HEAOLUÜHISKONNA KUJUNEMINE PEALE II MAAILMASÕDA JA ERINEVAD LIIKUMISED

Arenenud lääneriigid (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksa Liitvabariik jt).

Majandus peale II maailmasõda

Lääneriigid taastasid oma majanduse peale sõda kiiresti.

Osad riigid saavutasid väga kiire majandusliku õitsengu – Saksamaa, Jaapan, Itaalia - ime

Üritati vältida varasemaid vigu. Loodi rahvusvahelisi

majandusorganisatsioone

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) – peahoone Washingtonis

Loodi 1945 – eesmärk rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse säilitamine ja finantskriiside ärahoidmine

Veel Maailmapanga loomine

Heaoluühiskonna kujunemine ja tunnused

Heaoluühiskond kujunes tänu majandusedule lääneriikides 1950 – 1960-ndatel.

TUNNUSED: Sotsiaalne turvatunne Lihtinimeste ostujõud kasvab Rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks Riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi

süsteem Sotsiaalse õigluse nõue – ühiskonna heaolu peaks

laienema kõigile – tekkis idee, et selleks peaks riik majandusellu sekkuma.

Riik peaks ressursse ümber jagama ja kaitsma ka vaesema ja tõrjutuma ühiskonnakihtide huve.

Heaoluühiskonna pahupool

massikultuur -lähtub keskmise tarbija maitsest, kelle tarbimist töödeldakse agressiivse reklaamiga. Tekib mõtteviis, et mul peab kõik selline olema nagu naabril või veel parem.

Selline pealesurumine tekitas pahameelt ja mässulisust - leiti, reklaam manipuleerib inimestega

Tekkis mõte, et üksikisik peaks ennast ühiskonnast lahti murdma ja traditsioonilistest elulaadidest loobuma

Lagunes traditsiooniline, kogukonnakeskne ja religioonile toetuv maailmamudel ja asemele tuleb ateistlik ja minakeskne maailmapilt.

Põlvkondade konflikt

1950. ja 1960. aastad on mässulise nooruse aeg.

Noored mässasid oma vanemate tõekspidamiste ja elukorralduse vastu. Neile ei sobinud nende põhimõtted, eesmärgid, rõivastus, viisakusreeglid, sündsustunne jne.

1968 toimusid Pariisis noorterahutused, mis muutusid mõlemalt poolt vägivaldseks. Mässasid eelkõige tudengid.

1968 – noorterahutused Pariisis

Noortel tekivad omad eeskujud ja iidolid

Näitlejad: James Dean (vasakul), Marlon Brando (paremal)

Muusikud – paremal Elvis Presley

Vasakpoolsed vaated

Kommunistlikel ideedel oli pärast sõda Euroopas päris suur kandepind ja ka noored lasid ennast nendest mõjutada. Idealiseeriti NSVL –tu. Üheks sümboolseks tegelaseks kujunes Argentina revolutsionäär Che Guevara (pildil)

Muud liikumised

Mustanahaliste liikumine oma õiguste eest USA-s – nõuti eelkõige võrdõiguslikkust ja rassismi vastu võitlemist

Naiste võrdõiguslikkuse liikumine – leiti, et naise koht ei ole ainult kodus ning tal on õigus ennast teostada. Algas iibe langus Lääne jõukates riikides

Martin Luther King – „Mul on unistus“

Seksuaalrevolutsioon

1960 algas ka seksuaalelu vabanemine.

Vanad normid hüljatakse.

1961 tulid turule esimesed antibeebipillid, mis laiendas nii meeste kui naiste võimalusi.

1960-ndad oli ka hipiliikumise kõrgaeg – Make Love not War

Ideede ammendumine

1969 toimus USA-s Woodstockis rokifestival (pildil), mis oli noorte mässumeelsuse kõige kirkam avaldus. Seal lõppes ka hipiliikumise kuldaeg.

Hipid ei seadnud endale eesmärgiks ühiskonda ümber teha, vaid soovisid sellest eralduda – propageerisid narkootikumide tarbimist (LSD, marihuaana) ja vabaarmastust. Elasid kommuunidena. Neid tabas ka idamaise vaimustus (jooga, budism jms)

1970

Osa mässavatest noortest rahunes ja hakkas tavalisteks inimesteks

Osa valis tigestumise ja suundus terrorismi teele (Punaarmee, Punased Brigaadid) ning sooritasid ka mitmeid poliitika maigulisi mõrvu.

Bill Haley ja Elvis Presley – kaks rock n roll muusika suurkuju

http://www.youtube.com/watch?v=zju6KbP_1xY&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=im9XuJJXylw&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=mJ_WG3d3GL8