Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020

- strateegia loomise protsess- vesililjeluse väljakutsed

- strateegia põhisuunad ja võtmetegevused- strateegia elluviimine

Jüri SakkeusTallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

Strateegia loomise protsess

• Strateegia väljatöötamine toimus ühistöös vesiviljelusega seotud huvigruppide esindajatega:- Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidust ja Eesti Vesiviljelejate Liidust,- Tootjaorganisatsioonist Ecofarm, - Kalanduse Teabekeskusest, - Maaelu Edendamise Sihtasutusest,- Eesti Põllumajandusministeeriumist,- Eesti Keskkonnaministeeriumist.

• Kokku toimus seitse töötuba, kus:- loodi vesiviljeluse “suur pilt”,- arutati läbi strateegiatöö vahetulemused ja tehti valikuid,- jõuti ühistele arusaamadele strateegia kesksetes küsimustes.

Vesililjeluse väljakutsed

• Investeeringutest toodanguni jõudmine on osutunud aeganõudvamaks ja kulukamaks võrreldes algselt planeerituga.

• Kriitiline on toodete konkurentsivõime turul võrreldes impordiga (magevee-vesiviljelus vs. mere-vesiviljelus).

• Kuidas välja mängida peamine (ainuke?) konkurentsieelis – koduturu eelis?

• Tulemuslik koostöö läbi erialaliitude ja tootjaorganisatsioonide.

Strateegia põhisuunad ja võtmetegevused

1. Kõrgema tootlikkuse, konkurentsivõimelise hinna ja stabiilse kvaliteedi saavutamine.

2. Koduturu eeliste kasutamine.

3. Vesiviljelusettevõtete koostöö ja strateegiline partnerlus.

4. Kõrgema lisandväärtusega ja eristuvate toodete arendamine.

5. Eesti looduslike tingimustega sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide viljelemine ning seda toetava uurimis- ja arendustöö intensiivistamine.

6. Vesiviljelust toetava ettevõtluskeskkonna edendamine.

7. Valdkonnaspetsiifiliste ja ärialaste teadmiste ning oskuste omandamine.

Strateegia elluviimine

• Strateegia edukas elluviimine vajab järjepidevat koordineerimist ja eestvedamist ning lisaks heale tahtele ka organisatsioonilist lahendust.

• Sihipärane on moodustada huvigruppide esindajatest strateegia elluviimise juhtrühm, kes regulaarselt (näiteks kord kvartalis) hindab tegevuskava elluviimist ja teeb vajadusel korrigeerivaid otsuseid ja palgata täistööajaga strateegiaprotsessi tegevjuht.

• Lisaks on iga põhisuuna osas kokku lepitud koordinaator ja võtmetegevuste elluviijad.

• Strateegia elluviimist toetab visiooni, põhisuundade ja võtmetegevuste sidusus ELi vesiviljeluse arendamise strateegiliste suunistega ja EMKFi meetmekavaga.