Millest juttu teeme ?

Post on 12-Jan-2016

67 views 0 download

description

Luua Metsanduskool EKKA 2010 valguses - vaadates minevikku, olevikku ja tulevikku 1.04.2011 Tallinnas Anu Vaagen ja Haana Zuba. Millest juttu teeme ?. Lühike kooli tutvustus Luua MK organisatsiooni areng Kvaliteedijuhtimise areng Edasised plaanid Küsimused, arutelud ?. - PowerPoint PPT Presentation

Transcript of Millest juttu teeme ?

Luua Metsanduskool EKKA 2010 valguses - vaadates minevikku, olevikku ja tulevikku

1.04.2011 Tallinnas Anu Vaagen ja Haana Zuba

Millest juttu teeme ?

•Lühike kooli tutvustus

•Luua MK organisatsiooni areng

•Kvaliteedijuhtimise areng

•Edasised plaanid

•Küsimused, arutelud ?

Luual Metsanduskool arvudes

AD 1948

Õpilasi 400

Täiendõppijaid 850

Õpetajaid 40

Töötajaid kokku ca 100

Metsi 3200 ha

Eelarve 1,8 milj.eurot

Investeeringuid 2,0 milj.eurot

Luual on võimalik õppida metsanduse valdkonnas

Põhihariduse nõudeta kutseõpe:Metsur (1 a, töökohapõhises õppevormis)

Kutseõpe põhihariduse baasil:Metsamajandus (3,5 a)Metsamasinate juhtimine (3 a) Harvesterioperaator ( 1 a, töökohap. ja riigieelarve välised õppekohadMetsur (1 a, töökohap.)Arborist (1,5 aastat, töökohapõhises õppevormis)

Kutseõpe keskhariduse baasil:

Metsandus ( 2,5 a. suunaga metsatööstusele või metsakasvatusele)Forvarderioperaator (1 a)

Sessiooniõppes:

Metsandus ( 2,5 aastat, suunaga metsatööstusele või metsakasvatusele)

Luual on võimalik õppida loodusturismi valdkonnas

Sessiooniõppes

Loodusturismi korraldus, spetsialiseerumisega retkejuhtimisele (2 a)

- riiklik koolitustellimus

- riigieelarvevälised õppekohad

Luual on võimalik õppida aiandusvaldkonnas

Kutseõpe põhihariduse baasil:Maastikuehitus (3,5 a)

Kutseõpe keskhariduse baasil:Maastikuehitus (2,5 a)

Sessiooniõppes:Maastikuehitus (2,5 a) - riiklik koolitustellimus - riigieelarvevälised õppekohad

Aasta siis oli 1992

•Soome metsakoolide kolleegide tulek Luuale

• Algas esimene rahvusvaheline koostööprojekt õpetajate koolitamiseks (ka lätlaste)

•Luua õpetajad asusid õppima Soome

•Soomlaste abi ka õppevarustuse hankimisel

Aasta oli 1996

• Soomlaste uus abi - esimene juhtimiskoolitus, partneriteks OY Silveco ja legendaarne Iso-Markku

• Esimest korda nägime paberkandjal kvaliteediraamatut

•Sõnastati esimene missioon, koostati probleemide puu, selgitati välja juurpõhjused.

•Esimesed strateegilise analüüsi võtted – negatiivne positiivseks - parendusvaldkond

•Probleeme tunnetati – need asusid väljaspool kooli

Aasta oli jätkuvalt 1996

• PHARE – kutsehariduse reform/õppekavad, moodulid, uus lähenemine õppekorraldusele

•Juhtkonna tugi projektijuhtidele

•Esimene uus eriala Luual – puidu- ja puittoodete kaubandus

• Iirimaa kogemused – sotsiaalsed partnerid, tööturg, kutsekvalifikatsioonid

Aasta oli 2001

Esimene arengukava 2002-2004 (Otsingud)

• Missioon

Areneda ajakohaseks põhi- ja keskkoolijärgset metsanduslikku kutseharidust andvaks õppe- ja täiendõppe keskuseks, milles läbiviidav koolitus vastaks nii rahvuslikele kui rahvusvahelistele nõuetele.

•Visioon

Aastaks 2004 on Luua Metsanduskool juhtiv metsanduslik kutseõppekeskus Eestis.

2001

Visioonile vastava seisundi kirjeldus:

• Õpetamismeetodid põhinevad teooria ja praktika seostamisel ja õpilaste erinevate õpitasemete arvestamisel.

•Õpetajad tunnevad vastutust oma kompetentsuse arendamise eest.

•Senisest rohkem kasutatakse tunniandjatena spetsialiste/praktikuid ettevõtetest.

22

•Kool kui organisatsioon arvestab oma arengutes ja tegevuses ühiskonna muutusi, reageerides neile paindlikult ja oma võimalusi arvestades

• Luua MK hoiab ja säilitab partnerlussuhteid teiste metsanduskoolidega Balti- ja Põhjamaades, osaleb aktiivselt erinevates rahvusvahelistes õppetöö- ja arendustegevusega seonduvates projektides.

Kaks valikut - kaks arengustrateegiat

I strateegia – uued tooted vanal turul

Alustada nii metsandus- kui aiandusvaldkonnas kutsekõrghariduslike õppekavade järgi õpetamist, säilitades sealjuures ka põhi- ka keskkooli baasil õppekavade järgse õppe.Strateegia eeldas fokusseerimist kutsekõrghariduse väljaarendamisele ning saavutatud taseme säilitamist põhikooli baasil õppijatele, aga ka üleminekuvõimaluste loomisele ühelt tasandilt teisele (õppekavade ühitamise kaudu).

I

Kaks valikut - kaks arengustrateegiat

II strateegia – vanad tooted vanal turul

Jätkata nii põhi- kui keskkooli baasil õppekavade järgi õpetamist, otsides sealjuures uusi võimalusi kooli tutvustamiseks. Senisest enam keskenduda põhikoolijärgsele haridusele ning keskkooli baasil õppijate jaoks lühema õppeajaga õppekavade arendamisele nii metsanduse kui aianduse valdkonnas. Viimatimainitu eeldab fokusseerimist mingile kitsale, väheseid kutseoskusi nõudvale aiandus- või metsandusvaldkonna ametile.

I

Aasta siis oli 2004

-3-

Reaalsus• ”Helesinine unistus” – 50/50 % ei täitunud• Koolivõrgu korrastumine - Kuremaa ja Luua ühendamine• Perioodiõppe ja iseseisva töö rakendamine• Esimesed kutseeksamid, KOO staatus• Maastikuehituse eriala loomine• Metsamasinate ike• Euroopa meistritiitel kutsevõistlustel (2003, 2004)• Kutsekõrgharidus jäi unistuseks• Uus juhtimisstruktuur

Aasta oli 2005

Teine arengukava 2005-2008 (Stabiilsus)

Sisendid:

• Luua MK eelmise perioodi arengukava • Eesti Metsanduse Arengukava kuni 2010• Eesti Kutsehariduse arengukava 2005-2008• Enesehindamisraport 2004• KÕA arengukava koostamise ja täitmise juhend

2005

Missioon

Pakkuda õpilastele nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt tööandjate vajadustele vastavat kutse-, täiend- ning ümberõpet metsanduse ja haljastuse valdkonnas ning teistes neile lähedastes valdkondades.

Luua Metsanduskoolist saadav haridus peab tagama kooli lõpetanud spetsialisti konkurentsivõime nii kodu- kui välismaal ning tema töö peab tagama Eesti metsade majandusliku, ökoloogilise ja sotsiaalse järjepidevuse ja Eesti looduskeskkonna säilimise. Kooli igapäevases tegevuses on aukohal õpilane.

I

Visioon

Aastal 2008 on Luua Metsanduskool Eesti juhtiv metsandus- ja loodushariduskeskuseks.

Kvaliteedistrateegia - kuna kvantiteedist rääkimine oli õppekohtade ülekülluse ja õppijate arvu langustendentsi puhul ebamõistlik.

Arengukava keskendus saavutatud taseme hoidmisele.

AK eesmärgid

•Tööturukesksus koolitamisel, sh. paindlikkus ja kiire reageerimine tööandjate muutuvatele vajadustele

• Täiskasvanud õppijatele senisest laiemate täiend- ja õppevõimaluste pakkumine

• Jätkuv koostöö ettevõtetega ja õpilaskesksus

• Kooli personali arendamine

Reaalsus 2009

•Uued erialad ja õppevormid• EL investeeringud, uued võimalused• Koostöölepped tööandjatega•Töötute koolitamine• Rahvusvahelised projektid• Juhtkonna vahetus, uued liikmed• Palju tasuta koolitusi riigi poolt• Kutseeksamite keskuseks saamine• Kvaliteedi- ja meeskonnatöö tähtsustamine• Väike kool keset metsi

Kvaliteeditöö

• pilootprojektis alates 2004

•2005. a kvaliteediauhinna konkursil personaliarendamise eripreemia

•2006. a toimiva kvaliteedimeeskonna loomine, süsteemse töö algus

•2010. a kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil osalemine ja võit

Kvaliteedimeeskond

• 10-liikmeline meeskond:

• juhtkond

• juhtivõpetajad

• vabatahtlikud

Miks ollakse meeskonnas?

• Kuuluvusvajadus

• Soov kaasa rääkida kooli arengutes

• Soov anda panus parendusse

• Tunnustusvajadus

Kvaliteedimeeskonna liikmete töö

• Rahulolu-uuringute läbiviimine

• Kogutud andmete analüüs

• Parendusettepanekute esitamine

• Protsesside eestvedamine

• Personaalne töö inimestega (teavitamine, selgitamine jms)

• Teiste meeskondade juhtimine (projekti-, kutsevõistluste-,

aastaraamatu-, reklaamimeeskond jt)

Miks osalesime konkursil

• Võidusoov

• Sisemine küpsus ja valmisolek

• Vajadus objektiivse välishinnangu järele

Mida andis konkursikarussellil keerlemine?

• Arusaam, et võit ei oma tähtsust

• Pusletükkidest sai kokku tervik

• Realistlik peegelpilt

• Meeskonnatunde tugevnemine

2005 vs 2010

• Juhuslikkus – süsteemsus

• Üks inimene – meeskond, kaasamine

• Väheinformeeritus – laiapõhjaline teavitamine

• Usaldamatus – usaldus, ühise vastutuse võtmine

Mida tõi võit endaga kaasa?

• Enesekindluse tõusu

• Suurema lugupidamise

• Kohustuste suurenemise

• Suurema soovi kaasa lüüa kvaliteedimeeskonna

tegemistes ja selle kaudu osaleda kooli arengutes

• Teadmise sellest , mida me veel ei tea.

Kuidas ja kuhu edasi?

Demingi rattas keereldes parendus- ja arendustegevustega

jätkates liigume visiooni saavutamise suunas.

Kolmas arengukava (2010-2013)Innovatsioon

Missioon

Koolitada metsa, loodust ja elukeskkonda väärtustavaid asjatundjaid

Visioon

Luua MK on rahvusvaheliselt tunnustatud kool ning loodus-hariduse kompetentsikeskus

-11-

Visioon (1)

Kooli lõpetanu aitab kaasa:

•säästvale ja jätkusuutlikule metsade majandamisele ja looduskeskkonna säilimisele;

• aedade, parkide ja haljasalade loomisele, keskkonda sobitamisele ja heakorrale;

• keskkonnateadlikkuse tõusule ja looduse väärtustamisele puhkekeskkonnana

Visioon (2)

•Luua Metsanduskool on jätkusuutlik, aktiivne ja avatud koostööpartner, kus töötavad oma ala tunnustatud asjatundjad.

•Koolis omandatud teadmised, oskused ja hoiakud aitavad tööturul toime tulla.

 

Kuna mõlemad kannavad eesmärki, siis on loomulik, et arengueesmärgid natuke suuremad ja võimsamad kui meie praegune status quo.

Põhiväärtused aga peaksid olema sellel tasandil, mis võimaldavad nende järgi elamist juba praegu.

Kooli eesmärgid 2009-2013 (4)

Eesmärk 1. Luua Metsanduskooli õpe on paindlik ning õppijakeskne.

• Kutseõpe kõigile soovijatele

• Kutseõpe erinevatele sihtrühmadele

• Tugi-, nõustamis-, toetussüsteemide arendamine

• Õppijatele olmetingimuste parandamine

 

Kooli eesmärgid 2009-2013 (4)

Eesmärk 2. Luua Metsanduskooli õpe on kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja elukestev

• Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine

• Kooli personali arendamine

• Õppe kvaliteedi tagamine

• Õppe- ja praktikakeskkonna kaasajastamine

Kooli eesmärgid 2009-2013 (4)

Eesmärk 3. Luua Metsanduskool teeb aktiivset koostööd sotsiaalsete partneritega

• Majanduse ja tööturu suundumuste arvestamine

• Kutsete andmine

• Töö, meisterlikkuse, kutsehariduse väärtustamine

• Koostöö arendamine partneritega

Kooli eesmärgid 2009-2013 (4)

Eesmärk 4. Luua Metsanduskool on jätkusuutlik organisatsioon

• Kooli efektiivne juhtimine ja arendamine

• Ressursside planeerimine ja tõhus kasutamine

• Turvalisuse tagamine

• Keskkonnasäästlikkus

Uus lähenemine

Hollandi kogemus –

ratas läks veelgi hoogsamalt

käima !

39Kriitilised edutegurid

1. Algatusvõimelised ja vastutusvalmidusega koostööle orienteeritud töötajad (töötajate omadused ja hoiakud)

2. Kompetentsipõhine õpe (uued õppemeetodid, õppekavad, praktikate sisu jne)

3. Välissuhete arendamine

Teooriast

Organisatsioonikultuur on kooslus organisatsioonis toimivatest normidest ja väärtustest, mis kujundavad meeskonna liikmete käitumist, hoiakuid ja ootusi – kirjutamata reeglid

Kuna on vaja need siiski üles kirjutada?•Arengukavaprotsessis (visioon, missioon)• Integreerida uusi töötajaid organisatsiooni või hinnata olemasolevate töötajate sobivust organisatsioonis töötamiseks. • Vajadus muuta organisatsiooni toimimispõhimõtteid

39Vajadus ennast paremini tundma õppida

Organisatsiooni kultuuri juhtimiseks peame kõigepealt kindlaks tegema, milline see kultuur on.

Kas praegune kultuur toetab või takistab meie organisatsiooni arengut?

Miks peaks organisatsioonikultuuris tegema muudatusi?

Kas säilitada või muuta ?

15

39Vaadeldav kultuur (1)

on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajatele, klientidele ja töötajatele. Väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori jt sise- ning välisruumide väljanägemine jätab.

Vaadeldava kultuuri koostisosad on:

1. Lood – räägivad sündmustest, kus kajastuvad firma põhiväärtused ( nt Balti mängude 45aastane ajalugu)

39Vaadeldav kultuur (2)

2) Rituaalid – põhiväärtusi kajastavate sündmuste tähistamine

39Vaadeldav kultuur (3)

3) Kangelased – inimesed, kes kannavad endas põhiväärtusi

4) Sümbolid – põhiväärtusi tähistavad sõnad ja märgid

Meie põhiväärtused

Arengukavas oleme kokkuleppinud järgmised põhiväärtused

Inimesed ja nendevahelised suhted•Inimese kui isiksuse väärtustamine•Head suhted õpetajate ja õpilaste vahel•Empaatiline ja tolerante suhtumine inimestesse•Meeskonnatöö väärtustamine

Isikuomadused•Arenemisvõimelisus• Kohanemisvõimelisus

Meie põhiväärtused

Keskkonnast tulenevad tugevused• Kooli väljakujunenud traditsioonid ja ajalugu• Kaunis loodus ja elukeskkond • Oma metsade ja praktikabaaside olemasolu•Turvaline elu- ja töökeskkond

Sotsiaalne staatus• Kohaliku elu edendamine - kool kui maa sool

Hoiaku muutmine (1)

Vastutustundetus (tähtajad, kokkulepped)

Me oleme vastutustundlikud:

* peame kinni tähtaegadest

* hindame nii enda kui ka teiste aega

* peame kinni kokkulepetest

* viime alustatu lõpule

* teavitame tekkinud tõrgetest

Hoiaku muutmine (2)

Kontrollisüsteem on nõrk (teen nagu tahan)

Me kõik oleme juhid: meil on õigused, kohustused ja vastutus.

Me teame, et meie tegevusel on moraalsed ja materiaalsed tulemused/tagajärjed ja meie tegevusi hinnatakse.

Tarkusetera meeskondadele

• Julge olla enda vastu aus ! Kui Sa ise ei näe tõde, siis teised ikka näevad !• Pilt Sinust endast ei pruugi Sulle meeldida, vaid võib osutuda šokeerivaks !• Mis ei tapa teeb tugevaks !

A.H. Tammsaare on öelnud:

Siin ilmas peab ikka üle jõu tegema, kui tahad midagi kätte saada. Ja isegi siis on vähe, isegi siis ei saa seda kätte, mida tahad !

Tarkusetera juhtidele

Mine inimeste juurde

Ela koos nendega

Õpi nende käest

Armasta neid.

Alusta sealt, mida nad oskavad

Ehita sellele, mis neil on olemas

Parimad on need juhid, kelle kohta rahvas ütleb

Kui ülesanne on täidetud ja töö tehtud:

“Meie tegime selle ise.”

(Hiina vanasõna)