Post on 06-Oct-2020
44 HARIDUS 1–2/2008
PETLEMMA TÄHTKaks tuhat aastat tagasi taevasse ilmunud
Petlemma tähte seostatakse põhiliselt Ju-
piteri ja Saturni kolmekordse kohtumisega
Kalade tähtkujus aastal 7 eKr (esimene
kokkusaamine toimus kevadel, teine sügi-
sel, kolmas jõulukuu alguses – mida väide-
tavasti ei võidud siiski näha ühe tähena).
Petlemma täheks on viimastel aegadel
hakatud pidama ka Halley komeeti 12–11
eKr, mille saba võis pealtnäha osutada
Petlemma suunas, samuti kui aastal 66,
oma järgmisel külaskäigul – juudi ajaloo-
lase Josephuse järgi seisnud mõõgakuju-
line komeet siis Jeruusalemma kohal nagu
viimsepäeva kuulutus.
Hal ley komeet?Kreeka kristlik filosoof Origenes, 3. sajand,
pidas Matteuse evangeeliumis kajastatud
Jeesuse tähte komeediks. Veel Giotto di
Bondone kujutab oma freskol (Põhja-Itaa-
lia, Padova, 1301–1305) Jeesuse sünni-
tähte komeedina, saanud ilmselt inspirat-
siooni Halley komeedist aastal 1301. Kree-
ka ajaloolane ja arheoloog Nikos Kokkinos
jõudis 30 aastat tagasi järeldusele, et Joo-
sep ja Maarja võisid minna Petlemma 12.
aastal eKr. Aja niiviisi paika pannud, mär-
kas ta, et see langeb kokku Halley komee-
di ilmumisega aastatel 12–11 eKr. Halley
komeet osutub seega ideaalseks Petlem-
ma tähe kandidaadiks, kuna see oli selgesti
nähtav ettekuulutus, mis liikus „maage ju-
hatades muutumatult üle taeva. Selle saba
võis pealtnäha väga vabalt osutada Pet-
lemma suunas, täpselt nagu aastal 66
(järgmisel külaskäigul oma 76-aastases
tsüklis), kui see rippus nagu hiiglasuur
mõõk kurjakuulutavalt Jeruusalemma ko-
hal” (James ja Thorpe 2001, 177–178). Ko-
meeti pandi tähele Roomas ja mujal Vahe-
mere maades, levisid jutud uue maailma-
valitseja ilmumise kohta.
Suur tu l ipunane loheSiit küsimus: kas võib ka Johannese ilmu-
tusraamatu 12. peatükis leida kajastamist
Halley komeet? Matteuse evangeeliumist
on lugeda, et täht, mida hommikumaa tar-
gad olid näinud tõusmas, käis nende ees,
kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli
laps (Mt 2,9). Sama olukorra kirjelduse ko-
haselt Johannese ilmutusraamatus sai lap-
se sündimise ajal taevas nähtavaks tun-
nustäht, suur tulipunane lohe, kel oli seitse
pead ja kümme sarve ning peadel seitse
peaehet (Ilm 12,3). Matteuse evangeelium
pandi kirja ilmselt enne Halley komeedi jär-
jekordset ilmumist 66 pKr, Johannese il-
mutus pärast seda.
Komeet on müütilise maailmapildi koha-
selt lendav tulemadu, tiivuline madu, tuld-
sülitav madu, pisuhänd, ühesõnaga –
draakon. Kui teda kujutatakse kandmas
mingit kera suus või pea peal, võib see olla
meteoriidikandja madu – s.o meteoriite
maha pillava komeedi kajastus.
Planeedi Maa perioodilised kohtumised
nn tapjakomeetidega põhjustasid aasta-
tuhandete vältel tohutuid katastroofe (on
nimetatud aastaid 2300, 1500 ja 1200 eKr
(James ja Thorpe 2001, 26), samuti 9500,
7640, 3150, 1198 eKr (vt Internetist märk-
sõna Encke & Oljato). Ca 1200 eKr pühkis
üle maakera ilmselt üks viimaseid meteo-
riidikatastroofi laineid. Kaks suurt komeeti
lähenesid üheaegselt Maale ja pommitasid
seda meteoriitidega (Maa läbis Halley ko-
meedi saba ja möödus riivamisi Encke-
Oljato komeedist).
Draakonivõi t lusDraakonivastase võitluse temaatika on
maailma rahvaste mütoloogias väga ak-
tuaalne, seda ka judaistlik-kristlikus tradit-
sioonis ja eriti algkristlikus kontekstis. Jo-
hannese ilmutus käsitab draakonit kui
saatanat ja kuradit: suur tulipunane lohe,
see muistne madu, keda hüütakse Kura-
diks ja Saatanaks, eksitab kogu ilmamaad
ja saab visatud taevast alla (Ilm 12,3;
12,9). See muistne madu esineb lõuna-
eestikeelses “Wastses testamendis”, 1686,
kujul suhr werrew Pissohand, se wanna
Schiuug, kes samastub hommikutähe Lu-
ciferiga (ld ‘hommikutäht; valgusetooja’; Js
14,12). Koidutäht tähistab eelkõige siiski
Kristust – kui kirkuse kuningat, maailma
valgust, igavese päästepäeva tunnustähte.
Johannese ilmutusraamatu autor heidab
Väike märgiatlasK a r l K e l l o
Tallinna raekoja lohepea-kujuline veesüliti, 1627.
Draakonituulelipp, Tallinn.
Draakonituulelipp, Tallinn.
Pikti draakonimotiiv.
Mesopotaamia tiivulinemadu – meteoriidikandjamadu?
45HARIDUS 1–2/2008
seega silla Jeesus Kristusest hommiku-
tähe Luciferini.
Halley komeet 66 eKr tõusis taas tae-
vasse enne Johannese ilmutuse kirja-
panekut, rippudes hiiglasuure mõõgana
Jeruusalemma kohal. Ähvardas küll püha
linna ära hävitada, ent pelgalt ähvarduseks
see jäigi? Ja kuna ta sellega toime ei
saanud, tähendas see Kristuse võitu? Kas
nimelt neil aegadel ei võinud Halley ko-
meet hakata kaotama oma hirmuäratavat
võimsust? Komeedid kahanevad pidevalt,
kaotades ainest – viimasel külaskäigul näi-
tas Halley komeet end juba vaevumärgata-
vana. Kas aastal 66 pKr sai selgeks, et
leegitsev taevamadu on jõuetuks muu-
tunud? Jeesus Kristus, koidutäht Kristus
on vägevam kui draakon, see vana madu.
Koidutäht võidab koidutähe, ja siis võib Ta
tõesti tõdeda: mina olen särav koidutäht –
teist ei ole enam. Ohtlik paralleelsus, ohtlik
vastasseis on likvideeritud.
Ohtl ik paral leelsusMis ohtlikust paralleelsusest võib juttu ol-
la? Jeesus ja Lucifer on mõlemad Jumala
pojad, mõlemad on valgusekandjad. Mõle-
mad on koidutähed, mõlemad sattusid maa
peale, lõppes see lugu traagiliselt kumma-
legi. Ent ühe olulise erinevusega: koidutäht
Kristus on elav Jumal, hommikutäht Lucifer
aga, kes tahtis end teha Kõigekõrgema-
sarnaseks, on paisatud tükkidena taevast
maha ja lamab purukstallatud laibana all
kivimurrus (Js 14, 12–19). Juhul kui Jee-
suse sünniaeg langeb kokku komeedi
ilmumisega, oleks loomulik, et Teda peeti/
süüdistati, Jesaja kuulutatud Luciferiks.
Ideoloogilistel põhjustel tulnuks see ohtlik
võimalus Jeesuse süüdistamiseks loomu-
likult likvideerida. Selles võib seisnedagi
ilmutusraamatu olulisus – teadvustada, et
Jeesus on nimelt ettekuulutatud Messias
Taaveti soost, vrd „Mina olen Taaveti juur
ja sugu, särav koidutäht” (Ilm 22,16).
Teoloogid on viidanud 1. sajandi 2. poo-
lel pKr algkristlikus maailmapildis toimunud
teatud muudatusele. Esimesed kristlased
ootasid katastroofi, mida seoses Jeesuse
teise tulemisega oli ette kuulutatud, elu aga
jätkus endistviisi. Ilmnes selge vajadus sel-
gitada, mis toimub – mis takistab Jeesust
tulemast taevast leegitsevas tules. Kui
saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht
taevas, pimeneb päike ja kuu ei anna oma
kuma, tähed on taevast kukkumas ja taeva
vägesid kõigutatakse. Vrd Johannese ilmu-
tus: taevas sai nähtavaks teine tunnustäht,
suur tulipunane lohe, kelle saba pühkis ära
kolmandiku taevatähti ja viskas need maa
peale (Ilm 12,3–4). Eelnevas on küllalt põh-
just näha meteoriidikatastroofi kajastust.
Mis katastroofi tegelikult oodati? Kas
mitte komeediga kaasnevat? Kas võib olla
juhtunud nii, et Jeesuse teist tulekut oodati
sel ajal, kui pidi saabuma uuesti Halley ko-
meet? Et kui Jeesus ilmus esimest korda
koos komeediga, oli arvata, et Ta tuleb
teinegi kord samal moel?
Katastroof jä i o lemata?Komeet 66 pKr küll tuli, kuid oodatav/kar-
detav katastroof jäi olemata? Kas muistse
mao vägi ja võimus vajus võib-olla lihtsalt
sisinal kokku, või pillas ta oma meteoriidi-
kerad (või polnudki tal seekord midagi
ühes võetud) kuhugi kõrbe ehk mereava-
rustesse, midagi kahju tegemata? Ilmutus-
raamatu järgi kaob Poja sündimise ajal
taevas nähtavaks saanud suur tulipunane
draakon kuidagi lihtsalt ära: „Lohe ei saa-
nud võimust, ja enam ei leidunud neile
aset taevas”; lohe heideti maa peale ja
tema inglid ühtlasi. Saabus pääste ja Kris-
tuse meelevald, rõõmustage, taevad.
Taustal toimub viimane otsustav võitlus,
kus lohe saab lõplikult ära võidetud. See-
ga – kui Halley komeedi mõlema ilmumise
ajal jäi kardetav katastroof olemata, oli
Jeesus võitnud. Lõplikult.
Mis aga üllatav – isegi niisuguses kau-
ges ja pimedas kolkas nagu Tallinn, eu-
roopaliku kultuuri tõmbekeskustest eemal,
on esindatud vähemalt kolm draakoni-
motiivi, mis seostuvad otseselt meteoriidi-
kandja maoga (vt illustratsioonid lk 44).
Kirjandus
James, P. ja Thorpe, N. (2001) Iidsed
saladused. Tallinn.
Joseph, F. (2004) Atlantise hukk.
Maailm ja mõnda. Tallinn.
Kasak, E. (2003) Iidne tähetarkus. Tallinn.
Kello, K. (2007) Draakoni märgi all. Tallinn.
Apokalüptiline draakon,seitse kera seitsme pea peal.Liebana Beatus, 8. sajand.Madrid.
Muinasegiptuse tiivulised maod – meteoriidikandjad maod?
Maagide kummardamine.Giotto di Bondone,1301–1305.