Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu seletuskirja

Lisa 1

MÄRKUSTE TABEL

Justiitsministeerium märkused 1–12.16

Sotsiaalministeerium märkused 13–19.20

Maksu- ja Tolliamet märkused 20.1–20.3

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märkused 21–23

Kultuuriministeerium märkused 24–27

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatu/

Mitte

arvestatud/

Selgitatud

Rahandusministeeriumi seisukoht

JUSTIITSMINISTEERIUMI MÄRKUSED

1. Eelnõu § 1 p 2 (KoPS § 31 lg 6) ja § 1 p 85

(KoPS § 45 lg 10) – eelnõukohase KoPS § 31

lg 6 kohaselt ei kuulu pensioni

investeerimiskontol olev raha ja selle eest

soetatud finantsvara abikaasade ühisvarasse.

Samasuguse erandi näeb ette eelnõukohase

KoPS § 45 lg 10 ning kehtiva KoPS § 45 lg

10. Pensionifondi osakute suhtes on ühisvara

erand kehtestatud IFS § 64 lg-s 7.

Märgime, et ühisvara ja lahusvara

regulatsioon peab olema ammendavalt

sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-des 25-

27. Näiteks juurdekasvu tasaarvestuse

varasuhte puhul on samalaadne erand toodud

PKS § 49 lg 1 p-s 4. See, et kehtivas õiguses

eksisteerivad väljaspool PKS-i erandid

abikaasade varasuhete kohta, on

kahetsusväärne, kuid käsilolev eelnõu annab

võimaluse see ebaselgus kõrvaldada. Seetõttu

palume täiendada eelnõu PKS muudatustega

järgmises sõnastuses:

x) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse

punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4)

pensioni investeerimiskontol olev raha ja

selle eest soetatud finantsvara.“;

PKS-i vastava erandi lisamise korral

muutuvad tarbetuks eelnõukohased

erandisätted, sest sama sisuga sätteid ei ole

mõistlik ega vajalik esitada mitmes erinevas

seaduses. Seetõttu palume eelnõust välja jätta

KoPS § 31 lg 6 ja § 45 lg 10. Samuti palume

lisada eelnõusse säte, mis tunnistab kehtetuks

IFS § 64 lg 7.

Arvestatud Tehtud järgmised muudatused:

1) Eelnõuga lisatava KoPS § 31 lõikest 6,

samuti eelnõuga muudetavas KoPS § 45

lõikest 10 on jäetud välja lauseosa „ega

kuulu(da) abikaasade ühisvarasse“;

2) Lisatud IFS § 64 lg 7 kehtetuks

tunnistamine;

3) Lisatud perekonnaseaduse muudatused

järgmises sõnastuses:

§ 3. Perekonnaseaduse muutmine

Perekonnaseaduse:

1) paragrahv 27 lõiget 2 täiendatakse

punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„kohustusliku pensionifondi osak ja

kohustusliku kogumispensioni

kindlustuslepingust tulenevad varalised

õigused.“;

2) paragrahv 27 lõike 2 punkti 4

muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kohustusliku pensionifondi osak,

pensioni investeerimiskontol olev raha ja

selle eest soetatud finantsvara, sealhulgas

sellise finantsvara soetamisel sõlmitud

lepingust tulenevad varalised õigused, ning

kohustusliku kogumispensioni

kindlustuslepingust tulenevad varalised

õigused.“

Eelnõu § 3 p 1 jõustub 1. juulil 2020 ja p 2

jõustub 1. jaanuaril 2021.

2

2. KoPS § 50 – kuigi seletuskirjas on selgitatud,

et pensioni investeerimiskonto toomisega II

sambasse asendatakse terves paragrahvis

viited osakuomanikule viidetega isikule,

puudub vastav muudatus eelnõus.

Selgitatud Vastav muutmiskäsk on punktis 79:

„79) paragrahvi 49 lõigetes 1, 2, 4 ja 5

ning §-s 50 asendatakse sõna

„osakuomanik“ sõnaga „isik“ vastavas

käändes;“

3. Eelnõu § 1 p 51 (§ 271 lg 3 ja KoPS § 273 lg

2) – eelnõukohase KoPS § 271 lg 3 järgi ei

teki isikul makse tasumise kohustust, kui ta

esitab kontohaldurile või registripidajale

KoPS §-s 273 nimetatud avalduse makse mitte

tasumiseks enne oma 18-aastaseks saamise

aasta 30. novembrit. Eelnõukohase KoPS §

273 lg 2 järgi võib makse mitte tasumiseks

avalduse esitada oma seadusliku esindaja

kirjalikul nõusolekul vähemalt 16-aastane

isik ning selle juures ei ole vaja PKS § 131 lg

1 ega § 188 lg 1 sätestatud kohtu nõusolekut.

PKS § 188 lg 1 p 11 keelab alaealisel ilma

kohtu nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab

tema nõude, vähendab seda või selle tagatist

või loob sellise kohustuse. Juhime

tähelepanu, et vähemalt 16-aastase isiku

õigus sellist avaldust ise esitada on vastuolus

teovõime üldregulatsiooniga TsÜS-is. Kui

isiku teovõimet ei ole laiendatud, siis peaks

kõikide alaealiste suhtes kehtima ühesugune

kord, mis sisaldub PKS-s. Seetõttu oleme

seisukohal, et KoPS § 273 lg 2 ei saa

kehtestada PKS § 188 suhtes erandit, vaid see

erand peab olema välja toodud PKS §s 188

endas.

Eeltoodud põhjendustel palume eelnõust

välja jätta KoPS § 273 lõike 2 teine lause ning

selle asemel täiendada PKS § 188 lõikega 12

järgmises sõnastuses: „(12)

Kogumispensionide seaduse § 273 lg 2

nimetatud kohustusliku kogumispensioni

makse tasumisest vabastamise avalduse

esitamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.“

Arvestatud Eelnõu sõnastust on koostöös JuMiga

täpsustatud, kuid märkuses pakutuga

võrreldes mõnevõrra erinevalt.

4. Eelnõu § 1 p 53 (KoPS § 28 lg 2) – lõike 2

teine lause sätestab, et avaldus on ühepoolne

tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse

tähenduses. Kehtivas õiguses on KoPS § 28

lg 2 teises lauses täpsustus, et avaldus osakute

ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on

ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa

seaduse tähenduses. Eelnõus sätestatud lõike

2 teine lause sellises sõnastuses on veidi

Arvestatud Sõnastust on vastavalt soovitusele

korrigeeritud.

3

kohmakas, võttes arvesse, et ka lauses 1 ei ole

tehtud viidet mingile avaldusele.

Samuti tekib küsimus, kas viidatud teist

lauset on üldse vaja, kuna sättest endast

selgub, et tegemist on ühepoolse avaldusega,

ning ka KoPS § 31 lõikes 1 on juba sätestatud,

et osakute kandmiseks pärija pensionikontole

või nende tagasivõtmiseks, samuti pensioni

investeerimiskontol oleva summa pärija

pensioni investeerimiskontole kandmiseks

või välja võtmiseks tuleb pärijal

registripidajale esitada kontohalduri

vahendusel avaldus. Seetõttu soovitame

KoPS § 28 lg 2 teine lause eelnõust välja jätta.

Juhul kui eelnõu koostaja peab aga KoPS § 28

lg 2 teist lauset hädavajalikuks, siis tuleks

seda õigusselguse huvides täpsustada:

Avaldus nimetatud tehingute tegemiseks on

ühepoolne tehing.

5. Eelnõu § 1 p 54 ja 65 (KoPS § 28 lg 21 ja § 31

lg 7) – Justiitsministeerium kahtleb, kas

viidatud sätted sellisel kujul on tervikuna

vajalikud, kuna pärimisseaduse kohaselt

omandab pärija üldreeglina kõik pärandaja

õigused ja kohustused sellisena nagu nad

pärandajale kuulusid, sh astub pärija

pärandaja poolt sõlmitud lepingutesse. Seega

ei pruugi olla vajalik nt viide sellele, et

lepingus pärija poolt surnud isiku asemele

astumine, finantsvara võõrandamine või

lepingu ülesütlemine peab toimuma lepingus

sätestatu kohaselt. Samas, kui finantsvara

lepingute kohta on sellest üldreeglist mingi

erisus, võiks seda seletuskirjas selgitada. Kui

niisugust erisust aga ei ole, siis soovitame

sätted eelnõust välja jätta.

Arvestatud,

selgitatud

Päritud kohustusliku pensionifondi

osakute puhul korraldab nii osakute

tagasivõtmise ja raha väljamaksmise kui

osakute pärija pensionikontole kandmise

Pensionikeskus (registripidaja). Sama

põhimõtet kohaldatakse eelnõu kohaselt ka

pensioni investeerimiskontol oleva päritud

raha suhtes.

KoPS § 28 lg 21 ja § 31 lg 7 täpsustavad, et

pensioni investeerimiskontol oleva raha

eest soetatud finantsvara puhul see nii ei

ole – siin peab pärija ise vastava

investeerimiskonto avanud pangaga ja/või

sellel olnud raha eest sõlmitud lepingu

teise poolega (näiteks investeerimisriskiga

elukindlustuslepingu kindlustusandja)

suhtlema selleks, et see vara võõrandada

ning raha välja võtta või kui tegemist on

väärtpaberitega, siis näiteks need

väärtpaberid oma väärtpaberikontole

ümber registreerima.

Eelnõus on täpsustatud § 28 lg 21 sõnastust

(JuMiga läbi räägitud) ning jäetud välja §

31 lg 8 (eelmises eelnõu versioonis lg 7).

6. Eelnõu § 1 p 57 (KoPS § 30) – lõike 1 teise

lause kohaselt kohaldatakse üheaastast

tähtaega ka pensioni investeerimiskonto

kaudu soetatud päritud finantsvara

võõrandamise ja finantsvara soetamisel

sõlmitud lepingu ülesütlemise suhtes. Jääb

arusaamatuks, kas sättest tuleneb pärijale

mingi eriõigus kehtivate lepingute

ülesütlemiseks. Palume seda selgitada.

Selgitatud II samba puhul on üldiselt mõeldud, et

pärimise olukorras registreeritakse päritud

pensionifondi osakud surnud isiku

pensionikontolt lihtsalt ümber pärija

pensionikontole. Siiski lubab KoPS pärijal

need päritud osakud ka tagasi võtta ja raha

välja võtta. Sellist õigust saab pärija

kasutada ühe aasta jooksul pärast seda, kui

4

on tõestatud pärimistunnistus tema

pärimisõiguse kohta.

Pensioni investeerimiskonto lisandumisel

kohaldatakse sama põhimõtet ka kontol

oleva raha ja selle eest soetatud finantsvara

suhtes.

Seega kohaldatakse tõesti KoPS § 30 lõike

1 teise lause kohaselt üheaastast tähtaega

ka pensioni investeerimiskonto kaudu

soetatud päritud finantsvara võõrandamise

ja finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu

ülesütlemise suhtes. Siinkohal ei ole

mõeldud seda, et juhul, kui sellist vara ei

saaks muidu võõrandada või lepingut üles

öelda, et siis KoPS § 30 sellise õiguse

annab. Vastupidi – kui aasta on möödas, ei

saa pärija väljamakset enam nõuda,

sõltumata sellest, mida ütleb vara puudutav

leping.

Oluline on, et siinkohal peetakse silmas

raha väljavõtmist pärimise olukorras, mida

ei loeta II sambast lahkumiseks KoPSi

tähenduses, millega kaasneksid eelnõus

esitatud piirangud ja tagajärjed (kuni 2

korda saab raha välja võtta, raha

väljavõtmine lõpetab maksete tegemise

järgmiseks 10 aastaks jne).

Seega, pärija saab praktikas ka hiljem raha

välja võtta II sambast, kuid seda juba

eelnõus ette nähtud tingimustel.

Seletuskirja on vastavalt täiendatud. KoPS

§ 30 lõike 1 teise lause sõnastust on

täpsustatud:

„Sama tähtaega kohaldatakse raha

väljavõtmise suhtes pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud päritud

finantsvara võõrandamisel ja finantsvara

soetamisel sõlmitud lepingu ülesütlemisel

suhtes.“

7. Eelnõu § 1 p 97 (KoPS § 50 lg 1 p 5) – lõike

1 punkti 5 kohaselt kohustub kindlustusandja

enne pensionilepingu sõlmimist selgitama

osakuomanikule pensionimakse kujunemise

põhimõtteid ja seda, kuidas lepingus

kasutatud eritingimused mõjutavad

pensionimakset. Seletuskirjas on eeltoodu

osas selgitatud, et „Täpsustus arvestab

sellega, et pensionilepingu tingimuste

kujundamine muutub vabaks ning kaob ära

erinevate pakkumiste kohustuslik võrdlus.

Siiski on oluline, et pensionile jääv inimene

mõistaks, kuidas kindlustusandja pakutav üks

või teine lepingu eritingimus tema pensioni

Arvestatud Eelnõus esitatud KoPS § 50 lg 1 p 5

sõnastust on täpsustatud:

„5) selgitama osakuomanikule

pensionimakse kujunemise põhimõtteid ja

tingimusi, mis mõjutavad pensionimakse

suurust;“.

5

suurust mõjutab. Eelnõu kohustabki

kindlustusandjat vastavaid selgitusi andma.“.

Ebaselgeks jääb, milliseid tingimusi

mõeldakse eritingimuste all käesoleva sätte

mõttes, võttes arvesse, et eelnõu kohaselt on

loobutud lepingutingimuste reguleerimisest.

Eeltoodut tuleks täpsustada, tagamaks, et

kindlustusandja saaks seadusega sätestatud

infokohustust korrektselt täita.

8. Eelnõu § 1 p 132 (KoPS § 526) – lõigetes 2 ja

5 kasutatakse sõnastust „lepingu

ülesütlemine“, lõikes 4 aga „lepingu

lõppemine“. Kuna lepingute lõpetamine võib

toimuda näiteks ka poolte kokkuleppel, võiks

sättes läbivalt kasutada üldisemat terminit

„lepingu lõpetamine“.

Arvestatud Sõnastust on ühtlustatud.

9. Eelnõu § 1 p 135 (KoPS 70 lg 4) –

seletuskirjas lk 59 on selgitatud, et selleks, et

kindlustusandjal oleks võimalik isikute poolt

lepingute lõpetamisega kaasnevaid kulusid

pisutki pidurdada, kaotatakse eelnõuga

kindlustusandja kohustus jaotada

pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja

soodustatud isikutele kasumit. Seejuures

kehtib eelnõu lõike 4 kohaselt kasumi

jaotamise kohustuse kaotamine ka juba

sõlmitud lepingute suhtes (seletuskirja

kohaselt puudutaks see 2018. aasta lõpu

seisuga 7191 lepingut).

See tähendab, et isikute jaoks, kes on

sõlminud pensionilepingu teades, et

kindlustusandjal on vastav kasumi jaotamise

kohustus, on seadusemuudatusel negatiivne

mõju, mida neil ei olnud võimalik lepingu

sõlmimisel ette näha. See tekitab paratamatult

küsitavusi õiguskindluse ja isikute

õiguspärase ootuse suhtes ja sellest tulenevalt

ka muudatuse põhiseaduspärasuse suhtes.

Samuti ei ole eelnõus hinnatud vastava

muudatusega isikutele kaasnevat võimalikku

majanduslikku mõju.

Seletuskirjas tuleb eeltoodud küsimust

kindlasti põhjalikumalt selgitada ja

põhjendada, st lisada eelnõule muudatuse

põhiseaduspärasuse ning mõjude analüüs.

Selgitatud Eelnõu kaotab kindlustusandjate

kohustuse jaotada pensionilepingute alusel

kasumit, sealhulgas kaob selline kohustus

pensionilepingute suhtes, mis on juba

sõlmitud.

Nõustume, et pensionilepingute

kindlustusvõtjatel ei olnud

pensionilepingut sõlmides võimalik ette

näha, et selline kohustus kindlustusandjatel

kaob. Siinkohal tuleb aga arvestada, et

pensionilepingu sõlmimine oli pensionile

jääva inimese jaoks ainus võimalus oma II

sambasse kohutud raha kasutama hakata.

Samuti on oluline, et kasumi jaotamise

kohustus oli kõigil kindlustusandjatel

ühesugune.

Juba sõlmitud pensionilepingute puhul

tuleb kasumi jaotamise kohustuse

kaotamist vaadata koos kindlustusvõtjatele

erandkorras antava õigusega

pensionileping üles öelda ja saada

väljamakse lepingu tagastusväärtuse

ulatuses. Nii on kindlustusvõtjal, kes ei

nõustu kasumi jaotamise kohustuse

kadumisega, võimalik lepingust lahkuda.

Ühtlasi on kindlustusandjatel võimalik

soovi korral kasumi jagamist samasugustel

või muudetud tingimustel pakkuda.

Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

Rahandusministeerium on tellinud

majaväliselt partnerilt ka analüüsi eelnõu

kooskõla kohta põhiseadusega, mis peaks

valmima lähinädalatel. Tegemist saab

olema avaliku dokumendiga.

10. Eelnõu § 1 p 139 (KoPS § 724 lg-d 6, 7) –

KoPS § 724 lg 6 kohaselt on kindlustusandjal

õigus loobuda alates 2021. aasta 1.

veebruarist kehtima jäänud pensionilepingute

Arvestatud

6

alusel pensionimaksete tegemisest ning

sellisel juhul kohustub lõike 7 kohaselt

pensionilepingutes kokkulepitud suuruses

pensioni maksmist edaspidi korraldama riik.

Eelnõu kohaselt korraldab kindlustusvõtjatele

ja soodustatud isikutele pensionilepingutes

kokkulepitud suuruses pensionimaksete

tegemise alates 2021. aasta 1. veebruarist riik

Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud

korras.

Hetkel ei ole selge, mis tingimustel ja korras

isikutele sellisel juhul riigi poolt pensioni

makstakse. Selleks, et oleks võimalik hinnata

muudatusega kaasnevaid mõjusid lepingu

sõlminud isikutele, tuleb eelnõule lisada

Vabariigi Valitsuse määruse vastav kavand.

Samuti ei ole selge, millist mõju omab

kindlustusvõtjatele § 724 lõikes 15 toodu,

mille kohaselt kindlustusvõtjatele 2021. aasta

jaanuaris pensionimaksete tegemise ja

paragrahvi lõikes 14 sätestatud summa

riigieelarvesse kandmisega lõpevad

pensionilepingud. Palume seda selgitada.

11. Märkused seletuskirja kohta

11.1 Seletuskirja osa 1.3 „Märkused“ – palume üle

kontrollida TuMS muudetava redaktsiooni

avaldamismärge.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Märkused seletuskirjas mõjude kohta

11.2 Kuna pensionireformiga kavandatavad

muudatused on mitmetahulised sarnaselt

avalduvate mõjudega, siis on seletuskirjas

kindlasti vaja esmalt välja tuua muudatuste

tegelikud eesmärgid ehk soovitavad

tulemused. Sellekohane nõue tuleb ka hea

õigusloome ja normitehnika (edaspidi

HÕNTE) eeskirjast, mille § 41 lg 2 kohustab

avaldama muudatuste vajalikkuse põhjenduse

(ehk eesmärgid) juba sisukokkuvõttes, kuid

eesmärgid peavad eraldi osana kajastuma

koos kavandatavate lahendustega ka

seletuskirja muudes osades (vt HÕNTE § 42

lg 1).

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

11.3 Kuna eeldatavalt mitmete oluliste mõjudega

eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust,

tuleb vastavalt HÕNTE § 42 lg 2 kohaselt

märkida ka selle koostamata jätmise

põhjendus, milleks lubatavad erandid on

loetletud HÕNTE § 1 lg 2.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

11.4 HÕNTE reeglite kohaselt tuleb eeldatavate

oluliste mõjude kaasnemise korral võtta ka

kohustus viia läbi mõjude järelhindamine või

põhjendada selle ebavajalikkust.

Justiitsministeeriumi soovitus sellistel

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

KoPSi lisatakse järgmine paragrahv:

„§ 728. Analüüsikohustus

7

puhkudel on märkida vastav

analüüsikohustus eelnõu rakendussätetesse

koos koostamise ajakava ning selleks

kohustatud osapool(t)ega. Vajadus mõjude

järelhindamiseks tuleneb otseselt ka

seletuskirjast (vt nt p 6.2.), kus rõhutati, et

väga palju sõltub just inimeste otsustest, mille

kohta selguvad esimesed täpsed tulemused

2020. aasta sügisel, misjärel saab eelnõu

koostajate arvates ka täpsemalt prognoosida

muudatuste tegelikke mõjusid. Kuna

kavandatavad muudatused viiakse sisse

valdkonnas, kus õiguspärane ootus eeldanuks

suuremate muudatuste vältimist, siis tuleks

kaardistada ja teadvustada praegu ka

võimalikud edasised muudatused, mida

võidakse rakendada pärast mõjude

järelhindamise läbiviimist. See tuleneb

vajadusest lähiajal edasisi suuri muudatusi

valdkonnas vältida, et vajadusel taastada

usaldus süsteemi edasiste muutmiste suhtes.

Samas on ka selge, et kavandatavate

muudatuste mõjude järelhindamist tuleb

rakendada korduvalt ja pikema perioodi

jooksul, kuna pensionikogujatel säilib õigus

langetada olulisi otsuseid sh ka massiliselt

hilisemas faasis ning võib-olla ka mingi

välisteguri survel (nt võimalikud ootamatud

majanduskriisid tulevikus).

Rahandusministeerium koostab 2023.

aastaks analüüsi käesolevas seaduses

sätestatud kohustusliku kogumispensioni

vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta

ning esitab vajaduse korral ettepanekud

õigusaktide muutmiseks.“

11.5 Kuigi seletuskirjas toodud analüüs katab

mitmeid valdkondi ning püüab kaardistada

võimalikke ohukohti, tundus sealt täiesti välja

jäänud olevat ohtude kajastamine

pensionisüsteemile, mis võivad tuleneda

2009. aastale sarnasest majanduskriisist,

mille ajal inimeste käitumine vabatahtliku

kogumise ja süsteemist võimaliku väljumise

olukorras võib osutuda eriti ennustamatuks

ning siis on ka oht ja surve süsteemile suurim,

kuna kiire vajadus süsteemist lahkujatele raha

välja maksta võib tekitada lühikese aja

jooksul pensionifondidele vägagi keerulise

olukorra. Seletuskirjaski tuuakse välja

faktina, et nt 2009. a majanduskriisi ajal ja

järgselt peatas võimaluse tekkides oma II

samba pensionimaksed ligemale 2/3 omale II

sambas sel hetkel pensioni kogunutest (vt

seletuskirja p 6.1. alapunkt 5). Sellist riski

tuleks seletuskirjas kindlasti käsitleda või

näha ette leevendusmeetmed sarnasteks

olukordadeks.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja peatükki 6.2 on

täiendatud.

11.6 Seletuskirja mõjude jaotises on mitmel korral

toodud välja, et uuringu põhjal sooviks ka

pärast II samba vabatahtlikuks tegemist

sissemakseid jätkata 49% liitunutest, mille

Arvestatud Eelnõu seletuskirja peatükki 6.2 on

täiendatud.

8

põhjal on üldistatud, et ligemale pooled

lahkuksid II sambast. Samas on viidatud

uuringust aga näha (vt joonis 4), et peaaegu

viiendik vastanutest ei omanud kindlat

arvamust. Kuna muudatuste järel vajab

süsteemist väljumine aga just kindlat

tegutsemist ning mitte-midagi-tegemine juba

liitunute olukorda ei muudaks, siis on

kaheldav, kas seisukohta mitte omanute

automaatne arvestamine süsteemist lahkujate

hulka on õigustatud. Nt konstateerib

seletuskiri fakti, et seniste liitujate osas on

tulnud 8% juhtudest pensionifond hoopis

loosida, kuna liitujad on olnud passiivsed ja

pole neile antud valikuvõimalusi kasutanud.

11.7 Seletuskirjas puudub analüüs selle kohta,

mida toob endaga kaasa II sambaga liitumise

võimalus seni mitteliitunutele, kui välja

arvata see, et küsitluse kohaselt sooviks seni

mitteliitunutest süsteemiga liituda vaid 6%.

Kaudselt võib aga toodud infost aru saada, et

mida väiksem on kogumisperiood (ja seni

mitteliitunutel jääb see kaks korda või

rohkemgi lühemaks kui algusest peale

liitunutel), seda vähemat (võimalikku

positiivset) mõju on neil II samba süsteemiga

liitumisest oodata. Kuna aga II sambaga

mitteliitunuid on tänase seisuga ligi 100 000

inimest, kellele avanevad liitumisel samad

võimalused, kuid teadmata on nende rahaline

mõju pensionitele, tuleks mõne üldise näite

abil ka seda valdkonda käsitleda.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja peatükki 6.3.1 on

täiendatud. Viidatud peatükk kehtib ka II

sambaga mitte liitunutele.

11.8 Hoolimata seletuskirjas kajastatud mitmetest

ohtudest ning ebasoovitavatest mõjudest (nt

pensionilepinguid pakkuvatele

kindlustusseltsidele, annuiteedipõhistele

pensionilepingutele üldisemalt, Eesti kõiki

tööandjaid ning eriti ilmselt väiksemaid

tööandjaid mõjutavale kasvavale

halduskoormusele, pensionifondidele tulude

kahanemisele, aga ka pensionikogujatele

fonditeenuste kallinemise näol) ei olnud

seletuskirjas pühendatud ruumi võimalikele

leevendusmeetmetele. Olulisim oleks seda

teha ilmselt just pensioniks kogujate

vaatevinklist, kuna seletuskirjas on otseselt

viidatud mitmetele riskidele (vt p 6.3.3.),

lisaks juba mainitud teenuse suhtelisele

kallinemisele: a) tulevikus määravad inimese

enda otsused märkimisväärses ulatuses tema

pensioni suurust – ehk esineb risk

ebaratsionaalseteks ja kahjulikeks otsusteks;

b) suurim mõju võib avalduda inimestele, kes

elavad keskmisest oodatavast elueast kauem

(umbes pooled pensionäridest), kellel on oht

Arvestatud Täiendatud eelnõu seletuskirja peatükke

6.3.2, 6.3.3 ja 6.4.

9

kokkuvõttes kaotada eluea jooksul saadud

kumulatiivse pensioni suuruses võrreldes

eluaegse annuiteediga.

Lisaks neile avalduvad riskid ka riigile, kuna

pensionikogujal on õigus oma kogutud raha

ka päris kogumisperioodi lõpus või ka

pensionile minnes ühekorraga välja võtta,

mille eeldatavat ja võimalikku negatiivset

mõju tuleks samuti püüda hinnata ja

leevendada.

11.9 Mitmete negatiivsete mõjude osas

pensioniregistrile (seletuskirja p 6.5.3.) on

mh mainitud, et tegemist on esialgse

hinnanguga ja täpsed mõjud selguvad hiljem.

Paraku puudub info selle kohta, millal ja

kuidas need mõjud kajastamist leiavad või

kuidas nendega sel juhul arvestada.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

11.10 Seletuskirja p 4.11. toodud viimases lauses on

märgitud, et „igasugune pensioniraha

liikumine väljapoole investeerimiskontot või

pensionifondi võrdub raha väljavõtmisega II

sambast, mille suhtes on lepitud aga kokku

mitmed piirangud ning maksustamisreeglid“.

Juhime tähelepanu, et siinkohal võidi mõelda

„väljapoole pensioni investeerimiskontot“.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täpsustatud.

Märkused rakendusaktide kohta

11.11 Palume loetleda kõik volitusnormid, mis

eelnõuga seadustesse lisatakse, ning lisada

seletuskirjale asjakohased rakendusaktide

kavandid. Volitusnormid ja rakendusaktide

kavandid on vajalikud selleks, et oleks

võimalik hinnata volitusnormi vajalikkust,

selle eesmärki, sisu ja ulatust ning teha

järeldus volitusnormi ning kavandatava

rakendusakti põhiseadusele vastavuse kohta.

Arvestatud

11.12 Palume loetleda määrused, mida seaduse

muutmise tõttu on tarvis muuta.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

12. Normitehnilised ja keelelised märkused

12.1 Seletuskirja pealkiri – palume vormistada

seletuskirja pealkiri kujul

Kogumispensionide .. seaduse .. eelnõu

seletuskiri.

Arvestatud

12.2 Üldine keelemärkus. Palume eelnõus läbivalt

asendada väljend mitte tasumine väljendiga

tasumisest vabastamine. Eelnõus pakutud

mitte tasumine ei ole keeleliselt korrektne,

tekitades kohmakaid ja raskesti mõistetavaid

lausekonstruktsioone. Samuti on seda

kasutatud ebaühtlaselt (kord kokku, kord

lahku kirjutatuna).

Arvestatud

12.3 Eelnõu § 1 p 30 (KoPS § 171 lg 3) –

sõnastusest jääb ebaselgeks, millised andmed

Arvestatud

10

peab krediidiasutus registripidajale esitama.

Kas piisab üksnes isiku nimest? Kas on vaja

ka pensioni investeerimiskonto numbrit,

lepingu sõlmimise ja ülesütlemise kuupäeva?

Palume sõnastus üle vaadata ja vajadusel

täpsustada. Juhime tähelepanu, et seletuskirja

lause lg 3 kohta on puudulik.

12.4 Eelnõu § 1 p 43 (KoPS § 43 lg 53) – sõnastus

on ebaselge. Kui p 52 nimetab konto numbri,

kuhu isik vahetamise tehingust tuleneva

summa soovib kanda, siis p 53 peab ilmselt

silmas konto numbrit, millelt võetakse raha

vahetamise tehingu tegemiseks, st omandada

pensionifondi osakuid või kanda raha teisele

pensioni investeerimiskontole. Viimast osa –

raha teisele pensioni investeerimiskontole

kandmist – sõnastus ei sisalda, kuid ilmselt

peaks. Sõnastusest või summa võib aimata, et

võib olla on vaja lisada veel üks punkt või

lauseosa, mille järgi avalduses nimetatakse ka

summa, mida soovitakse pensioni

investeerimiskontolt välja kanda. Palume

sõnastus üle vaadata ja täiendada.

Arvestatud Eelnõus esitatud KoPS § 25 lg 3 p 9 ja 10

(vanas numeratsioonis p 52 ja 53) sõnastusi

on täpsustatud:

„9) selle pensioni investeerimiskonto

number, millele isik soovib kanda osakute

vahetamisel tagasivõetud osakutele

vastava summa või oma teisel pensioni

investeerimiskontol oleva raha;

10) selle pensioni investeerimiskonto

number, millel oleva raha eest isik soovib

omandada pensionifondi osakuid või

millel oleva raha soovib ta kanda oma

teisele pensioni investeerimiskontole;“.

12.5 Eelnõu § 1 p 47 (KoPS § 25 lg 6) – kehtiva

teksti ülearuse kordamise vältimiseks

soovitame muutmispunkt esitada samal kujul,

nagu on esitatud KoPS § 25 lg 5 muudatus:

paragrahvi 25 lõikes 6 asendatakse sõnad

„pensionifondi osakute vahetamiseks“

sõnadega „vahetamise tehingu tegemiseks“.

Arvestatud Tervele paragrahvile on antud uus sõnastus

(muutmiskäske sama paragrahvi erinevate

lõigete ja punktide muutmiseks oli väga

palju).

12.6 Eelnõu § 1 p 49 (KoPS § 26 lg 5) –

volitusnorm on sõnastatud viitega teisele

volitusnormile, kuid see ei ole korrektne.

Volitusnormis tuleb esitada määrusandliku

volituse selge sisu ja ulatus, kuid seadusandja

ei saa võimude lahususe põhimõttest

tulenevalt Vabariigi Valitsusele ette

kirjutada, et need või nood volitusnormid

tuleb tingimata ühendada üheks määruseks.

Seda saab määrusandmise õigusega isik või

organ teha ise, nimetades kõik asjakohased

volitusnormid määruse preambulis. Eelnõu

seletuskirjas võib aga alati öelda, et

kõnealune määrus plaanitakse anda mõne

teise olemasoleva määruse koosseisus. Seega

tuleb volitusnorm esitada kujul: (5)

Vahetamise tehingute täpsemad tingimused

ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Arvestatud

12.7 Eelnõu § 1 p 53 (KoPS § 28 lg 2) – teises

lauses oleks hea õigusselguse huvides lisada

täpsustus: Avaldus nimetatud tehingute

tegemiseks on ühepoolne tehing ..

Arvestatud

11

12.8 Eelnõu § 1 p 63 (KoPS § 31 lg 3) – kehtivas

tekstis sisaldab lg 3 ka teist lauset:

kohustusliku pensionifondi osakute

tagasivõtmisel teeb osaku pärijale väljamakse

registripidaja. Seda sisu ei ole lõike uues

sõnastuses hõlmatud. Seletuskiri ei anna

vastust, kas see on teadlikult nõnda tehtud või

on teine lause jäänud juhuslikult

tähelepanuta. Palume kontrollida ning

vajadusel lg 3 sõnastust täiendada-parandada.

Arvestatud Registripidaja kohustus teha pärijale

väljamakse on lisatud uues sõnastuses § 31

lõikesse 4.

12.9 Eelnõu § 1 p 68 (KoPS § 37) – kontrollida

muutmiskorralduse viidet, õige on § 37 lg 3 p

6.

Arvestatud

12.10 Eelnõu § 1 p 91 (KoPS § 49 ja 50) – palume

kontrollida, kas sama muudatust on tarvis ka

KoPS § 51 lg 1 p 12 ja muudes sätetes, kus

kehtivas tekstis esineb sõna osakuomanik.

Arvestatud Eelnõusse lisatud analoogne muutmiskäsk

KoPS § 51 lg 1 p 12 sõna „osakuomanik“

asendamiseks sõnaga „isik“.

12.11 Eelnõu § 1 p 99 (KoPS § 51 lg 11) – palume

kontrollida muutmiskorraldust. Praegusel

kujul ei moodustu muudatuse tulemusel

adekvaatset lauset ning sisu jääb

arusaamatuks.

Arvestatud

12.12 Eelnõu § 1 p 120 (KoPS § 523 lg 9) – lõike

sõnastus on väga raskesti mõistetav, ei saa

aru, mida millega jagatakse. Kuna ka

seletuskiri abi ei anna, siis palume sõnastus

üle vaadata ja selgemalt sõnastada.

Arvestatud Sättele pakutud uus sõnastus (vana lg 9):

„(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks

olev osakute arv leitakse iga kord enne

väljamakse tegemist, jagades

osakuomanikule kuuluvate osakute arvu

vastavalt valitud väljamaksete sagedusele

fondipensioni kestusega kuudes,

kvartalites või pensioniaastates.“

12.13 Eelnõu § 1 p 138 (KoPS § 723) – seletuskirjas

puuduvad § 723 kehtetuks tunnistamise

selgitused, ehkki mujal (nt lk 64) nende

selgituste olemasolule viidatakse. Palume

lisada.

Arvestatud

Eelnõu § 1 p 139 (KoPS § 724 lg 7) –

järgnevatest lõigetest ilmneb, et lg 7 on

soovitud kujundada volitusnormiks.

Volitusnormis ei tohi sisalduda muid norme

ning volitusnorm tuleb sõnastada trafaretselt :

.. tingimused ja korra .. sätestab Vabariigi

Valitsus määrusega (vt Normitehnika

käsiraamat, § 11 komm 6 ja 7). Praegu jääb lg

7 sõnastusest ebaselgeks, kas tegemist on

üldse volitusnormiga või hoopis viidatakse

teisele volitusnormile. Lisaks sisaldub lg 7

tekstis kaks eraldi normi: esiteks, et riik võtab

pensionimaksete tegemise üle, ning teiseks, et

VV kehtestab selle kohta määruse. Palume

nimetatutest esimene norm viia üle lg-sse 6

teiseks lauseks. Seda võib teha nt nõnda: Sel

Arvestatud

12

juhul korraldab kindlustusvõtjatele ja

soodustatud isikutele pensionilepingutes

kokkulepitud suuruses pensionimaksete

tegemise alates 2021. aasta 1. veebruarist

riik. Volitusnorm võiks olla nt selline: (7)

Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud

pensionimaksete tegemise täpsemad

tingimused ja korra kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega.

12.14 Eelnõu § 6 p 2 (TuMS § 201 lg 2 p 2 ja 3) –

kontrollida viidet. Eelnõuga uues sõnastuses

sätestatavas KoPS § 26 lg-s 3 ei ole punkte

ning see lõige ei käsitle ka

investeerimiskontole sissemaksete tegemist.

Kas silmas peetakse § 26 lg 1 p 2? Kontrollida

ka seletuskirja.

Arvestatud

12.15 Eelnõu § 6 p 2 (TuMS § 201 lg 2 p 3) –

HÕNTE ei keela loetelu eraldada sidesõnaga.

Juhime aga tähelepanu, et sidesõna ega ei ole

siin sisu jaoks vältimatult vajalik ning kui

edaspidi tekib vajadus loetelu täiendada, siis

võib see sidesõna vajada omakorda asukoha

muutmist. Palume kaaluda sidesõna ega välja

jätta ning asendada semikooloniga.

Arvestatud

Eelnõu § 6 p 5 (TuMS § 21 lg 4) – sõnastus

on erakordselt keeruline ning kahjuks on selle

sisu arusaamatu. Kuna ka seletuskiri siin abi

ei anna, siis palume lõige uuesti sõnastada.

Oleme valmis kaasa mõtlema ja sõnastust

pakkuma. Juhime ka tähelepanu, et

sissejuhatava lauseosa viimasel real on

vigane viide, ilmselt on silmas peetud KoPS

§ 727, mitte § 728 (sellise ülamärgiga

paragrahvi eelnõu kohases KoPS-is ei ole).

Arvestatud

12.16 Palume arvesse võtta ka keelemärkused, mis

on saadetud eelnõu koostajale eraldi e-

kirjaga.

Arvestatud

SOTSIAALMINISTEERIUMI MÄRKUSED

13. Ettepanek täpsustada eelnõus raha

väljavõtmise avalduse esitamisel inimesele

antavat informatsiooni.

Peame oluliseks, et II sambast lahkumise

avaldust esitades teaks inimene, kui suur on

tema tulumaksukohustus ning maksta oleva

fonditasu suurus, samuti peaks olema ära

näidatud, millal on inimesel taas võimalik II

sambaga liituda. Enne avalduse esitamist

võiks inimene saada II samba alast

nõustamist ja ta peaks saama infot, milline

on tema eeldatav tulevane vanaduspension II

sambaga ja ilma (nt lihtsalt kasutatava

Selgitatud Rahandusministeeriumil on kavas

koostöös teiega teha inimestele

kättesaadavaks kalkulaatorid, mis

abistavad neid oma otsuste tegemisel.

Üldise kalkulaatori, mille sisendeid saab

inimene ise seadistada, püüame teha

kättesaadavaks 2020. aasta esimeses

pooles. Võimalusel püüame järgmisel

aastal pakkuda ka kalkulaatorit, mis töötab

inimese isiklike andmete alusel (I samba ja

II samba registriandmete alusel). Püüame

leppida Pensionikeskusega ka kokku

hoiatustes ja lisainformatsioonis, mis

kuvatakse inimesele avalduse esitamisel sh

13

kalkulaatori abil). Teeme ettepaneku

täiendada vastavalt eelnõu.

tulumaksukohustus ja sissemaksete

tegemise tingimused raha väljavõtmisel.

Eelnõusse on lisatud volitusnorm

rahandusministrile määruse

kehtestamiseks, et vajadusel oleks

võimalik selles sätestada täiendavaid

nõudeid maksete tegemise või tegemisest

vabastamise ja raha väljavõtmise avalduste

vormidele selleks, et teavitada isikuid

nende avalduste esitamisega kaasnevatest

tagajärgedest (eelnõu § 273 lg 10 ja § 524

lg 42).

14. Ettepanek võimaldada inimesel liituda II ja

III sambaga töölepingut sõlmides

Teeme ettepaneku kaaluda seaduses

sätestamist, et II ja III sambaga liitumise

tahteavalduse võib inimene esitada ka

töölepingut sõlmides. Selleks peaks

vastavalt täiendama töölepingu seadust.

Arvestamata Ei pea sellise halduskoormuse panemist

tööandjatele antud hetkel võimalikuks. Kui

inimene sõlmib töölepingu, saab ta

paralleelselt igal juhul esitada II samba

valikuavalduse või liituda III sambaga. II

samba avalduste esitamiseks on

väärtpaberite registri pidamise seaduses

nähtud ette kontohaldurite süsteem, mis

eeldab süsteemi osapooltelt IT võimekust

suhelda pensioniregistriga ja menetleda

inimeste avaldusi. See tagab registri

andmete õiguskindluse.

15. Ettepanek võimaldada II samba maksed

peatanud inimesel igal ajal alustada uuesti

maksete tegemist

Eelnõuga võimaldatakse inimesel esitada

avaldus, et peatada kogumispensioni

sissemaksete tegemine. Kui inimene sellise

avalduse esitab, tekib tal õigus teha uuesti

sissemakseid 10 aasta pärast.

See piirang vähendab inimese võimalust

riigi toel pensionieaks säästa. Kui inimene

soovib mõne elusündmuse tõttu II samba

sissemaksetest lühikeseks ajaks nö

maksepuhkust, peab ta loobuma võimalusest

teha sissemakseid 10 aastaks. Selle piirangu

eesmärki ei ole eelnõu seletuskirjas

selgitatud. Samuti ei lepitud selles kokku

eelnõu koostamisele eelnenud Vabariigi

Valitsuse aruteludes.

Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada

sissemaksete tegemise peatanud inimesel,

kes ei ole esitanud avaldust kogunenud raha

väljamaksmiseks, jätkata igal hetkel

sissemaksete tegemist.

Arvestamata On õige, et 22. augustil otsustati

valitsuskabinetis eelnõus sätestatuga

võrreldes paindlikum maksetega jätkamise

süsteem, kui inimene oli teinud avalduse

peatada sissemaksed II sambasse. 24.

oktoobril toimunud II samba reformi

ettevalmistanud töörühma kohtumisel

vaadati aga see otsus ümber, millest on

eelnõu ettevalmistamisel ka lähtutud.

Seega ei saa sissemaksete tegemise

peatanud inimene jätkata oma sissemakset

tegemist enne, kui on möödunud vähemalt

10 aastat.

16. Ettepanek täpsustada puuduva töövõimega

isikute ja teiste isikute raha väljavõtmise

korda

Eelnõu sätestab, kuidas saab isik, kellel ei

ole õigust kohustuslikule

kogumispensionile, pärast raha väljavõtmist

Arvestatud Eelnõusse lisatud säte, mis lubab töövõime

taastumisel (osaliselt või täielikult) uuesti

makseid tegema hakata (KoPS § 272 on

lisatud lg 21 ja muudetud lg 4 ja 5).

Tegemist on eriolukorraga võrreldes

tavalise raha väljavõtmisega kogumise ajal

14

uuesti II sambasse raha koguda ja välja

võtta. Ei ole selge, kas ja kuidas saavad seda

teha aga kohustuslikule kogumispensionile

õigustatud isikud (viis aastat enne

vanaduspensioniiga, puuduva töövõimega

isikud). Näiteks võidakse inimese töövõime

hinnata ümber, mistõttu võib isikul olla ühel

hetkel kohustus koguda kogumispensionit ja

teisel mitte.

ning eelnõus sätestatud piiranguid siin ei

kohaldata (10 aastat ja õigust vaid üks kord

uuesti koguma hakata).

17. Ettepanek võimaldada enne pensioniiga

võtta II sambast välja kuni 1/3 kogutud

varast ja/või siduda täies ulatuses kogutud

vara väljavõtmine konkreetse eaga

Sotsiaalmaksuseaduse § 1 kohaselt on

sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja

riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu

saamiseks maksumaksjale pandud rahaline

kohustis. Kogumispensionist 1/3 (2%)

moodustab inimese enda panus ning 2/3

(4%) moodustab riigi poolt sotsiaalmaksu

arvelt lisatav osa.

Sotsiaalmaks on ette nähtud üksnes

pensionikindlustuse ja ravikindlustusega

seotud kulutusteks. Kooskõlastamisel oleva

eelnõuga võimaldatakse inimestel kasutada

riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt panustatavat

osa ka teistel eesmärkidel. Seetõttu teeme

ettepaneku muuta eelnõu nii, et enne

pensioniiga oleks võimalik võtta II sambast

välja vaid 1/3 varast ehk kogumispensioni

maksele vastava osa. Ülejäänud 2/3 võiks

saada suunata pensioni investeerimiskontole

või jätta senisesse pensionifondi. Selline

lahendus aitaks vältida ainult I sambas

olevate ja nii I kui II sambas olevate inimeste

ebavõrdse kohtlemise kahtlust.

Alternatiivina võiks kaaluda regulatsiooni,

mille kohaselt saavad inimesed esitada

avalduse kogutud vara täies ulatuses (2% +

4%) väljamaksmiseks 10 aastat enne

pensioniiga. Sarnast põhimõtet rakendas

kogumispensioni reformi aruteludes

eeskujuks toodud Ühendkuningriik, kus

kogumispensioni väljamaksed on

võimalikud alates 55. eluaastast.

Arvestamata Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud 22.

augusti valitsuskabinetis tehtud otsustest.

Teie poolt viidatud reformi elementi pole

hilisemate otsustega muudetud.

18. Ettepanek analüüsida iga viie aasta tagant

kogu pensionisüsteemi jätkusuutlikkust

Eelnõuga tehtavad muudatused

võimaldavad ühe osa vanaduspensioniks

mõeldud rahast enne pensioniiga välja võtta

ning inimese enda äranägemise järgi

kasutada. Riigil on aga põhiseadusest ja

Euroopa sotsiaalhartast ning Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksist tulenevalt

kohustus tagada elamisväärne vanaduspõlv.

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

KoPSi on lisatud järgmine paragrahv:

„§ 728. Analüüsikohustus

Rahandusministeerium koostab 2023.

aastaks analüüsi käesolevas seaduses

sätestatud kohustusliku kogumispensioni

vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta

ning esitab vajaduse korral ettepanekud

õigusaktide muutmiseks.“

15

Saamaks teada pensioni II samba

vabatahtlikuks muutmise mõju tulevaste

pensionide suurusele ja riigi finantsilisele

jätkusuutlikkusele, tuleb seda analüüsida ja

vajadusel teha ettepanekud olukorra

parandamiseks. Selleks soovitame laiendada

riikliku pensionikindlustuse seaduses olevat

analüüsikohustust kogu pensionisüsteemile

hõlmates ka kogumispensione. Teeme

ettepaneku muuta riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 26 lõiget 8 ja

sõnastada see järgmiselt: „Vabariigi Valitsus

koostab iga viie aasta järel analüüsi

pensionisüsteemi finantsilisest ja

sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab

Riigikogule vajaduse korral ettepaneku

pensionisüsteemi muutmiseks“.

RPKSi on lisatud järgmised muudatused:

1) Paragrahv 26 lõige 8 tunnistatakse

kehtetuks;

2) Paragrahvi 615 senine tekst loetakse

lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse

lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Vabariigi Valitsus koostab 2023.

aastaks ja iga järgmise viie aasta järel

analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja

sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab

Riigikogule vajaduse korral ettepaneku

pensionisüsteemi muutmiseks“.

19. Ettepanekud seletuskirja täiendamiseks

19.1 Täpsustada seletuskirja p. 7.1 kirjeldatud

vahendite kasutamist

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2019

kabinetinõupidamise otsusest märkida

seletuskirja p. 7.1., et II samba maksete

peatamisel riigieelarvesse sotsiaalmaksust

laekuv täiendav tulu suunatakse erakorralise

pensionitõusu katteks.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

19.2 Eelnõu seletuskirjas tuleks täpsemalt

kirjeldada lahendatavat probleemi ja

soovitud eesmärki

Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri

(edaspidi HÕNTE) kohustab üldjuhul enne

eelnõu väljatöötamist koostama

väljatöötamiskavatsuse, milles sõnastatakse

lahendamist vajava probleemi olemus,

eelnõu koostamise eesmärk, analüüsitakse

erinevaid alternatiive ja nende mõjusid. Kui

väljatöötamiskavatsus (VTK) on eelnõu

kiireloomulisuse tõttu jäänud tegemata,

peaks eelnõuga lahendatava probleemi ja

soovitud eesmärgi kirjeldus sisalduma

eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu eesmärgi väljatoomine pole pelgalt

bürokraatlik või normitehniline nõue, vaid

sellel on sügav sisuline tähendus. Eelnõuga

kaasnevaid kulusid ja võimalikke kahjusid

tuleb hinnata eesmärgiks seatud hüve vastu.

Samuti tuleb HÕNTE kohaselt kajastada

seletuskirjas huvirühmade kaasamist,

sealhulgas nende esitatud arvamusi ja

ettepanekuid ning seda, mil määral nendega

eelnõus arvestati.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

16

19.3 Seletuskirjas tuleks hinnata eelnõu kooskõla

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste

seadustega

HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu

seletuskirjas analüüsida selle kooskõla Eesti

Vabariigi põhiseaduse ja teiste

õigusaktidega.

Eelnõu järgi saavad II sambaga liitunud

inimesed vanaduspensioniks mõeldud

vahendeid (sotsiaalmaksu 4%) hakata

kasutama endale sobival ajal enne

pensioniiga, ainult I samba õigusi omavad

inimesed seda aga teha ei saa. Palume eelnõu

koostajatel analüüsida selle kooskõla

põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõttega. Analüüsima peaks ka seda, kas

ja millisel moel eluaegsetena sõlmitud

annuiteetlepingute ülesütlemine on

põhiseaduspärane.

Selgitatud Rahandusministeerium on tellinud

majaväliselt partnerilt analüüsi eelnõu

kooskõla kohta põhiseadusega, mis peaks

valmima lähinädalatel. Tegemist saab

olema avaliku dokumendiga.

19.4 Seletuskirja kohaselt ei ole eelnõu seotud

Euroopa Liidu õigusega, samas omab eelnõu

otsest seost läbi Euroopa Liidu nõukogu

määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68,

millega kehtestatakse Euroopa ühenduste

ametnike personalieeskirjad. Palume

seletuskirja selles osas täiendada.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Ettepanekud mõjude osa täiendamiseks

19.5 Eelnõu koostamisel tuleks analüüsida teiste

riikide kogemusi ja rahvusvahelist praktikat

Kogumispensioni süsteemi on hiljuti

reforminud Euroopa Liidus ka mõned teised

riigid (näiteks Suurbritannia, Poola ja

Ungari), seletuskirjas puudub aga info nende

kogemustest. HÕNTE kohaselt tuleb

seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs“ tutvustada teiste riikide õigusakte,

mida on eelnõu ettevalmistamisel kasutatud.

Näiteks Suurbritannia tegi 2015. aasta

kevadel muudatusi kogumispensioni

süsteemis, inimestele anti võimalus kasutada

kogumispensioniks kogutud vara juba 55-

aastaselt. Enne seda pakuti aga puudutatud

sihtrühmale tasuta ja erapooletut

nõustamisteenust. Vaid 17%

kogumispensionisse kogutud varast võeti

aastaks 2017 kasutusele.

Selgitatud Riikide pensionisüsteemid on küllalt

unikaalsed ja päris sellist reformi, nagu

eelnõuga on kavandatud, teistest riikidest

ei leia. Suurbritannia näide on inimeste

käitumise seisukohast kahtlemata

huvipakkuv ja kohane ning sellega on

Rahandusministeerium ka tutvunud.

Märgime, et Suurbritannia reformis Eesti

mõistes oma III sammast.

Teiste riikide näiteid käsitleti EP ja IMFi

poolt 30. septembril 2019 korraldatud

pensioniseminaril. Vastav materjal on

kättesaadav eesti Panga kodulehel:

https://www.eestipank.ee/press/eesti-

panga-ja-imfi-pensioniteemalise-seminari-

ulevaade-02102019

Pensionisüsteeme ja üldiselt eakate rahalist

toimetulekut analüüsis hiljuti ka

Arenguseire Keskus. „Tuleviku eakate

rahalise heaolu“ uuringu raames ilmub

lähiajal ka ülevaade Eesti

pensionisüsteemist võrdluses teiste

riikidega. Analüüsiga saab tutvuda

veebilehel:

https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tule

viku-eakate-rahaline-heaolu/

17

19.6 Seletuskirja mõjuanalüüsi osa tuleb

täiendada hinnanguga fondide likviidsuse

kohta

Finantssektori esindajad ja Eesti Panga

avaldatud pensionisüsteemi muudatuste

mõjuanalüüs1 on toonud välja tõsise nn

likviidsusprobleemi. Kui suur osa inimestest

soovib oma II samba raha enne pensioniiga

välja võtta, peavad fondid müüma varasid

planeeritust madalama hinnaga ning seeläbi

võivad saada kahju nii fondist lahkujad kui

ka fondi jääjad. Kuna II sambas olemine on

vabatahtlik, teevad fondid tulevikus

tõenäoliselt vähem vähelikviidseid

investeeringuid ja seega on fondide

tootlikkus väiksem. Eelnõus ja seletuskirjas

tuleks näha ette meetmeid nende riskide

ärahoidmiseks.

Osaliselt

arvestatud

Täiendatud seletuskirja punkti 6.5.1.

Riskide maandamise meetmeid peab

täiendavalt kaaluma Riigikogu menetluse

käigus.

19.7 Ettepanek täiendada eelnõu seletuskirja

ülevaatega kavandatud teavitus- ja

nõustamistegevustest

Eelnõu seletuskirja punktis 6.3 on käsitletud

muudatuste mõju inimestele ja on märgitud,

et inimestel tekib otsuste tegemisel mitu

valikukohta. Inimeste valikute tegemise

hõlbustamiseks tuleks ette näha ka vajalikud

teavitus- ja nõustamiskulud. Palume

seletuskirja täiendada ülevaatega vajalikest

kuludest klienditeenindajate koolitamisele,

infotelefonidele, veebilehtedele,

kalkulaatoritele kui ka erinevatele

kampaaniategevustele. Juhime tähelepanu,

et lisaks seadusemuudatuste selgitamisele

tuleb teavitustegevustes rõhku pöörata

inimeste finantskirjaoskuse tõstmisele ja

aidata kaasa teadlikule finantskäitumisele.

Selgitatud Kuna reformi sisu ja ajakava pole veel

lõplikult paigas, siis pole hetkel veel

koostatud detailset kommunikatsiooni

plaani. Kavas on see koostada aga kohe,

kui on selge, milliseks reform täpsemalt

kujuneb.

19.8 Teeme ettepaneku viia läbi täiendav uuring

Teeme ettepaneku rahandusministeeriumil

viia läbi täiendav uuring inimeste arvatava

käitumise kohta II samba vabatahtlikuks

muutumisel. Aitame hea meelega kaasa

uuringu väljatöötamisel ja läbiviimisel.

„Elanike finantskirjaoskuse ehk

rahatarkuse“ uuring viidi läbi ajal, mil ei

olnud veel teada eelnõu täpne sisu. Nüüd,

mil eelnõu on avalik, oleks otsustajatele

abiks värsked uuringu tulemused, mis tuleks

avalikustada enne Riigikogu esimest

muudatusettepanekute tähtaega.

Selgitatud Rahandusministeerium nõustub täiendava

küsitluse vajalikkusega, kuid tuleks veel

kaaluda, millal on otstarbekas viidatud

uuring läbi viia. Koostööpartnerid vajavad

oma süsteemide ülesehitamiseks hinnangut

inimeste võimalikule käitumisele siis, kui

reformi detailid on lõplikult paigas. Kuid

oleme valmis arutama, kas ja kuidas viia

läbi küsitlus ka siis, kui eelnõu on veel

menetluses.

19.9 HÕNTE kohaselt on vaja esitada hinnang

mõju olulisusele (oluline või ebaoluline)

ning oluliste mõjude ilmnemisel koostada

põhjalik mõjuanalüüs erinevate

mõjuvaldkondade, sihtrühmade lõikes.

Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud

18

Mõjuanalüüsist ei selgu, kas põhjalik

mõjuanalüüs sisaldub seletuskirjas ning kas

mittekäsitletud mõjuvaldkondades mõju ei

esine või see ei ole oluline. Näiteks ei selgu,

kuivõrd avaldab eelnõu mõju välissuhetele

või kohalikele omavalitsustele ehk kas ja mil

määral mõjutab eelnõu Eesti poolt võetud

rahvusvaheliste kohustuste täitmist (nt

vastavus Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksile jt) ning millist

mõju avaldab muudatus kohalikele

omavalitsustele, sh kas tõuseb

toimetulekutoetust vajavate isikute arv.

Mõju halduskoormusele on erinevates

osades kirjeldatud, kuid koondmõju

inimesele ja asutustele ei ole esitatud.

Teeme ettepaneku täiendada punktis 6.5

toodud majanduse mõjude kirjeldust lisaks

lühiajalistele ka võimalike pikaajaliste

mõjudega. Seletuskirjas on toodud, et

kokkuvõttes ei tohiks muudatusel olla

lühiajaliselt märkimisväärset mõju, kuid

Eesti Panga mõjuanalüüsi kohaselt võib

muudatustega kaasneda majanduse

märkimisväärne heitlikkus ning see võib

mõju avaldada nii inimeste majanduslikele

võimalustele kui käitumisele tööturul.

19.20 Ettepanek täiendada seletuskirja

sotsiaalkindlustusameti kulusid puudutavat

osa

Seletuskirja p 7.4 „Muud mõjud

riigieelarvele“ kohaselt on

Sotsiaalkindlustusameti eelnõuga seotud

arenduste kulu umbes 3 miljonit eurot.

Sellele lisanduvad sotsiaalkindlustusameti

infosüsteemide täiendavad halduskulud (sh

tööjõukulud, hoolduskulud, väikearendused,

majutuskulud) 170 000 eurot aastas.

Eelnõu § 724 sätestab pensionilepingute

maksete ülevõtmise, mis tähendab

sotsiaalkindlustusametile täiendavaid

kulusid (IT- ja menetluskulud).

Seletuskirjast nähtub, et ülevõtmise

korraldus saab olema täpsemalt reguleeritud

Vabariigi Valitsuse määruses. Peame

vajalikuks täiendada eelnõu sätteid vastava

korraga või lisada eelnõule Vabariigi

Valitsuse määruse eelnõu, samuti märkida

seletuskirjas, et sotsiaalkindlustusametile

kaasneb täiendavate kulude vajadus.

Vastava korra puudumise tõttu ei saa me

praegu prognoosida kulude suurust. Oluline

on ka märkida, et kuigi tegemist on pingelise

ajagraafikuga, ei saa sotsiaalkindlustusamet

Arvestatud Eelnõu seletuskirja punkti 7.4 on

täiendatud.

19

hakata enne eelnõu vastuvõtmist teostama

planeeritavaid IT-arendusi.

Eelnõu muudab Euroopa ühenduste

ametnike pensioniõiguste ülekandmise

korda, mistõttu võib olla vajalik veel muuta

sotsiaalkindlustusameti infosüsteeme.

Pensioniõiguste ülekandmise kord saab

olema reguleeritud Vabariigi Valitsuse

määruses, mida koos eelnõuga esitatud pole.

Sellega seonduvad kulud võivad lisanduda

eespool märgitule.

II pensionisamba reform puudutab kõiki

inimesi, kes on liitunud II sambaga – kokku

725 000 inimest. Sihtrühm suureneb nende

inimeste võrra, kes saavad samuti võimaluse

II sambaga liituda. Inimesed vajavad

nõustamist, et saada infot võimalustest ning

nende tähendusest, et teha endale

sobivaimad otsused. Seetõttu pöördutakse

juba täna päringutega

Sotsiaalkindlustusametisse, ent reformi

jõustumisel on pöördujaid kindlasti tänasest

märksa enam. Tagamaks II samba reformi

kohta efektiivse nõustamisteenuse

pakkumine, on amet hinnanud lisarahastuse

vajaduseks 1 029 740 eurot, mis hõlmab

töötajate koolitamist, värbamist ja

infomaterjalide koostamist.

MAKSU- JA TOLLIAMETI MÄRKUSED

20. Eelnõu sisu osas esitame mitteresidentide

ja residentsuse muutumisel maksustamise

ning pensioniskeemist raha ülekandmise

osas järgmised kommentaarid:

20.1 praktikas esineb üha enam olukordi, kus

inimese (kohustatud isiku) residentsus

muutub II sambasse maksete tegemise ajal

(mitteresident) või inimene on

mitteresident II sambast väljamaksete

saamise ajaks. Kehtiva

tulumaksuseaduse (TuMS) § 29 lõike 9

teine lause sätestab, et tulumaksuga

maksustatakse §-des 20–21 sätestatud

tingimustel mitteresidendile Eesti

Haigekassa, Eesti Töötukassa või

residendist kindlustusseltsi poolt või

mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis

asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel

makstud kindlustushüvitised ning Eestis

registreeritud pensionifondist tehtud

väljamaksed.

Nimetatud sõnastus on kooskõlas kehtiva

TuMS-i §-dega 20–21.

Kooskõlastamiseks esitatud eelnõust

Arvestatud Eelnõusse on lisatud TuMS § 29 lg 9 teise

lause muutmine (lisatakse viide pensioni

investeerimiskontole, samuti väljamaksetele,

mida võib kogumispensionide seaduse § 724

lõike 6 alusel tegema hakata

Sotsiaalkindlustusamet):

„ Tulumaksuga maksustatakse §-des 20–21

sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti

Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist

kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist

kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva

tegevuskoha kaudu või arvel makstud

kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud

pensionifondist ja pensioni

investeerimiskontolt tehtud väljamaksed,

samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt

kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6

alusel tehtavad väljamaksed.“

20

nähtuvalt muudetakse TuMS §-i 201

lõikeid 1 - 5 ning §-i 21 lõiget 4.

Eelnõu kohaselt sätestab TuMS §-i 201

lõige 1, et tulumaksuga maksustatakse

kohustusliku kogumispensioni

kindlustuslepingu (edaspidi

pensionileping) alusel ning kohustuslikust

pensionifondist osakuomanikule ja

pensioni investeerimiskontolt seda

kasutavale isikule või nende pärijatele

tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes

2-4 toodud erisusi." Märgitud erisusteks on

maksuvabastused ja madalam maksumäär

(10%).

Kuna TuMS § 201 ja 21 lõiget 4

muudetakse ja täiendatakse kohustusliku

kogumispensioni kindlustuslepingu alusel

tehtud väljamaksetega ning pensioni

investeerimiskonto (PIK) väljamaksetega,

siis tuleks täiendada ka TuMS § 29 lõike 9

sõnastust ja mitteresidentide maksustamise

regulatsiooni.

Eelnõuga tuleks luua selgus asjaolule, kas

residentsuse muutumisel toimub PIKi

varade maksustamine või kuidas toimub

PIKi väljamaksete maksustamine

mitteresidentide puhul. Oluline on eelnõus

sätestada, millised TuMS-i reeglid ja ka

maksulepingu sätted nimetatud

olukordades kohalduvad.

Maksukäsitlus on sama, mis II sambas

üldiselt. Pensioni investeerimiskonto suhtes

siin erisusi ei ole ette nähtud võrreldes

kohustuslike pensionifondidega.

20.2 Samuti esineb olukordi, kus mitteresident

muutub residendiks. Kehtiva seaduse

kohaselt on 1983. aastal ja hiljem sündinud

residentidele pensioni II sambaga liitumine

kohustuslik.

Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu

kohaselt antakse isikule 18-aastaseks

saamisel võimalus pensioni II sambaga

mitte liituda teavitades sellest

registripidajat. Mitteresidendil, kes

muutub residendiks, sellist võimalust

eelnõust ei nähtu. See tähendab, et tema

töötasult hakatakse võtma automaatselt 2%

pensioni II sambasse ja see kestab seni kui

tal tekib võimalus mittetasumise avalduse

esitamiseks. Paljud välismaalased ei soovi

olla liitunud Eesti II sambaga, st et pärast

automaatset liitumist esitavad nad raha

välja võtmise avalduse. Esitatud eelnõust

ei selgu, et kui talle kohalduvad avalduse

makse tasumise/mittetasumise kohta

esitamise üldised reeglid, siis kas ta peab

ligikaudu 3 kuud tasuma makset pensioni

II sambasse seni kuni saab esitada

mittetasumise avalduse. Vältimaks tarbetu

Selgitatud Vastavalt eelnõus esitatud KoPS § 271 lg 3 ei

teki isikul makse tasumise kohustust, kui ta

esitab kontohaldurile või registripidajale §-s

273 nimetatud makse tasumisest vabastamise

avalduse enne 18-aastaseks saamise aasta 30.

novembrit.

Siin ei tehta vahet, kas tegemist on residendiga

või mitte. Kui see tähtaeg kukub ja avaldus jäi

esitamata, saab isik ka hiljem teha avalduse

makse tasumisest vabastamiseks. Küll on ta

vahepeal siis jõudnud ilmselt mõned maksed

teha. Kui inimene ei soovi II sambas raha

koguda, võib ta kogutud raha eelnõu kohaselt

välja võtta.

Nii on see kõigi inimeste puhul sõltumata

nende residentsusest. Kaalume

Pensionikeskusega koostöös, kas seda

olukorda saab inimese ja teiste osapoolte jaoks

kuidagi paremini lahendada.

21

halduskoormuse tekitamist oleks MTA

hinnangul mõistlik sätestada eelnõus ka

nende jaoks pensioni II sambasse

mittetasumise lahendus nt etteteavituse

kaudu.

20.3 Ebaselgeks jääb eelnõus ka Euroopa Liidu

institutsioonide pensioniskeemist raha

ülekandmise osa, st kas juba praegu

Euroopas olevate vahendite kandmine I

sambasse toimub ilma ülemineku

perioodita. Samuti tuleks eelnõus

täpsustada asjaolu, et kui inimene juba

kandis enne seda reformi jõustumist oma II

samba raha Euroopasse ning pärast reformi

jõustumist raha laekub tagasi Eestisse, siis

kas kogusumma läheb I sambasse.

Tegemist on praktikas aset leidvate

juhtumitega, mistõttu tuleks eelnõus

selgelt sätestada ka nimetatud

olukordadele kohalduvad regulatsioonid.

Selgitatud Üleminekuperioodi ei ole ette nähtud. Kogu

Euroopa Liidu institutsioonide

pensioniskeemide raha suhtes, mis laekub

pärast reformi jõustumist, rakendatakse juba

sellel hetkel kehtivat regulatsiooni ehk raha

kantakse üksnes I sambasse. Teemat on

selgitatud seaduse jõustumise sätete juures.

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI MÄRKUSED

21. Palume kaaluda II pensionsammast

omavatele inimestele võimalust kasutada

oma pensionifondi tagatisena

finantsasutusest laenu, liisingu või muu

taolise taotlemisel.

Mitte

arvestatud

Ettepanekuga tegeletakse Riigikogu

menetluse käigus.

22. Leiame, et eelnõuga paralleelselt võiks riik

panustada säästmise propageerimisse ja

finantskirjaoskuse tõstmisse, kuna mitmed

hiljutised uuringud näitavad, et inimestel

puudub piisav kogemus iseseisvalt

investeerimisel.

Selgitatud Rahandusministeerium koordineerib Eesti

elanike finantskirjaoskuse edendamise

programmi aastateks 2013-2020, kuhu

panustavad nii era- kui avaliku sektori

partnerid. Järgmisel aastal on kavas uue

programmi väljatöötamine järgmiseks

perioodiks. Fookuses on nii laste kui

täiskasvanute rahatarkus, sh ka

eelarvestamise, säästmise ja investeerimise

õpetus.

23. Toome välja, et eelnõus kavandatavad

pensionifondidest väljumise muudatused

ja samaaegselt planeeritavad muudatused

IFS-is (eelnõu: Investeerimisfondide

seaduse muutmine) ei ole piisavad, et

võimaldada pensionifondidel investeerida

edaspidi ebalikviidsetesse varadesse (loe:

investeeringud Eesti majandusse).

Kavandatava pensionireformi mõju Eesti

kapitaliturule aitaks minimeerida näiteks

kohalike investeeringute tegemise

tagamiseks nende väärtuses riikliku

garantii pakkumine ning pensionifondide

investeeringute piirangute leevendamine,

et soodustada jätkuvalt Eesti majandusse

Selgitatud Pensionifondide investeerimispiiranguid

muudeti oluliselt 2018. aasta lõpus vastu

võetud II pensionisammast puudutava

eelnõuga. Toonaste muudatuste üheks

eesmärgiks oli võimaldada pensionifondidel

teha suuremas mahus investeeringuid

ebalikviidsetesse varadesse. Näiteks

suurendati toona investeerimispiiranguid

aktsiatesse, kinnisasjadesse, turuvälistesse

instrumentidesse, tuletisinstrumentidesse jm.

Kuna eelmainitud muudatused on alles

värskelt jõustunud, siis puudub kohene

vajadus nende täiendavaks muutmiseks.

22

investeerimist, nt kinnisvara,

infrastruktuur, ettevõtete osalused.

Kaalume eelnõu Riigikogus menetlemise ajal

veel täiendavalt investeerimispiirangute

leevendamise võimalusi.

KULTUURIMINISTEERIUMI MÄRKUSED

24. Kultuuriministeerium on aastaid püüdnud

leida lahendusi vabakutseliste loovisikute

sotsiaalsete garantiide probleemidele.

Vabakutselisus on valdkondade ülene.

Kavandatava pensionireformi valguses

näeme võimalust saavutada oluline

edasiminek ka selles küsimuses. Praegu

puudub riigis küll lõplik või täielik

numbriline ülevaade vabakutseliste arvu,

valdkondliku jaotuse ja toimetuleku viiside

kohta, kuid Kultuuriministeeriumi praktika

(ja valdkonna hinnangute, loomeliidu

liikmelisuse jm) põhjal hindame sihtrühma

nii arvult kui ka panuselt oluliseks –

räägime tuhandetest aktiivselt Eesti

kultuuriellu panustavatest inimestest.

2019. aasta veebruari seisuga kuulus

tunnustatud loomeliitudesse 5640

loovisikut. Lisaks loovisikutele puudutab

ebaregulaarsete sissetulekute probleem ka

teisi kultuuritöötajaid. Näiteks tuli Praxise

hiljutisest uuringust välja, et 41%

koorijuhtidest-juhendajatest hindab, et

neid tasustatakse viisil, mis ei taga

sotsiaalset kaitset. Muutuva tööturu

tingimustes tekib teistes lepinguvormides

ja mittepüsivalt töötajaid pigem juurde ka

väljaspool loomevaldkondi. Meie

hinnangul ei ole praegu lahendust nende

isikute pensionipõlve kindlustamiseks,

kellel sotsiaalmaksuga maksustav tulu

süsteemselt puudub, mistõttu ei teki neil

pensioniõigust I sambas ega kogune raha II

sambas. Seda olulisem on teadvustada

selle sihtrühma seas III samba võimalusi,

aga tagada ka selle instrumendi

võimalikult suur paindlikkus.

Soovitame vajadusel analüüsida küsimust

VVTP punkti 7.18 raames (loovisikute

sotsiaalsed garantiid).

Esitame eelnõu osas järgmised ettepanekud.

25. Kaaluda eelnõus kavandatavaid III samba

osas kaasnevaid muudatusi, mis piiravad

meie hinnangul vabatahtlikult pensioni

kogujate otsustusvabadust võrreldes II

samba osas ellu viidavate muudatustega,

ning loobuda sättest, mis näeb ette 10%

tulumaksuga maksustatud väljamaksete

vanuse alampiiri tõstmise 55. eluaastalt

eelpensionieale.

Kuna eelnõuga suurendatakse III samba

maksusoodustust, siis pensioniea tõstmine

tulevaste III samba kogujate jaoks

tasakaalustab maksusoodustuste negatiivset

mõju riigieelarvele.

23

Põhjendus: Vabakutseliste majanduslikud

võimalused on nende töö olemusest

lähtuvalt palju ebastabiilsemad ning

pensioniks säästetud raha kasutuselevõtt

võib väga vajalikuks osutuda juba varem.

Soodsama tulumaksu tingimus kriitilises

eas pensionisäästude kasutamisel võib

vabakutselistele (teiste seas

vabakutselistele loovisikutele) olla

hädavajalik, kuivõrd uute „tööotsade“

leidmine võib erinevatel põhjustel olla

keerulisem just pensionieelikute jaoks.

Selline soodustus tekitaks täiendava

turvatunde ja suurendaks usutavasti III

sambasse säästmise atraktiivsust ka

ebaregulaarsete sissetulekutega sihtrühma

jaoks. Täna oskame hinnata täiendavate

meetmete vajalikkust eelkõige loovisikute

ja loomeliitude seaduse raames taotletava

loovisiku toetuse põhjal, mille puhul olid

2018. aastal 99 loometoetuse saajast 26 üle

50aastased (toetuse saaja ei tohi seejuures

olla pensionär või muu riikliku toetuse

saaja).

26. Täiendada eelnõud meetmetega, mis

suurendaksid ligipääsu III sambale ja selle

kogumisviisi atraktiivsust

vabakutselistele. Näiteks

tulumaksuvabastusega investeeringumahu

suurendamine, muud maksusoodustused

või „nügimisvõtted“.

Põhjendus: Kuigi kultuurivaldkonnas

töötavate vabakutseliste tunnuseks on

üldjuhul pigem madalamad sissetulekud,

võivad näiteks teatud suuremahuliste

loometeoste honorarid tähendada väga

suurt ühekordset sissetulekut. Selliselt

tulult tehtud ühekordne suurem

investeering III sambasse võib olla

vabakutselisele lihtsamini teostatav kui

väiksemate üksiktulude pealt igakordselt

tehtavad sissemaksed. Inimlikult

muudavad investeerimist atraktiivsemaks

ilmselt ka muud võimalikud

maksusoodustused, näiteks iseendale

tööandjate puhul (OÜd jms)

sotsiaalmaksusoodustus.

Riik saaks tööandja ja vabakutselistelt

teenuste tellijana (honorarid,

töövõtulepingud jms) näidata eeskuju ka

lepingute sõnastamisel, kuhu sisestada

valikvariandina võimalus suunata 15%

lepingu tulust III samba kontole. Lisaks

võiks sellise „nügimise“ laiendamist

kaaluda erasektorile.

Arvestamata Nõustume, et perspektiivis võiks kaaluda III

samba maksusoodustuste avardamist veelgi,

kuid juhime tähelepanu, et tegemist on

eelarve kuluga ning sellise otsuse puhul

tuleks hinnata eelarvestrateegia võimalusi.

24

Inimeste huvi ja tähelepanu vanaduses

toimetuleku suhtes kipub vanusega

kasvama, seega on riigi kohus eeldatavate

riskirühmade puhul teavitada ja

soodustada pensioniks kogumist ka juhul,

kui I ega II sammas ei ole inimese töö

iseloomu tõttu kättesaadavad.

27. Teeme Sotsiaalministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ettepaneku viia

läbi analüüs, millega hinnata

pensionikindlustuse olemasolu

vaatlusalustel sihtrühmadel tulevikus ning

sellest tulenevat võimalikku täiendavat

koormust riigi, KOVi ja ka valdkondlikele,

näiteks kultuurieelarvetele paarikümne

aasta perspektiivis. Samuti tuleks kaaluda,

kas ja millistel tingimustel oleks võimalik

vabakutselised ja väikeettevõtjad (nn

ühemehe-OÜd) liita I ja II samba

süsteemiga, et võimalikke ohukohti

minimeerida. Tänaste reformide tuules on

oluline teha tarku ja teadmistepõhiseid

otsuseid, et hoida ära täiendavaid riske

tulevikus.

Selgitatud I sambasse tekib pensioniõiguseid ja II

sambasse koguneb pensioniraha alati, kui

inimesel on sotsiaalmaksuga maksustatud

tulu ja II samba puhul on ta sellega liitunud.

Siin ei oma tähtsust, milline on inimese

tegevusala, tulu laekumise regulaarsus või

suurus. Tulu regulaarsus ja suurus mõjutab

lihtsalt tulevikus pensioni suurust. Kui

inimesel pole sotsiaalmaksuga maksustatud

tulu, siis on tema võimalus koguda raha

näiteks III samba kaudu. Soovitame

vajadusel analüüsida küsimust VVTP punkti

7.18 raames (loovisikute sotsiaalsed

garantiid).