Regionaalse kultuurikorralduse erinevad lahendusvariandid

Eino Pedanik

Kultuuriministeeriumi nõunik

2011

Taustaks

• Regionaalse kultuurikorralduse teemaga on tegeletud kogu Eesti taasiseseisvumise aja jooksul

• Regionaalse kultuurikorralduse eesmärgiks on leida Eesti jaoks parim, optimaalne ja hästi toimiv kultuurikorralduse mudel. Eesmärgiks ei ole olemasolevate struktuuride säilitamise tahe

• Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN) on tutvunud kultuurikorraldusega erinevates riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Belgia, Tšehhi, Hispaania, Island, Läti, Leedu, Venemaa jne). Regionaalse ja kohaliku tasandi kultuurikorraldusega on tutvutud kõikides, kultuuriministeeriumide tegevustega on saadud tutvuda vaid osades riikides

Regionaalne kultuurialane ühistegevus

Mõned näited:• Maakonna kultuuriarengukava koostamine• Vabariiklike festivalide ja konkursside tarbeks

maakondlike eelvoorude korraldamine• Maakonna kultuurivaldkonna spetsialistidele

ühiskoolituste või õppepäevade korraldamine• Maakonnas tegutsevatele kultuurikollektiividele väljundite

leidmine maakonna tasandil • Maakondliku kultuurilise eripära väärtustamine• Maakonna tähtsündmuste väljaarendamine ja nende

toimumisele kaasa aitamine• Maakonnas tegutsevate erinevate kultuuriasutuste,

institutsioonide ja loomeinimeste kaasamine ühistegevusse

• Jne, jne, jne

Kultuurikorralduse lõimumine erinevate tasandite vahel

Regionaalne tasand

Üleriigiline tasand

Kohalik tasand

Eesti omavalitsused

Eesti maakonnad

Regionaalse kultuurikorralduse I variant (parim, aga utoopiline)

Teise tasandi omavalitsuse loomine

Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel

• Haldusreformi käigus tekib II tasandi omavalitsus, kellel on (poliitiline) huvi ning seadusandlik kohustus vastutada kultuurikorralduse eest maakonna tasandil ning mis saab maksupoliitika muutmise tulemusena kultuurialaseks tegevuseks vajaliku baasraha (Taani, Rootsi, Norra)

• Riigil oleks sel juhul hea võimalus maakondades paiknevatest kultuurivaldkonna riigiasutustest osa üle anda II tasandi omavalitsusele (muuseumid, teatrid, kontsertasutused, maakonna raamatukogud jne), säilitades seejuures üleantavatele asutustele osalise (umbes 30%-lise) riikliku toetuse

Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel II

• Maakondades tekivad kultuuriosakonnad koos vajaliku kvalifitseeritud personali ning infrastruktuuriga.

• Maakonnakeskuste kultuurikeskused (kultuurimajad) antakse samuti üle ühistegevuse korraldamiseks II tasandi omavalitsusele

• Pealinna seadusega antakse Tallinnale maakonna staatus, linnaosad muutuksid omavalitsusteks (Tšehhi versioon)

Maksusüsteemi muutus II tasandi omavalitsuse tekkimisel

Maksud

Kohalik omavalitsus

Maakonnavalitsus

Riik

Teise tasandi omavalitsuse nõrkused regionaalses kultuurikorralduses

• Loodud teise tasandi omavalitsusega on maakondadel maksude laekumisest tulenevalt erinevad finantsilised võimalused kultuurikorralduse teostamiseks (Hiiumaa 10 000 elanikku, Harjumaa 120 000 elanikku)

Teise tasandi omavalitsuse tugevused regionaalses kultuurikorralduses

• Kultuurikorralduse alane otsustus on demokraatlikult valitud II tasandi võimuorganite käes.

• Riik on osa oma senise vastutusala valdkondlikke funktsioone delegeerinud II tasandile

• Tekib vastutus ja kohustus maakonna kultuurikorralduse eest

• On loodud juriidilised ja finantsilised alused kultuurikorralduslikuks tegevuseks

• Väheneb riigi roll kultuurikorralduses maakonna tasandil• Osatakse sihtgrupile kõige lähemal tasandil vastu võtta

kultuurikorralduse alaseid otsuseid

Regionaalse kultuurikorralduse II variant

Regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimine

maakondade omavalitsuste liitudele

Tegevused regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimisel maakondade

omavalitsuste liitudele

• Seadusandlusega delegeeritakse maakonna tasandi omavalitsuste liidule regionaalse kultuurikorralduse kohustus koos osalise riikliku toetusega

• Vajatakse kokkulepet nii riigi kui OVL poolses rahastamises maakonna kultuurikorralduse alaseks toimimiseks

• Vastavalt vajadusele muudetakse

Kohaliku omavalitsusüksuste liitude seadust• KUM - OVL lepingu sõlmimine (Islandi variant), juhul kui

ei muudeta seadusandlust• OVL juurde luuakse kultuurispetsialistide ametikohad

Omavalitsusliitude nõrkused regionaalses kultuurikorralduses

• Omavalitsuste kuulumine OVL ei ole kohustuslik, sellest tulenevalt on problemaatiline ühistegevuse korraldamine maakonnas

• Omavalitsused esindavad sageli (kitsalt) vaid omavalitsuse enda huvisid

• OVL-del on senini vaid omavalitsusi ühendava rahvakultuuri alase koostöö kogemus

• Seni, kuni OVL–d on vabatahtlikud ühendused, ei saaks riigi või omavalitsuste kultuurivaldkonna asutusi neile üle anda

• Omavalitsused ei suuda sageli eristada KOV ja OVL kultuurikorralduse ülesandeid

Omavalitsusliitude tugevused regionaalses kultuurikorralduses

• Osadel OVL-del (4-5) on olemas maakondliku kultuurikorralduse kogemus

• Maakonna kultuurivaldkonna arengukavad ja ühistegevuste eelarved koostatakse peamiste rahastajate endi poolt

• Maavalitsuste kultuuriametnikud oleksid maavanemate nõunikud kultuurialastes küsimustes

Regionaalse kultuurikorralduse III variant

Regionaalosakonna loomine

KUM struktuuris

Tegevused regionaalosakonna loomisel KUM struktuuris

• Kultuuriministeeriumi juurde luuakse uus osakond – regionaalosakond

• Muudetakse KUM põhimäärust ja struktuuri• Osakonnas töötavad 15 kultuurispetsialisti (ehk 15

maakonna saadikut - kultuuriatašeed), kelle töökohad on maakonnas

• Osakonda juhib osakonna juhataja• KUM – SIM lepingu lõpetamine

Kultuuriministeeriumi nõrkused regionaalosakonna loomisel

• Keeruline on põhjendada KUM struktuuri suurendamist majanduslikult raskel ajal

• Tekib lisakulu KUM eelarves• Atašeed esindavad maakonnas KUM, kuid isiklikest

oskustest hakkab sõltuma koostöö kvaliteet omavalitsustega ning riiklike kultuuriasutustega

Kultuuriministeeriumi tugevused regionaalosakonna loomisel

• Luuakse maakondade kultuuriatašeede võrgustik• Käivitub tihe koostöö KUM valdkondlike nõunikega, kellele

tekib atašeede kaudu käepikendus igasse maakonda• Atašeed esindavad KUM maakonna riiklike

kultuuriasutuste nõukogudes• On lihtne suunata riiklikke toetusvahendeid maakondlikule

tasandile kultuuriatašeede kaudu (erapooletu järelvaataja roll)

• Lihtsam korraldada üle-eestilisi ettevõtmisi

Kultuuriatašeede võimalik võrgustik

KULTUURIMINISTEERIUM

Prantsusmaa

Saksamaa Soome

Belgia

Suurbritannia Venemaa

Hiiumaa

SaaremaaLääne-

Virumaa

Harjumaa

Ida-Virumaa Läänemaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

Atašeed välisriikides

Atašeed maakondades

22.11.2010 Eesti Regionaalne Kultuuripoliitika Nõukoda

KultuuriataKultuuriataššeedeeede koostkoostöööö ministeeriumi nõunikegaministeeriumi nõunikega

teater

kunst

film

muusika

kirjandus

raamatu-kogudmuuseum

Kultuuriatašee maakonnas

rahva-kultuur

riiklikud investeeringud

Regionaalse kultuurikorralduse IV variant

Maakonna kultuuriteenistuse loomine

Tegevused maakonna kultuuriteenistuse loomisel

• KUM-ga seotud maakonna kultuuriasutused ning maakonnas töötavad kultuurivaldkonna riigiametnikud moodustavad ühiselt maakondliku kultuuriteenistuse

• Kultuuriteenistuse peamiseks ülesandeks maakonnas on asutuste vaheline koordineeriv roll

21.11.2010 Eesti Regionaalne Kultuuripoliitika Nõukoda

Riigi palgal maakondades olevad kultuurivaldkonna spetsialistidRiigi palgal maakondades olevad kultuurivaldkonna spetsialistid

KULKA maakondliku ekspert-

grupi kontaktisik (KUM, KULKA)

Maavalitsuse kultuurispetsialist (SIM, Maavalitsus)

Rahvakultuuri-spetsialist maakonnas(KUM, Rahvakultuuri

Keskus)

Maakonnas tegutsevad teatri-

ja kontsertasutused(KUM eelarve)

Muinsuskaitse inspektor maakonnas (KUM, Muinsuskaitse

Amet)

Sporditöö-

spetsialist

(SIM, Maavalitsus)ei ole enam igas maakonnas

Maakonna Kultuuriteenistus (koordineeriv üksus)

Maakonna raamatukogu

personal(KUM eelarvest)

Maakonna muuseumi personal(KUM haldusalas)

Maakondliku kultuuriteenistuse loomise nõrkused

• Kultuuriteenistus esindab maakonnas vaid riiklike huvisid• Kultuuriteenistuse tegelemisel vaid riigiasutuste

omavahelise koostöö koordineerimisega võib jääda side ning koostöö OVL-ga nõrgaks

Maakondliku kultuuriteenistuse loomise tugevused

• On loodud KUM esindus maakonnas• Riigi kultuurifunktsioonid on maakonna tasandil

koordineeritud • Riigile kuuluvad kultuuriasutused suunatakse maakonna

tasandil ühistegevusele

Regionaalse kultuurikorralduse V variant

Maakonna kultuurinõukoja moodustamine

Tegevused maakonna kultuurinõukoja moodustamiseks

• Maakonna kultuurinõukoda on mittejuriidiline organisatsioon (võib võrrelda seltsinguga) kultuurialase ühistegevuse korraldamiseks

• Maakonna kultuurinõukoja moodustamiseks sõlmitakse osapoolte vaheline ühislepe

• Määratletakse maakonna kultuurinõukoja funktsioonid ja rahastamisaluste põhimõtted

• Valitakse maakonna kultuurinõukoja juht ning määratletakse juhi volitused

Maakonna Kultuuri Nõukoda

RiikMaavalitsus

RakendusasutusedRahvakultuuri

Keskus

KOVOVL

Mittetulundus- ja erasektor

OmaalgatusKülaliikumine

KeskseltsidKohalikud ettevõtjad

Turismisektor

Maakondlikud rahva-

kultuurispetsialistid

OVL kultuurispetsialist

OVL Kultuurikomisjon (KOVide esindajad)

KOV kultuurispetsialistkultuuriasutused

Maakonna kultuurinõukoja loomise nõrkused

• Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui osapooltel puudub tahe ja puuduvad kokkulepped

• Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui valitud juht ei ole motiveeritud

• Kultuurinõukojal on pigem koordineeriv roll (kui ei ole ühisleppes kokkulepitud teisiti)

Maakonna kultuurinõukoja loomise tugevused

• Kaasatakse suur hulk osapooli maakondliku kultuurikorralduse protsessi

• Toimub tööjaotus• Ühistegevuse eesmärkide saavutamiseks liidetakse

maakonnas leiduvad nii inim- kui rahalised ressursid

Regionaalse kultuurikorralduse VI variant

Maakondliku kultuuriseltsi loomine

Tegevused maakondliku kultuuriseltsi loomisel

• Maakonna omavalitsused ning kultuuriseltsid loovad katusorganisatsioonina uue maakondliku kultuuriseltsi/ühenduse ühistegevuse korraldamiseks

• Luuakse palgalised ametikohad• Rahastamise kokkulepete saavutamine maakonnas• Koostöölepped OVL, KUM, RAKK või …

Maakondliku kultuuriseltsi loomise nõrkused

• Ilma omavalitsuste toetuseta on maakondlikul kultuuriseltsil ühistegevust raske korraldada

• Kui ei looda kultuuriseltsile palgalist meeskonda, ei hakka selts edukalt toimima

• Maakondlik kultuuriselts peaks tekkima alt-üles põhimõttel

Maakondliku kultuuriseltsi loomise tugevused

• Maakondlik kultuuriselts võiks toimida sarnaselt maakonna spordiseltsile

• Kui omavalitsused on asutajateks, siis on kindlustatud kultuuriseltsi baasrahastus ehk esmane tegevustoetus

• Maakondliku kultuuriseltsi tegevjuhtide üheks ülesandeks jääb ka lisarahastuse leidmine ühistegevusele

Regionaalse kultuurikorralduse VII variant

KUM, SIM ja HTM vahelise raamkoostööleppe sõlmimine

Maakonnasiseste kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine

Tegevused koostöölepete sõlmimiseks

• KUM, SIM ja HTM vahelise üleriigilise raamkoostööleppe sõlmimine ühiseks kultuurikorralduse toetamiseks maakonna tasandil

• Regionaalse kultuurikorralduse maakondlike koostöölepete sõlmimine maavalitsuse, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, maakonna omavalitsuste liidu ja maakonna kultuuriseltsi/ühenduse vahel

Regionaalse kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine

SIM HTM

KUM

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Maavalitsus

Rahvakultuuri Keskus

Maakonna kultuuriselts

(olemasolu korral)

Regionaalse kultuurikorralduse

raamleping (1)

Regionaalse kultuurikorralduse

maakondlik leping (15)

Maakonna omavalitsuste liit

Üleriigiline tasand

Maakondlik tasand

Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimise nõrkused

• Riikliku tasandi osapooled võivad mitte nõustuda koostööleppe sõlmimisega

• Koostöölepete sõlmimisel peaks üks juriidilistest osapooltest kandma juhtivat vastutust

• Koostööleppest võib lepingu toimimise ajal üles öelda (näiteks siseministeerium KUM-SIM lepingu kehtivuse ajal)

• Mida rohkem on partnereid, seda lihtsam on oma osa vastutust leppes vähendada

Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimise tugevused

• Maakonna tasandi eest vastutavad (ehk seni maakonda toetavad) ministeeriumid jõuaksid omavahelises koostöös uuele tasandile

• Koostöölepped kindlustavad maakondliku kultuurikorralduse rahastamise ning traditsioonide jätkumise

Regionaalse kultuurikorralduse variantide koondloetelu

1. Teise tasandi omavalitsuse loomine

2. Regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimine maakondade omavalitsuste liitudele

3. Regionaalosakonna loomine KUM struktuuris

4. Maakonna kultuuriteenistuse loomine

5. Maakonna kultuurinõukoja moodustamine

6. Maakondliku kultuuriseltsi loomine

7. KUM, SIM ja HTM vahelise raamkoostööleppe sõlmimine. Maakonnasiseste kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine

Kuidas edasi?

• Milline variantidest on meile parim?• Kas ja kellele me peaksime variante tutvustama? • Milline tasand või kes peaks tegema variandi valiku?• Kas on mõeldav, et võib valida maakonna jaoks koguni

kaks varianti?• Kas igas maakonnas peaks toimima erinev variant või

sooviksime valida kõigile ühesuguse variandi?• Kas regionaalne kultuurikorraldus tegeleb vaid

rahvakultuuriga või tegeletakse laiemalt kultuuri erinevate valdkondadega?

• Kas näiteks loomemajandus peaks olema vaid suuremate linnade teema, see võiks see olla ka KOV ühistöö teema maakonna tasandil?

Rahvakultuuri Keskus ja regionaalne kultuurikorraldus

• Rahvakultuuri Keskus on KUM-le oluline valdkonna tugistruktuur, teabe-, info- ja analüüsikeskus

• Rahvakultuuri Keskuses on hoogustumas töö vaimse kultuuripärandi väärtustamise suunal

• Rahvakultuuri Keskus on koostööpartner erinevatele valdkonna asutustele ja organisatsioonidele

• Rahvakultuuri Keskus on arvestatav osaline regionaalses kultuurkorralduses

Kokkuvõtteks

• Regionaalset kultuurikorraldust ei saa võtta kui ühekordset aastast projekti

• Regionaalse kultuurikorraldusega peab tegelema tugistruktuur või üksus, millele on garanteeritud iga-aastane baasrahastus tegevustoetuse kaudu (töötasu, bürookulu). Kõike muid ühistegevusega seonduvaid ettevõtmisi tuleks võtta kui projekte

• Regionaalne kultuurikorraldus peaks olema maakonna kultuuriarengukava teema. Kes maakonnas kultuuriarengukavaga tegeleb ja missugused on maakondlikud kultuurialased ühisettevõtmised

Kokkuvõtteks II

• Üksikisiku roll maakonna tasandi kultuurikorralduse kvaliteedis on liialt suur

• Me vajame võimekaid kultuurikorraldajaid ja nende tegemisi on vaja väärtustada

Ei ole olemas tasuta lõunaid!

Tänan tähelepanu eest!

Õigeid valikuid soovides

Eino PedanikNõunik