Külli Kori, Meelis BrikkerTartu Ülikool

2

Mida teame?

• Mis on neutraalne regulatsioon?• Mis on humoraalne regulatsioon?

Külli Kori, Meelis Brikker

3

Mida teada saame?

• Millest koosneb närvisüsteem?• Milline on närviraku ehitus?• Kuidas toimub närviimpulssi ülekanne?

Külli Kori, Meelis Brikker

4

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem

Seljaaju

Peaaju

Külli Kori, Meelis Brikker

5

Piirdenärvisüsteem

• Närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.

• Jaguneb:– sensoorne närvisüsteem – retseptoritest

kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid.– somaatiline närvisüsteem – kesknärvisüsteemist

skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.– autonoomne närvisüsteem – näärmetesse,

elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid.

Külli Kori, Meelis Brikker

6

Autonoomsed närvid

• Sümpaatiline närvisüsteem:– stressi ja füüsiline koormus;– kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid;– valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks;– „põgene ja võitle“.

• Parasümpaatiline närvisüsteem:– kõige aktiivsemalt puhkeolekus;– kontrollib seedeelundite talitlust;– „puhka ja seedi“.

Külli Kori, Meelis Brikker

7

Närvirakk

Dentriidid

Rakukeha

Müeliintupp

Neuriit ehk akson

Närvilõpmed

Külli Kori, Meelis Brikker

8

Närviimpulss

• Piki närvirakke liikuv elektriline signaal.• Põhineb elektrilaengu muutumisel

närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel.

• Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks.

Külli Kori, Meelis Brikker

9

Potensiaali muutus

Signaal

Ioonkanal Ioonpump

Külli Kori, Meelis Brikker

10

Potensiaali muutus

• Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse.

• Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.

• Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse närviimpulsiks.

Külli Kori, Meelis Brikker

11

Sünaps

• Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.

• Elektriline sünaps – elektrilise laengu edasi andmine

• Keemiline sünaps – ülekande aine ehk transmitteri kasutamine.

Külli Kori, Meelis Brikker

12

Sünaps

Looie496

Ülekandeaine ehk transmitter

Põieke

Retseptor

Transmitteri tagasi toomise pump

Kaltsiumi kanal

Erutus

Sünapsi pilu

Külli Kori, Meelis Brikker

13

Kokkuvõte

• Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteemiks (närvid).

• Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest.• Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline

signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel.• Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille

kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.

Külli Kori, Meelis Brikker