Lapsevanemaks olemise rõõm ja vastutus

Pille Murrik, pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja

20.01.2011

“Oma armastuse võite te neile anda, aga mitte oma mõtteid. Sest neil on nende oma mõtted...Te võite püüda nendega sarnaneda, aga ärge üritage muuta neid enda sarnasteks. Sest elu ei voola vastupäeva ega viivitaeilses.”

- Kahlil Gibran

Hierarhilistes ühiskondades nõuti ja treeniti kuulekust.

Sõnakuulelikkuse treenimisel integreerib laps kuulekusvajaduse, mille tõttu kaobvastutus oma tegude eest.

(S. Milgrami kuulekuse agenditeooria)

Kust me tuleme?

“Paistab nii, et Eestis ei osata või ei viitsita laste peale aegakulutada ja tõmmeldakse kusagil kõikelubamise ja kõikekeelamise vahel. Lapsed on sellepärast "risuks jalus", et vanemad pole vaimselt täiskasvanuks saanud. Laps pole arvuti, mille sa oma tuju järgi sisse-välja lülitad. Kui lapse jaoks pole aega ega viitsimist, siis tuleb lapsest metsaline!”

- Viivi Luik, Õhtuleht, 23.12.2010

Kus me oleme?

Kiiresti muutuvas maailmas toime tulemiseks ei piisa sõnakuulelikkusest.

Eduka toimimise eelduseks on emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus.

Kuhu me läheme?

“Elus ei saavutata edu reegleid järgides: edu tuleb iseseisvalt mõeldes ning oma südant ja sisemist tahet järgides.“

- J. Gray

• teadlikkus iseendast;

• teadlikkus oma lapsest.

Teadlik vanemlus:

• oma rollist ja vastutusest;• oma hoiakutest ja tõekspidamistest;• oma kavatsustest ja eesmärkidest;• oma vajadustest, tunnetest ja seisundist;• oma käitumise mõjust ja tagajärgedest.

Teadlikkus endast:

• lapse arengu seaduspärasustest;• laps kui unikaalne inimene.

Teadlikkus oma lapsest:

“Muutuste aegadel pärivad õppijad Maa,samal ajal kui teadjad leiavad end tegelemas maailmaga, mida enam ei eksisteeri.”

- sotsiaalfilosoof E. Hoffer

Lapsevanematena vajame teadlikkust ja valmisolekut õppida uusi – mitte hirmul, vaid armastusel ja dialoogil põhinevaid kasvatusmeetodeid.

See loob meie lastele võimaluse arendada välja eneses peituv potentsiaal.

Vanemaharidus.

Vanemaharidus?

Vanemaharidus!

Lapsed “gordonlastest” vanemate kohta:

• “Ema räägib rohkem, mis toimub, kuidas tal läheb ja mida ta tunneb; kuulab rohkem, saab aru, oskab kaasata, temaga on hea rääkida.”

• “Pärast koolitust hakkas ema süstemaatilisemalt toimima: ei öelnud kohe kõike välja, vaid püüdis õpitut teadlikult rakendada, mõtles enne kui midagi ütles.”

Lapsed “gordonlastest” vanemate kohta:

• “Kõige olulisem on usaldus lapse ja vanema vahel — kui on usaldus, saab vanem vajadusel käsipidurit tõmmata; ema on hästi õiglane; tal on oma nägemus, kuid siiski kuulab kõik ära ja kaasab otsustesse, see paneb end vajalikuna tundma ja tahan ise vastutust võtta, teen seda, mida vaja, heameelega; ema on põhimõttekindel, järjekindel, tasakaalukas, väga aus ega tee kellelegi liiga.”

Lapsed “gordonlastest” vanemate kohta:

• “Ema on vastutulelik ja ei kuritarvita usaldust; kuulab ära ja laseb endal otsustada, ei pressi peale — nii jõuan ise oma mõtetes selgusele ja olen enesekindlam; ta ei kontrolli, vaid usaldab.”

• “Pärast seda, kui ema perekoolis käis, märkasin, et temaga on midagi juhtunud — ta ei karjunud enam, vaid kuulas, ütlesin seda talle endale ka.”

Lapsed “gordonlastest” vanemate kohta:

• “Kui ma võrdlen teda teiste sõprade emadega, siis ta võtab mind kui võrdset; me räägime asjadest nagu kaks täiskasvanut ning leiame alati lahenduse, mis meile mõlemale sobib — isegi sellistes olukordades, kus esmapilgul võib tunduda, et üks peab kindlasti oma seisukohast taganema.”

• “Emaga on hea rääkida, kui ma vaid ise kuulata oskaks; kui vaatan kõrvalt, kuidas teised oma emaga suhtlevad, siis on kohe märgata, et minu austus ja armastus oma ema vastu on palju suurem; ma olen väga tänulik selle eest, et mul on just selline ema, sest ma tean, et need asjad, mida tema on mulle õpetanud, muudavad mu elu palju rikkamaks. Olgem ausad — tegemist on väga targa naisterahvaga, hoolimata sellest et ta televiisorit ei suuda aegajalt tööle panna. Keegi meist pole ju täiuslik, aga minu ema on sellele päris lähedal.”

Lapsed “gordonlastest” vanemate kohta:

• “Kõige suurem muutus oli vist see, et hakkasime rohkem rääkima. Mina hakkasin ilmselt tänu sellele ka rohkem rääkima oma asjadest. See ei tulnud kindlasti mitte vanusest, vaid pigem sellest, et siis oli kellele rääkida. Varem oli kuidagi selline tunne, et peab üksi hakkama saama. Ja keda ikka huvitab, mis toimub. Ning tunnetest ka ei räägitud. See oli küll tore muutus, et hakkasime rohkm ka neist asjust rääkima.“

Lapsed “gordonlastest” vanemate kohta:

• “Ta ei hakka kohe karjuma, vaid suudab mind ära kuulata — saan rääkida sellest, kuidas mina ennast tunnen;võrreldes teiste sõprade vanematega on ta palju mõistlikum — me saame omavahel arutada asju nagu täiskasvanud, ta võtab mind võrdsena; ka nendes olukordades, kus me tülitseme, jääb ta rahulikuks ning me saame oma erimeelsused kiiresti lahendatud.”

Lapsed “gordonlastest” vanemate kohta:

“Kui me ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult.“

- J. Hurt

Kas ja kes peaks toetama vanemaharidust Eestis ning kuidas?

(Avatud küsimused mõtisklemiseks)

Tänan tähelepanu eest!