ELU ARENG MAAL III osaKESKAEGKOND ehk MESOSOIKUM

Koostas Kersti Veskimets

http://www.ursispaltenstein.ch/blog/weblog.php?/weblog/2005/05/16/

Keskaegkond 251 - 65 milj. a.

Pangaea manner liigub lahti: tekivad Ameerika, Aafrika, Austraalia, Euraasia

Kesk- ja uus-aegkonna mandrite liikumine

Kriit

Perm Triias

Juura

Keskaegkonnas valitsesid paljasseemnetaimed ja saurused

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.texas-geology.com/Trassic%2520flora.jpg

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.palaeobotany.org/_img/livingFossils/ginkgo/ginkgoFig2.gi

Hõlmikpuu - Ginko biloba,

lehtedaga paljasseemnetaim

Süda tänava ja Pärnu mnt nurgal Tallinnas

Hõlmikpuu Tartu botaanikaaias

Paljasseemnetaimedel on juured, varred, lehed, käbid, seemned.

Sekvoiad (suurimad puud) ja suhkrumännid (suurimad käbid)

on pärit keskaegkonnast

Autori fotod

Eestis on ainult neli paljasseemnetaime: ...? Kadaka mari on ka käbi...

Autori fotod

ROOMAJAD alustasid võidukäiku vana-aegkonna lõpus ja valitsevad kogu kask-aegkonnas:

Jäsemed suunatud rohkem keha alla

Otsaju suurem, kui kahepaiksetel

Nahk - sarvsoomused

Vereringe ei garanteeri veel püsisoojasust, kuid...

Kehasisene viljastumine

Munal on tugev nahkne kest, ei sõltu enam veest.

Esimeste roomajate pikkus oli 15 cm kuni 6 meetrini.

Osa liikus tagajalgadel, sest vaagnaliiges võimaldas seda.

Tõenäoliselt põlvnevad sellistest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillid ja linnud. 

Tiibsisalikud

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pterodactyl.jpg

Pterodactyl

Tiibsisalikud siru-ulatus 12 m

Brahiosaurus 23 m 77 tonni

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Giraffatitan_DB.jpg

Brachiosauruse luustik Berliini loodusmuu-seumis

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Giraffatitan_DB.jpg

Pikima sauruse (58 m) võrdlus inimesega

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Human-amphicoelias_size_comparison.png

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a8/Styracosaurus_albertensis_skull_02.jpg

Styracosaurus

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Styracosaurus_BW.jpg

Iguanodon - 10 m 4 tonni, taimtoiduline

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Iguanodon_bernissartensis_hands.JPG

Stegosaurus

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Stegosaurus_Struct.jpg

Ihtiosaurused - vees elavad röövtoidulised

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.blic.rs/_customfiles/Image/slike/2009/06_jun/02/slobodno/pleziosaurusi-vikipedija-x.jpg

Vees elavad roomajad poegisid, s.t. et nende soo määramine pidid toimuma geenide abil.

Roomajatel on sugu määratud enamasti temperatuuriga.

15 m. pikkune mosasaurus - Maastrichti koletis - kriidiajastul

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.universaltreasures.com/images/Mosa10.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:WLANL_-_thedogg_-_Mosasaurus.jpg

Archelon – 4 meetrine hiidkilpkonn

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Archelon_skeleton.jpg

Tyrannosaurus rex 15 m

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tyrannosaurus_Rex_Louisville_Zoo.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:T-Rex.jpg

Deinonychusel (3m) on

nugaterav liikuv küünis

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buitreraptor-Deinonychus.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/44/Deinonychus_antirrhopus.jpg

Dromaeosaurus

Kellega saranane?

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dromaeosaurus_BW.jpg

Ürglind - Archaeopteryx - 150 milj. a. tagasi

hammastega lõualuud

selgroolülid sabas

varbad tiibadel

suled

Suuremad sauruste rühmad

100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED

Neil on õied viljastumise edukuseks

Ja viljad seemnete levitamiseks

Õistaimed jagunevad ühe- ja kaheidulehelisteks

Esimesed katteseemnetaimed olid puud.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/03_01/magnoliaSWNS1403_600x364.jpg

Magnooliad on ühed vanimatest õistaimedest

Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega - mitmekesistusid putukad, tekkisid liblikad

Üheiduleheleised Kaheidulehelised

Algelised imetajad olid juba kesk-aegkonna alguses, kuid vähearvukad

Hiire-suurused,

öise eluviisiga,

putukatest toituvad

Keskaegkonna lõpetas meteoriidi kokkupõrge Maaga 65 milj. a. tagasi.

Vaata filmis, mida tegi 2004. a. tsunaami

Mis juhtus, kui hiiglaslik meteoriit põrkus Maaga?

70 % liikidest suri välja.

Allikad

• http://www.ut.ee/BGGM/eluareng • http://commons.wikimedia.org