Post on 02-Jul-2015
description
Huvid ja osalised
Andres LevaldMaastikuarhitekt EAL
Volitatud arhitekt V
8.oktoober 2009
Kautokeino (Norra)
Porvoo
Sunila, 1936-1938
Uue Maailma miljööväärtuslik
hoonestusala paikneb Tehnika, Endla,
Koidu, Luha ja Virmalise tänava vahelisel
alal.
Praeguse Uue Maailma asumi ala oli kuni
19. saj keskpaigani heinamaa.
19.saj I pool
Vaade Pärnu maanteelt Toompeale, E.-J.-M.Holsten, V.-V. Adam, 1833
Schmidt 1865
1885
Pharus 1910
Eliel Saarinen 1913
1930
1944
1944
1963
1963
1930
2009
Valdav osa puithoonestusest pärineb aastatest 1890–1939. Võtmestruktuuri moodustavad Aasa, Saturni ja osaliselt Väike-Ameerika tänav.
Väike-Ameerika tänaval paikneb nn Lenderi maja tüüpi korterelamuid
Aasa tänaval on tuntud eesti arhitektide art decosugemetega loomingut (E. Habermann, K. Tarvas jt).
Alale jääb ansambliline grupp stalinistliku klassitsismi mitmesektsioonilisi kivielamuid Koidu, Virmalise, Luha ja Kristiina tänava vahel.
Tänavaruum
Tänavaruum
Avenue Louise (Brüssel)Väike-Ameerika
Parkimisõu
RUUMID MEIE ÜMBER
SEADUSRUUMKULTUURIRUUM
SOTSIAALNE RUUM
MAJANDUSRUUM
ESTEETIKARUUM
KESKKONNARUUM
EETIKARUUM
PSÜÜHHIKARUUM
MÕTE
EETIK
A
SEADUS
TEGU
SEADUSRUUM JA EETIKARUUM
1900
1940
Nõmme arengule pani alguse Nikolai von Glehn, raudtee, reljeef ja männimets.
Nõmme linna kujunemisel Tallinna linnaga liitmise ajaks selliseks, nagu seda praegu hindame, oli oluline osa looduslikel eeldustel.
Teine osa oli Nõmme linnaelu reeglitel, mis olid kirja pandud Nõmme ehitus- jt. asjakohastes sundmäärustes, et antud eeldusi ühiseks hüvanguks kasutada.
Sundmäärused koostati ja võeti vastu Nõmme omavalitsuse poolt (1929, 1932, 1936 ja 1937a) eesmärgiga ARENDADA NÕMME LINNeuroopalikuks terviklikuks metsalinnaks.
Tänavaruum
Parkimine tänavaruumis ja kruntidel
METSALINN on valdavas osas parkmetsas paiknev linn või linnaosa, kus säilitatakse looduslik metsamaastiku miljöö.
Nõmme metsalinnale on iseloomulik valdavalt männipuistuga kaetud lahtise hoonestusviisi ning suurte kruntidega peamiselt eramutega hoonestatud elamuala
keskmise elanike tihedusega alla 60 inimese/ha, eluhoonete tihedusega alla 7 elamu/ha, elanike arvuga eluhoonetes alla 8 ja krundi kaetusega männimetsaga vähemalt 25%
ulatuses.
krundi metsaindeks on krundil paikneva ehitusõiguseta metsaala suhe krundipinda ehk krundi kaetus metsaga. Metsaindeks Nõmme linnaosas näitab Nõmme metsalinnale iseloomuliku puurinde liitust (0,2) tagava metsaala osakaalu elamukrundil
korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundipinna suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta. Koormusindeksi eesmärk on tagada Nõmmele iseloomuliku asustustiheduse säilimine.
Reeglina krunte ei tükeldata iseseisvateks üksusteks, mille pind on
väiksem kui:
1) I ehituspiirkonnas määratakse detailplaneeringuga;
2) II ehituspiirkonnas 1200 m²;
3) III ehituspiirkonnas määratakse detailplaneeringuga;
4) IV ehituspiirkonnas 1500 m²;
5) V ehituspiirkonnas määratakse detailplaneeringuga;
6) VI ehituspiirkonnas krunte ei tükeldata.
Hoonestamisel ja hoonestatud kruntide kasutamisel ning tee-ehitusel
tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus, ning arvestada
hoonestusviisile vastava kvaliteetse tänavaäärse kõrghaljastuse
loomise vajadusega, st minimaalse haljaspinna protsendiga I
ehituspiirkonnas 25% krundi pinnast ning II, III ja IV ehituspiirkonnas
50% krundi pinnast.
Avalik huviTerviklik ja
tasakaalustatud
keskkond,
jätkusuutlikkus
NaabrushuviMis toimub minu maja taga?
Võõrad hoidku kaugemale!
OmandihuviKasusaamine arendusest
Vastuseis muutustele
Linnavalitsuse
ametid
Linnaosa
Valitsus
Tallinna
LPA
Kodukandi
elanike avalik
arvamus
Halduskogu
Ühiskondlikud
liikumised
Kinnisvara-
arendaja
Elanik-
kinnisvaraarendaja
Huvitatud
isik
ArhitektPlaneeringu
konsultant
Kohalik
omavalitsus
planeerijana
Avalikustamis-
menetlus
Kohalik
omavalitsus
kehtestajana
Avalik
arvamus
Huvigrupid
Järelevalve
(maavanem)
Meedia
Erialaliidud
TeaveMaavanem või
kohus
(vaidlustamine)
Protsessid
Mõjutajad
Riigi huvid
looming, mille eesmärk kavandada esteetiliselt täisväärtuslik ja toimiv keskkond,
õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise arengusuundades kokkuleppele jõudmise kaudu,
investeerimiskava, mis peab tagama majanduslikult mõistlikud lahendused ja hea investeerimiskeskkonna,
väärtushinnangute kujunemisprotsess, mis mõjutab planeeringu elluviimist ning planeeringuala edasist arengut.
Planeeringute koostamisel on suhteliselt vähe normatiivseid aluseid – suurem osa planeeringuotsuseid sünnib mingi kaalutluse tulemusel;
Huvide realiseerimiseks tuleb aktiivselt osaleda kaalutlusotsuse kujunemise protsessis;
Parim võimalus on aktiivne koostöö planeerijaga – ideede ja visioonide genereerimine, et oleks mida otsuse langetamisel kaaluda
Planeerija kui korraldaja (protsessijuhtimine, ideede vahendamine)
Planeerija kui aktiivne visionäär (ideede genereerimine)
Huvitatu kui kaasatav (teada saamine, ideede ärakuulamine ja arvustamine)
Huvitatu kui aktiivne osaleja (ideede genereerimine, esitamine ja kaitsmine)
1850
1947
1960 2007Mere puiestee
Sillamäe Linnavalitsuse hoone tornSõjas hävinud Vaivara kirik
Keelatud linn Sillamäe pidi väljapoole näima
tavalise linnana. Seega pidi seal olema kirik.
Rumjantsevi tänav1965 2007
1955 2007Mere puiestee trepistik
2007Sõtke tänava äärne hoonestus
Miljööväärtuste säilitamine on tundlik valik
varasemate väärtuste ja tänaste vajaduste
vahel.
Ei ole ühte ja lõplikku vastust, kas taastada
või mitte ja kui taastada, siis kuidas - kas
vanal kujul või uutmoodi?
Asjakohane on säilitada säilitamisväärne vana
ning uute elementide kaudu seda rõhutada
või täiendada.
Sillamäe vanemas linnaosas elanikkond väheneb ja vananeb oluliselt;
suureneb vanurite, eriti eakate naiste osatähtsus rahvastikus;
väheneb leibkondade keskmine suurus; suureneb elamispind elaniku kohta; suureneb sõltuvus sotsiaalteenustest ja vajadus
nende järele. Prognoositava rahvastikuarengu leevendamiseks
tuleb Sillamäe miljööväärtusliku hoonestusala elukeskkond muuta vanurite vajadustega arvestamise kõrval võimalikult atraktiivseks noortele peredele, kellel on soov tuleviku kujundamisel osaleda.
Elanikke tuleb kaasata elukeskkonna
kujundamisse ka ilma formaalse
planeerimisprotsessita, et midagi ühiselt
kavandades ja ära tehes jõuda aktiivse
osalemiseni elukeskkonna kujundamisel.
Planeerijad ja arhitektid lööksid siin
kindlasti kaasa, kui avalik sektor seda
tegevust väärtustab.
The Guide for Effective Participation
http://www.partnerships.org.uk/guide/index
.htm
People and participation
http://www.peopleandparticipation.net/displ
ay/Involve/Home