ÜPP reform

Põllumajandusministeerium

Ettekande struktuur

Miks ÜPP reform Reformikava väljatöötamise korraldus Reformikava põhielemendid Hetkeolukord

Miks ÜPP reform

Miks ÜPP reform

Tarbijate ja maksumaksjate huvid WTO uus läbirääkimisvoor EL eelarve EL laienemine Konkurentsivõime

Tarbijate ja maksumaksjate huvid

Probleemid toiduohutuse ja kvaliteediga on olnud viimasel aastakümnel olnud mitmel korral avalikkuse tähelepanu all

On järjest kasvanud avalikkuse surve keskkonnasõbralikkuse suunas

WTO uus läbirääkimisvoor

Surve eksporditoetuste vähendamiseks Surve tootmisega otseselt seotud toetuste

vähendamiseks Surve turgude edasiseks avamiseks

EL eelarve

EL põllumajanduseelarve “külmutatud” Pidev surve põllumajanduseelarve

kasutamise arusaadavamaks põhjendamiseks

Euroopa Liidu laienemine

Põllumajanduse osakaalu suhteline kasv seoses laienemisega

Surve põllumajanduseelarvele

Reformikava väljatöötamise korraldus

Reformikava väljatöötamise korraldus

Aluseks AGENDA 2000 raames EL komisjonile tehtud ülesanne nn AGENDA 2000 rakendamise vahearuande koostamiseks 2002

Komisjoni vahearuanne läks aga tunduvalt kaugemale, kuna lisaks perioodile 2004-2006 (AGENDA 2000 finantsperiood), tehti rida ettepanekuid CAP reformimiseks järgmise finantsperioodi raames (2007-2013)

Reformikava väljatöötamise korraldus 2

Euroopa Komisjon sai volituse Euroopa Nõukogult töötada välja seadusandluse eelnõud CAP reformiideede rakendamiseks

Reformikava väljatöötamise korraldus 3

Arutelu ja otsustus EL põllumajandusministrite nõukogus

Arutelud COREPER-is ja SCA-s

Arutelud Euroopa nõukogu töögruppides

Euroopa Komisjoni ettepanek

Liikmes- ja kandidaatriigidversus

Euroopa Komisjon

ÜPP reformi arutelul on kandidaatriigid ja EL praegused liikmesriigid arutamas koos EK ettepanekut ÜPP reformi osas. Kandidaatriikidel on alati võimalus oma seisukohti väljendada, kuid nad ei osale hääletustel

Arvestades Eesti häälte arvu, on meie praegune võime oma arvamust väljendada praktiliselt võrdne liitumisjärgse perioodiga, st pigem mõjub meie võimalike seisukohtade argumenteeritus, kui häälte arv

Reformikava väljatöötamise korraldus 4

Eestit esindavad nõukogu töögruppides põllumajandusministeeriumi vastava osakonna spetsialistid (praegu ca 20 inimest)

Eelmisel nädalal oli näiteks põllumajanduse ja veterinaaria, fütosanitaaria ja kalanduse osas kokku 31 istungit

Kokku peaksid ministeeriumi ametnikud osalema ca 1000 tööpäeva erineval komitee või töögrupi istungil

Reformikava väljatöötamise korraldus 5

Eesti seisukoht põllumajandusministrite nõukogus

Arutelud PMAN-is

Arutelud Eesti siseriiklikes töögruppides

Euroopa Komisjoni ettepanek

Eesti seisukoht nõukogu töögrupis ja SCA-s

Reformikava põhielemendid

Seadusandlik baas

ÜPP reformi põhiliseks seadusandlikuks formuleeringuks on Euroopa Nõukogu määruse, millega luuakse ühised reeglid ÜPP raames makstavateks otsemakseteks ning toetusskeemideks teatavate kultuuride tootjatele, eelnõu

Lisaks täiendatakse ka 1257 (st maaeluarengu määrust) ja mõningaid CMO määrusi (teravili, piim jne)

NB! NB! NB!

Alljärgnev kokkuvõte vastavast Alljärgnev kokkuvõte vastavast määrusest EI OLE LÕPLIK määrusest EI OLE LÕPLIK MÄÄRUSE TEKST VAID MÄÄRUSE TEKST VAID EELNÕU; MIS ON PRAEGU EELNÕU; MIS ON PRAEGU ARUTELULARUTELUL

Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur

ÜLDISED MÄÄRATLUSED– Cross Compliance – ehk nõuetele

vastavus– Degressioon ja modulatsioon– Põllumajanduse nõustamissüsteem– Integreeritud Administratsiooni ja

Kontrollisüsteem (IAKS)

Reformi põhilised elemendidmääruse struktuur

Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem

Other Aid Schemes - muud otsemaksete skeemid

ülemineku- ja rakendusreeglid

Cross Compliance – ehk nõuetele vastavus

Põllumajandustootja, kes saab otsetoetusi on kohustatud järgima kohustuslikke majandamisnõudeid ning rakendama häid põllumajandustingimusi

Kui eelnimetatut ei täideta vähendatakse otsemakseid (teatud tingimustel kuni 100%)

Otsemaksete vähendamine rakendub, kui nõuetele mittevastavus avaldub

– põllumajandustootmises– põllumajandusmaa kastutamises– tööjõukasutuses

Degressioon

Degressioon tähendab, et kõiki põllumajandustootjale antavaid otsetoetusi vähendatakse kuni aastani 2012 alljärgnevalt:

– 1% 2006– 4% 2007– 12% 2008– 14% 2009– 16% 2010– 18% 2011– 19% 2012

Degressioon 2

Degressiooni ei rakendata põllumajandustootjatele, kelle otsetoetuste aastane maht jääb alla 5000 €

Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht jääb vahemikku 5000 – 50 000€ rakendatakse osalist (50% määrast) degressiooni

Põllumajandustootjal, kelle otsetoetuste aastane maht ületab 50 000 € rakendatakse täismäära

Modulatsioon

Degressiooni kaudu otsemaksetest “vabanev” finantsressurss suunatakse EAGGF tagatisfondi maaelu arengu meetmete (1257/1999) finantseerimiseks järgmiselt

– 1% 2006– 2% 2007– 3% 2008– 4% 2009– 5% 2010– 6% 2011– 6% 2012

Modulatsioon

Modulatsiooni ressurss jagatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest– põllumajandusmaa– põllumajanduse tööhõive– GDP ostujõus

Põllumajanduse nõuandesüsteem (PNS)

Aastaks 2006 peavad liikmesriigid kindlustama põllumajanduse nõuandesüsteemi rakendumise nõustamaks põllumajandustootjaid maa ja ettevõtte majandamisel (kas era- või riiklik nõustamissüsteem)

PNS peab katma vähemalt nn nõuetele vastavuse meetmed

Põllumajandustootjatele on PNS kasutamine vabatahtlik

Põllumajanduse nõuandesüsteem 2

Alates 1.jaanuarist 2007 peavad liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjad, kes saavad rohkem kui 15 000€ otsemakseid aastas või kelle aasta käive ületab 100 000€ peavad osalema PNS-is vähemalt kord 5 aasta jooksul

Kui PNS on erasüsteem peavad liikmesriigid nimetama institutsiooni, milline vastutab vastava(te) süsteemi(de) tunnustamise ja järelvalve eest

Integreeritud Administratsiooni ja KontrolliSüsteem

Iga liikmesriigi kohustus on luua IAKS mille elementideks on– Elektrooniline andmebaas– Põllumassiivide identifitseerimissüsteem– Toetuste ja toetusõiguste registreerimissüsteem– Toetustaotlused– Integreeritud kontrollisüsteem

Kõik IAKS-I elemendid peavad olema seotud konkreetse põllumajandustootja taotlusega

Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem

Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem

Põllumajandustootja on õigustatud saama otsemakseid kui:

– ta on saanud toetusõiguse (payment entitlement) vastavalt referentsperioodil 2000 – 2002 saadus otsemaksetele (ei laiene kandidaatriikidele, kelle osas praegu ettepanek referentsperioodi kohta puudub)

– ta on saanud põllumajandusettevõtte pärandina põllumajandustootjalt kellele on viidatud eelmises lõikes

– ta on saanud toetusõiguse riiklikust reservist või ülekandena

Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 2

Võimalikud kaks toetusõiguse määramise alust– lähtudes konkreetse põllumajandustootja

toetustasemest TULEMUS: tekib iga tootja kohane hektarimakse

– lähtudes konkreetse riigi-, regiooni koguotsemaksete tasemest, mis jagatakse põllumajandusmaa hektarite vahel

TULEMUS: tekib riigile-, regioonile ühetaoline nn hektarimakse

Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 3

On defineeritud ka täpsed reeglid toetusõiguste üleandmiseks, rentimiseks jne jne

Single Payment Scheme – ühendatud otsemaksete skeem 4

Ühendatud otsemaksete süsteem asendab:– põllukultuuride toetusskeemi, lina ja kanepi

toetusskeemi– veise ja lambaliha toetusskeemid koos peamiste

lisamaksetega– kuivsööda toetusskeemi– piima toetusskeemi– seemnete toetusskeemi

MILLAL?

Praeguse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt aastast 2004, tõenäoliselt siiski hiljem (st näiteks 2007).

Selle süsteemi sisseviimine on administratiivselt aeganõudev ja samuti kulukas

Other Aid Schemes - Muud otsemaksete skeemid

Määruse eelnõu katab ka muudatused durum-nisu, kartulitärklise, riisi, teatud proteiinikultuuride, energiakultuuride osas

Teatud liblikõieliste otsemakse

Toetusmäär 55,57€ Maksimaalne garanteeritud pindala 1 400 000 ha

Otsetoetus energiakultuuridele

Toetusmäär 45€/ha Energiakultuurideks loetakse kultuure mida

toetatakse– bioetanooli, biodiisli, biogaasi, biometanooli,

biodimetüüleetri, bioõli, bioetüültertiobutüüleetri tootmiseks. Samuti elektri ja soojusenergia tootmiseks kasvatatavale biomassile

Maksimaalne garanteeritud toetatav pindala on 1 500 000 ha

Nõutav on tootja leping vastava tooraine sihipärase kasutajaga

Kartulitärklis

Toetatakse kartulitärklise tootmise eesmärgil kasvatatavat kartulit 55,27€ ühe tonni kartulitärklise tootmiseks vajaliku kartulikoguse kohta

Nõutav on ümbertöötlemisleping

Ülemineku ja rakendusreeglid

Otsemaksete juhtimiskomitee

Luuakse otsemaksete korralduskomitee (managing committee), mille eesistuja on EK esindaja

Volitused EK rakendusmäärusteks

Põllumajanduse nõustamissüsteemi rakendusmäärus

Määruse alusel makstavate toetuste rakendusmäärused (sh toetuskõlblikkuse kriteeriumid, taotluste esitamise tähtajad jne)

Piim

Piimakvoot

Praegune ettepanek komisjoni poolt on pikendada kvoodisüsteemi aastani 2015

On ka ettepanek teatud perioodil tõsta kvoote kuni 1,5% aastas

Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005

piima taotlushind 1000 kg 3,7% rasvasisaldusega piimale

- 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005

4820 EEK/tonn - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006

4550 EEK/tonn - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007

4270 EEK/tonn - alates juulist 2007 400 EEK/100 l

Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005

Interventsioonihind 100 kg-le lõssipulbrile - 1.juuli 2000 kuni 30 juuni 2005 3200 EEK - 1.juuli 2005 kuni 30 juuni 2006 3034 EEK - 1.juuli 2006 kuni 30 juuni 2007 2880 EEK - alates juulist 2007 2718 EEK

Piimaturukorralduse muutumine aastast 2005

Otsetoetuste rakendamine piimatootjatele kompenseerimaks hinnalangust

2005 – 90 EEK kvoodi tonni kohta 2006 - 180 EEK kvoodi tonni kohta 2007 – 270 EEK kvoodi tonni kohta Lisaks sellele riigil täiendav “ümbrik” mida on

võimalik kasutada kas lihtsa lisamaksena või pindalapõhise maksena

Määruse 1257/99 muutmise määruse eelnõu

Määruse muudatuse eesmärk

Aidata kaasa põllumajandussektori kohanemisele uute nõuetega (standarditega)

Toetada nõuandeteenistuse kasutamist Kompenseerida täiendavad kulud seoses nõutavast

kõrgemate loomade heaolu nõuete rakendamisega Toetada põllumajandustootjate osalemist

toidukvaliteedi programmides Toetada põllumajandustootjate poolt läbiviidavaid

tegevusi tarbijate teadlikkuse tõstmise osas

Uued meetmed (EAGGF garantii)

Standarditega kohanemine (Meeting Standards)

Põllumajanduskeskkond ja loomade heaolu Toidukvaliteet (Food Quality)

Kõik need uued meetmed on finantseeritavad Maaelu Arengu Kava raames

Standarditega kohanemine (Meeting Standards)

Kompenseeritakse kulusid, mis on tingitud uute EL või rahvuslike nõuete täitmisest.

Kompensatsioon nõuete kehtestamisest 5 aasta jooksul lineaarselt väheneva maksena

Kompensatsioon ei kata investeeringukulutusi Võib katta ka põllumajandusnõustamise kulutusi, mis

on tingitud kohustuslike majandamisnõuete täitmiseks ostetud nõuandest, kuid mitte rohkem kui 80% tehtud kulutustest ja mitte rohkem kui 1500€

Põllumajanduskeskkond ja loomade heaolu

Põllumajanduskeskkonna nn tavameetmele lisaks on võimalik kompenseerida loomade heaoluga seotud kulutusi, mis lähevad kaugemale tavapärasest loomakasvatuspraktikast ning vajadusel maksta nn stiimulit.

Kohustused peavad olema võetud vähemalt viieks aastaks

Ei kaeta investeeringutega seotud kulutusi

Toidu kvaliteet

Toetatakse põllumajandusootjate osalemist EL ja riiklikes toidukvaliteedisüsteemides

Samuti toetatakse põllumajandustootjate poolt tarbijatele suunatud erinevate toodete propageerimistegevusi

Tänan tähelepanu eet!

Kohustuslikud majandamisnõuded(Statutory management requirements)

Kohustuslikud majandamisnõuded sätestatakse EL tasandil järgmistes valdkondades– inimese-, loomade- ja taimetervis– tööohutus ja –tervishoid– keskkond– loomade heaolu

Määruse lisa loetleb juba kehtivad õigusaktid millistest lähtutakse

Head põllumajandustingimused

Nõuded – mulla erosiooni vältimiseks– mulla orgaanilise aine säilitamiseks– mulla struktuuri säilitamiseks– mulla sooldumise vältimiseks– minimaalseks põllu korrashoiuks

Näide otsemaksete vähendamisest Cross Compliance alusel

Otsemaksete vähendamine vähemohtlike rikkumiste, mis on seotud kohustuslike teavitamistega ja või tegevuse registreerimisega korral

Rikkumise tõsidus

  Rikkumine püsiv

Korduvus

Tahtlikkus Mõju   esimene kord

  Ei oma mõju ei Hoiatus

Rikkumine tahtmatu

Mõju ettevõtte piires ei Hoiatus kuni 5%

  Mõju ka ettevõtte väline ei 5% - 10%

  Ei oma mõju ei 50% - 60%

Tahtlik rikkumine

Mõju ettevõtte piires ei 60% - 70%

  Mõju ka ettevõtte väline ei 70%-100%