Digipöörde kavandamine ja juhtimine kooli tasandilMart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, HTK juhataja

Tartu koolijuhtide seminar 14.jaanuar 2015

Eesti hariduse edusammud ja kitsaskohad

Haridus on väärtustatud

Head baasteadmised

Sots-maj tausta väike mõju

Vähenenud väljalangevus

Edukas keelekümblus

Hariduse infosüsteem

Head õpitingimused kutse- ja kõrgkoolides

Aegunud õpikäsitus

Poiste väljalangevus

Õppimine on noorte jaoks

Jätkusuutmatu koolivõrk

Ebaatraktiivne õpetajakutse

Riigieksami-kesksus

Kehv ligipääs digitaristule

Puudulikud digipädevusedhttp://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Eesti elukestva õppe strateegia 2020

Muutunud õpikäsitus: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.

Digipööre hariduses: 1:1 arvutikasutuse mudelile üleminek, personaalsed nutiseadmed Uut õpikäsitust toetav metoodika, õppekorraldus, sisekujundus Järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid, pilvelahendused Digitaalne õppevara, e-õpikud, e-eksamid, õppevara pilv Õpetajate ja õpilaste digipädevused kui õpioskused Digilõhe kaotamine, ligipääs haridusele, muutuste juhtimine

Koolirõõmu kadumine

Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid, nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid)

Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitav kool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe)

Fullan 2013

Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa

Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonna ühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:

KOOLTehnoloogia

Pedagoogika

Muutuste juhtimine

M.Fullan (2013) Stratosphere:Integrating Technology, Pedagogy and Change Knowledge

21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest

High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18, uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö

Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”, koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid

Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valib veerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel

Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”, lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid

Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava, õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine

10 Schools for the 21st Century

Haridus ja tehnoloogia

Vana ja uus pedagoogika

IKT kasutam

Didaktika,metoodika

Ainealased teadmised Aineteadmiste omandamine

Tulem: reprodutseeritudteadmised ja oskused

Vana

Uus

Tulem: sügav ja kestev mõistmine, elus rakendamine

Õpetaja Õpilane

Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos

Didaktika,metoodika

Loo ja rakenda teadmisiprobleemilahendusel

Kõikjaleulatuv tehnoloogia

(Fullan 2013)

Tehnoloogia ja õpikäsitus

Õpikäsitus: arusaam õppimisest, selle eesmärkidest ja viisidest

Rooma Klubi raport “No Limits to Learning” (1979), reprodutseeriv vs innovaatiline õppimine

Õppimise kolm metafoori (Paavola, Lipponen & Hakkarainen): Õppimine kui omandamine (monoloogiline õpe) Õppimine kui osalemine (dialoogiline õpe) Õppimine kui teadmusloome (trialoogiline õpe)

Remiks-kultuur, R.Rorty edification: õppimine subjektiivse ümberkirjeldamise kaudu

Uus õpikäsitus: trialoogiline õppimine

Õppijad

Teadmus-artefaktid

Praktikad

Väljendatud ja esitletud ideed

Õpi-kogukond

Artefaktide “autentne” kasutamine

Jagatud teadmusobjektid

Töö-vahendid

Näited LEARNMIX õpistsenaariumidest

“ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks, kasutades nii õpetaja poolt sovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod, e-õpik, esitlused, veebilehed). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmiste rakendamiseks koostöös teistega elulisi probleemsituatsioone lahendades.

projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimiva arendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle, dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus nii oma tööprotsessi kui ka selle väljundeid (üldjuhul digitaalsel kujul).

ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjest keerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikule kui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantud ülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusi ülesandeid sama teema kohta ning annavad neid teistele õpilastele lahendada.

Läbiv teema ‘Tehnoloogia ja innovatsioon’

RÕK 2010: Iga 7-12 klassi õpilane peaks osalema kooliastme jooksul vähemalt ühes innovaatilises arendusprojektis, kuhu on kliendi rollis kaasatud kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, kohalikud ettevõtjad, teadlased vm partnerid.

Tegevusmudel pärineb kahest hästitoimivast eeskujust: Garage48 EAS innovatsiooniosakud

Näidisstsenaariumid: SEO, veebiturundus, robootikaõpik

Näide Kolga koolist: http://digitrails.wordpress.com

IKT põlvkonnavahetused

Poes

Kool

is ?

1:1 mudel arvutikasutuses 1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti,

nutitelefon

Alternatiivid: Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)

Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott

Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele

Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras

Tuleviku klassiruum

Samsung Digipööre pilootkoolid

www.samsungdigipoore.ee

Tekib rida küsimusi

Aga eksamid, tasemetööd?

Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?

Puudub digitaalne õppevara?

Mis saab koolivahetuse puhul?

Kas nutiseadmed pole ohtlikud tervisele?

Kas õppimise asemel ei hakata mängima?

Kes ostab nutiseadmed õpilastele?

Kuidas mõõta digipöörde edenemist?

Dimensioonid Hügieenimõõdikud Kasvumõõdikud

Digitaristu kohandamine 1:1 mudelile

Toimiv võrk, digiseadmed, esitlusseaded, baastarkvara, digiturve, IKT-pädevused, IT-tugi, kasutajahaldus, info-süsteem (sh. jagamine)

Digipädevused (tase 3+), haridustehnoloog, IKT arengukava, eri platvormide katsetamine, süsteemi seire ja analüütika

Muutuv õpikäsitus ja pedagoogiline innovatsioon

Üle poole õpetajaist teeb esitlusi, jagab digitaalseid õppematerjale, kogub õpilastelt e-kodutöid

Uute meetodite/tehnikate katsetamine ja analüüs, õpilased õpetajana ja õppevara loojana, seire

Muutuste juhtimine kooli tasandil

Pidev teavitus, kriitiline mass asjaosalisi on teadlikud, kogemustevahetus, koolijuhil on adekvaatne ülevaade toimuvast

Eestvedamine, seire ja tõenduspõhine juhtimine, koostöö, motiveerimine, reeglid, õpivõrgustikud

Rühmatöö

Visandage idee Samsungi Digipöörde konkursi jaoks, mille raames: Kavandate koolis mingi kooliastme, valdkonna vms

lõikes 1:1 nutiseadmete süsteemset rakendamist õppetöös lähtudes uuest õpikäsitusest

Kavandate kolm prioriteetset tegevust digitaristu arendamiseks

Kavandate kolm prioriteetset tegevust muutuste juhtimiseks kooli tasandil

Mõned õigused kaitstud

See esitlus on avaldatud Creative Commons ‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’ 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com kasutajalt Brad Flickinger