Kas nõustajaks olemine Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või on õigus, kohustus või vastutus?vastutus?

Anu Virovere, MSc

Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine

Ayn Rand, The Virtue Of Selfishness

MUUTUNUD MAAILMMUUTUNUD MAAILMINDUSTRIAAL ÜHISKOND

JÕUKUS

PALJU ASJU

MUUTUNUD MAAILMMUUTUNUD MAAILMTEADMUSMAJANDUS

ENESETEOSTUS

ELAMUS(TÖÖRÕÕM)

Väljakutsed inimesele Väljakutsed inimesele (Peter Drucker)(Peter Drucker)Uus maailm esitab igale

inimesele uusi väljakutseid –

◦Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega◦Olla paindlik◦Tulla toime vastuoludega◦Omada põhimõtteid orienteerumiseks

selles maailmas

Milline liik jääb ellu?Milline liik jääb ellu?

Kõige suurem?Kõige tugevam?Kõige kiirem?

Mitte ükski neist-ellu jääb kõige PAINDLIKUM

Iga inimese jaoks on tähtis Iga inimese jaoks on tähtis teadateadaKes ma olen...Missuguste põhimõtete järgi elan?Mis on minu olemasolu mõte?Kuidas säilitan MINA-PILDI

terviklikkuse kiiresti muutuvas maailmas?

Kuidas olla pidevas uuenemises?

-ELUKESTEV ÕPE

8

EETIKAEETIKA

Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist.

Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi.

Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema

Klassikalised eetikateooriad Klassikalised eetikateooriad püüavad vastata kahele püüavad vastata kahele küsimuseleküsimusele

Missugune on õige inimväärne elu?

Kuidas peaks inimene käituma?

MoraalMoraal

Moraalis nähakse eetikateaduse uurimise objekti.

Moraali defineeritakse kui käitumisnormide ja printsiipide kogu, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid.

Moraali struktuurMoraali struktuurNo

Normid, tavad

Moraali-printsiibid

Kõrgemad väärtused

Moraali funktsioonidMoraali funktsioonidHumaanne funktsioonRegulatiivne funktsioonVäärtuslik, orienteeriv funktsioon-moraali ideaalid väljenduvad elu mõttes, annavad hingeelule perspektiivi

Tunnetuslik funktsioonKasvatuslik funktsioon

13

KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIATEOORIA

INIMESE MORAALSEKS TEGUTSEMISEKS PEAKSID NII ÕIGUSED KUI KA KOHUSTUSED OLEMA TASAKAALUS.

IGA ÕIGUS SÜNNITAB KOHUSTUSE KOHUSTUSED TULENEVAD ÕIGUSTEST

ÕIGUSTE TEOORIA IIDSEKS VARIATSIOONIKS ON KULDNE REEGEL - KÄITU TEISTEGA NII

NAGU TAHAKSID, ET

NAD KÄITUVAD SINUGA

14

KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIATEOORIA

Absoluutsed õigused:

- õigus elule - õigus vabadusele- õigus privaatsusele- õigus turvalisusele- õigus teada - õigus omandile

Peamised kohustused on:- vägivaldsusetus- usaldusväärsus- ausus- õiglus- enesekriitilisus- täiustumispüüd

Positiivne psühholoogiaPositiivne psühholoogiaMartin E.P.Seligman “Ehe õnn”Martin E.P.Seligman “Ehe õnn”

Aristoteles, Platon, Aquino ThomasVana TestamentTalmudKonfutsiusSamuraikoodeksKoraan

Ühised voorusedÜhised voorusedTarkus ja teadmisedVaprusArmastus ja humaansusÕiglusKannatlikkusSprituaalsus ja mõistuseülese

austamine

Iga inimene on väärtuslik, ainulaadne ja kordumatu

Iga inimene on ühtmoodi väärtuslikInimene on ühiskondlik olend, kelle

elul on täiuslik tähendus vaid suhtlemisel teiste inimestega

Kasvatuse kolm põhiväärtustKasvatuse kolm põhiväärtust

Kes on kasvataja, nõustaja ja õpetaja?

Kas lapsevanemaks olemine, õpetamine ja

kasvatamine on õigus, kohustus või

voorus?

• Need, kes võtavad kasvatamist ja õpetamist õigusena, kogevad nendeks olemist auasjana ja naudivad õpetamist ja kasvatamist.

• Tavaliselt nad väärtustavad ka õiglust.

• Õiglus tähendab ka teatud nõudmiste esitamist.

Kui õpetamine tundub kohustusena, tajutakse seda raske tööna.

Sel juhul nõutakse kasvatatavalt tänulikkust, alandlikkust ja kuulekust.

Eetika uurijad arvavad, et selline õpetaja või kasvataja ei käitu alati eetiliselt õigesti.

Vooruste puhul lähtutakse kasvatuse taustal sellest põhimõttest, et inimene on loomult heatahtlik ja püüab sisemisest jõust tulenevalt aina paremaks inimeseks saada.

Hoolimise eetikaHoolimise eetika

Kasvataja ameti üheks põhiväärtuseks võikski olla n-ö hoolimise eetika, mille all mõeldakse teistest inimestest, keskkonnast, ühiskonnast, inimkonnast ja tähtsateks peetavatest asjadest hoolimist ning hoolimise kasvatamist.

Elu suured küsimused – mis on õige ja vale, hea ja halb – saavad vastuse läbi teiste inimeste.

Õpetamine on eetiline tegevus.

Vanemad, õpetajad ja täiskasvanud inimesed on tänapäeval ühiskonna esindajad ja ühiskonna poolt esitatud ootuste ellu viijad.

VÄÄRTUSEDVÄÄRTUSED

Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides.

Juhtimine on õigupoolest elufilosoofia (R.S.Sharma).

Väärtuste funktsioonidVäärtuste funktsioonid

Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid:

annavad käitumisideaalidon standardikson motivatsiooni allikaksaitavad säilitada enesehinnanguton aluseks otsustamisel

LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED

(M.Rokeach)(M.Rokeach)

Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid – sageli väljendatavad inimese eesmärkidena

Tugiväärtused ehk abistavad väärtused (instrumentaalsed väärtused) – vahendid eesmärkide saavutamiseks

Rokeachi väärtusedRokeachi väärtusedLõppväärtused

ELUTARKUSENESETEOSTUSENESEAUSTUSKÜPS ARMASTUSLUNASTUSMUGAV ELUNAUDINGPEREKONNA TURVALISUSPÕNEV ELURAHU KOGU MAAILMASRAHVUSLIK JULGEOLEKSISEMINE TASAKAALSOTSIAALNE TUNNUSTUSTÕELINE SÕPRUSVABADUSVÕRDSUSÕNNÜMBRITSEV ILU

Instrumentaalsed väärtused

ABIVALMISANDESTAVARMASTAVAUSEDASIPÜÜDLIKJULGEKORRALIKKUJUTLUSVÕIMELINEKUULEKASLOOGILINERÕÕMSAMEELNESALLIVSÕLTUMATUTASAKAALUKASVAIMNEVASTUTUSTUNDLIKVIISAKASVÕIMEKAS

ARENG JA ARENDUSARENG JA ARENDUS

Eetiline

Lingvistiline

Vaimne - emotsionaalne

?

Sotsiaalne

Füüsiline

Kognitiivne

30

Üksikisiku eneseavalduse Üksikisiku eneseavalduse vormid:vormid:

Isiklikud omadused

ET

EV

EU

EH

Hoiakud

Võimed

Emotsioonid

ET – eneseteadvustamine

EV – eneseväärtustamine

EU – eneseusk

EH - enesehinnang

TEISED INIMESED

ALTRUISTLIKUD MOTIIVID

Vaimsed motiivid

Usulised motiivid

Materiaalsed motiivid

Professionaalsed motiivid

MINA

EnesehinnangEnesehinnang

Enesehinnang on kõikide asjade mõõt

Enesehinnang on suhtumine sellesse, mida ma endast tean

edutunne, kiitus, mida jagab välismaailm on lapsele väga olulised

EQ - õppida vaatlema oma tundeid ja nende alusel käituma

Mis on emotsionaalne Mis on emotsionaalne intelligentsusintelligentsus

Mõiste “emotsionaalne intelligentsus” võtsid 1990.aastal kasutusele USA psühholoogid Peter Salovey Harvardi ülikoolist ja John Mayer Hampshire´i ülikoolist, et kirjeldada eduks vajalikke emotsionaalseid omadusi.

Nende seas on:Nende seas on:EmpaatiaTunnete väljendamine ja mõistmineEnesevalitsemineSõltumatusKohanemisvõimeTeistele meeldimineInimestevaheliste probleemide

lahendaminePüsivusSõbralikkusLahkusAustus

Positiivse enesehinnangu aksioomid:◦ Mina olen väärtuslik.◦ Kõik need kelledest mina hoolin, hoolivad

minust ka.◦ Kui ma midagi ette võtan, ma saavutan

selle ka kui tublisti pingutan.

Negatiivse enesehinnangu aksioomid:◦ Mina olen väärtusetu, elu on mõttetu.◦ Keegi ei hooli minust.◦ Mul ei õnnestu miski.

Eneseteadlikkus tähendab:◦ Ettekujutust iseendast◦ Enda positiivsete külgede teadmist◦ Enda negatiivsete külgede teadmist◦ Teadmist, et me ei tea endast kõike◦ Enda tunnetest arusaamist◦ Iseenda aktsepteerimist

Eneseregulatsioon:◦ Aru saada oma soovidest◦ Võime ära tunda, manipulatsiooni◦ Oskus kehtestada◦ Oskus otsida käitumise põhjuseid iseendas

Milline peaks olema kasvamise ja õppimise

keskkond?

38

10 dünaamilist (liikumapanevat) emotsiooni10 dünaamilist (liikumapanevat) emotsiooni

1. Obsession - idee, mis hoiab teid kindlas tegevuses2. Challenge - väljakutse, soov võita3. Passion - kirg, oma töö, toote, idee või konseptsiooni

suhtes4. Commitment - pühendumus5. Determination - eesmärgikindlus6. Delight - oskus nautida, tunda rõõmu7. Love - soov anda8. Pride - eneseuhkus, väärikus, uhkus oma

organisatsioonist9. Desire - soov olla ja omada10. Trust - usk oma organisatsiooni väärtuslikusesse,

usaldamine

39

10 hävitavat tunnet 10 hävitavat tunnet

1. Nõrkus2. Viha – antagonismi tunne3. Apaatia4. Stress5. Mure – mure tuleviku pärast6. Vaenulikkus7. Kadedus8. Aplus – kõrgenenud võimuiha9. Enesekesksus10. Mittesallimine, vihkamine

Millisena nähakse kasvatust?Millisena nähakse kasvatust?

Üheks võtmeküsimuseks on, milles on kasvatuse olemus.

Alice Miller (1986): kasvatus ja võimu kasutamine tähendavad sama asja.

Võim kasvatuseetilise probleemina

Õnn ja tervisÕnn ja tervisStefan Klein oma raamatus “Õnne

saladus” väidab, et õnnelikud inimesed on tervemad ja elavad keskmiselt kauem.

Inimese elustiil ja oskus olla õnnelik määrab tema eluea kestvuse ja elu kvaliteedi rohkem kui pärilikud tingimused, keskkond ja meditsiiniline teenindamine.

ÕnnÕnnÕnn on tegevuse tagajärg, kirjutab

Aristoteles.Õnn ei ole juhuse või jumalate

kingitus, vaid saab osaks sellele, kes oma võimalused optimaalselt ära kasutab.

See tähendab, et tark inimene paneb oma anded enda kasuks tööle.

Järeldus – õnn on inimlike võimaluste täitumises.

Uurijad väidavad, et õnne saab õppida, neid reegleid järgides.

LISALUGEMINE

Kohlbergi moraaliteooriaKohlbergi moraaliteooria

Inimese moraalsus saavutakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ning määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. Alljärgnevalt vaatleme Kohlbergi moraaliteooriat.

Kohlberg tugineb oma moraaliteoorias Piaget’ lapse kognitiivse (tunnetusliku) arengu tasemete teooriale. Kohlberg eristab 3 põhilist taset inimese moraalse arengu ontogeneesis ning jagab need omakorda kõik kaheks etapiks.

Jätkub...Jätkub...Eelkonventsionaalne tase - õige ja vale

defineeritakse nende terminitega, mis väljendavad isiklikke tundeid. Sellel tasemel valitseb egoism.

Konventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse küll läbi subjektiivsete tunnete, aga on mõjutatud ka kollektiivsetest tunnetest. Õige on kõik see, mis sobib autoriteetsete figuuridega - vanemad, ühiskondlikud rolliootused (lasteaed). Kohustused = reeglid, normid. Sellel tasandil valitseb konformsus ja konsensus.

Postkonventsionaalne tase - siin defineeritakse õige ja vale viitamisega objektiivsetele printsiipidele.

Jätkub...Jätkub...

Moraalse kohustuse mõtte areng Kohlbergi teoorias on seotud ratsionaalse mõtlemise oskuste arenguga ning oskused sisaldavad deduktiivset loogikat ning võimet ennast distantseerida sellest, mis on isiklik, egotsentriline ja konsensusele baseeruv.

I TASE – kuulekus ja karistus (obedience and punishment)Peamine põhjus teatud tegude mittetegemiseks on vältida karistust.Kuuletuda autoriteedile.

II TASE – individualism ja vastastikkus (individualism and reciprocity)Kriteeriumiks, mis on õige, on isiklik kasu või hea iseendale.Mõnikord sõltub õige suhetest teistega. Mõiste ”fair play – aus mäng”, laps peab õppima arvestama teistega, kui tahab olla teiste poolt aksepteeritav mängukaaslane.

III TASE – inimestevaheline konformism (interpersonal conformity)

”Hea poiss,” ”kena tüdruk,” ”kena inimene.” Sellel tasandil püütakse ära teenida teiste heakskiitu ja kohaneda ühiskonna nõudmistega.

IV TASE – sotsiaalne süsteem ning kord ja seadus (law and order)

Inimene on osa ühiskonnast ja peab täitma reegleid.

Õige on seadusekohane. Sellel tasandil lähtutakse ennekõike valitsevatest reeglitest ja püütakse täita seadust.

V TASE – sotsiaalne kokkulepe (social contract)

Õige ja vale määramisel lähtutakse printsiibist: rohkem head võimalikult paljudele.

Sellel tasandil peaks olema omaks võetud teatud filosoofilised moraali põhimõtted.

VI TASE – universaalne eetiline printsiip (universal ethical principles)

Siin ei tugine otsus lihtsalt tasemele ”parim paljudele,” vaid see on ”moraalse agendi” soov, et igaüks elaks nii hästi kui võimalik.

Viies ja kuues tase vastavad kognitiivse arengu postkonventsionaalsele tasandile.

Sellel tasandil vaatleb inimene moraalseid printsiipe kui universaalseid hindamiskriteeriume, mis võetakse aluseks konkreetsete otsuste langetamisel.

Mitte kõik inimesed ei jõua oma arengus sellele tasandile.

Sageli lähtutakse otsustamisel karistuse kartusest või soovist meeldida teistele inimestele ja üldised printsiibid ei ole iseenda jaoks ära tunnetatud.

Näiteks loobutakse purjuspäi rooli istumisest kartuses politseile vahele jääda, mitte sellest, et see tegu on oma olemuselt halb ja võib tuua kahju teistele inimestele.

Me võime määrata inimese küpsust järgmisel viisil:

Realistliku käsitluse omamine endast ja teistest;Iseenda ja teiste aktsepteerimine;Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii

minevikust ja tulevikust;Põhiväärtuste olemasolu;Oma võimete ja huvide arendamine, et eluga

hästi toime tulla.

Lisaks eelpoolöeldutele on olulised ka tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei oma sa kõiki vastuseid ja terviklikkuse tajumine. Küpset isiksust iseloomustab ka elutarkuse

olemasolu.

Intelligentsuse liigidIntelligentsuse liigid H.Gardner tõi esile 9 erinevat intelligentsust:

ruumiline, kehalis-kinesteetiline, muusikaline, keeleline, loogilis-matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne intelligentsus, naturalistlik intelligentsus, eksistentsiaalne intelligentsus

IQ testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligentsusel

Lisaks eelpooltoodutele toob Goleman juurde EQ – emotsionaalse intelligentsuse

Sternberg praktilise intelligentsuse

Zohar jt lisasid SQ – sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse