20. sajand. Inimmõõde? Mirnõi linn ja teemandikaevanduse auk Siberis.

1E-S Sarv 2009

Humanism – 21. saj algus• Sekulaarne humanism

Humanism on demokraatlik ja eetiline vaade, mis kinnitab, et inimolenditel on õigus ja vastutus anda oma elule tähendus ning oma elu ise kujundada. Humanism seisab selle eest, et ehitada humaansem, inimväärsem ühiskond tuginedes inim- ja teistele põhiväärtustele mõistuse ja vaba uurimise vaimus. Humanism on ilmalik ja ei aktsepteeri üleloomulikke vaateid reaalsusele.

• Mittesekulaarne, ka eetiline humanismMittesekulaarne humanism erineb sekulaarsest eelkõige üleloomuliku tunnustamise poolest.

E-S Sarv 2009 2

Humanistlikke organisatsioone • Ühendus International H

umanist and Ethical Union (IHEU) – maailmaühendus, 127 organisatsiooni (seisuga 21.06.2009). – Sekulaarne– Mõned liikmesorganisatsioonid küll tunnustavad

“nn religioosseid, müstilisi, üleloomulikke kogemusi/elamusi kui enese-kultuuri (self-culture) ja inimpotentsiaalide uute dimensioonide avastamist” kuid ei käsita neid soovitava elueesmärgina. (nt Indian Humanist Union).

• HUUmanists - Friends of Religious Humanism – ” … kaitsevad ja toetavad mõttevabadust, … edendavad, rakendavad ja naudivad humanismi liberaalses religioonis …” (http://www.huumanists.org)

• American Humanist Association (AHA) 3E-S Sarv 2009

20/21. sajand – inimmõõtme tagasitulek.Omaehitatud õlemaja Taanis. Aga neid on ka Eestis …Kas veidrus? Looduse sund? Igatsus? Ökoteadlikkus?

4E-S Sarv 2009

Mõned tähendused järgneva mõistmiseks

• Inimene on kultuuriliselt “tingitud” – st kasvatusest-haridusest ja keskkonnast mõjutatud/kujundatud.

• Pedagoogika on kasvatus- ja õpetuskunst. • Pedagoogika pole samastatav kasvatusteadusega

(nagu määratleb http://www.pedagogy.eu/ ja Eesti Vikipeedia).

• Haridus on – laias tähenduses kultuuri edasiandja, juurutaja,

konstrueerija;– kitsamas mõttes - süstematiseeritud teadmiste, oskuste ja

vilumuste omandamise protsess. Hariduseks nimetatakse ka selle protsessi tulemust. (http://www.pedagogy.eu/)

• Pedagoogiline süsteem – tervik inim- ja maailmakäsitusest ning selle alusel kujunenud või seda kujundavast praktilisest tegevusest. (E-S Sarv)

E-S Sarv 2009 5

Laps ja kasvataja/õpetaja Rühmatöö tulemus. Millisest pedagoogikast see kõneleb?

6E-S Sarv 2009

ÜLLATUS! ? Lapse ja maailma suhe – inspireeritud loodusvaatlusest.

7E-S Sarv 2009

Humanistlik kasvatus/haridus • Humanism kui haridusvool

USAs alates 18-19 sajandist – õppimine kui inimese intellekti , intellektuaalsete

võimete arendamine, et teha ta “tõeliselt inimlikuks”.

• Humanistlik haridusvool tänapäeval - alternatiivne haridus-/kasvatusvoolude

“kimp”, mis põhineb humanistlike psühholoogide ja pedagoogika-innovaatorite tööl

(Abraham Maslow – vajaduste hierarhia ja meta- e B-väärtused, Carl Rogers, Rudolf

Steiner – Steiner- e Waldorf-pedagoogika, Greenberg – Sudbery-pedagoogika jpt).

Haakub ka holistliku haridusparadigmaga (vt IVA).

• Humanistlik kasvatus/haridus haarab kasvu ja arengusse kogu isiku/isiksuse, mitte

ainult intellekti. Selle fookuses on emotsioonid, sotsiaalne olemine, aru ja elukestvaks

õppimiseks vajalikud võimed. E-S Sarv 2009 8

Humanistlikud koolid Seostatakse enim märksõnadega• demokraatlik, • lapse-/inimkeskne, • progressiivne haridus/kasvatus/kool, • waldorf-pedagoogika, • transpersonaalne pedagoogika/ haridus/

kasvatus jne.Edasi vt loeng II

E-S Sarv 2009 9

Rühmatöö loetust – 19.09.08.

Meie tavamõtlemine püüab meid veenda, et me pole midagi muud kui tõrukesed ja et suurim õnn on muutuda suuremaks, rammusamaks ja läikivamaks, aga see huvitab vaid sigu. Meie usk annab meile teadmise millestki palju paremast: et me võime saada tammepuuks.

(Schumacher, Hämmeldunu teejuht)

10E-S Sarv 2009

Kasutatud kirjandus jm allikaid Apple, M. W. 2001. Educating the “right” way: markets, standards, god and inequality. New York: RoutlegeFalmer.Greenberg, D. 1987. Free at Last. Massachusset: The Sudbury Valley School.International Humanist and Ethical Union - http://www.iheu.org/world (25.06.2009)Stevenson, L., Haberman, D. L. 1998. Ten theories of human nature. New York: Oxford University Press. Võõrsõnastik. 2005. Tallinn: TEA

11E-S Sarv 2009

Soovitusi täiendavaks lugemiseks

• Maria Tilk – e-kursuse “Kasvatuskultuuri ajalugu. Renessanss” materjalid

• Maria Tilk – Kasvatus eri kultuurides II

12E-S Sarv 2009