Post on 27-Jul-2016
description
LAPIMAAL
miskusmillal
VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETISwww.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee
EESTI KEELES
The Baltic Guide tutvustab teile mida
Soomes teha ja näha tasub
SOOME KEVAD 2012
Kevademärgid looduses ja inimestes
Uuenenud lõbustus-pargid suve ootel
Jäähoki MM-võistlused Helsingis
Disainipealinn maailmas ja tänavapildis
/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /
Kevadine lumeturism
UUS HELSINGI KAART Lk 26
Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi
Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)
Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2012)
Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes jakatsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse kaeesti keeles.
Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega:- Mündi teekond- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Keeled ja kultuurid- Elu struktuur- Science On a Sphere - Maakerateadus- Heureka klassika
Vahelduvad näitused:- 20X0 – reis tulevikku (8.10.2011-27.1.2013)- Klima X (18.2.2012-27.1.2013)- Dinosaurused (TULEMAS 28.4.-30.9.2012)
Heureka Planetaariumis kolm filmi:- Tee tähtedesse- Zula patrull ja suur ilmaseiklus- Mustad augud - teekond tundmatusse (kuni 1.4.2012)- Avastusretk kosmosesse (tulemas 2.4.2012)
20X0 – reis tulevikku
Klima X 18.2.2012-27.1.2013
SOKOS HOTEL HELSINKI – KVALITEETAEG LINNA SÜDAMES
Naudi puhkust Helsingi kesklinna hubases ja modernses linnahotellis. Linna parimad ostutänavad ja kaubamajad leiad hotelli vahetuslähedusest. Muu hulgas on hotellist kiviviske kaugusel ka Esplanaadi park, Ateneum ja Senatiturg. Meie restoranid Fransmanni ja Memphis pakuvad suussulavaid hõrgutisi igale maitsele.
Hotelli külastajatele -10 % allahindlus Sokos kaubamaja ostudest ning 22 EUR/ööpäev P-Kluuvi parklas (norm. hind 32 EUR/ööpäev)
Parkla asub hotelli vastas, Kaubanduskeskus Kluuvi allkorrusel.
Tere tulemast Sokos Hotel Helsinki’sse!
Kluuvikatu 8, 00100 Helsingi, SoomeTel +358 20 1234 601e-post� hotelhelsinki.helsinki"sokoshotels.ƂYYY�UQMQUJQVGNU�Ƃ
Soome
Rootsi
Venemaa
Põhjapolaarjoon
Botnia laht
Soome laht
ViiburSankt-PeterburiMoskva
Turku
Rongireis on Soomega tutvumiseks parim viis. Kaasaegsed rongid viivad reisijaid kõikjale üle Soome kiiresti ja mugavalt.
Et näha Soomet, tasub sõita rongiga
Öise rongiga puhanult Lapimaale
Kui soovid avastada Lapimaa võlusid, vali rong. Kaasaegsetes ja kõigi mugavustega kahekorruselistes magamisvagunites jõuad mugavalt Rovaniemisse ja Kemijärvile.
Autosid vedavate rongide autode peale- ja mahalaadimise koht
Getting there together
Allegro on kiire ja mugav rongiühendus Helsingi ja Sankt-Peterburi vahel
Allegro rongid toovad Soome ja Venemaa huvipakkuvad sihtkohad mugavalt lähemale. Ühest kesklinnast pääseb teise 3,5 tunniga: Allegro on kõige nutikam valik nii puhke- kui ka ärireisijatele. Reisil ei tule ette liigseid viivitusi, kuna rahavahetus, tax free rahatagastamisteenus ja piiriületusformaalsused teostatakse mugavalt sõidu ajal.
Kord päevas väljub Helsingist Moskvasse ka Vene rong Tolstoi.
Lisateave ja broneerimine
VR-Group Ltd, Soome raudtee. Helsingi rongijaamwww.vr.fi
FINLAND
WWW.PROVINSSIROCK.FI
Slayer (US)Snow Patrol (UK)Mastodon (US)Bat For Lashes (UK)The Gaslight Anthem (US)Rise Against (US)Billy Talent (CAN)Kyuss Lives! (US)OFF! (US)Example (UK)JUSTICE LIVE (FR)M83 (FR)Ewert and the Two Dragons (EST)Nightwish (FI) Amorphis (FI), Eläkeläiset (FI), Chisu (FI), Stam1na (FI), Jukka Poika & Sound Explosion Band (FI)
Lippupalvelu.fi(Stockman, Liivalaia 53, Tallinna)
www.provinssirock.fi
www.tiketti.fi www.lippu.fi
PILETID NÜÜD MÜÜGIL!
Kog
u pere lõbus päev Tykkimäel!
Möllupaviljo
nis käib hull andmine iga ilmaga.
Kog
u pere lõbus päev Tykkimäel!
Loe lisaks: www.tykkimaki.fi
Lõbusat tegevust - üle 40 atraktsiooni ja mängu
- ka kõige väiksematele mudilastele.Hüppa seiklustesse!
Soome kõrgeim atraktsioon,Starflyer viib teid lend
u - kiirus 70 km/h.
Testi suve uudistoodet - meele
tut Loop Fighter'it!
Eckerö Line’i autopaketid on soodne ja mugav valik mõnusaks laevareisiks Tallinn-Helsingi liinil.
Autoga Soome!
Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline. e
Autopaketi hinda kuulub sõiduauto* ja 2-5 reisija ülevedu ühel suunal, hind sõltub nädalapäevast:
57!
69!
TEISPÄEV kuniNELJAPÄEV
REEDE kuniESMASPÄEV
* sõiduauto max pikkus 6 m, max kõrgus 1,9 m)
& IITTI
UNESCO maailmapärandi objekt Verla
Repovesi rahvuspark
vaid poolteist tundi Helsingist (135 km)
ja muidugi lõbustuspark Tykkimäki
Kouvola TurismLinnavalitsuse hoone, Torikatu 10, KouvolaTel +358 (0)20 6155 295tourism@kinno.!
Arboretum Mustila tee number 6 ääres
Iitti- võluv kirikuküla
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 5juhtkiri
Turism on tõusuteel
M öödunud aastal tehti Eesti ja Soome vahel rekordiliselt palju reise. Statistika näitab, et eel-miste aastatega võrreldes kasvas 2011. aastal
nii soomlaste kui eestlaste reisihimu. Laevareisidel ületati seitsme miljoni reisi piir, mis tähendab, et iga päev sõitis üle Soome lahe ühes või teises suunas keskmiselt 20 000 reisijat.
Samal ajal avati uusi lennuliine ja pärast aastatepik-kust pausi taaskäivitati ka kopteriliiklus. Märgid näitavad, et tõusutendents ei vaibu ka sel aastal. Igatahes pani Estonian Air käima uues lennuliinid Tallinna ning Kesk- ja Ida-Soome vahel. Uue laeva lisab graafikusse Eckerö Line, mis tähendab reisijate arvu edasist kasvu.
Analüütikud selgitavad seda Soomes töötavate eestlaste hulga suurenemisega, kuid kõike arvesse
võttes on ka vabaajareiside arv kasvanud. Üha rohkem eestlasi võtab ette perereise autoga, mis annab tunnis-tust, et huvipakkuvad sihtkohad asuvad juba Helsingist kaugemal. Muidugi moodustavad päevaturistid reisijate koguarvust endiselt suurima osa. Sageli sõidetakse Helsingisse lihtsalt ostlema või veetma päeva mõnes turismisihtkohas, näiteks Linnanmäki lõbustuspargis. Igal juhul ei ole näha mingeid märke sellest, et reisijatevool kahe riigi vahel hakkaks kahanema. Seetõttu on lihtne ennustada veelgi elavamat turismiaastat.
Jukka Arponenpeatoimetaja 12–13
sisu
World Design CapitalWorld Design Capital Helsinki ! näitused, projektid.
majandus11 Business Guide: Uus laev Tallinn-Helsingi liinil. Eriline Omenahotelli.
aktuaalne07 Kevadekuulutajad ja tähtsamad sündmused.
Peatoimetaja Jukka ArponenKujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls
Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik
KontaktPõhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti
Toimetustel +372 6117 760
editorial@balticguide.ee
Reklaamiosakondmarketing@balticguide.ee
Reklaamimüük Jari Rousu tel +358 4 5862 4629
Reklaamihinnad1 lk 2770 !tagakaas 3190 !1/2 lk 1465 ! 1/4 lk 790 !1/8 lk 450 !
Hindadele lisandub käibemaks.
Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) 254 x 375 mm
1/2 lk (horisontaal) 254 x 185 mm
1/2 lk (vertikaal) 125 x 375 mm
1/3 lk (horisontaal) 254 x 123 mm
1/4 lk (horisontaal) 254 x 91 mm
1/4 lk (vertikaal) 125 x 185 mm
1/8 lk (horisontaal) 125 x 91 mm
1/8 lk (vertikaal) 61 x 185 mm
MaterjalidValmis materjalid Freehand,
Photoshop, Illustrator, pdf (composite)
Meedia CD, DVD
Kaanefoto Andrei ChertkovModell Radmilla AntonovaMake-up Aljona Tsikunova
Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.
K E V A D 2 0 1 2
Klaverivirtuoos Iiro Rantala annab kindlasti ühe bluusifestivali mängulisema kontserdi teemal The History of Jazz. Rantala muusikaline uurimis-retk algab esimesest d!ässmuusikust J. S. Bachist ja liigub läbi aastasadade tulevikku. Teekonnal saadavad teda saksofonist Jukka Perko ja viiuldaja Adam Baldych.
Kokku esineb April Jazzil üle 20 koosseisu. Pealavadeks on Tapiola kesklinnas asuva Espoo kultuurikeskuse 780kohaline Tapiolasali ning 300 inimest mahutav Louhisali koos maja ette püsti-tatud 1000kohalise d!ässitelgiga. Tegevust jätkub ka Kino Tapiolasse, kus näidatakse Saara Cantelli uut filmi „Tähtitaivas talon yllä” (tähistaevas maja kohal), mida saadab elav muusika.25.!29.4 Espoo.
Jukka Arponen
April Jazz pakub virtuoosse mängu võlu, imelisi lauluhääli ning kuume latiinorütme.
April Jazz on Helsingi regiooni suurim iga-aastane d!ässifestival. Sel kevadel toimub festival Espoos Tapiolas juba 26. korda. Kuulajate ette jõuavad nii Soome kui rahvusvahelise muusikataeva tähed.
Festivali korraldaja on traditsiooniliselt Espoo Big Band, mille esinemist saab festivali ajal kuulata kahel korral. Bigbänd astub üles d!ässitelgi laval, kusjuures solistina lööb kaasa suurepärane Patti Austin. Kavas on ka Ella Fitzgeraldi muusikat, mis on pärit Austini Grammy’le kandideerinud plaa-dilt „For Ella” ja parima d!ässvokaali eest Grammy auhinna saanud plaadilt „Avant Gershwin.”
Üks intrigeerivamaid festivalikülalisi saabub Kuubast " legendaarne Afro-Cuban All Stars esineb 14liikmelise orkestriga laupäevasel Ladi-na-Ameerika muusika õhtul. Seda neli korda Grammy’le kandideerinud bändi, mis ühendab mitme põlvkonna muusikuid, juhendab juba Buena Vista Social Clubist tuttav Juan de Marcos. Kuumad rütmid ja tuline tantsumuusika on garan-teeritud. Kui peaks juhtuma selline kurb asi, et kevad pole festivali ajaks veel saabunud, siis kuu-balased sulataksid kindlasti viimasegi lume.
Kevadmuusika restoranid08–09 Helsingi elav muusika. Põhjamaine toit.
turism14–15 Helsingi kevadsündmused: teater, tsirkus, festivalid…16–17 Kevad on Lapimaal turismi tipphooaeg.18 Soodne perehotell Espoo Korpilampis uueneb.19 Kontserdid ja muud üritused.Provinssirock avab festivalisuve.
ostud20–21 Helsingi kesklinna ostutänavad Bulevardi ja Fredrikinkatu.
ajalugu27 Soome presidendi muutumine tugevast juhist arvamusliidriks.
16–1716–17
Foto
Apr
ill Ja
zz (A
fro-
Cuba
n A
ll St
ars)
Trükk AS Kroonpress
D!ässibussiga Helsingist Tapiola ja Helsingi kesklinna vahel toimib hommi-kust õhtuni tihe bussiühendus. April Jazzi ajal on täiendavalt käima pandud festivalibuss Lasipalatsi eest (Mannerheimintie 22"24), millega pääseb otse kontserdile ja tagasi. Tapiolast tagasi Helsingisse väljub buss Sokos Hotel Tapiola Gardeni eest.
www.finnishcourses.fiHELSINKI–ESPOO–VANTAA–KAUNIAINEN
Information on Finnish Courses– because you want to learn Finnish
SiiliSilli
Euroopa suurim HOHNWURRQLNDƬUPD�Ja suurepärane vaade tasuta.
Länsisatama (Läänesadam), Jätkäsaari, Helsinki. Alati avatud.
Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad
Hakklihapihv, 200 g 8.70 !Loomaliha grillpihv 12.50 !
STEAK HOUSEA L A T E S A A S T A S T 1 9 8 6
Tel +358 9 694 4207E-R 10.30-21L 10.30-19, P 11-19
Forum Mannerheimintie 20Eteläesplanadi 24Tel +358 9 611 217E-T 10.30-23K-L 10.30-24, P 12-22
LINNA PARIMAD BIIFSTEEGIDH E L S I N G I - L A H T I - T A M P E R E
w w w . m a n h a t t a n s t e a k h o u s e . f i
Tere tulemast!
Enam kui sajandivanune restoran Salve on pärl Helsingi
vaatamisväärsuste hulgas. Tänaselgi päeval saab Salves
kogeda aega, mil laevad olid puust ja mehed rauast.
Hõrgutav legend
Hietalahdenranta 11, HelsingiTel. +358 10 76 64280(0,0821 !/kõne + 0,119 !/min)Avatud: E-L 10-24, P 10-23ravintolasalve."
www.balticguide.eewww.balticguide.ee
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 7sündmused
Soome kevade TOP7Tantsusuvi Ida-Soome üritusterohke suve avalöögi annab Kuopios juba 43. korda toimuv festival Tanssi ja Soi. Kuopio Tanssii ja Soi pakub seekord eksootikat Indiast, nüüdistantsu Brasiiliast, klassikalist balletti Poolast ja USAst ning Soome esietendusi. Festivali põhiüritused toimuvad Muusikakeskuse kontserdisaalis, kammer-muusikasaalis ja Kultuuriareen 44.
Festivali avab kunstilise juhi Jorma Uotineni ja dirigent Atso Almila ühiselt loodud muusika- ja tantsuetendus. Muusika on pärit Almila sulest, koreograafia Uotinenilt ja teose kannab ette Kuopio Linnaorkester.
Festivalikava teeb hüppe Soomest eksootikasse, kui Muusikakeskuse pealaval astub üles Indiast Manipuri piirkonnast pärit tantsutrupp nimega Ranganiketan. Maailmakuulsa tantsukollektiivi repertuaari kuuluvad tra-ditsioonilised etnilised tantsud, sealhulgas akrobaatilist osavust nõudvad vehklemis- ja trummitantsud. Moderntantsu esindab festivalil jõuline Brasiilia meestrupp Cia Sociedade Masculina.
Tantsunädala lõpuosa on pühendatud balletile. Hiigeledu saavutanud USA trupp Les Ballets Trockadero de Monte Carlo toob Kuopio lavadele suure ja ettearvamatu maailma hõngu. Balletitrupp esitab klassikalise bal-leti pärle, kuid kõik õhulised valgetes seelikutes tantsijad laval on mehed. Trockadero on esinenud muu hulgas Suure Teatri laval ja Lyoni biennaalil.
Trockadero järel vallutab kontserdisaali Poola Rahvusballet, mille reper-tuaari kuulub nii klassikalist ja neoklassikalist balletti kui moderntantsu. Kuopios etendub ka poolakate kunstilise juhi Krzysztof Pastori ohtrat tunnustust leidnud ballett „Kurt Weill.” 14.–20.6 Kuopio.
Angry Birds Land Populaarsest mobiilimängust tuttavad linnud vallutavad Särkänniemi Seikluspargi.Angry Birds on Soome Rovio Entertainment Oy poolt loodud mäng, mis on sõna otseses mõttes vallutanud maailma. Järgmisel suvel avatakse Särkänniemi lõbustuspargis Angry Birds Land, mis on peredele ja eriti pere väiksematele suunatud temaatiliselt terviklik ala. „Tahtsime luua mõne kindla, seni kasutamata teemaga seotud ala ja ühendada see meie juba tunnustust leidnud seikluspargiga,” selgitas Särkänniemi tegevdi-rektor Miikka Seppälä. „Angry Birdsi tegelased on tuntud kogu maailmas, need meeldivad igas vanuses inimestele ning on Soomes loodud, seega sobivad need meie seiklusparki suurepäraselt,” ütles Seppälä.
„Meie eesmärk oli motiveerida Angry Birdsi fänne, nii täiskasvanuid kui lapsi, liikuma ja nautima ka õuetegevusi. Siinkohal tegi Särkänniemi Seikluspark koostööd Rovaniemi lõbustuspargi looja Lappset Group Oy ja teiste juhtivate lõbustuspargiloojatega, et pakkuda pakkuda rõõmsaid Angry Birdsi elamusi kogu perele,” ütleb Rovio litsentside ja tootemüügi eest vastutav Harri Koponen.
Särkänniemi Angry Birdsi teema-ala tutvustatakse avalikkusele selle kevade jooksul. Tegemist ei ole ainult ühe atraktsiooni või mänguga, vaid paljudest elementidest koosneva tervikuga. Teine Särkänniemi uudis on Magic Place, kus saavad kokku füüsiline tegevus ja lõbus mängumaailm.
Kõik uuendused on sündinud koostöös Särkänniemi töötajate, disainerite, Rovio Entertainmenti ja lõbustusparkidele spetsialiseerunud Ameerika BDR Design projekteerimisbürooga.Särkänniemi Seikluspargi suvehooaeg algab 28. aprillil.
Kultuur
Q Queen nagu vanastiKiller Queeni suurejooneline show püüab taaselustada seda lavamaagiat, milleni ainult Queen oma kuldajal küündis. 1990. aastate alguses surnud Freddie Mercury rollis on Patrick Myers, kes rabab nii välise sarnasuse kui lauluoskusega. Bänd mängib suure-päraselt ja saund kõlab hämmastavalt algupäraselt.
17.4 Kontserdimaja, Turu.20.4 Sibeliustalo, Lahti.21.4 Finlandia-talo, Helsingi.
Q ABBA ja 1974ABBA on teadagi üks kõigi aegade kõige populaarsemaid ansambleid. Raadiojaamad mängivad jätkuvalt ABBA originaalhitte, kusjuures järjest kasvab peale bände, kes tulevad lagedale oma uusversioonidega. Bänd nimega 1974 on ringi tiirutanud kogu maailmas, esinedes teiste seas koos Rod Stewarti, Spice Girlsi, Kylie Minogue’i ja Cliff Richardiga. Oma tuuril „Tribute to ABBA” esitab 1974 võimalikult origi-naalilähedaselt ajaproovile vastu pidanud hitte, mille seas on näiteks „Dancing Queen”, „Take a Chance on Me” ja „Waterloo”.
27.3 Sibeliustalo, Lahti.30.3 Savoy-teater, Helsingi.31.3 Kontserdimaja, Turu.
TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD TURKU, HELSINGIN KUVAPANKKI / SEPPO LAAKSO & COMMA IMAGE, SÄRKÄNNIEMI
01 PidustusedLihavõtted, volbriöö ja koolide lõpetamised on Soome iga-aastased kevadised suursündmused. Nendega tasub arvestada ka turistidel. Lihavõtte ajal on palju kõikvõima-likke üritusi, kuid enamik poode on suletud. Volbriööl ei ole võimalik vältida karnevalimeeleolu ning juuni alguses täitub linn noorte pidutsejatega.
02 Lõbustus-hooaeg algabLõbustuspargid avavad hooaja kas aprilli lõpus või hiljemalt mais. Linnanmäki lõbustus-pargi avamine langeb aprilli eelviimasele näda-lavahetusele 21.!22.4. Kõrval asuv Sea Life on avatud aasta läbi. Särkänniemi Tamperes avatakse 28.4.
03 Kevadised suusamatkadJärjest kõrgemalt käiv päike ja väike külmakraad muu-davad õues viibimiseks eriti mõnusaks. Päikeselisi päevi on kevadel piisavalt ja siis on säravatel hangedel tore suusatada. Pole ime, et just kevadeti (kuni aprillikuuni) on suusakeskustes kõrghooaeg.
04 GolfKui põhjas alles suusatatakse, on lõuna pool mätas juba haljas. Soome rohkem kui 100 golfiväljakut annavad gol-fituristidele mitmeks aastaks põhjust ringitiirutamiseks.
05 SaarestikuleTuru saarestiku ringtee valiti aasta alguses riigi parimaks turismisihtkohaks. Unikaalne marsruut läbib sadu saari, mida ühendavad parvlaevad ja sillad. Avanevad maas-tikuvaated on võrratud ning alates maist pakutakse tee ääres mitmesuguseid teenuseid. Reis saarestikule algab Turust kas auto või jalgrattaga.
06 Sündmusrikas suviSuveürituste esimesi maiuspalu saab nautima hakata kohe, kui suvi algab. Ees on ootamas tuhandete esinejate ja väiksemate üritustega festivalihooaeg.
07 Presidendivalimised ei toonud üllatusiSoome uus president on Sauli Niinistö, mida oligi ette arvata. Väikese üllatuse valmistas vaid roheliste kandidaat Pekka Haavisto, kes pääses teisele ringile. Koos meessõb-raga registreeritud kooselu elav Haavisto sai erakonna piire ületava arvu poolthääli.
T
Foto
Kuo
pio
tans
sii j
a so
i / E
wa
Kras
ucka
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 28 restoranid
Interjöör on muljetavaldav – kõr-ged laed, põhjapõdranahad sein-tel, sarvedest põimitud lambid, mahe valgus ja saami tarbeesemed igal pool. Kõigepealt ilmub lauale kohv. See tuuakse kohale metall-kannus ja valatakse keraamilisse kruusi, kuhu pistetakse ka lusikas. Tundub, nagu oleksid sattunud filmi „Tuletikke laenamas.”
Toiduvalmistamisel püütakse siin kasutada võimalust mööda just Lapimaale ja Soomele oma-seid ehtsaid toiduaineid. Ja paku-takse nii traditsioonilisi kui nüü-disaegseid saami delikatesse. Niisiis on menüüs metslinnuli-ha, mere- ja järvekala, seened ja marjad. Langetan valiku öö otsa hautatud põhjapõdra antrekoodi kasuks koos linnulihavorsti, kar-tulifondanti ja seentega tumedas portveinikastmes.
Kuid kõige tähtsam tundub olevat dessert, milleks on flam-
beeritud petipannkoogid. Alustu-seks tuuakse taldrik jäätisepallide ning hämmastavalt suurte vaari-kate ja põldmurakatega ! ja seda südatalvel! Teises käes on tütarlap-sel kuum pann kookidega. Ta valab toidu üle, süütab põlema ja toime-tab leekivad pannkoogid külma jäätisepalli kõrvale taldrikule. Ümmargused väiksed pannkoo-gid on täiusliku koduse maitsega,
moodustades jäätise ja marjadega võrratu maitsekoosluse.
Hinnad on Helsingi keskmi-sed, mis tähendab, et arve kohvi, mineraalvee, põdraliha ja pann-kookide eest on kokku 45.90.!
Ekbergi sisenedes hakkab pilk otsima istumiskohta, lõpuks avas-tan üksiku tühja laua. Etikett nõuab nimelt lauast tellimist, kuigi koh-vikus on nii baarilett kui vitriinid, kus maiasmokka on ootamas terve müriaad kondiitrikunsti "edööv-reid. Ekberg on ehtne ja stiilne Helsingi kohvik. Asustamisaasta-na on kirjas 1852, kui F. E. Ekberg avas oma küpsetuskoja. Aadres-sil Bulevardi 9 asub kohvik alates 1932. aastast, sellest ajast on pärit ka poleeritud metallpeeglitega interjöör, mida on hoitud muutu-matuna tänase päevani.
Grillitud lõhe salatiga on liht-salt jumalik. Esmapilgul ei tundu selles olevat midagi erilist: vähese kastmega roheline salat, kirssto-matid, värske kurk, küpsetatud
arti"okid, oliivid ning täiuslikult grillitud lõhe. Kuid maitsete koos-kõla on nii hea, et tekib soov taga-si tulla ainuüksi selle kogemu-se kordumise nimel. Muuseas, menüüs on veel ka sändvit"id, supid, quiche’id. Ja muidugi rik-kalik hommikusöögi-buffet, mis argipäevadel maksab 9.90 ja puh-kepäevadel 17.80 eurot.
Aga juba ilmub mu ette kuum "okolaad ja kohviku uhkus – Napoleoni kook. Kook on ilus ning õhulised lehttaignakihid, mille vahel on keedukreem, sula-vad suus. Kuid mulle isiklikult tundub, et prantsusepärane pär-mi-lehttaigna versioon on parem. Kuum "okolaad pole paha, kuid meenutab pigem kakaod. Teisalt on nii taoline kook kui ka kuuma "okolaadi variant iga figuuri jälgi-va isiku jaoks tõelised leiud.
Tervikuna jääb meelde väga meeldiv õhkkond, see on koht, kuhu tahaks tagasi tulla ja veel midagi proovida. Arve tuli kokku 22.90.!
Restoranis Saaga valitseb igati saamilik atmosfäär, mida õhkub kõikjalt – sisekujundusest menüü ja teenindusstiilini.
Tass kohvi maitseb eriti hea klassikalises kohvikuõhkkonnas.
TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Saami Saaga
Napoleni koogid Ekbergilt
Saaga sisekujunduses on näha palju põhjapõdra sarvi ja nahku.
KUIDAS LEIDA?Restaurant SaagaBulevardi 34, Helsingi. Kaardil B3.
KUIDAS LEIDA?Ekberg, Bulevardi 9, Helsingi. Kaardil B3.
TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Q Ukulele InglismaaltUkulelel võib mängida ükskõik millist muusikat klassikast kuni raske rokini. Seda tõestab suurepärane Ukulele Orchestra of Great Britain. Kõik orkestriliikmed on väga head lauljad, mis võimaldab rakendada eriti paindlikku reper-tuaaripoliitikat. Ukulelevirtuooside etteasted moodustavad uskumatu muusikalise kokteili, milles leidub irooniat, provokatsiooni, sentimenti ja eelkõige ohtralt huumorit. Kui usu, vaata oma silmaga YouTube’ist.
18.4 Savoy teater, Helsingi.
Q Jäätants tüdrukute heaks „Plan Jäägala” on grandioosne show, milles saab näha üle 150 esmaklassilise uisutaja. Kiira Korpi ja Marigold IceUnity taktikepi all liuglevad jääl Soome parimad uisutajad. Lisaks on laval küm-neid Soome populaarsemaid artiste ja ansambleid. Ürituse tulust toetatakse arengumaades elavate tütarlaste haridust. Kampaania „Koska olen tyttö” (kuna olen tüdruk) kingib ligi 500 miljonile tüd-rukule maailma vaesemates riikides võimaluse paremaks eluks. Jäägala toimub Plani ja Soome Iluuisuliit.
19.4 Barona Areena, Espoo.
Foto
TBG
Arh
iiv, S
TLL
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 restoranid
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TBG!ARHIIV
Live in HelsinkiHelsingi klubides ja tantsurestoranides kuuleb pea igal õhtul heal tasemel elavat muusikat.
9
Helsingist on viimastel aastatel saanud väike muusikasõprade paradiis. Järjest on asutatud uusi elava muusika elamust pakku-vaid restorane ja klubisid, kuid ka vanad pole kuhugi kadunud. Siinkohal toome teie ette The Bal-tic Guide’i valiku Helsingi kesklin-na parimatest live-muusikat pak-kuvatest kohtadest. Arvesse tuleb võtta, et enamasti on tegemist pai-kadega, kus kehtib vanusepiirang alates 18. eluaastast.
Legendaarseim Helsingi klubi on muidugi Tavastia. Selle klubi lavale pääsemine on iga Soome algaja artisti ja keldribändi unistus ning praktiliselt kõik riigi tuntu-mad muusikud on Tavastias esi-nenud. Seal näeb regulaarselt ka maailma mastaapi staaride üles-astumisi. Piletid maksavad esine-jast sõltuvalt 10!30 eurot. Paljude tundmatute bändide hüppelauaks on ka Semifinal.
Bar Loose on retrolik ja mõnus restoran, mille alumisel korrusel asubki Club Loose. See tegutseb live-muusika klubina vähemalt neljal õhtul nädalas (K!L), mõni-kord ka sagedamini. Ühtegi kindlat muusika"anri Loose’is ei eelistata,
män-gitakse nii alter-natiivmuu-sikat 1960nda- te vaimus kui traditsioonilist rokki ja rolli. Piletid maksavad tavaliselt alla 10 euro.
Helsingi uusimate klubide hulka kuuluvat LeBonki tasub külastada juba ainuüksi siseku-junduse tõttu. Klubi on fantaa-siarikkalt kujundatud LeBonki legendi vaimus ja selle keskmes tuksub müstiline Music Machine. Seal korraldatakse näiteks hou-se-bändide teemaõhtuid, filmi-muusikat tutvustavat Soundtrack Party’t ning erinevaid nüüdismuu-sika- ja DJ-õhtuid. Võib juhtuda, et mõnel õhtul on sissepääs tasuta, kuid tavaliselt maksavad piletid 5!10 eurot.
Iiri muusika ja
jookide sõbrad kogunevad Helsingis
Molly Malone’is. Molly laval esitatakse tavaliselt, ehkki
mitte alati, Iiri muusikat. Baar on üks kesklinna mõnusamaid kohti ja sissepääs on tasuta.
Elava muusika ühing ELMU toetab ja pakub kuulamiseks mit-mekülgset mainstream- ja underg-round-kultuuri. Peamiseks ürituste toimumise paigaks on mitmeotstar-beline Nosturi, millest on ELMU juhtimisel saanud Helsingi pare-maid klubisid. Soome rokkbändide kõrval liigub ka palju välismaiseid tipptegijaid. Neile, keda huvitab muusikaelu ja kõik sellega seonduv, on Nosturi just õige koht. Esine-miste ajakava tasub vaadata inter-netist (www.elmu.fi). Piletid mak-savad 10!40 eurot.
On the Rocks on puhas rokk-muusikaklubi otse kesklinnas raudteejaama lähedal. Nimi ree-
dab nii sisustuse kui muusika eri-pära, rääkimata jookidest. Prog-ramm on mitmekülgne, aeg-ajalt võib sattuda stand up-õhtutele. Reedeti toimuvad punkrokiõhtud. Piletid maksavad 5!10 eurot, kuid palju on ka selliseid õhtuid, mil sisse saab hoopis tasuta.
Elavast muusikast rääkides ei saa mainimata jätta Virgin Oil Co’d. Ameerikahõngulise resto-rani klubis on heatasemelisi live-esinemisi korraldatud peamiselt reedeti ja laupäeviti, mõnikord ka teistel nädalapäevadel. Piletid kõiguvad 8!35 euro vahel.
Erakordselt edukas d"ässiklubi Storyville on Helsingi restoranide hulgas elav legend. Juba paarküm-mend aastat Helsingi populaarse-mate restoranide hulka kuulunud Storyville’is mängitakse igal õhtul peamiselt traditsioonilist d"ässi ning rütmi ja bluusi. Esinejad on oma ala tipptegijad ning ka publi-ku seas istub alati palju muusikuid. Storyville’i toit on erakordselt hea, nii et alustada tasuks väikse õhtu-söögiga enne esinemiste algust. Ühtlasi on see võimalus ilma jär-jekorras seismata sisse pääseda. Street Baris kuuleb elavat muusi-kat tasuta, alumise korruse klubi piletid maksavad 8!15 eurot.
Kesklinnas asuv Wanhan Tanssikellari pakub võimalust tantsumuusika taktis jalga kee-rutada. Klubi kavas on peaaegu eranditult armastatud tantsu-muusika parimatelt kodumais-telt esinejatelt. Nädalavahetustel mängitakse muusikat, mis sobib peamiselt vanemale publikumi-le. Piletihinnad jäävad 5!10 euro vahele ja selle raha eest näeb nii laval, tantsupõrandal kui baarileti ääres midagi väga soomlaslikku. Soovitan soojalt!!
ELAV MUUSIKA HELSINGI KESKLINNASKlubi Tavastia, Urho Kekkosen katu 6.Semifinal, Urho Kekkosen katu 6 (sissepääs hoovist). Bar Loose, Annankatu 21.LeBonk, Yrjönkatu 24.Molly Malone’s Irish Bar, Kaisaniemenkatu 1.Nosturi, Telakkakatu 8. On The Rocks, Mikonkatu 15.Virgin Oil Co, Kaivopiha, Mannerheimintie 5.Storyville, Museokatu 8. Parlamendihoone läheduses.Wanhan Tanssikellari, Kaivopiha, Mannerheimintie 3.
Q Iiri folkrokkClannad on 1970. aastal asutatud Iiri perebänd, mille moodustavad kolm õde ja nende kaks onu. Brennanite perekonda kuulub ka Enya, kes oli Clannadi liige aastatel 1979!1982. Clannadit võib pidada üheks rahvusvaheliselt edukamaks Iiri ansambliks. Clannadi loomingust leiab tugevaid Iiri rahvamuusika mõjutusi, mida ansambel kombineerib popmuusika ja uusimate muusikastiilidega.
2.4 Muusikamaja, Helsingi.3.4 Logomo, Turu.
Q Eurovisiooni helilooja IirimaaltJohnny Logan on Eurovisiooni lauluvõistlu-se ajaloo edukaim artist ja helilooja. Ta on võitnud Eurovisiooni kaks korda lauljana (1980, 1987) ja ühe korra heliloojana (1992). Lisaks on tema arrvel teine koht aastast 1984. Logani populaarsemaid hitte ja muud meelepärast muusikat mängitakse mai alguses toimuval kontserdil Lahtis.
3.5 Sibeliustalo, Lahti.
Serena-Ski suusapakett al. 140 !/ööpäev*Hinna sees on majutus kahele (kahene tuba), rikkalik bu" et-hommikusöök, tasuta parkimine, WIFI, saun ja ujumisvõimalused hotellis ning mäepiletid kahele.
Korpilammentie 5, 02970 Espoo | +358 9 613 8411 | www.korpilampi.fi
*So
od
ush
ind
keh
tib
Ser
ena
Ski
lah
tio
leku
aega
del
.**
Soo
du
shin
d k
ehti
b 5
.–9.
4.20
12
unistuste puhkuseleTere tulemast
Korpilampi’le
Lihavõttepühade pakett 105 !/inimene**Paketti kuulub majutus 2 ööd, 2 x bu" et-hommikusöök ning 2 x bu" et-lõuna
Vaadake meie kortereid internetist: www.forenom.fi/et-EE/Helistage meile: +358 20 198 3420
Moodsad möbleeritud korterid üle Helsin-gi kesklinna. Proovige Forenom ’i muga-vaid kortereid järgmine kord kui Teie või Teie grupp viibib Helsingi piirkonnas. Meil on ka kortereid teistes Soome linna-des.
Vajad ööbimiskohta Helsingis?
Telli The Baltic Guide koju!
Tellimus Tellin The Baltic Guide - lehe aastaks!
nimi..............................................................................................
ettevõte........................................................................................
aadress.........................................................................................
telefon..........................................................................................
e-mail...........................................................................................
Aastatellimus (4 numbrit)hinnaga 6.50 !
Planeeri juba kodus järgmine reis. Lehe tellijana saad lehe 4 korda aastas kojutooduna. Aastatellimus maksab 6,5!!
Telli internetis: www.balticguide.ee Posti teel: The Baltic Guide, Põhja pst 25, 10415 Tallinn
business guideThe Baltic
Omenahotellide kett laieneb Esimese Omenahotelli avami-sest möödub peagi kümme aastat. Hetkel on Soomes selle keti hotelle kümnes linnas. Lisa on tulemas juba tänavu kevadel ja suvel, kui oma uksed teevad lahti uued maju-tuspaigad Oulus ja Poris. Tegu on spetsiifilise kontseptsiooniga hästi toimiva ettevõttega, mistõttu laie-nemine on olnud isegi üllatavalt aeglane. Nimelt keskendub Ome-nahotell ainult kõige olulisemale, suutes seetõttu pakkuda kvaliteet-set hotellimajutust vägagi mõist-liku hinnaga. Baare ja ööklubisid neis hotellides ei leidu ning puu-dub isegi administraator. Koguni toakoristus tellitakse mujalt, mis-tõttu fikseeritud personalikulud sisuliselt puuduvad. Broneerimis-süsteem on koondatud internetti ja töötab automaatselt, nii et ka need kulud on viidud miinimumi. Kõlab peaaegu liiga hästi, kuid toi-mib edukalt.
Tegelikus elus näeb kogu prot-sess välja selline. Alustuseks tuleb sisse logida Omenahotelli onli-ne-broneerimissüsteemi aadressil www.omenahotels.com. Seejärel tuleb valida sobiv linn, soovitud tubade arv ja ööbimiskuupäevad. Vaba toa olemasolu korral sises-tatakse ööbida soovijate arv ning jätkatakse kontaktisiku andme-
tega. Talle saadetakse toa num-ber ja uksekood, millega pääseb nii hotelli kui valitud tuppa. Tuba broneerides võib vastavasse kasti teha linnukese ka hommikueine kohta. Maksta saab internetipan-gas või krediitkaardiga, kusjuures maksta tuleb toa, mitte külastajate arvu eest. Uksekoodid hakkavad kehtima majutuse alguspäeval kell 16. Toas on kindlasti alati kaheini-mesevoodi ja kaks mugavat tugi-toolvoodit. Igas toas on ka linad, käterätid ja tekid neljale inimese-le. Tubade varustusse kuulub veel söögilaud, minikülmik, mikrolai-
neahi, elektrikann ja ühekordsed tassid neljale. Loomulikult on ole-mas WC, du!! ja garderoob ning tasuta WiFi.
Toateeninduse funktsiooni täi-dab teler. Selle kaudu saab teavet näiteks mitmesugustest linnas toi-muvatest üritustest või saata või-malikke veateateid operaatorile.
Omenahotellid on juba ole-mas järgmistes linnades: Helsingi (3), Tampere (2), Jyväskylä, Turu, Vaasa, Seinäjoki, Lahti, Oulu (tule-mas), Pori (tulemas), Kopenhaa-gen ja Stockholm (tulemas). !
TEKST JUKKA ARPONENFOTOD TBG!ARHIIV JA OMENAHOTELLI
FOTOD HELSINKI KUVAPANKKI / SUOMEN ILMAKUVA OY, TYKKIMÄKI, ANDREI CHERTKOV
Q�Majandusuudised
Paremuselt teine reisisihtkoht The New York Times avaldas oma autoriteetsetel veergudel arvamust, mille kohaselt Helsingi on hetkel maailmas järjestuselt teine kõige huvipakkuvam reisisihtkoht. Aasta alguses koostas USA üks prestii!semaid ajalehti edetabeli, kuhu oli valitud kogu maailmast 45 paika, mis võiksid sel aastal huvi pakkuda. Esimesel kohal säras Helsingi ees Panama. Kolmandaks jäi Myanmar (endine Birma), mis on tegemas comeback’i turismiärisse ning neljandana soovitati külastada Londonis toimuvaid olümpiamänge.
Lühikeses selgitavas tekstis mainiti Helsingi atraktiivsuse võtmetegurina disaini, mis loomulikult ongi disainipealinna staatuse lahutamatu osa. Muude huviväärsuste seas toodi esile Design District Helsinki, restoranidest elegantne Chez Dominique ja kuum uustulnuk Olo. Äramärkimist vääris ka vast valminud Muusikamaja ja selle pimestav klaasseintega kontserdisaal.
Suve pööraseim lõbustusSoome lõbustusparkide uusim ja kiireim atraktsioon on Tykkimäki lõbustuspargi Loop Fighter.
Kouvolas asuv Tykkimäki on sel aasta hankinud endale tõeliselt raju seadeldise. Loop Fighter viib julged seiklejad võitlusse gravitatsiooniga. Kiiruse võlusid võivad kogeda kõik, kes on üle 140 cm pikad ja piisavalt vaprad.
Alates 17. maist Tykkimäkis, Kouvolas.
Helsingi turismimes-sil üle 70 000 külastaja Põhjamaade suurima turismiürituse külastajate koguhulk langes eelmise aasta-ga võrreldes 10%.
Jaanuaris Helsingi uuendatud Messikeskuses toimunud Matka 2012 ei huvi-tanud publikut nii, nagu eksponendid lootsid. Samal ajal Helsingis valitsenud halb ilm ning presidendivalimised mõjutasid ilmselt samuti külastajate arvu, mis jäi üle mitme aasta alla 80 000.
Tourest jõudis külastajarekordiniVeebruaris käis Tourest messil maailma reisisihtkohtadega tutvumas rohkem kui 26 000 külastajat. Messil osales 468 põhi- ja kaaseksponenti kokku 26 riigist. Soome osakonnas oli esindatud umbes 15 suuremat turismiobjekti. Touresti varasem külastajarekord pärineb aastast 2010, mil hinnanguliselt külastas messi umbes 23 700 reisihuvilist.
Eckerö Line plaanib tuua Tallinn-Helsingi liinile uue, 2001. aastal Lõuna-Koreas valminud reisilaeva. Kaks tuhat reisijat mahutav alus on paljudele tutta-va Tallink Superstari sõsarlaev. Laev kuulus varem itaallastele ja kandis nime Moby Freedom.
Eckerö Line saab laeva enda valdusse märtsis, see-järel algavad remonditööd. Praegu veel nimetu laev lülitatakse sõiduplaani hiljemalt selle aasta lõpus.
Uus laev Tallinn-Helsingi liinil
Originaalse kontseptsioo-niga Soome hotellikett
avas Kopenhaagenis järjekordse hotelli,
järgmisena on kavas jõuda Stockholmi.
Omenahotelle on lihtne tuvastada logo järgi.
Tubade hinnad on soodsad.
sündmused
DC Helsinki projekt naudib pressi hea-tahtlikkust, lehed maailma eri paigus on tõstnud Helsingi huvitavate linnade nimekirja tippu. Tunnustavaid Helsin-
gi-käsitlusi on avaldanud New York Times, Die Zeit, The Guardian, Financial Times, The Independent,
Le Monde, Huffington Post UK, USA TODAY, Elle Decoration, Itaalia Vogue, Svenska Dagbladet, Vanity Fair, Süddeutsche Zeitung jpt.
Kevade tulekuga on järjest enam disainiaasta hõngu märgata ka Helsingi kesklinna tänavapil-dis. !
12
Disainipealinn tänaval ja maailmas
Lennujaama galerii esimene näitus on „Sit down and seize the moment”.
W
Kamppi kaubanduskeskus ja bussijaam on Helsingi rahva-rohkeimad piirkonnad. Iga päev liigub Kamppi väljakul kümneid tuhandeid inimesi, kes kiirusta-vad tööle, koju, kohtama, poodi…
Nüüd rajatakse otse keset kõige aktiivsemat kohta kabel. Projekt sünnib koostöös Helsingi kogu-duste ja sotsiaalametiga. Kabeli ehitustööde ja sellega seonduva-te kulude eest vastutab Helsingi
koguduste assotsiatsioon. Sot-siaalameti asjaks on panna kabe-lisse neli oma töötajat ning hoolit-seda kõige ülejäänu eest. Avamine on kavas 31. mail. !
Disainimuuseumis uuritakse, kuidas disaini abil saab mõju-tada sotsiaalseid probleeme või parandada inimese elukvalitee-ti. Disainimuuseumi uus näitus „DesignWorld ! disaini suuna-näitaja” vaatleb nüüdisdisaini eri valdkondi ning selle osa sot-siaalsel, ökoloogilisel ja üksikisi-ku tasandil. Otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas disain vastab muutuva maailma väljakutsetele ja vajadustele. Aktuaalseid küsimusi ja lahendusi vaadeldakse ideede, projektide, prototüüpide ja val-mistoodete kaudu.
„DesignWorld” näitab kriitili-se lähenemise kaudu ökoloogilist ja vastutustundlikku disainitegu, rõhutades uute tehnoloogiate ja materjalide tähtsust. Konkreet-ne disiainiprotsess avaneb Aalto Ülikooli projekti „365 Wellbeing Design Exploration and Experi-mentation” kaudu (DEE). Külas-tajatel on võimalus osaleda ja olla osa tööprotsessist. Aalto Ülikooli puidustuudio esitleb kriisipiirkon-dadesse kavandatud tooteid, mida
muuseumi külastajad saavad ka testida.
„DesignWorld” pakub vaata-miseks värsket maailmatasemel nüüdisdisaini. Siin võib näha töid paljudelt tuntud disaineritelt, nagu Tord Boontje Hollandist, Campa-na vennad Brasiiliast, Anthony Dunne & Fiona Raby Inglismaalt, Yrjö Kukkapuro Soomest ja Pat-ricia Urquiola Itaaliast. Näitusel osalevad projektid on pärit mit-mest prestii"sest kõrgkoolist, sh MIT (Massachusetts Institute of Technology), Stanfordi Üli-kool, EPFL (École Polytechnique Fédérale de Lausanne) ja Tong-jini ülikool Shanghaist. Benetto-ni sõnumikeskus FABRICA toob Disainimuuseumisse nn muutu-va muuseumi, mille teemaks on sedapuhku tulevik.
Disainimuuseumi 2012. aasta näitusekava on osa ametlikust World Design Capital Helsinki 2012 programmist. !27.1–6.5 „DesignWorld”, Disainimuuseum, Helsingi.
Kaasaegne kabel on mõeldud kõigile neile, kes tahavad argisekelduste vahel hetkeks aja maha võtta.
Kabel linna käidavaimas kohas
Helsingi kui disainipealinn on pälvinud positiivset meediatähelepanu paljudes riikides, kuid tähtis on see, kuidas linn rakendab disainiideid igapäevaelus.
TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD WDC!HELSINGI PILDIPANK, FINAVIA
KAMPPI KABELI PÕHIMÕTTED! Kristlik kabel, avatud kõigile inimestele. ! Pakub võimalust keset kiirus-tamist seisatada ja aeg maha võtta. ! Üldsuse, kiriku ja sotsiaaltöötajate kohtumis- ja suhtluspaik. ! Avatud iga päev varahommikust hilisõhtuni. ! Ruumis korraldatakse iga päev rahu ja harmooniat toetavaid palve -minuteid. ! Ei toimu tavapärast jumalateenistust, ei viida läbi kiriklikke toiminguid. ! Pakutakse disaini- ja arhitektuurielamusi. ! Parem linn kõigile. ! Oodatud on kõik usust hoolimata.
Rakendusdisain
?Foto
Mat
erio
us /
Kikk
erla
nd, U
mbr
ella
s fo
r the
Civ
il bu
t Dis
cont
ent M
an, 2
008
13T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2
Disainipealinna peamine kohtu-mispaik ! Aalto Ülikooli tudengite projekteeritud puitpaviljon ! asub Arhitektuurimuuseumi ja Disaini-muuseumi vahelisel õuealal. Pavil-joni hakati ehitama aasta alguses ja valmis peaks see saama mais.
Seal korraldatakse töötubasid ning rahvusvahelisi ja kodumai-seid tippnäitusi. Paviljonis aru-tatakse ka muid disainipealinna üritusi ning mitmesuguseid kam-paaniaid. Üritused laienevad ka õue ja tänavale.
Saun on olnud osa nii Turu kultuuri pealinna- kui Helsingi disainipealinna-aasta projektist. Huvitav on see, et disainipealinna saunaprojekti nimi on Kultuuri-saun. Kultuur või mitte, aga uus saun edendab siiski vanu tradit-sioone. Hakaniemi randa kesksele kohale rajatav saun jätkab linna-saunade hääbuvat traditsiooni. Eesmärk on teha ainulaadne ja
elamusterohke saunaskäimise koht vahetult mere ääres. Ehitis on madala energiatarbimisega ja kasutab uusimaid seadmeid. Peale selle on Kultuurisauna eesmärk algatada linna- ja saunakultuuri ning kesklinna rannaalade pare-mat kasutust käsitlevat arutelu. Esimesed leilid visatakse mais.!
Ilma saunata ei ole Soomes pidu.
Paviljoni rajamine
Disainiaastast inspireerituna ja reisijate tungival soovil avatakse kevadel Helsinki-Vantaa lennu-väljal mitu galeriiruumi, kus tut-vustatakse Soome kunsti, disaini ja loovmõtlemist.
Tegemist on Finavia kasutu-sele võetud Art Port galeriikont-septsiooniga. Teadaolevalt ei ole seni ükski teine lennujaam sel-lisel määral kunstile ja disainile tähelepanu pühendanud. „Tahame tugevdada oma positsiooni Põhja-Euroopa juhtiva lennuväljana ning teistest lennujaamadest eristuda. Kunstilennujaama kontseptsioon
on meie jaoks samm meeldejää-va kujunduse suunas,” kirjeldab Finavia kliendisuhete ja turun-dusdirektor Kimmo Ruotsalainen. Ruotsalaineni arvates mõjuvad kunstigaleriid reisikogemust vää-ristavalt. Kunst pakub meelelahu-tust, elamusi ning võimalust hetk kiirustamata aega veeta. Disai-nigalerii esimene näitus on „Sit down and seize the moment.” Näi-tuse 15 tooli tutvustavad Soome mööblidisaini mitme nurga alt. Välja on pandud nii tuntud kui alles oma karjääri alustavate disai-nerite tööd.
Helsinki-Vantaa kunstilennujaam
Kultuurisaun
Ka Lahti, Vantaa ja Espoo osalevad WDC Helsinki projektis.
Lahtis on disainipealinna koh-tumispaigaks Muotohuoltamo (moejaam), kus esitletakse Lahti enda, muud Soome ja rahvus-vahelist disaini. Moejaamas
võib igaüks disainipealinna töös osaleda. Tikkurila Asematiel asuv Designikkuna (disainiaken)
on disainipealinna-aasta näituse- ja üri-tusteruum Vantaas. Näitusepind hakkab pakkuma teavet ja
elamusi kogu 2012. aasta jooksul.
Espoo disai-nipealinna-aasta
teema on „Muotoile Espoo!”. Ürituste keskpunkt WeeGee
avab aastaks näituseruumi, kus saab tutvuda Espoo disainiaasta projektidega ning osaleda semi-naridel ja üritustel.
Mujal linnades
Foto EMMA / Mikael lammgård, Röhsska museet
sündm14
Hevimuusikal lastele Populaarne bänd Hevisaurus täidab muusi-kalis keskset rolli.
Soome on vaieldamatu hevi-muusikamaa, mille kohta Lordi bänd on vaid üks näide. Seega on loomulik, et raske muusika vallas tehakse ka lastemuusikat. Härra Hevisaurus on laste Lordi ja liigub nagu ta vanem eeskujugi alati ringi ainult rolliriietes, mis antud juhul tähendab dinosaurusekostüümi… Sama kehtib ka teiste bändiliikmete ehk siis Milli Pilli, Muffi Puffi, Riffi Raffi ja Komppi Momppi kohta.
Saurusegrupile on kirjutatud seiklusmuusikal „Salainen tehtä-vä” (salajane tegutsemine), kus bändiliikmed aitavad väikesel Pirkkol kadunud isa otsida. Enne seda ootab tüdrukut ees veel palju sü!ee keerdkäike ja vaprad tege-lased kohtavad oma teel nii vaen-lasi kui sõpru. Maailma esimeses dinosaurusteteemalises hevimuu-sikalis kuuleme Hevisauruste vanu hitte ning ka etenduse tarbeks val-minud uut muusikat. Lisaks bän-dile osaleb etenduses ka kogenud näitlejaid.!14.4–16.6 Hevisauruse „Salainen tehtävä” Linnanmäki Peacock-teatris.
Uusi Iloinen Teatteri kabaree-show mõjub tõe-lise kevadekuulutajana.
UIT on Soome teatrimaailmas tõusnud ikooni staatusse, täites samas ka uuendaja rasket rolli.
Humoorikaid sket"e ja poliiti-list satiiri oskuslikult muusikaga ühendavad etendused on ajuti hüsteeriliselt lõbusad ja alati üliedukad. Nagu ikka, nii on ka tänavu stsenaristide hulgas Soome parimad tegijad. Esinejate seast võib leida nii tunnustatud näitle-jaid kui hetke kuumimaid popp-
tähti. Ja kui muusikat mängib suu-repärane tantsubänd Jean S., siis on meelelahutuselamus garantee-ritud. Paaritunnine „Ilon palaisia” (rõõmukilde) esietendus toimub 23. märtsil Helsingis Arena laval.!27.3!31.5 „Ilon palasia” Arena laval, Hämeentie 2, Helsingi.
Pargifestivali suurim staar on StingHelsingi südalinnas asuv Kaisani-emi park on paljude suviste suur-sündmuste keskpunkt. Juunis esineb sealsel laval täispika kont-serdiga Inglise superstaar Sting. Kavas on laulja tuntuimad hitid nii The Police’i kui soolokarjääri päe-
vilt. Teised pargifestivali praegu-seks teadaolevad esinejad on hõõ-guva häälega briti soulilaluljatar Rumer ning Latebird’s All Stars. Soomlastest esinejad on Tuure Kilpeläinen, Jonna Tervomaa ja Anssi Kela. Ülejäänud võimali-
ke esinejatega käivad praegu veel läbirääkimised ja nende nimed selguvad kevade jooksul.!16.6 Helsinki Classic Festival, Kaisaniemi park.
Muusika ja huumor
Q Lihavõttenäidend linnatänavail „Via Crucis ! Ristin tie” (risti tee) on traditsiooniline lihavõttenäidend. Kristuse elu viimasest päevast rääkiv kannatusmäng rullub lahti Senati väljakul ja kulmineerub Toomkiriku väravates ristilöömisega. Näidendit võib vaadata ka tänaval rongkäiguga kaasas liikudes. Kokku osaleb näidendis üle saja kutselise ja harrastusnäitleja ning lisaks muid vaba-tahtlikke. Näidend on tasuta.6.!7.4 „Via Crucis”, Senati väljak.
Q Uue tsirkuse päevad Cirko on eelmisel aastal avatud nüüdistsirkuse keskus Helsingis Suvilahtis. Sealkandis asub muide ka Helsingi Eesti Maja. Cirko korral-dab kevadel uue tsirkuse festivali, kuhu on esinema palutud mitmed rahvusvaheliselt tuntud tsirkusetähed. Kavas on ka Soome parimate ning alles alustavate tsirkuseartistide esinemised. Peamiselt toimuvad etendused Suvilahti Cirko keskuses, kuid festivaliüritustest võib osa saada ka pealinna teistes kultuurikeskustes, näiteks Stoas ja Malmitalos.9.!13.5 Cirko festival, Suvilahti.
Q Maailm Helsingis Festival „Maailma kylässä” (maailm külas) teeb Helsingi kesklinnast kultuuride kohtumispaiga. Ürituse tulipunktid on Rautatientori väljak ja Kaisaniemi park, kuhu ehitatakse esinemislavad ning müügi- ja tutvustusboksid. Möödunud aastal osales erinevatel festivaliüritustel hinnanguliselt 80 000 külastajat.
Täpsem festivalikava ei ole ajalehe trükkimineku ajaks veel selgunud, kuid kindlasti püstitatakse kolm lava, kuhu on esinema oodata tervet rida Soome ja rahvusvahelisi tippartiste. Peale muu-sikaürituste toimuvad mõlemal festivalipäeval teatrietendused.
FOTO JANNE MIKKILÄ
FOTOD HELSINKI KUVAPANKKI / SEPPO LAAKSO & BOY HULDEN
FOTO SONYMUSIC
mused 15T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2
We Are Helsinki ning Helsinki Design District korraldavad iga kuu teisel neljapäeval hilise Late Night Shopping ostuõhtu. Esialgu on plaanis selliseid üritusi pidada kuni jõuludeni.
Design District Helsinki ! Designkortteli (disainikvartal) on edukalt toiminud juba aas-taid. Praeguseks on projekt alg-setest raamidest üle kasvanud ja selles osaleb ligikaudu 200 Hel-singi kesklinnas asuvat ettevõtet. Design District on tuntud eelar-vamustevaba suhtumise poolest disaini ning lisaks traditsiooni-
listele tegijatele, nagu galeriid ja disainipoed, on ettevõtmisse kaa-satud ka restorane. Eesmärk on rõhutada disaini igapäevast, argi-semat poolt.
Late Night Shoppingu toimu-mise õhtutel on kauplused ava-tud vähemalt kella 21ni. Kohapeal korraldatakse mitmesuguseid üri-tusi, etendusi, kontserte. Kavas on kohtumisi disaineritega, tehakse eripakkumisi jms. Idee on suure-pärane ja The Baltic Guide soovib üritusele jätkuvat edu!!12.4, 10.5, 14.6, 9.8, 13.9, 11.10, 8.11, 13.12 ! Late Night Shopping (juulis ei toimu).
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO COMMA IMAGE
Hilisõhtused disainiostud Helsingis
Kavas on ka arutelud päevakajalistel teemadel, laste- ja klubiüri-tused ning muud mõnusat ajaviidet. Nii mõnigi külastaja tuleb kohale ainult gurmee-elamuste pärast. Nimelt pakutakse festivali putkadest eksootilisi roogi, millest mujal Soomes ei ole kuuldudki. 26.!27.5 Maailma kylässä. Rautatientori ja Kaisaniemi park.
Q Helsingi nädal kaks korda pikem Helsingi päeva tähistatakse ka sel aastal 12. juunil. Helsingi päevast välja kasvanud Helsingi nädal toimub ajavahemikus 31.5!17.6. Sel ajal korraldatakse linna eri paikades tasuta kontserte ja muid üritusi. Lisaks „linnanädalale” on samal ajal käimas ka muud festivalid: Pihlajamäki Goes Blues, Kaartin Soittokunta, Helsinki Samba Carnaval ja Les Lumières. Neist kõige värvikam on ilmselt 15. juunil toimuv Helsinki Samba Carnaval, mis ühendab karnevalimeeleolu tantsuetendusega. Samal päeval peetakse ka Soome sambakoolide meistrivõistlusi, kus tase on kõrge ja kostüümid uskumatult fantastilised.31.5!17.6 Erinevates kohtades Helsingis.
Q Spordiüritus ainult naisteleNaisten Kymppi (naiste kümme) on lõbus, vaheldusrikas ja elamuste-rohke jooksuüritus igas vanuses naistele. Ürituse pealkirjas mainitud kümmet kilomeetrit võib läbida joostes, sörkides või vabalt valitud tempoga kõndides, sest peaasi on värvikas seltskond ja suurepärane meeleolu. Osalejate ja pealtvaatajate rõõmuks kuulub ürituse juurde ka meelelahutus- ja ergutusprogramm. Naisten Kymppi jooksu on korraldatud alates 1983. aastast ning viimastel aastatel on osalejate arv on olnud ligi 20 000. Start ja fini" Olümpiastaadioni ees.27.5 Naisten Kymppi, Olümpiastaadion.
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 216 turism
Lapi kuld ja muud põhja imedPõhjas ärkab loodus alles siis, kui mujal Soomes on suur suvi juba käes. Lapimaal saab suusarajale isegi aprillis ja mõne pool mäesuu-satatakse veel juuni keskel. Lapi-maa kevadet ei suuda kirjeldada ei sõnad ega isegi pildid, seda peab kogema oma nahal. Siin aga näpu-näiteid ja fakte neile, kes veel enne suve põhja poole sõita plaanivad.
SUUSAKESKUSEDKogu Lapimaa turism keerleb aasta läbi suusakeskuste ümber. Talvised menuharrastused on suusatamine, mäesuusatamine, põdra- ja koerarakendiga sõitmine ning mootorkelgusafari. Pidevalt mõeldakse välja uusi tegevusi ja ahvatlusi. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud jäämaju-tus ja praegu saab juba mitme pool veeta öö iglus või lumehotellis. Endiselt tahetakse käia räätsamat-
kadel sügavas lumes. Suurimad mäesuusakeskused on Ylläs, Levi ja Ruka. Ruka ei asu rangelt võttes küll Lapimaal, kuid on ühisnime-taja alla viimiseks siiski piisavalt lähedal. Ruka väärib mainimist ka Soome pikima suusahooaja tõttu.
KULLAOTSIJADLapin Kulta on populaarne õlleb-ränd, kuid Lapimaalt võib leida ka päris ehtsat kulda. Tegelikult
on seda isegi nii palju, et 1800. aastatel jõudis Lapimaale tõeline kullapalavik. Suurim leitud tükk kaalus üle 350 grammi, kuid kulla-liiva pestakse jõgedest välja tänase päevani. Kullaotsimine on arusaa-davalt populaarne tegevus, eriti Tankavaaras ja Lemmenjokil. Tan-kavaaras asub Kullamuuseum, kus jäädvustatakse Lapi kullaotsingute ajalugu. Seal saab proovida kul-laliiva pesemist siseruumides ja jagatakse praktilisi näpunäiteid,
milliste tunnuste järgi uusi kulla-leiukohti avastada.
JÕULUVANAMaailma tuntuim soomlane on Jõuluvana. Ja Jõuluvana elukoht on muidugi Lapimaal, täpsemalt Korvatunturil. Põhjapolaarjoonel Rovaniemi linna lähedal Pajakyläs asub aga Jõuluvana kontor, kus ta käib iga päev kogu aasta jook-sul külastajatega kohtumas. Sel-les elurõõmust tulvil asulas leia-
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD YLLÄS, LEVI & ROVANIEMI, KAART EVE JAANSOO
Viimased talvised reisid rihitakse Soome Lapimaale.
ROOTSI
NORRA
VENEMAA
Kuusamo
Ruka
RanuaKemi
Polaarjoon RovaniemiKemijärvi
Kittilä LuostoSodankylä
YlläsLeviSaariselkä
EnostekiöIvalo
Inari
SiidaKilpisjärvi
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 17turism
vad endale põnevat tegevust igas vanuses külastajad.
Jõuluvana kontor. Joulumaan-tie 1, Põhjapolaarjoon.
AUTOGA RONGILE Lapimaale on Lõuna-Soomest pikk tee. Üks võimalus on sõita Helsin-gist lennukiga, kuid paljud soovi-vad reisida oma autoga. Kes tahab 1000 km pikkust autosõitu lühen-dada, võib kasutada AutoJuna teenust. Õhtul Helsingist väljuva rongi kupees saab mugavalt ööbi-da, samal ajal kui auto reisib rongis „pagasina” kaasas. Hommikut saab tervitada juba Lapimaal ning kohe ka suusaradadele suunduda. Auto-reisirongid sõidavad Helsingist Oulusse, Rovaniemisse, Kolarile ja Kemijärvile. Neljaliikmelise pere ja tavasuuruses sõiduauto üheotsa-pilet maksab umbes 250 eurot.
LÕHEJÕED JA FORELLIJÄRVEDIga kalamehe unistus on püüda kinni üks suuremat sorti lõhe. Lapimaa suured lõhejõed on Tor-nionjoki ja Tenojoki. Ka väikse-matest ojadest püütakse ilusaid kalu. Tunduriala järvede põhili-seks kalasaagiks on forell, mida püütakse palju just talvel.
PÕHJAPÕDRADPõhjapõder on Lapimaal kõige tähtsam loom. Põhjapõtru kasu-tatakse nii turismi edendamiseks kui lihaveistena. Põdrad elavad suurema osa aastast täiesti vabalt tundras. Liikluses tasub põhjapõt-rade suhtes ettevaatlik olla, sest nad võivad karjadena maanteedel liikuda. Põhjas tuleb just põhja-põtradega seotud liiklusõnnetusi ette kahetsusväärselt palju.
INARI JÄRVSoome tuhandetest järvedest suu-ruselt kolmas asub Lapimaal. Inari pindala on üle 1000 km! ja sügavus ligi 100 m. Saari on järves loenda-tud üle 3300. Ukonsaari on saa-mide ajalooline ohvripaik. Korkia Maura saarel asub jääkoobas, mil-les jää ei sula tavaliselt suvelgi.
SOOME KÄSIVARSSoome loodepoolseim osa on Käsivarsi. Just seal asuvad kõrgei-mad tundurid, mille seast kõige kõrgem on Halti (1365 m). Piir-konna turismikeskus asub Kilpis-järvi ääres Rootsi ja Norra piiri-de läheduses. Kilpisjärvi kõrval kõrgub uhke Saana tundur, mille tippu viib korralik ent küllaltki
raske matkarada. See-eest laiub ümberringi hingematvalt kaunis maastik. Kilpisjärvilt pääseb auto-ga Norrasse ja ka Tromsø linna pole just pikk maa.
AMETÜSTID Kuld ei ole ainus väärtus, mida Lapimaa mullast leida võib. Juba Leonardo da Vinci uskus, et „Ametüst hajutab kurjad mõtted ja parandab intellekti.” Ilus ehteki-vi on ammustest aegadest tuntud. Lapi ametüst tekkis 2000 miljonit aastat tagasi iidse suurmäestiku sügavuses. Tänapäeval kaevanda-takse seda Lampivaara Ametüsti-kaevanduses labidameetodil, suuri ekskavaatoreid ei kasutata. Ame-tüsti ei müüda toorkivina, vaid see töödeldakse kohapeal näiteks eheteks. Lampivaara kaevandus on ilmselt ainus kalliskivikaevan-dus maailmas, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kaevanduses saab kuulda fakte piirkonna geoloo-giast, ajaloost, kivide füüsikast ja keemiast ning teavet vääriskivide omaduste ja kasutamise kohta. Väidetavalt saab igaüks ise kae-vandada endale isikliku õnneame-tüsti ja selle isegi koju kaasa viia. Kaevandus on avatud aasta läbi.
Väike kaevanduskauplus asub Luosto kesklinnas, Püha-Luoston-tien ääres, hotell Luostotunturi vastas. Sealt saavad meeneid kaasa osta need, kellel kaevandamisega ei vedanud.
ROVANIEMILapimaa ainus korralik linn ja üksiti halduskeskus on Rovaniemi. Tege-mist on ka turismikeskusega, kus saab veeta linna-, loodus-, suusa-, aktiiv- ja kultuuripuhkust. Linna muuseumid eesotsas Arktikumi-ga pakuvad põhjamaise looduse kohta huvitavat teavet. Restorani-dest on omaette vaatamisväärsus legendaarne Pohjanhovi, kus tasub süüa ehtsat põhjapõdra pruuniks praetud liha.
SAAMIDSaamid on Lapimaa põlisrahvas. Täna elab Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa põhjapoolsetes piirkon-dades kokku napilt 100 000 saami. Saamid kõnelevad oma keelt ja neil on väga omapärane ajalugu. Soome põhiseaduse kohaselt on saami põliselanikel õigus säilitada ning arendada oma keelt ja kultuuri. Kõi-gis neljas riigis elavate põlisasustu-sega saamide huve esindab mitmeid saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Saamide alad Soo-mes jäävad Inari, Enontekiö ning Sodankylä ümbrusse. Saami keel sai ametliku staatuse 1992. aastal, kui kehtestati saami keeleseadus. Saami kultuuri tutvustav muuseum asub Siidas (Inaris). !
Levi MC-suusamäel on hea valgustus.Jõuluvana kodu asub Rovaniemi külje all.
Põhjapõdrad on rakendatud turismitööstuse vankri ette.
Loodus on Rovaniemi linnale lähedal.
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 218 turism
Hotell looduse rüpes
Möödunud sajandi seitsmeküm-nendatel aastatel valminud hotell Korpilampi oli tolle aja moodsaim konverentsihotell Soomes. Korpi-lampis on suurepärased koosole-kuruumid, kus omal ajal korraldati rahvusvahelisi tippkohtumisi. Üldse on hotellil olnud kirev ajalugu.
Hiljuti vahetas Korpilampi omanikku: hotelli ostis Lomaliitto (puhkuseliidu) pankrotihalduritelt Norra suurettevõte Pandox. Pan-doxile kuulub kümnes riigis kokku 120 hotelli, kuid otseselt vastutab firma ainult mõne üksiku hotelli juhtimise eest. Korpilampi kuulub sellesse vähemusse. Uus omanik annab remondiga hotellile värs-ke ilme, viies ruumid vastavusse tänapäeva vajadustega.
Millised on siis Korpilampi positiivsed küljed puhkusereisi vaatenurgast? Alustuseks suurepä-rane asukoht: vaid vähesed maju-tuskohad võivad kiidelda ühtaegu nii looduskauni ümbruse kui hea
transpordiühendusega. Helsingi kesklinnast ja sadamatest jõuab Korpilampisse poole tunniga. Lisaks asuvad hotelli kõrval Serena veekeskus ning suusarajad. Talvel on veekeskus avatud siiski ainult
nädalavahetustel. Veerandtunnise autosõidu kauguselt leidub mit-meid golfiväljakuid ning laste sise-lõbustuspark Hop Lop. Ja ka tea-duskeskus Heurekasse pole pikka sõitu. Kehä III teed mööda pää-
seb kergesti ja ummikuteta Vantaa Ikeasse. Kaugel pole kaubandus- ja meelelahutuskeskus Jumbo-Fla-mingo ning Tammisto, mis mõle-mad paiknevad pidevalt kasvavas kaubanduspiirkonnas. Sealkandis
asub muu hulgas ka elektrooni-kakauplus Gigantti ja mitu outlet-poodi, sh ka Stockmanni outlet.
Tegelikult sobib hotell hästi motoriseeritud klientidele, sest tasuta parkimiskohti leidub piisa-valt isegi rekkadele. Hotell sobib suurepäraselt peremajutuseks ala-tes mugavast sviidist kuni suur-te kahekohaliste tubadeni, kuhu saab paigutada lisavoodeid. Hind sisaldab veel jõusaali, nelja erineva sauna ja basseini kasutamist. Suvel võib sulpsata selgeveelisse tiiki, tal-vel on samas talisupluse võimalus.
Restoranikohti jagub hotel-lis 350-le inimesele. Neljapäevi-ti lauldakse karaoket ja reedeti tantsitakse elava muusika saa-tel. Pakutakse ka eriprogramme, näiteks toimub märtsis Elvise tribuutkontsert. Paljukiidetud rikkalik Ameerika-Skandinaavia stiilis hommikueine serveeritakse pearestoranis.
Korpilampi tugevamaid trum-pe on aga hinnatase, sest hinnad algavad 58 eurost kahekohalise toa eest. !
TEKST JUKKA ARPONENFOTOD KORPILAMPI OY
Tänavu maikuus peetakse jää-hoki maailmameistrivõistlusi juba 76. korda. Läbi aegade on Soome toonud MMilt kaks maa-ilmameistritiitlit ! aastatel 1995 ja 2011. Selle aasta tähtsaimad hokilahingud peetakse maha Rootsis ja Soomes. Mängukoh-tadeks on Globe Stockholmis ja Hartwall Areena Helsingis. Män-gusüsteem näeb ette, et kui võist-lustules on Rootsi, siis toimuvad alagrupi mängud Globe’is, Soome mängud aga Helsingis. Poolfinaal
ja finaal mängitakse olenemata osalevatest riikidest Helsingis. Soome meeskonna avamäng toi-mub 4. mail Prantsusmaa vastu, finaalmängu on kavas pidada 20. mail.
Turniiri maskott on Toni Kyse-niuse kavandatud „Hockey Bird”, mis on loodud Angry Birds mängu põhjal. Piletite hinnad üksikute-le mängudele algavad Helsingis 150 eurost, kuid finaalipileti eest tuleb välja käia rohkem kui 400 eurot. Kõrgeid hindu on korduvalt kritiseeritud, kuid hinnapoliitika eest vastutav Kalervo Kummola
on hinnataset põhjendanud suure nõudlusega. !4.−20.5 Helsingi ja Stockholm.
Planeerides Helsingi piirkonnas ostureisi, pere- või aktiivset puhkust, tasub kindlasti kaaluda majutuskohana hotell Korpilampit. Eriti siis, kui plaanis on sõita oma autoga.
Soome kaitseb eelmisel kevadel võidetud maailmameistritiitlit Rootsiga kahasse korraldatud jäähoki MM-võistlusel Helsingi Hartwall Areenal.
Jäähoki maailmameister selgub Soomes
Sviidi aknast paistab tiik, kus talvel saab harrastada taliujumist.
Toad on avarad ja puhtad.
Granlundi imevärav Venemaa vastu eelmise MM-võistluse pool-finaalis nüüd ka postmargil.
LÜHIDALT MMST ! Osaleb 16 riiki.! Meeskonnad osalevad alagrupi mängudes, kus igal võistkonnal tuleb mängida seitse mängu. Alagrupi neli parimat kohtuvad teise grupi esime-se neljaga ning kaheksandaks jäänu kukub sarjas madalamale.! Alagrupi mängud ning veerandfi-naalid mängitakse Soomes ja Rootsis.Poolfinaal ja finaal mängitakse Soomes.! Kokku peetakse 64 mängu.
TEKST JUKKA ARPONEN
KUIDAS LEIDA?Hotell KorpilampiKorpilammentie 5, Espoo.
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 19kultuur
Lahe festi-val Helsingi naabrusesVantaa Hakunilas korralda-takse suve alguses korralik muusikapidu Rentofest. Kohale saabub suur hulk Soome nüüdismuusika vin-gemaid tegijaid, nende seas Paleface, Redrama ja Jare & Ville Galle. Põhirõhk on seega hiphopil. Õige paiga leiab üles kodulehe juhiste abil, sinna riputatakse hiljem üles ka uuendatud esinemiskava (www.rentofest.fi).25.!26.5 Hakunila Spordikeskus, Vantaa.
Ühepäevane metallipiduKalasadamasSuvel Euroopas toimuva Sonisphere Festivali üheks pea-tuskohaks on taas kord Soome. Sonisphere randub Helsingi Kalasadamas ühepäevaseks fes-tivaliks juuni alguses. Fännidele on lubatud, et siis mängitakse päev läbi ainult ehedat metal-muusikat. Kõige silmapaistvam esineja on Soomes tohutut populaarsust nautiv Metallica, mis tagab festivalile kindla kassa. Lisaks esinevad ka Machine Head, Amorphis ja Gojira.4.6 Kalasadam, Helsingi.
Fantastiline Muusikamaja Tunnustusest hoolimata astus juhtkond kõigest pool aastat pärast maja avamist tagasi. Tekkinud vaidlusi ja lahkarvamusi sooviti avalikkuse tähelepanu eest varjus hoida ning see on isegi hea. Uus direktor leiti kiiresti. Sügisel võt-tis tegevdirektori ülesanded enda kanda pea 10 aastat Pori d!ässifes-tivali juhtinud Katja Leppäkoski.
Kevadel on Muusikamaja kavas palju huvitavat. Kuigi põhi-rõhk on klassikalistel heliteostel, pakutakse muusikat igale maitsele. Lihavõtte eri on Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon”, mis on pühendatud Kristuse kanna-tustele vangistamisest matmiseni.Johannese evangeeliumis kir-jeldatud kannatusnädal jaguneb
passioonis mitmeks osaks: Jeesu-se vangistamine, ülempreestrite stseen, Jeesus ja Pilaatus, ristilöö-mine ja matused.
Laulavad metsosopran Lilli Paasikivi, sopran Johanna Rusa-
nen-Kartano, tenor Anssi Hirvo-nen ja bass Jussi Merikanto. Ville Rusanen laulab Peetruse ja Pilaa-tuse ning Pertti Rusanen Jeesuse osa. Peale eelpool loetletute osa-levad veel Kuopio Toomkiriku
Kammerkoor ning 18liikmeline kammerorkester. Dirigeerib Atso Almila. Etendus kestab koos vahe-ajaga 2,5 tundi.
Paar päeva pärast „Johanne-se passiooni” tehakse ajas paari-tuhande aastane hüpe edasi, kui lavale jõuab Panu Savolaineni „Proprius” koos saksofonist Jukka Perkoga.
Soome estraadimuusika üks paremaid tõlgendajaid on Anna Eriksson, kellel ilmub kevadel uus plaat. Lisaks annab ta plaadi teemal kontserdi Muusikamajas, seega mahub kevade kontserdikavasse ka Soome estraadimuusikat.
Mai lõpus lahkub oma töö-postilt Raadio Sümfooniaorkest-ri kauaaegne peadirigent Saka-ri Oramo. Lahkumiskontserdil
tulevad ettekandele muu hulgas Prokofjevi ja Debussy heliteo-sed.!
Helsingi uus Muusikamaja on pälvinud kiidusõnu paljudelt külalisesinejailt alates Rolando Villazonist kuni Viini filharmoonikuteni, seda on kiitnud dirigendid, maja oma orkestrid ning laiem avalikkus.
MUUSIKAMAJASKontserdid iga päev7.4 J. S. Bach „Johannese passioon”.9.4 Panu Savolainen „Proprius” koos
Jukka Perkoga.28.4 Anna Eriksson.25.5 RSO peadirigent Sakari Oramo
lahkumiskontsert.Lisateavet: www.musiikkitalo.fi.
TEKST JUKKA ARPONEN
Seinäjoki Törnävänsaaris korraldatakse juba 34. korda rokifestivali „Ihmisten Juhla” (inimeste pidu).
Provinssirock on olnud aastast 1979 kuni tänini tähtsaim suvealguse verstapost, millele järgneb suur suviste festivalide laine. Ja kuna Sauna Open Air jätab sel suvel ühe aasta vahele, on Provinssirock taas ja täiesti teenitult suve esimene korralik rokisündmus. Traditsioone on aegade jooksul kujunenud küllaga. Kolme päeva jooksul saabub looduskaunisse Törnävänsaarisse oma lemmikbände kuu-lama kümneid tuhandeid rokisõpru. Sel aastal esinevad teiste seas Mastodon (USA), Slayer (USA), Snow Patrol (Inglismaa) ja Nightwish (Soome).
Provinssirock on hea põhjus Põhjamaa pärapõrgusse reisimiseks. Seinäjoki asub Lääne-Soomes, umbes 350 km Helsingist põhja poole. Seinäjokisse on hea bussi- ja rongiühendus Helsingist ja Tamperest.15.–17.6 Provinssirock 2012, Seinäjoki.
Rokisuve traditsiooniline avapauk
Mas
todo
n
Ann
a Er
ikss
on
Pale
face
Met
allic
a
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 220 ostud
Forum asub kohe Stockman-ni vastas. Viiel korrusel on
kõrvuti paljud demokraatlikud brändid nii Skandinaaviast kui mujalt maailmast: rõivad, jalatsid, aksessuaarid. Siit leiab korraga pea kõik Soomes populaarsed noorte-moodi esindavad kauplused ning paar mänguasjapoodi lastele. Kohal on ka Alepa keti supermarket ja suur ökotoiduosakond. Ülemine korrus kujutab endast sisuliselt keskuse katusel asuvat omapärast sisustuskaupade poodi.
Kamppi hoonesse mahub peale kaubanduskeskuse isegi
metroojaam ja bussiterminal. 0-korruselt leiab Lidli keti toidu-poe, esimeselt korruselt Anttila ning suure eksootiliste puuviljade valikuga Konsumi supermarketi. Enamik Kamppis esindatud kauba-märke on kõrgemast hinnaklassist kui Forumis, osa on tuttavad ka Eesti tarbijale, paljud tundmatud. Nagu ikka ! riided, jalatsid, akses-suaarid… Ja eraldi osakondades Marimekko, Iittala ja Hemtex.
Kämp-galeria asub kahe sammu kaugusel Senativälja-
kust, samanimelise hotelli vahetus naabruses. Siin müüakse Skandi-naavias ja mujal maailmas tunnus-tatud brändide tooteid – sportlikest rõivastest esinduslike ülikondade, jalatsite ja kottideni. 0-korrusel asu-vad Bang & Olufsen ning Sony Center. Hoones on ka hiiglaslik H&M ning suur, läbi kahe korruse ulatuv Marimekko, mis on tuntud peamiselt oma värvirõõmsa voo-dipesu, rõivaste, keraamika, vih-mavarjude ja märkmike poolest.
Kluuvi taasavati pärast põh-jalikku rekonstrueerimist
möödunud aasta oktoobris. See on ideaalne ostlemispaik dünaamilise elustiiliga nüüdisinimesele, kes ei vaevu iga päev ametlikku äriülikon-da kandma. Siit leiab ohtralt tun-tud rahvusvaheliste brändide too-teid, millest enamikku Tallinnast osta ei saa. Tegemist on stiilse ja kvaliteetse moekaubaga, mille saab kätte realistliku hinnaga. Kõige alumisel, soklikorrusel asub Soome loodustoodete pood väikese öko-baariga, millel nimeks Eat&Joy.
Kaubanduskeskused
KUIDAS LEIDA?Forum, Mannerheimintie 20www.cityforum.fi
KUIDAS LEIDA?Kluuvi Ale 9/Aleksanterinkatu 13.www.kluuvi.fi
Foorumis on esindatud kõik Soomes populaarsed noortemoe kaubamärgid.Kamppis on Marimekko, Iittala ja Hemtexi jaoks eraldi osakonnad.
TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Päris Helsingi südalinnas asub mitu suurt kaubanduskeskust. Suur osa Soome kaubanduskeskustest koondab reeglina oma katuse alla 100!150 väiksemat poodi, tavaliselt on igal kaubamärgil oma müügipind.
Ja kindlasti on igas sellises keskuses arvukalt kohvikuid ja restorane.
KUIDAS LEIDA?Kamppisse saab siseneda Fredrikin katu, Salomonkatu, Annankatu ja Narinkka-tori väljaku sissepääsude kaudu. www.kamppi.fi
Kämp-galeria
KUIDAS LEIDA?Sissepääs nii Pohjoisesplanadi, Mikon katu, Aleksanterinkatu kui Kluuvikatu poolt.www.kampgalleria.fi
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 21ostud
Garageland (Fredrikinkatu 19) – on ehe roki- ja stiilipeosõprade paradiis, mis on täielikult pühen-dunud läinud sajandi viiekümnen-datele aastatele. Kõlaritest kostub rokk ja stiliseeritud altari kohal ripub Elvise pilt. Rõivad on peami-selt Ameerika ja Inglise firmadelt ning tegu on kvaliteettöö, mitte odava butafooriaga. Tütarlastele pakutakse elurõõmsates värvides koheva seelikuosaga kleite, näi-teks püüavad pilku punased suur-te mustade täppidega ning roosad siiru-viirulise mustriga kleidid. Aga peale selle veel kübarad, käe-kotid, kingad ja terve hulk muid terviku loomiseks hädavajalikke pisiasju. T-särgid maksavad 30, kleidid 130 eurot. Noormehi oota-vad kirjud Hawaii särgid või mus-tad ajastutruu trükkpildiga särgid (65 eurot), nahktagid (195 eurot) ning tohutu hulk kingi, mille hul-gas on küll platvormtalla ja ümara ninaga kui roosast lakknahast ja kitsa ninaga jalavarje.
Ruuturouva (ehk Ruutueman-da) poes majas number 16 müüak-
se kõike, mida võiks vaja minna näiteks kokteiliõhtuks riietudes. Ega poe ukse kohale ilmaasjata „Elegant used closed” pole kirju-tatud. Kõik müügil olev on üldiselt väga kvaliteetne, nagu oleks rõi-vaste endine omanik käinud korra seltskonnas ja seejärel neist loo-bunud, et mitte kaks korda sama-de riietega avalikkuse ees esine-da. Riidepuudel ripub tõepoolest palju pilkupüüdvaid asju, näha võib kuulsate brändide silte. Kõik vajalik on olemas: kübarad, kin-gad, kindad, erinevad aksessuaa-rid, siin-seal isegi vintage-esemed. Hea valik käekotte, ilusad kasukad. Hinnad ei ole just odavad, aga kui plaanis on osta samu asju tava-kauplusest, kulub kindlasti kordi rohkem. Nii et stiilne siidist kok-teilikleit maksab 90 eurot, elegant-ne kübar 30, käekott 60 eurot.
Solo (Fredrikinkatu 24) on taas asisele mehele mõeldud pood: ülikonnad, särgid, lipsud, jakid, jalatsid, püksirihmad, kotid... Pood rõõmustab mehi juba 25 aastat Euroopa kvaliteetkauba-märkide paremikuga – Valentino, Cornalli, Trend Corneliani, Tiger
of Sweden, Zegna. Hinnatase on tavapärane, nii maksab pintsak keskmiselt 240!430 eurot.
UFF asub majas number 36 ja tegemist on klassikalise ja pii-savalt suure second hand-poega, kus müügipinda 440 m". Valik on suur ja välja on pandud nii mees-te-, naiste- kui lasterõivaid, mille seas leidub nii „omapäraseid” kui trendiriideid. Siin saab 6 euro eest salli, 25 eest talvejaki, 14 eest pluu-si ja 50 euro eest mantli. Naturaal-nahast kasukate hinnad algavad 75 eurost. Lisaks tasub teada, et osa kogu Soomest kogutud ja UFFis müüdud asjade eest saadud kasu-mist läheb kolmanda maailma rii-kide toetuseks. !
Niisiis, kohe Bulevardi alguses majas number 3 asub mitu mees-terõivaste kauplust. Neist esime-ne – Solo Xtra Outlet for men – on ühtlasi ka ainuke outlet-pood, mis müüb kuulsate, peamiselt Itaa-lia päritolu brändide riideid alates Dolce & Gabbanast kuni Bvlgarini. Bagutta särgid maksavad 50!100, Armani ja Valentino lipsud 50!60, Calvin Kleini joped 195 eurot. Itaalia firma Lucca Rossi pakub kingi suurusele 39!47. „Tähtis on see, et meie juurest leiavad enda-le sobivad kingad nii väga väikse kui suure jalaga mehed,” rõhutab daam leti tagant.
Edasi tuleb Tuomo, kus raken-datakse moodsat lähenemist, müües korraga nii äriülikondi kui vabaaja- ja militaarrõivaid kau-bamärkidelt STR, Aeronautica Military, Beauterey, LBN. Ülikond maksab 245!700, särk 100–125 eurot. Ja Gimose mantel („Mantli-
te Rolls-Royce,” muigab müüja) – 1150 eurot.
Kolmanda kaupluse nimi on Fere ja ka siin müüakse mees-terõivastele ja -jalatsitele spet-sialiseerunud kvaliteetbrändide toodangut, enam-vähem kõike, mida üks härrasmees vajada võiks alates ülikondadest ja särkidest kuni kikilipsudeni välja, kaasa arvatud jalatsite hooldusvahen-did. Tootjad on Hacket London, Crockett & Jons, Brioni, ISAIA, Allen Edmonds, Loro Piana, Sutor Mantellassi, Scala Napoli. Suhteli-
selt väike kauplus pakub lahedaid kujundusüllatusi, näiteks ekspo-neeritakse vabaajarõivaste kõrval kiivreid, karikaid ja poksikindaid ning äriülikondade kõrval asub kummut vanaaegsete habeme-ajamistarvetega.
Bulevardilt asub mitu head Soome nüüdiskunsti galeriid, millest leiab mitmes tehnikas pilte, klaasesemeid ja skulptuu-re. Igal juhul tasuks sisse astuda galeriidesse, mis asuvad majades number 7 ja 14.
Päris tänava lõpus, Sand-viks Saluhalli 1903. aastast pärit punases tellishoones, asub Vin-tage Design Outlet. See on pisi-ke kinnine turg, kus müüakse, nagu esmapilgul tundub, kõike – mitmesuguseid portselan- ja fajanssesemeid, lauahõbedat, kõikvõimalikke küünlajalgu, käsi-kohviveskeid, vanaaegseid kohv-reid, kiikhobuseid, vaskkastruleid, reljeefseid linnukujusid ehtsatest sulgedest kaunistustega ja palju muid lahedaid vintage-esemeid.!
Fredrikinkatu: rokkmuusikast Valentinoni
Bulevardi – moe- ja kunstitänav
Bulevardi tänavaga ristuv Fredrikinkatu pakub samuti üllatusi – tavapäraste poodide kõrval leidub siin nii mõndagi rokifännidele, säästure!iimil moesõpradele ja tõelistele härrasmeestele.
Stockmanni lähedalt algab Bulevardi tänav, kust leiab põnevaid rõivapoode ja kunstigaleriisid.
TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI
Vintage Design Outletis on vanaaegsed põnevad asjad.
Osa UFFi kasumist läheb heategevuseks.
Outlet: D&Gst kuni Bvlgarini.
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 222 sündmused
Venemaa
Norra
Rootsi
Eestimaa
HELSINGI
SavonlinnaMikkeli
LahtiHämeenlinna
Ahvena-maa
Jyväskylä
Oulu
Rovaniemi
Kuopio
Iisalmi
KouvolaKotka
Lappeenranta
Joensuu
Imatra
Salo
Tampere
Pori
Vaasa
Heinola
Hanko
Lohja
Rauma
Porvoo
Seinäjoki
Kajaani
KuusamoTornioKemi
Kemijärvi
SodankyläKittilä
Enontekiö
Inari
NykarlebyJakobstadKokkola
Turku
Elanike koguarv umbes 5 350 000.Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).Pindala 338 145 km!, sellest 10% veekogusid.Ligikaudu 188 000 järve.
VahemaadPõhjast lõunasse 1140 km.Idast läände 528 km (kõige laiem osa). Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.
Suurimad linnadHelsingi " 588 343 elanikku.Espoo " 247 702 elanikku.Tampere " 213 269 elanikku.Vantaa " 200 029 elanikku.Turu " 177 606 elanikku.
Keskmine temperatuurTalv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C.Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C.
MajandusSisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.
Tähtis teaveHädaabinumber 112 (nii politsei kui hädaabi).Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele. Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi
Eesti-soome lühisõnastikaitäh ......................................kiitoshead päeva .......................hyvää päiväähead aega ..........................näkemiintäna ....................................... tänäänhomme ...............................huomennamenüü ................................. ruokalistakas ma saaksin arve ...... saisinko laskunhelistada ............................. soittaa (puhelimella)
sadam .................................. satamalaev ........................................ laivarong ...................................... junaraudteejaam ..................... rautatieasematramm .................................. raitiovaunu, ratikkabuss ....................................... linja-auto, bussiodav ......................................halpahalb .......................................huono
Teavet Soome kohta
Briti hevilegend Judas Priest on läbi aegade mõjukamaid metalli-bände, kuid nüüdseks on Pries-ti liikmed on otsustanud lava-del tuuritamine maha jätta. Pika karjääri lõppu tähistab bänd uhke
ülemaailmse turneega: „With all guns blazing and amps cranked to eleven, the band will be giving all their fans one last chance to wit-ness the ultimate metal experience that is JUDAS PRIEST!”
!22.4 Jäähall, Helsingi.
Judast Priest viimast korda
Black Sabbath pidi Soome tule-ma mais, kusjuures kontserdi-piletid jõuti juba viimseni välja müüa. Kahjuks tühistati esinemi-ne kitarrist Tonny Iommi tõsise haigestumise tõttu. Bändi juhtfi-guur Ozzy Osbourne ei taha aga fännidele pettumust valmistada ja ajas kokku bändi, kellega ta on lubanud Helsingis Black Sabbathi
parimad palad käima tõmmata. Koos Ozzyga astuvad lavale Black Sabbathi algkoosseisu bassimän-gija Geezer Butler ning pikka aega koos Ozzyga kitarri mänginud Zakk Wylde.!23.5 Hartwall Areena, Helsingi.
Black Sabbathi asemel Ozzy & Friends
M I S K U S M I L L A L
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 mkm kultuur
Klubi Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03. www.kuudeslinja.com. Kava kodulehel.
LibertéKolmas Linja 34, Helsingi. Avatud T–P 16–02. Tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi. Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.
NosturiTelakkakatu 8, Helsingi. Tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti lin-naosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!
StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi. Avatud E–L 20–04. E-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Storyville kuulub Euroopa paremate d!ässiklu-bide hulka. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul näda-las. Storyville’i köök pakub cajuncreole’i stiilis hõrgutisi. Kava kodulehel.
TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03, juhul kui teisiti ei teatata. Tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi. Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt!Soome mainekamaid rokiklubisid.
16.3 20 An Evening With Solina Records17.3 20 Herra Ylppö & Ihmiset18.3 14 Pensionärid: Õhtune Bingo & Matinea20.3 20 The Amazing (Rootsi), The Casbah23.3 20 Apulanta24.3 20 Apulanta29.3 20 Stamina, Unborngeneration31.3 20 Poets Of The Fall1.4 20 Zola Jesus (USA)4.4 20 Stella, 10. juubeli tuur5.4 20 Mustasch (Rootsi)6.4 20 Mokoma7.4 20 French Films, Big Wave Riders8.4 20 VNV Nation (Inglismaa)11.4 20 Olavi Uusivirta13.4 20 18th Funky Elephant Festival15.4 14 Tavastia lastekontserdid:
Kengurumeininki16.4 20 Of Montreal (USA)18.4 20 Thåström (Rootsi)19.4 20 Samuli Edelmann20.4 20 Viikate21.4 16.30 Jukka Poika & Sound
Explosion Band 20 Jukka Poika & Sound
Explosion Band23.4 20 The DØ (Prantsusmaa/Soome)24.4 20 Red Fang (USA), Black Tusk (USA)26.4 20 Buzzcocks (Inglismaa), First Times27.4 20 Notkea Rotta plaadiesitluskontsert28.4 20 Pariisin Kevät, Sydän Sydän6.5 19 The Lemonheads (USA)8.5 20 Sleep (USA)9.5 20 The Soundtrack Of Our Lives
(Rootsi)10.5 20 Invasionen (Rootsi), Cigarette
Crossfire12.5 20 Happoradio13.5 18 LM.C (Jaapan)25.5 20 Wildlife Helsinki: Kool Keith &
Kutmasta Kurt (USA)26.5 20 Wildlife Helsinki 2012: Max
Romeo (Jamaica)3.7 20 Sharon Jones & The Dap-Kings
(USA)
Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi. Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04. Tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.
KontsertLisateave www.livenation.fi.
31.3 19 Guardia Nueva Helsingi Muusikamajas23.5 18.30 Ozzy Osbourne & Friends
Helsingi Hartwall Areenal 16.6 14 Sting-Helsinki Classic
Helsingis Kaisaniemi pargis12.8 17 Madonna – World Tour 2012
Helsingi Olümpiastaadionil
FestivalLisainfo www.festivals.fi
17.–22.4 Tampere Tantsuvool – nüüdis tantsu festival
18.–22.4 Tampere Biennale, kodumaise muusika tähtsaimad näod, uusimad heliteosed ja parimad muusikud
25.–29.4 April Jazz Espoo 7.–12.5 Mukamas 2012 – rahvusvaheline
nukuteatrifestival8.–13.5 Helsinki Spring Light Chamber
Music – maailma kaunim kammer-muusika
16.–19.5 Tomateid! Tomateid! Stand up-komöödiafestival Hämeenlinnas
16. –20.5 Vaasa koorifestival17.–20.5 KUULAS – rahvusvaheline laste
teatriüritus Kouvolas26.–27.5 Maailm külas – festival Helsingis
Kaisaniemi pargis31.5.–9.6 Kokkola Ooperisuvi2.6.–10.8 Orivesi Suvi5.–10.6 Riihimäki suvekontserdid5.–16.6 Naantali muusikapäevad7.–10.6 Laste Laululinn Salos7.6.–30.8 Oreliöö ja Aaria Espoos7.–17.6 Ilmajoki muusikapäevad
MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi.
29.3–1.4 Sisusta! 12 sisustus algab väikestest asjadest
Oma Mökki 12 suvilamess Oma Kodu 12 koduehitus- ja
remondimess OmaPiha 12 aiamess6.–9.4 American Car Show 201217.–19.4 FinnTec 12 metalli- ja masina-
ehitustööstuse suurüritus ToolTec 12 metalli- ja masina-
ehitustööstuse suurüritus SeaTec Helsinki 2012 merendus-
ja kaubandusmess. PINTA 1227.–29.4 Model Expo 2012 mudelimess Laps 2012 aasta lõbusaim nädala-
vahetus lastega peredele OutletExpo 2012 kevad PetExpo 2012 rahvusvaheline
lemmikloomamess
Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!
Amos Andersoni KunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi. Tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi. Avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.
Kuni 7.5 Andreas Eriksson & Roland PerssonKuni 7.5 Kristiina Uusitalo25.5–30.7 Carnegie Art Award
Kunstimuuseum Ateneum Kaivokatu 2, 00100 Helsingi. Tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi. Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.
Kuni 29.4 Carl Larsson: Hea elu jälgedes
Kuni 29.4 Pere pildisKuni 29.4 Alexander Reichstein: KodusKuni 20.5 Fokus: Ilona Harima1.6–14.10 Helene Schjerfbeck
DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi. Tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi.Avatud suvel 1.6–31.8, E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).
Püsinäitus Soome disainKuni 4.3 Unpolished 12 Poola uus disain Kuni 6.5 Designworld maailma nüüdisdisain
Hakasalmi villa, Helsingi Linnamuuseum Karamzininkatu 2, Helsingi. Tel +358 9 169 3444.Avatud K–P 11–17.
Püsinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain
EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo. Tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum. Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.
Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest1.5–31.12 Teemanäitus kogumikust Punane
Helsingi Linna Kunstimuuseum, TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi. Tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi.Avatud T–P 11–20.30.15.6–12.8 Iron sky
Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi. Tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi.Avatud T 10–17, K–P 10–20.30.
Kuni 17.6 Thank You for the Music ! kuidas muusika meid puudutab
Kuni 20.5 Janet Cardiff & George Bures Miller
9.3–9.9 Päin näköä! uued koomiksimudelid
Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa. Tel +358 9 857 99, www.heureka.fi.
Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari. Tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8). E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).
Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi. Tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi.Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.
Püsinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvus-vaheliselt olulisematest maalidest.
Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi. Tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm.
Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskul-tuur 18. ja 19. sajandil3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T–P 12–16
Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi. Tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi.Avatud E–R 11–17, L–P 12–16.
Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.
Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17.Püinäitus Jutustusi Soome Postist
Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki. Tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.
Alvar Aalto muuseumAlvar Aallon katu 7, 40101 Jyväskylä. Tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi.Avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E.
Püsinäitus Alvar Aalto. Arhitekt. Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.
Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad vingeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.
Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi.
Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi.
Savoy-teaterKasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy.
Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi.Ooperit, balletti ja kontserte täiskasvanutele, noortele ja lastele.
Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi.Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.
Muu üritus (www.tapahtuma.tv)
20.4 18.30 Michael Bublé, Hartwall Areena, Helsingi
29.5 18 Cesar Millan Live, Hartwall Areena, Helsingi
23
Hel
sing
i lin
naor
kest
er M
uusi
kam
ajas
, diri
gent
John
Sto
rgår
ds. F
oto
Hei
kki T
uuli
majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.
Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: booking@erottajanpuisto.com,www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.
Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.–1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.
Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.
hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi. Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaa-mast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi kesku-sesse vaid 30 min autosõitu.
Best Western Hotell KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290,e-post: sales@bwkatajanokka.fi,www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.
Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematestkaubamajadest ja vaatamisväärsustest.Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamis-ruum ja parkimiskohad lähedalasuvasgaraa!is. Hotelli ümbruses palju suure päraseid restorane ja pubisid.
Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kul-tuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.
Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vas-tuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.
Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.
Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.
kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel
Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmi-se võimalused.
restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi, avatud E–R 11.30–22.30, L 14–22.30. Rahvusrestoran Helsingi kesk-linnas Kauppa tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.
Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel+358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi, avatud E–L 17–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.
Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne resto-ran kesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.
BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590Avatud E–N 11–02, R–L 11–03, P 12–24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on liht-ne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!
Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega.
Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.
FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvas-se keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mere andidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.
HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800,www.ravintolahavis.fi, avatud E–R 11.30–23, L 17–23. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamai-seid mereande.
KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100,e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com,www.kellarikrouvi.fi, avatud E–R 11–24, L 16–24. Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.
Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi,tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925,e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest "ampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.
KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–02, L 12–02. 1892. a asutatud
ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.
LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com,avatud E–R 12–24, L 13–24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgu-tisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.
Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834.www.merimakasiini.fi, e-post: ravintola@merimakasiini.fi. Avatud E–R 11–23, L 12–23, P 12–22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taime-toidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.
Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,Helsingi, tel +358 9 4789 0950e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi, avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.
RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 8568 5730, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–23. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.
Restoran Carlito´sKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: carlitoskluuvikatu@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/restaurant_carlito_s_helsinki. Avatud E–T hommikusöök 6.30–10, a’la carte 17–22, K–R hommikusöök 6.30–10, a’la carte 17–23, L hommikusöök 7–10.30, a’la carte 13–23,
P hommikusöök 8–11. Carlito’se eripäraks on hõrgutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toor ainetest ja ürtidest.
SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunal E–R 11.30–14.30, á la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.
SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi, avatud E–L 10–24,P 10–23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.
TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5000, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperi-leib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädala lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.
VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 11–24, T–N 10–03, R–L 10–04, P 11–24. T"ehhipärane res-toran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos T"ehhi köögi hõrgutistega.
ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3–5,Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net,avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!
YumeKluuvikatu 2, Helsingi,tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yumeAvatud T–N 18–23, R–L 17–24. Yume tähen-dab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike mait-seelamuste maailma.
kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fiAvatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.
Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702,avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18.www.fazer.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.
Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.
Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.
klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suure-joonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.
Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi,tel +358 9 680 800, www.gch.fi,avatud E–P 12–04; vanusepiirang 18.Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.
Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.
LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi, avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elav muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.
SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 11–03, 2. korrus E 11–22, T–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav resto-ran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.
StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud K–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) K–L 18–04. Storyville on üks Euroopa paremaid d!ässi-klubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.
TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi,tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi,avatud P–N 20–01, R–L 20–04.Soome üks mainekamaid rokiklubisid.Vaata esinemiskava kodulehelt.
Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.
pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90,avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.
GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 856 85800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli. Avatud T–N 16–01, R 16–03, L 18–03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.
Kitty´s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi. Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22. Brittide pubi hõngu ja mitmekülgse valikuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekok-ku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistri-liiga võistlusi.
mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 224
Cran
d Ca
sino
Hel
sink
i, fo
to R
oyal
Rav
into
lat
Foto
Roy
al R
avin
tola
t
25T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L
Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Laev: Nordlandia
Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal
www.eckeroline.ee
LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminal
www.lindaliini.ee
TallinkEestis +372 6 409 808.
Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar
Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee
Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Laevad: Viking XPRS
Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee
FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee
Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660, www.airbaltic.com
Flybewww.flybe.ee
Estonian AirEestist helistades 16 101 (kõne 1.50 eur + kohaliku kõne maksumus)Välismaalt helistades +372 6 401 161www.estonian-air.ee
laevad lennud
Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E–L 10–04, P 12–04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel kor-rusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.
Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.
Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi, avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õlleres-toran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.
kaubandus -keskused
Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Võib olla erandeid.
Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud öö päeva-ringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta par-kimiskohta.
ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi,www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.
Iso OmenaPiispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.
ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.
JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa,www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.
KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi pakub võimalusi varahommikust hilisõhtuni.
Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus
müüakse palju käsitööd ja suveniire. Det sembris on jõulu kaunistustega Kiseleffi maja eriti meel-div paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.
KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatin tori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.
Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.
SelloLeppävaarankatu 3–9, Espoo,tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.
koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095. e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lam-baid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.
Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.
Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põne-vust nii lastele kui ka täiskasvanutele.
HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseikluspar-kide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele lahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.
Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi,tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tund-rast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisa-likud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, kon-nad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põdra, tundraöökulli ja muskushärja – leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.
Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!
MegazoneEnergiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18.
Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.
Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele all-pool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, meri-hobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.
Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com., www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning laste basseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna-koobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.
Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.
SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: info@suomenlinna.fi,
www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suve-teater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.
Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhja-maade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.
lastesõbralikud muuseumid
Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16. E suletud. www.luomus.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere süga-vustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.
Päevalehe muuseumLudviginkatu 2-4, Helsingi. Tel +358 9 122 5210, avatud T–P 11–17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst
ja selle ajaloost.
LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.
TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T–P 11–18, www.teatterimuseo.fi.Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.
Leikkilinna – SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on män-gukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäeva-ni. Mänguasjad, endised lemmikud, pööningu aarded, näitused ja mälestused.
Soome viis suurimat linna
Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi
Lai
vak
WC
WC
WC
WC
WC
WCWC
WCWC
WC
WC
WC
WC
WC
WC
WC
WC
WCWC
WC
WC
WC
WC
WC
WC
WC
Nord
ensk
iöldin
k
Mechelingatan
Mannerheimintie
Sturen
katu
Teollisuuskatu
Mannerheimintie
Mechelingatan
Pohjo
isran
taSö
rnäiste
n rant
atie
Reijolank
Mannerheimintie
Vetu
ritie
Porkkalankatu
LautatarhankJunatiePääskylänkatu
Vääk
synt
Töölönlahti
Ruoholahti Hietalahti
Sirpalesalmi
Merisatama
Eteläsatama
Kanal
Eläintarhanlahti
Kaisaniemenlahti
Siltavuoren-salmi
Taivallahti
Jäähall
FinnairStadium
Kaupunginteatteri
OlympiaStadion
FinlandiaTalo
Rahvusooper
Linnan-mäki
Helsingitalveaed
Eläintarhanurheilukenttä
Botaanikaaed
Mäntymäenkenttä
Väinä-möisenurheilu-kenttä
SigurdFrosteruksenpuisto
Hietaniemenhautausmaa
KappeliOrtodoksinenhautausmaa
Sibe-liuksenpuisto
Toivo Kuulanpuisto
Selkämeren-puisto
Kaapeli-puisto
Sinebrycho!npuisto
Katajanpuisto
VäinöTannerin
kenttä
Brahenpuisto
Kallionurh. kenttä
Tehtaan-puisto
Kaivo-puisto
Humal-luodonpuisto
Laaksonratsastus-
kenttäAlppipuisto
Lenininpuisto
Tope-liuksen-puisto
Marta Ypyänaukio
Meilahdensairaala
Sairaala
Yliopisto
Lepakonaukio
Mariansairaala
Kivelän sairaala
HyksPsykiatria
keskus
Laaksonsairaala
Käpylänkuntoutus-
keskus
Auroransairaala
Kirjasto
Ruoholahti
M
M
M
M
M
M
Rautatientori
Kaisaniemi
Kamppi
Siltavuorenkatu
Hakaniemi
Sörnäinen
Topeliuksenk
Caloniuk
-sen
k
Topeliuksenk
Arkadiankatu
Siltasaarenk
Hämeentie
Helsinginkatu
Aleksis Kiven katu
Tava
stväg
en
Ruoholahdenk
Abrahamink
Hietalahdenk
Telakkakatu
Uudenmaankatu
Erottajank
Eteläesplanadi Kanavakatu
KirkkokatuRitarikatu
Hallitusk
Aleksanterinkatu
KruunuvuorenkatuKatajanokanlaituri
Kauppiaank
Satam
ak Katajank
Vyökatu
Luotsi- katu
Yli- opistonkatu
Rauhankatu
Maneesik
Kruun.Kristianink
Paasi-vuorenk
Sörnas-strandv Näkinsilta
Haka-niemen
silta
Hel-miäisp
Hakaniemenranta
Hakaniemenranta
Aspnäsg
Pannu-kakun-puistikko
Haapaniemenk
Kaikukatu
Lintulahdenk
Saka-rink
Käenkuja
Pääsk
y-län
rnSu
vi-lah
denk
Kulmav.k
Par-ruk
Hanasaarenk
Hakanie-
menk
Näkinkuja
Toinen linja
Ensi linja
Alppika
tu
Kolmas linja
Suon
ionk
Castrén
inkatu
Wal-lininkj
Porth
anink
atu
Neljäs linja
Kaarlenk
Flemingink
KirstinkKirstink
Kirstinkj
Kalliolan-rn Kaar-
lenkj
Länt.Alp.rn
Alp.rn
Länt. BrahenkPorvoonkatu
VaasankatuHelsinginkj Ha
rjuka
tu
PäijänteentPäijän-teent
Ristikkok
EläinläPlazankj
Allotriankj
Eläin-
lääk.k
j
Rial-
tonkj
Tuule
n-su
run k
jVe
ga
Vanajantie
Virtaint
Mäntsä-
länt
Nokian
Perna-
jant
OuluntSuv.v
Ähtä-rint
Inarintie
Hauhontie
KangasalavEuran
tie
rioninkatu
Keiteleen
t
Lohjant
E. -Kodi
n t
Roineent
Keuruunt
Vallilantie
Vääks.kj
ElimäenkatuTa
mmi-saa
renk
Inkoonk
Siuntio
nkKotk
ankTrav
errsiku
ja
Rulla-
laaker
inkjVentiilin
kjLiukula
a-ker
inkj
Kajaa-
ninkHan-gon
k
Sai-
maank
Heinola
nk Loviisank
Viipurikatu
Tivoli
tie
Tivoli
tie
Tivolikj
Viides linja
Argicolank
Penger
katu
Penger
kuja
Kai-kukj
Saarin.k
Säästöp.ranta
Silta-saaren-kärki
Oikok
Maneesik
Vilhonk
Mikonk
Keskusk
Puut.
LiisankatuSnell-m
aninkatu Meritullink
Maurink
Mariankatu
Vironkatu
UnionkatuEteläranta
Laivansillankatu
Pohjoisesplanadi
Mannerheimintie
Mallask
Hietasaarenkuja
Lönnrotink
Rune- bergink
Salmisaa- renk
Hietala hde nranta
LaivastokatuKanava-ranta
Si l tav.penger
Kirja työn.kKaisaniemenranta
HakaniemenrantaPitkänsillanranta
Vetehisenkuja
Vilhonvuore nkVilho
nvuorenkj
Lintul
ah-
denkj
J. Ste nb. ra
nta
E läintarhantie
Wallininkatu L . P
apink
It. Pa
pink
Torkkeli
nkj
Karjalan- katu
ViipurikatuVesilinnank
Sipoonk
älkä neentie
Nilsiänkatu
SatamaradankAlek sis Kiven katu
Kusta
anka
tu
Kinaporink
Suvan
nont
Vesann
ont
Vallilantie
V ellam
onk a
tu
Merikannontie
Kajanuk-senkKajanuk-senk
Merikannontie Rajasaarentie Humalisto
nkatu
Sibeliuksenkatu
Hesperiankatu
Hietaniemenkatu
Hietaniemenkatu
Pohjoinen
Eteläinen
Malminkatu
LapinlahdentLapinlahdenk
Malm
inrn
Salo-monk
U. Kekkosen kSimonkatu
Kansa-
kouluk
Yrjönk
Lasten-kodink
Laste
n-ko
dinkTy
ö-me
henk
Länsisat.k
Itämerenkatu Itäm.kj
Rusok-kikj
Santakj
Harma
Loisto kj
Ka-suu-nikj
KellosaarenkSantakatu
Kellosaarenranta
Jaalaranta
Messitytönk
Poseidoninkj
Ahdinkuja
Saukonnokankj
Laivapojankatu
Itäine
n Vaih
dekj
Sauk
onki
Munkki-saarenkatu
TehtaankatuTehtaankatu
VuorimiehenkatuTähtitorninkatu
Kasarmikatu
Kasarmikatu
Korkea-vuorenk
Tarkk’ampujank
Kaar-tinkj
Bernhardinkatu
Fabianink
E. Makasiinik
P. Makasiinik
Ullanl.k
P. Roobertink
Rikh.Ludv.
Johan-neks.t J.kj
Jääkärink
Raatimie-
henk
Kaivo-hrn
Oikot
Iso PuistoPuisto
katu
Muukal.
Myllyt
Pon.Sepänkatu
MerisatamanrantaMerikatu
Laivan-varustajank
Pietarin- katu
Neitsytpolku
Kapteeninkatu
Huvilakatu
Huvilakuja
Laivurinkatu
Pietarinkuja
Ehrenströmintie
Pursi-miehenkatuMeri-
miehenkatu
Kankurink
Kiv.
Perämiehenk
Herne-saarenkatu
Sperans-kintie
Edel-
Horn feltint
Vadste-nankj
Birigta-laisk
Hylkeenpyytäjänk
Eiranranta
C. t
H. Fordin k
Matala-salmenkj
Messipojankuja
Länsisatamank
Lapin
rinne
Rautatiekatu
Rautatiekatu
Oksasenkatu
Fred.k
Fredrikinkatu
Fredrikinkatu RatakatuIso
Roobertinkatu
Albertink
Albertink
Annankatu
Fabianinkatu
VuorikKluuvik
Georgink
Museok
Väinämöisenk
Museok
Karamzinin-
ranta
Sammonk
Perhon-
Lapu
ank
katu
Tunturikatu
Dagma-
Free-senk
rinkatu
EteläinenPohjonen Hesperiankatu
Eino Leinon k
Minna
Päivä-rinnank
Paasi-kivenk
Miikael Lybeckin k
Tavaststjernank
Canthink
Linnankoskenk
Ruu-sank
Savi-lank
TöölönkatuKivelänk
TykistönkSandelsink
Döbel-nink Töölönkatu
Ruusulankatu
Kesäkatu
Lasten- linnantie
Raja saar
entie
Apollonkatu
Ilmarinkatu
Luth erik
atu
Temppelikatu
Stenb
äckink
atu
Töölöntullink
Palkkatilank
Urheilukatu
Me sseniuksenk
Pohjoinen Stadiont
Uimastadionin-polku
Mäntymäent
Hammarskjöldintie
Urheilukatu
Paavo Nurmen tie
Aurora nkatu
Lä
äkärinkatuPihlajantie
Haartmanink
Tahk ontie
Museok
Cygn
aeuk
senk
V. Sto olin kTöölönkatuTö
ölönto
rink
Helsing in
katu
Linnankoskenk
Krematoriont
San ds
trand
s
Hieta
kann
akse
nt
Leppä suonk
Kampin-tori
MaunoKoiviston
aukio
Mannerheiminaukio
Senaatin-tori
Länsiterminal
Makasiiniterminal
Kanavaterminal
Halko-laituri
Olympiaterminal
Katajanokkaterminal
Kaapelitehdas
Ruoho-lahden-
tori
Itämeren-tori
Hietalahden-tori
Kaivo-puistonranta
Kylpylänaukio
Kasarmi-tori
Tähti-tornin-vuori
PyhänHenrikin
aukio
PyhänBirgitanpuisto
Engelin-aukio
Eerikin- katu
Kalevan- katu
BulevardiKöy-denpun.k
Selkämerenka tu
Kalliosaarenkj
Mittaaj ankuja
Eiranranta
Merikatu
EhrensvärdintieAr m
feltin
tW
ecks
el-li n
t
J. Aho n t
Rehbinderint
Punavuorenkatu
Itäinen Puistotie
Kalliolinnant
Siltat
Laivu
rinrn
Töölönlahdenk
TAKA-TÖÖLÖ
ETU-TÖÖLÖ
KAMPPI
LÄNSISATAMA
PUNAVUORI
ULLANLINNA
KAARTIN-KAUPUNKI
KRUUNUNHAKA
KLUUVI
KAIVOPUISTO
LAAKSO
ALPPIHARJU
KALLIO
Lapinlahti
Kaisaniemi
Jätkäsaari
Hanasaari
Torkelin-mäki
Harju
Siltasaari
Sirpalesaari
Munkkisaari
Alppila
MEILAHTI
Ehre
nström
intie
Kaisaniementie
Franzeninkatu
Agri colankTorkkelinkatu
AadolfinkHa rju tor
i
nkatuuuuuuuuuu
Stadium
OOi- tadionSt
P hhkhh
nk
ähallJää Poj
rr
inlandiaaloal
asaarentieasaar nt e
WC
HHels
Ma
Ma
MMa
MMa
MMa
Ma
MMMa
MMa
Ma
MMa
MMa
Ma
MMMa
MMMMMa
Ma
Ma
Ma
Ma
MMMMa
MMMMMMMa
MMMMMMMMMa
MMMMMMMMMMMMMa
MMMMMMMMa
MMa
Ma
MMMMMMMa
MMMMa
Ma
MMMa
MMMMMMMa
MMa
MMMMMMMMMMMMMMMMMMa
MMMa
MMMa
MMMMa
MMaa
MMMa
MMMMa
MMa
Maaaaaaaaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn
katu
euuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuukkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkksssssssssssssssssssssssssssssssssssssss
eeeeeeeeeenk
m
ink
kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaattttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu
1
2 45
3
7
6
Reijola
Lauttasaari
Munkki-niemi
Seurasaari
Laajasalo
Hertto-niemi
Vartiokylä
Mellunmäki
Latokartano Mylly-puro
Kulo-saari
Korkeasaari
Mustikka-maa
Pitäjän-mäki
Pasila
Vanha-kaupunki
Haaga
KaarelaLänsi-Pakila
Maunula
Pukin-mäki
Oulunkylä
Helsingi kesklinn Vaatamisväärsused
Teatrid
Rahvusooper, Helsinginkatu 58
Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27
Linnateater, Eläintarhantie 5
Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48
26 T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L
Kampin-malmi
Ullanlinna
Taka-Töölö
Viron-niemi
Kataja-nokka
Kallio
Alppi-harju
Vallila
KinodKinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2
Maxim, Kluuvikatu 1
Tennispalatsi, Salomonkatu 15
1
2
3
1234
1
2
3
4
Kauppakeskus Ruoholahti,Itämerenkatu 21a
Kamppi, Urho Kekkosen katu 1
Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9
Forum, Mannerheimintie 20
Kaubanduskeskused
5
6
7
Stockmann, Aleksanterinkatu 52
Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29
Kauppakeskus Kluuvi,Aleksanterinkatu 9
1 Uspenskij Katedraal,Kanavakatu 1
2 Helsingi Toomkirik,Senatintori
3 Parlamendihoone,Aurorankatu 6
4 Temppeliaukio kirik,Lutherinkatu 3
5 Helsingi RahvusooperHelsinginkatu 58
7 Olympia staadion ja vaatetorn,Paavo Nurmen tie 1
6 Sibeliuse skulptuur, park
8 Finnair Stadium, jalgpalliplatsSavilankatu 1B
9 Helsingi jäähallNordenskiöldinkatu 11-13
10 Helsingi talveaedHammarskjöldintie 1 A
Linnanmäki lõbustusparkTivolinkuja 1
11
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
Tervasaarenkannas
2
TTT
si linnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnjajjjjjjjajjajjjajajajajajajajajajjajajajajaaaaajajajajajaajjajajjajajajajajajajajajajajajjajajajjajjjajajajaaanli Ca Kiirsöögikohad
Kaivokatu Kaisaniemenkat
u
7
1
514 WC
91110
9
8
7
6
5 1
43
2 33
6
1
12
8
10
McDonald’s, RuoholahtiItämerenkatu 14
Hesburger, TennispalatsiFredrikinkatu 65
McDonald’s, ForumMannerheimintie 20
Hesburger, RautatientoriKaivokatu
Hesburger, KaisaniemiVuorikatu 14
McDonald’s, KluuviKluuvikatu 7
Hesburger, KasarmitoriKasarminkatu 19
McDonald’s, HakaniemiSiltasaarenkatu 12
Hesburger, KallioHelsinginkatu 28
McDonald’s, TeollisuusTeollisuuskatu 6
McDonald’s, TöölöMannerheimintie 53
Hesburger, TöölöMannerheimintie 19A
11
2Muuseumid
1
2
3
4
5
Helsingi Linnamuuseum,So!ankatu 4
Sinebrycho! kunstimuuseum,Bulevardi 40
Kaasaegse kunsti muuseumKiasma, Mannerheiminaukio 2
Design Forum Finland, Erottajankatu 7
Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2
3
2
1
4
5
2
3
4
Argelanderint
Koper-nikuk-sent
T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 27ajalugu
SarasmoJUTUSTAB
Nii Eesti kui Soome olid 1930. aastate lõpus mõlemad presiden-taalse valitsusvormiga riigid. Pre-sidendil oli riigis tegelik võim ja tema õigused olid suured. Presi-dendivõimul olid mõlemas riigis siiski väga erinevad juured. Soo-mes ulatuvad need tagasi ootama-tu ajaloopöörde ja Rootsi kunin-gas Gustav III-ni.
GUSTAV III JA ALEKSANDER I Rootsi viimane ainuvalitseja oli kuningas Karl XII. Ainuvalitse-ja oli kuningas Jumala armust ja esindas Jumala võimu maa peal. Umbes nii tol ajal absolutismi ole-must põhjendati.
Rootsi suurriigiajastule pani punkti pikaleveninud Põhjasõda (1700!1721) ja suurimaks süüdla-seks peeti ainuvalitsejast kuningat. Sõjaretke käigus Karl XII hukkus ning järgmise kuninga võimuula-tusele kehtestati juba ranged pii-rangud. Võim Rootsi riigis (kuhu Soomegi kuulus) oli läinud riigi-päeva kätte. Nii kindlalt, et min-gil ajal oli parlamendis kasutusel tempel, millega uutele seadustele lisati kinnituseks kuninga allkiri.
1771. aastal tõusis Rootsi kuningaks kahekümneviieaasta-ne Gustav III. Teda ei rahuldanud kuninga ametikoht kummitempli aseainena, ta ihaldas tõelist võimu. 21. augustil 1772. aastal tegi Gus-tav III sõjaväe kaasabil riigipöör-de. Rootsis ei taastatud ainuvalit-sust, kuid uues põhiseaduslikus ühendkuningriigis oli kuningal riigiasjadesse sekkumiseks palju suuremad võimalused.
Kuninga kätes oli täidesaatev võim, s.t valitsus tegutses tema alluvuses. Kuningal oli ametisse nimetamise õigus, s.t ta määras riigi ametipostidele talle sobivad inimesed. Kuningas otsustas, kui-das riigi rahasid kasutada. Uute maksude määramiseks pidi ta rii-gipäevalt siiski nõusoleku saama. Nii kuningal kui riigipäeval oli uute seaduste vastuvõtmisel veto-õigus, kuid riigipäeva kokku kut-suda sai ainult kuningas.
18. sajandi Rootsi riigiõigus on Soome presidendiga otseselt seotud. Teatavasti vallutas Vene-maa aastatel 1808!1809 toimu-nud sõjas Rootsi kuningriigilt Soome alad. Sõda alles kestis, kui tsaar Aleksander I kutsus Porvoos kokku Rootsi riigipäeva Soome esindajad. Jalgratast ei olnud vaja leiutada. Rootsi kuninga volitused olid nii ulatuslikud, et Aleksan-
der I ei pidanud tegema muud, kui hakkama Rootsi kuninga õigus-tes Soome valitsejaks. Soomest sai suurvürstiriik ja Vene tsaarist Soome suurvürst.
Soomlased lõikasid tõsiasjast, et Soomet ei ühendatud Vene-maaga samadel alustel kui Eestit, palju kasu. Soome Suurvürstiriik oli riik riigis, vaid selle valitseja oli Vene keiser.
KERENSKI JA LENIN 1917. aasta Veebruarirevolutsioo-ni käigus kukutati Vene tsaar. Kui Venemaast sai vabariik, kadus ka Soome suurvürst. Kes siis hak-kas Soome suurvürstiriigis vanu Rootsi kuninga õigusi kasutama?
Suurvürsti võim läks Soomes üle senatile ehk valitsusele. Senat oli demokraatlikult valitud par-lamendi toetust nautinud parla-mentaarne valitsus. Pärast Veeb-ruarirevolutsiooni valitses mõnda aega arvamus, et keisri võim oli üle läinud Ajutisele valitsusele ja nii oli Kerenskist saanud Soome ametlik riigipea.
Segases olukorras kuulutas Soome parlament (Eduskunta), et kõrgeima võimu kandja on Soomes rahvas, mitte Venemaa valitsus. Sellest avaldusest oli vaid lühike samm iseseisvuse väljakuu-lutamiseni.
Soome kuulutati iseseisvaks ja heade tavade kohaselt mindi sel-lest teatama riigile, millest oldi just lahti rebinud. 1772. aastal Rootsi kuninga poolt röövitud ja 1808. aastal tsaar Aleksander I poolt omastatud võim oli ametlikult sat-tunud Lenini kätesse. Kuid Lenin ei olnud ju enam Soome
suurvürst. Seega tunnustas Lenin Venemaast irdunud suurvürstirii-ki ja asi oli ühel pool.
JÄLLE KUNINGASSamal ajal hävis Soomes parla-mentarism. Seadusandliku kogu valimisi peeti 1917. aasta 1.!2. oktoobril ning nendel valimistel kaotasid vasakpoolsed enamuse-le. Ajastu oli radikaalne ja inime-sed ühes sellega. Vasakpoolsed ei nõustunud parlamendivalimis-te tulemustega. Soomes puhkes kodusõda, mis lõppes alles mai alguses 1918. aastal.
„Revolutsioon” pani paljud parempoolse maailmavaatega ini-mesed mõtlema, milline võiks olla stabiilsuse garantii. Ehk oli siiski targem valida uus kuningas? See oleks ikka veel olnud seaduslik lahendus, sest Soome suurvürs-ti ei olnud troonilt kukutatud ! troon oli lihtsalt tühi.
Kuningaotsing edenes oma-soodu ja lõpuks valis parlament erakorralisel istungil 9. oktoob-ril 1918. aastal Soome kuningaks Hesseni printsi.
Enne kui vastne kuningas jõu-dis oma uude riiki, veel enne seda, kui ta oli ametlikult nõustunud krooni vastu võtma, varises Saksa keisririik kokku (9.11.1918). Sak-samaal sündinud kuninga idee aegus ja kogu projektist loobuti.
KUNINGA PÄRAND Uus parlament valiti märtsis 1919 ja see sätestas Soome uue riigikor-ra ! Soomest sai vabariik. Uuele vabariigile valiti esimene presi-dent 1919. aasta juulis.
Soome suurvürsti ja plaani-tud Soome kuninga volitused olid suured. Need kandusid paljuski üle presidendile. President nime-tas ametisse valitsuse, millele pidi kuuluma parlamendi usaldus. Pre-sidendil oli õigus vajadusel parla-
ment lammutada ja määrata uued valimised. Presidendil olid ka suu-red õigused ametissemääramise osas, ta oli kaitsejõudude ülemju-hataja (sõja puhkemise korral võis ta vastavad volitused kellelegi üle anda) ning loomulikult juhtis pre-sident Soome välispoliitikat.
Vastavaid õigusi kasuta-sid ulatuslikult nii Svinhufvud (1931!1937) Mäntsälä mässu (Soome „vapside” relvastatud riigi-pöördekatse) maha surudes, Risto Ryti (1940!1944) sõjaseisukor-ras, J. K. Paasikivi (1946!1956) nn ohuaastatel pärast II maailmasõda kui Urho Kekkonen (1956!1982) lihtsalt niisama.
Kekkoneni pika valitsuspe-rioodi järel hakati presidendi rolli ümber kujundama. Esimene muutus oli kuueaastase ametiaja jagamine kaheks. Seejärel hakati presidendi volitusi vähendama. Vähendamine toimus iga kord põhiseadust muutes ja nii, et muu-datus hakkas kehtima järgmise presidendi ametisse astumisel.
Soome tänase presidendi Sauli Niinistö õigused sarnanevad järjest enam Eesti Vabariigi presidendi õigustele, kuid Soome presidendil on ikka veel pisut rohkem võimu.
Soome president ajab välispo-liitikat koos valitsusega. Samas kõik EL küsimused on puhtalt valitsuse rida. Presidendil on endiselt ame-tissemääramise õigus, muu hulgas maksab tema sõna Soome panga presidendi ja õiguskantsleri vali-kul. Soome parlamendis aruta-tavad seadused esitatakse kinni-tamiseks presidendile. President võib parlamendis heakskiidetud seaduse kinnitamist edasi lükata, saates selle hindamiseks ülemkoh-tusse. Rahuajal on president kait-sejõudude ülemjuhataja nagu Ees-tiski. Ka on tal armuandmisõigus ja õigus jagada autasusid.
Palju ei ole enam kuninga päran-dist järgi jäänud. Soome presiden-divõim on teadlikult üles ehitatud nii, et president ei peaks igapäeva-elu tasandil poliitikasse sekkuma. See, mida ei ole võimalik piirata, on autoriteet. Soome president valitakse rahva poolt otsevalimis-tel, kusjuures presidendivalimiste aktiivsus on tavaliselt palju suurem kui Eduskunna valimistel. See on ka peamine põhjus, miks kõik erakon-nad püüdlevad kirglikult presiden-di ametikohta. Kuigi president on sunnitud järjest enam taanduma käegakatsutavast võimust, on ta siiski rahva poolt valitud ning tema poliitiline taust mõjutab riigi üldist poliitilist atmosfääri. President on endiselt tähtis.!
KuningaspresidentSoome presidendiametile oli kaua omane suur võimutäius,
võiks isegi öelda, et Soomes valitses kuningaspresident. Pärast Kekkoneni on presidendi volitusi järjest vähendatud.
TEKST ANTTI SARASMO, FOTO TBG
Kekkoneni pika valitsusperioodi järel hakati presidendi rolli ümber kujundama.
Soomes hinnatakse esimesi presidente kõrgelt.
ALEKSANTERINKATU
ETELÄESPLANADI
POHJOISESPLANADI
MIK
ON
KA
TU
KE
SKU
SKA
TU
4
107
ATENEUMINKUJA
Stockmann
3
MAN
NER
HEIM
INTIE
6
KAIVOKATU
9
8Wanha
Kauppa-kuja
Railway Station
25
1TEHTAANKATU 12
(Tram 3B)
(40.6;LO[HHURH[\���;������� ��������
7UDGLWLRQDO�VSDQLVK�VW\OH�EHHI�UHVWDXUDQW�
31 42
9
5 76 8
erassiRAFFAELLON
.9(5+,�.9033(SLRZHU[LYPURH[\���;������� ����������
+RW�DQG�MXLF\�VWHDNV�IURP�RXU�ODYD�VWRQH�JULOO�
46990:65�:([LUL\TPUR\QH;������� ��������
$PHULFDQ�VW\OH�UHVWDXUDQW�7KH�%LJJHVW�%XUJHUV�LQ�WRZQ�
3(�-(40.30(��2LZR\ZRH[\�����;������� ������������-SHTPUNV��=HU[HH���;������� ����������
&R]\�IDPLO\�UHVWDXUDQW�/LWWOH�,WDO\�LQ�)LQODQG�
:(5;(�-,(SLRZHU[LYPURH[\���;������� ����������
7H[�0H[�)RRG&RRO�0DUJDULWDV��WDVW\�WRUWLOODV
;(7(:�)(9*,365(��4PRVURH[\�����;������� �����������-SHTPUNV��=HU[HH���;������� ����������
,QWLPDWH�VSDQLVK�VW\OHWDSDV�UHVWDXUDQW�
9(--(,336(SLRZHU[LYPURH[\���;������� ����������
0HGLWHUUDQHDQ�FXLVLQHDQG�OLYHO\�EDU
9(--(,336�;,99(*,(SLRZHU[LYPURH[\���
)DPRXV�VXPPHU�SDUW\�WHUUDFHZLWK�OLYH�PXVLF�
:09�,056�7<)��,[LSpLZWSHUHKP������;������� ������������-SHTPUNV��=HU[HH���;������� ����������
/LYHO\�3XE/XQFK�%XIIHW
2¼50.�/,3:05204PRVURH[\��;������� ����������
*URRYLQJ�%DU��3LDQLVW�7KX�)UL�$IWHU�:RUN.LWFKHQ�²�%XUJHUV��ODYD�VWRQH�JULOO�VSHFLDOV�0RQ�6DW1LJKW�&OXE��.DUDRNH�)UL�6DW 10
�5HVWDXUDQWV�QHDU�<RX��:HOFRPH��ZZZ�UDàD�ß
�&KHFN�RXW�RXU�OXQFKHV�DW�ZZZ�ORXQDDW�ß
.UXXYLY�EDDU��SLDQLVW�1²5�SHDOH�W||G
.||N�DYDWXG�(²/��EXUJHULG�MD�V||JLG�ODDYDNLYLJULOOLOWg|NOXEL��.DUDRNH�5²/
7UDGLWVLRRQLOLQH�KLVSDDQLD�VWLLOLV�OLKDUHVWRUDQ
.XXPDG�MD�PDKODVHG�VWHLJLG�PHLH�ODDYDNLYL�JULOOLOW
$PHHULND�VWLLOLV�UHVWRUDQ��6XXULPDG�EXUJHULG�NRJX�OLQQDV�
+XEDQH�SHUHUHVWRUDQ��7�NLNH�,WDDOLDW�6RRPHV�
7H[�PH[�V||JLG��N�OPDG�0DUJDULWDG�MD�PDLWVYDG�WRUWLOODG�
,QWLLPQH�KLVSDDQLD�VWLLOLV�WDSDVHUHVWRUDQ�
9DKHPHUHWRLGXG�MD�HODY�EDDU�
3RSXODDUQH�VXYHSHRWHUUDVV�NRRV�HODYD�PXXVLNDJD�
(ODY�EDDU��/}XQDEXIIHH
5HVWRUDQLG�VLQX�OlKHGDO��7HUH�WXOHPDVW��ZZZ�UDIOD�IL
9DDGDNH�ND�PHLH�O}XQDPHQ��G�DDGUHVVLOW�ZZZ�ORXQDDW�IL
Ö