1. ja 9. oktoober, Tallinn -...
Transcript of 1. ja 9. oktoober, Tallinn -...
Päeva programm (1) Temaatika: garantii vs. pretensiooni esitamise õigus
09.40 – 10.10 Kokkuvõte teostatud kontrollostudest Eesti kauplustes (Anne Reinkort)
10.10 – 10.25 Mis vahe on garantiil ja pretensiooni esitamise õigusel? (Anneli Nagel)
10.25 – 10.50 Küsimuste esitamise võimalus 10.50 – 11.05 Kohvipaus
Temaatika: Kaebuse esitamine
11.05 – 12.05 Kaebuse esitamine – poolte õigused ja kohustused (sh teenus) (Anneli Nagel): kaebuse esitamine
ostu tõendamine
vea tõendamine
esmakordne- ja korduv tootmisdefekt
12.05 – 12.20 Küsimuste esitamise võimalus
Temaatika: ülepiirilised ostud
12.20 – 12.50 Ülepiirilised ostud (Heldin Malmet, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse jurist): Tarbija õigused teistest Euroopa Liidu riikidest ostude sooritamisel Tarbija õigused teiste riikide e-poodidest ostmisel Piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine
12.50 – 13.00 Küsimuste esitamise võimalus
13.00 – 14.00 Lõuna + kohvipaus
Päeva programm (2)
Temaatika: Kaebuste lahendamine tarbijakaebuste komisjonis
14.00 – 14.30 Kaebuste lahendamine tarbijakaebuste komisjonis (Kai Amos, Tarbijakaebuste
komisjoni esimees) tarbija kaebuste komisjoni pädevus
tarbijakaebuste komisjoni koosseis tarbijakaebuste komisjoni töökord
14.30 – 14.45 Küsimuste esitamise võimalus
Temaatika: e-kaubandus
14.45 – 15.35 Poolte õigused ja kohustused e-poest ostes (Martin Simmerrnann). 14- päevane tagastamisõigus
raha tagastamine
postikulud
15.35 – 15.45 Küsimuste esitamise võimalus
Temaatika: ebaausad kauplemisvõtted
15.45 – 16.45 Ebaausad kauplemisvõtted (Martin Simmermann).
16.45 – 16.55 Küsimuste esitamise võimalus
16.55 – 17.00 Päeva kokkuvõte
Kokkuvõte teostatud kontrollostudest Eesti
kauplustes
Anne Reinkort
Turujärelevalve osakonna juhataja
Tarbijakaitseamet
Teemad
Tarbijakaitseamet ja turujärelevalve osakond
Miks pretensiooni esitamise ja garantii teema?
Kontrollostud – kolm kontrollaktsiooni 2011 - 2012
Kontrollostud - 2013
Kokkuvõtted
Tarbijakaitseamet (TKA)
TKA tegutseb valitsusasutusena Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalas ning viib ellu riiklikku tarbijakaitset
Tarbijakaitseameti põhiülesanded tarbija
elu ja tervise ning majanduslike huvide kaitse
tagamisel võib jagada järgmistesse
kategooriatesse:
• Turujärelevalve tegemine tarbijaturul;
• Tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmine, sh nende nõustamine ja koolitamine;
• Tarbijate kaebuste lahendamine;
• Tururegulatsioon (juhendid, seadusloome jne)
Peadirektor
Andres Sooniste
Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakond
Hanna Turetski
Tarbimiskeskkonna arendustalitus
Reelika Irs
Haldusosakond
Roland Türner
Turujärelevalve osakond
Anne Reinkort
Kaubandustalitus
Anneli Nagel
Turismi- ja reklaamitalitus
Katrin Malm
Finants- ja sideteenuste talitus
Keit Hints
Tarbijate Teenindustalitus
Anne Võõras
EL tarbijate nõustamiskeskus
Kristina Vaksmaa
Turujärelevalve osakond • Turujärelevalve osakonnal on õigus: • kontrollida tarbijale pakutavate
kaupade ja teenuste nõuetekohasust, vajadusel kontrolloste sooritades ja juhuvalikumeetodil tasuta proove võttes;
• nõuda kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ning seletusi ja muud asjakohast teavet;
• õigus koostada ettekirjutusi nõudega lõpetada õigusrikkumine ja kohustades seadusest tulenevate nõuete täitmine
• kohaldada sanktsioone kaupleja poolt kohustuslike nõuete rikkumise korral
• plaaniline järelevalve
• tarbijate kaebused, signaalid, küsimused jne
• konkurentide pöördumised
• ajakirjanduses tõstatatud teemad
Miks selline teema?
165 158
356
256 263 216
358 369
231 184
398
279 288 240
419 430
050
100150200250300350400450500
TKA-sse pöördumiste arv pretensiooni esitamise õiguse ja garantii teemal
Infotelefon
Pöördumised kokku (infotelefon, muu telefon, vastuvõtt, selgitustaotlused, kaebused)
Kontrollide tulemused projekti I etapp
Kontrolliti: 14 maakonda + Tallinn; tooted hinnaga alates 0,77-2000 eurot
I etapp:
• 2011 september-oktoober
• 366 kauplust, eksimusi 173 juhul ehk 47,3% kordadest anti osaliselt ebaõiget või valet infot
193
173
Tulemused
õige
väär
Kontrollimised maakondade lõikes Maakond Kontrollimiste
arv Rikkumiste arv/
järelekontrolli vajadus
Rikkumiste protsent kontrollidest
Tallinn 108 55 51%
Harjumaa 4 2 50%
Hiiumaa 1 0 -
Ida-Virumaa 20 14 70% (I)
Jõgevamaa 10 6 60%
Järvamaa 25 11 44%
Läänemaa 18 0 -
Lääne-Virumaa 23 10 43%
Põlvamaa 3 2 67% (IV)
Pärnumaa 12 3 25%
Saaremaa 23 15 65%
Tartumaa 43 30 68% (III)
Valgamaa 20 14 70% (I)
Viljandimaa 26 7 27%
Võrumaa 29 4 14%
KOKKU 366 173 47%
Tootegrupid
Aksessuaarid (nt käekellad, ehted, vööd jne) – 31 kontrollostu
Arvuti- ja mobiilitarvikud (laadijad jne) - 23 kontrollostu
Jalatsid - 73 kontrollostu
Väikesed kodumasinad – 28 kontrollostu
Kotid/kohvrid – 41 kontrollostu
Majapidamistarbed (nt potid, pannid jne) – 32 kontrollostu
Rõivad - 42 kontrollostu
Muu – 96 kontrollostu
Tulemused tootegrupi lõikes (1):
17
24
Rõivad
õige
väär
33 40
Jalatsid
õige
väär
17
24
Kott/kohver
õige
väär
14
17
Aksessuaarid
õige
väär
Tulemused tootegrupi lõikes (2):
12
11
Arvuti- ja mobiilitarvikud
õige
väär
24
4
Kodumasinad
õige
väär
18
14
Majapidamistarbed
õige
väär
Tulemused hinna järgi:
16
15
Hind kuni 5eurot
õige
väär
24
22
Hind 10.01 - 20.00 eurot
õige
väär63
38
Hind rohkem kui 20 eurot
õige
väär
10
13
Hind 5.01 - 10.00 eurot
õige
väär
Huvitavaid seiku/fakte/müüte Garantii pool aastat nagu kõikide kaupade puhul. (5X)
Pretensioone saab esitada kaupadele, mis on kallimad kui 20 eurot (3X)
Pretensioone ei saa esitada teatud detailidele (3X)
Pretensiooni esitamise aeg kuus kuud, pärast seda võite maaletooja poole pöörduda (2X)
Pretensiooni esitamise aeg kuus kuud, pärast seda võite Tarbijakaitseameti poole pöörduda (2X)
Pretensioone saab esitada kunstnahast jalatsitele kuus kuud, nahast jalatsitele 2 aastat (1X)
Pretensiooni saab esitada x-aeg, pärast tutvustamist räägitakse kahest aastast (3X)
Kontrollide tulemused projekti II etapp
Aeg: 01.02.2012 – 30.03.2012
Pretensiooni esitamise võimaluse ja aja pikkuse ning garantii kohta antavat teavet kontrolliti kokku 473 müügikohas üle Eesti
Rikkumisi tuvastati 83 ehk 17,6%
Võrreldes projekti I etapiga oli rikkumiste hulk vähenenud (varasemalt oli rikkumiste % 47,3)
Kontrollimised maakondade lõikes:
Maakond Kontrollimiste arv
Rikkumiste arv Rikkumiste %
Tallinn ja Harjumaa
91 35 38,5
Ida-Virumaa 41 10 24,4 Lääne-Virumaa 27 5 18,5 Saaremaa 28 5 17,9 Pärnumaa 26 4 15,4 Viljandimaa 20 3 15,0 Tartumaa 76 11 14,5 Järvamaa 36 4 11,1 Põlvamaa 9 1 11,1 Raplamaa 11 1 9,1 Valgamaa 27 2 7,4 Võrumaa 39 2 5,1 Läänemaa 20 0 0 Jõgevamaa 16 0 0 Hiiumaa 6 0 0 KOKKU 473 83 17,6
Kokkuvõte projekti II etapist
Pilt oli võrreldes I etapiga tunduvalt paranenud. Rikkumiste protsent langes 47, 3 lt 17,6 le
Kui projekti I etapil oli vastuste skaala pretensiooni esitamise pikkuse kohta väga mitmekesine, siis II etapis (ning mida lõpupoole seda rohkem) muutus pretensiooni esitamise aeg järjest pikemaks. Tüüpilisemad valed vastused olid 1 aasta ja 6 kuud (varasemalt 6 kuud ja 14 päeva) ning erilisi ekstreemsusi ei esinenud v.a ühes kaupluses, kus väideti, et termose kohta saab pretensioone esitada vaid ühe päeva.
6 kaupluses esitati valeinfot ka teistkordsel kontrollimisel
Rikkujate osas määrati trahve 46 korral
Kontrollide tulemused projekti III etapp
Aeg: 01.09.2012 – 29.09.2012
Pretensiooni esitamise võimaluse ja aja pikkuse ning garantii kohta antavat teavet kontrolliti kokku 306 müügikohas üle Eesti
Rikkumisi tuvastati 27 ehk 8,8%
Võrreldes projekti II etapiga oli rikkumiste hulk vähenenud (II etapis oli rikkumiste % 17,6)
Kontrollide tulemused projekti III etapp
Maakond Kontrollimiste arv Rikkumis
te arv
Rikkumiste
protsent
kontrollidest
Tallinn ja Harjumaa 81 15 18,5
Ida-Virumaa 29 4 13,8
Põlvamaa 9 1 11,1
Tartumaa 43 4 9,3
Lääne-Virumaa 29 2 6,9
Viljandimaa 24 1 4,2
… 91 0 -
KOKKU 306 27 8,8
Kontrollide tulemused projekti III etapp
Kokkuvõtteks:
otsepostitusest on olnud väga palju kasu, sageli otsiti infoleht välja ning aeti sealt näpuga järge.
Siiski ei ole mitmed ettevõtted/müüjad pretensiooni esitamisest midagi kuulnud või ei jaga seda teavet tarbijatele.
Pretensiooni esitamise aja pikkus valede vastuse korral ulatus 1 nädalast 1 aastani.
Kokkuvõte 2011-2012
Kontrollkampaania võib lugeda kordaläinuks – rikkumiste protsent vähenes aasta jooksul märgatavalt (47,3% … 17,6% … 8,8%).
Turukontrollid koosmõjus kauplejate nõustamise, infomaterjalide koostamise ja meediakajastusega annavad efektiivsemaid tulemusi.
Ka edaspidi jätkab kaubandustalitus pretensiooni esitamise ja garantii kohta antava teabe kontrollimist rutiinsete kontrollkäikude raames.
Olukord 2013
2013. aasta aprilli teisel poolel kontrolliti süvendatult, millist infot kaupleja asja müügil pretensiooni esitamise aja ning võimaluste ja/või garantii kohta esitab. Selliseid kontrolle teostati kokku 120 ning kokku tuvastati selles osas 12 rikkumist (10%).
Kahel juhul tuvastati, et müüja ei teadnud pretensioonide esitamise võimalusest midagi.
• Allahinnatud tootele (käekott hinnaga 10.00) ei saa pretensiooni esitada
• Lööktrellile ning lambanahast vaibale saab pretensioone esitada 2 nädalat
• Ostetud kleidile saab pretensioone esitada 2 nädala jooksul, hiljem pikendati tähtaega 2 kuuni
• Koerakostüümile saab pretensioone esitada 30 päeva
• Käsisaele ning tulekustutile saab pretensiooni esitada 1 kuu jooksul, hiljem pikendati seda aega 1 aastani
• Õmblusteenuse osutaja lubab oma toodetele esitada pretensioone 3 aasta jooksul
2013.a kaheksa kuu jooksul kontrolliti pretensiooni esitamist ja garantiid kokku 490 korral ning rikkumisi tuvastati 49 (10 %)
Kokkuvõte
Kas pidada olukorda, kus tarbijale antakse valeinformatsiooni ühel juhul kümnest, rahuldavaks ?
Mida saab teha kaupleja, et tarbijale antaks igal juhul õiget informatsiooni?
Mida saab teha Tarbijakaitseamet, et olukorda parandada?
Tänan tähelepanu eest
Anne Reinkort [email protected]
Telefon: 6 201 713 Nõuandetelefon: 1330 ja 6 201 707
Pretensiooni esitamise õigus
Võlaõigusseadus (VÕS) § 218 - Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.
Pretensiooni esitamise õigus
Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist.
Garantii
VÕS § 230 – Müügigarantiiks on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.
Garantii
Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist.
Garantii
Garantiitingimustes tuleb märkida:
1) müügigarantii andja nimi ja aadress;
2) isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda;
3) millised õigused garantii tarbijale annab;
4) garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord;
5) garantii tähtaeg;
6) garantii kehtivusala;
7) selgitus, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused.
Pretensiooni esitamise õigus vs garantii
Pretensiooni esitamise õigus:
on igal juhul 2 aastat v.a teavitatud puuduse korral
kehtib kogu asjale (ka kasutatud kaubale)
puudusest peab teavitama 2 kuu jooksul
Garantii:
vabatahtlik; pikkus oleneb garantiiandjast
kehtivust saab piirata
üldjuhul sätestatud ei ole
Pretensiooni esitamise õigus vs garantii
Pretensiooni esitamise õigus:
ei peatu ega pikene remondi tõttu
olulise lepingurikkumise tõttu saab lepingust taganeda
Garantii:
peatub remondi ajaks ja pikeneb (kui seda ei ole garantiitingimustes välistatud)
saab kasutada garantiitingimustes ettenähtud õiguskaitsevahendit
Garantiitingimuste analüüs
järelevalve korras
ettevõtja esitab
tarbija esitab
Kokku kontrollitud 2013. a I kvartalil 45 ettevõtja tingimusi
Peamised puudused
garantii ei anna soodsamat seisundit
tingimused ei ole üheselt arusaadavad
tingimused on ebamõistlikud
ei ole viidet tarbija muudele õigustele
Tänan kuulamast!
Anneli Nagel
Telefon: 6 201 714
Nõuandetelefon: 1330 ja 6 201 707
Teemad
kaebuse esitamine ja vastuvõtmine
ostu tõendamine
defekti päritolu väljaselgitamine ehk tõendamine
õiguskaitsevahendid
kaebusele vastamine
eelmenetlus tarbijakaebuste komisjonis
Statistika
Kokku esitati Tarbijakaitseametile 2012. aastal 2195 kaebust. Sel aastal I kvartalil esitati 564 kaebust.
Jaekaubandusega seotud kaebusi esitati 2012.a 1006 ehk 45,8% ning I kvartalil esitati 291 kaebust.
Kaubandustalitusel tuli lahendada keskmiselt 4,4 kaebust tööpäeva kohta.
Statistika
Kaebused 2012.a 2011.a
Turism 370 562
Jalatsid 326 299
Mobiiltelefonid 126 83
Mööbel 84 66
Arvutid ja -tarvikud 111 58
Rõivad 88 56
Komisjoni statistika Kaebused
komisjonis 2012.a 2011.a
Jalatsid 68 63
Turism 24 28
Arvutid ja –tarvikud 21 17
Mööbel 15 15
Aknad, uksed 8 15
Telefonid 15 13
Miks esitatakse kaebus?
müüja ei võta kaebust vastu
kaebusele ei vastata õigeaegselt
kaebusele ei vastata üldse
mittenõustumine tõendamistulemustega
mittenõustumine valitud õiguskaitsevahendiga
Kaebuse esitamine
Võlaõigusseadus § 218 lg 2
Võlaõigusseadus § 642 lg 2
Tarbijakaitseseadus § 19 lg 1
Võlaõigusseadus § 218 lg 2
Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
Võlaõigusseadus § 642 lg 2
Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega
Tarbijakaitseseadus § 19 lg 1
Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.
Näide
Proua Luule ostis eelmise aasta jaanipäeva paiku oma kassile lemmikloomapoest transpordikorvi hinnaga 15. eurot. Korvil tuli nüüd sang küljest ära.
Kas proua Luule võib kauplusele kaebuse esitada?
Näide 2
Proua Luule ostis eelmise aasta jaanipäeva paiku
oma kassile naabrinaiselt transpordikorvi
hinnaga 15. eurot. Korvil tuli nüüd sang küljest
ära.
Kas proua Luule võib naabrile kaebuse esitada?
Näide 3
Raamatupidamisteenust osutav firma ostis oma
kohvinurka uue kohvimasina hinnaga 320 eurot.
Kohvimasin osutus praagiks (veepaak lekkis).
Kas raamatupidamisfirma võib katkise
kohvimasina müünud kauplusele kaebuse
esitada?
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TSÜS)
§ 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on
kolm aastat.
Kaebuse esitamine
Kirjalikus kaebuses märgitakse:
Nimi ja kontaktandmed
Kaebuse esitamise kuupäev
Kauba või teenuse puudus
Kauplejale esitatav nõue
Pangakonto number
Kaebus
I SAADUD ANDMEKASUTUSLOA JA EI OLNUD NÕUS STORE xxx VASTUSED.
Pärast paar JALATSEID laos, ASENDATI uue (see tähendab, et nad tunnustatud abielu) oli DAMAGED ja uute paar JALATSEID rohkem kui ühes KOHAS ja samal ajal, ja seega (a) nad on TOOTLIKU abielu, selle asemel nad ütlevad, et
mu POEG see valesti kasutatud.
MA EELISTAN VARALISE KAHJU!
Kaebuse esitamine
Kirjalikus kaebuses viidatakse tehingu sooritamist või müügi- või töövõtugarantiid tõendavale dokumendile või lisatakse kaebusele asjakohane dokument või selle koopia (TKS § 19 lg 4)
Ostu/tehingu tõendamine
25. mai 1999.a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ:
TARBEKAUPADE MÜÜGI JA NENDEGA SEOTUD GARANTIIDE TEATAVATE ASPEKTIDE KOHTA
Ostu/tehingu tõendamine
Direktiivis ei ole sätestatud, kuidas peaks ostu tõendama, samuti ei ole seda tehtud Võlaõigusseaduses, millega direktiiv üle võeti.
Seega tuleb iga kord hinnata, milliste tõenditega ning kuidas on tehingu sooritamine tõendatud. Pädeva ja lõpliku hinnangu andjaks on kohus.
Ostu/tehingu tõendamine
Ostu võib tõendada ostutšeki, arve, pangaväljavõtte või mõne muu dokumendiga, millest nähtub tehingu sooritamise aeg ning pooled.
Vea/defekti tõendamine
Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
Vea/defekti tõendamine
Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
Kui kaupleja ei ole nõus sellise eeldusega, peab ta tõendama vastupidist.
Tõendamise kulud esimesel kuuel kuul kannab kaupleja ning seda olenemata, kes on defekti tekkimises süüdi ehk tõendamine on esimesel 6 kuul tarbija jaoks TASUTA.
Vea/defekti tõendamine
Vea/defekti tõendamine
Tõendamine ei tähenda ekspertiisi tellimist.
Kui kaupleja suudab ise välja selgitada põhjused, miks asi katki läks ning seda selgitada arusaadavalt, võib ta seda teha.
Vea/defekti tõendamine
Pärast kuue kuu möödumist kauplejal kohustust tõendada ei ole.
Tõendamiskulud kannab süüdiolev pool.
Vea/defekti tõendamine
0-6 kuud:
Tõendab kaupleja
Kaupleja valib tõendaja/asutuse
Kulud kannab kaupleja
7-24 kuud:
Lepitakse kokku, kas tarbija või kaupleja
Soovituslik on kokku leppida, kus tõendatakse.
Kulud kannab süüdiolev pool
Õiguskaitsevahendid
Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. (VÕS § 222 lg 1)
Õiguskaitsevahendid
Esimest korda tekkinud tootmisvea puhul valib kaupleja, kas ta parandab toote või asendab selle, tarbija olulisel määral kaasa rääkida ei saa.
Õiguskaitsevahendid – oluline lepingurikkumine
kui asja parandamine ei ole võimalik
kui asja asendamine ei ole võimalik
parandamine või asendamine ebaõnnestub
kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul.
asja parandamise või asendamisega ostjale
põhjendamatute ebamugavuste tekitamine
Õiguskaitsevahendid – oluline lepingurikkumine
Olulise lepingurikkumise puhul võib tarbija muu hulgas lepingust taganeda (VÕS 223 lg 3).
See tähendab, et kui tootmisdefekt ilmneb teist või rohkemat korda, valib tarbija, millist õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada.
Näide 1
Proua Luule ostis kauplusest punased kingad. Kuu aja pärast tekkisid talla alla mõrad (materjalidefekt) . Parandada neid kingi ei ole võimalik. Kaupluses punast värvi kingi enam ei ole, on vaid mustad. Kaupleja pakub Luulele neid musti kingi või ükskõik missuguseid teisi sama hinnaga kingi.
Kas proua Luulel on õigus lepingust taganeda?
Näide 2
Proua Luule ostis omale fotoaparaadi, et nädala pärast toimuvat ekskursiooni jäädvustada. Kodus avastas ta, et eestikeelne kasutamisjuhend puudub. Luule helistas kauplusesse ning sealt öeldi, et nad saavad kasutamisjuhendi tõlgitud 10 päeva pärast.
Kas proua Luulel on õigus lepingust taganeda?
Veo-, töö jm kulud tootmisdefekti puhul
Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud (VÕS § 222 lg 4)
Kaebusele vastamine
Kaupleja on kohustatud kirjaliku kaebuse läbi vaatama selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest (TKS § 19 lg 6)
Kaebusele vastamine
Tarbija nõue rahuldatakse:
suuliselt
kirjalikult
Tarbija nõuet ei rahuldata või rahuldatakse osaliselt:
kirjalikult
Kaebuste komisjon
Kui kaupleja on keeldunud kaebust lahendamast
Tarbija ei ole nõus pakutud lahendusega
„Eelmenetlus“
Selgituste küsimine
Lisaküsimuste esitamine
Õigusaktile viitamine
Kokkusaamise korraldamine
TKA kirjale vastamine
Kaupleja peab andma kirjaliku vastuse 10 tööpäeva jooksul, alates kirja saamisest.
Videoklipp Mida silmas pidada, kui oled ostnud puudusega toote?
http://www.youtube.com/watch?v=dIgrUXqCLPY
Tänan kuulamast!
Anneli Nagel
Telefon: 6 201 714
Nõuandetelefon: 1330 ja 6 201 707
Tänased teemad:
1. Tarbija õigused teistest Euroopa Liidu riikidest ostude sooritamisel
2. Tarbija õigused teiste riikide e-poodidest ostmisel
3. Piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine
Euroopa Liidu siseturg
Siseturg – Euroopa Liidu sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;
Siseturu arendamine eesmärgiga täiustada seeläbi tarbijakaitstuse taset on EL-i üks prioriteetidest;
Tarbijakaitsereeglite ühtlustamine
Selgem regulatsioon Suurem õiguskindlus tarbijate ja ettevõtjate
seas
Efektiivsemalt toimiv siseturg
Euroopa Liidu siseturg
Tarbijate ebakindlus EL-i siseturu võimaluste
kasutamisel
Kauplejate tõrksus piiriüleselt oma tooteid müüa
Siseturu poolt pakutavate eeliste kasutamise piiramine
Kas kõik tarbijad on Euroopas võrdsed?
Liikmesriigid tagavad, et teenuse kasutajatele ei kohaldata
diskrimineerivaid nõudeid nende kodakondsuse või elukoha tõttu
Liikmesriigid tagavad, et teenuseosutaja poolt avalikkusele üldiselt
kättesaadavaks tehtud teenusele juurdepääsu üldtingimused ei sisalda
diskrimineerivaid sätteid, mis on seotud teenuse kasutaja
kodakondsuse või elukohaga, kuid ilma et see välistaks võimaluse
näha juurdepääsutingimuste puhul ette erisused, kui need on otseselt
õigustatud objektiivsete kriteeriumidega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta
siseturul,
Artikkel 20
Iirimaa tarbija versus Suurbritannia e-pood
Iiri tarbija soovib osta rõivaid Suurbritannia e-kaupleja kodulehelt. Sisestades peale kauba valimist enda andmeid, suunatakse tarbija automaatselt kodulehele .ie lõpuga, kus on palju kõrgem hinnatase.
Kas see on lubatud?
Eesti tarbijad versus Itaalia ettevõte
Eesti tarbijad soovisid Itaalias mägedes tellida helikopteri, sest ilmastikuolud ei võimaldanud mäelt naasta. Kopteriteenuse hind muudus 5 korda kallimaks, kui dispetšer kuulis, et tegemist ei ole Itaalia kodanikega.
Kas see on lubatud?
Soome tarbija versus Eesti kaupleja
Eesti majutusettevõttes on kaks hinnakirja – üks kohalikele elanikele ja teine teise riigi tarbijatele. Ettevõtja põhjendab seda riskiga, et teise riigi tarbijat on kahjunõude esitamiseks raskem leida.
Kas see on lubatud?
Kes on tarbija?
1999/44/EÜ: tarbija — füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavates lepingutes toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega;
Tarbijakaitseseadus: tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega.
Võlaõigusseadus: tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Näited:
“Tarbija” tellis 10 mobiiltelefoni
„Tarbija“ tellis tonni proteiinipulbrit
Talunik tellis traktori, makstes ettevõtjana, väites aga et see on eraaias kasutamiseks
Kes on kaupleja?
1999/44/EÜ: Müüja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust.
Tarbijakaitseseadus: kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust;
Näited:
Mündioksjon Suurbritannia veebilehel
Noolemängu ostmine Saksamaa veebikeskkonnast http://www.2dehands.be/
Soome ettevõtte töötajad kasutasid puhkuse- ja meelelahutusteenuseid Otepääl. Teenuste eest maksti ülekandega ettevõtte kontolt eraisikust vahendajale.
Tarbekaupade müük
Miinimumnõuded tarbekaupade müügile ja nendega seotud garantiide kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44):
Rakendub ainult kaupleja ja tarbija vahelistele müügi-tehingutele
Kaheaastane pretensiooni esitamise õigus
Puudusest teavitamise tähtaeg
Puuduse tekkepõhjuse tõendamiskohustus
Garantii mõiste
Tarbija õigused puudusega toote korral
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(1999/44/EÜ) tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta: siseturg kujutab endast ilma sisepiirideta ala, kus on tagatud kauba, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Tarbijad, kelle elukoht on ühes liikmesriigis, peaksid saama vabalt osta kaupu teise liikmesriigi territooriumil ühiste miinimumeeskirjade alusel, mis käsitlevad tarbekaupade müüki ning põhinevad ausal konkurentsil.
Tarbekaupade müük
(1999/44/EÜ): tarbijate põhilised raskused ning müüjatega ettetulevate vaidluste peamised põhjused tulenevad sellest, et kaup ei vasta lepingule.
Kui pika aja jooksul võib EL riikidest ostetud kauba osas kaebust esitada? Riided, telefonid, mööbel, arvutid, jalgrattad …..? Kahe aasta jooksul! Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/44: müüja vastutab juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates kauba üleandmisest. Kõnealune ajavahemik siseriiklike õigusaktide alusel ei või olla vähem kui kaks aastat üleandmisest alates.
(1999/44/EÜ): kui kaup ei vasta lepingule, peaks tarbijatel olema õigus lasta kauba lepingule vastavus tasuta taastada kas parandamise või ümbervahetamise teel, või kui see ei õnnestu, siis lasta alandada hinda või tühistada leping. tarbija võib nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui:
- müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet mõistliku aja jooksul või
- müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi põhjustamata.
Tarbijal ei ole õigust lepingut tühistada juhul, kui lepingule mittevastavus on väike.
Mõiste "tasuta" viitab kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele, eelkõige posti-, tööjõu- ja materjalikuludele. NB! Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-65/09 ja C-87/09
Parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, kusjuures võetakse arvesse kauba laad ja eesmärk, milleks tarbija kaupa vajas.
Lepingule mittevastavus, mis tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates kauba üleandmisest, loetakse esinenuks üleandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui tõestatakse muud.
Liikmesriigid võivad sätestada, et tarbija peab oma õiguste kasutamiseks teavitama müüjat lepingule mittevastavusest kahe kuu jooksul alates lepingule mittevastavuse avastamise kuupäevast.
Näide: Soome tarbija ostis Tallinna elektroonikapoest espressomasina, väärtusega ligikaudu 1500 eurot. Soome jõudes ja masinat kasutusele võttes märkas tarbija, et masin oli puudusega ning ei töötanud korralikult. Esialgu proovis tarbija probleemi lahendada Soomes, hakates otsima sama kaubamärgi esindajat Soomes. Paraku Soomes antud mudelit ei müüdud, seega ei olnud asendamine võimalik. Seejärel pöördus tarbija Eestis talle masina müünud kaupleja poole, proovides probleemi lahendada telefonitsi. Kahjuks kaupleja ja tarbija kokkulepet ei saavutanud, mistõttu saatis tarbija oma kaebuse kauplusele E-kirja teel, küsides võimalusi probleemi lahendamiseks. Kaupleja ei vastanud tarbija kaebusele kahe kuu vältel.
Näide:
Rootsi tarbija ostis Eestist talvemantli. Mantel osutus ebakvaliteetseks, vooder rebenes ning erinevad õmblused hakkasid lagunema. Rootsi tarbija sai kauplusest vastuse, et kuna toode on Eestis välja viidud, puudub kauplusel kohustus kaebusega tegelda.
Näide:
Eesti tarbija ostis Soomest reisikohvri. Kohver läks aasta pärast ostu sooritamist katki. Parandamine ei olnud võimalik ning asendustooteks pakkus kaupleja tarbijale teistsugust toodet, sest samasugust mudelit enam ei olnud. Tarbija sellega ei nõustunud. Seejärel pakkus kaupleja enda kaupluse kinkekaarti. Raha tagastamise korral soovis kaupleja kinni pidada pool kohvri maksumusest, sest tarbija oli toodet korduvalt kasutanud. Millised on tarbija õigused?
Näide:
Eesti tarbija ostis Saksamaalt kasutatud auto. Sõlmiti leping. Juba teel Eestisse hakkasid autol ilmnema puudused. Tarbija pöördus sama automargi volitatud esinduse poole Eestis ning lasti oma kuludega vead tuvastada ning vormistada ekspertiisiakti. Mida on tarbijal õigus nõuda?
Õigus kvaliteetsest kaubast loobuda
tarbija ja müüja vaheline kokkulepe
soovitav täpsustada enne kauba ostmist
! Mõnes riigis erandid - nt Leedus.
Piiriülene teenuste müük
Näide:
Eesti tarbija broneeris interneti vahendusel rendiauto, mille sai kätte Müncheni lennuväljalt. Broneeringu käigus lepiti kokku ka teenuse hinnas - 193 eurot. Mõned nädalad hiljem avastas tarbija, et tema krediitkaardilt, millega ta Saksamaal rendiauto kättesaamisel maksis, on maha võetud 311 eurot, mis on 118 eurot rohkem, kui broneerimisel kokku lepiti.
Veel kaebusi:
1) 4600 eurot autole vigastuste tekitamise eest
2) 136 eurot küpsisepuru eest autosalongis
3) 320 eurot väidetava kriimustuse eest auto kerel
4) 191 eurot täiendavalt talverehvide eest (talvel)
5) 755 eurot bensiiniluugi kahjustamise eest
Piiriülene E-kaubandus
Peamised probleemid:
Ettemakstud kaupade mittekättesaamine
Tellitule mittevastavad kaubad
Kasutamise käigus kaubal ilmnenud puuduste osas ei aktsepteeri kauplejad tarbijate kaebusi.
Pettused
Sidevahendi abil sõlmitavad lepingud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral
sidevahendi abil sõlmitud leping – tarbija ostab kaupu ja teenuseid kasutades selleks sidevahendit: arvuti, postimüügikataloog, telefonimüük jms.
Ei kehti sellistele lepinguliikidele, mis on seadusega eraldi reguleeritud (nt finantsteenuste lepingud, transporditeenuste lepingud, majutusteenuste müük; pakettreisilepingud, kinnisvaraga seotud tehingud).
Sidevahendi abil sõlmitavad lepingud
Müüjal olulise teabe esitamise kohustus enne ostu sooritamist!
Tarnimistähtaeg maksimaalselt 30 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti;
Tarbijal on õigus vähemalt seitsme tööpäeva jooksul igast sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda ilma sanktsioonide ja põhjendusteta!
Ei piira muid seaduses sätestatud tarbijaõigusi. 20
Võlaõigusseadus §52-62
Sidevahendi abil sõlmitavad lepingud
Kes kannab kauba tagasisaatmisega seotud kulud?
Ainus tasu, mida võib tarbijalt kauba tagastamise korral nõuda, on tagastamiskulud:
- Eestis võib kaupleja kinni pidada transpordikulud kuni 10 € ulatuses;
- Saksamaal peab müüja tasuma tagastamiskulud, kui kauba väärtus ületab 40 eurot.
- Soomes on müüja kohustatud maksma tagastamiskulud, kui kaupa saab tagastada tavalisel viisil posti teel.
Raha tagastamine tarbijale viivitamatult, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul;
Ei piira muid seaduses sätestatud tarbijaõigusi.
Näide:
Hollandi tarbija tellis Eesti kauplejalt e-poe vahendusel arvutiekraani. Pärast toote mõnekuist kasutamist ilmnes sellel defekt, millest tarbija kauplejat ka teavitas. Kaupleja vastas tarbijale, et tootele antud 3-kuuline garantii on möödas, mistõttu kauplejal täiendav vastutus puudub. Tarbija, kes oli teadlik oma 2-aastasest pretensiooni esitamise õigusest, kontakteerus kauplejaga uuesti, mille peale kaupleja vastas, et seoses ettevõtte nime vahetusega ei ole eelmise nimega kaupleja kohustatud vastutust võtma.
Näide:
Eesti tarbija tellis Belgias registreeritud Interneti-poest kitarri ning teostas kauba eest ettemaksu. Kättetoimetamise ajaks oli kaupleja poolt vastavalt tellimistingimustele lubatud 3-6 nädalat. Selle aja möödudes tarbija oma tellitud kaupa kätte ei saanud ning pöördus kaupleja poole sooviga makstud raha tagastada. Selle peale tõi kaupleja tarbijale erinevaid vabandusi ja põhjendusi, miks tellimuse täitmine viibib, kuid raha ei soostunud tagastama. Pärast 8-kuulist ootamist ei olnud tarbija ikka kitarri kätte saanud ..
Kaua peab tarbija ootama?
Näide:
Tarbija tellis Eesti e-kaupleja lätikeelselt lehelt pardli. Pardel lakkas töötamast, kuid tarbija teavitas kauplejat puudusest alles 3 kuud peale vea avastamist. Kaupleja jättis tarbija kaebuse rahuldamata, viidates tarbija kohustusele teavitada 2-kuu jooksul.
Kaebuste lahendamine kui müüja ja tarbija ei asu samas liikmesriigis
• Mida teha, kui tekivad probleemid ja kuidas esitada
piiriülest kaebust?
- Hoolimata sellest, millisest EL liikmesriigist ost sooritada, probleemide ilmnemisel on esimeseks sammuks müüjaga ühendust võtta.
- Kui suuline pöördumine ei anna tulemusi, tuleb teha kirjalik kaebus, milles märkida tarbijapoolne täpne nõue.
Mida teha, kui probleem ei lahene?
Juhul kui:
1) tarbija ei ole oma õigustega kursis ega tea, mida müüjalt nõuda, või
2) tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada, või
3) tarbija kaebust ei lahendata ning tarbija leiab, et teises riigis tema õigusi on rikutud,
saab abi saamiseks pöörduda Tarbijakaitseameti juures tegutseva EL tarbija nõustamiskeskuse või vastava liikmesriigi tarbijakaitse keskuse poole.
Euroopa tarbijakaitsekeskused
Spetsiaalsed keskused kõikides EL riikides.
Moodustavad ühtse tarbijakaitsekeskuste võrgustiku ECC-Network.
Võrgustiku tegevust koordineerib Euroopa Komisjon.
Ülepiiriliste kaebuste statistika
2012 laekus:
ECC keskustele rohkem kui 72 000 tarbija pöördumist
EL tarbija nõustamiskeskusele 850 tarbija pöördumist
EL tarbija nõustamiskeskus lähtub oma tegevuses:
Eesti Vabariigi seadustest (juhul kui kaupleja asub Eestis).
Teiste liikmesriikide seadustest (juhul kui kaupleja asub teises liikmesriigis).
Euroopa Liidu õigusaktidest (määrused, direktiivid jms)
Kohtuväline tarbijakaebuste
lahendamine (ADR-süsteem)
Kohtuväline kaebuste lahendamise süsteem (ADR süsteem) on süsteem, mis on loodud tarbijate abistamiseks väljaspool kohtusüsteemi. Kohtuvälise kaebuste lahendamise süsteemi ülesandeks on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel.
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
Eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid.
Määrus on kohaldatav kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis.
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele.
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust saab kasutada piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, kui nõude väärtus ei ületa 2000 Eurot.
Väiksemate kohtuvaidluste menetlus on heaks võimaluseks tarbijale, kellel ei ole õnnestunud lahendada vaidlust mõne teise liikmesriigi kauplejaga.
Vormipõhine menetlus
Vormid on leitavad Euroopa Tsiviilasjade Justiitsatlases (http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/) ning neid on kokku neli:
Vorm A – Nõudevorm
Vorm B – Kohtu taotlus nõudevormi parandamiseks ja/või täiendamiseks
Vorm C – Vastusvorm
Vorm D – Kinnitus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta
Tänan!
Heldin Malmet
Telefon: 6 201 930
Nõuandetelefon: 1330 ja 6 201 707
Tarbijakaebuste menetlemise võimalikud etapid
I kaebus kauplejale
II kaebus Tarbijakaitseametile
III kaebus tarbijakaebuste komisjonile
IV hagi maakohtusse
Tarbijakaebuste komisjon
Reguleerib tarbijakaitseseadus (TKS).
komisjon: tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon
tarbija: füüsiline isik, kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega
kaupleja: isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või turustab tarbijale kaupa või osutab teenust
sõltumatu institutsioon: komisjon teeb otsuseid sõltumatult, lähtudes vaid seadusest ning muudest õigusaktidest.
Moodustamise alused
Komisjoni kuuluvad komisjoni esimees ja liikmed.
Komisjoni koosseisu kuulub võrdsel arvul tarbijate ja kauplejate esindajad:
esimees
tarbijate esindaja kaupleja esindaja
Komisjoni esimehed
Komisjoni esimehed kinnitab:
majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult justiitsministriga.
2012.a oktoobri seisuga on esimeeste nimekirjas:
Maria Alajõe Kai Amos
Margus Kingisepp Taivo Kivistik
Jaak Kirikal Katrin Pööra
Aase Sammelselg Enn Tonka
Alar Urm
Komisjoni liikmed
Komisjoni liikmete nimekirja kantakse:
kauplejate esindajad:
ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitude ettepanekul;
tarbijate esindajad:
tarbijaühenduste või ühenduste liidu ettepanekul ning
Tarbijakaitseameti esindajad peadirektori poolt.
Komisjoni koosseisu kinnitamine
Tarbijakaitseameti peadirektor kinnitab iga vaidluse läbivaatamiseks:
- vähemalt 3-liikmelise komisjoni;
- vajadusel ka 5-liikmelise jne.
Komisjoni pädevus
Komisjon lahendab tarbijate ja kauplejate sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi (võlaõiguslikud vaidlused) eeldusel:
kokkuleppel lahendamine ebaõnnestus;
kauba või teenuse väärtus on 20 või enam eurot.
Praktikas probleemid vaidluse sisu määramisel.
Pädevusse ei kuulu -1:
Kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest;
tervishoiuteenuse ja õigusabiteenuse osutamine;
kinnisasja ja ehitise võõrandamine.
Lisaks ei kuulu pädevusse vaidlused, milliseid TKA eelmenetluses ei lahenda ja milliste lahendamise kord on seadustes ette nähtud:
ravimid (Ravimiamet või Terviseamet);
tööturg, töösuhteid, tööõigus (Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon);
Pädevusse ei kuulu -2:
kaupleja ebaviisakas käitumine (lahendab kaupluse või teenindaja juhataja või omanik);
ebakvaliteetsed või riknenud toiduained (Veterinaar- ja Toiduamet);
ebapiisav eesti keele oskus (Keeleinspektsioon);
ebapädeva korteriühistu juhatus (juhatuse valib korteriühistu üldkoosoleku pädevuses);
jne.
Nõuded kaebusele
TKS sätestab üldised mõistlikud nõuded:
tarbija nimi, elukoht, kontaktandmed;
kaupleja ärinimi või nimi, tegevuskoha aadress;
kaebuse sisu, nõue ja selle põhjendamise asjaolud
Oluline on tõendada lepingu sõlmimist, lisada:
ostu sooritamist tõendav dokument;
kauplejale esitatud kaebuse ja saadud vastused.
Tähtajad
1 kuu: istung kaebuse komisjonile edastamisest, tähtaeg pikeneb keerulisema vaidluse ning istungi edasilükkamise korral.
5 tööpäeva: otsus istungi toimumisest.
2 tööpäeva: otsuse väljastamine.
1 kuu: täitmine otsuse ärakirja saamisest.
Kauplejad, kes komisjoni otsust ei täida, kantakse TKA kodulehel avaldatud musta nimekirja.
Sisuline arutamine
Poolte osavõtt komisjoni istungist on vajalik, kuid TKS lubab kaebuse läbi vaadata ka ilma poolteta.
Istungil: kuulatakse pooled ära, arutatakse asjaolusid, selgitatakse õigust, uuritakse tõendeid.
Istungi edasilükkamine uute tõendite saamiseks.
Peamine eesmärk – saavutada kompromiss.
Läbirääkimiste pidamine.
Kompromissi võimatusel teeb komisjon otsuse.
Menetluse lõpetamine
Komisjoni istungil ilmneb alati uusi asjaolusid, nende alusel võib komisjon menetluse lõpetada, kui:
1) vaidlus ei kuulu komisjoni pädevusse;
2) lahendamine ei ole tõendite alusel võimalik, nõuab põhjalikku uurimist ja tunnistajate ärakuulamist;
3) pooled saavutasid kokkuleppe enne komisjoni istungit, istungil või istungite vahelisel ajal;
4) tarbija loobub kaebusest.
Menetluse lõpetamise otsustab esimees.
Komisjoni töö 2004-2011
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Rahuldatud 40 84 61 44 57 71 56 65
Lahenenud kokkuleppel 9 54 102 58 58 65 45 80
Osaliselt rahuldatud 24 32 11 13 21 4 5 9
Jäetud rahuldamata 27 113 67 67 49 78 50 60
Väljub pädevusest 4 25 19 24 27 41 42 41
Tarbija kasuks tehtud
otsuste %70,20% 55,20% 67% 55,80% 64,20% 54,10% 53,50% 60,40%
Otsuseid mittetäitnud
ettevõtete arv7 16 17 10 17 28 22 27
Kokku otsuseid 104 308 260 206 212 259 198 255
Komisjoni töö 2012
2011 2012 Kaubad 68%: 66% jalatsid 63 64 arvutid 17 17 mööbel 15 14 Teenused 32%: 34% turism 28 31 ehitusteenus 15 7 keemiline puhastus 8 4 mobiilsideteenus 8 6 finantsteenused 6 9 Kokku: 255 259
Millest räägime?
1. E-kaupluse registreerimine
2. E-kaupluse müügitingimused
3. Nõuded e-kaupluse veebilehele
4. Nõuete rikkumine ja vastutus
Millistest seadustest alustada?
Majandustegevuse registri seadus
Kaubandustegevuse seadus
Tarbijakaitseseadus
Võlaõigusseadus
(MTRS)
(KaubTS)
(TKS)
(VÕS)
Kes on kaupleja?
Kaupleja on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse
raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.
Kaupleja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses
pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või
osutab teenust
KaubTS § 2 p 1
TKS § 2 p 2
E-kaubandusega alustamine
Kauplejal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta
on registreeritud majandustegevuse registris.
KaubTS § 12 lg 1
Mis on MTR?
Majandustegevuse register on asutatud erinõuetega
tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate üle arvestuse pidamise ja
järelevalve teostamise eesmärgil.
Erinõuetega tegevusala on majandustegevuse valdkond,
millel tegutsemiseks on vajalik MTRi registreering või
tegevusloa olemasolu.
MTRS § 2 lg 1
MTRS § 2 lg 2
E-kaupluse registreerimine
Riigilõiv 19,17 eurot ühe tegevuskoha registreerimise eest
Registreerimistaotlus jaekaubanduse tegevusalal
tegutsemiseks
Ettevõtjat tema registreerimisest ei teavitata
Täiendav info: http://mtr.mkm.ee/
Märke puudumine
Kaupleja poolt kauba või teenuse müügi eest ilma sellekohase
märketa registreeringus, kui märke olemasolu oli
nõutav, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
MTRS § 27 lg 1
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. MTRS § 27 lg 2
Mis on e-kaubandus?
E-kaubandus on kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük
internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta üheaegse füüsilise kohalolekuta
ehk sidevahendi abil. KaubTS § 2 p 7
Mis on sidevahend?
Sidevahendi kasutamiseks loetakse igat viisi, mis võimaldab
üksteisest eemal viibival tarbijal ja pakkujal korraldada
läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks teabevahetust.
VÕS § 52 lg 2
Telefon, raadio, arvuti, faks, tellimislehega reklaam jne.
Sidevahendi abil sõlmitud lepingud
Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse:
Lepingu sisuks on kauba müük või teenuse osutamine
Lepingu poolteks on kaupleja ja tarbija
Leping sõlmitakse pakkuja poolt kasutatavas turustus- või
teenindussüsteemis
Lepingu sõlmimisel ei viibi pooled üheaegselt koos samas
kohas
Pakkumine ja tellimus edastatakse sidevahendi abil
VÕS § 52 lg 1
Kuidas tellimus täita?
Tellimus tuleb täita hiljemalt 30 päeva jooksul tellimuse
edastamisest, kui pole kokkulepitud teisiti.
VÕS § 59 lg 1
Kui tellimuse täitmine ei ole võimalik?
Kui pakkuja ei suuda tellimust täita, peab sellest tarbijale
teatama ja tema poolt tasutu tagastama viivitamata,
kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.
VÕS § 59 lg 2
Sidevahendi abil sõlmitud leping
Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust
taganeda 14 päeva jooksul.
Asja puhul algab tähtaeg päevast, mil asi on jõudnud
tarbijani
Teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimise päevast
14-päevane taganemisõigus
Tarbija võib 14 päeva jooksul võib tarbija oma soovist taganeda
müüjale teatada.
Saadud kaup tuleb tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem
kui 30 päeva jooksul taganemisavalduse saatmisest müüjale.
Tarbijal on õigus lepingust taganeda ka siis, kui ta on asja
pakendist välja võtnud ning seda tutvumise eesmärgil
kasutanud.
14-päevane taganemisõigus
Kauplejal on õigus küsida hüvitist üksnes siis, kui tarbija on
kasutanud asja pahauskselt või muu hea usu põhimõtte
vastaselt.
Kui kaupleja oma kohustuste ulatust piirab, on tegemist ebaausa
kauplemisvõttega, mis on keelatud ning karistatav.
C-489/07
14-päevane taganemisõigus
Kui tarbija taganeb lepingust kasutades seadusega antud 14-
päevast taganemisõigust, tuleb tarbijale tagastada tema poolt
tasutu, sh kauba kättetoimetamisega seotud postikulu
VÕS § 56 lg 3
14-päevane taganemisõigus
Lepingutingimus, mis raskendab tarbijal taganemisõiguse
kasutamist, tühine.
Tühine on kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha
või leppetrahvi maksmisega.
Kauplejal ei ole õigust jätta tarbijale lepingust taganemise
korral jätta tagastamata tema poolt tasutut ka osaliselt.
VÕS § 194 lg 3
14-päevane taganemisõigus ei kohaldu
Asja üleandmiseks, mis on valmistatud, arvestades tarbija
isiklikke vajadusi
Tarbija esitatud tingimuste kohaselt valmistatud asjale
Asjadele, mida ei saa oma olemuse tõttu tagastada (avatud
kosmeetikakaubad, kiiresti riknevad toidukaubad)
Ajalehed, ajakirjad, raamatud
Digitaalsed tooted (e-raamatud, muusika)
Enampakkumisel omandatud kaupadele
Veo-, majutus-, toitlustus-, või meelelahutusteenuse osas
VÕS § 53
Teabe avaldamine veebilehel
Kaupleja on kohustatud avaldama:
Kaupleja ärinime või nime
Asukoha aadressi
Kontaktandmed sh e-posti aadressi
Kauba või teenuse hinna
E-kaubandust puudutava teabe
KaubTS § 4 lg 1
Enne lepingu sõlmimist
Enne lepingu sõlmimist tuleb teatavaks teha:
Pakkuja nimi ja aadress
Asja või teenuse põhitunnused
Lepingu jõustumise eeldatav aeg
Asja või teenuse hind (maksud ja muud hinna koostisosad)
Posti- või veokulude ja maksude suurus
Maksmise kord ning lepingu täitmise asjaolud
Teave lepingust taganemise õiguse kohta VÕS § 54 lg 1
Enne lepingu sõlmimist
Tarbijale tuleb igal juhul esitada:
Teave taganemisõiguse tingimustest ja selle kasutamisest
Pakkuja tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib esitada
kaebused;
Teave teeninduse võimaluste kohta
Teave pakkuja vastutuse eelduste ja garantii kohta
Kestvuslepingu ülesütlemise tingimused, kui leping on
tähtajatu või sõlmitud tähtajaga üle ühe aasta. VÕS § 55 lg 2 , VÕS § 56
Teabe avaldamine veebilehel
Sidevahendi abil sõlmitud lepingust võib tarbija taganeda 14
päeva jooksul
Kui toodud teabest ükskõik millist teavet ei esitata, võib
tarbija lepingust taganeda 3 kuu jooksul.
Tellimistingimused peavad olema tarbijale ka peale tehingu
tegemist kättesaadavad selliselt, et tarbija ei peaks tegema
omapoolseid pingutusi nende salvestamisel vms.
Kui leping on sõlmitud arvutivõrgu abil
Enne tellimuse esitamist tuleb tarbijale teatavaks teha:
1) Lepingu sõlmimise tehnilised etapid
2) Kas lepingutekst säilitatakse ja see jääb kliendile
kättesaadavaks
3) Tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja
kõrvaldamiseks
4) Lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled
5) Pakkuja reeglid ja elektroonilised võimalused nendega
tutvumiseks. VÕS § 621
Kui leping on sõlmitud arvutivõrgu abil
Pakkuja peab tellimuse saamist viivitamata
elektrooniliselt kinnitama.
Lepingutingimused tuleb esitada selliselt, et tarbijal oleks
võimalik neid salvestada ja taasesitada.
Peamised puudused
Andmete puudulik esitlemine e-kaupluse veebilehel
Puudulik teave taganemisõiguse ja pretensiooni
esitamise õiguse kohta
Märke puudumine majandustegevuse registris
Ühikuhinnad
Tarbijakaitseameti "must nimekiri"
Avaldatakse e-kauplused:
Kellel puudub registreering majandustegevuse registris
Kelle müügitingimused on oluliste puudustega
Kes on korduvalt jätnud tarbijatele kauba tarnimata ja
raha tagastamata
E-kaupleja on nimekirjas seni, kuni kaupleja on ise teavitanud
puuduste kõrvaldamisest
Soovitused
Tarbijakaitseameti e-kaubanduse juhend:
http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=1642
E-kaubandusega seotud küsimused ja vastused:
http://tarbijakaitseamet.ee/kusimused-vastused/
E-Kaubanduse Liit
http://e-kaubanduseliit.ee/
Tänan!
Martin Simmermann
Tarbijakaitseamet
Finants- ja sideteenuste talituse jurist
Millest räägime?
1. Mis on ebaaus kauplemisvõte?
2. Ebaausa kauplemisvõtte "liigid"
3. Näited ebaausatest kauplemisvõtetest
4. Tarbijakaitseameti järelevalve
Kuldreegel
Kauba või teenuse pakkumine ja müük peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt!
TKS § 122 lg 1
Mis on kauplemisvõte?
Kauplemisvõte on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.
TKS § 12 lg 1
Mis on ebaaus kauplemisvõte?
Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja
majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja
seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt
moonutab keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni
see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud.
Mida tähendab ametialane hoolsus?
Kes on keskmine tarbija?
TKS § 122 lg 1
Mis on ametialane hoolsus?
Ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja
hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib
kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade
kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.
TKS § 122 lg 5
Kes on keskmine tarbija?
Käsitatakse piisavalt teavet omavat ja mõistlikult
tähelepanelikku ning ettevaatlikku tarbijat, arvestades
sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid.
Kui kauplemisvõte on suunatud teatud tarbijarühmale, on
keskmiseks tarbijaks selle tarbijarühma keskmine liige.
TKS § 122 lg 2
TKS § 122 lg 2
Ebaausa kauplemisvõtte "liigid"
Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte .
TKS § 122 lg 9
Eksitav kauplemisvõte on:
Eksitav tegevus
Tegevusetus
Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui:
Kauplemisvõttega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige
teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat, mille
mõjul teeb viimane tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
Eksitav kauplemisvõte
TKS § 123 lg 1
TKS § 123 lg 2
Eksitav kauplemisvõte
Teave on ebaõige, kui sisaldab see valeandmeid järgmiste kauba või teenuse asjaolude kohta:
Olemasolu või olemuse
Kaupleja kohustuste ulatus
Hinna või hinnaeelise olemasolu
Hooldus, varuosad, asendamine või parandamine
Kaupleja kohta avaldatud teave
Tarbija õigused
Peamised omadused
TKS § 123 lg 1
Alati eksitav ja keelatud
Usaldusmärgi kasutamine ilma sellekohase loata
Tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana
TKS § 123 lg 8 p 10
TKS § 123 lg 8 p 3
Alati eksitav ja keelatud
Ostukutse kauba ostmiseks
kindlaksmääratud hinnaga, kui kaupleja
jätab seejuures avaldamata oma
põhjendatud kahtluse, et ta ei ole
suuteline sellise hinnaga seda kaupa või
sellega võrdväärset kaupa pakkuma.
TKS § 123 lg 8 p 5
Vaata kindlasti lisaks: VÕS § 123 lg 8
Mis on agressiivne kauplemisvõte?
Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras,
arvestades kõiki selle asjaolusid, ahistamise, sunni, sh füüsilise
jõu kasutamise, või liigse mõjutamise kaudu oluliselt
kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise
tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba
või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt
teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks.
TKS § 123 lg 8
Alati agressiivne ja keelatud
Järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil, v.a lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses.
Kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijalt kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud.
Ebaõige teave, et tarbija on võitnud auhinna.
Vaata kindlasti lisaks: VÕS § 125 lg 4
Näiteid ebaausast kauplemisvõttest
"Tellimusest taganemisel kauba postikulusid ei tagastata."
Ettevõtja on kohustatud tarbijale tagastama kogu tema poolt tasutu (sh postikulud) hiljemalt 30 päeva jooksul alates taganemisteate jõudmisest müüjani.
VÕS § 56 lg 3
Näiteid ebaausast kauplemisvõttest
Tagastatav kaup peab olema kasutamata ja avamata
originaalpakendis. Antud nõude rikkumisel ei ole müüja
kohustatud tagastatavat toodet vastu võtma ega kliendile
ostusummat tagastama.
Tarbijalt ei või tagastamisele kuuluva asja korral nõuda kohasest
kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise hüvitist ega saadud
viljade ja muu kasu väljaandmist.
VÕS § 194 lg 21
Järelevalve
Tarbijakaitseametil on õigus:
Nõuda asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud asjakohast teavet
Teha kauplejale suulisi hoiatusi ja juhtida tähelepanu tarbijakaitsealaste nõuete täitmata jätmisel
Teha ettepanekuid pädevale isikule või institutsioonile kaupleja tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks seadusega ettenähtud korras, kui kaupleja ei järgi oma tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõudeid
Teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ning väärteomenetlusi
Ettekirjutus
Õigusrikkumise avastamise korral võib Tarbijakaitseamet teha
ettekirjutuse:
Esitab nõude lõpetada õigusrikkumine ja võimaluse
korral taastada esialgne olukord või
Kohustab peatama sellise kauba või teenuse pakkumise ja
müügi, mis ei ole nõuetekohane, ning annab tähtaja kauba
või teenuse nõuetega vastavusse viimiseks.
TKS § 40 lg 1
Sunniraha
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha.
Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
TKS § 40 lg 5
Asendustäitmine
Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle
ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga
lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi
kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda
isiku poolt.
ATSS § 11 lg 1
Väärteomenetlus
Kaupleja poolt ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu
rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
TKS § 471 lg 1
TKS § 471 lg 2
Tänan kuulamast!
Martin Simmermann
Tarbijakaitseamet
Finants- ja sideteenuste talituse jurist
Ürituse materjalid pannakse ülesse aadressile:
http://www.tarbijakaitseamet.ee/suunanaitaja