Post on 06-Oct-2020
AO moodul 3 Tekstitöötlus
EesmärkAnda ülevaade Microsoft Office Word'i põhioperatsioonidest, mis on seotud teksti loomise,
parandamise, kujundamise ja viimistlemisega. Samuti ülevaade mõnede keerulisemate operat-sioonide,
nagu tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamine dokumendis, objektide dokumenti sissetoomine,
mestimine jne. valdamisest.
1. Alustamine
1.1 Esimesed sammud tekstitöötlemiselTekstitöötlusprogrammi käivitamine
Microsoft Office Wordi käivitamiseks tuleb valida:
Start => All Programs => Microsoft Office => Microsoft Office Word (vastav versioon)
Teile avatakse tühi dokument.
Olemasoleva dokumendi avamine, selle muutmine ja salvestamine
Avamine:
1. Start => My Documents. Avanenud aknas valida olemas olev dokument (faililaiend kindlasti
.doc)
2. Programmi sees valida File => Open ja edasi otsida koht, kus on dokument.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Muutmine:
1. Teksti sisestamise (väikesed kogused) reeglid:
• mitme tühiku asemel tuleb kasutada tabulatsiooniklahvi (TAB-klahv);
• ENTER-klahvi tuleb kasutada ainult tekstilõigu lõpul või tühja rea sisestamiseks;
• kirjavahemärgid kuuluvad sellele eelneva sõna juurde;
• pealkirjade joondamiseks ja taandridadeks ei tohi tühikuid kasutada.
2. Teksti asendamiseks võib olla sisselülitatud lisamisrežiim INSERT-klahviga.
3. Teksti kustutamine toimub DELETE-klahviga. Kustutamiseks peab eelnevalt olema märgistatud
(aktiivseks tehtud ehk esile tõstetud) kustutamist vajav(-ad) sõna(-d).
Salvestamine:
1. Muutuste salvestamiseks tuleb kasutada korraldust – File => Save või vastav nupp
2. Teksti salvestamine uue dokumendina toimub menüüst File => Save As, mis avab dialoogi,
milles tuleb anda uuele dokumendile nimi.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 2
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Mitme dokumendi avamine
Kui vajalik rakendus-
programm juba töötab,
siis olemasoleva või
uue dokumendi käivi-
tamisel avatakse selles
rakendusprogrammis
ainult uus dokument.
Sellisel juhul võib
korraga olla avatud mitu dokumenti. Ümberlülitumine ühelt avatud dokumendilt teisele avatud
dokumendile võib toimuda menüü Windows alamenüüs loetletud avatud dokumentidest vajalikule
hiirega klõpsates.
Uue dokumendi loomine ja selle salvestamine
Loomine: Start => All Programs => Microsoft Office => Microsoft Office Word käivitab
Word’i uue tühja dokumendi standardmalliga (normal template).
Salvestamine: File => Save, avanenud aknas otsida koht, kuhu salvestada.
Olemasoleva dokumendi salvestamine arvuti kõvakettale või flopikettale
Dokumendi salvestamine arvuti kõvakettale või flopikettale on vajalik info säilitamiseks, et seda
korduvalt kasutada. Dokumendi kergemaks ülesleidmiseks võib Wordis kasutada pikki failinimesid –
failinimi võib olla pikk kuni 255 sümbolit, võib kasutada nii suuri ja väikeseid tähti ja tühikuid.
Failinimedes aga ei tohi kasutada järgmisi sümboleid (/ < \ > * . ? “ | : ; ja täpitähed). Salvestuse
korralduseks on Save, mis esmakordsel salvestamisel küsib failinime ja kettaseadet, kuhu fail
salvestada. Korraldusega Save As on võimalik juba salvestatud fail salvestada teise tööpiirkonda või
muuta faili nime.
Dokumendi sulgemine
Sulgemiseks tuleb valida menüüst File käsk Close. Töö
käigus tuleb kõik dokumendid, mida parasjagu vaja pole,
sulgeda. Ülearused avatud dokumendid võtavad enda
alla arvuti töömälu ja vähendavad töökiirust. Enne
sulgemist kontrollitakse kas dokumendi sisu on
muutunud pärast viimast salvestamist (avamist), kui on –
siis soovitatakse see salvestada.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 3
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Abiteabe kasutamine (Help)
Menüü Help koosneb järgnevatest korraldustest:
Microsoft Office Word Help – Microsoft Office Word abi;
Show the Office Assistant – näitab või peidab (Hide) Office’i
abilist;
Microsoft Office Online – Internetist abi saamine;
Contact Us – tarkvara firmaga (Office loojaga) meili teel
ühenduse võtmine;
Check for Updates – Office'i uuenduste kontrollimine;
Detect and Repair – leia ja paranda tekstitöötlusprogrammi
vead;
About Misrosoft Office Word – Microsoft Office Word’ist info
Tekstitöötlusprogrammi sulgemine
Töö lõpetamiseks Wordiga võib sulgeda tekstitöötlusprogrammi sulgemisnupust või menüüst File
käsuga Exit. Enne tuleb kontrollida, et kõik muudatused on salvestatud.
1.2 Põhiliste seadete (määrangute) muutmineErinevate dokumendi vaadete kasutamine
Dokumendi esitlusviisi ekraanil saab juhtida dokumendivaadetega. Dokumendivaateid saab ümber
lülitada View menüü abil.
Normal – lihtvaade. Dokumendist kuvatakse tekst ning teksti
kujundus, kuid ilma lehekujunduseta. Lehevahetused on markeeritud
punktiirjoonega üle lehekülje. Selles vaates töötab programm oluliselt
kiiremini. Lihtvaates on terve rida Wordi võimalusi blokeeritud –
lisatud pilte ja muid objekte tihti ei näidata.
Web Layout – vaade veebilehena. Microsoft optimiseerib lehekülje
ja dokument kuvatakse sellisena nagu see on näha veebis või
Internetis. Veebilehe vaates kuvatakse lehekülje foon, AutoShapes ja
teised efektid mida kasutatakse veebi dokumentides.
Print Layout – väljatrüki vaade. Dokument kuvatakse maksimaalselt
lõppresultaadi lähedasena. Selles vaates on näha lehekülg valmis-
kujul, koos automaatselt lisatavate päiste ja jalustega, ning saab pilte
ja muid objekte lehel paigutada vajalikku positsiooni. Suuremate
dokumentide korral muutub töö selles vaates märgatavalt aeglasemaks.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 4
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Reading Layout – lugemisvaates on leheküljed kõrvuti.
Outline – liigendusvaade. Dokumendi asemel kuvatakse struktuur, mis saadakse dokumendi
jaotamisel pealkirjastiilide järgi peatükkideks, alapeatükkideks jne. Liigendusvaates käib töö
dokumendi struktuuriga, kui detailselt dokumenti näidata, vahetada peatükkide järjestust jne.
Pikkade ettekannete ja artiklite koostamist on otstarbekas alustada liigendusvaates - kava
koostamisega.
View => Full Screen – täisekraanvaade. Täisekraanvaates muudetakse dokumendiaken
ekraanisuuruseks, menüüd, akna ääred, kerimisribad eemaldatakse. Täisekraanvaates on
dokumendist näha maksimaalselt suur osa. Selles vaates on raskendatud hiire kasutamine, kuna
menüüd pole nähtavad. Nende jaoks, kes eelistavad tööd klaviatuuriga, ilma menüüd ja nuppe
kasutamata, on täisekraanvaade üheks mugavamaks tööviisiks.
Lehekülje vaate suurendamine ja vähendamine (Zoom)
Dokumendi kuva on võimalik suurendada ja vähendada. Selleks kasutatakse suumimist
(Zoom). Dokumendi detailseks vaatamiseks võib teda suurendada kuni 500 %, ülevaate
saamiseks aga vähendada kuni 10%. Normaalsuurus 100% peaks vastama nn elusuurusele,
st vastama prindi suurusele. Reaalselt sõltub normaalsuurus kasutatavast monitorist ja
ekraanipildi tihedusest. Suumi suurust juhitakse suuminupuga, mis asub nupureal
(kõrvalolev pilt) või menüüst View => Zoom.... Suumi suurust võib valida või toksida otse
suumiväljale.
Page Width – lehelaiune suum. Suurendus valitakse selline, et lehekülje laius mahuks aknasse.
Kasutatav kõigis vaadetes.
Text Width – tekstilaiune suum. Suurendus valitakse selline, et tekstiosa laius mahuks aknasse.
Whole Page – täislehesuum. Suurendus valitakse selline, et terve lehekülg mahuks aknasse.
Kasutatav vaid küljendusvaates ja prindi eelvaatlusel.
Two Pages – kahelehesuum. Suurendus valitakse selline, et kaks naaberlehte oleks korraga
nähtavad. Kasutatav vaid küljendus ja prindi eelvaates.
Tööriistariba muutmine (Toolbar)
Enamkasutatavate käskude mugavaks kasutamiseks on nupuribad, mille igale nupule vastab mingi käsk.
Kuna käskude kasutussagedus sõltub töö iseloomust, siis on selliseid nupuribasid õige mitu, igal omad
käsud. Kui kõik nupuread oleksid pidevalt ekraanil, ei mahuks sinna enam palju muud, sellepärast on
ettenähtud võimalus nupuribasid ekraanile paigutada ja sealt eemaldada vastavalt vajadustele.
Nupuribade paigutamist ja eemaldamist juhib dialoog View => Toolbars. Loetelus Toolbars on toodud
kõik kirjeldatud nupuribad. Linnuke nime ees näitab, kas nimetatud nupuriba on ekraanil või ei. Soovi
korral saab neid ka ümber kujundada ja ise juurde koostada.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 5
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Nupuribade ekraanile toomist ja eemaldamist saab
juhtida ka hüpikmenüüst, mis avaneb
paremaklõpsuga suvalisel nupureal. Siit saab
juhtida ka ribade üldilmet (Customize) - suured või
väikesed nupud ja mitmevärvilised või
ühevärvilised nupud.
Nuppude kasutamise hõlbustamiseks on kõigil
nuppudel nimi, mis avaneb märkusena ekraanil, kui
peatada hiirekursor nupu kohal (ilma vajutamata).
Nupuribasid võib paigutada akna suvalisse serva
või kohta nupukäsuna. Nupurea teisaldamiseks
tuleb hiirekursoriga haarata riba nuppudevahelisest
osast (mitte vajutada nuppe) ja lohistada see
soovitud kohta.
Millised nö read asuvad Microsoft Office Word'is
on näidatud järgmisel leheküljel. Samuti mõningate
nuppude tähendused.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 6
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 7
AO moodul 3 Tekstitöötlus
1.3 Dokumendi muutmineOlemasoleva dokumendi salvestamine teise failiformaati: *.txt, *.rtf, sama rakenduse teine versioon
vms.
Dokumentide töötlemiseks
(koostamiseks, toimetamiseks,
trükkimiseks jne) mõeldud programme
on lihtsamaid ja keerukamaid. Faili
nimele automaatselt lisatava täiendi
järgi püüab süsteem arvata, millisega
programm koostati ja millega teda
avada (töödelda).
Näiteks Microsoft Office Word tekstidokumentide laiendiks on *.doc.
Ühetaoliste dokumentide (käskkirjad, kutsed, pakkumised jt) koostamiseks on otstarbekas aga
Word’is kasutada spetsiaalset toorikdokumenti (salvestatakse laiendiga *.dot) malli (template),
milles hoitakse dokumendist dokumenti korduvat osa.
*.txt (text) – tekstifail tavaliselt ASCII–tekstiga ja ilma vorminduseta. Kasutatakse erijuhtudel
näiteks selliste tekstifailide vaatamiseks ja muutmiseks, milliseid kasutab operatsioonisüsteem.
Automaatselt avab operatsioonisüsteem sellise faililaiendiga faili programmis NotePad.
*.rtf (Rich Text Format) – sisaldab teksti koos kõigi vorminduskäskudega ja on imporditav
paljudesse teistesse tekstitoimetitesse või erinevatesse versioonidesse. Automaatselt avab
operatsioonisüsteem *.rtf formaadis faili WordPad'is.
Teises formaadis faili avamine toimub menüüst File => Open, mis avab dialoogi, milles tuleb
valida avatava faili tüüp ja seejärel valitud tüübile vastav fail. Teises formaadis või sama
rakenduse vanemasse versiooni faili salvestamine toimub menüüst File => Save As, mis avab
dialoogi, milles tuleb anda uuele dokumendile nimi ja valida salvestatava faili tüüp
(Save As Type..).
Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks
Microsoft Office Word'i dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks toimub menüüst File =>
Save As Web Page. Avanenud dialoogiaknas saab valida, millisesse kausta ja mis nimega fail
salvestatakse. Faili laiendi *.html lisab faili nimele Word. Mõned vormindused, mida kasutatakse
Wordis ja mida ei toeta veebibrauser muudetakse sellisteks, mida toetab brauser.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 8
AO moodul 3 Tekstitöötlus
2. Põhioperatsioonid
2.1 Andmete sisestamineSümboli, sõna, lause ja tekstiosa sisestamine
Teksti sisestamisel tuleb igal juhul tunda-teada mõningaid olulisi põhitõdesid:
Sümbolid, mis asetsevad klaviatuuril sisestatakse klaviatuurilt.
Klaviatuuril mitteleiduvate sümbolite lisamiseks (©, ®, &, Ω, Ž, š, →, α, ∞, (, *) avatakse
menüüst Insert => Symbol, kus on võimalik neid valida terve hulga vajalike märkide hulgast.
Samast dialoogist saab sagedamini kasutatavate märkidele määrata otseteeklahvid, et neid hiljem
juba ilma dialoogita kasutada. Sobivaid märke leiab Normal text fonti asemel veel kirjatüüpidest
Webdings ja Wingdings – neid märke saab suurendada nagu tähtigi Font Size abil.
Sõnad on tekstiosad, mis on eraldatud tühikutega. Word jaotab ise teksti sõnade kaupa
ridadesse. Sõnade juurde kuuluvad kirjavahemärgid, mida murtakse ridadesse koos sõnadega.
Lause on tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Mõnikord on Word'il raskusi
lause lõpu ja lauses olevate lühendite eristamisel.
Lõik (paragraph) on tekstiosa, mis lõpetatakse reavahetusklahviga (Enter). Lõigu siseselt
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 9
AO moodul 3 Tekstitöötlus
jäetakse veeru murdmine programmi hooleks.
Tühikuid tohib sõnade vahele (ka lausete vahele) paigutada vaid ühekaupa. Pealkirjade
joondamised ja taandridadeks ei tohi tühikuid kasutada. Lihtne reegel ütleb, et kunagi ei tohi olla
järjest kahte tühikut.
Kirjavahemärgid tuleb teksti paigutada kindlate reeglite järgi. Kõige lihtsam on meeles pidada,
et igale poole, kus tohib rida vahetada (sõnade vahel) peab jääma üks tühik, kirjavahemärgid
peavad jääma selle sõna “külge”, millega koos neid teisele reale võib viia. Nii peavad alustavad
kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) olema neile järgneva sõna küljes, lõpetavad
kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetavad sulud jne) aga neile eelneva sõna
küljes.
Lehekülgedeks jaotamise teeb programm ise, arvesse võetakse nõutud leheveerised ja lehekülje
mõõtmed. Vajaduse korral võib teksti paigutada sundlehevahetuse korraldus menüüst Insert =>
Break.
Viimasena kasutatud käsu tühistamine (Undo)
Teksti toimetamisel juhtub sageli, et mõnigi klahvivajutus kustutab ära vajaliku teksti jne. Word'iga
töötades pole vaja seda laadi vigu karta. Programm järgib pidevalt kasutaja tööd ja salvestab need
omamoodi “videolindile”. Kasutaja saab soovi korral seda linti samm-sammult tagasi või edasi kerides
tehtuid toiminguid tühistada. Menüüst Edit => Undo või UNDO-nupp nupureal võimaldab
viimast toimingut (teksti lisamine, kustutamine, muutmine jne) tühistada. UNDO-nupp nupureal
sisaldab veel toimingute ripploendi, millest saab valida mitu tagasivõetavat korraga. Edit => Redo
võimaldab tühistatud toimingu taastamist. Viimati tühistatud toiming täidetakse uuesti..
Uue lõigu lisamine
Eespool sai mainitud, et lõik (paragraph) on tekstiosa, mis lõpetatakse reavahetusklahviga (Enter).
Lõigu siseselt jäetakse ridade veeruks murdmine programmi hooleks. Seega iga ENTER-klahvi vajutus
tekitab uue lõigu, mis eelnevaga sama kujundusega. On oluline, kas uue lõigu lisamisel paikneb kursor
lõigu (viimase rea) lõpus, alguses või keskel.
Kursor lõigu alguses . Tekib uus lõik olemasoleva ette ja on alati järgnevaga sama kujundusega.
Kursor lõigu lõpus (vahetult enne reavahetust). Tekib uus lõik eelnevaga sama kujundusega, kui
lõigustiiliga pole määratud teisiti.
Kursor lõigu sees . Tekib kaks lõiku, mõlemad sama kujundusega.
Klaviatuuril mitteleiduvate sümbolite/märkide lisamine (Symbol…)
Kõike sümboleid ja märke ei ole võimalik leida klaviatuurilt. Neid võib aga teksti sisestada
menüüst Insert => Symbol avatavast dialoogiaknast. Valitakse sobiv sümbol / erimärk tõstes
selle esile (mustaks). Esile tõstetud erimärk lisatakse korraldusega Insert eelnevalt teksti
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 10
AO moodul 3 Tekstitöötlus
paigutatud kursori positsiooni. Erinevate kirjaliikide erimärke saab valida muutes tekstikastis
kirjaliike (Font:). Mõnedest kirjaliikidest (Fontist) “Webdings või Wingdings” saab valida
pildilisi sümboleid.
Erimärke saab valida ja teksti sisestada menüüst Insert => Symbol avatavast dialoogiakna
teiselt lehelt Special Characters. Näiteks: sõna poolitamist vastavalt vajadusele (Optional
Hyphen), poolitamatut tühikut (näiteks numbrite liigendamiseks 3. Kaupa – 20 000),
poolitamatut sidekriipsu (näiteks: New-York), mõttekriipse jt.
Leheküljevahetuse lisamine (Page Break)
Kui on vaja, et mingi tekstiosa algaks uuelt lehelt, saab kasutada
sundlehevahetust klahvidega (Ctrl+Enter) või menüüst Insert =>
Break => NextPage. Sundleheküljevahetus paistab prindi eelvaa-
tes tavalise lehevahetusena, Page Layout vaates (kui -nupp
on sisselülitatud) markeerib seda punktiirjoon kirjaga Page Break,
mille kustutamisega tühistatakse sundlehevahetus.
Sundreavahetuse kustutamiseks märgistada see (punktiirjoone
kirjaga Page Break) ja kustutada Delete klahvi või Cut nupuga.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 11
AO moodul 3 Tekstitöötlus
2.2 Andmete märgistamineSümboli, sõna, lause, lõigu või kogu dokumendi märgistamine
Vahel on vaja teha muudatusi tervete sõnade, lausete või pikemate tekstiosadega. Enne teksti
kujundamist, kopeerimist, kustutamist või teisaldamist märgistatakse (valitakse välja) tekst plokki
võtmisega. Väljavalitud osa muutub värvilt negatiiviks (valge tekst mustal taustal).
Hiirega lohistamine üle sõna, lause, lõigu või dokumendi – kõige lihtsam märgistamisviis
Lisavõtted hiirega teksti osas:
1. Topeltklõps sõnal – märgistab terve sõna
2. Kolmik-klõps sõnal – märgistab lõigu koos järgneva reavahetusega
3. CTRL + hiireklõps sõnal – valib terve lause koos kirjavahemärgi ja järgneva tühikuga
4. CTRL + vertikaalne hiirega lohistamine – valib lausete kaupa
Lisavõtted hiirega teksti ees oleval vasemal serva osal (kursor muutub noolekujuliseks)
1. Hiire klõps dokumendi vasemal serval – valib terve rea
2. Topeltklõps dokumendi vasemal serval – valib terve lõigu
3. Kolmik-klõps dokumendi vasemal serval – valib terve dokumendi sisu
4. Vertikaalne hiirega lohistamine vasemal serval – valib teksti ridade kaupa.
2.3 Kopeerimine, teisaldamine ja kustutamineTeksti kopeerimine (Copy&Paste) ja teisaldamine (Cut&Paste) dokumendi sees
Märgistatud teksti teisaldamiseks (viib teksti uude asukohta kustutades selle endisest kohast) ja
kopeerimiseks (jääb ka endises kohas alles) saab kasutada kahte erinevat tehnikat –
pukseerimist (Drag and Drop) ja lõikamist(kopeerimist) – kleepimist (Cut (Copy) and Paste).
1. Hiirega pukseerimine teisaldamisel uude kohta toimub järgnevalt: Plokitakse (märgistatakse)
teisaldatav tekstiosa, haaratakse see hiirega , tõstetakse see uude kohta ja lastakse hiirest lahti.
2. Hiirega pukseerimine kopeerimisel uude kohta toimub samuti kui teisaldamisel kuid hiirest
lahtilaskmise ajal vajutada alla klahv Ctrl (kursori juurde lisandub + tähis)
Kui teisaldamise sihtkoht ei ole plokiga samaaegselt aknas nähtaval, tuleb sõita hiirega alumise
või ülemise akna äärele, mispeale aken hakkab iseenesest kerima vajalikus suunas.
Märgistatud teksti teisaldamine, kopeerimine kasutades arvuti mälu
vahepuhvrit koosneb neljast iseseisvast sammust:
1. Vajaliku tekstiosa märgistamine
2. Viia valitud tekstiosa arvuti mälu vahepuhvrisse: teisaldamisel menüüst
Edit => Cut (klahvidega Ctrl + X) või kopeerimisel menüüst Edit =>
Copy (klahvidega Ctrl + C)
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 12
AO moodul 3 Tekstitöötlus
3. Otsida sihtkoht, asetada sinna tekstikursor
4. Kleepida valitud tekstiosa (vahepuhvri sisu) sihtkohta käsuga menüüst Edit => Paste
(klahvidega Ctrl + V)
Teksti kopeerimine ja teisaldamine mitme avatud dokumendi vahel
Windows keskkond võimaldab kasutades mälu lõikelauda – Clipboard’i (menüüd Edit =>Copy(Cut)
ja Edit => Paste) teisaldades või kopeerides märgistatud tekstiosa mitte ühe dokumendi piirides vaid
ühe rakenduse erinevate dokumentide vahel kui ka ühte tüüpi dokumendist (näiteks Word
dokumendist) hoopis teise rakenduse dokumenti (näit. Exceli töölehele).
Teksti kustutamine
Märgistatud teksti kustutavad Delete, tagasilükkeklahv (BackSpace)
(paremal pildil ringiga tähistatud) või mistahes tekstisisestuse klahvi
vajutus. Võib osutuda päris ebamugavaks, kui juhuslik näpuvajutus
kustutab valitud tekstiosa (jääb küll UNDO-käsk).
2.4 Otsing ja teksti asendamineOtsimiskäsu (Find) kasutamine sõna või lause leidmiseks dokumendi sees ja asendamiskäsu
(Replace) kasutamine sõna või fraasi asendamiseks teisega dokumendi sees
Menüüst Edit => Find dialoogiakna abil leiab tekstis kiiresti üles vajalikke kohti sõnade, sõnaosade või
tervete fraaside järgi. Otsimisega (Find) koos on võimalik kasutada automaatset asendamist (Replace)
aknas Edit => Replace.
Väljale Find What tuleb toksida otsitav sõna või selle osa ja käivitada nupuga Find Next.
Väljale Replace With tuleb toksida sõna(d), millega leitud sõnad kui vaja tulevad asendada
Dialoogaknas olevate valikute selgitused:
Match Case – Otsitakse sõnu, mille suur- ja väiketähed langevad otsitavaga kokku. Normaalselt
otsitakse sõnu sõltumata suur- või väiketähtedest.
Find Whole Words Only – Otsitakse terveid sõnu, mitte sõnaosi. Näiteks otsida sõna onn ja
asendada sõnaga hurtsik.
Use Wildcards – Otsitava sõna asemel kirjeldatakse otsimismall kasutades erimärke (vaata
allpool).
Sounds Like – Otsitakse sõnu (inglise keelseid) kõlalise sarnasuse järgi.
Find All Word Forms – Otsitakse küsitud sõna kõik inglise keelsed grammatilised vormid.
Search – Saab määrata otsimissuunda (All- kogu tekst; Down- tahapoole; Up- ettepoole).
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 13
AO moodul 3 Tekstitöötlus
3. Kujundamine (vormindamine)
3.1 Teksti kujundamise põhivõttedTeksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida vastav soovitud kujundamise
vorming.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 14
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Kirja stiili (laadi) muutmine: kirja suurus (Size) ja tüüp (Font Style)
Kirja suurus (Size). Erineva suurusega kirja saab määrata kirjasuuruse nupuga (Font Size).
Nupu akna väljale tuleb toksida või valida vajalik suurus. Suurust mõõdetakse punktides (USA
mõõtühik) – 1punkt = 1/72 tolli≈0,353mm. Näiteks kiri suurusega 12 p (siia arvestatakse ka reavahet)
mahub tollile 6 rida, sest 6x12=72pointi.
Kirja tüüp (Font). Kohe kirjasuuruse nupu kõrval
on kirja tüübi nupp (Font). Kuigi kirjatüüpe on suur
hulk, on soovitav piirduda maksimaalselt ühe-kahe
kirjatüübiga dokumendis. Levinud on Arial, Times
New Roman jm.
Teksti kujundamine (vormindamine): rasvane kiri (Bold), kaldkiri (Italic), allajoonitud kiri
(Underline)
Kõige lihtsamad teksti kujundamise vormingud on:
rasvane kiri (Bold) – muudab teksti paksemaks ja silmatorkavamaks. See on hea
sõnade rõhutamiseks.
kaldkiri (Italic) – kursiivkiri, mis kallutab teksti paremale, kasutatakse võõrsõnade
kirjutamisel.
allajoonitud kiri (Underline) – tõmbab valitud tekstile joone alla.
Teksti kujundamiseks tuleb tekst alguses märgistada ja siis valida nupurealt vastav vorming.
Kõike seda saab ka määrata läbi dialoogakna menüüst Format => Font.
Piirjoone ja varjutuse lisamine. Lõike saab varustada raamide, joonte, ja taustadega dialoogist
Format => Borders And Shading või nupuriba nupult . Lõigule saab määrata 5 erinevat
joont: alljoon, ülajoon, vasakjoon, paremjoon, sisehorisontaaljoon.
Kirja värvi muutmine (Color)
Värviline kiri omab mõtet ainult tekstide puhul, mis on mõeldud arvutiekraanilt lugemiseks ja/või
värviprinteri olemas olu korral. Lõigu võib varustada lisaks äärisjoontele ka taustaga – viirutus, värv,
muster jt.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 15
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Teksti joondamine (rajastamine): vasakule, keskele, paremale ja kahepoolselt
Kõige lihtsamad lõiguvormingu käsud on joondamised. Joondamiskäskudele ei vasta iseseisvaid
menüükorraldusi, nad on kättesaadavad nupurealt, klahvivõtetega ja dialoogist Format =>Paragraph.
Word tunneb nelja joondamisviisi:
Left – vasakjoondamine, kus ridade ridade algused on kohakuti.
Center – keskjoondamine, kus joondatud tekstiridade keskkohad on kohakuti.
Right – paremjoondamisel paigutatakse ridade lõpud kohakuti.
Justify – rööpjoonduse (kahepoolse) puhul venitatakse kõik lõigu read peale
viimase ühepikkusteks.
Poolitamine
Poolitamine tuleks usaldada Wordi hoolde, mitte mingil juhul ei tohi ise käsitsi teksti poolitada. Käsitsi
pandud poolitusmärgid (miinus) jäävad tekstis samasuguseks ka teksti hilisemal ümberkujundamisel,
kui nad satuvad rea keskele. Tekstis saab märkida küll ka poolituskohti, selleks tuleb kasutada
klahvikombinatsiooni Ctrl + Miinusklahv (NB! Mitte numbriklaviatuurilt). Word sisaldab tavaliselt
inglise keelset keeletoe vahendeid, mis poolitavad õigest kohast. Eestis turustatavat Microsoft Office’it
müüakse ka koos eestikeelse toega. Poolituse juhtimiseks on
käsk Tools => Language => Hyphenation. Eelnevalt tuleb
muidugi valida menüüst Tools => Language=>
SetLanguage => Estonian ja eemaldada märgistus
a Do not Check spelling or grammar . Avanenud
Hyphenation dialoogaknas poolitusala (Hyphenation Zone)
määrab maksimaalse erinevuse reapikkustes
(rööpjoondusega lõigus maksimaalse “venituse”), mida lubatakse ilma sõna poolitamata. Sõna mis
algab enne pooltusala ega mahu tervikuna real, kuulub poolitamisele. Mida laiem on poolitusala, seda
“sakilisem” on teksti parem äär (või seda suuremaks on venitatud tühikud), kitsam poolitusala
suurendab aga poolitatud ridade arvu. Lubatud järjestikpoolituste arv (Limit Consecutive Hyphens)
piirab poolitatavate naaberridade arvu. Teksti loetavus kahaneb kui hulk ridu järjest on poolitatud.
Taande muutmine (Indentation)
Taandrea moodustamiseks ei tohi kasutada tühikute (taanded ei tule ühtlased) ega tabulaatorite
kasutamist (pole korrektne).
Taandrida (First Line
Indent) – lõigu esimese rea
algus on ülejäänutest paremal.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 16
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Lõigutaane (Hanging indent) – kõigi lõigu esireale järgnevate ridade taane
Realõpu piiraja (Right Indent) –fikseerib lõigu ridade murdejoone – joone, millest kaugemale
ükski rida ei ulatu; rööpjoondusega lõigus venitatakse kõik murderead selle jooneni.
Piirajad – fikseerivad lõigu ridade algus- või lõpupunkti.
Lisaks on veel neljakandiline liugur – kogutaande piiraja, millel “istub” lõigutaande (Left
Indent) piiraja ja mis temaga koos liigub. Seda kasutatakse kahe vasakpoolse piiraja – taandrea
(First Line Indent) ja lõigutaande (Left Indent) piiraja – samaaegseks liigutamiseks
(kogutaande muutmiseks).
Taandridade määramisel tuleb meeles pidada, et määrang kehtib ainult selle lõigu kohta, milles asub
kursor, või nende lõikude kohta, mis on märgistatud. Kord paika pandud taandread aga säilivad kõigil
järgnevalt tekkivatel ridadel. Taandlõigu moodustamiseks tuleb haarata lõigutaande piirajast ja nihutada
seda. Mõlemat piirajat võib joonlaual vabalt paigutada, keelatud on vaid piirajate viimine “halli tsooni”
(veerised (Margin) – tekstilehekülje servadel olev vaba ruum) –joonlaua osasse, mis märgib leheveerist.
Reavahe muutmine (Line Spacing)
Teksti paremaks loetavuseks tuleb sageli teksti vahele “õhku” jätta. Sobiva reavahe määramiseks on
valik Line Spacing dialoogis menüüs Format/Paragraph. Reavahe on lõigu vormingu osa, mis tähendab,
et ühe lõigu piires on reavahe määratud ühte moodi.
Single line (1.0). Ühekordne reavahe arvutatakse kirja suuruse järgi ja vastab
suurimale kirjasuurusele reas. Näiteks teksti kirja suurusega 12 mahub ühele
tollile 6 rida. Ühekordne reavahe on standardasetuses automaatselt määratud.
1,5 lines. Poolteisekordne reavahe arvutatakse samuti kirja suuruse järgi. Kirja
suurusega 12 mahub tollile 4 rida.
Double. Kahekordne reavahe arvutatakse analoogiliselt eelnevaga.
Multiple. Kordne reavahe võimaldab valida muu suvaline kordaja lisaks 1-, 1,5- ja 2-kordsele
reavahele.
At Least – kui reas juhtub määratust suuremaid tähti, suurendatakse selle rea kõrgust; Exactly –
nagu At Least kuid reakõrgust ei suurendata.
Vormingupintsli kasutamine (Format Painter)
Tekst liigendatakse lõikudeks (paragraph) parema loetavuse huvides. Lõiguvorming (taandread, tekst
veergudeks, loendid jt) määrab reeglid, kuidas on kujundatud terve lõik ja see info on salvestatud lõigu
lõpu märgis (π). Selleks, et samalaadset vormingut kasutada mitmes kohas, ei pea kõiki vormingukäske
kordama. Lihtsamatel juhtudel piisab vormingu kopeerimisest Format Painter’iga. Märgivormingu
kopeerimiseks tuleb kursor viia vajalikult kujundatud tekstiosale, vajutada Format Painter nuppu (lk. 7
näidatud nupp), mille peale hiirekursorile lisandub pintsel. Seejärel tuleb selle “pintsliga” lohistada üle
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 17
AO moodul 3 Tekstitöötlus
kujundatava tekstiosa (nii nagu värviks pintsliga), mis saab seepeale algselt valituga samasuguse
kujunduse. Sel kombel kantakse üle märgivorming.
3.2 Üldine vormindamineTabulatsioonipositsioonide paigaldamine: – vasak, parem, keskel, kümnendpunkt
Lisaks vaikimisi antud tabulatsiooni sammule (Default
tab stops = 1,27 cm) saab ka ise määrata tabulatsiooni
sammu. Menüü Format => Tabs avanevasse
dialoogaknasse (Tab stop position) saab tippida number
(kaugus lehe äärest) või tabulatsiooni asendeid saab
määrata ka otse joonlaua (Ruler) peal. Kuni lõigule pole
määratud ühtegi tabulaatorit, kehtivad vaiketabulaatori
märgid. Uue tabulaatori märgi joonlauale paigutamisel,
määrab selle liigi joonlaua vasakotsas paiknev
tabulaatorimärk. Hiireklõps sellel märgil määrab järgmise
lisatava tabulaatori liigi. Tabulaatori koha määramisel
klõpsatakse hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub
sinna uus tabulaatorimärk. Tabulaatori teisaldamiseks
tuleb temast hiirega haarata ja lohistada uude kohta; eemaldamiseks tuleb ta joonlaualt ära lohistada.
Kursori viimiseks tabulaatormärgiga määratud kohale tuleb kasutada klaviatuuri tabulaatori klahvi.
Dokumendile piirjoonte (raamjoonte) lisamine
Word'is on olemas võimalus lisada raamjoon kogu lehele. Selline vajadus tekib kui soovitakse
kujundada diplomit, aukirja või muud sellist. Äärise lisamiseks kogu lehele tuleb valida menüüst
Format käsk Borders and Shading ning valida sobiv ääris vahekaardil Page Border. Äärisest
lahtisaamiseks tuleb valida Page Border leheküljelt äärise eemaldamise nupp No Borders. Peale
joonetüüpide on võimalik valida ääristeks mitmesuguseid kujundeid valikuaknast Art. Page Border
leheküljel nupuga Option avanevas Border snd Shading Options aknas saab määrata leheraamjoone
kaugus kas tekstist või lehe välisservast. NB! File => Print dialoogist nupuga Properties tuleb
kontrollida kas lehekülje formaadiks on valitud ikka A4.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 18
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Nummerdatud ja nummerdamata loetelu kasutamine (Bullet and Numbering)
Nummerdatud või nummerdamata
loendite loomist ja erinevate loendi
eraldussümbolite valimist saab
menüüst Format =>
Bullets And Numbering valikust
Numbered või nupurealt (enne tuleb
lõigud märgistada) nupuga
Numbering või Bullets. Menüü
dialoogist Customize saab määrata
kasutatava numbrisüsteemi, numbri
ette ja järele lisatava teksti, millisest
numbrist alustada, millist
tähistusmärki kasutada loeteluks,
mitmetasemelise struktuuriga
loetelusid jt. Nummerdamata ehk täpploetelude (Bullet) puhul ei rõhutata järjestust vaid samaväärsust.
Ka siin saab dialoogist Format => Bullets And Numbering valikust Bulleted valida sobivama märgi.
Suur valik märke asuvad tähistikes Symbols, Windings ja Webdings.
3.3 MallidDokumendi malli kasutamine (Template)
Samatüübiliste dokumentide pideva kasutuse korral on soovitav korduvad vormid (kirjad, teatised,
lepingud, püsitekstid jm) kord koostada ja kujundada ning salvestada need dokumendimallina
(Template). Dokumendimallidesse sisestada vaid korduvkasutusega tekst ning andmed võimaluse korral
väljadena (kuupäev, isikuandmed jne). Salvestamiseks valida dialoogaknas Save As...
dokumenditüübiks Document Templates. Uue dokumendimalli loomisel võib kasutada mõnda Wordi
koosseisus olevatest mallidest. Selleks avada uus dokument korraldusega menüüst File => New, valida
dialoogaknast sobiv põhi mallile (tühi dokument, kirja-, faksi- või aruandemall) ning märgistada
raadionupp Template.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 19
AO moodul 3 Tekstitöötlus
4. Dokumendi viimistlemine
4.1 Stiilid ja leheküljedOlemasolevate stiilide (Style) kasutamine ja vormindamine
Lõigustiil. Ilusa väljanägemisega teksti kujundamine võtab
kõigi märgi ja lõiguvorminguid ühekaupa kasutamise korral
rohkem aega kui asi väärt seda vaid sellepärast, et ei tunta
Wordi kujundusvahendit – kirja stiil. Kirja stiil on nimeline
vormingukomplekt. Esimene lõigustiil dokumendis kannab
nime NORMAL. Väga mugavad on kasutada pealkirjastiile
(Heading 1 kuni Heading 9), millega (neid võib oma soovi
kohaselt ümber kujundada) saab kerge vaevaga koostada
korrektsete ja ühetaoliste pealkirjade ja alapealkirjadega
kujundatud dokumente ja automaatselt. Arvuti koostab
sisukorra Heading–stiili pealkirjadest ja selle võib koostada
nii detailse kui vaja.
Olemasolevate lõigustiilide kasutamiseks piisab kui asetada
kursor lõiku mille lõigustiili soovitakse muuta ja valitakse kirja stiili aknast sobiv stiil.
Uusi stiile saab luua menüüst Format => Style dialoogist.
Olemasoleva stiili muutmiseks tuleb märgistada stiili lõik, teha vajalikud muudatused vormingus
ja seejärel valida stiilinupu loetelust sama nimega stiil. Selle peale avatakse dialoog, mille kaudu
programm täpsustab, kas kasutaja soovib:
1. muuta stiili kirjeldust ja kasutada kursoriga tähistatud lõiku kui näidist (redefine the style
using the selection as an example?).
2. või taastada lõigu kirjeldus sellisena, nagu kirjeldatud stiilis (reapply the formatting of
the style to the selection?)
3. Esimesel juhul salvestatakse kõik tehtud vormimuudatuse. Koos sellega muutuvad kõik
sama stiili lõigud.
Leheküljenumbrite lisamine ja vormindamine
Leheküljenumbrite kiireks lisamiseks tuleb valida menüüst Inset käsk Page Numbers ja valida sobiv
variant kas: jalusesse või päisesse ja millisesse positsiooni seal (lehe keskele, paremale või vasemale)
ning kas esimesel leheküljel numbrit näidatakse või ei. Nupuga Format saab määrata ilmuva
lehenumbri formaadi. Lehtede nummerdamist alustatakse reeglina ühest. Vajaduse korral võib aga
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 20
AO moodul 3 Tekstitöötlus
määrata lehekülje stardinumbri. Kui aga on tekkinud kahed lehenumbrid, siis valida menüüst View käsk
Header and Footer ning kustuda tarbetu number.
4.2 Päised ja jalusedPäise ja jaluse (Header and Footer) lisamine
Enne päise ja jaluse lisamist tuleb vajadusel määrata menüüst File =>Page Setup... => Margin
päisealad (Header ja Footer), millesse moodustatakse lehekülgede korduvosad – lehenumbrid,
korduvad pealkirjad jt. Päise kujundamiseks tuleb minna päisevaatesse View => Header And Footer,
ilmub täiendav nupurida. Kogu päistesse paigutatud tekst ilmub kõigile lehekülgedele. Päisvaatest
väljumiseks on ka nupp Close.
Päisesse ja jalusesse andmete (Insert AutoText), kuupäeva, leheküljenumbri jne. lisamine
Kuupäeva, kellaaja, lehekülje numbrite sisestamiseks päisesse või jalusesse tuleb kasutada päisevaates
ekraanile ilmuva täiendavalt nupurealt Header and Footer vastavaid väljade nuppe. Nupuga
saab ekraanile tuua lehepäise või jaluse. Kogu päisesse kirjutatud tekst ilmub kõigile lehekülgedele.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 21
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Päisesse saab ka paigutada pilte ja muid kujunduselemente, mis samuti lehelt lehele peavad korduma.
Objekt ise asub lehel kui objekt on ankurdatud päiselõiguga – st. objekt on sisse toodud päisevaates.
näiteks nii võib sel kombel lehed varustada “vesimärk-pildiga”.
Päise ja jaluse teksti vormindamise põhivõtete kasutamine
Päises ja jaluses saab korraga kasutada kolme erinevat joondamist: vasak, keskmine ja parem joondus.
Joondamiste vahel liikumiseks kasutada TAB-klahvi. Vastavad tabulatsiooni märkide asukohad tuleb
hiirega näidata või kui kasutada stiile Header ja Footer (sisaldavad kahte tabulaatorit – kesktabulaator
leheosa keskel ja paremtabulaator paremal äärel).
4.3 Õigekiri ja selle kontrollÕigekirja korrektori (Spelling and Grammar) kasutamine ja teksti parandamine
MS Office pakett sisaldab tavaliselt inglise keelset keeletuge
kuid Eestis müüakse eesti keele tuge eraldi ja koos MS Office’iga.
Eesti keeletoel on esialgu vaid sõnastik ja poolitus, mis
hoolitsevad üksikute sõnade õigekirja ja korrektse poolituse
eest. Teksti keele määramine toimub menüüst Tools =>
Set Language avanevast aknast Estonian valikuga ja eemaldada
märgistus Do not Check spelling or grammar. Default nupp teeb
vajalikud muudatused põhimalli Normal.dot. Teistes mallides
tuleb see muudatus teha käsitsi. Õigekirja kontrolli võib
teostada kahel viisil – teksti ülevaatusel või paralleelselt teksti
sissetoksimisega (vigased sõnad punase alljoonega).
Vigadeotsimise üle kogu teksti käivitab korraldus Tools => Spelling (F7 funktsiooniklahv) – tavaliselt
kontrollib sõnade õigekirja,
kuid mitte kirjavahemärke,
sõnade järjekorda ega sõnade
käändeid. Esimese vigase
koha leidmisel avab
parandusdialoogi millest saab
valida asendussõna, ülejäänud
käsud on järgmised:
Change – asendab vigase
sõna valitud sõnaga
pakutud loetelust.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 22
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Ignore – ignoreerib vigast kohta ja eemaldab punase lainelise joone.
Add – lisab sõna täiendussõnastikku.
Suggest – toob välja soovitatavad asendussõnad (harilikult on sisse lülitatud automaatne
soovitus).
Olekureal – linnukene raamatu kohal (tekst veatu); punane rist raamatul (vead tekstis).
Samuti tasub proovida, mida kostab soovituste nimistu (Thesaurus) – hiire paremklõps või
Shift+F10 vigasel sõnal avab soovitused.
4.4 Lehekülje vormingLehekülje määrangute (Set Up) muutmine: lehekülje suurus, lehekülje orientatsioon (Portrait või
Landscape)
Lehekülje kujundus määratakse dialoogist
File => PageSetup. Vahelehelt Paper Size
määratakse lehe suurus. Meil kasutatakse
peamiselt lehekülgi suurusega A4
(21x29,7cm). Kui lehesuurus ei lange
kokku tegelikuga, on lehe paigutuse õigeks
seadmine lootusetu. Lehe orientatsioon
võib olla püst- (Portrait) või
rõhtpaigutusega (Landscape).
Dokumendi veeriste (Margins) laiuse
muutmine
Lehekülje kujundus dialoogi File =>
Page Setup vahelehelt Margin määratakse
ääris(veeris)jooned – teksti paigutamisel
vabaks jäetavad servad: ülaveeris (Top
margins), alaveeris (Bottom margins),
vasakveeris (Left margins), paremveeris
(Right margins). Kahepoolse trüki tarvis on võimalus – peegelveerised (Mirror margins), kus lehtedel
vaheldumisi vahetatakse vasak ja paremveeris.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 23
AO moodul 3 Tekstitöötlus
5. Printimine
5.1 Ettevalmistus prindiksVäljatrüki eelvaatlus
Dokumendi trükkimiseks on nupp nupureal, kuid otstarbekam on alustada korraldusest File =>
Print (Ctrl+P), mis avab dialoogi (nupule Pint vajutamisel trükitakse kogu dokument, mingeid
lisaandmeid küsimata). Enne printima asumist tuleks dokument üle vaadata prindi eelvaates (korraldus
File => PrintPreview), mis lubab detailsel näha, kuidas dokument peale trükkimist välja näeb (luubiga
suurendus, mitu lehekülge korraga).
Printimise põhivalikute kasutamine
Printimisel koopiate
arvu määramiseks
(Copies) on kaks
võimalust:
eksemplarhaaval
(Collated Copies –
trükitakse kõik
leheküljed ja seejärel
alustatakse uut
eksemplari) ja
lehthaaval (igast lehest
vajalik arv koopiaid).
Pole mõtet liialdada –
odavam kasutada
koopiamasinaid.
Kogu dokumentide välja trükkimiseks peab olema märgistatud ring All; ringi Current Page
märgistamisel aktiivne lehekülg; märgistades ringi Pages tuleb kirjutada ka valitud leheküljed;
dokumendis märgistatud blokk trükkimiseks on ring Selection.
Dokumendi printimine varem installeeritud printeriga
Enne dokumendi printimist tuleb kontrollida lehe üldilmet – klõpsates prindi eelvaate nupul
Prindi eelvaates võib valida mitu lehekülge korraga
eelvaate aknasse. Dokumendi printimist on
otstarbekas alustatakse korraldusest File => Print, mis avab dialoogi valikuteks. Nupureal olev nupp
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 24
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Print aga trükib kogu dokumendi vaikimisi määratud printeriga, mingeid lisaandmeid küsimata.
Dialoogist saab määrata, millist dokumendiosa trükkida: All – kogu dokument; Current Page –
lehekülg, milles asub kursor; Selection – valitud dokumendiosa, mis võib koosneda mõnest sõnast,
lõigust, leheküljest või ka mitmest leheküljest.
6. Muud oskused
6.1 TabelidTabeli loomine
Tabelit moodustatakse menüüst Table => Insert
avanevast dialoogiaknast. Ridu ja veerge saab
kord juba moodustatud tabelile ka hiljem lisada ja
neid kustutada.
Teiseks mooduseks uue tabeli moodustamiseks tuleb Insert Table
nupuga avatavas tabelis lohistada hiirega üle vajatava tabeli suurusele
vajalike ridade ja veergude arvu. Need muutuvad siniseks ja alla
ilmub: tabeli read ja tabeli veerud. Vaata kõrvalolevat pilti. Hiire
klahvi vabastades ilmub eelnevalt teksti paigutatud kursori kohale
valitud suurusega tabeli ruudustik. Loodud tabel tekib ruudustikuna.
Kui mingit ruudustikku ei teki, siis võib põhjuseks olla, et on välja
lülitatud režiim – Tables => Gridlines.
Tabelit on võimalik ka ise joonistada menüüst Table => Draw Table. Selleks klõpsata nupul
Tables And Bordes, kontrollida, et nupp on sisse lülitatud ning joonestada pliiatsiks
muutunud hiirekursoriga soovitud suurusega ja jaotusega tabel.
Tabeli lahtri kujundamine: teksti kujundus, lahtri suurus, värv jne.
Tabeli lahtri sisu võib olla väga mitmekesine, alates üksikust sõnast, mitmest lõigust kuni lehekülgede
pikkuse tekstini. Tabelisse sisestatud teksti saab kujundada nagu tavalist teksti: kirjaliik, kirjasuurus,
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 25
AO moodul 3 Tekstitöötlus
kirja värv, reavahed, taandread, paiknemine (tabulatsioon). Erinevus on ainult tabelis oleva teksti
märgistamisel ja tabulaatorite kasutamisel. Tabelis saab märgistada teksti ühe lahtri sees või terveid
lahtreid. Kui tekst ei mahu lahtrisse, siis viib programm selle järgmisele reale muutes kõik rea lahtrid
laiemaks. ENTER-klahv viib ka kursori järgmisele reale muutes samuti rea laiust. Tabeli piires on
rõhtjoonlaud jaotatud osadeks, igale veerule oma, püstjoonlauale ilmuvad reakõrguse markerid, mille
abil saab muuta tabelirea kõrgust. Tabelialas kui erikujulises dokumendiosas toimub liikumine ja
plokkimine teisiti kui muus tekstialas. Joondamiseks lahtrites tabulaatori märgi (näiteks arvud
kümnendkoha koma) järgi tuleb kasutada klahve Ctrl + Tab. Sest Tab-klahvi kasutatakse liikumiseks
lahtrist järgmisse lahtrisse. Shift + Tab klahvi koos kasutamisel liigub kursor lahtrist lahtrisse
tagaltpoolt ettepoole.
Ridade ja veergude lisamine ning kustutamine
Ridade ja veergude lisamiseks või kustutamiseks tuleb see eelnevalt valida nagu ülal näidatud ja siis
hiire paremaklahviga avatavast menüüst valida Insert (lisamine) või Delete (kustutamine)
Tabelile raamjoonte (piirjoonte) lisamine
Tabeli kujundamise üks tavalisi viise on tabelile raamjoonte lisamine (joonimine), sobivalt valitud
jooned muudavad tabeli kergemini haaratavaks. Märgistatud tabeli raamimine (Borders),
kujundamine, toonimine (Shading) toimub korraldusega Format => BordersAndShading avaneva
dialoogakna või nupurea nupult Borders.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 26
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Tabeli automaatne kujundamine
(AutoFormat)
Koostatud tabeleile saab kiiresti anda kena
ilme, ka kord kujundatud tabelit on kerge sel
moel muuta. Tabeli automaatse vormingu
saab käivitada kohe tabeli moodustamisel
(Tabel => Insert dialoogist) või hiljem
käsuga Table => Table AutoFormat. Avanev
dialoog võimaldab leida ligi neljakümne
valmiskujunduse hulgast sobiva. Automaatsel
vormindamisel või valida, kas võtta valmis
kujundusest kõik vormingud või ainult osa.
Tabeli sorteerimine
Tabelis olevaid andmeid saab lihtsalt
järjestada suvalises veerus paikneva tunnuse
alusel. Korraldusega Table => Sort...
avatakse dialoog, kuis saab määrata kuni
kolm veergu sorteerimiseks ja määrata
sorteerimise suund. Vajadusel korral saab
sorteerida vaid valitud veerge.
Sorteerimiseks ei pea tekst ilmtingimata
tabelina vormistatud olema, sama käsuga
saab sorteerida ka tabeliks vormindamata
teksti, kas siis lõikude kaupa, või
eraldajatega (samuti nagu tabelis) määratud
väljade järgi. Arvutused tabelis võib lasta
teha Word kalkulaatoril menüüst Table =>
Formula. Keerulisemate ja pikemate
valemite puhul on õigem konkreetsete
arvude asemel kasutada valemites lahtrite
aadresse. Konkreetse arvu muutusel jääb ju
lahtri aadress samaks ja tuleb lihtsalt arvutil
teha ümberarvutus. NB! Muutes mõnda arvu millele viitab aadress valemis, tuleb arvutil lasta teha
ümberarvutus. Selleks märgistada tabel, hoides kursorit tabelil avade parema hiire nupuga kiirmenüü
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 27
AO moodul 3 Tekstitöötlus
ja valida sealt Update Field .
6.2 PildidDokumendi teksti saab lisada pilte, mis võivad olla tehtud mistahes Windows’i keskkonna rakendusega.
Lihtsamaid jooniseid, mis koosnevad joontest, kastidest, rõngaist, ellipseist jne saab lehele lisada ka
Word'i enda vahenditega.
Pilt (picture) on kui valmis terviklik illustratsioon, mida Wordi dokumendis saab vaid
suurendada, vähendada, venitada, kokku suruda ja serva taha peita. Pilte ei ole Wordis võimalik
pöörata, teha pildist peegelpilti analoogselt teksti tähtedega. Pilte töödeldakse üldreeglina selle
rakenduse programmiga, milles neid valmistati.
Joonis (drawing) – graafikaelement, mis luuakse–lisatakse dokumenti Wordi enda vahenditega.
Ta ei ole teksti osa, kuid võib olla selle külge ankurdatud (kuna pilt on teksti osa, saab jooniseid
ankurdata ka piltide külge).
Pildi lisamine dokumendile
Pilti saab lisada menüüst Insert => Picture => FromFiles.. avaneva dialoogiakna kaudu.
Väljale Files Of Type tuleb valida sobiv graafika filter ja Insert toob selle faili Wordi dokumenti.
Üks erinevus, võrreldes tavalise tähega on veel see, et pildile saab tekitada äärejoone.
Joonise elementide (Autoshape) lisamine, joonte ja tausta värvi muutmine
Joonise elemente lisatakse dokumenti joonise nupuriba (View => Toolbars => Drawing) nuppudega.
“Drawing” on joonestusvahendite komplekt, mille abil saab joonestada plokkskeeme, struktuurskeeme,
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 28
AO moodul 3 Tekstitöötlus
dekoreerida tekstidokumente. Valmiv joonis võib koosneda tasapinnalistest või ruumilistest objektidest
(joon, ellips, ringjoon, ristkülik, tekstikastid, nooled jm) kokku üle 100 erineva objekti. Neid saab
pöörata, nende suurusi muuta, nende sisse saab tippida tekste jne. “WordArt” võimaldab koostada
plakati- ja ilutekste.
View Normal vaates reeglina jooniseid ei näe, need on nähtavad leheküljevaates (Page Layout).
Mitme objekti valikuks tuleb Shift-klahv hoida allavajutatuna.
Valitud objekte võib grupeerida parema hiirenupuga avaneva menüü korraldusega Group
Üksteise peal paiknevate objektide järjestuse muutmiseks: valida objekt, parema hiirenupuga
avanevast menüüst valida Bring to Front (too ette) või Send to Back (saada taha).
Objekte saab suvalise telje ümber pöörata.
Mõõtkavas joonestamiseks tuleb menüüst Draw => Grid valida kursori liikumise samm ja
märgistada valikuruut Snap to Grid.
Pildi või graafilise elemendi suuruse muutmine ja teisaldamine dokumendis
Pildi või jooniseelemendi valimine (näiteks teisaldamiseks) – kui hiirekursor liigub pildi või
jooniseelemendi kohale, muutub ta harilikuks noolekursoriks, millele lisandub neljanoolerist. Sellise
kursoriga klõpsates muudetakse jooniseelement aktiivseks (ilmuvad sangad) ja teda saab teisaldada
(sõidutada) objektist haarates või suurendada–vähendada. Sangad (kaheksa ruudukest, neli pildi
nurkades, neli servades) tekivad pildile hiirega klõpsutades sellel. Haarates hiirega sangast on võimalik
objekti suurendada – vähendada.
Nurgasangast sikutamine muudab pildi suurust, pildi proportsioon jääb samaks.
Servasangast sikutamine muudab kas laiust või kõrgust.
Kõike seda saab teha ka korraldusega Format => Picture.
Crop (kärpimine) – muudab pildi nähtavat osa (lõikab ära servad). Kärbitud pildi suurus ja proportsioon
jäävad muutumatuks, aheneb vaid pildi vaateala.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 29
AO moodul 3 Tekstitöötlus
6.3 Objektide lisamine dokumenti Tabeltöötlusprogrammist tabeli lisamine dokumenti
Tabeltöötlusprogrammist Exceli tabeli lisamiseks Wordi tuleb hiirega valida soovitud osa Exceli
tabelist ja valida kopeerimise korraldus Copy. Seejärel avada programm Word, märgistada kursoriga
asukoht (vajaduse korral avada olemas olev dokument, kuhu soovitakse tabel tuua) ja kasutada ühte
järgnevatest variantidest:
anda kleepimise korraldus menüüst Edit => Paste või nupp Paste või Ctrl+V abil. Sellisel juhul
tuuakse tabel sisse kui Wordi tabel, puudub side Exceliga.
anda kleepimise korraldus menüüst Edit => Paste Special... /Paste/ Microsoft Excel
Worksheet Object – tabel tuuakse Wordi sisse Exceli objektina, mis võimaldab hiljem
algandmeid muuta ja arvutatavad avaldised korrigeeruvad automaatselt.
anda kleepimise korraldus menüüst Edit => PasteSpecial.../Paste link: => Microsoft Excel
Worksheet Object – – selline kopeerimine tagab nende tabelite omavahelise dünaamilise
sideme. Seega tehes nüüd muudatusi Excelis, kajastuvad need koheselt ka Wordi tabelis.
Salvestades Exceli tabeli nüüd mõnda teise kohta, kaob side tabelite vahel.
Pildifaili, diagrammi või graafiku lisamine dokumenti
Dokumendi illustreerimiseks võib importida graafikat teistest rakendustest või joonistada ise. Tabelite,
diagrammide, piltide importimiseks teistest programmidest ja teksti lisamiseks teistest
dokumentidest on võimalik veel kasutada mälu lõikelauda – Clipboard’i (menüüd Edit =>
Copy(Cut) ja Edit => Paste).
Lõikepiltide (Clip Art) lisamiseks dokumenti tuleb eelnevalt märkida kursoriga koht, kuhu
soovitakse pilt paigaldada. Menüüst Insert => Picture => Clip Art. Ja edasi valida soovitud
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 30
AO moodul 3 Tekstitöötlus
pilt.
Olemas olevat pilti saab tuua dokumenti menüüst Insert => Picture => From File...
Kui Excel pole parajasti kättesaadav saab luua diagramme ka Graph’iga, mis on käideldav
Wordist. Graph’i diagrammi loomiseks Wordis tuleb märkida kursoriga koht dokumendis, kuhu
diagrammi paigutada soovitakse. Kui diagramm peaks põhinema tabeli andmetel, valige hiirega
tabel. Valida menüüst Insert käsk Object ja klõpsta Microsoft Graph (vaata toodud näidist).
Teksti lisamine teisest dokumendist. menüüst Insert => File.. avanevas dialoogiaknas valida
Files Of Types: Word Documents (*.doc). Edasi otsida vajalik fail *.doc ja Insert toob selle
faili Wordi dokumenti. Edasi võib sisestatud teksti redigeerida ja mittevajalik kustuda.
6.4 Hulgipostitus (Mail merge) Suure hulga kirjade saatmine on parajalt töömahukas ülesanne. Koopiamasinaga tehtud kirjad on kõik
ühesugused (“lugupeetud firmajuht”) ja jätavad kohe algusest peale masstoote mulje. Kui aga kiri on
isikliku väljanägemisega (“Austatud proua Mets, mul on au teatada, et meil on alati meeldinud koostöö
Teie juhitava firmaga “Pudukaubad” ning sellepärast …”) pööratakse sellele suuremat tähelepanu.
Hulgipostituse teostamist abistab Wordis nõustaja Show Mail Merge Toolbar menüüst Tools =>
Letters and Mailings => Mail Merge.
Andmefaili (tabeli) koostamine hulgipostituse jaoks
Hulgipostituse juures tuleb arvestada, et kirjade saatmiseks erinevatele adressaatidele peab olema
koostebaas (andmebaas) — tabel, millest arvuti võtab adressaatide andmeid. Koostebaasi võib koostada
Wordi dokumendina, Exceli tabelina, Access’i või mõne muu süsteemi andmebaasina. Word oskab
selleks otstarbeks kasutada ka elektronposti aadressraamatut jne.
Olgu koostebaasiks Word’i dokument, mis koosneb ühest tabelist (ilma pealkirjata). Tabeli
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 31
AO moodul 3 Tekstitöötlus
esimene rida peab sisaldama väljade nimesid. Nende nimedega saab tabeli lahtreid siduda
tüüpkirjaga. Tabeli ülejäänud ridades asuvad koostekirjed. Kirjete lahtris võib olla suvaline
tekstiline info, ühest sõnast kuni mitme lõiguni.
Kirjakooste käigus Word võtab lahtri sisu ja kopeerib tervikuna koosteväljaga määratud
asukohta. Koostebaasi lahter võib sisaldada automaatselt uuendatavaid välju (arvutusi
“Formula” abil) ja muud taolist.
Lihtsa tabelikujulise koostebaasi näide :
Andmebaasiks võib olla ka dokument, mis pole vormistatud tabelina, vaid:
1. koostekirjed asuvad erinevates lõikudes (kirjete eraldajaks on kasutatud Enter klahvi)
2. andmeväljad eraldatakse üksteisest mingi muu eraldajaga (tavaliselt tabulaator)
3. dokumendi alguses (esimene rida) on nn päiskirje, mis koosneb väljade nimedest.
4. Päise eraldajad peavad olema täpselt samad, mis teistel kirjetel (ridadel)
5. Kui kirjed on erinevate pikkustega (ühes rohkem, teises vähem välju) peab väljaeraldajaid olema
vähemalt samapalju, kui on päisekirjes.
Lihtsa tekstikujulise koostebaasi näide . ¶-nupp on sisselülitatud tabulaatori (→ märk) ja Enter
klahvi (¶-märk) kasutuskoha näitamiseks.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 32
AO moodul 3 Tekstitöötlus
Põhidokumendi ja andmebaasi ühendamine. Kirjade, teadete jm. ettevalmistamine postitamiseks
Hulgikirja koostamine
1. Avada või sisestada kirja tekst. Jätta see tööaknasse avatuks. NB! Andmetabel peab olemas
olema (avada pole vaja).
2. Hulgipostituseks on vaja kirjakooste-tööriistariba. Valida View => Toolbars => Mail Merge.
3. Klõpsata Sea dokumenditüüp-nupul ja vali dokumenditüübiks Kirjad (Letters).
4. Klõpsata Ava andmeallikas-nupul ja vali andmeallikas (tabel).
5. Nüüd kuvatakse jälle põhidokument. Kirjakooste-tööriistariba nupud on muutunud aktiivseks.
6. Sisestada dokumenti väljad. Selleks märgistada välja asukohta ja klõpsata Koosteväli-nupu
valikunoolt ning avanevast loendist valida sobiv väli.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 33
AO moodul 3 Tekstitöötlus
7. Korrata tegevust, kuni kõik väljad on lisatud.
8. Andmetabeli ühendamiseks põhidokumendiga klõpsata Koosta uude dokumenti nupul.
Avaneb Koosta uude dokumenti-dialoogikast, milles klõpsata OK.
9. Seepeale luuakse kõiki kirju sisaldav uus fail ehk hulgikiri.
Hulgiümbriku koostamine
1. Avada uus fail. NB! Andmetabel peab olemas olema (avada pole vaja).
2. Hulgipostituseks on vaja kirjakooste-tööriistariba.
3. Klõpsata Sea dokumenditüüp-nupul ja valida dokumenditüübiks Ümbrikud.
Avaneb Ümbrikusuvandid-dialoogikast. Võib muuta ümbriku suurust, muuta siht- ja saatja
aadressi kujundust. Seejärel klõpsata OK.
4. Klõpsata Ava andmeallikas-nupul ja valida andmeallikas (tabel).
5. Nüüd kuvatakse jälle põhidokument – leht on võtnud ümbriku kuju. Kirjakooste-tööriistariba
nupud on muutunud aktiivseks.
6. Sisestada ümbrikule saatja aadress.
7. Klõpsata ümbriku allosas. Tekib kast saaja andmete jaoks. Lisa koosteväli-nupu abil lisada
sinna vajalikud väljad.
8. Andmetabeli ühendamiseks põhidokumendiga klõpsata Koosta uude dokumenti-nupul nupul.
Avaneb Koosta uude dokumenti-dialoogikast, milles klõpsata OK.
9. Seepeale luuakse kõiki ümbrikuid sisaldav uus fail ehk hulgiümbrik.
Hulgisiltide koostamine
1. Avada uus fail. NB! Andmetabel peab olemas olema (avada pole vaja).
2. Hulgipostituseks on vaja kirjakooste-tööriistariba.
3. Klõpsata Sea dokumenditüüp-nupul ja valida dokumenditüübiks Sildid. Avaneb
Sildisuvandid-dialoogikast. Valida tootenumbri alt sobivad sildid.
4. Klõpsata Ava andmeallikas-nupul ja valida andmeallikas (tabel).
5. Nüüd kuvatakse jälle põhidokument - lehele on tekkinud sildid. Kirjakooste-tööriistariba nupud
on muutunud aktiivseks.
6. Klõpsata esimesel sildil. Lisa koosteväli-nupu abil lisa sinna vajalikud väljad. Vajadusel sisesta
ka muu tekst ja kujunda silt. Kui esimene silt on valmis, klõpsata Paljunda silte-nupul .
7. Andmetabeli ühendamiseks põhidokumendiga klõpsata Koosta uude dokumenti-nupul nupul.
Avaneb Koosta uude dokumenti-dialoogikast, milles klõpsata OK.
8. Seepeale luuakse kõiki silte sisaldav uus fail.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 34