5,2 4,6

majatarvete, kodumasinate, rauakaupade, ehitusmaterjali jaemüük

8 799 8 053 -12 -8 13,6 11,8

muu jaemüük 8 104 7 980 -6 -2 12,5 11,7 * Müük ilma autode liisinguta Allikas: Eesti Statistikaamet Jaotus põhineb EMTAK 2003 klassifikaatoril.



71

Lisa 8. Sõidukikaubandusettevõtete müügitulu

2007. aasta

2008. aasta

Muutus, % v.e.a

Osatähtsus (%)

mln kr mln kr jooksev-

hindades 2007. aasta

2008. aasta

Mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi ning mootorikütuse ettevõtted KOKKU*

51 994 45 614 -12 100 100

mootorsõidukite ja nende varuosade müük, remont ja hooldus*

41 355 33 068 -20 79,5 72,5

mootorsõidukite ja nende varuosade müük* 38 688 30 780 -20 74,4 67,5 mootorsõidukite hooldus ja remont 2 667 2 288 -14 5,1 5,0 mootorikütuse jaemüük 10 639 12 546 18 20,5 27,5 * Koos autode liisingumüügiga Allikas: Eesti Statistikaamet Jaotus põhineb EMTAK 2003 klassifikaatoril.



72

Lisa 9. Turistide majutamine Eesti majutuskohtades

Majutatute arv Ööbimiste arv

2008 Muutus vea, %

Osatähtsus, %

2008 Muutus vea, %

Osatähtsus, %

Kokku 2 377 671 1,5% 100% 4 602 212 -1,5% 100% Eesti 944 325 -1,9% 40% 1 669 550 -5,1% 36% Soome 728 181 3,0% 30,6% 1 415 884 -0,7% 30,8% Saksamaa 91 915 5,5% 3,9% 187 665 5,8% 4,1% Rootsi 86 308 -4,3% 3,6% 185 592 -5,2% 4,0% Venemaa 82 280 45,9% 3,5% 198 319 32,5% 4,3% Läti 79 527 6,5% 3,3% 123 299 3,2% 2,7% Norra 47 240 -15,6% 2,0% 125 683 -15,2% 2,7% Suurbritannia 46 575 -17,0% 2,0% 112 423 -19,8% 2,4% Leedu 41 396 16,4% 1,7% 69 555 13,6% 1,5% Itaalia 26 280 5,5% 1,1% 60 692 0,5% 1,3% Poola 20 859 12,4% 0,9% 48 254 26,1% 1,0% Ameerika Ühendriigid 19 185 -13,5% 0,8% 46 014 -14,2% 1,0% Prantsusmaa 18 522 4,0% 0,8% 38 416 1,7% 0,8% Hispaania 17 844 2,2% 0,8% 38 510 8,7% 0,8% Taani 14 281 1,6% 0,6% 31 684 2,4% 0,7% Holland 12 533 2,5% 0,5% 27 662 2,9% 0,6% Austria 8 561 40,7% 0,4% 19 219 36,9% 0,4% Jaapan 6 862 0,9% 0,3% 12 143 -0,8% 0,3% Belgia 6 860 12,6% 0,3% 14 237 20,3% 0,3% Šveits 6 680 24,5% 0,3% 12 607 14,4% 0,3% Tšehhi 5 113 -6,4% 0,2% 11 223 3,4% 0,2% Ukraina 4 919 34,8% 0,2% 13 361 32,6% 0,3% Austraalia 4 171 -13,1% 0,2% 9 495 -11,4% 0,2% Ungari 3 648 0,3% 0,2% 9 205 -40,4% 0,2% Kanada 3 347 -9,0% 0,1% 7 849 -12,6% 0,2% Iirimaa 3 129 -15,4% 0,1% 8 342 -19,3% 0,2% Türgi 2 861 191,9% 0,1% 5 877 111,5% 0,1% Portugal 2 644 -4,3% 0,1% 6 487 4,6% 0,1% Kreeka 2 535 -6,5% 0,1% 6 027 -6,6% 0,1% Hiina 1 895 85,8% 0,1% 4 344 15,0% 0,1% Slovakkia 1 362 49,8% 0,1% 4 020 63,3% 0,1% Sloveenia 1 262 7,8% 0,1% 2 744 4,2% 0,1% Rumeenia 1 136 10,0% 0,0% 2 801 -5,2% 0,1% Island 1 082 -49,9% 0,0% 2 547 -59,9% 0,1% Bulgaaria 993 17,2% 0,0% 2 399 5,6% 0,1% Brasiilia 878 4,3% 0,0% 2 168 26,6% 0,0% Luksemburg 779 32,0% 0,0% 1 670 32,9% 0,0% Korea Vabariik 717 -5,9% 0,0% 1 239 -20,4% 0,0% Horvaatia 660 -30,1% 0,0% 1 500 -27,4% 0,0% Küpros 580 5,6% 0,0% 1 550 7,0% 0,0% Malta 271 129,7% 0,0% 948 203,8% 0,0% Lõuna-Aafrika Vabariik 268 0,8% 0,0% 498 -40,1% 0,0% Albaania 159 40,7% 0,0% 413 31,1% 0,0% Muud riigid 27048 18,1% 1,1% 58097 91,2% 1,3% Allikas: Eesti Statistikaamet



73

Ülevaate koostasid

Vastutav toimetaja Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Makromajanduslik olukord Irina Bõtškova (Rahandusministeerium) Madis Aben (Rahandusministeerium) Kristjan Pungas (Rahandusministeerium) Margus Täht (Rahandusministeerium) Pille Mihkelson (Rahandusministeerium)

611 3432 611 3506 611 3284 611 3047 611 3503

[email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Tööturg Pille Mihkelson (Rahandusministeerium) 611 3503 [email protected]

Väliskaubandus Merike Riipinen 625 6401 [email protected] Toiduainetööstus Tekstiilitööstus Rõivatööstus Puidutööstus Paberitööstus Mööblitööstus Sisekaubandus

Karel Lember 625 6402 [email protected]

Töötlev tööstus Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine Metalli ja metalltoodete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Turism

Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Elektri- ja optikaseadmete tootmine

Merike Riipinen 625 6401 [email protected]

Ehitussektor

Kristiina Sipelgas 625 6477 [email protected]

Transport

Peeter Tiks 625 6491 [email protected]

Intervjuud ettevõtjatega

Heli Lehtsaar

2008. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - mkm.ee · maailmamajanduses kiirelt halvenema, mis tõi kaasa...

Documents

Transcript of 2008. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - mkm.ee · maailmamajanduses kiirelt halvenema, mis tõi kaasa...