Muinasaeg Eestis

Eesti kiviajal

• Jääajal kaetud Eesti ala paksu jääkihiga, elu siin polnud võimalik

• Esimesed inimesed tulid siia peale jää sulamist umbes 100 000 a eKr.

• Vanimad asulad on Pulli küla lähedal (9000 a eKr) ja Kunda Lammasmäel.

• Varasemat kultuuri nimetatakse Kunda kultuuriks.

Eesti kiviajal

• Elati jõgede järvede ääres-tähtis kalapüük.

• Jaht, korilus.

• Eluviis rändav

• Elati sugukondadena, umbes 2-4 perekonda koos.

Luust ahinguotsad Kunda Lammasmäelt

Eesti kiviajal

• Hiljemalt 4000 a eKr õpiti valmistama savinõusid.

• Veidi hiljem põlluharimine ja karjakasvatus.

• Kammkeraamika stiilis tehtud nõud

Nöörkeraamika

• Elati väikestes külades: leitud puitmaja jäänuseid.

• Ehitati ka püstkodasid.

Metalliaeg

• Metalliga puututi kokku teiste rahvaste vahendusel.

• Vanimad pronksesemed Eestis 2000 a eKr.

• Umbes 1000 a eKr hakati valmistama raudesemeid.

• Tegeleti alepõllundusega ja põlispõllundusega

• Koos põlluharimisega kujunevad talud.

• Arvatavasti igal talul oma põld, mida ühiselt hariti.

• Rauaajal tekivad kindlustatud asulad- muutus ühiskonnas?

• Asva saaremaal ja Iru Tallinnas

Pronksiaeg

• Surnuid hakati matma kivikirstkalmetesse

Nii laiba- kui põletusmatus.

• Umbes 500.eKr tarandkalmed

Põlenud luud ja hauapanused

Sõlg tarandkalmest

• Esimestel sajanditel pKr paraneb esivanemate elujärg

• Levis raua kasutamine, hariti üles uusi põlde, elanike arv kasvas.

• Eesti jääb lõunanaabritega võrreldes siiski arengus maha, kuna kliima jahedam.

• Ka klassiühiskond enne muinasaja lõppu välja ei kujune.