24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika ja selle Ujumistehnika ja selle õpetamine õpetamine

Prof. Rein Haljand

Tallinna Ülikool2011

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika teoreetilised alused

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Ujumistehnika alused käsitlevad suhteliselt keerulisi inimese ja vee vahelisi mõjusid ujumisliigutuste sooritamisel

Ujumistehnika alused

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Mõisted ja terminoloogia

• Liikumine- see on kere või osade asendi muutumine - võib olla kas sirgjooneline- pöörlev ja ernevates suundades- üles, alla, kõrvale.

• Kiirus - see on väärtus, mis peegeldab liikumise kvaliteeti- aeglane ,kiire

• Kiirendus on väärtus millega iseloomustatakse kiiruse muutumist ajas - negatiivne või positiivne, kiirenev või aeglustuv ( + vaba langemise kiirendus!)

•

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Jõud on mõiste mis paneb keha liikuma, või muutma tema liikumise suunda- edasiviiv jõud, takistusjõud - veetakistus. Ujumises kasutatakse jõudu ka kui rõhku veele

• Mass on iseloomulik keha materjalile ja hulgale, mis tekitab vastavat inertsi

• Inerts on keha omadus, mis oleneb massist ja nõuab erinevat jõudu , siis kui tahame paigalolevat objekti panna liikuma , või siis kui teda peatada

• Kaal on gravitatsioonijõud ,millega meid Maa oma poole tõmbab

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Vee omadused • Vesi ja ka õhk on ained , mis nendele mõju

avaldamisel pidevalt deformeeruvad

• Vee tihedus , viskoossus on vee omadus, mis on siiski erinev, sõltuvalt temperatuurist - külmem vesi on enam tihe

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Vee rõhk - on rõhk, mida vesi, mis asetseb ülalpool avaldab veele allpool

• ja on ka rõhk, mis tekib vee liikumisel ja ujuja liikumisel vees - võib olla negatiivne ja positiivne

• Ujuvus ehk üleslükkejõud on jõud vastavalt Archimedese seadusele

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Ujuvuse raskuskese on punkt , mis oleneb erinevate kehaosade vee all ja vee piiril olemise astmest ja erikaalust

• Voolujoonelisus on keha omadus, kus vee vool tema ümber säilitab kogu aeg head liikumise kiirust ja ühesugust suunda

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Turbulentne vee vool - ebastabiilne erinevate keeristega vee liikumine

• Laminaarne vee voolamine - ühtlane sujuva pideva kiirusega vee liikumine

• Ründenurk on keha vees liikumise nurk liikumise suuna suhtes- meil ujuja kere ründenurk

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Vee omaduste keerulisemad mõisted

• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab vees liikuva keha suurust ja inertsi ( on erinev käelaba tõmbe ja jalalöögi puhul)

• Veetakistuse koefitsient , mis arvestab lainetakistust ujuja ümber vette sukeldumisel ja on erinev ujuja pikkusest olenevalt (pikemal ujujal eelis)

• Kiirenduse koefitsient -arvestab kiirendusega vees liikumisel objekti pikkust (pikemal ujujal jälle eelis)

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Veetakistuse koefitsient ,mis arvestab vees liikuva keha pikkust ja liigutuste sagedust - näiteks delfiini jalalöögid vee all -

• 1,54 ujumisel

• 1,32 veealustel jalalöökidel

• 0,25 -haikalal

• 0,18- lõhekalal

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Veetakistus ja edasiliikumine

• Ujumiskiirus olenbki sellest - kui palju saaks vähendada veetakistust ja kui palju saaks suurendada tõmbejõude

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Vees liikuva objekti kuju takistus• Lennukitiiva (veetilga) kuju takistus ja

üleslükkejõud• Passivne takistus- sirutatud ujuja kuju• Aktiivne takistus- liigutustega ujuja kuju• Hõõrdetakistus- naha ja kostüümide pind• Lainetakistus- vee erinev lainetuslik liikumine• Tekkinud õhuosakeste (õhumullide) takistus

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Suurem kiirus - suurem takistus• Ära vähenda kiirust et vähendada takistust

vaid vastupidi vähenda takistust et suurendada kiirust !

• Käte tõmme peab alati olema kiirenev et suurendada käelabaga tekitatud jõule hea takistus

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Kõrgem kere asend - väiksem kere kuju takistus, kuid suureneb lainetustakistus

• Vee all enam kui 1m -, seisev vesi ja väiksem lainetakistus , jõudude rakendus parem

• Spetsiaalsed kostüümide materjalide pinnad avaldavad väiksemat takistust kui nahk

• Põhja effekt - 2m sügav ujula või enam on hea • Blokeerimise effekt - tunneli mõju kui seinad

on ligidal- 10 rajaga ujula!• Suure laine effekt -50m ja 100m sprindi laine

pöördes

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Ujuja asend laines - tekib 2-3 lainet

• Pikem ujuja - laine pikem , takistus väiksem

• Suurem kiirus väiksem lainetustakistus

• Suurem kiirendus suurem lainetustakistus

24/09/04

Prof. Rein Haljand

• Väline interferents- teise ujuja “tuules” ujumine• Sisene interferents - erinevate kehaosade teineteise

läheduses liigutamine vees- jalgade omavahelised liigutused kroolis ja selili, käte liigutuste mõju kerele ja jalgadele.

• Aerutamise taoline tõmme tõuge - effektiivsem võrreldes sik-sakk tõmbega

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Glisseerimise effekt

• Teaduslikult võimatu kuna ujumiskiirus peaks olema üle 4 m/sek

• Praktiliselt siiski tunnetav

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Tõmbe effektiivsus oleneb

• Käelaba ja käsivarre suurusest

• Käelaba ja käsivarre kujust

• Käelaba ja käsivarre asendist

• Tõmbe suunast

• Tõmbe kiirusest

• Tõmbe kiirendusest

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Kõrge küünarnuki asend

• Parim jõu rakenduse poolest , kus kangi õlg on kerele lähemal ja väiksem

• Parim selja ja rinna lihaste rakenduse poolest tõmbesse

• Parim tõmbe suuna poolest eest-taha

• Parim õlaliigese fikseerituse poolest- hoiab ära õlaliigese traumad

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Tõmbe kiirendus

• On vajalik lihastöö sesukohalt

• On vajalik veetakistuse ja propulsiooni seisukohalt

• Liig varajane tõmbekiirendus tekitab tõmbe lõpuosas aeglustuse ja ei ole effektiivne

• Kiirendus peab jätkuma tõukeosa lõpuni!

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Sirge käega käe etteviimine kroolis

• Aitab paremini haarata kaasa kere liikumist ette

• Toimub kiirendusega ja aitab tõmbekäel ka kiirendusega tõmmet sooritada vee all

• Analoog seliliujumise käte etteviimisega

• Mõnevõrra halvem käelihaste lõdvestus

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Jalgade töö

• Nii effektiivsust, edasiviivat jõudu tekitav funktsioon kui stabiliseeriv roll (krool/selili)

• Veealused delfiinijalalöögid effektiivseimad optimaalse tempoga -ca 150 lööki/minutis

• Rinnulibrassi jalalöök - väga oluline element• Stardihüppe ja pöörete tähtsaim tegevus

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Kere liigutused suurendavad takistust, kuid on mõningal juhul vajalikud jõudude

ülekandmisel ühelt kehaosalt teisele

• Üles alla

• Külgedele

• Hingamisest tekkivad kere kõikumised

• Rullumised külgedele

• Õlavöö kõikumised

• Puusavöö kõikumised

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Vette sukeldumine

• Parim viis - läbi ühe väikese augu- “nõelasilma” ja läbi kitsa “toru” - Väiksem hõõrdetakistus ja lainetakistus ja vähem õhuosakeste takistust

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumise tempo

• Mõiste, mis iseloomustab ujumisliigutuste sagedust

• Väljendatakse korduvate ujumisliigutuste arvuna 1 minuti jooksul

• Kõrge tempo ( näiteks üle 60 tsükli/minutis) on väga suure energiakuluga tegevus

• Madal tempo - erineb liiga palju reaalsest tehnikast

• Optimaalne tempo - individuaalne ja otstarbekas

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumise “samm”

• Mõiste , mis iseloomustab ühe korduva liigutustsükliga läbitud teepikkust

• Kuna basseini pikkus on konstantne, siis loetakse tõmbeid (tsükleid) selle läbimisel

• Väiksem arv tõmbeid/suurem samm on ujumistehnika ratsionaalsuse näitajaks

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Liigutuste ja hingamise rütm

• Ajaline rütm on mõiste , mis avab korduvate liigutuste või hingamistegevuse erinevate elementide ajalise kestuse erinevuse

• Sissehingamine : Väljahingamine• Käte veealune tõmme : veepealne etteviimine• Tõmme : Tõuge: Jalalöök .. jne• Ühtlane rütm - hea liigutuslik vilumus• Paljuski seotud akustilise liigutustajuga,

muusikaalsusega

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ratsionaalse tehnika analüüsi printsiibid

-vältida liigseid liigutusi-rakendada edasiviivaid jöude-vähendada takistavaid jöude-kindlustada jöudude ülekanded ühelt kehaosalt teisele lukustatud liigeste kaudu õiges suunas ja õigeaegselt-kindlustada lihaste töö ja lõdvestuse optimaalne vahekord-saavutada hingamistegevuse ja liigutustegevuse kooskölastatus

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumisliigutuste analüüs Liigutuste osade, faaside , tehnikaelementide

analüüs

Kooskõlastuse, koordinatsiooni analüüs• Kehaosade (käed, jalad, kere) tegevuse analüüs• Pooside, asendite analüüs• Kestus, rütm, tempo, samm• Kaugused, kõrgused, laiused, sügavused

amplituudid, nurgad • Kiirused, kiirendused

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Individuaalsete kehaliste võimete tehnikas rakenduse analüüs

• Jõu rakenduse analüüs• Painduvuse kasutamise analüüs• Kiiruse ja kiirenduste oskuse analüüs• Vastupidavuse taseme mõju analüüs• Osavuse ja koordinatsiooni puudulikkuse analüüs

• Tehnika kohandamine vastavalt momendi seisule

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika elementide resultatiivsuse analüüs

• Tehnikaelementide effektiivsuse määramine

tehnika parameetrite mõõtmise kaudu:

Võrdlus tehnika elementide individuaalsete parameetrite arengust

Võrdlus maailma parimate tehnikaga

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumisliigutuste tehnika õpetamise-õppimise protsess

• Algõpetuse etapp- veega kohanemine• Vajalike kehaliste võimete arendamine• Praktilised imitatsioonid kuival ja vees• Enesekontrolli võtete omandamine• Vigade analüüs ja parandamine

• Didaktiliste printsiipide rakendus: visualiseerimine, näitlikustamine, individuaalse ja

grupiõpetamise seostamine

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Mõtestatud imitatsioonharjutused kuival

1.Asendite, tegevuse alg ja lõpp pooside imiteerimine koos staatilise lihaspingutusega, (kinesteetilise mälu arendamine)

2.Aeglane ( kontrollitava kiirusega) ujumisliigutuse või tehnikaelemendi osade imiteerimine

3.Treeneri suuline seletus ja nõuanded , samuti teiste ujujate abistav osa imitatsioonharjutuste sooritamisel

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Mõtestatud tehnikaharjutused vees

• Harjutused kehaosade liigutuste sooritamiseks eraldi (käed, jalad) tähelepanuga peamisele ülesandele, nõudele

• Harjutused tehnikaelementide täiustamiseks tähelepanuga kvaliteedi või tulemuslikkuse arendamiseks

• Harjutused terviklikule ujumisviisile tähelepanuga õigele kooskõlastusele

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Teadmised, oskused, vilumused

Õpetamise ja õppimise protsessi nõuab ka kontrollimist:• -Ujumistehnika ja võistlusmääruste alaste teadmiste

kontroll (küsimused treeneri poolt)• -Ujumise tehnikaelementide oskuste kontroll (ülerõhutatud

elementide ettenäitamine treenerile)• Vilumuste kontroll (tehnika filmimine, testimine analüüs,

hindamine, detailne nõuete täitmise analüüs)

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Enesekontrolli võtted ja tehnika täiustamine

• Ideomotoorne treening tehnikaelementidest• Spetsiaalsed tehnikaharjutused teadvustatud

tunnetusega • Tehnikaharjutused koos funktsionaalse

ettevamistuse harjutustega• Tehnika individuaaliseerimine vastavalt võimetele• Uute tehnikaelementide arendamine

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Treeneri vajalikud oskused ujumistehnika õpetamiseks

• Liigutuste sõnastamise ja ettenäitamise oskus • Enesekontrolli võtete õpetamise oskus• Vigade nägemise oskus• Vigade põhjuse analüüsi oskus• Vigade parandamise metoodika oskus• Uute elementide genereerimise oskus• Tehnika individualiseerimise oskus• Tehnikaelementide põhjendamise teadmised• Võistlusmääruste alased teadmised

24/09/04

Prof. Rein Haljand

Ujumistehnika analüüs• Videoanalüüs kõikide ujumisviiside , startide ja pöörete

tehnikast • Kõikude ujumisviiside tippujujate tehnika videod ja Eesti

ujujate videod on internetis aadressil:• http://web.me.com/swimrein