SuusatamineSuusatamine

Sander Kuusk11b klass

Laskumisviisid

Laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest.

NÕUDED asendile:Jalalabade

vahekauguseks on üks pöia laius

Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu).

Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala

Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid.

Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge

Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha.

Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või

laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus.

NÕUDED:

Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu.

Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega.

Käed on kõrgasendiga võrreldes küünarliigestest veidi enam painutatud ja tõstetud rohkem kõrvale.

Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale.

Laskumine puhkeasendis

- kasut. Ohututel nõlvadel, kui eesmärgiks on kiirus ja vajadus puhata. Eristatakse matka ja võistlusvariante.

Jalalabad samamoodi nagu kõrgasendis

Põlved peaaegu sirged, jalad kallutatud veidi taha (võimaldab jalalihaste lõdvestamist)

Kere kallutatud ette, küünarvarred toetatud reitele, randmed põlvede kõrgusel, pea ühel sirgel kerega.

Kepid kaenla all, kepiteravikud suunatut taha-üles-kõrvale (matkavariant)

PidurdusviisidSahkpidur- kasutatakse otselaskumistel

kiiruse vähendamiseks või peatumiseks. Õpetamisel rivistatakse õpilased nõlvaku alla näoga nõlva poole, õpetaja on nõlval näoga õpilaste poole. Imiteeritakse sahkasendit paigal, seejärel harjutatakse sahkpidurit laskumisel.

NÕUDED:

Jalad laias harkasendis, sääred kallutatud ette

Lappi susad on sahkasendis, suusaninad kõrvutis, vahekaugus 10-15cm

Reied ja kere ühel sirgel, käed all kõrval, pea veidi ette kallutatud

Sõiduviisid

Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis

Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele.

Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis

Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest –suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest.

Tõusuviisid

Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt.

Liugesamm tõusuviis – kasutatakse, kui suusa liugepikkus ja eessamm ei võimalda lummelöödid kepiteravikus nii palju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat liugesammu.

Jooksusamm tõusuviis- kasutatakse, kui suusa liugelennu pikkus ei ületa 0,3 m ja eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu.

Suusatamise ajalugu

Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy’st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga.

Eesti suusatajad

Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld – 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 – 30km klassika; Lieberec 2009 – 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil.

Kristina Šmigun- maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)

Tänan vaatamast!