14.keskaegne arhitektuur eestis
-
Upload
kaja-ilves -
Category
Documents
-
view
6.024 -
download
2
Transcript of 14.keskaegne arhitektuur eestis
Keskaegne arhitektuur Eestis
Marelle Soosaar
Sakraalarhitektuur
• Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda:
• Lääne-Eesti ja Saaremaa• Kesk-Eesti• Tallinn ja Põhja-Eesti• Tartu ja Lõuna-Eesti
• Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümberehitatud.
Muhu kirik
Lääne-eesti ja Saaremaa
• Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud.
• Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali – paasi ja dolomiiti.
• Pärast Valjala maalinna 1227.a. alitsumist hakati ehitama Valjala kirikut, mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis.
Ridala kirik
• Enamasti kindlusliku välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal.
• Ühelöövilise ilma koorita kirikutüübi näitkes on Haapsalu piiskopilinnuse kirik.
Haapsalu piiskopilinnuse kirik
• Tornid Lääne-
Eesti kirikutel
algselt puudusid,
kuid mitmele
neist on hiljem
torni juurde
ehitatud.
Valjala kirik
Kesk-Eesti
• Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid.
• Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hänarad ja romantiliselt salapärased.
• Vanimad neist on Ambla ja Koeru.
Ambla kirik
Põhja-Eesti
• Põhja-Eesti lääneosas ehitaiti keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid.
• Virumaal ehitati enamasti kolmalöövilisi.
Saha Kabel
Tallinna kirikud
• Tallinna kolme suur kiriku – Toomkiriku, Oleviste ja Niguliste ehituslik areng on olnud ühesugune – esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega.
Niguliste kirik
Tallinna Toomkirik
Oleviste kirik
Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis, kooris ja kabelites on tähtvõlvid.
• Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud oma keskaegse kuju.
• Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster.
• 13. sajandi keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ning Padise lähedale mungaklooster.
• Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Brigitta ehk Pirita kloostrist, mis sai valmis 15. sajandi keskel.
Padise klooster
Pirita kloostri kiriku varemed
Tartu ja Lõuna-Eesti
• Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
• Keskajal oli toomkirik suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millesl 2 torni.
• Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, mille põhiosa valmis 14. sajandil.
• Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp.
Tartu toomkiriku varemed
Urvaste kirik – ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis
Ilmalik arhitektuur
• Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil.
• Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:
• neemiklinnus• Tornlinnus• Kastell-linnus
• Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi.
Kiiu ja Vao tornlinnus
Konvendihoone
• 14. sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp – konvendihoone, mis on pärit Preisimaalt.
• Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba.
• Eesti alal ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nõnda eeslinnuseks.
Toompea linnus
Haapsalu piiskopilinnuse peahoone u. Aastal 1400. Rekonstruktsioon
Kuressaare piiskopilinnuse välivaade
• Ainsana on oma põhiliselt keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist.
• Võimas ordulinnus oli Viljandis. Eestlaste puitlinnuse kohale hakati seda ehitama juba 1224. aastal.
Viljandi ordulinnuse makett
Viljandi ordulinnuse varemed
• Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas, kus keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist on säilinud 26 ja 2,35 km pikkusest ringmüürist umbes 2/3.
• Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel.
Tallinna kindlustused 1530. aastatel
• Sajandi lõpus algas kindlusearhitektuuris uus ajajärk.
• Suurtüki kuulide vastu ehitati müürid paksemad ning varsti tuli hakata neid varjama mudavallide taha.
• Olulisemaks muutus horisontaalsuund.
• Hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne.
Keskaegsed elamud.
• Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ka keskaegset rahumeelest ja ilmalikku ehituskunsti.
• Hilisemad ümberehitused on muutnud paljudemajade välimust, kuid vaatamata sellele on vanalinn säilitanud mitte ainult keskaegse tänavavõrgu, vaid ka enamiku kinnistute piirid ja ehitusmahud.
Vaated Tallinna vanalinnale
• Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus.
• Elamu tähtsaim ruum oli koda (diele), mille nurgas paiknes lahtine tulekolle.
• Ainukene kõetav ruum oli kojatagune tuba.• Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus
paiknesid peamiselt laoruumid.
Vaade keskaegse elamu diele´sse
• Majad erinesid üksteosest vähe.
• Majad olid asjalikud ja praktilised, kuid fassaadide kujundamisel kordusid mõned üksikasjad, mille ülesanne oli kaunistada.
• Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist.
Etukikivi ülaosa
Tallinna raekoda
• Vanalinnas on säilinud ka mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda.
• Raekoda hakati ehitama juba 13. sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai see 15. sajandi alguses.
Tallinna raekoda
Gildi hooned
• 15. sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone.
• Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millesl on lõvimaskiga pronksist uksekoputid.
• Säilinud on ka teise, Oleviste gildi ilusate tähtvõlvidega saal.
• Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa hilisgootikat paremini kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis.
Suurgildi hoone Tallinnas
Kasutatud materjalid
• Jaan Kangilaski 2003. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst
• http://www.einst.ee/publications/images/kirik/ambla.jpg
• http://www.eelk.ee/imgs/kirik_amb_suur.jpg• http://www.esto.info/images/845.jpg• http://www.matkalehti.fi• http://www.zepp.ee/albums/
album26/13toomkirik42.jpg• http://www.muuseum.viljandimaa.ee/static/
images/makett_linnus.jpg
• http://www.estonia.gov.uk/failid/425/
tallinna_vanalinn.gif• http://www.mariannrea.com/pildid/galerii/
tallinna_vanalinn/• http://www.ut.ee/BGGM/saaremaa/626a.jpg• http://www.eelk.ee/imgs/kirik_ridala.jpg• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/
gootika/index.htm• http://www.katajala.net/keskiaika/images/
tallinna2004/IMG_1665.JPG• http://www.jasperk.net/images/Tallinna
%2030.3.2005/oleviste1.jpg• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/
c/c7/Nigulistekirik1.jpg/180px-Nigulistekirik1.jpg