Kahepaiksete seire

Elin Soomets elin.soomets@ut.ee 8. aprill 2019 Tallinn 15. aprill 2019 Tartu

Foto: Ü. Soomets

Millest tuleb juttu….

Kes on kahepaiksed ja nende levik

Eesti kahepaiksete eristamine

Kahepaiksete seire metoodika

Kuidas pildistada konnasid?

E. Soomets

E. Soomets

Kes need kahepaiksed õigupoolest on?

Üldiselt elavad maismaal, sigivad veekogus

Nahk soomusteta, sageli niiske

Kõigusoojased loomad – kehatemperatuur sõltub ümbritsevast temperatuurist

Kopsuhingamisele lisaks ka nahahingamine, vastsestaadiumis lõpused

Sigimiseks vajavad vett v. niisket keskkonda

Munad kaetud limaskestadega

(koor puudub)

Areng moondega

E. Soomets

Miks meil üldse on vaja kahepaikseid? = oluline lüli toiduahelas (kullesed,

täiskasvanud)

= looduslik kahjuritõrje

= olulised looduse seisundi näitajad

4

R. Savisaar

Foto: internet

Foto: internet

Selgroogseid = 62305 liiki Kalad = 31300 liiki

Kahepaiksed = >7000 liigi Roomajad =9084 liiki Linnud = 9998 liiki

Imetajad=5490 liiki Kärnkonnad

Sissejuhatus teemasse

puukonnad

salamandrid vesilikud

tömpsuulised

siugkonnalised

350 mln a.t. - kalad kahepaiksete arengu algusaeg https://et.wikipedia.org/wiki/Liik_(bioloogia)#Liikide_arv

Fotod: internetist

Kahepaiksete klassifikatsioon

Sabakonnad

Päriskonnad

Siugkonnad

Fotod: internet

Kahepaiksete liigirikkus maailmas

Kahepaiksete

liigirikkus

(The global pattern of amphibian richness; Buckley and Jetz PRSb, 2007)

Mitu liiki kahepaikseid on Eestis?

Rabakonn Rohukonn

Tiigikonn Järvekonn Veekonn*

Harilik kärnkonn

Juttselg-kärnkonn

ehk kõre

Rohe-kärnkonn

Mudakonn

Harivesilik Tähnikvesilik

Fotod: E. Soomets ja internet

11 liiki Eestis Kõik LK all Enamik oma levila põhjapiiril !

Oled sa raba- või rohukonn?

E. Soomets

E. Soomets

Kuidas teha vahet pruunidel konnadel? ERISTAMISTUNNUSED

* suurus (suhteline!) * ninamiku kuju * kõhu värvus * pöiaköbrukese suurus

Rabakonn kuni 8cm Rohukonn kuni 11 cm

Fotod: internet ja E. Soomets

terav ninamik

ümar ninamik

Valkjas mustrita kõht

Kirju kõht

väike pöiaköbruke suur tagajala kannakühm e pöiaköbruke

E. Soomets

E. Soomets

E. Soomets

E. Soomets

Joonised: Adrados et al, 2010

Pulmarüü…

Hallikas-sinakas isane rabakonn

Telliskivipunane rohukonn Isastel pruunidel konnadel on mustad pulmatüükad

E. Soomets

Eristamine kudupallide järgi

E. Soomets E. Soomets

Rohukonna kudulaam Rabakonna kudupallid

• Piimjas “kokkusulanud” mass vee pinnal • Raske eristada kudupallide piire

• Läbipaistev kudupallimass • Vees taimede vahel hõluv • Konkreetsemad piirid pallide vahel

Eristamine kulleste järgi. Keeruline !

Adrados et al, 2010

Rohukonna pruun kulles

Milline laul ja kust võiks leida?

Adrados et al, 2010

Rabakonn (supipaja

mulisemine, koerte haumukine kauguses)

Rohukonn (kasside nurrumine)

Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida?

tiikide kaldaalad looduslikud märgalad 20-30cm veega kraavid

kopra üleujutusalad rattarööpad luhaalad

Millal otsida? • Häälitsuse järgi: pruunid konnad

alustavad sigimist aprilli lõpus, mai alguses

• Täiskasvanud isendid: alates aprillist kuni oktoobri alguseni

• Kullesed: juuni lõpp-juuli algus jne moonde läbinud konnad lahkuvad veekogust

E. Soomets Foto: internet

E. Soomets

Fotonäited, kuidas pildistada….

E. Soomets E. Soomets

E. Soomets E. Soomets

Vesilikud ehk sabakonnalised

Harivesilik Tähnikvesilik

E. Soomets E. Soomets

Tähnik- ja harivesilik ERISTAMIS-

TUNNUSED

*selja värvus

*kõhu värv + muster * hari

Tähnikvesilik 11 cm Harivesilik 15 cm

E. Soomets E. Soomets

E. Soomets E. Soomets Rohekas-pruunikas selg, sile nahk Ebasümmeetrilised

täpid Mustjas pärlendav selg, külgedel ja kurgualusel valged tähnid, krobeline nahk

Suuremad mustad laigud

E. Soomets E. Soomets

Foto: internet lainjas katkematu hari

hambulise servaga hari, katkeb väljalõikega saba tüvikul ning jätkub sabal.

On see vesilik nüüd kahepaikne või

hoopis roomaja?

Soomuseline nahk, krobeline

Segamisel “vudivad” kiirel sammul minema

5 varvast + küünised

Sile nahk (sametine)

Segamisel “vantsivad” rahulikumal sammul minema

4 varvast

Vesilik (kahepaikne) vs sisalik (roomaja)

Eristamine munade ja vastsete järgi

Tähnikvesiliku ja harivesiliku munad (raske eristada)

M. Linnamägi

ERISTAMISTUNNUSED

* vastne=“väike sarviline draakon” * saba tähniline * saba pikkus (harivesilikul niitja otsaga) * varvaste pikkus (harivesilikul pikad harali varbad, tähnikvesilikul lühemad)

Foto: internetist

Harivesiliku vastne Tähnikvesiliku vastne

Foto: internet

Kust võiks leida?

Adrados et al, 2010 Lissotriton vulgaris

Tähnikvesilik Harivesilik

Ei laula, hoopis tantsivad

Tähnikvesilik Harivesilik

https://www.youtube.com/watch?v=FnizzXh-1mU https://www.youtube.com/watch?v=ms9XojI0gSc

Foto: internet

Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida?

tiikide kaldaalad looduslikud märgalad madalaveelised kraavid

kopra üleujutusalad karstijärved spetsiaalselt kaevatud veekogud

Millal otsida?

• Vesilikud alustavad aktiivsemat liikumist ja sigimist aprilli lõpus

• Moonde läbinud isendid lahkuvad veest alates juulist (tähnikvesilik) või augustist (harivesilik).

Fotonäited, kuidas pildistada….

E. Soomets E. Soomets

Kärnkonnad

Harilik kärnkonn

Rohekärnkonn

Kõre ehk juttselg-kärnkonn

E. Soomets

Foto:internet

Foto:internet

Harilik kärnkonn ja kõre ERISTAMIS-

TUNNUSED

*pikkus *selg *kõht * aktiivsus

Harilik kärnkonn

Kuni 15cm

Pruunikas, krobeline + mürginäärmed

Valkjas, marmorjas

Kõre ehk juttselg-kärnkonn

E. Soomets

E. Soomets

R. Rannap

R. Rannap

Kuni 7-8cm

Väävelkollane

pikitriip, krobeline + mürginäärmed, laigud ja täpid, värv varieerub hallikas-rohelisest pruunini

Valkjas, marmorjas ebakorrektsete tumedate täppidega

Päeval, öösel Öösel

Silma vikerkest oranž või punakas

Hariliku kärnkonna kudunöörid ja kullesed

E. Soomets E. Soomets

ERISTAMISTUNNUSED

Kudunööris kuni 4 reas tumedad munad Kullesed mustad ja tihedalt koos

Kõre kudunöör ja kullesed

ERISTAMISTUNNUSED

Kudunööris kuni 2 reas tumedad munad Kullesed mustad ja lõua all valge täpp

U. Lauri (Lääne Elu) M. Wilson

Lauluhääl ja kust võiks leida?

Adrados et al, 2010

NB: Kõre laulu mitte segi ajada öösorriga! Harilik kärnkonn

(piuksumine)

Kõre (pulseeriv kõrin)

Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida harilikku kärnkonna?

tiigid looduslikud märgalad kraavid

kopra üleujutusalad järveluhad …

Kust leiame kõre?

Foto: internet

Foto: internet

Foto: internet

Soomets, 2013

Lääne-Eesti rannaniidud ja liivakarjäärid (mõned näited kaardil)

Millal otsida?

• Harilik kärnkonn on üks esimesi kevadkuulutajaid (sigimine aprill-mai)

• Kõre sigimisperiood jääb maisse ja sealt edasi

Fotonäited, kuidas pildistada….

E. Soomets

E. Soomets

R. Rannap

R. Rannap

Rohe-kärnkonn

Eestis tõenäoliselt välja

surnud

* Levila: Ida-ja Lõuna-Eesti, peamiselt Peipsi järve rannik, Piirissaar, Võrumaa. * Silmatorkavad tumerohelised laigud * Tihedalt inimasustusega seotud liik. * Kõige mürgisem kahepaikne Eestis.

Mudakonn ERISTAMIS-

TUNNUSED

*kumerus

*pupilli kuju *pöia-köbruke * aktiivsus

Foto: internet

Kuni 8cm Märgatav kumerus silmade vahel

öösel

Piklik “kassi silm” päevasel ajal, öösel laienenud pupillid

E. Soomets

Pöia-köbruke suur, kõva ja teravaservaline

Adrados et al, 2010

Mudakonna kudu

Munad asetsevad korrapäratult 5-8 reas, mis moodustab kuni 8cm jämeda vorstja nööri (sätitult taimede vahele)

Foto: internet

Erilised kullesed ERISTAMISTUNNUSED

max 13cm haprad! punnis suured silmad ovaalne keha sabal hästimärgatav “kalasabamuster” hallikasrohelised või hallikaspruunid

E. Soomets E. Soomets

Kuidas laulab ja kust mudakonna leida?

Adrados et al, 2010

Mudakonn (koputamine)

Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida?

Erinevad tiigid Looduslikud märgalad (karstijärved)

Millal otsida?

• Sigimist alustavad mai kuus, kuid öise aktiivsuse tõttu on väga harv juhus kohtuda täiskasvanud isenditega.

• Juunis-juulis suured kullesed looduslikes väikeveekogudes (tiigid, karstijärved)

Fotonäited, kuidas pildistada…. Täiskasvanud isendid näitavad end päevasel ajal väga harva – pigem on (liivase) pinnase sisse kaevunud

Foto: internet

Mudakonn =

ümmargune konn

* Isasloomad on enamasti emastest väiksemad * Iseloomulik tugev küüslaugu lõhn

Rohelised konnad

Järvekonn kuni 15cm Veekonn* kuni 12cm Tiigikonn kuni 8cm

E. Soomets E. Soomets

kollane seljatriip valged kõlapõied valge kõht suur pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud ei puutu kokku, kui

tagumisi reieluid kõverdada

Võib esineda kollane seljatriip Valkjas-hallid kõlapõied täppide-laikudega kõht keskmine pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud puutuvad täpselt

kokku, kui tagumisi reieluid kõverdada

hallid kõlapõied mustalaiguline kõht väike pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud ristuvad, kui

tagumisi reieluid kõverdada

Roheliste konnade pulmatüükad

Isastel rohelistel konnadel on sigimisperioodil hallikad pulatüükad

Foto:internet

Hübridiseerumine

• LL – tiigikonn

• RR – järvekonn

• LR – veekonn

Kudupallid ja kullesed

Roheliste konnade kudupalle pole liigiti võimalik eristada Noortel kulleste silmi ümbritsevad kollased “prillid”

Foto: internet

Foto: internet

Foto: internet

Kuidas laulavad ja kust rohelisi konnasid leida?

Adrados et al, 2010

Järvekonn (naermine)

Veekonn* (“oigav vanamees”)

Tiigikonn (käre

kõrin)

Mis tüüpi veekogude lähedusest rohelisi konnasid otsida?

Erinevad tiigid

kraavid

looduslikud märgalad

Rohelised konnad alustavad sigimistegevust mai teises pooles

Fotonäited, kuidas pildistada….

E. Soomets E. Soomets

Abiks määramisel

Kahepaiksete seire metoodika ja andmesisestus

Kahepaiksete seire metoodika • Jälgimine sigimisveekogudes + juhuvaatlused maismaal (k.a.

kevadine ränne ja talvitumiskohtadesse liikumine);

• Korduv sigimisveekogude külastamine kahepaiksete aktiivsusperioodil (Tabel 1) kahepaiksete liigirikkuse tuvastamine

• Kui piirduda 2 seirekäiguga, tuleks need rihtida aprilli ja mai teise poolde, kusjuures mais võiks kahepaikseid otsida nii päeval kui pärast päikeseloojangut;

• Sobiva seireaja tuvastamine distantsilt etalonveekogud sihtveekogu juurde minna hiljemalt nädal pärast esimese kudu või häälitsevate isasloomade täheldamist;

Tabel 1.

Vaatluskäikude aja valik olenevalt liigist ja arengujärgust: h – häälitsevad isasloomad, m – munad ja kudu. Tähtede paigutus näitab kuu lõikes, millal vastavat arengujärku leida võib, kas pigem kuu alguses (h__), lõpus (__h) kuu vältel (hhh)

Liigirühm Liik aprill mai juuni juuli

Pruunid konnad

Rohukonn _hh ___ ___ ___

_ m m__ ___ ___

Rabakonn _hh h__ ___ ___

__m m__ ___ ___

Rohelised konnad

Tiigikonn ___ _hh hhh ___

___ __m mmm ___

Veekonn ___ _hh hhh ___

___ __m mmm ___

Järvekonn ___ __h hhh ___

___ __m mmm ___

Kärnkonnad

Harilik kärnkonn _hh h__ ___ ___

__m m__ ___ ___

Kõre _hh hhh hhh h __

_mm mmm mmm m__

Rohekärnkonn _hh hhh ___ ___

_mm mmm ___ ___

Mudakonn

__h hhh ___ ___

__m mmm ___ ___

Vesilikud Tähnikvesilik __m mmm mmm ___

Harivesilik ___ mmm mmm ___

Täiskasvanud isendite loendamine

• Veekogule lähenetakse vaikselt

• Kui kahepaikseid ei ole näha ning on kuulda vaid häälitsused, määratakse häälitsevate isasloomade liik ja arv (ohtrusklass)

1 – isendeid saab eristada, s.t. häälitsuste vahel on pausid

2 – isendeid saab eristada, kuid häälitsused kattuvad mõningal määral

3 – pidev koor

Mittehäälitsevate isendite loendamine • Mittehäälitsevad täiskasvanud (registreerimise viis: täiskasvanu vees või

täiskasvanu maal)

• Noorjärgud (registreerimise viis: kulles või noorloom vees või noorloom maal)

• Tavalisim leiukoht: sigimisveekogus või selle kaldavööndi

• Ohtrusklass määratakse nähtud isendite arvu põhjal:

1 – üksikud ehk 1-3 isendit

2 – keskmiselt ehk 4-10 isendit

3 – ohtralt ehk >10 isendit

NB: Kui noorloomi või täiskasvanuid leidub nii vees kui maismaal, ei ole vaja liiki topelt esitada, vaid piisab vastavasisulisest märkusest (näiteks „lisaks kullestele on näha ka moonde läbinud konni“)

Kahepaiksete kudu loendamine

• Kahepaiksete kudu või munad ja nende ohtrusklass (registreerimise viis: kudu)

1 – üksikud ehk 1-3 eraldi kudupalli või -nööri

2 – keskmiselt ehk 4-10 eraldi kudupalli või -nööri

3 – ohtralt ehk >10 kudupalli või -nööri (kudu moodustab eraldamatu laama) määratakse sigimisveekogu

kaldalt vaadeldes

Nullvaatlus ON KA vaatlus !

• Sigimisveekogu vaatlemine päikeselise ilmaga vahemikus aprilli lõpp – juuni lõpp nähtud/kuuldud kahepaiksete arv = 0, siis:

edastatakse vastav info seire koordinaatorile (Ragne Oja, e-mail: ragne.oja@envir.ee) koos vaatluse aja ja koordinaatidega.

NB: vaatlusele tuleb lisada ka foto sigimisveekogust.

Kohtumine kahepaiksete isenditega sigimisveekogudest eemal • Täiskasvanud isendid ja moonde läbinud noorloomad

• Periood = kevadest sügiseni, kuid pigem kevad-sügisrände ajal

• Suveõhtutel peale pimeduse saabumist taskulambiga otsides

• Täiskasvanud kahepaiksete registreerimise viis: täiskasvanu maal

• Moonde läbinud noorloomade registreerimise viis: noorloom maal

• Ohtrusklass määratakse nähtud isendite arvu põhjal: 1 – üksikud ehk 1-3 isendit 2 – keskmiselt ehk 4-10 isendit 3 – ohtralt ehk >10 isendit

Määramistäpsus

• Võimalusel määratakse kahepaiksed liigi tasemeni, kuid kui see ei ole võimalik, võib esitada vaatlusi ka liigirühma tasemel (n. pruunid konnad, rohelised konnad etc.).

• Liigirühma tasemel andmeid edastades ON OLULINE lisada juurde ka foto, millel on näha vajalikud määramistunnused.

Loodusvaatluste andmebaas: http://lva.eelis.ee• tekib elektrooniline vaatluspäevik • vaatlusandmed Eesti liikide levikupilt • täiendamine + LK • Vaatluse juurde on vajalik märkida:

keda ? kus ? millal ? kes vaatlesid ? foto liigist (rangelt soovituslik!) Vaatlusandmete sisestamine on kiire ja mugav, enamuse andmetest (nt vaatlusaja, vaatluskoha ja vaatleja) pakub rakendus vaikimisi juba ette.

Loodusvaatluste nutirakendus (App Store / Google play)

Aitäh !

https://www.pinterest.com/pin/238479742745950445/

Infomaterjalid: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/kahepaiksete-vabatahtlik-seire

Konnalaulu saad kuulata siit: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/

elin.soomets@ut.ee

Viidete loetelu

• Internet (sh kõik fotod, mis ei ole autorifotod (E. Soomets, Ü.Soomets) on pärit internetist).

• Adrados, L. C., Rannap, R ja Briggs, L. 2010. Eesti kahepaiksete välimääraja. Tallinn.

• Soomets, E. 2013. Kõre populatsioonidünaamika ja seda mõjutavad tegurid. Magistritöö. Tartu.